Sügis 2011

• Sotsiaaltoetused puuetega inimestele

• Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus – abi ja toetus

• Kas elad hirmus või täiel rinnal?

• Tasub teada!

Vaimne tervisVaimne

Vaimne tervis2

Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamis-loa või tähtajalisea elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjus-tava keskmise, raske või sügava puude korral.

Toetuse liike on mitmeid, kuid alati tuleb toetuse taotlemisel esitada:

1) vormikohane avaldus;2) taotleja pass või ID-kaart;3) ekspertiisi otsus puude ras-

kusastme kohta.NB! Mõne toetuse liigi puhul

tuleb esitada lisadokumente.

Sotsiaaltoetusedpuuetega inimestele

Sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puuetega inimes-te sotsiaaltoetuste määr. Sot-siaaltoetuste määr 2011. aas-tal on 25,57 eurot.

Puudega lapse toetust maks-takse kuumaksena kuni 16-aas-tasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks:• keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 69,04 eurot);• raske või sügava puudega lap-sele 315% sotsiaaltoetuste mää-rast (2011. aastal 80,55 eurot).

Puudega tööealise inimese toetust makstakse kuumaksena puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvi-tamiseks.

Toetust makstakse kuumak-

sena vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 65% sotsiaal-toetuste määrast (2011. aastal 16,62 eurot) ja mitte rohkem kui 210% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 53,70 eurot) kuus.

Puudega vanaduspensioni-ealise inimese toetust maks-takse kuumaksena keskmise, raske või sügava puudega va-naduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvi-tamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks:• keskmise puudega isikule 50% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 12,79 eurot);• raske puudega isikule 105% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 26,85 eurot);• sügava puudega isikule 160% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 40,91eurot).

Puudega vanema toetust makstakse kuumaksena kuni 16-aastast last ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasu-tuses õppivat kuni 19-aastast last• kasvatavale puudega üksikva-nemale;• kasvatavale ühele puudega abi-kaasadest;• üksi kasvatavale puudega võõ-rasvanemale;• üksi kasvatavale puudega eest-kostjale;• üksi kasvatavale puudega isi-kule, kui temaga on sõlmitud sot-siaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping.

Puudega vanema toetuse suu-rus on 75% sotsiaaltoetuste mää-rast (2011. aastal 19,18 eurot)

Õppetoetust makstakse kuumaksena mittetöötavale puu-dega õppurile, kes õpib gümnaa-

Vaimne tervis 3

siumi 10.–12. klassis, kutseõp-peasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli ja augusti eest.

Õppetoetuse suurus on 25–100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele (2011. aastal 6,39–25,57 eurot).

Töötamistoetust makstakse 16-aastasele ja vanemale tööta-vale puudega inimesele, kellel on puudest tingituna tööga seotud lisakulutusi.

Töötamistoetust makstakse puudega inimese enda tehtud puudest tingitud töötamisega seotud tegelike kulutuste osali-seks hüvitamiseks kuni 10-kord-ses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toe-tuse esmakordsest määramisest arvates. Kui kolme kalendriaas-ta jooksul tehtud lisakulud on maksimumsummast väiksemad, makstakse toetusena välja puu-dega inimese kauba või teenuse eest tegelikult tasutud summa.

Toetusega hüvitatavad kulutu-sed peavad olema tehtud tööta-mise ajal. Enne töötamise algust ja pärast töötamise lõppu tehtud kulutuste hüvitamiseks toetust ei maksta. Toetust makstakse vas-tavalt esitatud kuludokumentidele kalendriaasta kestel tehtud kulu-tuste eest. Eelmisel kalendriaastal tehtud kulutuste eest makstak-se toetust, kui avaldus toetuse saamiseks on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil.

Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16–65-aastasele puu-

dega isikule majandustegevuse registris registreeritud rehabilitat-siooniteenuse osutajalt rehabilitat-siooniteenuse saamiseks.

Rehabilitatsioonitoetust maks-takse tegelike rehabilitatsiooniku-lude osaliseks hüvitamiseks kuni 200% sotsiaaltoetuste määrast kalendriaasta jooksul (2011. aas-tal 51,14 eurot).

Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolitusku-lude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste mää-ras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määrami-sest arvates.

Puudega lapse toetust, puu-dega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega va-nema toetust saanud isikult puu-de raskusastme korduval tuvasta-misel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arva-tud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta. Eelnevalt nimetatud juhul määratakse toetus puude raskus-astme tuvastamise päevast.

Puuetega inimeste sot-siaaltoetusi makstakse vastavalt toetuse saaja soovile:• toetusesaaja kontole Eestis;• toetusesaaja elukohajärgses pensioniametis vormistatud kirjali-ku avalduse või notariaalselt tões-tatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse kontole Eestis;• toetusesaaja kulul posti teel ko-

jukandena või• toetusesaaja kulul toetusesaaja kontole välisriigis.

Põhjendatud taotluse alu-sel makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab haja-asustusalal ja kellele on panga-teenus raskesti kättesaadav ning kes on:• sügava puudega töövõimetus-pensionär;• sügava puudega püsivalt töövõi-metuks tunnistatud rahvapensioni saav isik või• vanaduspensioniealine isik.

Elukohajärgne pensioniamet teeb sügava puudega töövõime-tuspensionäri või sügava puudega töövõimetuks tunnistatud rahva-pensioni saava isiku või vanadus-pensioniealise isiku taotluse alusel otsuse riigi kulul kojukande kohta kuni üheaastase kehtivusajaga. Elukohajärgne pensioniamet võib nimetatud isikute taotluse alusel otsuse teha pikema kehtivusaja-ga, kui selleks tuleneb vajadus põhjuste iseloomust, millele tu-ginedes elukohajärgne pensioni-amet otsuse teeb.

Sotsiaaltoetuse saaja peab 10 päeva jooksul teatama elukoha-järgsele pensioniametile kirjalikult kõigist asjaoludest, mis toovad kaasa talle määratud toetuse maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

Kindlasti tuleb pensioni-ametit teavitada kui:• õppetoetust saav isik lõpetab

oma õpingud ja/või läheb tööle;• toetuse saaja viibib järjest üle kahe kuu haiglaravil (v.a puudega lapse toetuse saaja);• toetuse saaja viibib kinnipida-misasutuses;• toetuse saaja asub elama hoo-lekandeasutusse;• muudel juhtudel, kui toetust saava isiku elus toimuvad muutu-sed, mis võivad mõjutada toetuse suurust või võivad põhjustada toe-tuse maksmise lõpetamise.

Kahtluse korral, kas info on toetuse saamiseks oluline, on mõistlik alati konsulteerida pensioniametiga.

Asjaoludest mitteteavitamisel või hilinemisega teavitamisel te-kivad enammaksed ehk sotsiaal-toetusteks liigselt makstud sum-mad – see tähendab, et inimesele on välja makstud toetused, aga hiljem selgub, et tal ei olnudki õi-gust sel perioodil toetust saada.

Enammakstud summad tuleb sotsiaalkindlustusametile tagasta-da – seda tehakse vabatahtlikult, nõutakse tagasi või tehakse tasa-arvestus, kui enammakse on tin-gitud teadvalt valeandmete esita-misest. Kui isik ei maksa alusetult saadud sotsiaaltoetusi tagasi, või-dakse talle liigselt makstud sum-mad sotsiaalkindlustusameti otsu-se alusel igakuiselt makstavatest sotsiaaltoetustest kinni pidada.

Lisainfot saab sotsiaalkindlustusametist

(e-post ska@ensib.ee, telefon 16106).

Pakume ööpäevaringset üldhooldusteenust (sh dement-sed vanurid) ning erihooldusteenust psüühiliste erivaja-dustega inimestele. Erihooldusteenusele võtame nii riik-liku kui ka omavalitsuse osaluse alusel.

Vajadusel intervallhoiu teenus.

Kliente teenindab meditsiinipersonal, sh füsioterapeut, perearst, hambaarst, vajadusel erialaarstide konsultat-sioonid. Võimalus kasutada sauna, mullivanni, solaariumi, massaažitooli, parafi inravi.

Koostame rehabilitatsiooniplaane ja teostame rehabili-tatsiooniteenust.

Lõuna-Eesti HooldekeskusHellenurme, Palupera valdValgamaa 67514Tel: 767 9505Vambola Sipelgas, direktortel +372 508 7113info@hooldekodu.eewww.hooldekodu.ee

Vaimne tervis4

Töötamine tagab kindla elurütmi ja eesmärgipärasuse ning peletab mure-mõtted eemale.

Ave Schmidt

Õiele (51) tõi töö Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse käsitöö- ja koristusrühmas kaasa mitmeid olulisi ning positiivseid muutusi. „Üksinda kodus olles ja põhiliselt

ainult lastega suheldes muutus mu elu ühel hetkel väga ükslui-seks. Muremõtteid oli palju. Siis tulin Vaimse Tervise Hooldekes-kusesse, sest soovisin kodust välja saada. Nüüd tööl olles on mul ümberringi sõbrad ja tore juhendaja. Ma saan oma mõt-teid jagada, vahel naljagi visata. Ärevaid mõtteid tuleb harvem, meeleolu on parem ja tervis on ka stabiilsem. Tööle asumine tõi kaasa positiivseid muutusi ka lähedaste jaoks ja pani neidki rohkem oma elus pingutama,”

rõõmustab Õie, ja lisab, et töö ise ei olegi nii tähtis, vaid just inimesed ümberringi ja tunne, et kuulud kuhugi.

Tõnu (49) kasutab Tartu Vaim-se Tervise Hooldekeskuse tööta-mise toetamise teenust. Mees leiab, et töötamine on oluline, sest võimaldab elada väärikat elu. „Töö hoiab mind tegevuses ja ei lase terviseprobleemidel liig-selt endasse haarata. Kui tööd ei ole, suureneb ärevus ja mure tuleviku pärast võtab üha rohkem võimust.”

Töö aitab muredest jahingehädadest üle saadaTartu Vaimse Tervise Hooldekes-kuse rehabilitatsioonispetsialisti ja psühholoogi Aivi Kaasiku sõnul on töötamine ja vaimne tervis omava-hel tugevas vastastikuses seoses. Kui liiga pingeline töö võib vaimse tervise probleemide tekkimise-le ja süvenemisele kaasa aidata, siis mõõdukas ja meelepärane töötamine võib probleeme jällegi leevendada.

„Kui inimene teeb tööd, mis talle meeldib ja millega ta toime

Jõukohane ja meeldiv töö aitab hoida vaimset tasakaalu

Õie näitab käsitöötoas klientide tehtud tooteid.

Vaimne tervis 5

Kuidas teenust saada?**Igapäevaelu toetamise teenusIndividuaalne juhendamine igapäevaelu tegevustes nii keskuses kui ka väljaspool keskust. Teenuse raames on võimalik osaleda nii päe-vakeskuse erinevates tegevustes kui ka kaitstud töörühmades.

Igapäevaelu toetamise teenust on õigus saada raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel. Teenuse-le suunamiseks tuleb esitada taotlus ja vajalikud lisadokumendid Sotsiaalkindlustusametile. Abi saamiseks võib pöörduda ka piir-kondliku sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja või Tartu Vaim-se Tervise Hooldekeskus poole telefonil 736 1500.

**Töötamise toetamise teenusTeenuse eesmärkideks on leida töökoht, mis vastab isiku võimete-le ja vajadustele ning toetada tema töökohal püsimist.

Töötamise toetamise teenust saab taotleda isik, kellel on ras-ke, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ning kehtiv rehabilitat-siooniplaan, mille tegevuskavas on soovitus töötamise toetamise teenuseks.

Vaata lisaks ka http://www.tartuvthk.ee/Tartu Vaimse Tervise HooldekeskusAadress: Staadioni 52, TartuTelefon: 736 1500

tuleb, kaasneb sellega rahulolu-tunne ning ka teised inimesed ümberringi on rahul,” ütleb Aivi Kaasik.

Töötades saab rahuldada oma suhtlemis-, kuulumis- ja tunnustusvajadust. Samuti an-nab jõukohane ja meelepärane töö inimesele teatud identiteedi ja staatuse, mõjutades seeläbi suuresti tema enesehinnangut. See kõik aitab omakorda üle saada painavatest muredest ja hingehädadest.

Töötamisel on keskne koht ka vaimse tervise probleemidega ini-meste sotsiaalses integratsioonis. „Sageli jäävad psüühilise eriva-jadusega inimesed ühiskonnast, sealhulgas ka tööelust suures osas kõrvale, sest nende haiguse-ga kaasneb endiselt sildistamine. Tööandjad ei tihka alati psüühilise erivajadusega inimesi tööle võtta, kuid psüühikahäire ei tähenda ai-nult rasket vaimuhaigust – selle termini alla käivad paljud erinevad diagnoosid. Madala enesehinnan-gu tõttu loobutakse aga sageli uute võimaluste otsimisest ja lüüakse käega,” selgitab Aivi Kaasik.

Psüühilise erivajadusega inimesele on enamjaolt kõige jõukohasem just osalise koor-musega töö, see raskendab aga töökoha leidmist veelgi. Pika-ajalise töötuse korral võib takis-tuseks saada seegi, et inimesel puuduvad oskused tööd otsida. „Seepärast ongi just eriti oluline pakkuda psüühilise erivajaduse-ga inimestele oskuste õpet ning tuge ja abi töökoha leidmisel ning hoidmisel.”

Igapäevaelu ja töötamise toetamise teenusTartu Vaimse Tervise Hooldekes-kus pakub klientidele igapäevaelu ja töötamise toetamise teenust. Igapäevalu toetamise teenuse raames saavad Tartu Vaimse Ter-vise Hooldekeskuse kliendid osa-leda erinevate töörühmade töös, kus tegevusjuhendajate käe all on võimalik omandada uusi tööosku-si, tuletada meelde olemasolevaid oskusi ning harjuda töörutiiniga. Töötamise toetamise teenuse-na aidatakse inimesel leida so-biv töökoht avatud tööturul ning toetatakse olemasoleva töökoha hoidmist.

Igapäevaelu toetamise tee-

nusel on Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses võimalik tööta-da kaheksas töörühmas: puidu-töö, sise- ja välikoristus, köök, käsitöö, kunstituba, paberitöö, sekundaarsete jäätmete sortee-rimine ning pesumaja. Töökoor-mus töörühmades oleneb inime-se tööjõudlusest ja võimalusest ning varieerub ühest tunnist nädalas kuni viie-kuue tunnini päevas. Avatud tööturul töötavad Vaimse Tervise Hooldekeskuse kliendid näiteks puhastusteenin-duse valdkonnas, kaubandus-keskustes transporttööliste või kärupaigutajatena, õmblusette-võttes juurdelõikajana, sekun-daarsete jäätmete sorteerijana ja abitöölisena näiteks ehitusel või toitlustusasutuses.

Tegevusjuhendaja toetab ja nõustabAivi Kaasiku sõnul on töötamise toetamise teenusel oluline osa ka oskuste ja iseseisvuse arendami-sel, et teenust kasutav inimene oleks tulevikus võimeline ka ise-seisvalt endale töökohta leidma ning seda hoidma. Näiteks ju-hendatakse töötamise toetamise teenusel olevat klienti CV koos-tamisel, töökuulutuste otsimisel ja lugemisel, tööportaalide kasutami-sel, tööintervjuuks valmistumisel ja paljus muus. Kui sobiv töökoht on leitud, toetab tegevusjuhendaja inimest töö hoidmisel. Tegevusju-hendaja suhtleb vajaduse korral ka tööandjaga või arutab kliendiga pakutavaid võimalusi probleemide lahendamiseks.

„Tööandjad, kes aktsepteeri-vad vaimse tervise probleemidega inimest nagu iga teist töövõtjat ning on valmis takistuste korral la-hendusi leidma, on töötajaga väga rahule jäänud. Kiidetud on töövõtja kohusetundlikkust, töökust ja rõõ-mu töö tegemisest. Loomulikult on töösuhe, kus mõlemad pooled on rahul, pikaajaline.”

Lisaks tavapärastele tee-nustele on Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse eesmärgiks eri-vajadusega inimestele suunatud teenuste arendamine. Selleks on keskus algatanud projekte, mille eesmärk on psüühilise erivajadu-sega inimeste tööhõive suurenda-mine. Projektidest saab lähemalt lugeda asutuse veebileheküljelt www.tartuvthk.ee.

Töö käib!

Vaimne tervis6

See, kes kardab allajäämist, kaotab kindlasti.

Napoleon Bonaparte

Kui sageli olete tundnud, et mõni hirm või mure halvab Teie mõtted, nii et lõpuks tõmbate end mure-mõtteid keerutades aina süga-vamasse auku, kuigi sisetunne ütleb, et see ei aita Teid kuidagi sealt välja? Saanud mõne eba-meeldiva sõnumi või kuulnud uudistes järjekordsest katas- troofist, hakkab meie meel mõ-nigi kord looma pilte sellest, mis kõik edasi võib juhtuda. Muudkui krutime ja krutime ennast üles, andmata aru, mida endaga teeme.

Tähtis on see nõiaring õigel ajal ära tunda ja sellest võimali-kult kiiresti välja tulla. kui jääme kauaks oma (või maailma) mu-resse või hirmu kinni, siis hakka-me käituma ja mõtlema sellisel moel, mis aitabki neil samadel hirmudel meie ellu tulla.

Kuidas seda nõiaringi lahti murda või sellesse üldse mitte langeda? Mõnikord aitab meid raskest olukorrast või mõtterin-gist välja sõber või lähedane, kes kuulab ära, aitab lahendusi otsida, leiab toetava sõna, viib mõtted mujale. Alati pole selliseid inimesi käepärast, samas on ka olukordi, mida ei taha ega saa tuttavate-ga arutada. Hea oleks siis leida neutraalne ja asjatundlik inimene,

kes kuulaks, mõistaks, kaasa tun-neks, aitaks olukorda teise nurga alt vaadata ja lahendusvariante kaaluda. Et eestlastel on kom-beks pigem mõelda, et küll ma endaga hakkama saan, võib ene-seabiks meelde tuletada järgmist mõistujuttu:

Meie sees toimub lahing kahe hundi vahel. Üks neist on õnnetus – see on hirm, mure, viha, armu-kadedus, kurbus, enesehaletsus, käegalöömine, alaväärsus. Teine on õnn – see on rõõm, armastus, lootus, rahu, heatahtlikkus, lah-kus, tõde, kaastunne.

Võidab see hunt, keda me toi-dame. Tihti toidame vale hunti.

Kui muremõtetesse kinni jää-me, tuleb kõigepealt märgata ja ära tunda, missugust hunti toida-me, seda endale tunnistada. Kuigi tõele näkku vaatamine on vahel valus, on see väga oluline samm edasi liikumiseks. Tegelikult saa-me ise valida oma mõtted ja selle, kuidas ühele või teisele olukorrale reageerime – missugust hunti toi-dame. Kui hakkame muremõtteid keerutama – toitma õnnetuse hunti, siis jääme ohvri seisundisse ja sellises seisundis ei tule edasi-liikumisest midagi välja.

Mis aitab meid edasiTasub endalt küsida: kas olen valinud sellised mõtted, mis mind toetavad? Kas need mõtted aitavad mind edasi? Missugused on sellised mõtted ja tegevused,

Kas elad hirmus või täiel rinnal?

Vaimne tervis 7

mis mind toetavad ja edasi liikuda aitavad? Kui suur on tõenäosus, et läheb just nii, nagu ma endale vaimusilmas ette kujutan? Missu-guste lahendusteni tahan tege-likult jõuda? Mida saan teha, et nendeni jõuda?

Kui kujutleme oma vaimusilmas lahendusi, mis on mittemõistusli-kud, siis on tegemist kas infopuu-duse, vääruskumuste või eelarva-muste, varasema halva kogemuse või muu taolise mõttekolliga, mis antud olukorras ei pruugi üldse paika pidada. Näiteks kardavad paljud inimesed teiste ees esineda või sõna võtta. Selle hirmu taga on sageli kartus, et teised mõtlevad minust halvasti. Sellise eelarvamu-se taga on omakorda liiga madal enesehinnang, mis tekkinud mõ-nest ebameeldivast kogemusest või armastuse puudusest – näiteks keegi on öelnud halvasti eelmise esinemise kohta või väljendanud oma pahameelt mõne nüansi üle. Pahatihti piisab vaid ühest sellisest reaktsioonist, et inimese eneseus-ku alla tõmmata, mis sest et kõik ülejäänud olid rahul.

Kuidas oleks tunne, kui eba-meeldivale kogemusele kesken-dumise asemel kujutleda, et meid kuulavad vaid parimad sõbrad? Kuidas sellise auditooriumi ees esinemine tundub?

Tegelikust olukorrast aitavad aru saada meie eelarvamust või kartust testivad küsimused: on see sada protsenti tõsi? kui kindel Sa oled, et Sul just nii läheb, nagu Sa ette kujutad? mida Sa tunned, kui usud sellist mõtet? mida see Sulle juurde annab, kui sellist mõtet mõt-led? missugune oleksid, kui Sa nii ei mõtleks? kui mõtleksid hoopis vastupidi? missugune on vastupidi-ne mõte Sinu hirmumõttele?

Kindlasti tasub rasketes elulis-tes olukordades otsida tuge, mitte oma mures üksi jääda või hakata abi otsima alles siis, kui olukord äärmuslikuks on kujunenud. Sa-geli tekitavad muret vaid pisiasjad, mille oleme enda jaoks suureks mõelnud. Õigeaegselt endale seda teadvustades saame muuta oma mõtete suunda ja vale hundi toitmise asemel hakata õiget hunti toitma – mõtlema meid toetavaid ja jõustavaid mõtteid ning tegutse-ma selles suunas, mis võimaldab lahenduste poole liikuma hakata. On vaja vaid soovi, tahet ja jõudu

ning kindlasti ka usku. Peame suutma end veenda, et kõik la-hendused on võimalikud, isegi siis, kui me seda kohe niimoodi ei näe.

Kui Teil on oma mõtetepunt-rast üksi raske välja tulla, siis üks võimalikke lahendusi on otsida endale sobiv elutreener, kes toe-tab, juhendab ja julgustab, aitab Teil enda seest Teie jaoks pari-maid lahendusi otsida ja innustab neid ellu viima. Eestis on siiani coaching’u meetodit kasutatud ja propageeritud peamiselt ma-janduse ja äri juhttöötajate seas. Eesti Patsientide Esindusühing on loonud Eestis sellise võimalu-se ka tavainimestele kohandatud life coaching’u ehk elutreeningu vormis ja välja koolitanud elutree-ningu meetodit järgivad psühho-loogid, kellega koos on võimalik elulistele olukordadele ja problee-midele lahendusi leida.

Kuidas elutreening välja näebElutreening toimub dialoogi vor-mis, selle käigus kasutatakse neurolingvistilise programmeeri-mise võtteid ja spetsiaalselt väl-jatöötatud life coaching’u (eesti k elutreeningu) metoodikat. Ses-siooni käigus elutreener kuulab, peegeldab kliendile räägitut ta-gasi, vajaduse korral juhendab ja innustab ning esitab küsimusi, mis suurendavad inimese moti-vatsiooni, aktiviseerivad tajumis- ja mõtlemisprotsesse, kaasates tema süvateadvust. Elutreeningu meetodit on maailmas kasutatud juba 20 aastat, see on alguse saanud sportlaste psühholoogili-sest toetamisest tulemuste saa-vutamisel. Täpselt nii nagu keha treenides kasutatakse eri harjutu-si, kasutatakse sisemaailma tree-

ningul eri tehnikaid. Küsimustega suunatakse

klienti nägema oma olukorda teise nurga alt, aidatakse ümber hinnata uskumusi, hoiakuid või prioriteete, loobuda ohvriseisun-dist ja käegalöömise meeleolust. Koos leitakse uued eesmärgid ja kujundatakse tegevuskava nende saavutamiseks.

Elutreeningu sessioone läbi-des tekib pikapeale oskus ise ära tunda, kus me tegelikult oleme, tõsta end sellest olukorrast välja ja vaadelda seda eemalt, ise oma mõtteid valida ja vahet teha sel-le vahel, missugused mõtted on meid toetavad ja missugused mit-te. Siis saame tõesti ise endaga hakkama ja hakkame õiget hunti toitma. Tuleb vaid leida õiged võt-ted ja valida ennast toetav mõtte-viis. Lihtne öelda, raske teostada – see vajab järjepidevat tööd ise-endaga ja tugevat tahet.

Lähemalt elutreeningu kohta lugeda, endale sobiva elutreeneri valida ning temaga ühendust võtta saate kodulehe www.visiofon.ee kaudu.

Tuge pakuvad loodetavasti ka Visiofoni klubiõhtud, kus arutame elulisi teemasid, et koos luua elu edasi viivad mõtteid, harutada lahti mõttepuntraid ja tuletada meelde elu põhiväärtusi, et neist tuge leida. Ka klubis on võimalik õppida õiget hunti toitma ja saada ka elutreeningu sessiooni esmane kogemus. Esimene klubiõhtu toi-mub 22. novembril kell 18 Soh-vaklubis teemal „Kas Sinu elus on armastus või selle imitatsioon?”.

Anne VeskimeisterEesti Patsientide Esindusühingu info-juht ja nõustaja (sh Life Coaching’u õppeprogrammi läbinud elutreener)

KASULIKKU KIRJANDUST• John Whitmore „Tulemuslikkuse treenimine: coachingu käsiraa-mat juhile”• Michael Neill „Te võite saada, mida tahate: edutreening”• Jaan Aru, Talis Bachmann „Tähelepanu ja teadvus”• Tähelepanu ja teadvus „Teadvuse seisundid”• Joseph O’Connor, John Seymour „Sissejuhatus neurolingvistilisse programmeerimisse: psühholoogilised oskused inimeste mõistmi-seks ja mõjutamiseks”• Stanislav Grof „Tuleviku psühholoogia”• Daniel Coleman „Emotsionaalne intelligentsus”, „Töö emotsio-naalse intelligentsusega”, „Sotsiaalne intelligentsus: tarkus suhetes”• Anthony Robbins „Sisemine jõud”• Max Landsberg „Motiveerimise kunst”

Vaimne tervis8

Infokompleksi Vaimne Tervis koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakondToimetaja: Vilve Torn, tel 680 4518 vilve.torn@epl.ee Projektijuht: Terje Kõrm, tel 680 4514 terje.korm@epl.ee Küsi elektroonset trükist: e-posti aadressilt terje.korm@epl.eeKujundus: Marju Viliberg, marju.viliberg@epl.eeVaimse Tervise infokompleks ilmub sel aastal veel:10. novembril 2011

Vaimse Tervise väljaandmist toetavad: SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Pärnu Haigla, SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, Villa Benita AS,MTÜ Eesti Alzheimeri Tõve Ühing, H.Abbe Pharma GmbH Bremen, Kursana Eesti OÜ,

SA Tallinna Lastehaigla,Eesti Puuetega Inimeste KodaSotsiaalministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

NÕUSTAMINE ja INFOTallinna lastehaigla psühhiaat-riateenistus• Kesklinna lastepolikliiniku ambulatoorne vastuvõtt, Ravi 27, registratuuri tel 620 7330, kl 8–18 • Mustamäe ambulatoorne vastuvõtt, Tervise 28, tel 697 7200• Käitumis- ja sõltuvushäirete osa-kond, Tervise 28, tel 697 7292• Väikelastepsühhiaatria osa-kond, Tervise 28, registreerimine tel 697 7352 kl 8.30–9.30www.lastehaigla.ee

Infot vaimse tervisega puu-dutavates küsimustes toimiva võrgustiku kohta annavad:• Tartu Ülikooli kliinikumi psüh-hiaatriakliinik www.kliinikum.ee/kontakt/kliinikud, tel 731 8701• Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliinik (vt jaotus kliini-kud-psühhiaatriakliinik) www.regionaalhaigla.ee, tel 617 1647• Tallinna Vaimse Tervise Keskus www.mhcenter.ee, tel 627 6640• Tartu Vaimse Tervise Hoolde-keskus www.tartuvthk.ee, tel 736 1500• Psühholoogilise nõustamise vestlusringide sari vanematele – toimub Tartus üks kord kvartalis. Lisainfo tel 557 9980, MTÜ Eesti Autismiühing, www.autismeesti.ee• Tartus ja Tartumaal on nii hool-duskoormusega kui ka psüühilise erivajadusega isikutel võimalik saada nõustamist PEHIT-projekti mentoritelt, psühholoogilt, võla-nõustajalt, sotsiaaltöötajalt, osa-leda eneseabigruppides ja klubi-üritustel. Lisainfo tel 7361 507, www.tartuvthk.ee/pehit • Vaata ETV sarja „Puutepunkt” puudega inimestest. Eetris püha-päeva pärastlõunal, kordusena es-maspäeval ja laupäeval, www.err.ee• Tartu hingehoiukeskus pakub tasuta psühholoogilist nõustamist kõigile abivajajaile, aadress Ujula 1A, I korrus, ruum 107, lisainfo kl 12–18 tel 745 6585, 5558 4483

ÜLE-EESTILISED LIIDUD, SELTSID ja ÜHINGUD• MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda, tel 661 6629, epikoda@gmail.com, Tallinn, Toompuiestee 10, www.epikoda.ee MTÜ Eesti Puuetega Inime-se Koda on organisatsioon, mis ühendab eri puudega inimeste ühinguid, seltse (33) ja maakond-likke puudega inimeste kodasid (16). EPI Koja roll on olla puude-ga inimeste poliitika edendamise koostööorgan, esindada ja kaitsta puudega inimeste huve ühiskon-nas ja eri töögruppides, pakkuda teavet, koolitusi ja korraldada tea-beüritusi. • Liikmesorganisatsioonid on www.epikoda.ee avalehel jaotu-sest: Kontaktandmed >Liikmed

Maakondlikud (nõu)kojad asuvad:• Tallinn, Toompuiestee 10, tel 566 49571 • Tallinn, Endla 59, tel 656 4048 • Käina, Lootuse 2, tel 463 6589 • Jõhvi, Kaare 7, tel 5346 6605 • Jõgeva, Ristiku 3, tel 776 0192• Paide, Tallinna 13, tel 385 2553• Haapsalu, Kastani 7, tel 5373 5840, 475 6448• Rakvere, Lille 8, tel 324 2023, 5342 9043• Põlva, Uus 2, tel 507 2667• Pärnu, Riia mnt 70, tel 442 5741• Rapla, Kuusiku tee 5,raplakoda@hot.ee• Kuressaare, Pikk 39• Tartu, Rahu 8, tel 736 6762• Valga, Kungla 15, tel 766 1541, 5569 6517 • Viljandi, Posti 20, tel 5661 8546 • Võru, Jüri 19a, tel 5399 8080

Eesti epilepsialiit tel 5569 7027, epilepsialiit@gmail.com, www.epilepsialiit.ee

Eesti parkinsoniliit tel 335 7103, 5695 7218, Jõhvi, Kaare 7, parkliit@gmail.com, www.parkinson.ee

MTÜ Eesti Patsientide Esin-dusühing (EPE), www.epey.ee• tel 656 6785, info@epey.ee• Lahenduskeskne psühholoo-giline nõustamine tel 15335 (ta-suline, aeg broneeri kodulehelt www.visiofon.ee). Nõustamisest saadav tulu läheb heategevuseks (www.terviselaegas.ee). • Nõustamine (maksuvõlglastest psühhiaatrilistele patsientidele jt riskigruppidele), Marika Kabal, tel 656 6731, esindus@epey.ee• Pärnu kontor, Kuninga 24, Iivi Kallaste, tel 443 3440, 5333 5041• Tartu kontor, Rüütli 4,III korrus, Laivi Pilt, tel 740 7313, 517 9901

MTÜ Eesti Alzheimeri Tõve Ühing, www.alzheimer.ee

Eesti psühhosotsiaalse reha-bilitatsiooni ühing (EPRÜ) – psüühilise erivajadusega inimeste ja nende lähedaste sotsiaalse kaasatuse suurendamine, Tartu, Staadioni 48, tel 5656 2403, epry@epry.ee, www.epry.ee

Eesti psüühikahäiretega ini-meste toetajate ühendus (EPITÜ) – koolitused abivajajale ja tema pereliikmele, vaba aja üri-tused• Tartu, Staadioni 52,tel 736 1509; • Lõuna-Eesti piirkonna koordi-naator Galina Podberjoznaja, tel 527 1920, kraepelin@hot.ee Tallinn, Hiiu 42, E–R kl 9–16, helistage ette Anne Rusalejeva, tel 651 0343, 5569 1584, anne.rusalejeva@mail.ee, www.hot.ee/epityhendus

MTÜ Eesti Vaimupuudega Ini-meste Tugiliit on huvikaitseorga-nisatsioon, mis ühendab üle Eesti 22 vaimupuudega inimest toeta-vat organisatsiooni, tel 660 5067, 5667 1222, evpit@vaimukad.ee, www.vaimukad.eeÜle-eestiliste organisatsioonide kontaktid leiab www.vaimukad.ee, alajaotus Liikmed

MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu – sotsiaal-ja hoolekandeteenused Tallinnas ja Harjumaal elavatele vaimupuudega isikutele: nõustamine, igapäevaelu toetamine, tugiisiku teenus, isikliku abistaja teenus lastele, ühistegevu-sed jt Tallinn, Maleva 16, tel 660 5067, 5599 1222, tugiliisu@vaimukad.ee; www.vaimukad.ee/tugiliit/est

Eesti puuetega laste vanema-te liit, Tallinn, Mustamäe tee147-49, tel 509 0812, kadri.jaatma@starman.ee

SA Tartu Vaimse Tervise Hool-dekeskus Tegevuse eesmärk on abi ja toe-tust vajavate inimeste, sealhulgas psüühikahäiretega ja eakate ini-meste elukvaliteedi parandamineTartu, Staadioni 52, tel 736 1500,vthk@vthk.raad.tartu.ee,www.tartuvthk.ee

MTÜ Iseseisev Elu Tartu, Peetri 26, sotsiaalteenuste keskus, tel 740 3403, www.iseseisev-elu.ee

Tallinna vaimse tervise kes-kus, vaimse tervise teenused täiskasvanud psüühilise erivajadu-sega inimestele Tallinn, Kopli 25,tel 627 6640, tallinn@mhcenter.ee, www.mhcenter.ee

Vanurite nõustamise jaeneseabi keskus Tallinn, Poska 15, tel 601 3563, www.hot.ee/v/veny/

Merivälja pansion (Kursana Eesti OÜ), hooldusteenus, Tallinn, Ranniku tee 48, tel 609 2605, kursana@kursana.ee

Päevakeskus Käo – sotsiaaltee-nused turvalises ja loovas keskkon-nas raske ja sügava vaimu- ning liit-puudega lastele ja täiskasvanutele Tallinn, Käo 53, tel 677 3495

Tasub teada!