KEELEKÜMBLUS-KLASSI EESTI KEEL

KEELEKÜMBLUS-KEELEKÜMBLUS-KLASSI EESTI KLASSI EESTI

KEELKEEL

Katri KrallKatri Krall

Juhendaja Renate PajusaluJuhendaja Renate Pajusalu

Keelekümblus on Keelekümblus on kakskeelse hariduse kakskeelse hariduse õppevorm, mille eesmärgiks õppevorm, mille eesmärgiks on saavutada võrdselt head on saavutada võrdselt head oskused nii emakeeles kui oskused nii emakeeles kui ka teises keeles.ka teises keeles.Keelekümblus jaguneb Keelekümblus jaguneb varaseks ning hiliseks varaseks ning hiliseks keelekümbluseks.keelekümbluseks.

Vaatluse all:Vaatluse all:

koodivahetus;koodivahetus; morfosüntaktilised vead;morfosüntaktilised vead; morfoloogilised vead;morfoloogilised vead; sõnajärg;sõnajärg; kordamisnähtused.kordamisnähtused.

Informantideks 1. ja 2. Informantideks 1. ja 2. varase keelekümblusklassi varase keelekümblusklassi õpilased ühest Kohtla-Järve õpilased ühest Kohtla-Järve vene õppekeelega vene õppekeelega põhikoolist.põhikoolist.

Uurimismaterjali Uurimismaterjali saamiseks:saamiseks:

tunnivestluse lindistamine diktofonile tunnivestluse lindistamine diktofonile teemal “Minu jõuluvaheaeg. Kui ma teemal “Minu jõuluvaheaeg. Kui ma oleksin jõuluvana...”;oleksin jõuluvana...”;

materjali litereerimine;materjali litereerimine; materjali analüüs;materjali analüüs; ÕPILANE1(1), ÕPILANE1(2). ÕPILANE1(1), ÕPILANE1(2).

Koodivahetus on kahe või Koodivahetus on kahe või enama keele kasutamine enama keele kasutamine ühes lausungis või ühes lausungis või vestluses.vestluses.

KOODIVAHETUSKOODIVAHETUS

[1] ÕPILANE1(1): mina jaa: (...) õde ja ema=isa [1] ÕPILANE1(1): mina jaa: (...) õde ja ema=isa (...) (...) смотрели киносмотрели кино

’ ’vaatasime filmi’vaatasime filmi’

[2] ÕPILANE2(1): ja=mul [2] ÕPILANE2(1): ja=mul это это (.)(.) я на улице я на улице играл в это играл в это (.) (.) у меня естьу меня есть

самолётсамолёт lennuk=jahlennuk=jah

’ ’see, ma mängisin õues seda, mul on lennuk’see, ma mängisin õues seda, mul on lennuk’

KOODIVAHETUSKOODIVAHETUS

[3] ÕPETAJA: mida=sina teeksid [3] ÕPETAJA: mida=sina teeksid kui=oleksid jõuluvanakui=oleksid jõuluvana

ÕPILANE2(1): ÕPILANE2(1): но я бы так просто но я бы так просто подарки не давалподарки не давал

’ ’mina nii lihtsalt kingitusi ei annaks’ mina nii lihtsalt kingitusi ei annaks’

KOODIVAHETUSKOODIVAHETUS

[4] ÕPETAJA: mida=sa siis tegid kui [4] ÕPETAJA: mida=sa siis tegid kui

jõuluvana käis jõuluvana käis

ÕPILANE3(1): ÕPILANE3(1): чо приносилчо приносил

’ ’mida tõi’mida tõi’

KOODIVAHETUSKOODIVAHETUS

[5] ÕPILANE4(2): mina vaheajal [5] ÕPILANE4(2): mina vaheajal ну ну (...) (...) на на ёлку ходилёлку ходил

’ ’käisin jõulupeol’käisin jõulupeol’

[6] ÕPILANE5(2): mina vahe ajal e oma [6] ÕPILANE5(2): mina vahe ajal e oma perega perega ну ну jõulud jõulud справлялисправляли

’ ’tähistasime’tähistasime’

KOODIVAHETUSKOODIVAHETUS

[7] ÕPETAJA: mida=sina teeksid [7] ÕPETAJA: mida=sina teeksid kui=oleksid jõuluvanakui=oleksid jõuluvana

ÕPILANE2(1): ÕPILANE2(1): но я бы так пно я бы так просто росто подарки не давалподарки не давал

’ ’mina nii lihtsalt kingitusi ei annaks’ mina nii lihtsalt kingitusi ei annaks’

KOODIVAHETUSKOODIVAHETUS

[8] ÕPETAJA: mängisid=arvutiga kas=sa [8] ÕPETAJA: mängisid=arvutiga kas=sa väljas ka käisidväljas ka käisid

ÕPILANE2(1): ÕPILANE2(1): на улицу ходилна улицу ходил

ÕPILANE1(1): jaaÕPILANE1(1): jaa

ÕPILANE8(1): ÕPILANE8(1): а ракеты в новый года ракеты в новый год

’ ’kas sa väljas käisid’, ’aga ilutulestik kas sa väljas käisid’, ’aga ilutulestik aastavahetusel’aastavahetusel’

KOODIVAHETUSKOODIVAHETUS

[9] ÕPILANE8(1): selle: sellepärast tai=saa [9] ÕPILANE8(1): selle: sellepärast tai=saa sõita sõita FinlandiasseFinlandiasse

’ ’Soome’Soome’

[10] ÕPETAJA: kolm päeva? no käisite [10] ÕPETAJA: kolm päeva? no käisite veepargis kus=te=veel käisiteveepargis kus=te=veel käisite

ÕPILANE9(1): ÕPILANE9(1): magaziinismagaziinis ’ ’poes’poes’

Morfosüntaktiliste vigade Morfosüntaktiliste vigade puhul oli moodustatud vorm puhul oli moodustatud vorm õige, kuid ei täitnud õige, kuid ei täitnud lausungis oma õiget lausungis oma õiget funktsiooni.funktsiooni.

MORFOSÜNTAKTILISED MORFOSÜNTAKTILISED VEADVEAD

[11] ÕPILANE3(2): vaatasin [11] ÕPILANE3(2): vaatasin kuusekuuse saluuti saluuti tegintegin

’ ’kuuske’kuuske’

[12] ÕPILANE4(2): [12] ÕPILANE4(2): salatisalati sõin torti sõin sõin torti sõin

’ ’salatit’salatit’

MORFOSÜNTAKTILISED MORFOSÜNTAKTILISED VEADVEAD

[13] ÕPILANE2(1): ma=[13] ÕPILANE2(1): ma=joonistad autodjoonistad autod

’ ’joonistasin autosid’joonistasin autosid’

MORFOSÜNTAKTILISED MORFOSÜNTAKTILISED VEADVEAD

[14] ÕPILANE4(1): mängisin [14] ÕPILANE4(1): mängisin arvutil arvutil ja ja uueleuuele jalgpalliga jalgpalliga

’ ’arvutiga’, ’uue’arvutiga’, ’uue’

MORFOSÜNTAKTILISED MORFOSÜNTAKTILISED VEADVEAD

[15] ÕPILANE3(2): kui ma [15] ÕPILANE3(2): kui ma oleksinoleksin jõuluvana sis ma (.) jõuluvana sis ma (.) tõintõin lastele rõemu ja lastele rõemu ja palju komme ja palju kingitusi palju komme ja palju kingitusi

’ ’tooksin’tooksin’

Morfoloogilisteks vigadeks Morfoloogilisteks vigadeks on vormid, mis ei vasta on vormid, mis ei vasta Õigekeelsussõnaraamatu Õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2006 normingule.ÕS 2006 normingule.

MORFOLOOGILISED VEADMORFOLOOGILISED VEAD

[16] ÕPILANE5(2): (.) siis miina [16] ÕPILANE5(2): (.) siis miina tulisintulisin koju ja m minu ee mina läksin isa koju ja m minu ee mina läksin isa juurdejuurde

’ ’tulin’tulin’

MORFOLOOGILISED VEADMORFOLOOGILISED VEAD

[17] ÕPILANE7(1): iisa ja eema [17] ÕPILANE7(1): iisa ja eema tahtsivadtahtsivad

’ ’tahtsid’tahtsid’

MORFOLOOGILISED VEADMORFOLOOGILISED VEAD

[18] ÕPETAJA: kas sa ilutulestikku ka [18] ÕPETAJA: kas sa ilutulestikku ka nägid (.) nägid (.) lastilasti taevasse rakette taevasse rakette

ÕPILANE9(1): jaa=ÕPILANE9(1): jaa=

ÕPILANE8(1): =mina=ka õega ja emaga ÕPILANE8(1): =mina=ka õega ja emaga lastinlastin raketterakette

’ ’lasin’lasin’

SÕNAJÄRGSÕNAJÄRG

[19] ÕPILANE6(1): mul [19] ÕPILANE6(1): mul kirikuskirikus olioli sünipäev (.) sõin seal tortisünipäev (.) sõin seal torti

’ ’mul oli kirikus sünnipäev’mul oli kirikus sünnipäev’

SÕNAJÄRGSÕNAJÄRG

[20] ÕPILANE1(2): ja siis [20] ÕPILANE1(2): ja siis salatisalati sõimesõime

’ ’sõime salatit’sõime salatit’

Kordamised kui olukorrad, Kordamised kui olukorrad, mil õpilasele on antud mil õpilasele on antud võimalus korrata õpetaja võimalus korrata õpetaja öeldut.öeldut.

KORDAMISNÄHTUSEDKORDAMISNÄHTUSED

[21] ÕPILANE6(1): [21] ÕPILANE6(1): как по эстонский как по эстонский церковьцерковь

ÕPETAJA: ÕPETAJA: kirikuskirikus

ÕPILANE6(1): mul ÕPILANE6(1): mul kirikus kirikus oli sünipäev oli sünipäev (.) sõin seal torti(.) sõin seal torti

KORDAMISNÄHTUSEDKORDAMISNÄHTUSED

[22] ÕPETAJA: [22] ÕPETAJA: vaatasid televiisoritvaatasid televiisorit ÕPILANE10(1): ÕPILANE10(1): vattasin televisoritvattasin televisorit (.) ja (.) ja (.) mh (...) ja mängida (...) (.) mh (...) ja mängida (...) mänguasjadmänguasjad

[23] ÕPETAJA: [23] ÕPETAJA: vaa:tasid ilutules`tikkuvaa:tasid ilutules`tikku ÕPILANE6(2): ÕPILANE6(2): vatasid ilutulestikkuvatasid ilutulestikku

KORDAMISNÄHTUSEDKORDAMISNÄHTUSED

[24] ÕPETAJA: [24] ÕPETAJA: vaatasite filmivaatasite filmi

ÕPILANE1(1):ÕPILANE1(1): jaajaa

[25] ÕPETAJA: [25] ÕPETAJA: viisid prügi väljaviisid prügi välja

ÕPILANE13(1):ÕPILANE13(1): ahahahah

Kokkuvõtteks:Kokkuvõtteks:

koodivahetust esines 1. klassis peaaegu neli koodivahetust esines 1. klassis peaaegu neli korda rohkem kui 2. klassis;korda rohkem kui 2. klassis;

morfosüntaktilisi ning morfoloogilisi vigu esines morfosüntaktilisi ning morfoloogilisi vigu esines enam-vähem võrdselt mõlemas klassis;enam-vähem võrdselt mõlemas klassis;

sõnajärje vead olid 2. klassis kaks korda sõnajärje vead olid 2. klassis kaks korda sagedamad kui 1. klassis;sagedamad kui 1. klassis;

kordamisnähtusi esines märgatavalt rohkem 2. kordamisnähtusi esines märgatavalt rohkem 2. klassis. klassis.