View
0
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
Rakvere Ametikool Logistik
1
Õppeasutus Rakvere Ametikool
Õppeasutuse kood 70003840
Aadress Piiri 8, 44316 Rakvere
Telefon/Faks 3295030/ 3295031
e-post info[at]rak.ee
Õppekavarühm Transporditeenused ISCED 97 liigituse järgi
Õppekava Logistik nimetus eesti keeles
Logistician nimetus inglise keeles
Kutseõppe liik kutseõpe keskhariduse baasil
Õppekava maht õppenädalates: 60 õn
Õppekeel eesti keel
Kinnitan Hannes Mets kooli direktori nimi, allkiri
käskkirja kk nr 1-1/25, 13.märts 2013 pitsat
Kooskõlastatud
kooli õppenõukogu protokoll nr 5, 27.veebruar 2013 koosoleku protokolli nr, kuupäev
kooli nõukogu protokoll nr 1, 13.märts 2013 koosoleku protokolli nr, kuupäev
Kontaktisik Anne Loos nimi, allkiri
õppedirektor amet
anne.loos[at]rak.ee; 3295033 kontaktandmed (telefon, e-post, faks)
Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis .........................................................................................
kuupäev
Õppekava kood 119957
Rakvere Ametikool Logistik
2
SISUKORD 1. ÕPPEKAVA ÜLDOSA ..................................................................................................... 3
1.1 Õppekava koostamise alused ............................................................................................ 3
1.2 Nõuded õpingute alustamiseks ......................................................................................... 3
1.3 Õppekava eesmärgid ja ülesanded .................................................................................... 4
1.4 Õppekava struktuur .......................................................................................................... 4
1.5 Hindamise põhimõtted ...................................................................................................... 6
1.6 Praktika korraldus ............................................................................................................. 9
1.7 Nõuded õpingute lõpetamiseks ....................................................................................... 10
1.8 Õppekava koostajad ........................................................................................................ 11
2. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ................................................................ 12
MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED ................................................................... 12
TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED ................................................................................... 13
TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUS ..................................................................................... 14
ERIALANE VÕÕRKEEL .................................................................................................... 15
PAKENDID JA PAKKIMINE ............................................................................................. 16
LAONDUS JA KAUPADE KÄSITSEMINE ...................................................................... 18
KLIENDITEENINDUS LOGISTIKAS ............................................................................... 20
TRANSPORDI JA KAUBAKÄSITLEMISE TEHNIKA NING TEHNOLOOGIAD ........ 23
VEONDUSE ÕIGUSLIK KESKKOND NING DOKUMENTATSIOON ......................... 25
LOGISTIKA AJALUGU ..................................................................................................... 27
MAJANDUS- JA JUHTIMISARVESTUS .......................................................................... 28
KAUBAVEDUDE KORRALDAMINE .............................................................................. 30
OSTMINE JA HANKED ..................................................................................................... 32
VARUDE JUHTIMINE ....................................................................................................... 33
LOGISTIKA JUHTIMINE ETTEVÕTTES ........................................................................ 35
KULUDE JUHTIMINE JA HINNAKUJUNDUS LOGISTIKAS ...................................... 37
TARNEAHELATE HALDAMINE ..................................................................................... 39
VALIKÕPINGUD ................................................................................................................ 41
SISSEJUHATUS ERIALASSE ........................................................................................... 41
OHTLIKUD JA ERITINGIMUSI NÕUDVAD VEOD ...................................................... 42
TOLLINDUS ........................................................................................................................ 43
Lisa 1. Lõpueksami läbiviimise juhend ................................................................................ 44
Lisa 2. Õppekavaga seonduv õppebaas ............................................................................... 46
Rakvere Ametikool Logistik
3
1. ÕPPEKAVA ÜLDOSA
1.1 Õppekava koostamise alused
Õppekava on koostatud logistikaerialade riikliku õppekava alusel, mis on kehtestatud
Haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a määrusega nr 10.
Õppe sisu on määratud järgmistes kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega:
1) logistik III;
2) täiendavalt on järgitud õppe sisu ülesehitamisel järgnevaid kutsestandardeid:
kaubakäsitleja I, laopidaja III.
1.2 Nõuded õpingute alustamiseks
Logistika erialale võivad õppima asuda inimesed, kes on omandanud keskhariduse, seda
vastavalt logistikaerialade riikliku õppekava nõuetele (isik on omandanud eelnevalt
keskhariduse).
Rakvere Ametikooli vastuvõtukomisjon viib läbi õpilasega individuaalse vestluse ja
vajadusel (kui on konkurss antud erialale) ka kutsesobivuse testi. Vastuvõtul hinnatakse ka
õpilase inglise keele oskust algtaseme testiga.
Sisseastumiseks vajalikud dokumendid:
Avaldus kooli astumiseks (täidetakse elektrooniliselt kohapeal, internetipõhise
eeltäitmise võimalus)
Haridust tõendav dokument (keskharidust tõendav lõputunnistus või selle notariaalselt
kinnitatud koopia)
Isikut tõendav dokument (pass/ID kaart)
4 fotot 3x4 cm
Rakvere Ametikool Logistik
4
1.3 Õppekava eesmärgid ja ülesanded
Õppekava eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised ja hoiakud töötamiseks
transporditeenuste ja laoettevõtetes. Samuti omandada hoiakud, k.a elukestvaks õppeks ning
luues eeldused õpingute jätkamiseks valitud erialal.
Kutseõppe ülesandeks käesoleva õppekava raames on ette valmistada selline töötaja, kes:
väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;
planeerib, teostab, hindab ja arendab oma tööd, nii planeerimise kui töö korraldamise
tasandil;
rakendab iseseisvalt oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates
töösituatsioonides;
püüdleb kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;
vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades;
töötab ohutuid töövõtteid kasutades;
teeb nii erialaseid, kui tööalaseid seaduspäraseid valikuid ja eetilisi otsuseid;
suhtleb-, hangib teavet ning on valmis meeskonnatööks.
1.4 Õppekava struktuur
Logistika eriala õppekava koosneb järgmistest moodulitest:
Kohustuslikest üld- ja põhiõpingutest. Nii üld- kui põhiteadmiste ning –oskuste moodulid
võimaldavad arendada valdkonna üld-, ka erialaseid kompetentse alg- ja kesktasemel.
Valikainete õpingud võimaldavad arendada eriteadmisi ja -oskusi.
Kutseõppe maht kooli õppekavas on kokku 60 õppenädalat (vt tabel 1), millest praktika ja
praktiline töö moodustavad 21 õppenädalat, samuti koolipraktika 14 õn (labor), mis oma sisus
on praktiline töö kooli töökodades (praktilised/ laboratoorsed tööd) .
Logistika õppekava struktuur on järgmine:
1) Üld- ja põhiõpingute moodulid, sh praktika ja praktiline töö (58 õn).
2) Valikõpingud (3 õn, millest rakendatakse 2õn), mis on kooli poolt õppekavasse
lisatud valikained:
Sissejuhatus erialasse;
Ohtlikud ja eritingimusi nõudvad veod;
Tollindus.
Valikõpingute kogumaht õpilase kohta on 2õn. Valikõpingud täiendavad õppija erialaseid
teadmisi. Antud valikõpingute hulgast on võimalik nii õpilasel kui koolil teha valik
täiendavate erialaste teadmiste omandamiseks/õpetamiseks. Ettepaneku valikõpingu osas
konkreetsel õppeaastal teeb Rakvere Ametikooli õppeosakond, mis kinnitatakse kooli direktor
käskkirjaga.
Rakvere Ametikool Logistik
5
Tabel 1. Moodulite nimetused, mahud ja auditoorse, laboratoorse töö ja praktika jaotus
Jrk
nr Moodulite nimetused
Kogu-
maht
(õn)
Maht (õn)1.
Õppeaastal
Maht(õn)2.
Õppeaastal
Au
dit
oorn
e
Lab
or
Pra
kti
ka
Kok
ku
Au
dit
oorn
e
Lab
or
Pra
kti
ka
Kok
ku
I Üld- ja põhiõpingud
1 Majanduse ja ettevõtluse alused 2 2 2 0
2 Tööseadusandluse alused 1
0 1 1
3 Töö- ja keskkonnaohutus 2 2 2 0
4 Erialane võõrkeel 2 1 1 1 1
5 Pakendid ja pakkimine 2 1 1 2 0
6 Laondus ja kaupade käsitsemine 4 1 1 2 4 0
7 Klienditeenindus logistikas 5 2 3 5 0
8 Transpordi ja kaubakäsitlemise tehnika ning
tehnoloogiad 4 1 1 2 4 0
9 Veonduse õiguslik keskkond ning
dokumentatsioon 4 2 1 1 4 0
10 Logistika ajalugu 1 1 1 0
11 Majandus- ja juhtimisarvestus 5 1 2 2 5 0
12 Kaubavedude korraldamine 4 2 1 1 4 0
13 Ostmine ja hanked 4 1 2 1 4 0
14 Varude juhtimine 4 0 1 1 2 4
15 Logistika juhtimine ettevõttes 5 0 1 1 3 5
16 Kulude juhtimine ja hinnakujundud
logistikas 4 0 1 1 2 4
17 Tarneahelate haldamine 5 0 1 2 2 5
Kokku
58 17 9 12 38 6 5 9 20
II Valikõpingud (valik 2 õn. ulatuses)
18 Sissejuhatus erialasse 1 1 1 0
19 Ohtlikud ja eritingimusi nõudvad veod 1
0 1 1
20 Tollindus 1 0 0,5 0,5 1
Üld-, põhi- ja valikõpingud kokku 60 1 0 0 1 1,5 0,5 0 2
Rakvere Ametikool Logistik
6
1.5 Hindamise põhimõtted
Rakvere Ametikooli õpilaste hindamise lähtutakse tingimustest ja korrast (direktori kk nr 3.1-
7/83, kinnitatud 18.12.2008), samuti väljundipõhise õppekava ja hindamise põhimõtetest.
Hindamine toimub kogu õppeperioodi vältel vastavalt moodulites esitatud
hindamiskriteeriumitele. Hinnatakse teadmiste ja oskuste saavutamist nii kujundava- kui
kokkuvõtva hindamisena.
Hindamise eesmärgid:
Peamine eesmärk lähtub hindamise väljundipõhisuse põhimõttest, et hinnatakse õppija
teadmiste ja oskuste vastavust õpiväljundite alusel koostatud hindamiskriteeriumidele.
Sisuline eesmärkide täitmine on järgnev:
anda tagasisidet õpilase teadmistest ja oskustest, seda nii õpilasele kui vajadusel
õpilase vanematele, õpetajatele, tööandjatele, ka edasiste õpingute tarvis;
anda õpilasele tagasisidet õppimise edukusest;
toetada õpilase positiivset enesehinnangut;
kokkuvõtva hindamise puhul on eesmärgiks informatsiooni saamine moodulis
määratletud õpitulemuste saavutamise kohta (moodulis sisalduvate õppeainete kaupa).
Hindamise eesmärke ja ülesandeid, meetodeid ja kriteeriumeid (ka hindamise põhimõtteid ja
hindamise aluseid, hindamise objektide valikut, hinde moodustumist, hinnete skaalasid, hinde
parandamise võimalust, hinde dokumenteerimist) tutvustatakse kõigile õpilastele ja
hindamises osalejatele kursuse alguses. Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korra ja
hinnete kohta õpetajatelt ja kursuse juhendajalt, seda nii isikliku suhtluse tasandil kui
(vajadusel) maili teel.
Nii kujundava- kui kokkuvõtva hindamisena hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust ning
teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust ning rakendamise
iseseisvust, samuti õpilase suutlikkust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult
väljendada, vigade arvu ja liiki, praktilise töö teostust.
Protsessi hindamine toimub läbi kujundava hindamise - hindamine lühemate ainelõikude,
teemade kaupa (kirjalik või suuline), mida kasutatakse ka praktilise õppe hindamisel, seda
igal juhul õpiväljundite saavutamise toetamise eesmärgil. Hindamine toimub kogu
õppeperioodi vältel vastavalt moodulites esitatud hindamiskriteeriumitele.
Hinnatakse õpilase kirjalikke ja praktilisi töid, suulisi esitlusi ning praktilisi tegevusi.
Hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang). Õppeprotsessis antakse õpilasele nii
suulisi kui ka kirjalikke hinnanguid.
Kokkuvõtvad hinnangud antakse kirjalikult iga mooduli lõpul. Kokkuvõtvad hinnangud
kirjeldavad õpilase arengut, pädevuste ja oskuste kujunemist, õpiprotsessis osalemist,
õpitulemusi ja õpiväljundite saavutamist. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase
edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning vajaka jäämistele
teadmistes. Kokkuvõtvate hinnangute aluseks on õpetaja(te) tähelepanekud ja märkmed
vaatluslehtedel või -õpetajapäevikutes.
Rakvere Ametikool Logistik
7
Oluliseks lähtekohaks hindamisel on õpilase enesehinnang. Enesehindamise vorm on välja
töötatud just praktikate hindamissituatsioonides, kus õpilane hindab iseennast kui praktikanti.
Kokkuvõttev hindamine on eristav või mitteeristav. Mitteeristava hindamise puhul antud
õppekava raames on kasutatav sõna „arvestatud“, mis väljendab miinimumtasemel
õpiväljundite sooritamist. Eristava hindamise puhul on tulemus numbriline, kus skaalas on
kolm positiivne hinne ja üks ning kaks väljendavad seda, et miinimumtasemel õpiväljundeid
ei ole täidetud.
Hindamisskaalad:
Hindamisskaalade määramisel on aluseks Haridus- ja teadusministeeriumi 16. novembri
2006. a määrus nr 41.
Hindamise alus: õigete vastuste % ja hinde vastavus hindamiskriteeriumitele (kirjalike
testide, kontrolltööde jt tööde eristaval hindamisel). Kasutatakse 5 palli süsteemi.
Õigete vastuste % Hinne
90 – 100 % 5
70 - 89 % 4
45 - 69 % 3
20 - 44 % 2
0 - 19 % 1
Eristava hindamise puhul positiivseks loetakse tulemust alates hindest “3”. Viis % skaalast
üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või
kõrgema hinde, arvestades: töö mahtu, ülesannete keerukust, vigade arvu ja liiki.
Hindamiskriteeriumid
Hindamisel lähtutakse kutseoskuste tasemetest ja hindamise kriteeriumitest ja –skaalast:
Hinne rahuldav: õpilane on võimeline tööle asuma läbitud kursusele vastaval kutsealal,
hoolimata mõningate tööoskuste ja tööga seotud teadmiste puudulikust valdamisest. Õpilane
valdab lihtsamaid töömeetodeid, oskab kasutada tavalisi töövahendeid ja materjale, tuleb
toime logistika- ja laotöövaldkonnas tavalistes töösituatsioonides. Õpilane tuleb toime
tuttavas ümbruses ja tuttavates koostöösituatsioonides. Õppija oskab kasutada omandatud
oskusi ja tööga seotud teadmisi harjutus- ja rutiinsetes töösituatsioonides. Õpilane oskab
juhendatuna leida tööga seotud informatsiooni, esitada seda arusaadavalt suuliselt ja
kirjalikult. Ta täidab korraldusi ja oskab hinnata enda töö tulemuslikkust. Ta oskab kinni
pidada tööaegadest, tööohutuse nõuetest, muudest kokkulepetest, juhenditest ja arutleda
kõrvalekallete üle.
Hinne hea: õpilane oskab kasutada ohutuid töömeetodeid, töövahendeid ja erinevaid
materjale. Ta tuleb toime põhiliste töödega nii transpordiettevõtte kui laotöö valdkondades.
Õpilane suudab toimida erinevates situatsioonides ja meeskondades, kasutada oskusi ja tööga
seotud teadmisi uutes situatsioonides. Ta oskab süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida
Rakvere Ametikool Logistik
8
hangitud teadmisi ning töödelda neid kasutatavaks oma töös. Õpilane tajub tööd tervikuna,
oskab arvestada töökoha eripärasid. Õpilane oskab sobitada (kohaldada) eeskirju ja juhendeid
erinevates situatsioonides ning järgida tööohutusnõudeid. Õpilane täidab talle antud ülesanded
iseseisvalt ja hindab enda töötulemusi mitmekülgselt. Ta oskab hinnata informatsiooni õigsust
ja usaldusväärsust.
Hinne väga hea:
Õpilane oskab teadlikult valida töös sobivaimad töömeetodid, töövahendid ja –materjalid ning
kasutada töövõtteid ja -vahendeid õigesti. Ta oskab hinnata ja arendada töövõtteid. Ta toimib
aktiivselt ja motiveeritult erinevates töösituatsioonides, meeskondades ja sidusrühmades. Ta
oskab leida uusi lahendusi ja lahendada probleemsituatsioone (veaolukordi). Õpilane suudab
iseseisvalt töötada (ei vaja korraldusi) nii transpordi- kui lao- ettevõtetes. Oskab arendada
oma tööd, töökeskkonda, tööohutust, analüüsida ja arendada ennast mitmekülgselt, toimimaks
muutuvates olukordades. Õpilane oskab hinnata hangitud informatsiooni õigsust ja
usaldusväärsust. Ta oskab süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida hangitud teadmisi ja
töödelda neid oma töös kasutatavateks, võtta vastu otsuseid. Ta oskab panna asju tähtsuse
järjekorda, planeerida ja arvestada erinevaid mõjureid ja alternatiive, oskab valida sobivaima.
Õpilane oskab töötades arvestada töökoha eripärasid, ta tajub oma tööd osana ettevõtte tööst
ja ettevõtet osana toimimiskeskkonnast.
Õpilase kutseoskuste tase on mitterahuldav, kui need ei vasta vähemalt hinde “3” (rahuldav)
kriteeriumitele.
Õppekava läbimise hindamine ja õpingute arvestamine
Kutseharidusliku lõpueksami hindamine - Logistika erialal näeb õppekava ette eriala
lõpueksami sooritamise. Lõpueksam koosneb eriala teoreetilisest testist ja praktilisest tööst.
Lõpueksami sisu on toodud õppekava lisas „Lõpueksami läbiviimise juhend“.
Kokkuvõtteks - logistika õppekava raames hinnatakse õpilasi ka erialaste õpiväljundite
saavutamist läbi teadmiste ja oskuste taseme ning (selle) saavutamist. Samuti teadmiste ja
oskuste ulatust, õigsust, esitluste täpsust ning loogilisust ning rakendamise iseseisvust, samuti
õpilase suutlikkust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada või
demonstreerida.
Rakvere Ametikool Logistik
9
1.6 Praktika korraldus
Praktika eesmärk
Praktika käigus õppija õpib tundma ja kohaneb töökeskkonna ja töö sisuga, õpib tundma
logistiku tööülesandeid ja nende täitmise viise ning meetodeid. Õppija omandab täiendavaid
teadmisi ja praktilisi oskusi logistika, laotöö ning logistika juhtimise valdkondadest, saab
kogemusi tööst kollektiivis ja meeskonnatööst, arendab isiksuse omadusi ning kutseoskusi
ning õpib kohanema töös ettetulevate muutustega.
Praktika käigus täidab õppija järgmisi tööülesandeid:
1) planeerib, tellib ja korraldab vedusid;
2) ostab ja müüb veoteenuseid;
3) koostab hinnapäringuid ja teostab hinnapakkumiste analüüsi;
4) korraldab veodokumentatsiooni vormistamist;
5) osaleb kaupade ja saadetiste käsitlemise toimingutes;
6) abistab laojuhatajat tööülesannete täitmisel;
7) planeerib laotoimingute teostamist;
8) arvutab logistikatoimingute omahindu;
9) lahendab tüüpilisi ülesandeid ja probleeme ettevõtte logistikatöös;
10) jälgib ja mõõdab logistikatoimingute teostamise kvaliteeditaset;
11) osaleb logistikatoimingute kvaliteeditaseme tuvastamisel.
Praktikaleping
Kooli ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik- või eraõigusliku juriidilise isiku või
füüsilisest isikust ettevõtja vahelised suhted õpilaste praktika korraldamisel reguleeritakse
nende vahel sõlmitava lepinguga (praktikalepinguga). Praktikaleping on aluseks õpilase
suunamiseks ettevõttesse praktikale ja peab olema vormistatud enne praktika algust.
Praktika sisu, praktika juhendamise, kontrollimise ja hindamise põhimõtted määratletakse
kooli õppekavas lähtudes praktikajuhendi nõuetest.
Praktika juhendamine
Ettevõttepoolne juhendaja. Praktika perioodil on tegemist ettevõtte poolse kontaktisikuga: ta
on õpilase erialaste teadmiste ja oskuste kinnistaja, arendaja, õpetaja, tugiisik. Tema roll on
osaleda praktika planeerimisel, samuti praktikaperioodil õpilase erialaste oskuste
väljaselgitamisel, arendamisel, pideval juhendamisel, julgustamisel.
Ettevõttepoolse juhendaja roll kooli osas on koostöö tegemine koolipoolse juhendajaga
sobiva õppemetoodika väljatöötamiseks. Ettevõttepoolse juhendaja vastutus seisneb
järgnevas:
Informatsiooni andmine kaastöötajatele praktikandi tuleku kohta ettevõttesse.
Rakvere Ametikool Logistik
10
Õpilastele ettevõtte tegevuse, osakondade, töötajate, tööülesannete ja ohutuseeskirjade
tutvustamine.
Õpilastele töökeskkonna, seadmete ja tööprotsessi kohta informatsiooni andmine.
Õpilaste erialane pidev praktika eesmärkidest tulenev juhendamine, õpetamine ja neile
julgustava tagasiside andmine.
Õpilase praktikale pideva tagasiside andmine praktikaperioodil.
Kokkuvõtliku kirjaliku hinnangu andmine õpilase praktika sooritamise kohta.
Annab tagasisidet õpilase praktika sooritamise kohta ettevõttele, koolipoolsele
juhendajale.
Osaleb soovi korral ja võimalusel õpilaste praktikaaruannete kaitsmisel.
Koolipoolne juhendaja. Õpilase koolipoolsel juhendajal on praktikaperioodil kontaktisiku ja
praktikandi õppimise koordinaatori roll. Koolipoolne juhendaja on ka kooli ja ettevõtte
vahelise koostöö korraldaja õpilase praktikaperioodil. Tema roll on praktika kui protsessi
juhtimine ja põhimõtete tutvustamine (õpilasele, ettevõtte poolsele juhendajale), samuti
koostöö põhimõtete selgitamine, olles ka nõuandja ettevõtte poolsele praktikajuhendajale.
Koolipoolne juhendaja toetab õpilase eneseanalüüsi ja annab tagasisidet õpilasele, samuti
ettevõttele. Koolipoolse juhendaja vastutus seisneb järgnevas:
selgitab ettevõtte poolsele juhendajale praktika sisu ja eesmärke enne õpilase
suunamist praktikale, tutvustab praktika dokumentatsiooni;
selgitab õpilasele ja praktika juhendajale osapoolte ülesandeid, koostöö põhimõtteid
ning vastutust praktika edukaks läbiviimiseks;
planeerib ja selgitab õpilasele ning ettevõtte poolsele juhendajale praktikaperioodil
teostatavaid tegevusi;
tutvustab praktikanti praktika juhendajale (õpilase iseloomustus, teadmised, oskused,
isikuomadused, võimed);
osaleb praktikaaruannete kaitsmisel;
annab tagasisidet ettevõttele, ettevõtte poolsele praktikajuhendajale, õpilasele.
1.7 Nõuded õpingute lõpetamiseks
Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpiväljundid ning
sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Eksami abil tõendatakse õppija
teadmiste, oskuste ja hoiakute vastavust õppekavaga püstitatud eesmärkidele ja
õpiväljunditele.
Lõpueksami eesmärk on kontrollida ja hinnata teoreetiliste teadmiste ning nende praktikaga
seostamise taset, andes õpilastele praktilise kogemuse omandatud erialaste oskuste
kasutamiseks, oma seisukohtade korrektseks vormistamiseks ja kaitsmiseks.
Rakvere Ametikool Logistik
11
Eksami ülesannete koostamisel lähtutakse moodulites kirjeldatud õpiväljunditest. Eksam
koosneb kahest osast – teooriast (kirjalik valikvastustega test) ja praktilisest osast (praktiliste
ülesannete ja probleemsituatsioonide lahendamine).
Kutseõppeasutus loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas eriala
(logistika) lõpueksami sooritamist positiivsele hindele (väga hea, hea, rahuldav). Õppekava
täieliku läbimise korral antakse kooli lõpetajale Eesti Vabariigi kutseõppeasutuse
lõputunnistus ja hinneteleht, millised võimaldavad asuda tööle transpordiettevõtte ning
laotöö- logistikavaldkonna ametikohtadele.
1.8 Õppekava koostajad
Õppekava koostamisel osalesid kõik vastavate õppeainete õpetajad. Õppekava panid kokku:
Koordinaatoriks õppedirektor Anne Loos e-post: anne.loos@rak.ee
Rakvere Ametikooli kutseõpetaja Pertti Pärna e-post: pertti.parna@rak.ee
Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli lektor Eva Vahtramäe e-post: eva@modriku.edu.ee
Koordinaatoriks Rakvere Ametikooli autoerialade valdkonnajuht Janek Pukka e-post:
janek.pukka@rak.ee
Rakvere Ametikool Logistik
12
2. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED
MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED
2 õn (2T)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija mõistab Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa
Liidu majandusruumis, tunneb majanduse põhiprotsesse ja nende tekkepõhjuseid, omandab
teadmisi ettevõtte loomise ja tegutsemise alustest, ettevõtlusvormidest ja vastutusest
ettevõtjana.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. MAJANDUSE PÕHIMÕISTED. Majanduse mõiste ja olemus. Majandussubjektid ja
nende ratsionaalne käitumine. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused. Nõudluse ja
pakkumise mehhanism. Konkurentsimudelid ja hinnasüsteem.
3.2. ETTEVÕTE, ETTEVÕTLUS JA KONKURENTS. Ettevõtluse alused ja põhimõisted.
Konkurentsimudelid ja hinnasüsteem.
3.3. ERINEVAD ETTEVÕTLUSE VORMID, ETTEVÕTJA VASTUTUS.
Ettevõtlusvormid, nende võrdlus ja valik. Ettevõtte loomisprotsess: asutamine ja käivitamine.
Äriseadustik ja ettevõtlust puudutav seadusandlus.
4. Õpiväljundid, õpilane:
selgitab ettevõtlusega kaasnevat terminoloogiat ja mõistab Eesti majanduse
arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis;
analüüsib majanduse põhiprotsesse läbi ajakirjanduse ja situatsioonülesannete/
juhtumite;
võrdleb Eesti ettevõtlusvorme ja nimetab peamised ettevõtlusega alustamise
tingimused;
nimetab ettevõtjaks olemise eelised ja puudused;
määratleb ettevõtja vastutust, seda ettevõtlusvormist lähtuvalt.
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud kirjalik töö (test) majanduse- ja ettevõtlusmõistete tundmises (40%);
- analüüs - ettevõtlusvormide võrdlus (30 %);
- analüüs - ajalehe (majandus)artiklist aru saamine ja seosed teooriaga (10 %);
- probleemi lahendamine – ettevõtlusprobleemi lahendamine logistika ettevõtte näitel
(10%);
- intervjuu – ühe ettevõtja intervjueerimine (10%).
Mooduli hinne kujuneb eristavalt hinnatavate tööde kaalutud keskmisena.
Rakvere Ametikool Logistik
13
TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED 1 õn (1T)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte, tunneb
töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi, töölepingu sõlmimise, muutmise
ning lõpetamise aluseid, töö- ja puhkeaja, töö tasustamise korraldust ja üldisi arvestamise
aluseid, töövaidluste lahendamise võimalusi.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehing. Leping, selle liigid,
sisu ja sõlmimise kord. Ametijuhend. Töö õiguslik reguleerimine. Töö- ja kollektiivleping,
töösuhe.
3.2. TÖÖ- JA PUHKEAEG. Tööaja korraldus. Puhkus. Ületunnitöö.
3.3. TÖÖTASUSTAMISE ALUSED. Töötasu, lisa-/tulemustasu. Tööt tasustamise tingimuste
kehtestamine ja töötasu maksmise kord. Tagatised ja hüvitised. Materiaalne vastutus.
Koolituskulud. Töötaja kulude hüvitamine.
3.4. KOLLEKTIIVSED TÖÖSUHTED. Kehtivad regulatsioonid. Kollektiivlepingud. Riiklik
lepitamine.
3.5. TÖÖVAIDLUSED. Töövaidluste lahendamise kord.
4. Õpiväljundid, õpilane
selgitab lepinguliste suhete olulisust logistiliste protsesside õiguspärasel toimimisel;
nimetab kutsealaga seotud õigusakte, määratleb töö- ja puhkeaja,
puhkuseregulatsiooni peamiseid norme (nii transporditöötajate kui laotöö
ametikohtadest lähtuvalt);
koostab näidis-töölepingu ja nimetab lepingu sõlmimise põhimõtteid;
võrdleb töölepingu ülesütlemise nõudeid nii töötaja kui tööandja seisukohast;
nimetab töölepingu alusel töötava isiku võimalusi töövaidluse algatamiseks.
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud kirjalik töö (test) tööõiguse põhiterminoloogias, töösuhte regulatsiooni
ja peamiste nõuete, samuti töötajate õiguste ja kohustuste tundmises jne (50%);
- probleemi lahendamine - lihtsamate kaasuste lahendamine, seaduse kasutamine
(30%);
- praktilised ülesanded - töölepingu koostamisele suunatud ülesanded (20%).
Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmise hindena, kus õppija saab kogu hindamisprotsessi
vältel kasutada kõiki õpimappi kogutud materjale, kaasuseid, seaduseid jne.
Rakvere Ametikool Logistik
14
TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUS 2 õn (2T)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab oskused töötada töökeskkonnas, teab tööohutuse
eesmärke ja ülesandeid, tunneb tööohutusalaseid õigusakte, töötajate tööohutusalaseid õigusi
ja kohustusi, töökeskkonnale esitatavaid põhinõudeid, riskide hindamise aluseid, esmaseid
esmaabi andmise võtteid, üldisi keskkonnaprobleeme ning säästva arengu ja jäätmekäitluse
põhimõtteid. Õppija oskab märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte, neid ennetada
ning nendest teavitada, tegutseda ohuolukorras.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID. Töökeskkond. Nõuded töökeskkonnale, seadmetele
ja masinatele. Tööohutusjuhend. Kaastöötaja turvalisus. Tööandja ja töötaja õigused ja
kohustused. Tervisekontroll. Töökeskkonna mõju töötaja tervisele.
3.2. ESMAABI. Esmaabivahendid töökohal. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukordades.
3.3. KESKKONNAHOID JA JÄÄTMEKÄITLUS. Keskkonna säästva toimimise põhimõtted.
Looduskeskkonna säästmine, meetmed. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted.
Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalused töökeskkonnas ja olmes. Jäätmete esmane
käitlus.
4. Õpiväljundid, õpilane:
loetleb töökeskkonda ja –ohutust reguleerivaid õigusakte ning võimalikke tööandja
poolseid instrueerivaid dokumente (tuleohutuse eeskiri jne);
selgitab tööohutuse eesmärke ja ülesandeid logistikaettevõtte seisukohalt;
nimetab töötajate tööohutusalaseid õigusi ja kohustusi, töökeskkonnale esitatavaid
põhinõudeid eri liiki logistilistest organisatsioonidest lähtuvalt;
loetleb lao- ja müügitehnika kasutamise ohutegureid;
selgitab jäätmekäitluse vajadust;
annab esmaabi ja pabeb kokku (koostab) esmaabivahendite komplekti.
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud kirjalik töö (testid) - tööõiguse põhimõistete tundmine. Töösuhte
regulatsiooni peamiste nõuete mõistmine; töötajate õiguste ja kohustuste tundmine jne
(60%);
- probleemi lahendamine - lihtsamate riskianalüüsimise ülesannete lahendamine,
seaduste kasutamine erinevate probleemide/ kaasuste lahendamisel (20%);
- praktiline esitus – näitab ja selgitab esmaabivõtteid. Koostab esmaabivahendite
komplekti (20%).
Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmisena testide, praktiliste ülesannete koondhindena.
Rakvere Ametikool Logistik
15
ERIALANE VÕÕRKEEL 2 õn (2T)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija tunneb võõrkeelset erialast terminoloogiat, saab aru
võõrkeelsetest dokumentidest, oskab kasutada sõnastikke ja suhelda kliendiga võõrkeeles.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. ERIALANE TERMINOLOOGIA. Transporditerminoloogia. Laondusterminoloogia.
Tolliterminoloogia. Kindlustusterminoloogia. Transpordivahendite tehnilised andmed.
3.2. ERIALANE DOKUMENTATSIOON. Veonduse ja laonduse võõrkeelne
dokumentatsioon.
3.3. SUHTLEMINE KLIENDIGA. Ametikirjade koostamine. Grammatika ja suhtluskeel,
keelekasutuse arendamine, erialane sõnavara, ostjatega suhtlemine ja kauba tutvustamine.
Sisulised teemad: enesetutvustus, kooli ja eriala tutvustus, tervitamine ja hüvastijätmine,
tutvumine, viisakusväljendid, telefonisuhtlus, kuupäevad ja tähtpäevad, kellaajad, kliendiga
suhtlemine, vajaliku info edastamine ja soovituste jagamine, küsimuste esitamine.
4. Õpiväljundid, õpilane:
nimetab võimalusi erialase kirjanduse hankimiseks;
tunneb erialast terminoloogiat;
koostab lihtsamat võõrkeelset erialast dokumentatsiooni;
valib sobiva suhtlemisstiili ja vahendid kliendisuhtluseks;
kasutab sõnastikke tekstide (dokumentatsioonide, erialatekstide) koostamiseks,
tõlkimiseks ja tõlgendamiseks.
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud kirjalik töö - sõnavara testid (20%+20%);
- probleemide lahendamine - praktiliste ettevõtlussituatsioonide ja –probleemide
lahendamine (20%);
- eneseanalüüs ja esitlus - tutvustab end erinevate eriala- ja protsesside, juhtumite
seisukohalt (20%);
- õpimapp - koostab erialaseid dokumente etteantud võõrkeeles, kogub need õpimappi
(20%).
Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmisena testide, praktiliste ülesannete, esitluse ning
õpimapi eest koondhindena.
Rakvere Ametikool Logistik
16
PAKENDID JA PAKKIMINE 2 õn (1 T/1 L)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb pakendite ülesandeid logistilises ahelas,
erinevaid pakkematerjale, pakendite kavandamise põhimõtteid, pakendite ja kaubaaluste
ringlemise süsteeme, kaubaaluste ja konteinerite tüüpe, ning nende kasutamisega seotud
võimalike probleeme. Õppija oskab eristada erinevaid pakendi tüüpe ja pakke materjale, kaba
aluseid ja konteinereid, oskab planeerida ja korraldada pakendite, kauba aluste ja konteinerite
ringlust logistilises ahelas, oskab vastavalt vajadusele valida sobivat pakendit/pakkematerjali.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. PAKENDITE TÜÜBID JA FUNKTSIOONID. Pakendite liigid ja sobivus erinevatele
kaupadele. Pakkematerjalide iseloomustus ja kasutamisvõimalused: puit, metall, klaas, HDPE
ja LDPE plastik, tetrapakend. Pakendamise abivahendid: mahuline penoplast, mahuline
kahanev pakkevaht, mullikile, antistaatilised pakendamisvahendid. Kinnitusvahendid: kiled,
teibid, vitsad jms.
3.2. PAKENDITE KAVANDAMISE LOGISTILISED PÕHIMÕTTED. Pakendamise
praktilisus. Pakendite kavandamise lähtekohad: veoteekonna pikkus, ümberlaadimis-
võimalused jm. Pakendile esitatavad nõuded, s.h sõltuvalt pakendatavast kaubast ja
transpordiviisist. (ECR - standard).
3.3. PAKKEMATERJALID. Erinevad materjalid ja nende omadused. Ühekordsed ja
taaskasutatavad pakendid. Pakendite jaotus taaskasutatavusest lähtuvalt.
3.4. KAUBAALUSED JA KONTEINERID NING NENDE KASUTAMINE. Erinevad
standardid (maailmas). Sobivus erinevatele transpordivahenditele. Probleemid aluste ja
konteinerite ringluses.
3.5. PAKENDITE JA TAARA RINGLEMISE SÜSTEEMID. Taaskasutatavate pakendite ja
aluste ringlemise põhimõtted. Pakendiaktsiisiseadus. Pandipakendi süsteem. Pakendijäätmete
ja pakendimaterjalijäätmete ringluse korraldamine. Probleemid aluste ja konteinerite
ringluses.
3.6. KESKKONNASÄÄSTLIK PAKENDAMINE. Keskkonnasõbralikud ja
keskkonnaohtlikud pakendimaterjalid. Optimaalne pakendikasutus. Keskkonnas ohutult
lagunevad pakkematerjalid.
3.7. PAKENDIJÄÄTMETE KÄITLEMINE ETTEVÕTTES. Pakendijäätmete käitlemise
kord. Tutvumine ettevõtte pakendiringluse süsteemiga
ettevõttepraktika raames.
4. Õpivaljundid, õpilane:
loetleb pakendite liike ja nende funktsioone logistilistes toimingutes;
analüüsib erinevaid pakendite ringlemise süsteeme;
määratleb pakendite ja pakendamisega seotud võimalikke probleeme;
Rakvere Ametikool Logistik
17
eristab ja võrdleb erinevaid pakendi tüüpe, pakkematerjale, kaubaaluseid ning
konteinereid;
planeerib ja korraldab erinevate pakendite, kaubaaluste ja konteinerite ringlust
logistilises ahelas;
põhjendab, millistel alustel ja kriteeriumitele vastavalt valitakse sobivat pakendit/
pakkematerjali.
5. Hindamine:
Hinnatakse:
- praktiline ülesanne – loetleb, analüüsib pakendi tüüpe/liike nende valiku sobivust
(20%);
- demonstreerimine – pakkimise ülesanded (20%);
- struktureeritud kirjalik töö (tunnikontroll) – mõhimõistete tundmises (20%);
- portfoolio ja analüüs – õpimappi kogutud pakendite eri liikide kohta – eristab
analüüsib ja põhjendab kasutusala, funktsioone, vajalikkust jne (40%).
Mooduli hinne kujuneb praktiliste ülesannete täitmise ja õppeaine lõpus sooritatud
tunnikontrolli ning pakkimise demonstreerimise ülesande kaalutud hinde keskmisena.
Rakvere Ametikool Logistik
18
LAONDUS JA KAUPADE KÄSITSEMINE 4 õn (1 T/1 L/2 P)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb laotöö põhitoiminguid, ladude planeerimise
põhimõtteid, laos kasutatavate ressursside planeerimist, kaubakahjude tekkimise põhjuseid ja
nende vähendamise võimalusi, lao töötajatele vajalikke kutseoskusi, laotöö juhtimise ja laotöö
organiseerimise aluseid. Õppija oskab planeerida ja korraldada erinevaid lao toiminguid,
koostada lao üldplaneeringut ja planeerida laotööks vajalikke ressursse, tuvastada
kaubakahjusid laos ja kavandada ennetavaid abinõusid nende vähendamiseks/vältimiseks,
organiseerida ja juhtida laotööd.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. LADUDE FUNKTSIOONID JA LIIGID. Laovarude kogumine ja täiendamine, toodete
sortimendi ühendamine, konsolideerimine, distributsioon. Privaatladu, avalik ladu ja
lepinguline ladu. Tarnijate, tootjate ja klientide rahulolu.
3.2. LAOTÖÖ PÕHITOIMINGUD. Kauba põhitoimingud laos: mahalaadimine, vastuvõtt,
hoiukohtadele paigutamine, hoiukohtade hooldamine, komplekteerimine, ühitamine,
pakkimine, loovutamine, pealelaadimine, inventeerimine. Töö logistika ja laotöö
infosüsteemis; süsteemi põhitoimingud, -struktuur ja -kasutamine.
3.3. LADUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED. Ladude ja laotöö operatiivne ja efektiivne
planeerimine: laotehnoloogia ja -inventari ning -tehnika; toimingute/ protsesside
planeerimine. Tööjõu planeerimine, lao juhataja, muu personali kutseoskused, rollid, õigused/
kohutused ja tööülesanded.
3.4. LAOTEHNOLOOGIAD. Siirde- ja tõsteseadmed. Laotehnika ja vöötkooditehnika
kasutamine.
3.5. LADUDE SISUSTUS JA SEADMED. Riiulisüsteemid ja abiseadmed.
3.6. LAOTÖÖ JUHTIMISE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED. Laotöö juhtimise eesmärgid,
põhimõtted. Laotööd mõjutavad tegurid, k.a turukäiturid ja nõudlus. Lao ringlussagedus.
3.7. EFEKTIIVNE TÖÖKORRALDUS LAOS. Töökorralduse efektiivsuse ja optimaalsuse
näitajad. Tööaja kasutamine. Laoprotsesside töökorralduslik üldjuhtimine. Laotöö
planeerimine, juhendamine ja kontrollimine.
3.8. PUHASTUS- JA KORRASTUSTÖÖD LAOS. Puhastustoimingud laos.
Puhastusseadmed, nende kasutamise põhimõtted. Jäätmete ja prügimajandus.
3.9. LAONDUSE ÕIGUSLIK KESKKOND JA DOKUMENTATSIOON. Laotöö toiminguid
ja töökorraldust reguleerivad õigusaktid. Kaubaga kaasnevad dokumendid.
3.10. KAUBAKAHJUDE TUVASTAMINE JA VÄLTIMINE. Kaubakahju käsitlus, kahjude
tuvastamine. Reklamatsioonid. Planeeritud ja planeerimata kaod. Sise- ja välisvargused.
Kadude vältimise süsteem, ennetavad meetmed kaubakadude vähendamiseks.
3.11 LAO PERSONALI VAJALIKUD KUTSEOSKUSED. Laotöö toimingud ja
dokumentatsioon.
Rakvere Ametikool Logistik
19
3.12 LAO JUHATAJA ROLL JA TÖÖÜLESANDED. Kauba ringlussageduse ja lao täiteaste
jälgimine/reguleerimine. Personali ja tehnika kasutamise juhtimine.
4. Õpiväljundid, õpilane:
nimetab laotöö põhitoimingud, planeerib ja korraldab erinevaid lao toiminguid;
selgitab ladude planeerimise ja ressursside kasutamise põhimõtteid;
nimetab ja tuvastab kaubakahjude tekkimise põhjuseid;
kavandab ennetavaid abinõusid kaubakadude vähendamiseks ja analüüsib
kaubakahjude vähendamise võimalusi eri liiki ladudes;
tunneb laotöö juhtimise ja laotöö organiseerimise aluseid;
koostab lao üldplaneeringu ja arvutab/ arvestab laotööks vajalikke ressursse.
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud kirjalik töö (test) – laotöö mõistete ja põhimõtete tundmises (25%);
- probleemide lahendamine – laotöö planeerimisülesanded tulenevalt sortimendist,
vajadusest, laiendamissoovist vm probleemist (25%);
- praktiline töö – koostada lao üldplaneering ja ressurssideplaan avatavale laole (25%);
- analüüs – tuvastada kaubakahjude tekkimise põhjused ja sellest tulenevalt kavandada
ennetavad abinõud kaubakahjude vähendamiseks (25%).
Mooduline hinne kujuneb kaalutud keskmisena testi ja praktilistest tööde, analüüside
koondhindena.
Rakvere Ametikool Logistik
20
KLIENDITEENINDUS LOGISTIKAS 5 õn (2 T/3 P)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tellimuste vastuvõtmise ja töötlemise
tervikprotsessi, klientide teenindamise, korraldamise ja juhtimise põhimõtteid, orienteerub
teenindamise kvaliteedi tuvastamise küsimustes, tunneb ettevõtte müügi strateegiaid, müügi
personaali tööülesandeid, müügitöö efektiivsuse näitajaid ja hinna kujundamise mõjureid
müügitulemustele, mõistab aktiivse müügi ning pikaajalise kliendisuhte kujunemise seost.
Õppija omandab kliendi suhte kujunemisest erinevatest müügitehnikatest, arendab suhtlemis-
ja mõjutamisoskusi töös kliendiga.
Õppija omandab klientide nõustamise ja toodete tutvustamise ja aktiivse müügi oskused, õpib
toime tulema kliendi suhetes ettetulevate keeruliste olukordadega, tagamaks klientide rahulolu
ja usaldus, oskab korraldada ja arendada klientide loogilist teenindamist ning juhtida
klienditeeninduskeskuse tööd, suudab tuvastada kompromisstasemeid teenindamise kvaliteedi
ja selle saavutamiseks tehtavate kulude vahel, tuvastada klientide teenindamisega seotud
kulusid, registreerida vigu ja hälbeid, teha kvaliteedi kokkuvõtteid, juhtida kliendi- ning
partnersuhteid.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. KLIENDITEENINDUSE ALUSED. Teenindussektor, -keskkond. Klienditeeninduse
mõiste. Klienditeeninduse elemendid: usaldusväärsus, aeg, käepärasus, teabe edastamine,
ausus. Klienditeeninduse faktorid: kaubanduse-, logistika- ja info käsitsemisega seonduvad
teenindusfaktorid.
3.2. MÕÕDIKUD JA KVALITEET. kontrollitavad ja mittekontrollitavad tegurid; teenindus-
taseme näiturid (tarnevõime, tarneaeg, tarne täpsus, tarneaja paindlikkus, tarnepoliitika,
tarnepartii piirangud, tarnekindlus). Teeninduskvaliteedi standardid ja nende kehtestamine.
3.3. TELLIMUSTE VASTUVÕTMINE JA TÖÖTLEMINE. KAEBUSED. Tellimisviisid.
Tellimuste esitamine ja vastuvõtmine. Tellimuste töötlemine. Ärakiri jm dokumentatsioon.
3.4. REKLAMATSIOON JA KAEBUSED. nende käsitlemine. Kaebus saadud kauba
kvaliteedi, sortimendi, hinna, teenuste kvaliteedi kohta. Probleemolukordade ennetamine ja
käsitlemine. Vastuväidetega toimetulek. Konfliktid, nende tekkepõhjused ja lahendamine.
3.5. KLIENDITEENINDUSEGA SEOTUD KULUD. Tarnete jälgimine. Teeninduspersonali
koolitamine. Kliendi vajaduste mõistmine. ABC-analüüs. Paindlikkus. Klienditeeninduse
taseme parandamine ja sellega seotud kulu. Kuluefektiivsus. Aja ja kvaliteedi ja kulude seos.
3.6. KVALITEEDISTANDARDID JA NENDE KEHTESTMINE. Kvaliteedistandardite
olemus. Teeninduskvaliteet ja standardiseerimine eri tüüpi logistika, laotöö ettevõtetes.
3.7. RAHULOLU-UURINGUD. Kliendirahulolu uurimine. Uurimisprobleem, -eesmärk,
-ülesanded ja –metoodika. Uuringute läbi viimine ja rakendatavus.
3.8. ÄRIKIRI. Ärikiri, selle koostamise põhimõtted.
3.9. SUHTLEMISKULTUUR JA- EETIKA. Tänapäeva eetikateooriad. Eetika ja äri.
Teenindaja kutse-eetika. Ettevõtte eetikakoodeks. Konkurents ja eetika teenindusettevõttes.
Rakvere Ametikool Logistik
21
3.10. KEERULISED OLUKORRAD KLIENDIGA SUHTLEMISEL. Keerulised, konfliktsed
olukorrad. Teenindamine eriolukorras.
3.11. KAEBUSTE KÄSITLEMINE. Kaebuste formaalsed, mitteformaalsed meetmed ja
lahendamisviisid. Kaasused erinevate kaubuste käsitlemisest.
3.12. AKTIIVSE MÜÜGI OLEMUS. Aktiivne müük. Personaalne müük. Kliendikeskne
müük. Eeltöö ja klindiga kohtumine. Kliendi vajaduste selgitamine. Esitlusmeetodid. Kasu
müümine. Müügivastupanud, nende ületamine ja käsitlemine. Ostuettepaneku tegemine.
Müügi lõpetamine ja müügijärgne teenindus. Müümise erijuhud.
3.13. MÜÜGISTRATEEGIAD ETTEVÕTTES. Müügisuhtlemine ja klientide teenindamine.
Müügistrateegiad ettevõttes. Müügitöö planeerimine. Pika- ja lühiajaline planeerimine.
Müügiplaani ja -eelarve koostamine. Müügiaruannete koostamine. Ostueelarve ja hangete
planeerimine.
3.14. KLIENDISUHTE ALUSTAMINE, LOOMINE JA HOIDMINE. Kontakti võtmine.
Esmamulje olulisus. Kliendi kuulamine ja küsitlemine.
3.15.- KLIENDI VAJADUSTE VÄLJASELGITAMINE, ERINEVATE MÜÜGITEHNIKATE
KASUTAMINE. Erinevad kliendirühmad. Erineva kultuuritaustaga kliendid ja nende
teenindamine.
3.16. ERINEVATE MÜÜGITEHNIKATE KASUTAMINE. Erinevad müügitehnikad ja
nende kasutamine. Kultuuride erinevused. Probleemolukordade ennetamine ja käsitlemine.
3.17. ESITLEMINE, VEENIME, KONSUTEERIMINE. Esitlemine: kauba või teenuse
tutvustamine. Veenev argumenteerimine. Konsulteerimine. Lisamüük. Vastuväidetega
toimetulek. Konfliktid, nende tekkepõhjused ja lahendamine. Käitumine ja tegutsemine
erinevates teenindussituatsioonides.
3.18. MÜÜGITULEMUSED, MÜÜGIJÄRGNE TEGEVUS. Müügijärgne tegevus ja
pikaajalise kliendisuhte loomine. Kliendisuhte haldus. Kaebused ja kiitused, nendele
reageerimine ja käsitlemine.
4. Õpiväljundid, õpilane:
selgitab tellimuste vastuvõtmise ja töötlemise tervikprotsessi;
nimetab klientide teenindamise ja selle korraldamise ning juhtimise põhimõtteid
logistika/ laoorganisatsioonis;
analüüsib teenindamise kvaliteeti ja standardeid;
loetleb müügitöö efektiivsuse näitajaid ja hinna kujundamise mõjureid;
mõistab aktiivse müügi ning pikaajalise kliendisuhte kujunemise seost;
juhib müügiprotsessi läbi rollimängude ja suhlemisülesannete;
esitleb tooteid/ teenuseid ja tutvustab enda tingimusi efektiivsel müümisel;
tuleb toime ettetulevate keeruliste kliendisuhete ja olukordadega;
korraldab ja arendab klientide logistilist teenindamist ning teeb ettepanekuid
klienditeeninduskeskuse töö juhtimiseks;
määratleb kompromisstasemeid teenindamise kvaliteedi ja selle saavutamiseks
tehtavate kulude vahel, tuvastab klientide teenindamisega seotud kulusid;
analüüsib klienditeeninduse ja müügiprotsessid tekkinud vigu ning kaebuseid, teeb
kvaliteedikokkuvõtteid;
koostab reklamatsioone ja muid tarne- ning kliendisuhetega seotud dokumente.
Rakvere Ametikool Logistik
22
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud kirjalik töö (põhimõistete test) (10%);
- probleemide lahendamine – praktiliste kliendisituatsioonide ja –probleemide
lahendamine (30%);
- esitlus – tutvustab toodet/ teenust etteantud tingimustel (20%);
- intervjuu, suhtlemisülesanded – suhtlemistreeningute ülesanded (40%).
Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmisena suhtlemistreeningu, -ülesannete, tooteesitluse ja
testi koondhindena.
Rakvere Ametikool Logistik
23
TRANSPORDI JA KAUBAKÄSITLEMISE TEHNIKA NING
TEHNOLOOGIAD 4 õn (1 T/1 L/2 P)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab eri transpordiliike, nende infrastruktuure,
veovahendeid ja -ühikuid, kaupade peale- ja mahalaadimise nõudeid ja tehnoloogiaid,
kaupade kinnitamise erinevaid mooduseid ja nõudeid, tunneb erinevate veoviiside eeliseid ja
puuduseid. Õppija oskab eristada ja transpordiviise ja -vahendeid, tunneb nende
kasutamisvõimalusi. Oskab valida sobivat veoviisi ja veovahendit, otstarbekalt koostada lasti
erinevate veoviiside korral.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. MAANTEE-, MERE-, RAUDTEE- JA ÕHUTRANSPORDI KAUBAVEDUDE
INFRASTRUKTUUR. Kaubavedude infrastuktuur. Sadamad, terminalid, tugiteenused.
3.3. VEOVAHENDID JA VEOSÜSTEEMID. Transpordivahendite tutvustus.
3.4. SADAMATE FUNKTSIOON JA LIIGID. Sadamate funktsioonid, liigid, teenused.
3.5. SADAMAOPERATSIOONID JA –TEHNOLOOGIAD. Kaupade laadimine, sadamate
lisateenused
3.6. KOMBINEERITUD VEOD. Kombineeritud veod. Multimodaalne transport, vastutus,
dokumentatsioon, seadusandlus.
3.7. EL JA EESTI TRANSPORDIPOLIITIKA, ARENGUTRENDID. Transpordipoliitika
põhimõtted. Arengukava ja arengutrendid.
3.8. EESTI TRANSPORDIÜHENDUS MUUDE REGIOONIDEGA. Transiidikanalid. Eesti
transpordiühendus EL riikidega, kolmandate riikidega, muude regioonidega.
4. Õpiväljundid, õpilane:
nimetab eri transpordiliike, nende infrastruktuure, veovahendeid ja –ühikuid;
selgitab kaupade peale- ja mahalaadimise nõudeid;
demonstreerib kaupade kinnitamise erinevaid mooduseid ja selgitab otstarbeka lasti
koostamise põhimõtteid erinevate veoviiside korral;
võrdleb erinevate veoviiside eeliseid ja puudusi;
valib sobiva veoviisi ja vahendid eri liiki kauba transportimiseks.
5. Hindamine
Hinnatakse:
- praktiline ülesanne – analüüsib eri transpordiliike läbi veoviiside eeliste ja puuduste;
kaasused/ situatsioonülesanded (20%);
- struktureeritud kirjalik töö (tunnikontroll) – mõhimõistete, nõuete tundmises (30%);
- õpimapp – transpordi eri liikide kohta info, näidiste jm taustainfo kogumine (20%);
Rakvere Ametikool Logistik
24
- demonstreerimine (k.a joonise koostamine) – kaupade kinnitamise erinevad
moodused; lasti koostamine (30%).
Mooduli hinne kujuneb praktiliste ülesannete täitmise ja õppeaine lõpus sooritatud
tunnikontrolli ja demonstreerimise ülesannete kaalutud hinde keskmisena.
Rakvere Ametikool Logistik
25
VEONDUSE ÕIGUSLIK KESKKOND NING
DOKUMENTATSIOON 4 õn (2 T/1 L/1 P)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija orienteerub veonduse õiguslikes alustes, on kursis
rahvusvaheliste veonduskonventsioonide ning muude veo- ja ekspedeerimislepingu tingimusi
mõjutavate regulatsioonide sätetega ning tunneb tarnetingimusi ja -klausleid.
Õppija oskab sõlmida veolepinguid ning analüüsida nende sisu, lugeda ja mõista
veodokumente, korraldada veodokumentatsiooni vormistamist ning planeerida vedusid
kooskõlas seadusandlike aktide ja sotsiaalsete normidega.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. VEONDUSE JA EKSPEDEERIMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED NING SPETSIIFIKA.
Võlaõigusseadus ja muu regulatsioon. Õigusliku regulatsiooni spetsiifika.
3.2. VEO- JA EKSPEDEERIMISLEPINGUTE TINGIMUSED NING REGULATSIOONID.
Lepingud ja nende sõlmimise põhimõtted. Tüüptingimused, konventsioonid.
3.3. TARNETINGIMUSED JA –KLAUSLID. Osapoolte õigused ja kohustused.
3.4.VEODOKUMENTATSIOONI ÕIGUSLIKUD ASPEKTID. Transpordi
saatedokumendid, nende õiguspärane koostamine.
3.5. EL TRANSPORDIREGULATSIOONID. Regulatsioon. Veose- ja vastutuskindlustus.
Tüüptingimused, kindlustuslepingute sõlmimise põhimõtted.
3.6. VEOSTE- JA VASTUTUSKINDLUSTUS. Tüüptingimused, kindlustuslepingute
sõlmimise põhimõtted.
3.7. VEOLEPINGU SÕLMIMINE. Lepingud ja nende sõlmimise põhimõtted.
4. Õpiväljundid, õppija:
analüüsib veolepingute ja erinevate näidissituatsioonide/ kaasuste sisu;
koostab veolepinguid ja teeb ettepanekuid kaasneva dokumentatsiooni nõuetekohaseks
koostamiseks;
koostab/ vormistab veodokumentatsiooni;
teeb ettepanekuid kindlustuse sõlmimiseks;
planeerib vedusid, mis on kooskõlas seadusandlike aktide ja sotsiaalsete normidega.
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud kirjalik töö (test) - regulatsiooni/ seadusandluse, põhiterminoloogia,
peamiste nõuete, õiguste ja kohustuste tundmises jne (50%);
Rakvere Ametikool Logistik
26
- probleemi lahendamine - lihtsamate kaasuste lahendamine, seaduse kasutamine
(30%);
- praktilised ülesanded - veolepingu ja veodokumentatsiooni koostamisele suunatud
ülesanded (20%).
Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmisena testi ja praktiliste ülesannete lahendamise
koondhindena.
Rakvere Ametikool Logistik
27
LOGISTIKA AJALUGU 1 õn (1 T)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppeaine läbinud õppija omandab ülevaate logistika kui
valdkonna arengust, teab olulisemaid sündmusi ja põhjuseid majandustegevuse, kaubanduse
ja sõjanduse ajaloos, mis aitasid kaasa logistika kui valdkonna tekkimisele ja arenemisele.
Õppija mõistab kaasaegse ärilogistika tekkimise eeldusi ja põhjuseid ja kaasaegse
integreeritud logistika tekkimise eeldusi. Õppija oskab seostada ja järjestada erinevaid
ajaloosündmusi ning arenguid, mis on viinud kaasaegse ärilogistika tekkimiseni.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. SÕJANDUS JA LOGISTIKA. Militaarlogistika olemus ja vajadus.
3.2. MILITAARLOGISTIKA ARENG. Ajalooline areng ja kasutamine tsiviillogistikas.
3.3. TRANSPORDI JA TRANSPORDIVAHENDITE ARENG. Transpordivahendite areng ja
kasutusvaldkonna laienemine.
3.4. LAONDUSE ARENG. Ajalooline areng ja tänapäev.
3.5. ÄRILOGISTIKA ESILEKERKIMISE PÕHJUSED JA ARENG. Klientide nõudmiste
kasv, konkurentsi suurenemine, tootmisvõimaluste laienemine, materjalitehnoloogia areng.
3.6. LOGISTIKA ARENG ERINEVATES REGIOONIDES. Regioonide eelised ja puudused.
3.7.TARNEAHELA JUHTIMISE TÄHTSUSTUMISE PÕHJUSED. Väärtuskett.
4. Õpiväljundid, õpilane:
mõistab kaasaaegse logistika tekkimise eeldusi ja põhjendusi;
järjestab erinevaid ajaloosündmuseid ja logistika arengu etappe;
seostab kaasaaegse integreeritud logistilise protsessi tekkepõhjuseid ja seoseid ajaloo
sündmustest lähtuvalt.
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud kirjalik töö (test) – ajaloo ja logistika arengu tundmises (30%);
- analüüs – erinevate sündmuste põhjus-tagajärg seoste ning logistika arengu tekke-
põhjuste analüüs (40%);
- essee – ühe ajaloo/ arenguetapi süvakäsitlus (30%).
Mooduli hinne kujuneb õppeaine lõpus sooritatud tunnikontrolli ja analüüsi ülesande ning
essee tulemuste kaalutud hinde keskmisena.
Rakvere Ametikool Logistik
28
MAJANDUS- JA JUHTIMISARVESTUS 5 õn (1 T/2 L/2 P)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised majandus- ja juhtimisarvestuse ning
maksunduse alustest, finantsanalüüsi teostamisest, eelarvete koostamisest,
juhtimisinformatsiooni süsteemi loomisest ja haldamisest, saab ülevaate erinevatest
kuluarvestuse kontseptsioonidest ning raamatupidamise ja ettevõtte aastaaruande koostamise
põhimõtetest.
Õppija oskab koostada ja hallata juhtimisarvestuse andmebaasi, kasutada kogutud
informatsiooni juhtimisotsuste tegemiseks, liigitada, jaotada ja analüüsida kulu- ning muid
andmeid ja koostada eelarveid ning tegevusaruandeid.
.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. FINANTSANALÜÜS JA SELLE SEOSED JUHTIMISOTSUSTEGA. Finantsanalüüsi
olemus. Finantsanalüüsi seosed juhtimisotsustega.
3.2. MAJANDUSARVESTUSE KORRALDAMINE. Raamatupidamise olemus, -kohustus.
Raamatupidamisseadus. Raamatupidamise sise-eeskirjad. Kassapõhine ja tekkepõhine
arvestusmeetod. Algdokumendid ja registrid. Majandusarvestuse süsteem, -tähtsus, ülesanded,
rakendamine. Juhtimisinformatsioonisüsteem. Toote- ja protsessiarvestus.
3.3. EELARVETE KOOSTAMINE. Kulud, tulud. Prognoosimise tehnikad.
3.4. INTEGREERITUD JUHTIMISARVESTUS. Majandus- ja juhtimisarvetuse meetodite
integreeritud kasutamine majandusarvestuse ülesannete lahendamisel.
3.5. JUHTIMISINFORMATSIOONI SÜSTEEM. Finantsotsustamine ja juhtimisinfo.
Juhtimisinfo hankimine ja töötlemine. Info ja otsustamine, otsuste liigid.
3.6. TOOTE JA PROTSESSIARVESTUS. Protsesside kaardistamine. Toote, tootekäitlemise
protsessid ja seotud arvestus. Muud logistikaettevõttes toimuvad protsessid ja arvestus.
3.7. KULUARVESTUSE KONSEPTSIOONID. Kuluarvestus, -arvestusühikud. Kulu-
arvestuse kasutusalad. Kulud, kulukohad, kulukandjad. Kulude jaotamine. Kulukontod.
Kuluarvestuse meetodid.
3.8. TASUVUSANALÜÜS. Kulu-maht-kasum analüüs, tasuvuspunkt, sihtkasum, ohutusvaru.
Tegevusvõimendus, efektiivsus ja tootlikkus.
3.9. RAAMATUPIDAMISE OLEMUS. Seaduslik taust. Mõisted. Kontroll. Oluline mõju.
Konsolideeritud aruanded: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali
muutuste aruanne, lisad. Tegevusaruanne.
3.10. KONTOPLAAN JA TEHINGUTE KAJASTAMINE. Kontoplaani koostamine.
Arvestusregistrid. Tehingute kajastamine.
3.11. ALGDOKUMENDID JA REGISTRID. Algdokumentidele kantavad andmed ja
tehingute kajastamine.
3.12. MAKSUDE ARVESTUS. Raamatupidamise seos maksudega. FIE maksuarvestus,
äriühingu maksud ja –arvestus.
Rakvere Ametikool Logistik
29
3.13. KASSAPÕHINE JA TEKKEPÕHINE ARVESTUSMEETOD. Kassapõhine ja
tekkepõhine raamatupidamine, sh omakapitali arvestuse eripära. FIE kassapõhine arvestus.
3.14. ARUANDLUS, BILANSS, KASUMIARUANNE. Majandusaasta aruanne, selle
koostisosad ja koostamine. Bilansi mõiste, struktuur, bilansimuutused. Kasumiaruande kaks
skeemi.
3.15. RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRJAD. Raamatupidamise sise-eeskirja vajadus,
olemus ja koostamise põhimõtted.
4. Õpiväljundid, õpilane:
selgitab raamatupidamise põhimõisteid, põhjendab raamatupidamise vajalikkust ja
koostab raamatupidamise põhiaruandeid;
selgitab juhtimisarvestuse olemust, tunneb kulude liigitamise põhimõtteid, analüüsib
ettevõtte kulu- ja tuluandmeid;
koostab eelarveid ja tegevusarundeid ning annab selgitusi nende sisu kohta;
kasutab kogutud informatsiooni juhtimisotsuste tegemiseks;
arvutab ja arvestab maksusid;
koostab müügiprognoosi ja kasumiaruande prognoosi;
viib läbi finantsanalüüsi, arvutab tasuvust ja teeb nende põhjal ettepanekuid
äriprotsesside paremaks toimimiseks.
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud kirjalik töö (test) - majandusarvestuse põhiterminoloogia, põhiseoste
tundmine (20%);
- analüüs - kulude, maksude jm alateemade analüüsi ülesanded (30%);
- praktilised ülesanded majandusarvestuses ja maksude arvutamises (50%).
Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmisena testi, analüüsi ja praktiliste ülesannete
koondhindena.
Rakvere Ametikool Logistik
30
KAUBAVEDUDE KORRALDAMINE 4 õn (2 T/1 L/1 P)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb vedude korraldamise aluseid erinevate
veoliikide kasutamisel, omab ülevaadet transpordisüsteemide toimimisest, on kursis
veomarsruutide planeerimise põhimõtetega ning veoteenuste ostu ja müügi korraldusega.
Õppija oskab tuvastada vastavalt veo vajadusele sobivaid transpordiliike ja veovahendeid,
oskab korraldada vedusid, kasutades erinevaid transpordiviise, ja planeerida veomarsruute,
samuti oskab osta ning müüa veoteenuseid, tellida vedusid, analüüsida vedude
hinnapakkumisi, planeerida veovahendi ja –ühiku koormaruumi.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. TRANSPORDIKULUSID MÕJUTAVAD TEGURID. Transpordikulude kujunemine,
kulusid mõjutavad tegurid (kütuse hind jm). Turvariskid.
3.2. PÕHIVEDU JA JAOTUSVEDU. Veosüsteemide erinevused.
3.3. MAANTEEVEOD. RAUDTEEVEOD. MEREVEOD. KOMBINEERITUD VEOD.
Transpordiliikide erinevused ja reguleerivad seadused.
3.4. KULLER- JA POSTIVEOD. OHTLIKE KAUPADE VEOD. ERIVEOD. Kuller- ja
postivedudel kehtivad nõuded ja seadused. Ohtlike kaupade veo eritingimused ja seadused.
Ülekaaluliste ja ülemõõtmeliste vedude tingimused ja seadused.
3.5. TRANSPORDISÜSTEEM. Erinevad süsteemid.
3.6. VEOVIISIDE JA VEOVAHENDITE VALIK. Transpordiliikide eripärad ja
tarnekiirused.
3.7. VEDUDE JA VEOMARSRUUTIDE PLANEERIMINE Kaartide kasutamine, Põhiteed,
kõrvalteed, terminalide asukohad.
3.8. VEOTEENUSTE OST JA MÜÜK. Seadusandlusandlik ja põhiprotsessidest lähtuv
käsitlus.
3.9. TOLLINDUS. Maksustamise aspektid. Transiidi süsteem.
4. Õpiväljundid, õpilane:
määratleb ja valib vastavalt veo vajadusele transpordiliike ning veovahendeid;
analüüsib transpordisüsteemide toimimist ja põhimõtteid ning nimetab
transpordikulusid mõjutavaid tegureid;
planeerib veomarsruute, veovahendi ja –ühiku koormaruumi;
koostab tellimusi vedudeks, analüüsib vedude hinnapakkumisi;
planeerib veoteenuste ostu ja müügikorraldust.
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud kirjalik töö (test) - põhiterminoloogia, veokorralduse peamised nõuded
(20%);
Rakvere Ametikool Logistik
31
- probleemi lahendamine - situatsioonülesannete lahendamine veokorralduse ja selle
planeerimise valdkonnas (30%);
- praktilised ülesanded – veomarsruudi plaan; veoteenuse ostukorralduse ülesanne;
veoteenuse müügikorralduse ülesanne (50%).
Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmise hindena.
Rakvere Ametikool Logistik
32
OSTMINE JA HANKED 4 õn (1 T/2 L/1 P)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ostutöö peamisi eesmärke ja ülesandeid,
ostupoliitikaid ja ostude planeerimise põhimõtteid, hinnapakkumiste ja ostulepingute sisu
ning ostja töö eetilisi põhimõtteid. Õppija oskab tuvastada ostutarvet, kaardistada turgu ja
leida võimalikke tarnijaid, koostada hinnapäringuid, teostada hinnapakkumiste analüüsi ja
valida sobivaimat tarnijat, kasutada sobivaid tellimissüsteeme ja -meetodeid, pidada
ostuläbirääkimisi ning koostada hanke- ja ostulepinguid.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. OSTUTÖÖ. Ostutöö eesmärgid ja ülesanded. Ostja töö eetilised põhimõtted.
3.2. OSTUPOLIITIKA. Ostutegevuste planeerimine. Ostupoliitika eri tüüpi ettevõtetes.
3.3. (HINNA)PAKKUMISED. Päringud/ hinnapäringud. Pakkumiste koostamine,
hinnapakkumised. Tarnijate väljaselgitamine. Valik.
3.4. OSTUTEGEVUSE ANALÜÜS. Ostutegevuste analüüs ja mõõdikud.
3.5. HANKELEPINGUD JA TINGIMUSED. Võlaõiguslik võõrandamistehing, -leping.
Hanke-, ostu- ja müügileping.. Hankestrateegiad ja tingimused.
3.6. VÕRGUKAUBANDUS JA OSTUTEGEVUSE EETILISED PÕHIMÕTTED. Logistika
väljasttellimise protsess. Väljasttellimine ja kolmanda poole logistika. Kolmanda poole
logistikateenuste osutajate liigid ja 4PL.
4. Õpiväljundid, õpilane:
tunneb ostutöö peamisi eesmärke ja loetleb ülesandeid;
seostab ostu ja hankepoliitika põhimõtteid ettevõtte logistiliste protsesside
juhtimisega;
teeb hinnapäringuid, koostab pakkumisi;
analüüsib ostu-/ tarnelepingute sisu, koostab hanke- ja ostulepinguid;
mõistab ostutöö eetilisi põhimõtteid;
määratleb ostutarvet ja kaardistab turgu leides võimalikke tarnijaid;
peab edukaid läbirääkimisi.
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud kirjalik töö (test) - ostu- ja hanketegevuse põhiterminoloogia,
põhiseoste ja eetikapõhimõtete tundmine (30%);
- analüüs - ostu- ja tarnelepingud, nende sisu. Kaasused (30%);
- praktilised ülesanded - hinnapäringute, -pakkumiste, ostu- ja hankelepingute
koostamine, erinevate tellimismeetodite kasutamine (50%).
Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmise hindena.
Rakvere Ametikool Logistik
33
VARUDE JUHTIMINE 4 õn (1 T/1 L/2 P)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb nõudluse prognoosimise meetodeid, viise ja
tehnikaid, varude juhtimise põhimõtteid ja meetodeid. Omandab teadmised sortimendi
juhtimisest, tunneb erinevaid tellimissüsteeme ja –meetodeid. Õppija oskab pidada tarbimise
statistika andmebaasi, tunneb varude juhtimise viise ja meetodeid, suudab tuvastada sobivat
tellimise meetodit, prognoosida nõudlust lühi- ja pikemaks perioodiks, rühmitada tooteid,
tuvastada aeglaselt liikuvaid ja väherentaableid tooteid, ohjata tootesortimenti, määrata
kindlaks reservlao suurust, kalkuleerida optimaalseid ostupartiisid ning planeerida varusid
lähtudes varudega seotud kuludest.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. TARBIMISE ANALÜÜS. Turukäiturid, nõudlus, selle analüüs ning prognoosimine.
3.2. NÕUDLUSE ANALÜÜS JA PROGNOOSIMINE. Nõudluse analüüsimise põhimõtted ja
tulemuste põhjal prognooside tegemise võimalused.
3.3. VARUDE LIIGID JA SEONDUVAD KULUD. Varude liigid. Varud ja nõudlus, seosed.
Varudega seonduvad kulud.
3.4. VARUDE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED. Varude juhtimise põhimõtted. Varude ja nende
haldamise olemus. Varude ringlustsükkel. Varude kontrolli meetodid. Varude täiendamise
meetodid. Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine.
3.5. TOOTE RÜHMITAMINE. Toote sortimendipoliitika. Sortiment ja valik. Toote
kategooriate juhtimine. Toodete muud rühmitamise võimalused.
3.6. TOOTEARTIKLITE HALDAMINE JA SORTIMENDI OHJAMINE. Tootlikkus,
tootlikkuse haldamine. Sortimendi ohjamine.
3.7. TELLIMISSÜSTEEMID JA –MEETODID. Tellimissüsteemid, tellimismeetodid.
Täiendtellimus ja selle esitamine.
3.8. OPTIMAALNE OSTUPARTII. Optimaalsuse põhimõte. Optimaalne ostukogus.
Reservvaru.
4. Õpitulemused, õpilane:
analüüsib turgu, nõudlust ja otsib taustainfot turukäituritest;
tunneb varude juhtimise viise, tellimissüsteeme ning –meetodeid;
prognoosib nõudlust lühemaks ja pikemaks perioodiks, seda sortimendipoliitika
kontekstis;
rühmitab tooteid, tunneb kategooriajuhtimise põhimõtteid;
kalkuleerib optimaalseid ostupartiisid;
planeerib varusid lähtuvalt kuludest, eelarvest jm kriteeriumitest.
Rakvere Ametikool Logistik
34
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud kirjalik töö (test) - varude juhtimise, -viiside, -süsteemide ja –
meetodite tundmisest, mõistmisest (30%);
- analüüs - turu/ nõudluse analüüs, turusituatsiooniülesanded (30%);
- praktilised ülesanded – toote rühmitamise, varude planeerimise kohta,
Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmise hindena.
Rakvere Ametikool Logistik
35
LOGISTIKA JUHTIMINE ETTEVÕTTES 5 õn (1 T/1 L/3 P)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb logistika juhtimise põhimõtteid, oskab
selgitada logistika tähtsust ettevõttes, logistika organisatsiooni ülesehituse erinevaid
võimalusi, ettevõtte logistilise süsteemi arendamise põhimõtteid, ettevõtte logistilise
konkurentsivõime peamisi kriteeriume ja mõõdikuid, kvaliteedi- ja riskijuhtimise põhimõtteid
logistikas. Õppija oskab planeerida ettevõtte logistika toiminguid ja protsesse, lahendada
tüüpilisi ettevõtte logistikatöö ülesandeid ja probleeme, mõõta logistikatoimingute kvaliteeti
ning tuvastada kvaliteeditaset, tuvastada töökeskkonna, äritegevuse ja logistikatoimingutega
seotud riske ning teostada vastavaid riskianalüüse.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. LOGISTIKA STRATEEGILINE JA TAKTIKALINE JUHTIMINE. Logistika
eesmärkide püstitamine ja juhtimine: strateegiline, taktikaline ja operatiivne juhtimine.
3.2 ETTEVÕTTE LOGISTIKA ORGANISATSIOON. Ettevõtte logistiliste ja
põhiprotsesside seosed organisatsiooni strateegiliste ülesannete ja eesmärkide kontekstis.
Koostöö vajalikkus, võimalikkus ja koostöö planeerimine. Lepinguline logistika.
3.3. LOGISTIKA SÜSTEEM JA SELLE TÄHTSUS. Süsteemsus logistikas. Logistika
tähtsus.
3.4. ETTEVÕTTE LOGISTIKA SÜSTEEMI ARENDAMINE. Süsteem, logistilised
protsessid. Ettevõtte logistika süsteemi arendamine.
3.5. LOGISTIKA TOIMINGUTE KVALITEET, SELLE JÄLGIMINE JA MÕÕTMINE.
Logistiliste toimingute kvaliteet, efektiivsus. Kontrollring, jälgimine ja mõõtmine.
3.6. KAUBAVOO, LAO- JA VEOPROTSESSIDE JÄLGIMINE JA MÕÕTMINE. Logistika
protsesside jälgimise ja mõõtmise erinevad mõõtarvud, ning võimalused.
3.7. LOGISTIKA TOIMINGUTE EFEKTIIVSUS.
3.8. RISKID JA RISKIJUHTMINE LOGISTIKAS. Riskide vähendamise võimalused.
Riskijuhtimine logistikas.
3.9. TÖÖKESKOND. Töökeskkonna juhtimine läbi logistiliste protsesside.
4. Õpiväljundid, õpilane:
planeerib ettevõtte logistilisi toiminguid ja protsesse;
selgitab logistika tähtsust ettevõttes;
lahendab logistilises ahelas toimuvaid ülesandeid ja suunab protsesse (läbi
strateegiliste ja taktikaliste otsuste);
mõõdab logistiliste toimingute kvaliteeti, teeb ettepanekuid kvaliteedi parandamiseks;
tuvastab logistika toimingutega kaasnevaid riske, nimetab riskide maandamise ja
vähendamise võimalusi, eelneva põhjal koostab riskianalüüsi.
Rakvere Ametikool Logistik
36
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud kirjalik töö (test) – logistika tähtsus, logistiliste protsesside seosed
(30%);
- analüüs – riskianalüüsi läbi viimine (40%);
- praktiline ülesanne – mõõdab logistiliste toimingute kvaliteeti, lahendab logistilises
ahelas tekkinud (situatsioon)ülesandeid (30%).
Mooduli hinne kujuneb õppeaine lõpus sooritatud testi ja analüüsi ning praktiliste ülesannete
tulemuste kaalutud hinde keskmisena.
Rakvere Ametikool Logistik
37
KULUDE JUHTIMINE JA HINNAKUJUNDUS LOGISTIKAS 4 õn (1 T/1 L/2 P)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kulude arvestamise põhimõtteid, tunneb
logistikakulude arvestamise võimalusi, tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtteid, kogukulu ja
kulu efektiivsuse mõisteid, tunneb tariifitabelite koostamise põhimõtteid erinevate veoliikide
puhul.
Õppija oskab arvutada erinevate logistikatoimingute omahindasid, oskab rajada ja kasutada
logistikakulude arvestamise süsteemi, oskab kasutada tegevuspõhise kuluarvestuse
põhimõtteid, teha kulu analüüse ja investeeringute tasuvuse arvutusi, oskab kasutada ning
koostada veotariifide tabeleid.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. LOGISTIKAKULUD JA NENDE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED. Logistikakulud, nende
liigitus. Logistikakulude juhtimise põhimõtted.
3.2. OTSESED JA KAUDSED KULUD. Otseseid ja kaudsed kulud. Muud kulude liigituse
alused: püsi- ja muutuvkulud.
3.3. TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS. Olemus, põhimõtted.
3.4. EELARVESTAMINE JA KULUDE ANALÜÜS. Eelarvestamise olemus, eelarve ning
eelarvestamine logistika valdkonnas. Eelarvestamine ja kulude analüüs.
3.5. TRANSPORDI OMAHIND. Omahinna arvestamise põhimõtted. Transpordi omahinna
kujunemine.
3.6. AUTOPARGI KULUD JA VEDUDE OMAHIND. Autopargi kulud. Vedude hind,
omahind, müügihind.
3.7. HINNAKUJUNDUSE ERISUSED ERINEVATE VEOVIISIDE PUHUL. Hinna-
kujunduse meetodid, hinnakujunduse erisused erinevate veoviiside puhul.
3.8. VEOTARIIFID JA NENDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED.Veotariif, selle olemus.
Veotariifide koostamise põhimõtted, tariifi püsi- ja muutuvkomponendid.
3.9. LAOKULUD. Laokulude liigid, kulude arvestus. Ostmise ja varude juhtimise kulud.
Üldkulud.
3.10. LAOTOIMINGUTE OMAHIND. Laotoimingute omahinna arvutused, kulud/ tulud.
3.11. OSTMISE NING VARUDE JUHTIMISE KULUD. Sisseostutööga seotud kulud.
Varude juhtimise kulud.
4. Õpiväljundid, õpilane:
tunneb kulude arvestamise põhimõtteid, logistikakulude arvestamise võimalusi;
arvutab erinevate logistikatoimingute omahindasid;
koostab tariiftabeleid, seda erinevate veoliikide kohta;
kasutab logistikakulude arvestamise süsteemi ja tegevuspõhise kuluarvestuse
põhimõtteid.
Rakvere Ametikool Logistik
38
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud kirjalik töö (tunnikontroll) – kulude arvestamise põhimõtted,
logistikakulude arvutused (30%);
- praktilised ülesanded - arvutab välja omahinnad; koostab tariifitabeleid; mõõdab
logistiliste toimingute kvaliteeti (50%);
- probleemi analüüs - lahendab logistilises ahelas tekkinud (situatsioon)ülesandeid
(20%).
Mooduli hinne kujuneb õppeaine lõpus sooritatud tunnikontrolli ja analüüsi ning praktiliste
ülesannete tulemuste kaalutud keskmisena.
Rakvere Ametikool Logistik
39
TARNEAHELATE HALDAMINE 5 õn (1 T/2 L/2 P)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tarneahelates toimuvaid integratsiooni- ja
võrgustumise protsesse, logistilise koostöö vorme ja kontseptsioone, logistikateenuste müügi
ja ostmise toimimise põhimõtteid. Õppija oskab kaardistada tarneahela toimingutega seotud
protsesse, töötada välja taktikalisi plaane logistika toimingute arendamiseks tarneahelas,
tuvastada logistika toimingute ostmise vajadust, koostada hinnapäringuid ja hankedokumente,
juhtida logistikateenuste ostmise protsessi ja koostada teenuste ostmise/müümise lepinguid.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. TARNEAHELAD. Sisendid ja väljundid, tarneahela olemus.
3.2. INTEGRATSIOON TARNEAHELATES. Integratsioon tarneahelates. Tarneahela
juhtimine.
3.3. KOOSTÖÖVÕRGUSTIKUD JA NENDE PLANEERIMINE. Koostöövõrgustikud.
Hankekoostöö, vahendustegevus. Koostöö planeerimine.
3.4. TARNEAHELA LÜLIDE OMAVAHELINE KOOSTÖÖ. Koostöö võimalused
tarnelülide omavahelise koostööna. Koostööst tekkivad kasud, väärtused.
3.5. KOLMANDA JA NELJANDA OSAPOOLE LOGISTIKA. Kolmanda ja neljanda
osapoole logistika tähendus, vajalikkus. Osapoolte kasud.
3.6. LOGISTIKATEENUSTE OSTMINE JA MÜÜK. Ostmine ja müük, logistikateenuse
eripärad. Teenuse ostuprotsess, tingimused. Teenuse müügiprotsess, kasuprintsiip.
3.7. HANGETE KORRALDAMINE JA OSALEMINE HANGETEL. Hanked, osalemine
hangetes. Hangete korraldamine.
3.8. LOGISTIKATEENUSTE LEPINGUD. Logistiliste teenuste lepingud, seadusandlik taust,
VÕS-st tulenevad nõuded, õigused ja kohustused.
3.9. LOGISTIKAALASE KOOSTÖÖ KÄIVITAMINE JA ARENDAMINE. Koostöö olemus
ja vajalikkus. Koostöö käivitamine, arendamine.
3.10. PARTNERLUSSUHTED. Partnerlussuhted, nende olulisus eesmärkide elluviimisel.
Partnerite otsimine, partnerluse arendamine. Läbirääkimised. Koostöösuhted.
4. Õpiväljundid, õpilane:
tunneb tarneahelates toimuvaid integratsioone, toimimise põhimõtteid ja võrgustumise
protsesse;
nimetab logistilise koostöö vorme ja kontseptsioone, selgitab koostöö käivitamise ja
arenguprotsesse;
analüüsib logistikateenuste ostu- ja müügi toimimise põhimõtteid, koostab vajalikke
lepinguid;
kaardistab tarneahela toimingutega seotud protsesse;
koostab taktikalisi plaane logistika toimingute arendamiseks tarneahelas.
Rakvere Ametikool Logistik
40
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud kirjalik töö (test) – tarnetega seotud mõistestik, tunneb seoseid ja kogu
süsteemi (tarneahel, võrgustumine, vormid jne) (20%);
- praktilised ülesanded – kaardistab tarneahela toimingutega seotud protsesse; koostab
taktikalise plaani. Arvutab välja omahinnad; koostab tariifitabeleid; mõõdab
logistiliste toimingute kvaliteeti (50%);
- probleemi analüüs – logistikateenuste ostu- ja müügi toimimise põhimõtted, nende
rakendumine praktikas (kaasused); näidislepingute analüüs (30%).
Mooduli hinne kujuneb õppeaine lõpus sooritatud tunnikontrolli ja analüüsi ning praktiliste
ülesannete tulemuste kaalutud keskmisena.
Rakvere Ametikool Logistik
41
VALIKÕPINGUD
SISSEJUHATUS ERIALASSE 1 õn (1T)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab ülevaate transporditeenuste valdkonna arengust,
tutvub erialaga, teab õppekava eesmärki ja sisu, õpitulemuste hindamist, kutse omandamise
võimalusi, tunneb õppetöö korraldust koolis. Õpetamisega motiveeritakse õppijat väärtustama
ja hindama valitud kutseala, luuakse eeldused erialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks,
toimetulekuks uutes tööoludes/ -situatsioonides; iseseisvaks ja elukestvaks õppimiseks.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppe sisu
3.1. ERIALA TUTVUSTUS. Eriala tutvustus, eriala kutseetika. Õppekäik ettevõttesse.
3.2. ERIALA ÕPPEKAVA. Eriala õppekava eesmärk, sisu, struktuur ja ülesehitus.
Kohustuslikud üldõpingud. Kohustuslikud põhiõpingud. Valikõpingud. Hindamine.
Lõpueksam.
3.3. ÕPPETÖÖ KORRALDUS RAKVERE AMETIKOOLIS. Õppekäik koolis, tutvumine
kooliga, samuti õppetööga- ning kooliväliste võimalustega. Kooli dokumentatsioon.
Tunniplaan. Praktilise õppe graafik. Muud õppetööd ja –korraldust puudutavad normid,
põhimõtted.
3.4. KUTSE OMANDAMISE VÕIMALUSED. Kutse omandamise ja õpingute jätkamise
võimalused.
4. Hinnatavad õpiväljundid, õpilane:
analüüsib enda eriala valikut;
osaleb õppekäigul logistika/ transpordikorralduse või laotööga seotud ettevõtetes;
analüüsib transporditeenuste valdkonda ja arenguetappe;
tunneb õppekava sisu ja loetleb kutse-eetika põhimõtteid;
järgib õppekorralduse eeskirju nii õppetöö- kui õppetöö välistes (kooliga seotud)
tegevustes, käitub eetiliselt.
5. Hindamine
Hinnatakse:
- analüüs – eneseanalüüs „mina õppijana“ (40%);
- probleemi ülesanded – sagedasemad probleemid (õpingud, eraelu, ühiselamu jm),
grupiarutelud (40%);
- õppekäik logistika/ transpordikorralduse või laotööga seotud ettevõttesse (20%).
Mooduline hinne kujuneb mitteeristava hindamisena eneseanalüüs, ülesannete ja õppekäigu
koondutulemusest.
Rakvere Ametikool Logistik
42
OHTLIKUD JA ERITINGIMUSI NÕUDVAD VEOD 1 õn (1T)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija tunneb kaupade liigitamist ohuklassidesse, ohuklasside
tähistust, ohtlike kaupade pakendamise ja markeerimise nõudeid, nõudeid isikutele, kes
osalevad ohtlike kaupade veol, eritingimusi nõudvate vedude korraldamise põhimõtteid.
Õppija oskab lugeda ohtlike kaupade pakendite markeeringuid ja ohumärke, tähistada ohtlike
kaupade veokit tunnus- ja ohumärkidega.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppe sisu
3.1. OHTLIKE KAUPADE KLASSIFIKATSIOON. Kaupade/ ohtlike kaupade
klassifikatsioon.
3.2. SISERIIKLIKUD JA RAHVUSVAHELISED OHTLIKE KAUPADE
VEOEESKIRJAD. Ohtlike kaupade veol nõutavad dokumendid, veokite tähistus, pakendite
markeerimine.
3.3. ERITINGIMUSI NÕUDVAD VEOD. Eritingimusi nõudvad veod ja nende korraldamise
üldreeglid, regulatsioon.
4. Hinnatavad õpiväljundid, õpilane:
tunneb kaupade liigitamist ohuklasside järgi;
järjestab ohuklasside tähistust;
selgitab ohtlike kaupade pakendamise ja markeerimise nõudeid;
nimetab ja selgitab eritingimusi nõudvate vedude korraldamise põhimõtteid;
valib sobilikud tunnus- ja ohtumärgid kaupade veokitele.
5. Hindamine
Hinnatakse:
- struktureeritud test – kaupade liigitamine ohuklasside järgi, kaupade pakendamise ja
markeerimise nõuded; eritingimusi nõudvate vedude korraldamise põhimõtted (60%);
- analüüsi ülesanded – järjestab ja valib ohuklasse (järjestust); selgitab eritingimusi
nõudvate vedude korraldamise põhimõtteid.
Mooduline hinne kujuneb mitteeristava hindamisena testi ja analüüsiülesannete
koondtulemusest.
Rakvere Ametikool Logistik
43
TOLLINDUS 1 õn (1T)
1. Eesmärk
Õpetamisega taotletakse, et õppija teab Euroopa Liidu tollipoliitikat, mõistab erinevate
tolliprotseduuride sisu.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppe sisu
3.1. TOLLILIIT. Tolliliit. Eesti ja EL. Tollinduse üldpõhimõtted.
3.2. TOLLINDUSE ARENG. Eesti Vabariigi tolliasutuste ja tollikorralduse rajamine 1918-
1923. Tolliasutused Eesti Vabariigis 1924 - 1940 a. Tolli taasloomine ja tegevuse areng 1990
kuni käesoleva ajani.
3.3. TOLLISEADUSTIK. Tolliseadustiku reguleerimisala ja põhimõisted. Ekspordi ja
impordi õiguslik reguleerimine. Tarnetingimused ja tarneklauslid (Incoterms 2000).
3.4. TOLLIPOLIITIKA JA – TOIMINGUD. Tollipoliitika ja tollikorraldus. Tollikontroll,
dokumentide vormistamine. Tollisoodustused. Tolli-deklareerimine.
4. Hinnatavad õpiväljundid, õpilane:
selgitab tollieeskirju;
tunneb tarnetingimusi ja tarneklausleid ning teab tollisoodustusi;
selgitab tollideklareerimise ja vormistamise põhimõtteid;
nimetab ekspordi- ja impordimakse;
eristab teatud kaupade sisse-ja väljavedu;
kasutab teemakohaseid õigusakte;
deklareerib ja vormistab tollidokumente.
5. Hindamine
- struktureeritud test – tollieeskirjad, tarnetingimused, tarneklauslid, tollisoodustused,
eksprodi- ja impordimaksud (60%);
- analüüs – grupitöö, mille käigus analüüsitakse (kasutades vastavaid õigusakte)
kaupade sisse- ja väljaveo põhimõtteid (k.a maksustamine) (20%);
- praktiline ülesanne – tollidokumentide vormistamine (20%).
Mooduline hinne kujuneb mitteeristava hindamisena testi, analüüsi- ja praktilise ülesande
koondtulemusest.
Rakvere Ametikool Logistik
44
Lisa 1. Lõpueksami läbiviimise juhend
Logistika eriala lõpueksam on komplekseksam, mis koosneb kahest osast:
1) kirjalik teoreetiline test (teadmiste hindamine);
2) praktilised ülesanded (probleemsituatsioonide lahendamine, praktiliste oskuste
hindamine).
Teoreetiline eksam võimaldab õpilasel demonstreerida lähtuvalt õpiväljunditest terviklikke
kutsealaseid teadmisi ja hoiakuid, suhtumisi, suhtlemisvalmidust, koostöövalmidust ja
loovust, mõtlemisvõimet, otsustusvõimet jt isikuomadusi.
Praktiline eksam võimaldab õpilasel demonstreerida õppekava piires ja õpiväljunditele
vastavaid omandatud erialaseid teadmisi, praktilisi oskusi ning ülesannete ja
probleemsituatsioonide lahendamise oskusi.
Õpilane peab esmalt sooritama teoreetiliste teadmiste testi, mille edukas läbimine (vähemalt
tulemusele „3” rahuldav) on eelduseks praktilisele eksami osale pääsemiseks. Eksami lõplik
hinne moodustub testi ja praktilise ülesande koondhindena.
Logistika lõpueksam sooritatakse õppeperioodi lõpus. Lõpueksami võtab vastu komisjon,
mille koosseisu kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga. Eksami toimumise ja tulemuste
kohta koostatakse protokoll.
Eriolukorrad: lõpueksamilt mõjuva põhjuse tõttu puudunud õpilane võib taotleda ühe nädala
jooksul pärast eksami toimumist võimalust sooritada nimetatud eksam teisel ajal (kirjutab
taotluse eksamikomisjonile, kes teeb otsuse taotluse rahuldamiseks ja määrab lisaeksami
sooritamise aja, teavitades sellest õpilast nädala jooksul peale taotluse esitamist).
Lõpueksami sisu
Lõpueksami ettevalmistus algab erialaõpetajate teemaülesannete välja töötamisest, mis on
vastavuses õppekava ja õpiväljundite, samuti kutsestandarditega ning kehtiva
seadusandlusega (s.h logistika erialade riiklik õppekava).
Teoreetiline test koosneb küsimustest, millest osa on valikvastustega. Igale valikvastusega
küsimuses on vähemalt üks vastus õige. Küsimuste koguarv on vähemalt 40. Testi sooritamise
maksimaalne aeg arvestatakse üks minut ühele küsimusele. Teoreetiline test loetakse
sooritatuks, kui õiged vastused moodustavad kõikidest küsimustest vähemalt 80 %. Test
sooritatakse kirjalikult.
Praktiline ülesanne loetakse sooritatuks, kui praktilise ülesande lahendamine vastab
nõuetele/ hindamiskriteeriumitele ja lävendile. Probleemsituatsiooni lahendamise puhul on
tulemus positiivne kui õpilane kasutab õigeid mõisteid, selgitab nende seoseid, viitab
põhimõtetele ja ka seaduslikele normidele (mida ta tegevuste/ tööde puhul kasutab).
Probleemsituatsioonide puhul jõutakse lahendusteni, mis lähtuvad kutseeetikast, eriala
teadmiste ja oskuste kombineerimisest, samuti tööohutusest.
Rakvere Ametikool Logistik
45
Kokkuvõtvalt nii teoreetilise testi kui praktilise ülesande sooritamiseks määratakse
kontrollaeg, mis sisaldab ka ettevalmistuse ja lõpetamise aega.
Hindamine: komisjon hindab esmalt õpiväljundite täitmist, samuti töö sooritust, kvaliteeti,
tööks kulunud aega, töökultuuri ja -ohutuse nõuete täitmist. Vajadusel täpsustab
eksamikomisjon oma hinnangut vestluse käigus.
Rakvere Ametikool Logistik
46
Lisa 2. Õppekavaga seonduv õppebaas
Logistika erialal õppetöö läbiviimiseks on koolis olemas järgmised põhiseadmed, vahendid ja
ruumid:
Õppeklassid üld, -põhimoodulite, samuti laboratoorsete tööde õpetamiseks, mis on
varustatud tahvli, projektori ja vähemalt ühe arvutiga, näidisõppevahenditega. Arvutiklassid,
mis on varustatud vastava eriala õppeprogrammidega ja mis võimaldavad viia läbi praktiliste
laotöödokumentide koostamist/ laoprogrammi kasutamist.
Täiendavalt on võimalik kasutada õppelaborit, seda laboratoorsete tundide läbi viimiseks
transpordi ja kaubakäsitlemise tehnika, samuti veonduse loenguteemade raames:
Autotehnika labor, mis on varustatud õppevahendina kasutamiseks kohandatud
sõidukorras raskeveokiga.
Koolil on kinnine õppesõiduväljak, vajadusel tõstukijuhi õppe sooritamiseks. Rakvere
Ametikoolil on erialase kirjandusega raamatukogu.
Recommended