Embed Size (px)
Citation preview
Säästva arengu näitajad
Säästva Arengu Foorum 2018
Eesti edenemisest üleilmsete säästva arengu eesmärkide rakendamisel
Kaia Oras, Eneli Niinepuu, Kaja Peterson
STRATEEGILINE RAAMISTIK
Säästva arengu seadus (1995)
Säästva arengu komisjon (1996)
Säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” (2005)
Üleilmsad säästva arengu eesmärgid ÜRO tegevuskava: „Muudame
maailma: Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ (2015)
KOOSTÖÖ SÄÄSTVA ARENGU NÄITAJATE UUE RAAMISTIKU LOOMISEL,
NÄITAJATE MÄÄRATLEMISEL JA ANDMETE KOOSTAMISEL JA AVALDAMISEL
Näitajate arutelu, 2017
Näitajate kinnitamine, dets 2017
Andmete ettevalmistamine
Andmete avaldamine
Säästva arengu komisjon, Statistikaamet, Säästva arengu
töörühm, Strateegiabüroo, SA Stockholmi Keskkonnainstituudi
Tallinna Keskus
Säästva arengu komisjon
Statistikaamet, Säästva arengu töörühm, SA Stockholmi
Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
Statistikaamet
Näitajate raamistiku ja kriteeriumite
kokkuleppimineSäästva arengu komisjon, Statistikaamet, Säästva arengu
töörühm, Strateegiabüroo, SA Stockholmi Keskkonnainstituudi
Tallinna Keskus
KRITEERIUMID NÄITAJATE VALIKUKS
asjakohasus Eestis
asjakohasus ÜRO üleilmsete eesmärkide vaatenurgast (17)
ajakohasus ja aegrea olemasolu (alates 2000)
andmete tootmise regulaarsus
rahvusvaheline võrreldavus (EL)
näitajate arv kogumis, mitte oluliselt rohkem kui varem (77)
näitajate arv üksikute eesmärkide all (vähemalt 3)
Source: Sustainable Development and Europe 2020 Indicators Working Group, (2017), EU-SDG
indicator set: results of consultation in initial proposal and new pre-final draft; strateegia Säästev
Eesti 21; ÜRO tegevuskava: „Muudame maailma: Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“
1. Majanduslik toimetulek
2. Toiduga kindlustatus
3. Tervis ja heaolu
4. Kvaliteetne haridus
5. Sooline võrdõiguslikkus
6. Puhas vesi ja sanitaaria
7. Jätkusuutlik energia
8. Tööhõive ja jätkusuutlik majandus
9. Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon
10. Ebavõrdsuse vähendamine
11. Jätkusuutlikud linnad ja asumid
12. Säästev tootmine ja tarbimine
13. Kliimamuutusega kohanemise meetmed
14. Ookeanid ja mereressursid
15. Maismaa ökosüsteemid
16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid
17. Üleilmne koostöö
Kultuuriruumi elujõulisus (18)
EESTI SÄÄSTVA ARENGU NÄITAJATE ARV (87)ÜLEILMSETE
EESMÄRKIDE (17) KAUPA
ÜLEILMSED SÄÄSTVA ARENGU EESMÄRGID PLANETAARSETE PIIRIDE MUDELIS*,
NÄITAJATE ARV (87) 18. EESMÄRGI LÕIKES
Looduskeskkond
Globaalne koostöö
Majandus
Ühiskond
4
5
6
3 3
4 5
5
3
3
4
6 5
116
4
5
* Stockholm Resilience Centre, 2018, Illustration: Azote Images for Stockholm Resilience Centre
5Kultuuriruum
KOGUMIKU ÜLESEHITUS
Säästva arengu 17 üleilmse ja ühe Eesti eesmärgi (18.
kultuuriruum) kirjeldus
näitajate trendid (87), kuni 20 aastat, kuigi üldistavates
võrdlustabelites kasutame viimase 10 aasta trende
(2007-2016)
näitajad ja nende alalõiked (nt vanusegrupid, sugu)
rahvusvaheline võrdlus EL riikidega
analüüs iga näitaja osas
Ülevaate tabelid:
hinnang Eesti üksikute näitajate positsioonidele (87) ja
koondhinnang 17+1 eesmärgi positsioonide osas,
Euroopa Liidu riikide hulgas
hinnangud kümne aasta Eesti trendidele näitajate (87)
tasemel ja koondhinnangud eesmärkide tasemel (17+1)
MEIE ÜKSIKUD ÄÄRMUSLIKUD PUNASED JA ROHELISED
NÄITAJAD
Kogu näitajate valikus vilguvad siin
ja seal nn punased tuled: näitajad,
kus oleme viimase kolme hulgas
EL-s. Rõõmustav on, et mitmed
sellised päris kehvadel
positsioonidel näitajad on
paranemas:
kasvuhoonegaaside heide ja
happevihmasid põhjustavate
gaaside emissioon vähenevad,
energia ja ressursitootlikkus
suurenevad,
sooline palgalõhe ja
liiklusõnnetustes kannatanute arvud
on vähenenud.
Teisalt on eredaid „rohelisi
tulesid“, need on meie erilised
edulood, mille näitajate osas
oleme parimate hulgas ja
teistele Euroopa riikidele pigem
eeskujuks:
meil on enim
tippsooritustasemel õpilasi,
EL kontekstis soodsas
seisundis elupaigatüüpe ja
soodsas seisundis liike
valitsemissektori võlg ja
energiasõltuvusmäär on
madalaimad.
Koondhinnangut mõjutab äärmuslikult madal koht 0
punktiga, keskmisest madalam koht 2,5, keskmine
koht 5, keskmisest kõrgem koht 7,5 ja kõrgeim koht
10 punktiga. Koondhinnang on näitajapunktide
keskmine.
Trendide koondhinnang on kuvatud üksikute
trendihinnangute keskmisena iga eesmärgi kohta.
Koondhinnangut mõjutab negatiivne trend 0 punktiga ja
positiivne trend 10 punktiga.
KAS ÜLEILMSED 17 EESMÄRKI ON PROBLEEMIKS EESTIS?
Kehvad positsioonid EL võrdluses on märgitud roosa ja punasega
Hinnang 18 eesmärgi osas on kujundatud üksikute näitajate positsioonide keskmisena
Eesti positsioon võrreldes teiste
Euroopa Liidu riikidega:Eestis on kesisem seis viie
eesmärgi osas:
tervis ja heaolu, ebavõrdsuse
vähendamine, säästev
tootmine ja tarbimine,
kliimamuutuse leevendamine,
linnade ja asumite
jätkusuutlikkus
Parem on seis samuti viie
eesmärgi osas (toiduga
kindlustatus ja jätkusuutilk
põllumajandus, kvaliteetne
haridus, üleilmne koostöö
eesmärkide saavutamiseks,
ookeanid ja mereressursid).
ENAMUSE EESMÄRKIDE OSAS, MILLES OLEME KEHVAL POSITSIOONIL (punane ja roosa värvikoodiga
märgistus ikoonide juures), OLEME KÜMNE AASTA VÕRDLUSES TEATAVAL MÄÄRAL PARANENUD
(rohelisel taustal tekst)
Jätkusuutlike linnade ja
asumite näitajate hulgas
paranevad nii rahulolu
eluruumidega,
liiklusõnnetuste kui ka
õhukvaliteedi näitajad
Kliimamuutuse leevendamise
eesmärgi osas on paranenud
kasvuhoonegaaside heite
näitajad
Tervise ja heaolu
valdkonnas on
enamik
tervisenäitajaid
paranenud
Säästva tootmise ja tarbimise eesmärgi osas
on paranenud olmejäätmete ringlussevõtu ja
keskkonnajuhtimise rakendamise näitajad
Ebavõrdsuse vähendamise
kehvas positsioonis ei ole
enamuse trendide osas
paranemist
ENAMUSE EESMÄRKIDE OSAS, MILLES OLEME HEAL POSITSIOONIL (ROHELINE VÄRVIKOOD IKOONI
KÕRVAL) OLEME KA KÜMNE AASTA VÕRDLUSES PARANENUD (ROHELINE TAUST TEKSTIL)
Hariduse valdkond on
paranemistrendis olnud viimase
kümne aasta mõistes:
nii kõrgharitute, elukestva õppes
ning huvihariduses osalejate kui ka
tippsooritusega õpilaste määrad
paranevad, samuti väheneb nende
madalaharidustasemega noorte
osakaal, kes ei jätka õpinguid.
Säästva arengu alase ülemaailmne
partnerluse valdkonnas on
rahvusvahelise arenguabi, eelarve
tasakaalu ja keskkonnameetmete
näitajad heal kursil
Toiduga kindlustamise ja
jätkusuutliku
põllumajanduse valdkonnas
on EL kontekstis positiivselt
madalad põllumajanduse
kemiseerimise näitajad
kasvamas
Merede ja nende
elusressursside näitajad
kaitstavate merealade,
rannikuveekogumite kvaliteedi
ja kudekarjade biomassi osas
osaliselt paranevad
SÄÄSTVA ARENGU EESMÄRKIDE TRENDIDE KOONDHINNANGUD 2007-2016
…vastandub kontrastina see, et Eestis
kultuuriruumi eesmärgi koonhinnangul on
negatiivne trend (näitajad: loomulik iive,
summaarne sündimuskordaja, eesti keele
kõnelejate arv)
Samuti ei ole paranemist ebavõrdsuse
vähenemise eesmärgi koondhinnangus
12 eesmärgi trendide positiivsetele
koondhinnangutele …
Tegu on esimese kogumikuga uute näitajate valikuga. Soovitame lugejatel pugeda
nende jaoks oluliste ja asjakohaste näitajate pealispinna alla, et analüüsida
näitajate sisu ja mõtestada lahti Eesti arengut.
Sisulised märkused (ettepanekud näitajate lisamiseks) esitage palun
Riigikantseleile ([email protected]) ning tehnilised (trükivead)
Statistikaametile ([email protected] või [email protected] )
KOKKUVÕTTEKS
Interaktiivsed juhtimislauad kui otsustamise tööriistad tulevikus
Täname teadustoimetajat: Kaja Peterson – SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna
Keskus
Täname panustajad: Eili Lepik, Henry Kattago – Riigikantselei Strateegiabüroo; Alis
Tammur, Annika Laarmaa, Eda Grüner, Elo Parveots, Ene Saareoja, Eneli Niinepuu, Evelin
Enno-Sakwan, Greta Tischler, Heidy Roosimägi, Jaan Õmblus, Jaanika Ait, Kaia Aher, Koit
Meres, Marika Kivilaid, Mart Mägi, Marti Lillemägi, Merike Sinisaar, Mihkel Servinski, Pille
Veidenberg, Piret Pukk, Swen Peterson, Tiina Pärson, Ülle Vannas Helerin Äär –
Statistikaamet; Kaja Peterson, Helen Poltimäe – SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna
Keskus; Hede Sinisaar, Kristina Köhler – Sotsiaalministeerium; Imbi Henno – Haridus- ja
Teadusministeerium; Raigo Iling – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Aire Rihe,
Herki Tuus, Kaire Märtin, Karen Silts, Tiina Tees, Herdis Fridolin – Keskkonnaministeerium;
Andri Ahven, Kätlin-Chris Kruusmaa – Justiitsministeerium; Krystiine Liiv – Siseministeerium;
Eva-Liisa Jaanus – Välisministeerium; Margus Täht – Rahandusministeerium; Anastasiia
Kovtun-Kante, Kaire Sirel, Kristiina Kebinnau, Reigo Roasto, Riho Marja –
Keskkonnaagentuur; Erik Ernits, Helena Anijalg – Maanteeamet; Laura Ingerpuu –
Muinsuskaitseamet; Jevgenia Epštein – Terviseamet; Reet Nestor – Tervise Arengu Instituut
Tänan tähelepanu eest!
10.10.2017
Tänan!
