Tugevustele rajatudnormaalne vaimne tervis?

Dr. Helena Lass10.10.2014

Vaimse tervise mess, 2014

www.unego.ee 2

Mis on tervis? WHO

“Tervis on täielik heaoluseisund (füüsilineja vaimne) ja mitte ainult haigusepuudumine.”

Vaatame, kuidas me praktikas räägimevaimsest tervisest?

www.unego.ee 3

Milleks ennetus?

www.unego.ee 4

(Psühho)profülaktika

Ennetus - probleemipõhine

Edendus ehk tugevustele rajamine

www.unego.ee 5

Siiani

Probleemikesksus = stigma

Liiga kitsalt keskendunud haigetele jariskigruppidele

www.unego.ee 6

Edasi

Millega saaksime kõnetadaüldpopulatsiooni?

Mis oleks vaimne tervis tervetele?- On see vajalik?Kuidas on see kasulik?

www.unego.ee 7

WHO prognoosid vaimsestervises

Aastaks 2030 saab depressioon olemaglobaalne probleem - kõikide haigusteseast tõuseb see esimesekshaiguskoormuse põhjustajaks:enneaegsed surmadTööealiste puude põhjustajana; eluaastadkehva tervise juures

Vaikne epideemia

www.unego.ee 8

Miks me sinna jõuame?

Vaata oma elu praegu - kas see onsellisena jätkusuutlik 15 aastat?

Vaata laste elusid praegu - kas see onsellisena jätkusuutlik 15 aastat?

www.unego.ee 9

Meil on vaja mõelda“kastist välja”

Mis oleks piisavalt universaalnelähenemine, et see rajaks vaimsettervist ja heaolu?

Mis oleks piisavalt universaalne, et sedarakendada ka üldiselt, ka lastele?

www.unego.ee 10

Aju -2

100 miljardit neuronit5000-10 000 ühendust

www.unego.ee 11

Aju

Aju on meie keha kõige kallim kinnisvaraNeuronid on ehitatud kestma kogu eluMateriaalne üksus, mille kõige suuremaks

ülesandeks on töödeldamittemateriaalset infot

www.unego.ee 12

Aju - 3

3 x ümber maakera ulatuv võrgustik

www.unego.ee 13

Millele rajaneks heaolu?

www.unego.ee 14

Kuidas see võiks välja näha?

www.unego.ee 15

Koos tulistavad neuronidmoodustavad närvivõrgustikke

www.unego.ee 16

Kordamine ehitab struktuure

www.unego.ee 17

Kasulikud seisundid ->kasulikeks võrgustikeks

www.unego.ee 18

Stress

Stressorid avavad aju-vere barjääriKortisool jt põhjustavad: ajumahu ↓ (hippokampuse kahjustus)Neuronite kaduGliiarakkude ja sünaprite kaduStressi foonil vallanduvad psüühikahäiredStress kui neuronaalne killer

www.unego.ee 19

Kroonilise stressi mõjuOn tuvastatud, et krooniline emotsionaalnestress takistab aju prefrontaalkoore funktsioone,vähendades kreatiivsust, töömälu efektiivsust,võimekust suunata oma tähelepanu ningprobleemilahendusoskusi - funktsioone, mis onmäärava tähtsusega tulemusliku õppeprotsessijuures (Arnsten, 1998). Kuigi mõõdukas stressvõib ajutiselt sooritust soodustada, segabkrooniline stresshormoonide vereringespüsimine õpitu kinnistumist (Joels, Wiegert,Oitzi, & Krugers, 2006).

www.unego.ee 20

Laste stressBarnes jt. (2003) seostavad käitumisprobleemide

sagenemist koolis osaliselt viibimisega kroonilisepsühhosotsiaalse stressi mõjuväljas, mis avaldubperede lagunemisena, vägivaldsusena meedias,informatsiooni ülekülluses ning vaesuses.

Helide ning piltide üleküllus tänases tehnoloogialesuunatud maailmas võib esitada tõsise väljakutselaste mõtlemisvõimele ning muuta õppimise raskeks(Fisher, 2006).Muud stressorid, mis mõjutavad lapsi ja noorukeid onsuhete lagunemine sõprade ja /või perega, õppimiseja tööga seotud stressorid, vanemate lahutus,lähedase isiku kaotus või surm ning suitsiid

(Parker & Roy, 2001).

www.unego.ee 21

Emotsioonide ja mentaalsusereguleerimise oskused

Viletsad toimetulekustrateegiad omaemotsioonide ja mentaalsusega, nagunäiteks allasurumine ja rumineeriminesoodustavad meeleoluhäireid (Nolen-Hoeksema, Wisco, & Lyubomirsky, 2008).

www.unego.ee 22

Emotsioonide regulatsioonPuudujäägid oskuslikus emotsioonideregulatsioonis kujutavad keskset osa mitmeteemotsionaalsete ja käitumuslike probleemidejuures teismelistel - ärevuse, depressiooni,enesekahjustuste ning sõltuvusainete tarbimisejuures (Wolff & Ollendick, 2006).

Hariduslikus kontekstis võivadpuudujäägid oskustes reguleerida emotsioonekahjustada nii sihipärast tegutsemist (Blair,2002) kui ka segada vahele saavutuseksvajaliku soorituse juures (Elliot & McGregor,1999).

www.unego.ee 23

Mentaalsuse juhtimineMentaalsuse sihitu uitamine on defineeritav, kuiülesande või eesmärgiga seondumatumeenutus, mõte või ettekujutlus, mis viibteadlikkuse ära kas väliselt stiimulilt või muultobjektilt, mis on otseselt seotud valitudtegevuse või eesmärgiga (Barronetal, 2011).

Mentaalsuse sihitu ringiuitamise episoodidpõhjustavad meeleoluhäirete sagedasematesinemist (Killingsworth and Gilbert, 2010).

Automaatselt aktiveeruvad rumineerivadmõtted /meenutused suurendavad depressioonitaaskordumise tõenäosust (Ma & Teasdale,2004).

www.unego.ee 24

Sihitu mentaalsuse mõjuOn kinnitust leidnud, et sihitult uitav metaalsushalvendab võimekust salvestada mälluõppematerjali (Lindquist and McLean,2011;Farleyetal.,2013).

Suunamata teadlikkus ning sihitult uitavmentaalsus on seotud alanenud kognitiivsesooritusvõimega (SmallwoodandSchooler,2006; McVayandKane,2009, 2012b;KamandHandy, 2013) ning vastavatemeeleoluhäiretega (Killingsworth and Gilbert,2010).

www.unego.ee 25

Parem teadvustamisvõime jaeneseregulatsioon

• muutusi ajupiirkondades, mis on seotud tähelepanupüsimisega (Lazar jt., 2005);

• paranenud sooritusvõimet, tähelepanu nõudvatesülesannetes (Jha, Kropinger, & Baime, 2007);

• positiivseid muutusi meeleolus ning immuunsüsteemitugevuses (Davidson jt., 2003);

• paranenud akadeemilisi tulemusi kolledzi õpilasteseas (Hall, 1999);

• suurenenud empaatiavõimet (Shapiro &Brown,2007);

• ning vähenenud füüsilisi kaebusi, stressi (Grossman,Niemann, Schmidt, & Walach, 2004).

www.unego.ee 26

Vaimse tervise mängumaa -neuroplasitlisus

www.unego.ee 27

Vaja detailsemalt eristada

Psüühika pole mingi laialivalguv “asi”. Onfunktsionaalselt eristatavadprimaarprotsessid.

Psühhoprofülaktika eeldab nendetundmist ja oskusi neid ise juhtida

www.unego.ee 28

Funktsionaalne vaade:intrapersonaalsed oskused

www.unego.ee 29

Teadvustamisvõime

Oskus märgata: selleks, et me saaksimemidagi muuta nii tervishoius kuiiseendas, on vaja seda kõigepealtmärgata

Oskus eristadaOskus hoida fookust

www.unego.ee 30

Meditsiini lähtepunktid

Ravi - “kui asjad lähevad katki, siisparandame neid. Kulutame 3x rohkemja talume kannatusi”.

Edendus - “panustame tervete hoidmiseletervetena”

www.unego.ee 31

Fundamentaalne muudatusedenduse poole

Arst, kui tervisekonsultant.

Ettevalmistuse küsimus?Kui paljud arstid on ette valmistatud

töötamaks tervetega? Kui paljudpsühhiaatrid oskavad andatervisesoovitusi tervetele?

www.unego.ee 32

Fookus ja rahastus

Haigehoid vs tervishoid

Niikaua, kui need on ühes pajas…

www.unego.ee 33

Mis on meie fookusespraegu?

www.unego.ee 34

WHO vaimne tervis:

Heaoluseisund, kus inimene:1. Realiseerib oma võimeid2. Tuleb toime igapäevaste pingetega3. Suudab töötada tootlikult ja

tulemusrikkalt4. On võimeline andma oma panuse

ühiskonna heaks

www.unego.ee 35

Edenduses

• Neourobiokeemia mõistmine annabtaustateadmisi, kuid sellest ei piisa.

• Inimestele on vaja teadmisi igapäevastefunktsionaalsete protsessidejuhtimiseks.

• On vaja “tõlkida” neurokeemiaigapäevaseks praktiliseks hariduseks

www.unego.ee 36

Võimalikud sihtmärgid

• Emotsionaalne kompetents• Mentaalse üksuse juhtimine(meenutsused - kirjeldus - ettekujutlus)• Oskuslikum teadvustamis- ja

eristamisvõime kasutamine• Uni, lõdvestumisoskused• Stressi taandamine

www.unego.ee 37

Vaja oleks vaimse terviseindikaatoried ?

• Kaardistada põhipunkte kontiinumiltervis - haigus. Haiguse pool otsas onmeil indikaatorid olemas. Tervise poolelon need vaja veel leida.

www.unego.ee 38

Kuidas ühendada 2 erinevavaldkonna teadmisi?

www.unego.ee 39

Järgmine kampaania?

“Kontrolli vähemalt kord aastas omavaimset vormi.”

“Millal sa viimati oma vaimset tervistkontrollisid?”

www.unego.ee 40