MAHEPÕLLUMAJANDUSE KASULIKKUSEST LOODUSELE JA INIMESELE

Elen PeetsmannEesti Maaülikooli Mahekeskus

elen.peetsmann@emu.ee3. mai 2014

MAHEPÕLLUMAJANDUS ON …

… loodushoidlik tootmissüsteem, mis ühendab parimad keskkonnasõbralikud tavad, bioloogilise mitmekesisuse soodustamise, loodusvarade säilitamise, loomadele kõrgete heaolustandartide kohaldamise ning on kooskõlas tarbijate eelistustega.

… tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kus rõhuasetus on kohalikel taastuvatel ressurssidel.

MULLAVILJAKUS Mahepõllumajanduses ei kasutata sünteetilisi

mineraalväetisi (N, P, K) Põhimõtteks on toitainete ringlusse suunamine!

Sõnnikuga viiakse mulda toitaineid, aga lisaks suurendab see mulla huumusesisaldust ja viljakust (veemahutavuse parandamine, veega varustatus ja energia mikrobioloogilise aktiivsuse tõstmiseks).

http://f6.pmo.ee/f/2009/11/16/267062t137h6387.jpg http://www.infonetz-owl.de/index.php?id=252

VÄETAMINE: SÕNNIK JA KOMPOST

VÄETAMINE: LIBLIKÕIELISED

KULTUURID

Liblikõielised seovad õhulämmastikku nende juurtega sümbioosis olevate mügarbakterite abil.

See on maheettevõtete kõige olulisem N allikas ja võimaldab vältida sünteetiliste väetiste kasutamist.

N sidumine võib olla märkimisväärne – sobivates tingimustes kuni mõnisada kg N/ha aastas.

Parandavad mulla füüsikalisi omadusi,

sügavate juurte abil muutuvad kättesaadavaks toitained sügavamatest mullakihtidest.

http://y.delfi.ee/norm/3145/37739_3E36CH.jpg

http://grwhryrpltd.files.wordpress.com/2010/03/019a.jpg

MIKS ON VAJA KÜLVIKORDA?

TAIMEKAITSE (1) Mahepõllumajanduses ei kastuta sünteetilisi

taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide: insektitsiidid (kahjurputukate tõrjeks), herbitsiidid (umbrohu tõrjeks), fungitsiidid (seenhaiguste tõrjeks).

Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid

Mehaaniline umbrohutõrje Rohimine, kõplamine Leegitamine

Segaviljelus (nn Tootsi peenar) Multšimine, katteloor Kultuuride ja sortide valik: haiguskindlad sordid,

mahepõllumajanduse tarbeks aretatud sordid Mitmekesised külvikorrad

TAIMEKAITSE (2)

Looduslike mehhanismide ärakasutamine Kasulike putukate ja lindude soodustamine

mitmekesiste elupaikade kaudu, nt õitega taimeribad põllu ääres ja keskel soodustavad lehetäide hävitajaid (nt kiilassilm, lepatriinu)

Hekid, pesakastid

www.aialeht.ee/news/taimehaigused/kiilassilm-kasulik-tiivuline-aknalaual.d?id=26545815Foto: Ants Liigus

MAHETOOTMISE PUHUL EI OHUSTA SÜNTEETILISTE KEMIKAALIDE JÄÄGID INIMEST EGA KESKKONDA

Igal aastal kasutatakse Euroopas 200 000 tonni taimekaitsevahendeid.

Ligikaudu 1300 erinevat toimeainet.

PESTITSIIDIDE MÕJU KESKKONNALE Pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite kasutus

tõuseb Jäägid jäävad mulda, liiguvad sealt edasi taime (sh

nektarisse, õietolmu), jäävad taimsesse tootesse, sealt loomsesse saadusse ning ka sõnnikusse

Mullast leostuvad jäägid nii pinna kui põhjavette, liiguvad valgaladelt lõpuks Läänemerre

PESTITSIIDIDE JÄÄKIDE MÕJU - TOLMELDAJATE KRIIS

Tolmeldajad ei tunne pestitsiidijääke nektaris ega õietolmus nad ei oska vältida nn. mürgiseid õisi, kus korraga mitmeid jääke

Väga madalad mürgikogused nõrgestavad füsioloogiliselt nii vastseid kui valmikuid, need muutuvad vastuvõtlikeks haigustele sh viirushaigustele

Lühiajalise mälu kaotus – mesilased ei pöördu tarru tagasi

Mesilaste surm - CCD kompleks, milles roll pestitsiididel

Mahe- ja tavatootmist võrdleva 66 teadusuuringu kokkuvõttest selgus, et mahedalt majandatud alad on keskmiselt 30% liigirikkamad ja seal leiduvate isendite arvukus on 50% suurem. Eelkõige võidavad mahepõllumajandusest linnud, röövtoidulised putukad, ämblikud, mullaorganismid ja taimed.

Mahepõllumajanduse mõju on suurem intensiivsemates põllumajanduspiirkondades, kus looduslikke alasid vähe, samas on positiivne mõju olemas ka mosaiikses maastikus.

Allikas: www.fibl.org

LOOMAKASVATUS Väga oluline on loomade heaolu ja tervis! Loomade loomuomane käitumine: pääs

karjamaale ja/või välialale jalutama. Loomade arv on seotud maaga, laudas kindlalt

määratletud pind iga loomaliigi kohta. Loomad söövad mahesööta, mis on peamiselt

toodetud oma ettevõttes. Ennetavalt loomi ei ravita

ja ei kasutata hormoonained kasvu kiirendamiseks.

http://taozitreeyoga.com/tag/organic/

KANAKASVATUS

MAHE TAVA

http://media.cleveland.com/business_impact/photo/8955643-large.jpg

http://www.upc-online.org/freerange.html

http://www.veganoutreach.org/whyvegan/animals.html

SEAKASVATUS

MAHE TAVA

Foto: ERR, http://uudised.err.ee/?06252460

http://eestielu.delfi.ee/eesti/vorumaa/misso/elu/siberi-talu.d?id=43893267

PIIMAKARI

MAHE TAVA

http://corncorps.blogspot.com/2010/07/travel-to-modern-dairy-farm.html

Maheloomad söövad mahesööta – teravili ja hein on kasvatatud samas ettevõttes või lähipiirkonnas.

GMO-sööta (enamasti GMO-soja ja GMO-mais) ei tohi anda.

LOOMASÖÖT

Järelevalvet mahetoidu tootmise osas teostavad oma pädevuse piires:

•Põllumajandusamet (taime- ja loomakasvatus), kontrollkood EE-ÖKO-01; •Veterinaar- ja Toiduamet (käitlemine, ladustamine, turustamine), EE-ÖKO-02; •Tarbijakaitseamet.

KUST LEIDA INFOT MAHETOOTJATE JA –TÖÖTLEJATE NING MAHETOIDU TURUSTAJATE KOHTA?

Käitlemine: LadustamineÜksnes turuleviiminePakendamineEttevalmistamine (töötlemine)

Mahepõllumajanduse register, vt www.pma.agri.ee

MAHETÖÖTLEMINE Eesmärk: säilitada toit võimalikult naturaalsena,

et toitainete kaod oleksid võimalikult väikesed

Lubatud lisaainete loetelus on vaid väike hulk peamiselt looduslikku päritolu ained

Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008 lisad VIII ja IX

Sünteetiliste lõhna-, maitse- ja värvainete, magusainete, maitsetugevdajate, GMOde ja ioniseeriva kiirguse kasutamine lubatud ei ole

Tavatoidu töötlemisel - üle 320 sünteetilise E-aine

• Kõige kahjulikumateks lisaaineteks loetakse:- sünteetilised toiduvärvid (E 100 – 199)- sünteetilised säilitusained (E 200- E 299)- sünteetilised maitse- ja lõhnatugevdajad (E 620 – E

623) - sünteetilised magusained ja suhkruasendajad (E 950 –

E 962)

SÜNTEETILISED LISAAINED TAVATOIDUS

E 620 Glutamiinhape ehk glutamaat E 621 Naatriumglutamaat E 622 Kaaliumglutamaat E 623 Kaltsiumglutamaat …

• Maitsetugevdajaid (MSG) kasutatakse laborihiirte:

- rasvumise tekitamiseks, et testida nt:

ülekaalulisuse vastaseid ravimeid - või diabeedi esilekutsumiseks, et testida

nt: diabeedi ravimeid

- “MSG-ga töödeldud katseloomad”

Allikas: D. Matt ettekanne 2013

TAIMEKAITSEVAHENDITE JÄÄKIDE SEIRED EESTIS TARBITAVAS TOIDUS

* Eesmärk: uurida kui palju meie toit sisaldab pestitsiidi-jääke, kas kogused ületavad norme ja kas need jäägid on ohtlikus koguses inimesele

*Kodumaised toiduained – keskmiselt 1/3 proovidest jääkidega

*Importkaubad – keskmiselt 2/3 proovidest jääkidega

*Mahetoit - jääke pole leitud

(www.vet.agri.ee -> toit -> kontrollprogrammid -> saasteained -> saasteainete uuringud toidus)

Allikas: D. Matt ettekanne 2013, VTA

TAIMEKAITSEVAHENDITE JÄÄKIDE SEIRE EESTIS: TULEMUSED 2013

Proovide päritolu 153-st kodumaisest proovist 93-s proovi (60,8%) ei sisaldanud mitte ühtegi taimekaitsevahendi jääki, sh 4 mahetoidust võetud proovi. Ülejäänud 60-s proovis (39,2%) tuvastati taimekaitsevahendite jääkide sisaldus lubatud piirides.

EL ja import

Allikas: VTA 2014

PIIRNORMIDE (MRL) ÜLETAMISED 2008-2013 EESTI SEIRE ANDMETELViinamarjad (India) 7.9 korda üle MRL

Riis 5.8

Nektariin (Hiina) 3.3

Aprikoos (Türgi, Prantsuse) 3.2

Brokoli (Eesti) 3.1

Brokoli (Hispaania) 3

Brokoli (Poola)

Sidrun (Türgi) 2.5

Oad (Eesti)

Maasikas (Hispaania) Allikas: D. Matt ettekanne 2013

SUURIM ERINEVATE JÄÄKIDE ARV ÜHES PROOVIS EESTI SEIRE ANDMETEL

Allikas: D. Matt ettekanne 2013

Sidrun, õun, mandariin, aprikoos, nektariin, spinat, kurk, lillkapsas, brokoli

Taimekaitsevahendite jääkide arv ühes proovis (2006 – must pipar, 2007 – pirn, 2008 – viinamari, 2009 – rosinad)

2 või enam jääki leiti 2010. aastal kõige sagedamini maksas (96% proovidest), tsitruselistes (63% proovidest), maasikates (61% proovidest) ja viinamarjades (58% proovidest)

Taimekaitsevahendite jääkide seire toidus - Euroopa tulemused

Allikas: D. Matt ettekanne 2013

PESTITSIIDIJÄÄKIDE NEGATIIVNE MÕJU

Pestitsiidijääkide mõju on uuritud katseloomade peal (rotid, hiired, hamstrid, konnad) ja tehtud ka katseklaasikatseid.

Uuringud loomadel on näidanud, et pestitsiidid on põhjustanud loomade immuunsüsteemi nõrgenemist, rasvumist, viljatust, väärarenguid, hormonaalhäireid, diabeeti, vähki.

Katseklaasikatsed on näidanud, et pestitsiidid on põhjustanud nt. embrüonaal- ja platsentarakkude ning meessuguhormoonide kahjustusi.

Allikas: D. Matt ettekanne 2013

USA NAISTE RINNAPIIMA UURING

Kolmes proovis 10-st leiti kõrge glüfosaadi sisaldus.

Rinnapiimast leitud sisaldus 76 ug/l -166 ug/l on 760 -1600 korda kõrgemad kui Euroopa joogivee direktiivis lubatud tase.

Analüüsiti 35 uriiniproovi ja 21 joogivee proovi. Uriinis sisaldus 10 korda kõrgem kui Friends of

the Earth Europe 2013 a. uuring. https://www.foeeurope.org/weed-killer-glyphosate-found-

human-urine-across-Europe-130613 Allikas: http://sustainablepulse.com/2014/04/06/worlds-number-1-herbicide-discovered-u-s-mothers-breast-milk/#.U0j5D42KDIW

GLÜFOSAADI MÕJU KESKKONNALE

13 Euroopa riigi 29% pinnavee analüüsides (aastatel 1993-2007 tehtud 50 000 proovi) leiti glüfosaadi jääke, 50% proovides tuvastati glüfosaadi laguprodukti AMPA jääke. Taanis, Prantsusmaal ja Hispaanias on leitud glüfosaadi jääke ka põhjaveest pärit joogivees, osad proovid ületasid lubatud piirnorme.

USAs Mississippis ja Iowas avastati glüfosaadi jääke 2007.-2008. a analüüsitud õhus ja sademetes (2/3 juhtudel kuni 100% proovidest).

Argentiinas täheldati glüfosaadi ja kloorpürifossi kahjulikku mõju vihmausside populatsioonile: vähenes nende aktiivsus ja eluiga ning täheldati muutusi raku tasandil (DNA kahjustus), mis viitab psühholoogilisele stressile.

Konnakulleste ja noorte konnade suur suremus, muutused röövtoiduliste lülijalgsete (ämblikud, jooksiklased) käitumises ja elueas.

GLÜFOSAADI MÕJU INIMESELE – 2013. A UUEMAD TULEMUSED 18 Euroopa riigis uuriti 182 inimest, kes ei ole

glüfosaati ise kasutanud ega sellega kokku puutunud. Glüfosaadi jääke leiti 44% uriiniproovidest.

Tai teadlased leidsid, et östrogeeni retseptorite kaudu kutsub glüfosaat inimesel esile ja stimuleerib rinnavähi rakkude kasvu.

Ülevaateartikkel toob välja glüfosaadi kasutamise seosed mitmete haigustega, mida seostatakse lääne tüüpi toitumisega (menüüs palju lihatooteid, praetud toite, kooke, majoneesi, võid/koort ja alkoholi): seedeelundite häired, ülekaalulisus, depressioon, autism, viljatus, vähk, Alzheimer.

TAIMEKAITSEVAHENDITE KASUTAMINE EESTIS

NB! Siia sisse on arvestatud ka mahepõllumajanduslik maa, kus ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid!

Allikas: http://maablogi.wordpress.com/

GLÜFOSAADI KASUTAMINE EESTIS, KG

Allikas: Põllumajandusamet 2013, Statistikaamet 2014

Toimeaine kogus turustatud taimekaitsevahendites

TAIMEKAITSEVAHENDITE KASUTAMINE KODUAEDADES

Taimekaitsevahendite amatöörkasutajad (inimesed, kes oma koduaedades üht või teist taimekaitsevahendit kasutavad):

• Kasutavad sageduse järgi kõige enam putukate ja umbrohu tõrjevahendeid (vastavalt 84% ja 54% küsitlusele vastajatest).

• Pooled taimekaitsevahendite kasutajatest ostavad taimekaitsevahendeid vähemalt üks kord aastas.

• Enamasti kasutatakse taimekaitsevahendeid hooaja jooksul 1-4 korda.

Allikas: Uuring “Taimekaitsevahendite kasutamine koduaedades ja mittepõllumajanduslik kasutamine” (EKI 2009)

MAHE JUUR-

JA PUUVILJAD

• Sisaldavad rohkem:- Polüfenoole- C-vitamiini

• Parem:Sensoorne kvaliteet (lõhn, maitse) ja säilimine

MAHETERAVILI Sisaldab vähem proteiini, kuid proteiini kvaliteet on parem

MAHEPIIM JA MAHELIHA

Parem rasvhappeline koostis: rohkem oomega-3 rasvhappeidparem o-6/o-3 suherohkem CLA (konjugeeritud linoolhape)

Rohkem E-vitamiini

Parem rasvhappeline koostis: •rohkem oomega-3 rasvhappeid •parem o-6/o-3 suhe•vähem küllastunud rasvhappeid

Väiksem üldrasva sisaldus

Parem sensoorne kvaliteet – nt. suurema lihasesisese rasvasisalduse tõttuKui söödaratsioonis domineerivad rohusöödad, tõstab see oluliselt

piima ja liha kvaliteeti (bioaktiivsete ainete sisaldust)

MAHEMUNAD

Rohkem karotenoide – munakollane intensiivsemat värvi

MAHE- JA TAVATOIDU MÕJU KATSELOOMADE TERVISELE

• Mahetoidu tarbimisel positiivsed muutused reproduktiivorganites (ka. kõrgem sündimus, väiksem järglaste suremus) (Aehnelt et al (1973), Staiger (1973), Paci et al., (2006) - jänesed; Edelmuller, 1984, Velimirov et al. (1992), Plochberger (1989), Gottschewski (1975) – rotid)

• Mahetoidu tarbimisel positiivne mõju loomade immuunsüsteemile (Lauridsen et al., 2005 – rotid, Baranska et al., 2007 – rotid, Huber et al., 2009 - kanad)

• Pestitsiidijääkide negatiivne mõju loomade viljakusele (Scott et al. (1960) - hiired, Bhunya and Pati (1988) - hiired; Elbetieha et al. (2001) – rotid)

• Erinevusi ei esinenud (McSheeny (1977) – hiired; Alter (1978), Meinecke (1982) – jänesed; Velimirov et al. (1992), Jensen (2004) – rotid)

EELISTUSKATSEDLOOMADEL

5 uuringut 6-st on näidanud, et katseloomad eelistavad mahetoitu

tavatoidule

PARSIFAL uuring (Alfen et al., 2006) – üle 14 000 last, 5 Euroopa riigist

• Võrreldi biodünaamilist ja mahetoitu ning tavatoitu tarbivate laste terviseseisundit

Tulemused: Biodünaamilist ja mahetoitu tarbivatel lastel esines vähem allergiaid (astma) ning oli väiksem kehakaal kui tavatoidu tarbijatel

KOALA uuring (Kummeling et al., 2008 ja Rist et al., 2007) osales 2 700 imikut ja nende ema, Holland

• Uuriti mahetoidu mõju terviseleTulemused:

• 1) Mahepiima ja -piimasaadusi tarbinud emade imikutel esines vähem nahahaigusi ja allergiaid.

• 2) Mahe piimatooteid tarbinud emadel leiti kõrgem CLA kontsentratsioon rinnapiimas

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!