M A R I A L U I G A

9 . A

Õ P . O T T V Ä L I

Surmade põhjused

Surma põhjuste kolm peamist rühma

Esimene kolmest peamisest rühmast :

Veresoonkonna haigused (kui südame kontraktsioonivõime nõrgeneb või on blokeeritud verevool läbi südame veresoontesse).

Suremus veresoonkonna haigustesse oli 1990ndate keskel Balti riikides rekordkõrge. Alates 1990ndate keskpaigast on suremus veresoonkonna haigustesse Baltimaades vähenema. Balti riigid paiknevad kõrge surmusega Venemaa ja vanade EL-i liikmesriikide vahel. (Viimaseid aastaid on iseloomustanud jätkv langustendents.)

Teine kolmest peamisest rühmast

Pahaloomulised kasvajad Meeste suremus pahaloomulistesse kasvajatesse on kõrge (EL-i riigid) ja suhteliselt stabiilne. Naiste suremus kasvajatesse on madalam (Balti riikides), kui meeste ja isegi madalam, kui uutes ja vanades EL-i liikmesriikides.

Kolmas peamine suremuse põhjus

Välised suremused ehk suremused väliste põhjuste tõttu

Seeles rühmas esinevad kõige suuremad erinevused Balti riikide ning EL-i uute ja vanade liikmesriikide vahel.

Tavaliselt on sedaliiki surmad meeste seas levinumad.

Koguarv on kasvanud alates 1990ndatest.

Tabel

Eluiga

Eluea pikkus sõltub mitmest tegurist :

Elukoht

Keskkonna turvalisus

Sotsiaal-majanduslikud erinevused rahvastikus

Elamistingimused

Tervishoiu kättesaadavus

Sisse- ja väljarände hulk

Suremuskäsitlus

Tavaliselt on suremusatlastes käsitletud Balti riike ühise regioonina.

Viimasel ajal on hakatud linnu ja maakohti käsitlema erinevalt.

Balti riikide suremuse peamised järeldused:

Baltimaades jälgitav kirde-edela suunaline telg

Kõrgeim suremus on Kirde-Eestis, Läti idaosas, Leedus laieneb see Poola idaosa ja Valgevene lääneosani

Millest on tingitud erinevused?

Linnades on kasvajatesse surmine levinum, kui maakohtades

Erinevused sotsiaalmajanduslikus arengus

Kuidas seda ühtlustada?

Tuleb pöörata tähelepanu elanikkonna tervise regionaalsete erinevuste vähendamisele ning mitemetele rahvatervisega seonduvatele strateegiatele

Eluiga