View
215
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
Eesti energiasüsteemi töökindluse tagamine
pumphüdroakumulatsioon elektrijaama abil.
Lembit ValiOÜ Energiasalv juhatuse liige
11.november 2010
Eesti elektrisüsteemi tootmisvõimuste piisavuse aruanne
http://www.elering.ee
Tootmisvõimsused 2016.a.(Elering OÜ tootmisvõimsuste piisavuse aruanne)
Töös on järgmised netovõimsused.
• NEJ keevkihtkateldega plokid 356 MW
• SO2 ja NOX filtritega 4 vana plokki 540 MW
• Uued põlevkiviplokid 540 MW
• Koostootmisjaamad: Iru,Väo,Tartu,Pärnu,K‐Järve,Tööstuslikud jaamad 200 MW
• Tuuleparke ei arvestata võimsusbilansis.
2016.a. on Eestis oodata
•Kuni 1198 MW tootmisvõimsuste puudujääki pessimistliku tootmisstsenaariumi korral.
•Kuni 388 MW tootmisvõimsuste optimistliku stsenaariumi korral.
•Kuni 398 MW ulatuses tarbimise piiramist Estlink2 väljalülitumise korral.
Eesti elektrisüsteemi kaart13398
Elektrituru mõju tootmisele.
• NPS hinnaprognoos 50 EUR/MWh
CO2 hinna 25 EUR/t juures
• Keevkihtplokkide ja filtritega plokkide omahind > 60 EUR/MWh
• Subsideeritud uute plokkide omahind 50‐55 EUR/MWh
• Taastuvate kütuste kasutajad subsideeritud ja saavad pakkuda turuhinnale vastavat hinda.
Eesti tarbimise katmise võimalused
• Koostootmise elektrijaamad k.a. biokütusel baseeruv tootmine
• Kivisöel baseeruv elektrijaam
• Põlevkivil baseeruv elektrijaam
• Gaasiturbiinid
• Tuumaelektrijaam
• Elektrituulikud koos kompenseerivate elektrijaamadega
7
Võimsus 600 MWTöötunnid 6 000 Tundi
Elektri tootmine aastas 3 600 GWh
Põlevkivi subsiidiumSubsiidium MW võimsuse kohta 16,0 EURPõlevkivi subsiidium aastas 76 694 EUR tuhSubsiidiumi pikkus 20 AastatPõlevkivi subsiidiumi nüüdisväärtus -1 141 013 EUR tuh
CO2 kvootide ostCO2 kvootide hind 25 EUR/ tonnPõlevkivist elektri tootmine 3 600 GWhCO2 t põlevkivist elektri MWh kohta 0,8 TonniC02 t ost 2 880 000 TonniAastane kulu CO2 ostust 72 000 EUR tuhOstu skeemi pikkus 20 AastatC02 ostu nüüdisväärtus -1 071 178 EUR tuh
Saamata kasum põlevkivi õli tootmisestPõlevkivi 1 tonnist elektriväärtus 0,812 MWhPõlevkivi kogus vajalik 3 600 GWh tootmiseks 4 433 498 TonniSaamata kasum põlevkivi õli tootmisest 21,0 tonni kohtaSaamata kasum põlevkivi õli tootmisest aastas 93 283 EUR tuhPeriood 20 aastatPõlevkivi õli tootmisest saamata kasumi nüüdisväärtus -1 387 819 EUR tuh
Põlevkivi välismõjudPõlevkivi elektri negatiivne välismõju keskkonnale MWh kohta 5,1* EURPeriood 20 aastatPõlevkivi elektri välismõjude väärtus aastas 18 407 EUR tuhPõlevkivi elektri välismõjude väärtus -273 843 EUR tuh
Reguleerimisenergia ostReguleerimisenergia ost aastas 400 GWhReguleerimisenergia ostu kulu aastas 20 000 EUR tuhReguleerimisenergia ostu nüüdisväärtus - 297 549 EUR tuh
Nüüdisväärtus kokku -4 171 402 EUR tuhKulud aastas -3 263 413 EEK tuh
Põlevkivi stsenaarium
Tuul VS põlevkivi
*Põlevkivi välismõjude SEIT‐i hinnang Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes
Subsiidium installeeritud võimsusele on arvutatud 8 000 töötundi põhjal. Nüüdisväärtused on arvutatud kasutades 3% diskontomäära.
8
Tuul VS põlevkivi
Võimsus 1 200 MWElektri tootmine: tuul 3 574 GWh
Pumpjaama võimsus 500 MWTäiendav reguleerimisenergia tootmine 400 GWhElektri tootmine aastas kokku 3 974 GWh
Tuule subsiidiumSubsiidium toodetud MWh kohta 53,69 EURSubsideeritud elekter 3 574 GWh*Makstud subsiidium aastas 191 877 EUR tuhSubsiidiumi pikkus 12 AastatRES subsiidiumi nüüdisväärtus -1 909 947 EUR tuh
Bilansienergia subsiidiumSubsideeritud võimsus 500 MWSubsiidiumi pikkus 20 aastatSubsiidium MW võimsuse kohta 16,0 EURBilansi energia subsiidium aastas 63 912 EUR tuhBilansi subsiidiumi nüüdisväärtus -950 844 EUR th
Nüüdisväärtus kokku -2 860 791 EUR tuhKulud aastas* - 2 238 083 EEK tuh
Tuule stsenaarium
Subsiidium installeeritud võimsusele on arvutatud 8 000 töötundi põhjal. Nüüdisväärtused on arvutatud kasutades 3% diskontomäära.* Nüüdisväärsus jagatud 20 aastaga
Tuuleenergia toodang on arvutatud 34% kasuteguriga.
9
Tuul või põlevkivi
Kahe stsenaariumi kulude võrdlus
Tuule stsenaarium Põlevkivi stsenaarium
EUR m
EUR m
10
Tuul või põlevkivi
Kulud Eesti elektritarbimise MWh kohta aastas
EUR/M
Wh
Aasta elektri tarbimine on võetud 7 500 GWh; 20 aastat.
Kulud MWh kohta: CO2 tonni hind 25 EUR Sensitiivsuse analüüs: CO2 hind
CO2 hind (EUR tonni kohta)
EUR/M
Wh
Masuudi hind (USD tonni kohta)
2,5 5,0 7,5 10,0 12,5 15,0 17,5 20,0 22,5 25,0
Balanseerimisvõimsuste vajadus
Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2018 eeldab 1 800 MW uute võimsuste arendamist tuuleenergia balanseerimiseks ja tipukoormuse katmiseks
2018. aastaks peaks olema valmis ehitatud
Tuuleparke tasakaalustavad jaamad: 900 MW
Tipukoormuse reservjaamad: 300 MW
Avariireservjaamad: 600 MW
Võimalused tuuleparke balanseerida teiste riikide elektrisüsteemidega on limiteeeritud
Vajadus siseriikliku lahenduse järele
11
Kommentaar Reserv‐ ja balanseerimisvõimsuste vajadus 2011‐2020.a
Riigi energiamajanduse arengukava: on vaja ehitada 1800 MW reserv‐ ja balanseerimisvõimsusi
MW
Reguleerjaamade vajadus
• Võimsuse reguleerimise teenust saavad pakkuda:
‐ kondensatsioonrežiimil töötavad elektrijaamad
piiratud ulatuses;
‐ hüdroelektrijaamad (s.h pumphüdroelektrijaamad);
‐ kiirelt käivituvad gaasiturbiinid (pakuvad ainult üles‐
poole reguleerimisteenust).
• Reguleerimist on vaja:
‐ tarbmise kiirete muutuste katteks;
‐tootmise prognoosivigade katteks.
...Reguleerjaamade vajadus
• Reguleervõimsuste vajadus on 10 – 20% tootmis‐
võimsusest ja sõltub milline on tootmise koosseis.
• Seoses tuuleenergeetika ja tuumaenergeetika arenguga suureneb reguleervõimsuste vajadus ja väheneb pakkujate arv kondensatsioonrežiimil töötavate jaamade mittetöötamisega.
Alternatiivid PHAJ-le
• Suruõhusalvesti
Huntorfi GTEJ 340000 m3 5‐7 Mpa 800 m
Omahind 3 EUR/kWh
• Akumulaatorid
Väike eluiga, suur investeering.
• Gaasiturbiinid
Muutuvkulu suur. Gaasihind kõrge ja tarnekindlus madal. CO2 emiteerimine.
PHAJ tööpõhimõteGoldistal PEJ
15Energiasalv
Goldisthal PEJVõimsus 1060 MW
Kõrguste vahe 300 m
Valmis 2003
16Energiasalv
Võimsuse sõltuvus kõrgusest
Energiasalv
Planeeritud asukoht (variant 1)
18
Kavatsuste protokoll territooriumi kasutuse kohta on alla kirjutatud
Maa-aluse mahuti täpne asukoht selgub ehituse käigus ja sõltub graniidis olevates rikketsoonidest
Muuga Sadam
Energiasalv
PHAJ asukoht (variant 2)
19
20
Hüdroakumulatsioonijaam – efektiivseim lahendus balansseerimiseks ja energeetilise julgeoleku tagamiseks
Planeeritud võimsus 500 MW
Hinnanguline investeering 275 miljonit EUR: 550 tuhat EUR/MW
Elektrienergia hindade ettearvamatu kõikumine (on vaja riigi toetust riskide osaliseks maandamiseks)
Järgmised sammud:
Kokku leppida toetuse skeem
Geoloogilised uuringud, detailplaneering,KSH,vee erikasutusluba,KMH
Rajada graniidi klaster koostöös Eesti Maanteeametiga
Teostatud:
ǺF eeluuring jaama ehituseks
Merevee veehaarde eelprojekt
Kavatsuste protokoll Tallinna Sadamaga on alla kirjutatud
Optimaalne logistiline asukoht graniidi realiseerimiseks
Ülemine veehoidla on Soome laht
Vastavalt detailplaneeringule sadama territoorium on tööstusmaa
Kavatsuste protokoll MKM-ga on alla kirjutatud
HüdroakumulatsioonijaamLühiülevaade
Energiasalv
VEEHAARE
PEALEVOOLUKANAL
SISSEPÄÄSU/VENTILATSIOONI ŠAHTID
TURBIINIHALL
ALAJAAM
KAABLITE ŠAHT
MAAALUNE VEEHOIDLA
Energiasalv
Seadmete paigutus
22
Projekti ajakava
Aeg
Geoloogiline uuring juuli 2010
Projekt ja ehitusluba detsember 2011
Veehaarde ehitus 2012
Maaalused kaevetööde I etapp 2012‐2015
Maaalused kaevatööde II etapp 2016‐2018
PHAJ seadmete montaaž 2015 ‐ 2016
Seadistus ja vastuvõtmine 2017
23Energiasalv
Miks hüdroakumulatsioonijaam on hea?
Avariireserv
Vältimatu vajadus elektrisüsteemi seisukohalt
Üles- ja allareguleerimine
Tuuleparkide balanseerimine
Elektrisüsteemi tarbimise tippude katmine ja oru tätmine
24
Elektrisüsteemi töökindluse tagamine
Energiasalv
Miks hüdroakumulatsioonijaam on hea? (2)
Elektrihinna alandamineTipud väiksemaks ja odavamaks
Bilansienergia odavamaks
Uute töökohtade loomineEhitusperioodil – 150 inimest
Töötamisel – 30 inimest
Väliskaubanduse bilansi parandamineAvariireservi ost Lätist kaob
Bilansienergia ost Lätist kaob
Graniidi impordi asemel – ekspot
Ressursimaks riigile ja kohalikule omavalitsusele, muud maksud
Võimaldab täita Eesti taastuvenergia kohustustTuulegeneraatorite tasakaalustatav funktsioon
25
Positiivne mõju majandusele
Energiasalv
Tänan tähelepanu eest!
Recommended