Modereerib – Elina Orumaa SKA personaliarendusosakonna juhataja

Koostööseminar tööandjatega 26.04.2013

SIKARO (sisejulgeoleku karjääri ja rotatsioonisüsteem)

arengud, sh Euroopa riikide kogemuse tutvustamine - mis tehtud ja kuidas edasi?

Modereerib – Elina Orumaa

SKA personaliarendusosakonna juhataja

Teemad:• SIKARO kujunemine – Elina (SKA)• Erialaõppejõudude projekt (ESF):

– Uuringutulemused – Mairit (SKA)– ESF projekti ankeeditulemused – Sirli (SKA)– Vaheslaid – SKA uuendused värbamisprotsessis– Ideed projektiseminaridelt – Maris Puust (PPA) ja Tarvi Ojala

(PÄA)

• Tipp- ja keskastmejuhtide projekt – Tanel ja Aare (SKA)• Tippjuhtide mõtted (ootus HRM ühtlustamisele SJV-s mh

käimasolevate projektide kontekstis) – – Politseiteenistus – Raivo Küüt (SiM)– Päästeteenistus – Kuno Tammearu (PÄA)– Vanglateenistus – Priit Kama (JuM) – Inimvara juhtimine – Aivi Sirp (SiM)

SJV võimalik piiritlemine SKA vaates:

• SiM ja selle valitsemisala:– politseiteenistus– päästeteenistus

• JuM – vanglateenistus

• RahM – MTA uurimisosakond ja tollijärelevalve

SIKARO lihtsustatud eesmärk – SJ inimvara juhtimise toetamine nende asutuste, kellele õpetatakse ametnikke/töötajaid välja SKA-s, (personali)juhtide ühise tegevuse abil

(Keerulisem sõnastus: vt www.sisekaitse.ee/sikaro)

KUI sisejulgeolek soovib hoida inimest teenistuses kogu elu, SIIS üks võimalik hõivatuse ring ...

• Tutvumine – kutsealane eelkoolitus• VALIK – valime sobivaimaid:

– põhiväärtused, puhas taust– füüsiline ja vaimne tervis

• Õppimine – SKA (PPK, PäK, FinK, JustK)• Esimene töökoht – PPA (SiM), PäA (SiM), MTA (RahM), Vanglad

(JustM)

• Karjäär –– väljakutsed teises ametkonnas – muu SJ asutus või– strateegiad ja poliitikate väljatöötamine – MINISTEERIUM või– rakendusuuringud ja õpetamine – SISEKAITSEAKADEEMIA

• SJV ühtse HRM (SIKARO) eeldused:– ühised huvid SJ-asutuste vahel– valmisolek sisuliseks koostööks

EHK – soov olla kolleegid, mitte konkurendid

• 2010 – HRM = suhteliselt koordineerimatu „kaadriarvestus“ SJV-s: – kvoodid ebaloogilised– õppejõuks sattumine suhteliselt juhuslik– vilistlaste demotiveeritus

– -> HRM-strateegia puudumine

• (2007), 2010, 2011, 2012 SKA konverents -> inimvara on huvipakkuv teema. 2010 – SIKARO

• 11.11.2011 haldusnõukogu:– Ühisosa on SJV-asutustel olemas, kuid pigem hoiakute ja

riigitunnetuse osas kui erialaliselt

– Oluline on fookus. Probleemid: juhid, keeleoskus, haridus (õppejõud)

• 12.12.2012 haldusnõukogu: senised tulemused, edasised suunad

SIKARO „formaalne“ organisatsioon

• Haldusnõukogu – SiM, JuM ja MTA asjakohane asekantsler, SKA rektor ja SiM personalijuht; laiendatud haldusnõukogus asjakohased peadirektorid

• Juhtrühm – asutuste personalijuhid– SKA täiendav panus – SIKARO arendusjuht

• (töörühmad: valik ja karjäär, tasemeõpe, täiendusõpe)• AGA: SIKARO-võrgustiku tuumikliikmed 2010:

– Juhid: Koort (SiM), Kama (JuM), Helm (RahM), Tabur (SKA), Küüt (PPA), Timberg (PÄA)

– Personalijuhid SiM valitsemisalas: al 2011 Velström (SiM), Orumaa (SKA), Kalda/Pikma-Öövel (PPA), Peets (PÄA). Evelin Stamm (JuM)

=> Uuring „SIKARO roll ja ootused sellele“ 2013/2014

SIKARO projektid 2012/2013

• Juhtide arengutoe projekt – Eesmärk: SJV juhtide kompetentsimudeli ning kesk-

ja tippastmejuhtidele arengutoe süsteemi väljatöötamine

• Erialaõppejõudude projekt – Eesmärk: kuluefektiivse ning jätkusuutliku

kontseptsiooni väljatöötamine sisejulgeoleku valdkonna erialaõppejõudude karjääri- ja rotatsioonisüsteemi rakendamiseks SiM, SKA, PPA ning PÄA vahel

Erialaõppejõudude projekt• Partnerid ja kaasatud asutused: SiM, PPA, PÄA, SKA; Hollandi

Politseiakadeemia, Alam-Saksi Politseiakadeemia, Soome Politseikolledž, Soome Päästekolledž ja Helsingi Päästekool, Läti Politseikolledž

• Läbiviidud tegevused– Eesti-sisene uuring erialaõppejõudude kohta – SKA rahastus ja

läbiviimine;

– Eesti-sisene dokumendianalüüs ja karjäärikaardistus –PPA, PÄA, SKA

– Eesti-sisene ankeetküsitlus –SKA

– SKA uuendatud õppejõudude värbamisprotsess

– 4 + 1 seminari väliskogemuse kaardistamiseks – kõik partnerid ja kaasatud asutused

• Planeeritud tulemused– SJV erialaõppejõudude ühtsete värbamispoliitika aluste väljatöötamine,

vajadusel ettepanekud muudatusteks koostöökokkulepetes ja õigusaktides – haldusnõukogule juunis 2013

• Projekti lõpparuanne: september 2013

Sisekaitseakadeemia erialaõppejõudude uuringu

ülevaade

Mairit Kratovitš, lektor

Anne Valk, juhataja-lektor

Shvea Järvet, lektor

• Uuringu eesmärgiks oli eelduste loomine Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku kutse- ja kõrghariduse erialaõppejõudude jätkusuutliku karjääri- ja rotatsioonimudeli väljatöötamiseks Siseministeeriumi haldusalas– Läbiviijad: Anne Valk, Mairit Kratovitš, Triin Roosve,

Mari Käbi (SKA ÕSK), Shvea Järvet (SKA SJI), Elina Orumaa, Oliver Pagel (SKA PAO)

• Vaata uuringuraportit www.sisekaitse.ee/teadus/sikaro/uuringud-ja-ulevaated/

• Artikkel SKA „Toimetistes“ – ilmub 2013 sügisel (Sirli Luik)

UURINGU TAUST

Uuringu eesmärgiks on selgitada välja SKA kutse-ja kõrghariduse erialaõppejõudude värbamisega seotud probleemid ja huvigruppide ootused ning pakkuda välja SKA-le sobivaim karjääri-ja rotatsioonisüsteem.

Uurimisküsimused:

1. Milline peaks olema SKA erialaõppejõud?

2. Millised on põhjused, miks ei soovita tulla SKA-sse erialaõppejõuks?

3. Millised on erialaõppejõudude karjääri-ja rotatsioonisüsteemi ülesehitamise erinevad võimalused?

UURIMISKÜSIMUSED

METODOLOOGIA

• Kvalitatiivne uuring: poolstruktureeritud 53 intervjuud süvaintervjuud (mai 2012 – august 2012)

• Kvalitatiivne andmete analüüs – intervjuude transkribeerimine ja kodeerimine, content analüüs, Nvivo

• Valimiks 4 erinevat kategooriat: ametite juhid/personalijuhid (14), SKA koosseisuvälised õppejõud (12), SKA erialaõppejõud (13), SKA juhid (14)

1. uurimisküsimus:milline peaks olema SKA

erialaõppejõud?

ÕPPEJÕU ERIALANE KOGEMUSSKA juht Ameti juht

vähemalt 5-10 aastat Alla 3 keeruline, pigem 5-10

SKA koosseisuline õppejõud Koosseisuväline õppejõud

Vähemalt 5 aastat 3-5 aastat

ÕPETAMISKOGEMUSSKA juht Ameti juht

Võiks olla (KV õppjõud, sisekoolitaja), agapigem ei nõuaks

See on oluline aga seda saab SKA ise arendada, pakkuda koolitusi

„ Kui inimesel teadmiste edasi andmise oskust ei ole, siis võib olla nii tark, et hiilgab öösel, aga kasu sellest midagi pole“ (Ameti

juht)

SKA koosseisuline õppejõud Koosseisuväline õppejõud

Kasuks tuleb kindlasti eelnev kogemus, ilma eelneva kogemuseta

on keeruline„aga selliseid õpetaja pädevusi ja oskusi tundsin ma 3 aasta pärast, et nüüd ma

oskan piisavalt hästi õpetada“ (SKA õppejõud)

Jah peab, võiks olla, ei saa nõuda, ei pea olema

„ kui mina tulin alguses lugema, siis mul ei olnud mingit õpetamise kogemust ja ma olin alguses ikka hädas tegelikult“

(KV õppejõud)

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSSKA juht Ameti juht

Värbamisel ei saa nõuda, aga valmisolek peaks olema

EÕJ kaasamine teadustegevusse, süsteemne lähenemine, teaduslike

meetodite kasutamine, koostöö rahvusvahelise tasandil,

„Vot see teaduse pool ongi see, mida amet kolledžilt ja õppejõult ootab /…/“

(Ameti juht)

SKA koosseisuline õppejõud Koosseisuväline õppejõud

Väga erinev suhtumine:•SKA ootab ÕJ teadustegevust; •teadustulemusi saab rakendada õppes ja toetada ameti arengut; •pigem sooviks arendada ja koostada õppevahendeid

Pigem hirmutab, ametis ei ole põhitöö kõrvalt aega teadusega tegeleda, aga vajadust SJ alaste uuringute järele

tunnetatakse tugevalt

MUUD VAJALIKUD KRITEERIUMID

KEELEOSKUS JUHI POSITSIOON

Kindlasti vajalik väga heal tasemel – rahvusvaheline koostöö, loengute

lugemine, teadusuuringute tulemuste integreerimine õppesse

Erisus valdkonniti –

Piirivalve – juhtPolitsei – hea spetsialist, ekspert

Pääste – pigem juht

HARIDUSTASE MUUD OMADUSED

Sõltub, millisel tasemel õpetab – kõrgharidus on miinimumnõue, pigem

vähemalt magister

Soov areneda, väga hea eneseväljendus- ja esinemisoskus, soov töötada noorte ja aktiivsete inimestega,

paindliku mõtlemisega, hea ajaplaneerija ja suhtleja, motiveeritud ja hea

empaatiaga, entusiastlik

2. uurimisküsimus:millised on põhjused, miks ei

soovita tulla SKA-sse erialaõppejõuks?

MIKS EI TULDA ERIALAÕPPEJÕUKS?

MIKS VALITAKSE ÕPPEJÕUKARJÄÄR?

3. uurimisküsimus:Millised on erialaõppejõudude karjääri- ja rotatsioonisüsteemi

ülesehitamise erinevad võimalused?

ERIALAÕPPEJÕU ARENDUSSÜSTEEM(MILLISED ON EÕJ VÕIMALUSED OLLA KURSIS

PRAKTILISE ELUGA?)Formaalne ja mitteformaalne koostöö

Teadusalane ja rahvusvah. koostöö

Koostöö õppetöö läbiviimisel

Kõikvõimalikud koostöögrupid (komisjon, koostöökoda, nõukogu, mõttekoda, töökohtumine, ühiskoolitused, õppused jne)

Tööpraktika (koos kõigi töötamise õigusega) ja vaatluspraktika

Ametite andmebaasid, intranet, listid

Mitteformaalne suhtlemisvõrgustik

Rakendusuuringud ja ühisartikli produtseerimine

Ühised uurimisgrupid ja laborid

Koostöö välisriikide ja Eesti teiste õppeasutustega

Ühised välisprojektid

Suuremate sündmuste ühisanalüüs ja õppematerjali loomine

Ühiste loengute pidamine (õppejõud ja 2-3 praktikut)

Loengute raames ametite (praktikute) külastamine

KOKKUVÕTTEKS

• Vajadus luua paindlik erialaõppejõudude karjääri- ja rotatsioonisüsteem, mis sisaldaks alljärgnevaid elemente:– roteerimise põhimõtted ja praktika– akadeemilise karjäärimudeli põhimõtted – mitmekesised arendustegevused (luua süsteemne

seos praktilise eluga)– uute erialaõppejõudude järelkasv ja toetus töösuhte

alguses

Tänan!

Koostööseminar tööandjatega 26.04.2013

Uuringu „Potentsiaalsed õppejõud“ tulemused 2013

Sirli Luik

Personaliarendusosakond

Arendusjuht

Ajakava

• Uuringu „Potentsiaalsed õppejõud“ taustinfo

• Metoodika

• Valim

• Tulemused

• Kokkuvõte

Taustinfo

Küsimus: mis motiveeriks sisejulgeoleku valdkonna professionaale SKAsse koosseisulise õppejõuna tööle asuma?

Metoodika

• Elektrooniline ankeetküsitlus perioodil 25.03.2013- 04.04.2013

• Valimi moodustas 158 inimest sh– Kolleegide nimetatud potentsiaalsed õppejõud– Magistrandid– Magistriõppe vilistlased

Vastajad

• 158st inimesest vastas 124 st 78.5%

Teemad

• Motivaatorid SKAs koosseisulise õppejõuna tööleasumiseks

• Kindlustunne, et pärast SKAs töötamist on võimalik tagasi ametisse minna

• SKAsse tööleasumine (huvi koosseisulise õppejõuna töötamise vastu, millal ollakse huvitatud õppejõuna tööle asuma jne)

Motivaatorid SKAsse koosseisulise õppejõuna tööleasumiseks

Motivaatorid täpsemalt

1. Koostöö 4,45

Koostöö sisejulgeoleku ametitega 4,54

Koostöö sama valdkonna õppejõududega 4,41

Võimalused rahvusvaheliseks koostööks 4,39

2. Töökeskkond 4,24

Positiivne sisekliima 4,68

Elukestvat õpet toetav organisatsioonikultuur 4,25

Akadeemiline tööõhkkond 3,80

3. Töökorraldus(sisu) 4,03

Õppetöö mitmekesisus 4,16

Kindlustunne, et saan õpetada oma erialal 4,01

Vabadus õppemetoodika valikul 3,91

Motivaatorid täpsemalt4. Tugi õppetöö läbiviimisel 4,01

Õpetamist toetavate koolituste läbiviimine 4,34

Tugi õppematerjalide koostamisel 3,95

Tugiisiku olemasolu kohanemisperioodil 3,74

5. Isiklik areng 3,99

Enesetäiendamise võimaluste olemasolu 4,58

Põnevad erialased väljakutsed 4,43

Õpingute soodustamine (magister, doktor) 3,94

Akadeemilise karjääri tegemise võimalus 3,58

Individuaalse arenguplaani koostamine 3,45

6. Töötingimused 3,68

Praeguse töökohaga võrdväärne töötasu 4,18

Kaasaegsed töövahendid 4,03

Paindlik tööaeg 3,90

Senisest kõrgem töötasu 3,88

Pikaajaline puhkus- 56 päeva 3,47

Kindel töökoormus 3,44

Võimalus töötada osalise tööajaga 3,39

Võimalus töötada erinevates kolledžites 3,14

Tagasiliikumine ametisse pärast õppejõuna töötamist

91% vastajatest peab oluliseks garantiid, et nad saavad tagasi liikuda sisejulgeolekuala ametisse pärast SKAs töötamist

Huvi SKAs töötamise vastu

Huvi õppejõu ametikoha vastuTööleasumise aeg

Huvi SKAs töövarjuks olemise vastu

Huvi SKAs töötamise vastu- kolledžid ja haridustasemed

Kokkuvõte

• Olulisimad motivaatorid uuele õppejõule: positiivne sisekliima, koostöö sisejulgeoleku ametitega, enesetäiendamise võimaluste olemasolu.

• Oluline on tekitada kindlustunne, et õppejõu tööd alustaval praktikul on võimalus pärast SKAs töötamist tagasi ametisse minna.

• SKAs töötamisest ollakse enamjaolt huvitatud. Vastajad moodustavad õppejõudude strateegilise varu.

Tänan tähelepanu eest!

Uuendused õppejõudude värbamisprotsessis 2013:

• Kommunikatsioon:– Artiklid ja infotunnid PPA-s ja PÄA-s: juhid + huvilised, infotund SKA-s.

Sisu: konkurss JA magistriõpe

– Kuulutused üldiselt ja sihtrühmadele, kutsed infotundidesse

• Sisseelamine:– Töövarjuvõimalus (5 osalenud, 2 ootel)

– Mentorlus, sisseelamiskoolitus augustis, individuaalne koolitusplaan

• Professionaalne side tööandja-ametiga:– asendusEAP-d: töörühmades osalemine, TAL-tegevused, praktikal

viibimine

• loodud on õppejõudude strateegiline varu – ühtne meililist koolitus- ja tööpakkumisteks

• ... ja konkursside keskmine 25.04.2013 seisuga:– PPK: 1,75; PÄK: 1,25; JK: 3,5; keeled: 17,5; sport: 8; ÕSK: 8

– NB! Politsei- ja pääste konkurss kuni 30.04.2013!

Koostööseminar tööandjatega 26.04.2013

Mõtteid erialaõppejõudude projekti seminaridelt – välisriikide

kogemused

Tarvi Ojala, Päästeamet

Maris Puust, Politsei- ja Piirivalveamet

Kooli ja ameti koostöö

• Ühine planeerimine

• Juhtimisstruktuurid

• Selgitustöö ja motiveerimine

• Infovahetuskanalid

Hollandi veebipõhine arendus- ja karjäärikeskus

• Tööpakkumised

• Projektid

• Nõuanded ja soovitused tööalaseks edenemiseks

• Töökohtade maatriks

• Testid isikliku võimekuse hindamiseks

• Täienduskoolituste kalender

Läti ühine „kuldne“ andmebaas

• Tööpakkumised

• Töökohtade kirjeldused

• Töötajate ametijuhendid

• Hindamistulemused

• „Kuldne nimekiri“ juhi potentsiaaliga töötajatest

• Ühised andmebaasid ja meililistid

Alam-Saksimaa talent pool

• Kompetentside ja karjääri integreeritus

• Talent pool – võimalus koos kohustustega

- Karjääriteel liikumiseks vajalike kompetentside arendamine

- koolitusprogrammid, roteerumine

Kooli ja ameti ühised väärtused

• Kool on ametile värbaja

• Erinevate väärtuste integratsioon

Koostööseminar tööandjatega 26.04.2013

Sisejulgeolekuasutuste tipp- ja keskastmejuhtide jätkusuutliku arengutoe loomine ja rakendamine

SIKARO juhtide arengutoe projekt

Tanel OppiSKA täiendusõppekeskuse juhataja

Aare KasemetsSKA sisejulgeoleku instituudi teadur

Koostöövõrgustik

• Kaasatud asutused:– Taotleja: Siseministeerium– Partnerid: PPA, PäA, SKA– Osalevad: JM, KAPO, EMTA, SMIT

• Projektijuht: Aivi Sirp, SiM

• Projektirühm: A.Sirp, E.Siimon, A.Kasemets, T.Oppi, M.Tiidelepp

• Projekti juhtrühm: Kõigi projektiga seotud asutuste personalijuhid

• Projekti ekspertrühm: Kõigist projektiga seotud asutustest nimetatud 1-2 juhti

• Kõik küsimustikele vastajad, kaasamõtlejad ja ettepanekute esitajad, koolitustel osalejad

Millist kasu on oodata?

• Kõige laiemalt vastust küsimusele:– Milline on hea (tipp- või keskastme-) juht SJ valdkonnas?

• Juhtidele:– Milline juht olen ma täna?– Mida ma peaksin tegema, et saada paremaks juhiks, olla

professionaal rahvusvaheliselt (ehk ka edeneda karjääriredelil)?

• Personali- ja koolitusjuhtidele:– Milliseid koolitus- ja arendustegevusi juhtidele pakkuda?– Kas neid koolitus- ja arendustegevusi on võimalik SJV

asutuste üleselt (tõhusamalt) pakkuda?– Kellest võib saada SJ valdkonnas juht, keda võiks edutada?

Võtmeküsimused

• Kes on SJV tipp- ja keskastmejuhid? Milliseid koolitus- ja arendustegevusi neile täna pakutakse?

• Milline on juhtide enda vaade oma tööle, edukriteeriumidele? Mida juhid vajavad?

• Mida ütlevad riigi SJV strateegiadokumendid ehk mida juhtidel tuleb saavutada?

• Mida on meil õppida välisriikide kogemusest?• Mis töötab / mis mitte? (2 koolitusprogrammi)

Projekti tegevuskava tööjoonis

VAHEKOKKUVÕTE TULEMUSTEST

Turvalisuspoliitika eesmärk ja põhimõtted (1)“Turvalisuspoliitika – õigusaktide ja arengu- ning tegevuskavade väljatöötamine, täiendamine ja elluviimine, eesmärgiga ennetada avalikku korda ähvardavaid ohte, ohukahtluse korral selgitada need välja ning kõrvaldada.”

KUIDAS OMA INIMESTEGA SAAVUTADA EESMÄRKE arvestades õiguslikke, eelarvelisi, tehnoloogilisi, ajalisi, inimeste kompetentsi ja väliskeskkonna piiranguid??

Avalikud huvid, poliitika eesmärgid, seadused, riigieelarve ja SJV inimvara ‘võimalused peas’…

JUHT mõtleb, veenab, motiveerib, delegeerib…

Turvalisuspoliitika põhimõtted (2) miks ja kuidas

Igaühe vastutus. Esmatähtis on inimese enda vastutus ja kohustus oma seadus-kuuleka käitumisega suurendada enda ja oma lähedaste turvalisust ning kasvatada oma lastest vastutustundlikud ühiskonna liikmed. Ametiisikud peavad kaalutlema, kuidas nende poolt tehtavad otsused ja rakendatavad meetmed mõjutavad turvatunnet ja turvalisust.

Kaasamine. Korrarikkumisi ei ole võimalik vältida või märgatavalt vähendada üksnes täidesaatva riigivõimu abil. Turvalise elukeskkonna loomisesse tuleb kaasata elanikud, kohalikud omavalitsused, era- ja mittetulundussektor ning võimaldada neil osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel.

Koostöö. Avalikul, era- ja mittetulundussektoril ning inimestel tuleb teha koostööd riiklikul, kohalikul ja üksikisiku tasandil. Hea koostöö tunnuseks on ühisosa leidmine avaliku korra kaitse tegevustes, tegevuste koordineeritud planeerimine ja elluviimine ning vastastikune konsulteerimine ja koostöös osaliste ühiskasu saavutamine turvalisuse loomisel.

Ennetus. Sotsiaalsete ja olustikuliste ennetusmeetmete kasutamine turvalisuse tagamiseks aitab vähendada kannatusi ning on odavam ja tulemuslikum kui korrarikkumiste tagajärgedega tegelemine. Ennetus saab alguse iga inimese teadlikkusest.

Pikaajaline planeerimine. Korrarikkumisi ei ole pikemas perspektiivis võimalik vältida või üksikabinõusid rakendades märgatavalt vähendada. Ühiskonna turvalisuse suurenemine on võimalik vaid koordineeritud ja pikaajalise töö tulemusena.

Turvalisuspoliitika (3): teemad ja mõjueesmärgidTeemad Tulemus- ja mõjueesmärgid. Kui kavandamisel on uus seadus või

SJV juhtide arengutugi, siis kas taotletud mõjud on samasuunalised?? Turvatunne Isikuvastaste kuritegude, vägivalla ja rahvustevaheliste pingete vähendamine

Liiklusohutus Surmajuhtumite, vigastuste ja varalise kahju vähendamine, liikluskultuuri tõus Tuleohutus Hukkunute ja vigastatute arvu ja varaliste kahjude vähendamine, teadlikkuse

kasvVaravastased

kuriteodVarguste arvu vähendamine; töö alaealistega; kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimise tõhustamine; elanike teadlikkuse kasv

Õnnetus-juhtumid

Õnnetustes hukkunute ja vigastatute arv kahaneb; elanike teadlikkus õigest käitumisest õnnetuste korral kasvab

Riigi turvalisus Riigil on võimekus tuvastada Eestis viibivad isikud; väheneb illegaalide arv; tugevneb Eesti vastu suunatud luure, õõnestustegevuse ja terroriaktide ennetus ja tõkestus; elutähtsad valdkonnad toimivad häda- ja eriolukordades

Abi jõudmise kiirus

Väheneb ohukahtlusest ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamiseni kuluv aeg politseis, päästeteenustes, kiirabis, mereõnnetustel, metsapõleng..

Poliitika tõhusus

Poliitika kujundamise ja rakendamise parendamine: a) korrarikkumiste põhjuste, ennetusabinõude mõjususe analüüs ja strat. planeerimine; b) SJ organisatsiooni arendus, lähtudes riskihinnangutest ja kuluefektiivsusest

A.Kasemets, A.Talmar, E.Liivik (2011) Parema õigusloome rakendamine Eesti sisejulgeolekupoliitikas. Riigikogu Toimetised 23, 83-96

Juhid ise endast, tööst, edust

Tänased ja homsed eripakkumised, menüü

Strateegiline juhtimine / operatiivjuhtimine / koostööjuhtimine (kaasamine) / kõvade ja pehmete ressursside juhtimine (tehnika, eelarve, inimesed)

• Koolitused, seminarid– parimad eksperdid ja

lühiloengud– individuaalne lähenemine– juhtide rühmaarutelud– SJV asutuste vahelised– praktikult praktikule

• Mentorlus, coaching• Sõber soovitab hea raamatu• Kolleegide kogemused,

välislähetused, õppereisid• Meeskonna koolitused: „mina

ja minu meeskond“

• SKA piiritud võimalused:– magistriõpe– arendustööd ja

täiendusõpe– uurimisrühmad– raamatukogu teavikud– CEPOL ja FRONTEX

võrgustikud

• … mida veel?

• Mitmed asjad on veel töös:– Sihtgrupi ja nendele suunatud tegevuspraktikate

kaardistus ja analüüs• AITÄH vastajatele!

– Hollandi, Saksamaa, Soome ja Läti kogemused• Jäänud on veel 2 seminari õppejõudude projekti

raames– Pilootkoolitused

• 2.-3.mai on esimesed keskastmejuhtide koolitused!

• Projekti kokkuvõttev seminar: 11.juuni• Lõpparuanne: september 2013

TÄNUD!tanel.oppi@sisekaitse.ee, aare.kasemets@sisekaitse.ee

Koostööseminar tööandjatega 26.04.2013Koostööseminar tööandjatega 26.04.2013

ARUTELU – kuhu ja kuidas edasi? Milline on ootus HRM-

valdkonna ühtlustamisele?

Raivo Küüt – Siseministeerium (politseiteenistus)

Kuno Tammearu – Päästeamet (päästeteenistus)

Priit Kama – Justiitsministeerium (vanglateenistus)

Aivi Sirp – Siseministeerium (HRM)

SIKARO tunnustamineSIKARO tunnustamine

Tunnustame SIKARO programmi analüütilise töö eest

HHäli Allasäli Allas - - PäästeametPäästeamet, , ppäästetööde osakonna äästetööde osakonna planeerimise talituse juhataja planeerimise talituse juhataja

Maris PuustMaris Puust - - Politsei ja Piirivalveamet, Politsei ja Piirivalveamet, koolitusspetsialist koolitusspetsialist

Tarvi OjalaTarvi Ojala - Päästeamet, arendusosakonna juhataja - Päästeamet, arendusosakonna juhataja

Ain LepikultAin Lepikult - P - Politsei ja Piirivalveamet, olitsei ja Piirivalveamet, personalibüroo personalibüroo politseinõunikpolitseinõunik

Tunnustame SIKARO programmi arendamise eest

Elina Siimon  - Siseministeerium, personalipoliitika Elina Siimon  - Siseministeerium, personalipoliitika osakonna juhataja asetäitjaosakonna juhataja asetäitja

TÄNUD OSALEMAST!

SIKARO: www.sisekaitse.ee/sikaro

Elina Orumaa, Sirli Luik