Nimede eestistamine 1920. – Nimede eestistamine 1920. – 1930. aastatel1930. aastatel

Piret Liivik Piret Liivik

Liisi JärveLiisi Järve

Eestlaste perekonnanimed 19. Eestlaste perekonnanimed 19. sajandi algusessajandi alguses

Enne 19. sajandit koosnes isiku täisnimi tavapäraselt Enne 19. sajandit koosnes isiku täisnimi tavapäraselt talunimest, isanimest ja isiku eesnimest (nt Pakri Hansu talunimest, isanimest ja isiku eesnimest (nt Pakri Hansu Jüri). Jüri).

Pärisorjuse kaotamine Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819.Pärisorjuse kaotamine Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819. Varem sunnismaiste talupoegade liikumisvabadus Varem sunnismaiste talupoegade liikumisvabadus

laienes. Sellega seoses oli vaja fikseerida inimeste laienes. Sellega seoses oli vaja fikseerida inimeste nimed.nimed.

Eeskirjade järgi võisid talupojad ise endale nime valida, Eeskirjade järgi võisid talupojad ise endale nime valida, kuid teadmatusest ja kogemuse puudumise pärast ei kuid teadmatusest ja kogemuse puudumise pärast ei osanud paljud seda teha.osanud paljud seda teha.

Määratud või valitud perekonnanimed polnud kaitstud Määratud või valitud perekonnanimed polnud kaitstud moonutuste eest. moonutuste eest.

Tõlgiti eesti nimed saksa keelde (nt Rauast sai Eisen Tõlgiti eesti nimed saksa keelde (nt Rauast sai Eisen ja Jänesest Hase)ja Jänesest Hase)

Kohandati saksapärasemaksKohandati saksapärasemaks Kirjapanijale ebasümpaatne isik võis saada Kirjapanijale ebasümpaatne isik võis saada

naeruväärse või ropu nime (nt Nabags – kerjus, Sudel naeruväärse või ropu nime (nt Nabags – kerjus, Sudel – väljaheite tükk)– väljaheite tükk)

Nime lõplik kuju sõltus konkreetsest kirjapanijast. Nime lõplik kuju sõltus konkreetsest kirjapanijast. Enamasti kirjapanijateks sakslased: pastorid, mõisnikud, Enamasti kirjapanijateks sakslased: pastorid, mõisnikud, mõisaametnikud (kirjutajad, valitsejad).mõisaametnikud (kirjutajad, valitsejad).

Peale selle toimus kogu 19. sajandi vältel juba antud Peale selle toimus kogu 19. sajandi vältel juba antud eestikeelsete nimede saksastamine.eestikeelsete nimede saksastamine.

ÄrkamisaegÄrkamisaeg

Rahvusliku ärkamisaja õhkkonnas järjest suurem püüd Rahvusliku ärkamisaja õhkkonnas järjest suurem püüd eestlasliku nime järgi.eestlasliku nime järgi.

Kirjanike ja haritlaste varjunimed 19. saj lõpus ja 20. saj Kirjanike ja haritlaste varjunimed 19. saj lõpus ja 20. saj alguses: Falguses: F. R. Kreutzwald võttis varjunimeks Ristmets, . R. Kreutzwald võttis varjunimeks Ristmets, K. R. Jakobson – Linnutaja, Lydia Jannsen – Koidula, K. R. Jakobson – Linnutaja, Lydia Jannsen – Koidula, Friedebert Michelson – Tuglas, Anton Hansen – Friedebert Michelson – Tuglas, Anton Hansen – Tammsaare, Mait Hubel – Metsanurk, Villem Grünthal – Tammsaare, Mait Hubel – Metsanurk, Villem Grünthal –

Ridala jneRidala jne

1920. aastad1920. aastad

1921. aastal1921. aastal moodustati moodustati Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi ja Akadeemilise Emakeele Seltsi ühisalgatusel Akadeemilise Emakeele Seltsi ühisalgatusel kesktoimkond, mis hakkas tegelema järjekindla nimede kesktoimkond, mis hakkas tegelema järjekindla nimede

eestistamise propagandaga:eestistamise propagandaga: peeti ärgitavaid kõnesid koosolekutel,peeti ärgitavaid kõnesid koosolekutel, avaldati ülavaldati üleeskutseid ajakirjanduses, skutseid ajakirjanduses, anti välja teemakohaseid brošüüre ning isegi anti välja teemakohaseid brošüüre ning isegi

koguteos koguteos ““Eestlasele eesti nimiEestlasele eesti nimi””..

Kõigest hoolimata olid tulemused väga tagasihoidlikud, Kõigest hoolimata olid tulemused väga tagasihoidlikud, kuna aastatel 1920-1934 leidis aset kõigest 1124 kuna aastatel 1920-1934 leidis aset kõigest 1124 nimemuutmisakti, mille käigus said uue nime 2672 isikut nimemuutmisakti, mille käigus said uue nime 2672 isikut (neist otseselt eestistamisi oli kõigest 820). (neist otseselt eestistamisi oli kõigest 820).

PPõhjuseks võis olla asjaajamise keerukus – alguses õhjuseks võis olla asjaajamise keerukus – alguses riigikohtu, siis siseministeeriumi kaudu, veelriigikohtu, siis siseministeeriumi kaudu, veel rohkem aga rohkem aga see, et nimemuutmine oli maksuline. see, et nimemuutmine oli maksuline.

NoNoore vabariigi algusaegadel andsid pigem tooni ore vabariigi algusaegadel andsid pigem tooni majanduslikud ja poliitilised probleemid ning polnud palju majanduslikud ja poliitilised probleemid ning polnud palju neid, kes oleks pead vaevanud kultuuriliste ja rahvuslike neid, kes oleks pead vaevanud kultuuriliste ja rahvuslike küsimustega.küsimustega.

Siiski oli 1920. aastatel pandud nimede eestistamisele Siiski oli 1920. aastatel pandud nimede eestistamisele alus, millelt 1930. aastate keskpaigas sai hakata alus, millelt 1930. aastate keskpaigas sai hakata kampaaniat üles ehitama. kampaaniat üles ehitama.

1930. aastad1930. aastad

PPärast Konstantin Pätsi autoritaarse režärast Konstantin Pätsi autoritaarse režiiimi kehtestamist imi kehtestamist 1934. a1934. a anti anti nimede eestistamisele nimede eestistamisele poliitiline mõõde. poliitiline mõõde.

Nimede eestistamisest sai rahvusühtsuse ja -puhtuse Nimede eestistamisest sai rahvusühtsuse ja -puhtuse demonstreerimise peamine nurgakivi ning selle demonstreerimise peamine nurgakivi ning selle propagandat hakati finantseerima riiklikult. propagandat hakati finantseerima riiklikult.

Kuna nimede eestistamine oli uue ideoloogia kohaselt Kuna nimede eestistamine oli uue ideoloogia kohaselt muudetud riiklikult väga tähtsaks küsimuseks, oli muudetud riiklikult väga tähtsaks küsimuseks, oli aktsiooni õnnestumiseks kindlasti vaja muuta ka aktsiooni õnnestumiseks kindlasti vaja muuta ka sellekohast seadusandlustsellekohast seadusandlust..

Otsa tegi lahti 22. oktoobril 1934. aastal riigivanema Otsa tegi lahti 22. oktoobril 1934. aastal riigivanema poolt välja antud dekreet perekonnanimede muutmise ja poolt välja antud dekreet perekonnanimede muutmise ja korraldamise kohta. See pani esialgu kaheks aastaks korraldamise kohta. See pani esialgu kaheks aastaks (1935-1937, millist tähtaega hiljem mitu korda aasta (1935-1937, millist tähtaega hiljem mitu korda aasta kaupa pikendati) kaupa pikendati) kehtima perekonnanimede lihtsustatud kehtima perekonnanimede lihtsustatud korra – siseministeeriumi asemel kohalike korra – siseministeeriumi asemel kohalike perekonnaseisuametite juures ja tasuta. perekonnaseisuametite juures ja tasuta.

Lihtsustaud kord kehtis siiski ainult tingimustel, kui taheti Lihtsustaud kord kehtis siiski ainult tingimustel, kui taheti vabaneda võõrapärasest, halvakõlalisest või halva vabaneda võõrapärasest, halvakõlalisest või halva tähendusega nimest; muud nimemuutmised toimusid tähendusega nimest; muud nimemuutmised toimusid

hariliku korra järgi.hariliku korra järgi.

Väljavõte 1934. a Riigi TeatajastVäljavõte 1934. a Riigi Teatajast PEREKONNANIMEDE KORRALDAMISE SEADUSPEREKONNANIMEDE KORRALDAMISE SEADUS

§ 17. Eesti kodanik, kellel puudub perekonnanimi, on § 17. Eesti kodanik, kellel puudub perekonnanimi, on kohustatud selle võtma, esitades Siseministrile kohustatud selle võtma, esitades Siseministrile vastava sooviavalduse.vastava sooviavalduse.

§ 18. Kodanikkudele, kellel puudub perekonnanimi ja § 18. Kodanikkudele, kellel puudub perekonnanimi ja kes seda endale ei ole võtnud § 17 ettenähtud korras, kes seda endale ei ole võtnud § 17 ettenähtud korras, määrab perekonnanime Siseminister.määrab perekonnanime Siseminister.

§ 19. Ei või võtta perekonnanime, millel on halb või § 19. Ei või võtta perekonnanime, millel on halb või labane tähendus, halb kõla või mis on liiga laialt labane tähendus, halb kõla või mis on liiga laialt tarvitusel; samuti ei või võtta tuntud tegelase või tarvitusel; samuti ei või võtta tuntud tegelase või üldtuntud sugukonna perekonnanime ega üldtuntud sugukonna perekonnanime ega perekonnanime, mis on kantud perekonnanimede perekonnanime, mis on kantud perekonnanimede kaitseregistrisse (§ 16).kaitseregistrisse (§ 16).

Kui perekonnanimeta kodanik on eesti rahvusest, siis Kui perekonnanimeta kodanik on eesti rahvusest, siis ta võib endale võtta või § 18 ettenähtud juhul ta võib endale võtta või § 18 ettenähtud juhul võidakse temale määrata ainult eestikujuline võidakse temale määrata ainult eestikujuline perekonnanimi; muust rahvusest perekonnanimeta perekonnanimi; muust rahvusest perekonnanimeta kodanikud võivad võtta endale kas eestikujulise või kodanikud võivad võtta endale kas eestikujulise või nende rahvusele vastava perekonnanime, kuid juhul, nende rahvusele vastava perekonnanime, kuid juhul, kui nad perekonnanime ei ole võtnud § 17 ettenähtud kui nad perekonnanime ei ole võtnud § 17 ettenähtud korras, määratakse neile eestikujuline perekonnanimi.korras, määratakse neile eestikujuline perekonnanimi.

Riiklik Propaganda TalitusRiiklik Propaganda Talitus Riikliku Propaganda Talituse kui keskse koordineerija Riikliku Propaganda Talituse kui keskse koordineerija

initsiatiivil ja kaastegevusel loodi 14. septembril 1934. initsiatiivil ja kaastegevusel loodi 14. septembril 1934. aastal Nimede Eestistamise Kesktoimkond (alates 1935. aastal Nimede Eestistamise Kesktoimkond (alates 1935. aastast Nimede Eestistamise Liit = NEL), millesse aastast Nimede Eestistamise Liit = NEL), millesse kuulusid umbes 15 organisatsiooni ja asutuse esindajad.kuulusid umbes 15 organisatsiooni ja asutuse esindajad.

Novembris alustas tegevust ka Nimede Eestistamise Novembris alustas tegevust ka Nimede Eestistamise Keskbüroo (NEK), mis hakkas riiklikul toetusel Keskbüroo (NEK), mis hakkas riiklikul toetusel süstemaatiliselt nimede eestistamise kampaaniat süstemaatiliselt nimede eestistamise kampaaniat organiseerima, luues selleks kohalikul tasandil 250 organiseerima, luues selleks kohalikul tasandil 250 toimkonda.toimkonda.

RPT oli oma töötajate kaudu pidevalt seotud Nimede RPT oli oma töötajate kaudu pidevalt seotud Nimede Eestistamise Keskbüroo ja Liiduga, samuti tulid RPT Eestistamise Keskbüroo ja Liiduga, samuti tulid RPT kaudu aktsiooni jaoks eraldatud summad ja toetused. kaudu aktsiooni jaoks eraldatud summad ja toetused.

Talituse peaülesanne oli propaganda töö laiem Talituse peaülesanne oli propaganda töö laiem organiseerimine, selgitamaks nimede eestistamise organiseerimine, selgitamaks nimede eestistamise tähtsust. Rahvale oli vaja arusaadavaks teha, miks on tähtsust. Rahvale oli vaja arusaadavaks teha, miks on nimede eestistamine niivõrd oluline. nimede eestistamine niivõrd oluline.

Rõhutati, et vaba Eesti kodaniku rahvuslik iseteadvus on Rõhutati, et vaba Eesti kodaniku rahvuslik iseteadvus on kõige otsesemas seoses nimega, ühtlasi on eestipärane kõige otsesemas seoses nimega, ühtlasi on eestipärane nimi rahvale kui enesekaitsevahend ja tuleviku nimi rahvale kui enesekaitsevahend ja tuleviku kindlustaja. kindlustaja.

Lihtinimesele sai ilmselt kõige mõistetavaks asjaolu, et Lihtinimesele sai ilmselt kõige mõistetavaks asjaolu, et paljude võõrapäraseid nimesid kandnud ja kandvate paljude võõrapäraseid nimesid kandnud ja kandvate eestlaste kultuuriline looming kanti välismaal võõraste eestlaste kultuuriline looming kanti välismaal võõraste rahvaste (st sakslaste) arvele.rahvaste (st sakslaste) arvele.

1936. aastal oli Rigasche Rundschau kirjutanud , et 1936. aastal oli Rigasche Rundschau kirjutanud , et Berliini olümpial saavutas suure võidu üks eestimaalane, Berliini olümpial saavutas suure võidu üks eestimaalane, nüüdse nimega Palusalu, endise nimega Trossmann. nüüdse nimega Palusalu, endise nimega Trossmann.

Eestlastes pidid meelepaha esile kutsuma ka sellised Eestlastes pidid meelepaha esile kutsuma ka sellised teated peamiselt saksa ajalehtedes, et Vabadussõja ajal teated peamiselt saksa ajalehtedes, et Vabadussõja ajal juhtisid eesti riiki ja sõjaväge sakslased ja et eesti juhtisid eesti riiki ja sõjaväge sakslased ja et eesti kirjanduses valitsevad saksa soost baltlased, kelle arvele kirjanduses valitsevad saksa soost baltlased, kelle arvele kirjutati ka rikkalik rahvaluule kogumine. kirjutati ka rikkalik rahvaluule kogumine.

Taoliste kahetsusväärsete juhtumite vältimiseks oli Taoliste kahetsusväärsete juhtumite vältimiseks oli ilmtingimata vaja, et Eesti avaliku elu tegelased oleksid ilmtingimata vaja, et Eesti avaliku elu tegelased oleksid

kõik eestipäraste nimedega.kõik eestipäraste nimedega.

““Igale eestlasele eesti nimi!”Igale eestlasele eesti nimi!” Nimede eestistamise propaganda muudeti Nimede eestistamise propaganda muudeti

propagandatalituse juhtimisel tõeliselt laiaulatuslikuks:propagandatalituse juhtimisel tõeliselt laiaulatuslikuks: Korraldati kõnekoosolekuidKorraldati kõnekoosolekuid Saadeti kõnelejaid rahvakogunemisteleSaadeti kõnelejaid rahvakogunemistele Peeti seltskondlikke kohtuid võõrapäraste nimede üle.Peeti seltskondlikke kohtuid võõrapäraste nimede üle. Selgitustöö ajakirjanduses, kõned ringhäälingusSelgitustöö ajakirjanduses, kõned ringhäälingus 3. Mail 1936 leidis aset nn rünnakupäev, mil peeti üle 3. Mail 1936 leidis aset nn rünnakupäev, mil peeti üle

Eesti rohkem kui 200 koosolekutEesti rohkem kui 200 koosolekut J. Mägiste ja E. Elisto kogumik “Eesti nimi”J. Mägiste ja E. Elisto kogumik “Eesti nimi”

Propagandatöö viidi läbi koolides, üliõpilaskonnas, Propagandatöö viidi läbi koolides, üliõpilaskonnas, kaitseväes, kaitseliidus, riigi- ja kaitseväes, kaitseliidus, riigi- ja omavalitsusametkondades, noorte- ja omavalitsusametkondades, noorte- ja naisorganisatsioonides, Isamaaliidus jne.naisorganisatsioonides, Isamaaliidus jne.

SurveavaldusSurveavaldus Kuigi eestistamine oli seaduse järgi täiesti vabatahtlik, oli Kuigi eestistamine oli seaduse järgi täiesti vabatahtlik, oli

siiski märgata teatud survet inimestele. siiski märgata teatud survet inimestele. Pöörduti etteheitvate (ring)kirjadega nende ringkondade, Pöörduti etteheitvate (ring)kirjadega nende ringkondade,

eeskätt tuntud avaliku elu tegelaste ja kõrgemate eeskätt tuntud avaliku elu tegelaste ja kõrgemate ametnike poole, kes polnud veel oma nime ametnike poole, kes polnud veel oma nime eestipärasemaks muuta lasknud. eestipärasemaks muuta lasknud.

Siseminister Richard Veermaa (endine Vreeman) ütles Siseminister Richard Veermaa (endine Vreeman) ütles oma läkituses omavalitsusjuhtidele juunikuus 1938. oma läkituses omavalitsusjuhtidele juunikuus 1938. aastal, et võõrapärase perekonnanimega isikut aastal, et võõrapärase perekonnanimega isikut koheldakse kui ajast mahajäänud, rahvuslikult loidu koheldakse kui ajast mahajäänud, rahvuslikult loidu inimest.inimest.

Võõrapärase nimega inimestele ennustati riigiametis Võõrapärase nimega inimestele ennustati riigiametis töötamisel nimest tekkida võivaid komplikatsioone. töötamisel nimest tekkida võivaid komplikatsioone.

Kriitika ja ükskõiksusKriitika ja ükskõiksus

Kritiseeriti aktsiooni iseloomu.Kritiseeriti aktsiooni iseloomu. Paljud kõrgema juhtkonna ja avaliku elu tegelased ei Paljud kõrgema juhtkonna ja avaliku elu tegelased ei

vaevunud või ei tahtnud tegevusega kaasa minna (Jaan vaevunud või ei tahtnud tegevusega kaasa minna (Jaan Tõnisson).Tõnisson).

Leige suhtumine avaldas mõju lihtrahvale.Leige suhtumine avaldas mõju lihtrahvale. Mõned pidasid isegi lihtsustatud asjaajamist tüütuks ega Mõned pidasid isegi lihtsustatud asjaajamist tüütuks ega

vaevunud sellega tegelema.vaevunud sellega tegelema.

TulemusedTulemused

Nimede eestistamist võib pidada propagandatalituse Nimede eestistamist võib pidada propagandatalituse aktsioonidest kõige suurejoonelisemaks ja aktsioonidest kõige suurejoonelisemaks ja kordaläinumaks.kordaläinumaks.

1939. aastal tehtud kokkuvõtete põhjal oli 1939. aastal tehtud kokkuvõtete põhjal oli perekonnanime muutnud umbes 195 000 ja eesnime perekonnanime muutnud umbes 195 000 ja eesnime veel ligikaudu 25 000 isikut. Samal ajal polnud veel veel ligikaudu 25 000 isikut. Samal ajal polnud veel ligikaudu 130 000 inimest vaevunud või tahtnud oma ligikaudu 130 000 inimest vaevunud või tahtnud oma perekonnanime eestipäraseks muuta.perekonnanime eestipäraseks muuta.

2/3 võõrapäraste nimede kandjatest olid 2/3 võõrapäraste nimede kandjatest olid eestistamiskampaaniaga kaasa läinud.eestistamiskampaaniaga kaasa läinud.

Täname kuulamast!Täname kuulamast!

Kasutatud kirjandusKasutatud kirjandus

Piret Mõistlik “Isikunime õiguslik korraldus. Nimeseaduse Piret Mõistlik “Isikunime õiguslik korraldus. Nimeseaduse kommentaarid”kommentaarid”

Massikampaaniad 30ndate Eestis: Sõjaeelsete aastate Massikampaaniad 30ndate Eestis: Sõjaeelsete aastate vähetuntud poolvähetuntud pool.. Hanno Talving, Kes-Kus 6/2005 Hanno Talving, Kes-Kus 6/2005

http://www.estonica.org/et/http://www.estonica.org/et/Perekonnanimede_eestistamise_kampaania_1930_aastPerekonnanimede_eestistamise_kampaania_1930_aastatel/ atel/

http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1208/5/http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1208/5/vaan.pdf vaan.pdf (Laura Vaani magistritöö)(Laura Vaani magistritöö)

http://www.hot.ee/seadustekogu/skxiii-1-13.html http://www.hot.ee/seadustekogu/skxiii-1-13.html