15
BAKTERITE KASV JA AINEVAHETUS Koostas: Kristel Mäekask

Bakterite paljunemine ja ainevahetus

Embed Size (px)

DESCRIPTION

õppematerjal gümnaasiumile; Koostas: Kristel Mäekask

Citation preview

Page 1: Bakterite paljunemine ja ainevahetus

BAKTERITE KASV JA

AINEVAHETUSKoostas: Kristel

Mäekask

Page 2: Bakterite paljunemine ja ainevahetus

Bakterite kasvamineBakterite kasvu mõjutavad mitmed keskkonnategurid – temperatuur, soolsus, pH, kiirgus, hapniku konsentratsioon, rõhk

Külmalembelised ehk psührofiilsed

optimaalne temperatuur -4…+10C vahel.

Kesklembelised ehk mesofiilsed

optimaalne temperatuur +20…+40C vahel.

Soojalembelised ehk termofiilsed

optimaalne temperatuur +50…+70C vahel.

Page 3: Bakterite paljunemine ja ainevahetus

Kesklembelised ehk mesofiilsed bakteridEnamus inimese patogeenseid baktereid kuuluvad mesofiilide hulka.

Kesklembesed hukuvad paari minutiga +70C juures, kuid nende eosed võivad säilida eluvõimelisena tunde.

Staphyloccus aureus MRSA Salmonella sp

Page 4: Bakterite paljunemine ja ainevahetus

Bakterite pooldumine

Bakterirakk suureneb

DNA replitseerub ja liigub raku poolustele

Rakukest ja –membraan sopistuvad

Moodustub rakuvahesein

Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks

http://www.youtube.com/watch?v=3cD3U2pgb5w

Page 5: Bakterite paljunemine ja ainevahetus

GeneratsiooniaegAjavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks.

Generatsiooniaeg on in vivo (elus) ja in vitro (katseklaasis) täiesti erinevad.

http://www.pbs.org/wgbh/evolution/survival/clock/index.html

Page 6: Bakterite paljunemine ja ainevahetus

0

50

100

150

200

250

300

350

0 10 20 30 40 50

aeg (h)

bak

teri

te a

rv

1. Lähte ehk viivitusfaas – bakterid kohanevad söötmega (10 h).

2. Sigimise faas – tormiline bakterite kasv (10-25 h).

3. Statsionaarne faas – bakterite hulk stabiliseerub (25-30 h).

4. Hääbumise faas – bakterite hulga vähenemine (30- … h).

Page 7: Bakterite paljunemine ja ainevahetus

Alljärgnev tabel iseloomustab E-coli paljunemist

0 minutit 1 rakk

20 minutit 2 rakku

40 minutit 4 rakku

60 minutit 8 rakku

80 minutit 16 rakku

1.1. Koostage toodud andmete baasil graafik.

1.2. Andke nimetus graafiku telgedele.

1.3. Jätkake graafikut vastavalt tegelikule olukorrale looduses.

Page 8: Bakterite paljunemine ja ainevahetus

KolooniaPaljunedes moodustavad bakterid nn pesa ehk koloonia.

Pesa on silmaga nähtav, morfoloogia on sageli liigispetsiifiline.

Page 9: Bakterite paljunemine ja ainevahetus

Hambakatu moodustumineTekib bakterite, sülje ja toidujääkide ühinemisel hamba igeme piirile.

Bakterite kolooniad hakkavad eritama mitmesuguseid kahjulikke happeid ja toksiine.

1 mg hambakattu sisaldab umbes 8 miljonit mikroobi

Page 10: Bakterite paljunemine ja ainevahetus

Väliskeskkonna tegurite toime mikroorganismidele:

Sterilisatsioon

kõikide mikroorganismide hävitamine.

Desinfitseerimine

haigustekitajate mikroorgnismide hävitamine.

Aseptika

mikroorganismide hävitamine füüsikaliste meetoditega nt temperatuur.

Antiseptika

keemiliste vahendite kasutamine mikroorganismide hävitamisel nt lahused, ravimid.

Page 11: Bakterite paljunemine ja ainevahetus
Page 12: Bakterite paljunemine ja ainevahetus

Autotroofsed bakterid

Toodavad ise elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid.• Fotosünteesijad – Kasutavad valgusenergiat nt tsüanobakterid• Kemosünteesijad – Kasutavad keemilistel reaktsioonidel vabanevat energiat nt nitrifitseerijad bakterid

Page 13: Bakterite paljunemine ja ainevahetus

Heterotroofsed bakterid

Kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt toodetud orgaanilisi aineid.

• Saprotroofid – Kasutavad surnud orgaanilist ainet nt lagundajad

• Parasiidid – Kasutavad peremeesorganismi nt mitmed haigustekitajad bakterid

Pseudomonas aeruginosa

Alcanivorax borkumensis Õlireostuse likvideerimiseks

Lagundajad bakterid

Page 14: Bakterite paljunemine ja ainevahetus

Kordamiseks:Raku- ja evolutsiooniõpetuses rõhutatakse kolme funktsionaalse süsteemi olemasolu vajadust raku iseseisvaks toimetulekuks:

Piiristav (piiri loov) süsteem;

Ainevahetuslik süsteem;

Reproduktiivne süsteem.

Paigutage järgnevad bakteriraku peamised osad üldjoontes nimetatud süsteemide alla kuuluvaks:

nukleoid, tsütoplasma, kapsel, rakukest, rakusisaldised, rakumembraan, plasmiid, ribosoom.

Page 15: Bakterite paljunemine ja ainevahetus

Kasutatud materjal:http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/55/Escherichia_coli_(MCC).jpghttp://en.wikipedia.org/wiki/Dental_plaquehttp://www.biologyreference.com/Ar-Bi/Bacterial-Cell.html http://www.cellsalive.com/ecoli.htm http://wappingersschools.org/RCK/staff/teacherhp/johnson/visualvocab/page7.html http://diverge.hunter.cuny.edu/~weigang/Lecture-syllabus.html http://www.cochranfirm.com/resource_detail.asp?id=6&resource=29&detail=145 http://www.sciencehound.com/science_project_community/node/5333 http://www.titan.com/investor/archives/ar98/steril.html http://www.koolielu.ee/pages.php/03100102?txtid=2071 http://bioinfo.bact.wisc.edu/themicrobialworld/dental_plaque.jpghttp://www.russia-ic.com/img/education_science/wino3.jpg http://steel.ced.berkeley.edu/cris/hiddenecologies/HE/wp-content/uploads/2006/06/

heronhead-mat-051001-079.jpg http://earth-cards.com/pseudomonas_bacteria.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/ba/Alcanivorax.jpg