Eesti rahvastik REL2011 andmetel Ene-Margit Tiit Tartu Ülikool, Statistikaamet

Eesti rahvastik REL2011 Eesti rahvastik REL2011 andmetelandmetel

Ene-Margit TiitEne-Margit Tiit

Tartu Ülikool, StatistikaametTartu Ülikool, Statistikaamet

Vabariigi Presidendi mõttekoda9. aprill 2013

SisukordSisukord• Rahvaloenduse (REL2011) tulemused

o Rahvaarvu muutumine 2000—2012o Rahvastiku soo-vanusejaotus ja selle muutus

• Rahvastiku arengut mõjutavad protsessid o Loomulik iiveo Välisränneo Siseränne

• Eesti elanikkonna muutused loenduse andmetelo Rahvus ja kodakondsuso Põhiline elatusallikaso Sotsiaalmajanduslik seisund ja tööränneo Tegevus- ja ametialado Hariduso Emakeel ja võõrkeelte oskuso Elutingimused

• Allikmaterjal

Rahvaarvu muutumine 2000Rahvaarvu muutumine 2000—2012—2012

Rahvaarvu muutus jooksva Rahvaarvu muutus jooksva statistika andmetelstatistika andmetel

• Jooksva statistika andmetel, mis tugineb 2000.a rahvaloendusele ja mida jooksvalt korrigeeritakse registreeritud sündide, surmade ja rände arvel, on rahvaarv 12 aasta jooksul (1.01.2000 – 1.01.2012) vähenenud 54 333 inimese võrra.

• Sellest kadu negatiivse iibe arvel on 32 409 inimest ja kadu negatiivse rändesaldo arvel 22 024 inimest.

Rahvaarvu muutus Rahvaarvu muutus loenduste andmetelloenduste andmetel

• Rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed.

• Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra (aastal 2000 loendati 1 370 052 püsielanikku).

• Seega vähenemine on üle 21 000 isiku võrra suurem kui seletas jooksev statistika (loomulik iive ja registreeritud välisrände saldo).

Millest tuleb jooksva statistika Millest tuleb jooksva statistika ja rahvaloenduse andmete ja rahvaloenduse andmete

erinevus?erinevus?Kaks põhjust:1.Registreerimata väljaränne.2.Loenduse alakaetus, st et kõiki loendamisele kuuluvaid isikuid ei õnnestunud kätte saada.Hinnanguliselt oli alakaetuse suuruseks 2,2%, see tähendab, et tegelik rahvaarv on loendatud rahvaarvust suurem.

Rahvastiku soo-vanuse Rahvastiku soo-vanuse jaotusjaotus

Rahvastiku vanusejaotus 2000 Rahvastiku vanusejaotus 2000 ja 2011ja 2011

Rahvastikupüramiid 2011Rahvastikupüramiid 2011

0510152025303540455055606570758085+

60 000 40 000 20 000 0

Mehed

0 20 000 40 000 60 000

20112000

Naised

12.03.2012 Ene-Margit Tiit

Vanusrühmade vahekorrad Vanusrühmade vahekorrad aastal 2000 ja 2011aastal 2000 ja 2011

Eesti rahvastik Eesti rahvastik vananeb …vananeb …Eesti ja EL keskmine. Eesti ja EL keskmine.

Vanuserühmade suhtelised arvukusedVanuserühmade suhtelised arvukused

Loomulik iiveLoomulik iive

• Peaaegu kogu vaatlusperioodi jooksul oli Eestis loomulik iive negatiivne, kuid see lähenes nullile ja oli aastal 2010 positiivne.

• Aastail 2011 ja 2012 oli loomulik iive taas negatiivne – vastavalt –565 ja –1460.

• Eestlaste loomulik iive on olnud viimased neli aastat positiivne.

• Maakondadest on loomulik iive positiivne Harjumaal ja Tartumaal

Sünnid ja surmad aastail 2000Sünnid ja surmad aastail 2000—2012 —2012

Eestlaste sünnid ja surmad Eestlaste sünnid ja surmad aastail 2000—2011 aastail 2000—2011

Summaarne sündimuskordajaSummaarne sündimuskordaja• Sündimuse kõige tavapärasemaks mõõduks on

summaarne sündimuskordaja (TFR).• Selle tavatõlgendus: Kui ühiskonna sündimus-

käitumine oleks terve põlvkonna jooksul samasugune nagu vaatlusaastal, siis näitaks summaarne sündimuskordaja keskmist laste arvu naise kohta.

• Summaarset sündimuskordajat kasutatakse rahvastikuprognooside tegemisel.

• Taastetase, mis tagaks jätkusuutliku arengu, on 2,1.

Summaarne sündimuskordajaSummaarne sündimuskordaja

Sünnitaja vanuse dünaamikaSünnitaja vanuse dünaamika

Summaarse sündimuskordaja Summaarse sündimuskordaja ja sünnitamisvanuse seosja sünnitamisvanuse seos

• Kui sünnitamisvanus tõuseb, väheneb summaarne sündimuskordaja.

• Sellest ei järeldu tingimata, et naised oma elu jooksul vähem lapse sünnitavad – nad teevad seda pikema aja jooksul.

• Siiski väheneb selle tagajärjel laste arv igal konkreetsel aastal.

Oodatav eluigaOodatav eluiga• Sündimuse kõrval on teine loomulikku iivet

määrav näitaja suremus, seda iseloomustab oodatav eluiga sünnil.

• Oodatav eluiga sünnil näitab, kui vanaks elaks keskmiselt vaatlusaastal sündinud laps siis, kui suremus kogu tema eluea jooksul oleks sama nagu vaatlusaastal.

• Oletatavasti suremus väheneb ka edaspidi ja praegu sündinud lapsed elavad tõenäoliselt märksa kauem.

• Oodatav eluiga on arvutatud iga vanuse kohta. Mida kauem on inimene juba elanud, seda kõrgem on tema oodatav eluiga

Oodatav eluiga sünnil ja 50-Oodatav eluiga sünnil ja 50-aastaseltaastaselt

• Üheteistkümne aasta jooksul (2000—2011) on Eestis oodatav eluiga sünnil kasvanud meestel 6, naistel 5 aasta võrra. Siiski on naiste oodatav eluiga sünnil 10 aasta võrra pikem kui meestel.

• Suur on rahvusest sõltuv erisus: eestlastest meeste oodatav eluiga on mitte-eestlaste omast 3,6, naistel vastavalt 1,7 aastat pikem.

• Kasvanud oodatav eluiga, st suremuse vähenemine on oluline iibe kasvu tegur.

Eestimaalaste oodatav eluiga Eestimaalaste oodatav eluiga rahvuste lõikes rahvuste lõikes

Eestlaste oodatav eluiga Eestlaste oodatav eluiga Euroopa võrdlusesEuroopa võrdluses

• Suhteliselt madal oodatav eluiga on olnud Eesti probleem, mis on taksitanud ka tõusus inimarengus.

• Viimastel aastatel on olukord paranenud, me oleme küll taga Lääne-Euroopa riikidest, kuid edestame enamikku Ida-Euroopa riike.

Oodatav eluiga Euroopa Oodatav eluiga Euroopa riikidesriikides

(mehed ja naised)(mehed ja naised)

ImikusuremusImikusuremus• Imikusuremuse näitajate poolest on Eesti Euroopa

(ja ka maailma) parimate hulgas.• Tänapäeva Eestis sündinud lapsed jäävad väga

suure tõenäosusega ellu.

Alla aasta vanuselt surnud Alla aasta vanuselt surnud laste arv 1000 vastsündinu laste arv 1000 vastsündinu

kohtakohta

Imikusuremus 2011 EuroopasImikusuremus 2011 Euroopas

VälisränneVälisränne

• Rahvaarvu vähenemist põhjustab lisaks negatiivsele iibele ka negatiivne välisrände saldo.

• Praegu on võimalik detailselt analüüsida ainult registreeritud välisrännet.

• Hinnanguliselt moodustab registreeritud välisränne vaid ca 45% kogu välisrändest.

• Aastatel 2000—2011 registreeritud väljarände suurusest moodustas:o 48% saldo. o 52% sisseränne:o Sisserändajatest 46% on Eesti kodanikud (ca 24%

tagasiränne)

Registreeritud välisränne 2004Registreeritud välisränne 2004—2011 —2011

Meeste ja naiste summaarne Meeste ja naiste summaarne välisränne 2004—2011välisränne 2004—2011

• Eestis on naised meestest mõnevõrra aktiivsemad (registreeritud) välisrändajad, nende lahkumine on sagedamini jääv (või pikaajaline).

• Naiste osa registreeritult lahkunutest (saldo) on 2,3 korda suurem kui meeste osa. Meeste registreeritud välisrände saldo oli aastail 2007—2009 positiivne.

• Siin võib olla põhjuseks meeste pigem hooajaline töö või väiksem seaduskuulekus (töötatakse mustalt, siis pole vaja ka elukohta registreerida).

• Mehed on aktiivsemad pendelrändajad• Sisse- ja väljarändajate vanusejaotus on üldjoontes

sarnane.

Sisse- ja väljarändajate Sisse- ja väljarändajate vanusejaotusvanusejaotus

Eesti välisrände siht- ja Eesti välisrände siht- ja lähteriigid 2004—2011lähteriigid 2004—2011

• Soome domineerib ülekaalukalt nii siht- kui lähteriigina.

• Soome ametlikel andmetel elas Soomes 31.12.2011 üle 30 000 Eesti kodaniku/ eesti keelt emakeelena kõneleva isiku/ Eestis sündinu.

• Soomest saabunud immigrandid on kõige sagedamini koju tagasipöördujad.

• Rändesaldo on Eestil negatiivne suure osa Lääne-Euroopa riikidega ja positiivne endise N. Liidu riikide, aga ka muu maailmaga.

• Viimatinimetatud riikidega on rände maht võrdlemisi väike.

SiseränneSiseränne

Rahvastiku paiknemist Rahvastiku paiknemist määravad protsessidmääravad protsessid

• Rahvastiku liikumine tõmbekeskuste suunas• Ääremaastumine• ValglinnastumineNeed protsessid toimuvad kogu maailmas.Eesti probleemid: • väike, vähenev rahvaarv• madal asustustihedus• protsesside intensiivsus

Maarahvastiku arvukuse Maarahvastiku arvukuse dünaamika (absoluutarvudes)dünaamika (absoluutarvudes)

Maa- ja linnaelanikudMaa- ja linnaelanikud• Kõige intensiivsem maaelanikkonna kahanemine

toimus 1934 ja 1959 aasta vahel, mil 25 aasta jooksul maaelanikkond vähenes 1/3 võrra (küüditamine, sundkolhoseerimine).

• Järgmistel aastatel on maaelanikkonna osakaal kahanenud ca 30%ni.

• Tänu linna- ja maaelanike mõiste ning nendevahelise piiri hägustumisele on viimasel perioodil maaelanike osakaal kasvanud 2% võrra, kuigi absoluutarv veidi kahanes.

Rahvastiku muutus võrreldes Rahvastiku muutus võrreldes 2000. aastaga2000. aastaga

Rahvaarvu muutus Rahvaarvu muutus maakondades (%)maakondades (%)

Asustustihedus (ruutkaart)Asustustihedus (ruutkaart)

Kuni 17-aastaste laste ja Kuni 17-aastaste laste ja noorukite osatähtsus noorukite osatähtsus

rahvastikusrahvastikus

Laste osatähtsus, %Eesti keskmine 18,4

0,0 – 14,915,0 – 19,920,0 – 24,925,0 – 29,9

Maakonnad Kohalikud omavalitsusüksused

Omavalitsuslik linn 50km

100km

Vald pindalaga alla 10 km2

Naiste ja meeste keskmine Naiste ja meeste keskmine vanus maakonnitivanus maakonniti

20—34-aastaste meeste arv 20—34-aastaste meeste arv 100100

samas vanuses naise kohta samas vanuses naise kohta

84 - 8990 - 110111 - 149150 - 500 Omavalitsuslik linn

50kmVald pindalaga alla 10 km2

Mehi 100 naise kohta20–35-aastaste seas

20–35-aastaseid elanikke vallas ei ole

Vähemalt 65-aastaste Vähemalt 65-aastaste osatähtsus rahvastikusosatähtsus rahvastikus

65-aastaste ja vanemate osatähtsus, %Eesti keskmine 17,7

7,8 - 14,915,0 - 19,920,0 - 24,925,0 - 49,1

Maakonnad Kohalikud omavalitsusüksused

Omavalitsuslik linn 50km

100km

Vald pindalaga alla 10 km2

Rahvastiku koostis rahvuse Rahvastiku koostis rahvuse ja kodakondsuse järgija kodakondsuse järgi

Eesti elanikkonna Eesti elanikkonna rahvuslik koostis 1881—rahvuslik koostis 1881—

20102010

50

Rahvusliku koostise muutused Rahvusliku koostise muutused aastail 2000—2011aastail 2000—2011

• Rahvastiku rahvuskoostises loendustevahelisel perioodil olulisi muutusi ei toimunud.

• Eestlaste osakaal kasvas ühe protsendi võrra, oli 2011.a. 69,7%.

• Eestlaste absoluutarv oli 902 547.• Loendusandmetel kahanes eestlaste arv Eestis 3% võrra. • Venelaste osakaal oli 25%, ülejäänud rahvusi ca 5%.• Erinevate rahvuste esindajaid oli eelmise loendusega

võrreldes lisandunud, kuid kõik suuremad vähemus-rahvuste rühmad olid suhteliselt kahanenud.

• Rahvusliku struktuuri poolest jagunevad Eesti maakonnad kahte rühma. o Ida-Virumaal on eestlased vähemuses ja nende osakaal

vähenes veelgi, langedes 20%lt 19,5%-le.o Kõigis teistes maakondades oli eestlastel suur ülekaal ja see

kasvas veelgi 1—2% võrra.

Eesti elanike kodakondsus Eesti elanike kodakondsus 2000 ja 2011 (%)2000 ja 2011 (%)

• Kodakondsuseta isikute osakaal kahanes peaaegu kaks korda (12% asemele ligi 7%).

• Eesti kodakondsusega isikute osakaal kasvas 80%lt 85%ni.

• Pisut kasvas ka vene kodakondsusega inimeste arv.

• Kodakondsuseta isikute osakaalu kahanemist põhjused:o kodakondsuse võtmine;o maalt lahkumine;o surm.

Eesti elanike põhiline Eesti elanike põhiline elatusallikaselatusallikas

Põhiline elatusallikasPõhiline elatusallikas

Muutus võrreldes eelmise Muutus võrreldes eelmise loendusegaloendusega

Palgast elatuvate isikute Palgast elatuvate isikute osakaalosakaal

Pensionist elatuvate isikute Pensionist elatuvate isikute osakaalosakaal

Elatusallika sõltuvus vanusestElatusallika sõltuvus vanusest

Põhiline elatusallikas Põhiline elatusallikas maakondade lõikesmaakondade lõikes

Eesti elanikeEesti elanikesotsiaalmajanduslik sotsiaalmajanduslik seisund ja tööränneseisund ja tööränne

Eesti elanike Eesti elanike sotsiaalmajanduslik seisund sotsiaalmajanduslik seisund

sõltuvalt vanusestsõltuvalt vanusest

• Hõivatud on palgatöötajad, ettevõtjad ja muud hõivatud (sh ajateenijad)

• Mitteaktiivsed on mittetöötavad õppurid, kodused, mittetöötavad pensionärid ja muud mitteaktiivsed (sh heitunud)

• Töötud tööotsijad kuuluvad aktiivsete hulka, kuid ei ole hõivatud

Hõivatute osakaal kogu Hõivatute osakaal kogu elanikkonnast maakonnitielanikkonnast maakonniti

Mittehõivatute arv 100 hõivatu Mittehõivatute arv 100 hõivatu kohtakohta

Ülalpeetavate arv 100 hõivatu kohta, RL 2011

99 to 125 (28)125 to 150 (54)150 to 200 (90)200 to 300 (49)300 to 489 (5)

Töötute osakaal aktiivsetest Töötute osakaal aktiivsetest sõltuvalt vanuserühmast ja sõltuvalt vanuserühmast ja

rahvusestrahvusest

TööränneTööränne• Töörände puhul töötab inimene teises asulas

(maakonnas) või riigis võrreldes püsielukohaga. • Tööränne kuulub pendelrände hulka – liigutakse

kas iga päev, iga nädal või muu perioodiga, kuid enam-vähem regulaarselt.

• 80% hõivatutest töötasid loendushetkel oma maakonnas, ülejäänud kas mõnes teises maakonnas, välismaal (4,5%) või nende töökoht ei ole kindla asukohaga seotud (5,5%).

• Töökohti on maakonnas rohkem kui selles maakonnas elavaid hõivatuid üksnes Harju- ja Tartumaal

Maakondadevaheline tööränneMaakondadevaheline tööränne

Töörände olulisemad suunadTöörände olulisemad suunad

Välismaal töötajate osakaal Välismaal töötajate osakaal hõivatutest (%)hõivatutest (%)

Eesti elanikeEesti elaniketegevus- ja ametialadtegevus- ja ametialad

TegevusaladTegevusalad

Tegevusalad maal ja linnasTegevusalad maal ja linnas

Tegevusalad maakonniti: Tegevusalad maakonniti: töötlev tööstus (20%töötlev tööstus (20%18%)18%)

Kaubandus (15%Kaubandus (15%14%)14%)

Haridus (10%)Haridus (10%)

Põllumajandus, kalandus, Põllumajandus, kalandus, metsandus (6%metsandus (6%4%)4%)

EhitusEhitus

Ametialade jagunemine soo Ametialade jagunemine soo järgijärgi

Muutused ameti- ja Muutused ameti- ja tegevusvaldkondade tegevusvaldkondade

struktuuris struktuuris • Suurenenud on tippspetsialistide ja keskastme

spetsialistide osa• Vähenenud on lihttööliste, oskustööliste (sh

põllumajanduse oskustööliste) osa• Tegevusvaldkondadest on suurenenud info- ja

side alal töötajate osa• Samuti on suurenenud kunsti ja vaba aja alal

töötajate osa.

Haridus ja keelteoskusHaridus ja keelteoskus

Vähemalt 10-aastaste isikute Vähemalt 10-aastaste isikute üldharidus 2000 ja 2011(%)üldharidus 2000 ja 2011(%)

Vähemalt 10-aastaste isikute Vähemalt 10-aastaste isikute kutseharidus 2000 ja 2011 (%)kutseharidus 2000 ja 2011 (%)

Vähemalt 10-aastaste meeste Vähemalt 10-aastaste meeste ja naiste haridustase 2011ja naiste haridustase 2011

Haridustaseme sõltuvus Haridustaseme sõltuvus vanusestvanusest

Hõivatute haridustase Hõivatute haridustase maakonnitimaakonniti

Eesti keele oskus sõltuvalt Eesti keele oskus sõltuvalt vanuserühmastvanuserühmast

Eesti keele oskus sõltuvalt Eesti keele oskus sõltuvalt haridustasemestharidustasemest

Võõrkeelte oskus sõltuvalt Võõrkeelte oskus sõltuvalt emakeelestemakeelest

Võõrkeelte oskus maakondade Võõrkeelte oskus maakondade lõikeslõikes

Õppijad (EHISe andmetel)Õppijad (EHISe andmetel)

ElamistingimusedElamistingimused

EluruumidEluruumid• Eluruum – kas korter kortermajas, peremaja või

korter väikeelamust (nt ridaelamu)• Eluruumide arv on enamikus maakondades

vähenenud, ent eluruumide arv inimeste kohta on suurenenud.

• Suurenenud on ka eluruumi keskmine pindala

Eluruumide ehitusaegEluruumide ehitusaeg

Keskmine eluruumi pindalaKeskmine eluruumi pindala

Kortermajades peiknevate Kortermajades peiknevate eluruumide osakaal eluruumide osakaal

maakonnitimaakonniti

Püsiva asustuseta eluruumide Püsiva asustuseta eluruumide osakaalosakaal

Allikmaterjal• Kõigi andmete aluseks on Statistikaameti kodulehel

esitatud avalik andmebaas, http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/databasetree.asp

• Hinnangute juures on kasutatud lisaks Rahvastikuregistri ja teiste registrite andmestikke, mis on anonümiseeritult Statistikaameti käsutuses analüüside tarbeks

• Kõik andmed on 7.04.2013 seisuga.• Viimase rahvaloenduse (REL2011) andmetest on

kasutatud vaid neid, mis on avaldatud lehel http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp

• Kaardid on teinud Ülle Valgma Statistikaametist.

Tänan kuulamise ja Tänan kuulamise ja kaasamõtlemise eestkaasamõtlemise eest