Ülevaade Poolas teostatudinvesteeringutest

tsementbetoonteedetehnoloogiasse, Üldises Tehnilises

Spetsifikatsioonis (OST) sisalduvate põhimõtete alusel

Koostas: magister insener Mikulicki Ireneusz, PoolaRiigimaanteede ja Kiirteede Peadirektoraadi (GDDKiA) Lodziosakonna direktori asetäitja

Tallinn 07.06.2016 a 1

1. Poolas aastatel 1996 - 2016 teostatud betoonkatted GDDKiA poolthallatavatel teedel:- klass A (kiirteed): 300,0 km.- klass S (ekspressteed) : 188,0 km.- klass GP (kaherealised): 88,0 km.

I. ÜLDINFO

Tallinn 07.06.2016r2

Betoonkattega teelõigud Poola territooriumil, roheline – ekspluatatsioonis, heleroheline– valmimas, kollane - planeeritavad 3

Tallin 07.06.2016r 4

2. Teekatte ehitamise orienteeruv maksumus.

a) „1m2” ehitamise maksumus on arvutatud Lodziosakonna poolt korraldatud avalike enampakkumisteraames saadud pakkumiste alusel aastatel 2010-2015, liikluse kategooria KR6 kohta:

Elastne teekate: 144,00-225,00zł (34-53 €)

Jäigad teekatted: 144,00-210,00zł. (34-50 €)

Jäigad teekatted aastast 2002 (whitetopping) : 104,00zł.(ca 25 €)

b) „1m2” (ainult konstrutsiooni) ehitamise maksumus, arvutatud 2015. aasta kataloogide alusel prof. A. Szydło poolt:

Tallin 07.06.2016r 5

Elastsed teekatted KR7 kohta :

( SMA+AC+AC+C5/6 ;4+8+12+24=48cm) –185,46[PLN]=44,35€

Kõvad teekatted KR6 kohta :

(C35/45+C8/10; 27+18=45cm) – 181,54[PLN]=43,22€

Vastavalt hoolduskulud perioodil 30 aastat:

Elastsed teekatted KR7 kohta:

2 618 300,00[PLN]=623 405 €

Kõvad teekatted KR6 kohta: 472 539,76[PLN]

=112 509 €

Kõvad teekatted võivad KR6 puhul välja kannatada 12% suuremat liiklust kui elastsed teekatted KR7 puhul.

Tallin 07.06.2016r 6

3. Projekteerimise alused. Projekteerimise etapil valitakse mehhanistlikul meetodilsõidutee konstrukstsiooni paksust, seal hulgasbetoonplaadi (sõiduplaadi) paksust, sõltuvalt eeldatavastliikluskoormusest, mis on valitud vastavalt kategooriale:- KR 5 : 6 mln.<N< 16 mln.- KR 6 : 16 mln.<N< 38 mln.- KR 7 : N >38mln.kus „N” võrdub standardtelgede summarsele arvuleprojekti perioodil 30 aastat. Tegelik liiklus arvutatakseümber projekti liikluseks, mis on väljendatud summaarsestandardtelgede arvu kaudu kogu projekti perioodil. Eeldatakse, et koormus üksikule teljele on 115 kN. Teede konstruktsioonide näited:

Rooma tee konstruktsioon

Tallin 07.06.2016r 7

Tallin 07.06.2016r 8

Tsementbetoon, klass C35/45 ( paksus.27,0÷29,0cm)Eralduskiht (geotekstiil)Aluskiht hüdrauliliselt seotud killustikust – betoon, klass C8/10Tehnoloogiline kiht hüdrauliliselt seotud killustikust - betoon, klass C3/5Külmakaitsekiht,Krundialus

tüüblid iga 25cm järel (f25mm, l=60cm)

Ankrud iga 100cmjärel (f20mm, l=80cm)

ristvuuk

pikivuuk

Betoonkattega tee konstruktsiooniskeem

2,0 – 2,5%

Tallin 07.06.2016r 9

4. Betoonkatete liigid.Betoonkatted kuuluvad jäikade katete kategooriasse.Vanim kate asub USA-s Bellefontain linnas, see on ehitatudaastal 1893 ja on tänaseni ekspluatatsioonis.

Esimesed sellist tüüpi katted Poolas on tekkinud 1912. aastal Krakovis. Möödunud aastatel ja praegu kasutatakse selliste katetepanemisel järgmiseid tehnoloogiaid:a. kahekihiline – tüübeldatud ja ankurdatud.b. ühekihiline – pideva armeeringuga

(kogemuste raames, kiirteedelA-2 ja A-4 , teelõigud pikkusega 1km).

c. kombineeritud (sega-) whitetopping,(kogemuste raames, aastatel 2002-2004teelõik pikkusega 24 km).

Tallin 07.06.2016r 10

Praegu pannakse selliseid katteid A ja S klassi teedel, kasutades kahekihilist tehnoloogiat:- Ülemine kiht paksusega 5cm, makrotekstuuriga lahtise

killustiku kujul, - Alumine kiht paksusega 22-24cm , millesse on paigaldatud

tüüblid ja ankrud.

Tallin 07.06.2016r 11

ARMEERITUD BETOON

5. Materjalid.Mineraalse tsementsegu saamiseks tuleb kasutadajärgmisi materjale: - tsement ,- killustik,- vesi, - lisandid,- geotekstiil,- pinna kinnitusvahend,- asfaltbetoon, - tüüblid,- ankrud,- elastsed profiilid,- täitemass,- tsemendi hüdratatsiooni aeglustavad vahendid.

Tallin 07.06.2016r 12

Tsemendid1. Ülemises kihis, mis on lahtise killustikuga, võibkasutada tsemente koguses miinimum 420kg/m3, alumises aga koguses miinimum 360kg/m3,sobivad järgmised tsemendi liigid:a. portlandtsement CEM I: - 32,5 R lub N,b. portlandtsement CEM I: - 42,5 R lub N,c. portland-räbutsement CEM II/A-S,d. portland-räbutsement CEM II/B-S,

Keemilise (sulfaadi) agressiooni esinemisekahtluse puhul tuleb kasutada spetsiaalseidsulfaadikindlaid tsemente (SR).

(soovitatakse kasutada eskspositsiooni klassis XA2 ja XA3 vastavalt normi PN-EN 206 nõuetele,Tabel1.

Tallin 07.06.2016r 13

Kui kasutatavas killustikus tuvastatakse

potentsiaalset reaktsioonivõimet leelistele, tuleb

kasutada erilisi, väheleeliseliseid tsemente NA.

Kõik ülalpool nimetatud tsemendid peavad

vastama normi EN197-1 nõuetele.

Tallin 07.06.2016r 14

Killustikud

Betoonisegu valmistamisel tuleb kasutada looduslikku

päritolu mineraalset killustikku. Killustikud peavad vastama

normi EN 12620 nõuetele.

Segus peab kasutama alltoodud teralisusega killustikku:

- Katte ülemises avatud killustikuga kihis: 0/2; 2/5;

5/8mm.

- Katte alumises kihis: D≤ 31,5mm.

Mineraalne segu peab koosnema vähemalt kolmest killustiku

fraktsioonist. Betoonkatetes peab kasutama “0”

reaktsioonivõimega leeliste suhtes. Reaktsioon Leelised-

Ränioksiid (ASR)

Tallin 07.06.2016r 15

Tallin 07.06.2016r 16

Hüdroksiidide, leeliste ja lubjakivi ioonid reageerivad killustiku

terades sisalduva ränioksiidiga ja moodustavad geeli. Geelil on

tendents paisuda seoses vee ja ümbritseva segu

absorbatsiooniga. Paisunud geel tekitab killustikus ja

tsementsegus pragusid. Kõrge paisumisvõimega geelid võivad

saavutada rõhuomadusi, mis ületavad betooni tõmbetugevust,

ja see põhjustab betooni pragunemist. Järgmised kivimite

tüübid sisaldavad kriitilises koguses potentsiaalselt reaktiivseid

ränioksiidi vorme: sarvkivi ja ränikivi, mis sisaldavad

kaltsedone, happelised ja keskmised tardkivimid nagu rüoliit,

datsiit, latiit ja andesiit ning seotud porfüürid ja tufid, kiltkivid,

liivakivi ja peeneteraline liivakivi, kvartsiit, kvarts-

karbonaatkivimid, grauvakk, argilliidid, fülliidid, graniidid ja

granodioriit-gneisid.

Tallin 07.06.2016r 17

Katte ülemises kihis peab kasutama poleerimiskindlat

killustikku näitajaga miinimum PSV 53.

Killustiku omadusi tuleb uurida kavandatava retsepti kontrolli

etapil ning iga kord, kui muudetakse killustiku liiki ja iga uue

tarne puhul. Katseid võib läbi viia USA normi ASTM C 1260

alusel - kui hoida segude proovid 14 päeva jooksul 1M NaOH

lahuses temperatuuril 80 oC, võib saada hinnangu killustikude

vastuvõtlikkuse kohta leeliselisele reaktsioonile ASR. Juhul, kui

katsete tulemus on ligikaudu 0,1%, st killustiku potentsiaalse

reaktiivsuse kriteeriumile lähedane, võib üle minna katsetamise

järgmisele etapile, kasutades pikaajalist meetodit vastavalt USA

normile ASTM C1293. 12 kuu pärast saadud paisumise

mõõtmise tulemuste ja nende võrdlemise piirkriteeriumiga

0,04% (vastavalt AASHTO PP-65) alusel võib anda lõpliku

hinnangu killustiku potentsiaalsele reaktiivsusele.

Vesi

Nii betoonisegu valmistamisel kui ka teekatte hooldamisel

tuleb kasutada vett, mis vastab betooni seguvee nõuetele

vastavalt normile EN 1008.

Taaskasutusest pärineva vee kasutamine ei ole lubatud.

Betooni lisandid

1. Betoonisegu õhustamiseks tuleb kasutada õhku sisseviivaidlisandeid, vastavalt normile EN 934-2 ja EN 934-1.

plastifitseeriv lisand– efektiivselt vähendab teatudkonsistentsi saavutamiseks vajaliku vee kogust 5-12%ulatuses.

veeldav lisand – efektiivselt vähendab seguvee kogust üle12%.

Tallin 07.06.2016r 18

Aeglustavad lisandid – pikendavad hüdratsiooni

reaktsiooni. On vajalikud betooni transportimisel pika

vahemaa taha katkestamata valamise tehnoloogia puhul.

Lisandid lisatakse betooni valmistamise protsessi käigus

koos seguveega.

Vee ja tsemendi suhe (tsement-vesitegur) – tsemendi ja

efektiivse vee massi suhe – ei tohi ületada 0,45.

Tallin 07.06.2016r 19

Geotekstiil.

Geotekstiili kasutatakse eralduskihina betoonkatte kihi alla.

Geotekstiil peab olema valmistatud polüolefiinidest

(polüpropüleen- või polüetüleenkiududest), mitte kootud

(non wovens) geosünteetik, mis peab olema vastupidav

leelistele.

Tallin 07.06.2016r 20

Geotekstiil peab olema valmistatud polüolefiinidest(polüpropüleen- või polüetüleenkiududest), mittekootud (non wovens)geosünteetik, mis peab olema vastupidav

Tallin 07.06.2016r 21

Tallin 07.06.2016r 22

Ühekordne pinna tugevdamine kahekordse killustikuga.

Sellist tüüpi eralduskiht tuleb teostada vastavalt eraldi

koostatud tehnilisele spetsifikatsioonile järgmistest

materjalidest:

- asfaldiemulsioon vastavalt normile EN 13808, arvestades pH,

tsementeeritud aluse kasutamisel vastavalt normile

EN 12850.

- killustikud vastavalt normile EN 13043

Killustik peab olema jäme.

Asfaltbetooni kiht

Asfaltbetooni kihti kasutatakse tihti eralduskihina pideva

armeeringuga betoonkatte kihi alla. Teostamisviis ja nõuded

peavad olema kirjeldatud eraldi koostatud tehnilises

spetsifikatsioonis.

Tüüblid.

Kahekihilistes katetes tuleb plaatide vahelise õige sidususe

(ristlõikes, ristvuukide all) tagamiseks kasutada tüübleid.

Tüüblid peavad vastama normi EN 13877-3 nõuetele. Tüübli

minimaalne läbimõõt peab olema 16 mm (soovitatakse

läbimõõtu 32 mm, kui plaadi paksus on 27-30 cm), pikkuse

50 cm ±10 mm. Tüüblite pind peab olema kaetud polümeerist

kattega, et vältida betoonile kleepumist. Katte keskmine

paksus ei tohi olla väiksem kui 0,3 mm ja suurem kui 1,25

mm. Tavaliselt monteeritakse neid 25 cm vahedega.

Tallin 07.06.2016r 23

Ankrud.

Kahekihilistes katetes tuleb plaatide vahelise õige sidususe

(pikilõikes, pikivuukide all) tagamiseks kasutada ankruid.

Ankrud on klassi B250 või B500 armatuurterase tükid

vastavalt normi EN 10080 nõuetele. Kooskõlas normiga EN

13877-1 peavad ankrud olema läbimõõduga 16-20 mm ja

pikkusega 800 mm. Keskmises osas umbes 200 mm lõik

peab olema kaetud polümeerkattega paksusega miinimum

0,3 mm ja maksimum 1,25 mm, mis on vastupidav leelistele.

Tavaliselt paigaldatakse 3 tk, kui plaat on pikkusega 5,0 m.

Tallin 07.06.2016r 24

Elastsed profiilid.

Ristivuuke võib täita kummist valmistatud elastseteprofiilidega (kas suletute või avatutega), mis peavad olemavalitud vastavalt vuugi laiusele. Profiile pannakse ristivuugisisse siis, kui pikivuuk on juba täidetud. Profiili alumisesosas peab olema traat, mille abil, saab selle vuugist väljavõttu, kui tekkib vajadus vahetada.

Profiilide valmistamiseks kasutatav kummi peab olemavastupidav pragunemisele, mida võivad põhjustadailmastikutingimused (madalad ja kõrged temperatuurid),keemilised jäädsulatavad vahendid.

Pikivuukide täitmiseks ei kasutata profiile, sest siis esineboht, et autorattad “imevad” neid välja.

Tallin 07.06.2016r 25

Tallin 07.06.2016r 26

PROFIILID BETOONKATTE VUUKIDE TIHENDAMISEKS

PRZEBUDOWA AUTOSTRADY A-4 NA ODCINKU OD WĘZŁA KRZYWA

Tallin 07.06.2016r 27

Vuugitäitemass.

Vuukide täitmiseks võib kasutada ka vuugitäiteid ja täitemasse

vastavalt normile EN 14188-1 Osa 1 Kuumalt kasutatavate

vuugitäidete spetsifikatsioon ja normile EN 14188-2 Osa 2:

Külmalt kasutatavate vuugitäidete spetsifikatsioon.

Need täitemassid peaksid olema hästi voolavad, stabiilsed

kõrgetel temperatuuridel, hästi kleepuma vuugi krunditud

seintele, olema elastsed madalatel temperatuuridel,

vastupidavad jäädsulatavatele vahenditele.

TÄIDETUD PAISUMISVUUK.

Tallin 07.06.2016r 28

Tsemendi hüdratatsiooni aeglustavad vahendid.

Enne killustiku avamist kaetakse värskelt pandud teekate

(panemise lõpufaasis) pritsi abil kuni 1,5 mm (1,7mm)

sügava kihina tsemendi hüdratatsiooni aeglustavate

keemiliste vahenditega.

Võib kasutada:

- vahendeid, mis ainult aeglustavad tsemendi hüdratatsiooni,

nt. glükoosi,

- vahendeid, mis täidavad 2 funktsiooni korraga:

aeglustavad tsemendi kivistumist ja samas hooldavad,

takistavad kiiret kuivamist. Sellisel juhul nõutakse, et

kasutatav vahend omaks sulgevat toimet – sulgemise tegur

minimum 90% tasemel.

Tallin 07.06.2016r 29

Tallin 07.06.2016r 30

Tallin 07.06.2016r 31

TEHNIKA.

1. Geotekstiili paigaldamiseks vajalik tehnika.

Geotekstiili tõstmiseks ja paigaldamiseks võib kasutadaliikurmasinaid, millele on võimalus riputada pool materjaliga ja aeglaselt lahti keerata, pingutada, kanda peale sõidu ajal.

2. Tsementbetoonkatte paigaldamiseks vajalik tehnika.

- Mineraal-tsementsegusid valmistavad tehased,

- Segude panemiseks vajalikud masinad

mineraal-tsementsegude valmistamiseks vajalike masinate ja seadmete komplektid,

- vee transpordiks vajalikud mahutid,

- Teekatte tekstureerimiseks vajalikud masinad

- Teekattest vee aurumist takistavate kaitsekihtidepealekandmiseks vajalikud masinad

- Vuukide teostamiseks, nende puhastamiseks ja täitmiseksvajalikud masinad.

Tallin 07.06.2016r 32

Betoonsegu tootvad tehased.

Segude tootmiseks peab kasutama statsionaarseid tehaseid,pideva töötsükliga, tootlikkusega kuni 250m3/h järgmisevarustusega:

a) automaatseade (elektrooniliselt juhitav)

kõikide koostisainete doseerimiseks,

b) arvutijuhtimise süsteem, mis võimaldab EN 206 nõuete

täitmist tootmisprotsessis,

c) killustike niiskuse mõõtmise süsteem enne segamist

d) Eraldi dosaator iga lisandi jaoks.

Kui kavatsetakse toota erineva teralisusega segu, peab tootjatagama kaks tehast selle ülesande täitmiseks. Lisaks (igaljuhul) peab olema tagatud reservtehas.

Tallin 07.06.2016r 33

Masinate komplekt segu panemiseks.

Iga tsementbetoonkatte panemiseks kasutatakse vastavatmasinate komplekti:

a) Avatud killustikuga kahekihiline, tüübeldatud ja ankurdatud(kihid erinevatest segudest) teekate:

- laotur alumise kihi laotamiseks, mille varustusse kuuluvad

muuhulgas:

laud, mis laotab segu kogu sõidutee laiusel;

automaatseade laua juhtimiseks vertikaalses ja horisontaalses asendis;

libisev raketis;

vibraatorite komplekt, paigaldatud iga 40 cm järelsagedusega 200 Hz, betoonsegu tihendamiseks;

seade tüüblite sissevibreerimiseks;

seade ankrute sissevibreerimiseks;

roomikšassii ajamite komplekt.

Tallin 07.06.2016r 34

- laotur ülemise kihi laotamiseks, mille varustusse kuuluvad

muuhulgas:

laud, mis laotab segu kogu sõidutee laiusel;

automaatseade laua juhtimiseks vertikaalses ja horisontaalses asendis;

ristitala laotatava katte tihendamiseks ja esialgseks

silumiseks;

mehaaniline betoonilihvija laotatud katte lõplikuks silumiseks;

libisev raketis;

roomikšassii ajamite komplekt.

- Platvormiga masin teekatte viimistlemiseks, mille varustusse

kuuluvad muuhulgas:

juhtimissüsteem platvormi liikumissuuna juhtimiseks;

mehaaniline pritsimismasin hüdrofoobsete ja/või tsemendi

hüdratatsiooni aeglustavate keemiliste vahendite

pealekandmiseks.

Tallin 07.06.2016r 35

tööplatvorm, mis võimaldab käsitsi paranduste tegemist, kui

pinna lihvimine ei olnud piisavalt täpne;

hoidikud fooliumirulli paigaldamiseks juhul, kui tekib vajadus

katta fooliumiga teekatet selle panemise protsessis, koos

võimalusega paigaldada džuuti fooliumi surumiseks kaetava

pinna vastu.

Tallin 07.06.2016r 36

3. Seadmed teekatte tekstureerimiseks.

Teekatte tekstureerimiseks võib kasutada järgmiseid seadmeidja masinaid:

veoauto, mis omab vastavat varustust pinna puhastamiseksveega kõrgrõhu all,

mehaanilised harjad teras-propüleenkarvaga,

seade liivajoaga töötlemiseks (juhul, kui tekib vajadusparandada teekatte makrostruktuuri lokaalselt),

seade haavlijoaga töötlemiseks (juhul, kui tekib vajadusparandada teekatte makrostruktuuri lokaalselt),

masin hüdrofoobse kihi pealekandmiseks, käsitletaksehooldusprotseduurina pärast pinna tekstureerimist.

Tallin 07.06.2016r 37

4. Seadmed vuukide töötlemiseks ja nende täitmiseks.

Vuukide töötlemiseks ja nende täitmiseks on vajalikud:

Ketassaed paisumisvuukide mehaaniliseks lõikamiseksbetoonis, saagidel peab olema vastav automaatvarustuslõikamise ajal tekkinud tolmu kogumiseks ja ärajuhtimiseks(sõiduteelt väljapoole);

Seade vuukide juures olevate äärte faasimiseks sügavusenikuni ≤ 3mm;

Kompressor vuukide puhastamiseks suruõhuga;

Seade vuugi külgseinte kruntimiseks kruntimisvahendiga;

Seade koordi sisestamiseks vuukidesse;

Seade vuukide täitemassiga täitmiseks kuumal meetodil;

Seade kummiprofiilide sisestamiseks ristvuukidesse.

Tallin 07.06.2016r 38

TRANSPORT.

Tsementi peab transportima ainult tsemendiveokitega–

lahtiselt, tsemendi temperatuur peab olema kuni 60 0C.

Killustikku, geotekstiili, terast saab transportida vabalt

valitud transpordivahenditega tingimustes, mis välistavad nende

määrdumise ja niiskumise.

Täitemasse ja kattepreparaate peab transportima vastavalt

tootja dokumentides toodud tingimustele.

Betoonisegu (seoses betooni konsistentsiga) peab

transportima autodega, millel on terasest mahutid.

TÖÖDE TEOSTAMINE

1. Nõuded teekatte betoonile.

Teekatetes kasutatav betoon peab vastama teatud

keskkonnaklassile vastavalt normile EN 206:

XF3 juhul, kui talveajal ei kasutata teede korrashoidmiseks

keemilisi hooldusvahendeid,

XF4 juhul, kui talveajal kasutatakse keemilisi

hooldusvahendeid;

Ja vastama ka alltoodud tabelis toodud nõuetele.

Tallin 07.06.2016r 39

Nõuded teekatte betoonile

JnrProjekteeritava teekatte betooni

omadusedNõuded Katse meetod

1 2 3 4

1Tihedus, tolerants betooni suhtes

vastavalt kinnitatud retseptile± 3,0 % EN 12390-7

2

Survetugevuse klass 28. päeval (2)

vastavalt EN 206, mitte madalam kui:

Liikluse kategooria KR5÷KR7 jaoks C35/45

EN 12390-3

3

Betooni paindetõmbetugevus 28.

kivistumise päeval (2) (kolme katse

keskmine tulemus) mitte madalam kui:

Liikluse kategooria KR5÷KR7 jaoks 5,5

EN 12390-5

4

Betooni lõhestustõmbetugevus 28.

kivistumise päeval(2) (kolme katse

keskmine tulemus) mitte madalam kui:

Liikluse kategooria KR5÷KR7 jaoks3,5

EN 12390-6

Tallin 07.06.2016r 40

5

Külmakindluse kategooria vastavalt PN-

EN 13877-2 (teekatte ülemine kiht ja ühekihiline kate), mitte madalam kui:

XF3 keskkonnaklassi betoonidel

XF4 keskkonnaklassi betoonidel

FT1

FT2

CEN/TS EN 12390-

9

6

Betooni õhupooride iseloomustus:- Mikropooride läbimõõduga alla 0,3

mm (A300) sisaldus, %- Pooride betoonis paigutuse näitaja,

mm

XF3 keskkonnaklassi betoonidel

XF4 keskkonnaklassi betoonidel

1,5

0,250

0,200

EN 480-11

7Vastupidavus bensiini ja diisliõlidifusioonile (1)

30 mm EN 13877-2 Zał. B

8

Külmakindlus F150, kasutades vahetukatse meetodit 28. päeval(2) (teekattealumine kiht)

Proovi massi vähenemine, mitterohkem kui, %

Survetugevuse langus, mitte rohkemkui, %

5

20

(Poola norm)

PN-B-06250

1) Nõue puudutab ainult betoonkatteid, kus on bensiini ja

diisliõli kattele sattumise risk väga suur, nt. teemaksude

vastuvõtupunktid, bensiinijaamad, parklad, reisijate

teeninduspunktid.

2) või muul tähtajal, kui tsemendi kivistumise aeg ei ole 28

päeva, seose teistsuguse tsemendi kasutamisega, vt. Tabelit.

Tallin 07.06.2016r 41

Tsemendi liik Kivistumise aeg

vastavalt tsemendi

liigile [päevades]

CEM I (R), CEM II/A-S (R) 28 päeva

CEM I (N) CEM II/A-S (N)

CEM II/B-S (N, R)

56 päeva

Katsete läbiviimise aeg sõltuvalt kasutatud tsemendiomadustest.

Tallin 07.06.2016r 42

2. Betoonisegu koostis ja betooni omadused.

Enne betoonkatte panemist (vähemalt 3 kuud varem)

kontrollitakse Tellija laboratooriumis betoonisegu koostise

projekti (retsepti), mida esitas talle Töövõtja – projekt peab

olema koostatud vastavalt tehnilises spetsifikatsioonis toodud

nõuetele. Kontrollimine tähendab kõigi spetsifikatsioonis

nimetatud kohustuslike katsete läbiviimist.

Kui laboratooriumi hinnang on positiivne, saab insener, kes

teostab järelevalvet, kinnitada retsepti ja anda üle Töövõtjale.

Juhul, kui esinevad puudused, peab Töövõtja tegema vastavaid

korrektiive.

Tallin 07.06.2016r 43

Katsed retsepti kinnitamise etapil.

Enne retsepti kinnitamist tuleb läbi viia järgmisi katseid:

1. Katsete nimekiri projekteeritud betoonsegule.

Konsistents, betoonisegu tihendamise määra meetodilvastavalt

EN 12350-4,

õhusisaldus vastavalt EN 12350-7,

tihedus vastavalt 12350-6.

a. Konsistents

Betoonisegu konsistents peab olema valitud vastavalt

transporditingimustele ning betoonisegu panemise ja

tihendamise tehnoloogilistele tingimustele. Liikuva raketise

puhul tuleb valide selline konsistents, et värskelt pandud ja

tihendatud teekate ei eemalduks raketise liikumisel, st et

külgsein ei kukuks maha.

Konsistentsi peab mõõtma betoonisegu tihendamise määra

meetodil.

Tallin 07.06.2016r 44

b. Õhusisaldus betoonisegus.

Õhusisaldust betoonisegus peab märgistama vastavalt 12350-7

ja see peab olema järgmistel etappidel: retsepti kinnitamise,

tehnoloogilise proovi ja tööde kvaliteedi kontrolli ajal

a) killustikuga: 8,0mm. 5,0-6,5%

b) killustikuga: 16,0, 22,4mm. 4,5-6,0%

c) killustikuga: 31,5mm 4,0-5,5%

Lubatud hälve : -0,5 ; +1,0

c. Betooni tihedus.

Tiheduse väärtust peab arvutama kõikide koostismaterjalidemassi ja kõikide koostisainete mahtude alusel vastavaltkinnitatud retseptuuri andmetele.

2. Kivistunud teekatte betooni katsetamine.

Tihedus vastavalt PN-EN 12390-7,

Survetugevus vastavalt PN-EN 12390-3,

Paindetõmbetugevus vastavalt PN-EN 12390-5,

Lõhestustõmbetugevus vastavalt PN-EN 12390-6,

vastupidavus vahelduvatele külmutamise ja sulatamisetsüklitele, juhul kui külmutusaineks on jäätõrjeks kasutatavsoolalahus, vastavalt CEN/TS EN 12390-9, (teekatteülemised kihid); külmakindlus F150 vastavalt PN-B-06250 (teekatte alusmised kihid)

Tallin 07.06.2016r 45

Betooni õhupooride iseloomustus vastavalt EN 480-11,

Vastupidavus bensiini ja diisliõli difusioonile vastavalt

EN 13877-2 Lisa.

a. Survetugevuse katsetamine.

Survetugevuse katse teostatakse vastavalt EN 12390-3. Betoon

klassifitseerub antud survetugevuse klassi, kui on täidetud tabelis

toodud nõuded keskmise ja minimaalse survetugevuse kohta

Survetugevuse

klassSurvetugevuse liik

Survetugevus kuubikutel

servaga 150 mm

[MPa (N/mm2)]

Survetugevus võllidel

läbimõõduga 150 mm

ja kõrgusega 300 mm

[MPa (N/mm2)]

C35/45

Keskmine

survetugevus≥ 49,0 ≥ 39,0

Minimaalne

survetugevus≥ 41,0 ≥ 31,0

Tallin 07.06.2016r 46

.

b. Betooni paindetõmbetugevuse katsetamine.Betooni paindetõmbetugevuse katse teostatakse 28.kivistumispäeval vastavalt normi EN 12390-5 nõuetele(katsekeha kahepunktiline koormamine) – katsekehaks onristtahuka kujuline tala 150x150x600mm. Pärast katsekehavormimist peab selle pinnal märkima vormimise suuna.Nõutav tulemus on 5,5 Mpa.

c. Betooni lõhestustõmbetugevuse katse.

Betooni lõhestustõmbetugevuse katst teostatakse vormitud

risttahuka kujulistel katsekehadel servaga a=150mm

vastavalt normile EN 12390-6.

Nõutav väärtus 3,5 Mpa .

Tallin 07.06.2016r 47

d. vastupidavuse vahelduvatele külmutamise ja sulatamise

tsüklitele, kui külmutusaineks on jäätõrjeks kasutatav

soolalahus, katsetamine

vastupidavuse vahelduvatele külmutamise ja sulatamise tsüklitele,kui külmutusaineks on jäätõrjeks kasutatav soolalahus, katse tulebläbi viia vastavalt normi CEN/TS EN 12390-9 nõuetele risttahukakujulistel katsekehadel servaga =150mm.

Betooni võib klassifitseerida vastavasse külmakindlusekategooriasse vastavalt normile EN 13877-2, kui on täidetud tabelis

toodud tingimused.

Tallin 07.06.2016r 48

KategooriaMassi vähenemine 28 tsükli

pärast (m28)

Massi vähenemine 56

tsükli pärast (m56)

Vähenemise

määr m56/m28

FT2 Keskmine ≤ 0,5 kg/m2

Keskmine väärtus

≤ 1,0 kg/m2, kusjuures

ükski üksik tulemus ei ole

>1,5 kg/m2

≤ 2

e. Õhupooride iseloomustus betoonis.

Betoonis sisalduvate õhupooride iseloomustus koostatakse

vastavalt normile EN 480-11, katsekehad risttahuka kujuga,

servaga a=150mm. Nõuded kivistunud betoonis sisalduvate

õhupooride omadustele on kirjeldatud ülaltoodud tabelis.

f. Vastupidavus bensiini ja diisliõli difusioonile.

Vastupidavust bensiini ja diisliõli difusioonile katsetatakse

vastavalt normile EN 13877-2, Lisa B. risttahuka kujuga

katsekehadel servaga d=150mm. Katsed viiakse läbi ainult

betoonkatetel, kus on bensiini ja diisliõli kattele sattumise risk

väga suur, nt teemaksude vastuvõtupunktid, bensiinijaamad,

parklad, reisijate teeninduspunktid.

Tallin 07.06.2016r 49

g. Betooni külmakindluse katsetamine vahetu meetodiga.

Betooni külmakindlust katsetatakse vahetu meetodiga

KR5÷KR7 (kahekihiliste) teede puhul vastavalt normile PN-B-

06250, pärast 150 külmutamise/sulatamise tsüklit,

katsekehadel mõõtudega 100x100x100mm, valmistatud ja

hooldatud kooskõlas eelnimetatud normiga. Katsete

tulemused peavad vastama ülalpool toodud tabelis

sisalduvatele nõuetele.

Tallin 07.06.2016r 50

Funktsionaalsed nõuded betoonkattele

Kõik funktsionaalsed katsed on loetletud alltoodud tabelis.

Katseid teostatakse katsekehadega, mis on võetud

betoonkattes 28 päeva möödumisel, kui betoon on

kivistunud. Katsete tulemused puudutavad konkreetset

asukohta, kust katsekehad on võetud. Funktsionaalsed

nõuded betoonkattele vastavalt normile EN 13877-2 on

loetletud alltoodud tabelis.

Tallin 07.06.2016r 51

L

p

.

Omadused Nõuded Katsemeetod

1 2 3 4

1 Tihedus, vastavus betooni kinnitatud retseptile ± 3,0 % EN 12390-7

2

Survetugevuse klass vastavalt normile EN 13877-2,

mitte madalam kui:

Liikluskategooria KR5÷KR7 jaoks CC 40EN 12390-3

3

Vastupidavuse kategooriad vahelduvatele

külmutamise ja sulatamise tsüklitele, kui

külmutusaineks on jäätõrjeks kasutatav soolalahus

(ülemine kiht, ühekihilised katted)

Külmakindluse kategooria vastavalt EN 13877-2,

mitte madalam kui:

Betoonidel ekspositsiooni klassis XF3

Betoonidel ekspositsiooni klassis XF4 avatud

killustikuga katetele

FT1

FT2

CEN/TS EN

12390-9

Tallin 07.06.2016r 52

Funktsionaalsed nõuded betoonkattele.

a. tihedus .Katsekehad tiheduse katsete jaoks tuleb võtta katte kogu paksusest.

Puurauk peab olema läbimõõduga mitte vähem kui 100 mm.

Tiheduse väljaselgitamiseks peab kasutama kogu puuraugust

saadud varrast. Juhul, kui teekate koosneb mitmest erinevast

betoonisegust koosnevast kihist, peab arvutama tihedust iga kihi

kohta eraldi. Katsekeha minimaalne maht peab olema 0,001m3.

Tihedust peab määratlema vastavalt normile EN 12390-7.

3

Betoonis sisalduvate õhupooride iseloomustus:

- Mikropooride läbimõõduga alla 0,3 mm (A300)

sisaldus, % ( alumina kiht)

- Pooride betoonis paigutuse näitaja, mm

Betoonidel ekspositsiooni klassis XF3

Betoonidel ekspositsiooni klassis XF4

1,5

0,250

0,200

EN 480-11

4Betoonkihi paksus vastavalt EN 13877-2, kategooria

T4 [mm]< 10

EN 13863-3 lub

wg 13863-1

5 Nakke tugevus kihtide vahel, MPa 1,0 EN 13863-2

Tallin 07.06.2016r 53

tabeli jätk

b. survetugevus.

Betoonkatte survetugevust peab katsetama vastavalt normile EN12390-3 katsekehadel d=100mm ja kõrguse/läbimõõdu suhtega1,00, mis tähendab vastavalt normile EN 13791, et selliselekatsekehale vastab risttahuka kujuline katsekeha servagaa=150mm.

Betoon täidab klassi CC 40 nõudeid liiklus ekategooriale KR5-KR7,kui katsete tulemused on järgmised:

Keskmine väärtus: ≥ 44,0 MPa;

Üksik tulemus: ≥ 36,0 MPa;

c. Vastupidavus külmutamise ja sulatamise tsüklitele, juhul kui kasutatakse jäätõrjeks kasutatavat soolalahust

Vastupidavust külmutamise ja sulatamise tsüklitele, kui kasutataksejäätõrjeks kasutatavat soolalahust, tuleb katsetada

vastavalt normile CEN/TS EN 12390-9 kolmel silindrikujuliselkatsekehal läbimõõduga 150 mm ja kõrgusega 50 mm., missisaldavad ekspluatatsiooniks ettenähtud pinda, vastavalt EN 12504-1. Katseid teostatakse katsekehadel katsepinnaga alates 7 500 mm2

kuni 22 500 mm2.

Tallin 07.06.2016r 54

Tallin 07.06.2016r 55

Betooni võib klassifitseerida vastavasse külmakindluse

kategooriasse FT-1 või FT-2 katsete tulemuste alusel, võrreldes

neid normis EN 13877-2 toodud tabelis sisalduvate nõuetega.

d. Õhupooride iseloomustus betoonis.

Betoonis sisalduvate õhupooride iseloomustust katsetatakse

vastavalt normile EN 480-11 silindrikujulistel katsekehadel

läbimõõduga 100mm, nõuded kivistunud betoonis sisalduvate

õhupooride kohta sisalduvad ülalpool toodud tabelis.

e. Teekatte paksus.

Katte paksust tehakse kindlaks puuritud katsekehadel

läbimõõduga d=100mm, et kontrollida ehituse käigus mõõdetud

paksusi. Ükski paksuse mõõtmise tulemus ei tohi olla väiksem

kui projekteeritud väärtus, miinus 10 mm (Kategooria T4

vastavalt normile EN 13877-2).

Tallin 07.06.2016r 56

Pideva armeeringuga betoonkatte puhul ei tohi ükski mõõtmise

tulemus olla väiksem kui projektereitud väärtus, miinus 5 mm,

ja suurem kui projekteeritud väärtus, pluss 15 mm.

f. Nakke tugevus kihtide vahel.

Nakke tugevus kihtide vahel peab olema miinimum 1,0 MPa.

Katseid peab teostama ainult katsekehadel, mis on võetud

kohtadest, kus masin oli peatatud kauemaks kui 30 minutiks.

Aluse ettevalmistus

Betoonkatte vahetuks aluseks on erosioonivastane (libisev)

kiht, aluskiht on valmistatud hüdrauliliselt seotud või

mehaaniliselt stabiliseeritud killustikust. Aluskiht peab olema

ehitatavast sõidutee kattest laiem betoonisegu paneva

masina roomikute laiuse võrra. Roomikud peavad liikuma

ühtlasel, tasasel kõvapinnal.

Libisev kiht võib koosneda:

a) geotekstiilist, mis on asetatud aluskihile

ehitatava teekatte laiusel + tagavara 15 cm mõlemalt poolt;

b) Ühekordne katte kinnistamine kahekordselt pandud

killustikuga emulsioonil;

c) Asfaltbetooni kihist.

Tallin 07.06.2016r 57

Tallin 07.06.2016r 58

TEEKATTE PANEK

1.Tehnoloogiline katse.

Enne kui Töövõtja alustab Töödega tuleb ilmtingimata läbi viia

(eelnevalt) tehnoloogiline katse proovilõigul, et kontrollida:

- Töövõtja valmidust betoonkatte panemisega alustamiseks -

seadmete, masinate, transpordi, betoonitehase olemasolu ja

korrasolek;

- Teekatte ehituse tehnoloogilise protsessi ettevalmistuse

õigsust;

- Betoonitehases vamistatud betoonisegu parameetreid;- Kõikide retsepti peojekteerimise etapil nõutavate

kontrollkatsete läbiviimine ja ehitatud teekatte omadustemõõtmine.

Tallin 07.06.2016r 59

2. Betoonisegu tootmise korraldamine.

Teekatete ehitamiseks valmistatava betoonisegu tootmist peab

korraldama betoonitehases, mis asub võimalikult lähedal tee-

ehituse asukohale, sest laadimise, transpordi ja panemise aeg

kokku ei tohi ületada aega kasutatud tsemendi

tardumisprotsessi alguseni.

Segurites segamise aeg peab olema vähemalt 45 sekundit ja

tagama betoonisegu ühtluse ja paigaldatavuse stabiilsuse.

Juhul, kui lisatakse plastifitseerivat või veeldavat ainet, tuleb

jälgida õiget doseerimise järjekorda. Lisandite doseerimise

järjekord, kogus ja hetk tuleb kindlaks teha katsemeetodil

Laboratooriumis

Tallin 07.06.2016r 60

3. Ilmastikutingimused.

Betoonkatteid tuleb ehitada õhutemperatuuril alates +5 °C kuni+25 °C ( kogu ööpäeva jooksul). Lubatakse betoonkatteidehitada ka kõrgemal kui +25 °C õhutemperatuuril tingimusel, et betoonisegu temperatuur ei ületa +30 °C.

Erandjuhul lubatakse betoonkatte ehitamist ka madalamal kui+5 °C õhutemperatuuril, tingimusel, et kasutatakse spetsiaalseid

protseduure, mis hoiavad betoonisegu temperatuuri tasemel üle+5 °C vähemalt 3 päeva jooksul.

4. Betoonisegu transport.

Seoses segu konsistentsiga peab selle transportimiseks

kasutama autosid, millel on terasseintega mahutid.

Alumiiniumist mahutitega autosid ei tohi kasutada, kuna maha

hõõrutid (segus sisalduva killustiku poolt) alumiiniumiosakesed

reageerivad kaltsiumhüdroksiidiga ja eraldub vesinik.

Tallin 07.06.2016r 61

5. Betoonisegu panek.Juhul, kui tee projektsioon (punane joon) omab suuremat kui

4% pikikallet, tuleb muuta betoonisegu panemise suunda – alt

üles, et vältida pinnapragude tekkimist venitamise tulemusena.

Betoonisegu ei tohi panna, kui aeg selle valmistamisest kuni

panemiseni on pikem, kui aeg betooni tardumise alguseni.

Vuugid betoonkatte ja teeinfrastruktuuri elementide

ühenduskohtades tuleb täita täitemassiga.

Teekatte panemise käigus masin paigaldab alumisse kihisse

tüüblid ja ankrud (vastavalt projektile). Pärast betoonisegu

panemist lihvitakse pinda mehaaniliselt betoonilihvija abil. Iga

töölõigu lõpus (ehitatava katte ristlõike täislaiusel) tuleb

pandud betoonkatet pärast kivistumist ära lõigata saega

vertikaalselt kohas, kus on tagatud täies ulatuses teekatte

projekteeritud paksus.

.

Tallin 07.06.2016r 62

Tallin 07.06.2016r 63

Tallin 07.06.2016r 64

Tallin 07.06.2016r 65

Tallin 07.06.2016r 66

Tallin 07.06.2016r 67

Tallin 07.06.2016r 68

Tallin 07.06.2016r 69

6. Teekatte ülemise kihi tekstureerimine.

Tekstureerimine on vajalik sõiduki rataste teekattegahaakumise suurendamiseks ja tänu sellele liiklusohutuseparandamiseks.

Kategooria KR5÷KR7 sõidutee katte teskstureerimiseks

soovitatakse avatud killustiku meetodit.

Sellest tulenevalt peab värskelt pandud teekatte olema kaetudtsemendi hüdratsiooni aeglustava keemilise vahendiga. Seejärelteatud aja pärast (sõltuvalt õhutemperatuurist) ja pärastesialgsete katsete läbiviimist võib tardumata tsementieemaldada mehaanilise harja abil või kõrgsurve all oleva veega, mis tuleb spetsialiseeritud sõidukile montereeritud düüsidest.

Sel meetodil tekib pärast täitemassi eemaldamistmakrotekstuur avatud killustiku kujul.

Makrotekstuuri sügavus peab olema vastavalt nõuetele0,6÷1,5mm, aga juhul kui mahub vahemikku

Tallin 07.06.2016r 70

0,6÷1,0mm – peab täiendavalt läbi viima kareduse katseaparaadiga SRT-3.

Kohtades, kus ei ole saavutatud nõuetekohast tekstuuri

sügavust, võib teha parandusi, kasutades järgmisi meetodeid:

liivapritsimine ( materjaliks on liiv)

haavelpritsimine ( materjaliks on teraskuulikesed).

Kohe pärast tardumata täitemassi eemaldamist tuleb pind kattahooldusvahendiga, mille sulgemise tegur on miinimum 85%, vähemalt 7ks päevaks. Võib kasutada ka fooliumi, et kaitsta teekatet:

Kiire veeaurumise (eriti kõrgetel õhutemperatuuridel),

Vihma,

Loomade (asustatud territooriumil),

Inimeste kontrollimata pealeastumise eest.

Tallin 07.06.2016r 71

Foolium peab olema teekattest laiem umbes 1,5 m võrra, et

seda oleks võimalik kinnitada (nt. asetades äärtele mulda) ja

kaitsta sedasi tuule eest

Allpool pildid Antwerpi linnast – katmine fooliumiga.

Tallin 07.06.2016r 72

Tallin 07.06.2016r 73

Tallin 07.06.2016r 74

Tallin 07.06.2016r 75

Tallin 07.06.2016r 76

MECHANICZNE ODKRYWANIE KRUSZYWA

Tallin 07.06.2016r 77

Tallin 07.06.2016r 78

Tallin 07.06.2016r 79

Tallin 07.06.2016r 80

Piki- ja ristvuukide lõikamine.

Seoses sellega, et betoon on tundlik soojus- ja niiskusmõjule,

kasutatakse nende mõjude vähendamiseks vuukide süsteemi.

Vuugid jagunevad piki- ja ristvuukideks. Nende asukohad

teekattes vastavad Projekti dokumentatsioonile.

Vuukide lõikamiseks kasutatakse mehaanilisi saage ketaste

paksusega 3 mm, milledel on ka automaatne tolmuimemise

seade ning torud, mis viivad saagimise tulemusel tekkinud

tolmu teekattest eemale.

a. Ristvuugid

Ristvuugid jagunevad kaheks liigiks:

- kahanemisvuugid,

- konstruktsioonivuugid.

Kahanemisvuugid – tuleb lõigata, kui betoon on tardunud.

Lõikamise aeg peab olema valitud nii, et ei tekiks

Tallin 07.06.2016r 81

soovimatuid kahanemispragusid. Aja valik sõltub

õhutemperatuurist, ja betooni vastupidavuse miinimum 10MPa

saavutamisest. Näiteks õhutemperatuuril 10-25 °C või alustada

lõikamist, kui teekatte panemisest möödub 10-15 h.

Optimaalne vahe on 5,0 m. Lõikamine peab toimuma

monteeritud tüüblite peal (nende pikkuse keskel) ja koosnema

kahest etapist:

- esimene lõikamine, kettaga paksusega 3 mm, sügavusel

1/3-1/4 teekatte paksusest,

- teine lõikamine toimub hijem; laiusega

8 mm ja sügavusega 30 mm (kui vuuke täidetakse elastsete

profiilidega) ja sügavusel 27 mm, kui vuuke täidetakse

täitemassiga.

Konstruktsioonivuugid - (võivad olla profileeritud) tekkivad

päeva töölõigu lõpus ja siis, kui betooni valamise protsessis

tekkib vaheaeg, mis kestab kauem, kui aeg betooni tardumise

alguseni (nt. 90 min)

Tallin 07.06.2016r 82

Need täidavad kahanemisvuukide funktsiooni. Laiused on

sarnased nagu ristivuukidel.

Kui alustatakse uut töölõiku, peavad tüüblid olema kleebitud

avadesse, mis on puuritud eelmise töölõigu esiseinasse.

Tallin 07.06.2016r 83

b. Pikivuugid.

Pikivuuke kasutatakse, kui sõidutee laius on suurem kui 6,0m.

Nende paigutus peab kattuma sõiduradega, võttes arvesse ka

sõidutee ääri, kuid ei tohi kattuda rataste jäljendi ja

horisontaalse märgistusega. Vuugi kaugus oletatavast rataste

jäljendist peab olema 0,75 kuni 1,00 m.

Pikivuuke tuleb lõigata kivistunud betoonis. Mehaaniliste

ketassaagidega samades tingimustes nagu ristivuuke, samuti

kahes etapis.

c. Vuugid pideva armeeringuga teekattes.

Pikivuukide paigutus pideva armeeringuga teekatte puhul on

sarnane tüübeldatud ja ankurdatud kattega, aga sel puhul ei

lõigata ristivuuke. Pikivuugid tuleb paigutada pikipidi

armeerimisvarraste vahele, vuugid ei tohi kattuda

armeerimisvarraste asukohtadega.

Tallin 07.06.2016r 84

Pideva armeeringuga kattes, seoses varraste isolatsiooniga,

lõigatakse vuuke järgmiselt:

- esimesene 7 cm sügavusega lõige,

- Teine, laiendav lõige– sügavus 2,7 cm.

Kõikide vuukide puhul, sõltumata liigist, on vajalik pärast

lõikamist nende äärte faasimine, sügavusega miinimum 3 mm.

Vuukide täitmine.

1. Vuukide täitmine täitemassidega

Täidetakse piki- ja ristvuuke.

a. Vuukide kruntimine.

Külgseinu puhastatakse eelkõige surveõhuga, siis

krunditakse täitemassi adhesiooni (kleepimust) suurendava

keemilise vahendiga. Vuuke täidetakse nõgusa meniskiga: (-5

mm).

Tallin 07.06.2016r 85

Vuugi alumise osa tihendamine.

Vuugi alumist osa, mida on vaja täita täitemassiga,

tihendatakse eelnevalt tihendusnööriga (koordiga) või

polüuretaanvahust tehtud võlliga läbimõõduga umbes 25%

vuugi laiusest. Sisestatud tihendusnööri või võlli tase peab

tagama vuugi täitemassiga täitmise sügavuse, mis peab olema

vähemalt 17 mm.

Täitemassi valamine vuukidesse.

Täitemasse valatakse vuukidesse kas külma või kuumana

gravitatsiooni või surve all, kasutades vastava otsikuga

voolikut. Juhul, kui vuuk on sügavam kui 17 mm, võib

kaldpindadel valada kaks kihti täitemassi. Täitemassi pind ei

tohi enne teist valamist määrduda.

.

Tallin 07.06.2016r 86

Enne vuugi täitmist soovitatakse kaitsta teekatet määrdumise

eest. Massi jääke või mustust tuleb eemaldada teekatte pinnalt

tootja poolt soovitatud tööriistadega.

Tallin 07.06.2016r 87

Tallin 07.06.2016r 88

TÖÖ KVALITEEDI KONTROLL.

a) Katsetamine ja mõõtmised.

Teostatakse töö käigus ja pärast ülesande täitmist (enne töö

vastuvõtmist):

Töövõtja poolt (sisemise järelevalve raames) - üldine

katsetamine

Tellija poolt (Inseneri järelevalve raames) -

kontrollkatsetamine

Kontrollkatsed ja –mõõtmised jagunevad:

üldisteks,

täiendavateks,

arbitraaži- ja

funktsionaalseteks (vastuvõtmiseks).

b) Vastuvõtueelsed kontrollkatsed.

Valmistatud teekatte omadused:

- pikisuunaline tasasus laserprofilograafiga, ühik IRI ;

- makrotekstuuri sügavus laserprofilograafiga;

- kareduse tegur aparaadiga SRT3;

Tallin 07.06.2016r 89

Funktsionaalsuse katsed (puuraukudel):

tihedus;

teekatte paksus;

survetugevus (alumised kihid) ;

vastupidavus vahelduvatele külmutamise ja sulatamise

tsüklitele, kui külmutusaineks on jäätõrjeks kasutatav

soolalahus (ülemine kiht, ühekihilised);

õhupooride iseloomustus betoonis;

kihtidevahelised ühendused.

-

Tallin 07.06.2016r 90

Tallin 07.06.2016r 91

BETOONKATETE EELISED

1. Kõrge kandevõime2. Puudub rööbaste tekkimise probleemi3. Tööiga 50% pikem kui asfaltkatetel4. Suurem ohutus (heledad – paremininähtavad öö- või vihmatingimustes)5. Madalam müratase kui asfaltbetooni- ja SMA katetel6. Asfaltkatetest madalamad puhul, kulud, eritihoolduse etapil.

Tallin 07.06.2016r 92

Tallin 07.06.2016r 93

TÄNAN TÄHELEPANU EEST.

Tallin 07.06.2016r 94