Piiride seadmine

Piiride seadmineNelly RandverMTÜ Perekoolituskeskus Sina ja MinaTÜ Narva kolledž lektor

Sageli esitatavad küsimusedKuidas kutsuda last korrale ja

õpetada sõnakuulelikkust?Kuidas kasvatada oma lastest

teistest ja iseendast lugupidavaid inimesi?

Kuidas ja millal piire seada?

Piiride seadmine?

• Mõni vanem kardab hirmsasti väljendeid:. –“piiride seadmine”,– “korrale kutsumine”, –“sõnakuulelikkus” jne.

• See tundub lapse ahistamisena. • Paraku õigel ajal seadmata piirid ja

reeglid võivad tuua hilisemas eas vanemale palju muret ja peavalu.

Piiride seadminePiiride kehtestamine ei tähenda

ahistamist, vaid:◦reeglite ja ◦korralduste-raamide määratlemist,

mis võimaldavad lapsevanemal võtta vastu otsuseid ja käituda vastutusvõimeliselt.

See tähendab, et tõmmatakse joon, kust üle ei astuta (kindel magamamineku aeg, kohustused perekonnas).

Piiride seadmineAlati tuleb ette olukordi, kus

tehakse erandeid, kuid erand on ainult erand!

Piiride seadmine ei tähenda:◦põhjendamatuid piiranguid, ◦loovuse mahasurumist ja ◦isiksuse ümberkujundamist.

Vanemate eesmärk on • Vanemate eesmärk on kasvatada

oma lastest: ◦ausad, ◦julged, ◦vastutustundlikud ja ◦hoolivad inimesed.

• Lastekasvatus on suur töö: –vastutus koos kohustustega, aga ka –rõõm ja õnnistus.

Miks piirid?• Piirid annavad vanematele

võimaluse lapsi oskuslikult juhendada ja laste energiat sobivatele radadele suunata.

• Õpetada lapsi eristama:–head kurjast ja –õiget valest.

Miks piirid?Piire seades reageerime:

◦ ohtlikule, ◦ennasthävitavale või ◦kohatule käitumisele.

Lastele ei pruugi need meeldida Kuid seda on vaja. Kui lapsevanem piire ei sea,

põikleb ta vastutustundlikust käitumisest kõrvale.

Miks piiridPiirid on vajalikud ka lastele

endile, kuigi:◦nad üritavad neid laiendada ◦nende vastu mässata.

Piirid annavad tegelikult lapsele:◦turvalisuse ja ◦kasvatavad neisse juba maast

madalast käitumisharjumused.

Lapsevanem ja piiridLapsevanema roll on:

◦õpetada, ◦juhatada, ◦distsiplineerida ja ◦eelkõige armastada.

Kõik eespool loetletud komponendid ongi armastuses koos.

Tegurid mis mõjutavad piiride seadmistMe kõik oleme erinevad, igas

kodus on piirid erinevad. See, mis ühes kodus lubatud ja

normaalne, on teises kodus vastuvõetamatu käitumine.

Piirid olenevad sellest kus käitumine toimub,:◦kas kodus või külas, ◦mis vanuses lapsega on tegemist

Taluvuse piirSeega jaotub meie käitumine

nagu meie laste käituminegi ◦vastuvõetavaks ja ◦vastuvõtmatuks ehk ebasoovitavaks.

Selle, millisesse kategooriasse käitumine kuulub, määrab ära taluvuse piir.

Taluvuse piirTaluvuse piir sõltub tihti:

◦ inimese emotsionaalsest seisundist rahulik-närviline,

◦eelkõige teada, mis toimub lapsevanema enda sees, mille pärast ta tegelikult muretseb.

Lastevanemate endi piiridKuidas auru välja lasta, ilma et

kahjustuksid suhted lähedastega.?

Lastele piiride seadmisel peavad olema paigas piirid meis endis.

Millised on reeglid ja piirid meie ◦elus, ◦töös, ◦suhetes?

Lapsevanema elus reeglidRusikareegel, mis tuleks meelde

jätta, on see, et lapsed ei õpi mitte meie sõnadest, vaid tegudest.

Kui me ise ei pea reeglitest kinni, õpivad lapsedki seda, et reeglitest ei pea kinni pidama.

Kui oleme ebaausad ja valelikud, õpivad seda ka meie lapsed.

Lapsevanema läbikukkumisedLapse kasvatamine algab tööst

iseendaga: ◦oma nõrkuste tunnistamisest ja ◦nendega tegelemisest.

Läbikukkumisi saab edukalt kasutada laste kasvatamisel.◦ See on näidismaterjal, kuidas ei

tohiks teha või mis tagajärjed mingil asjal on, kui reegleid rikutakse.

Ausus iseendaga ja lähedastegaTähtsaim on olla aus iseenda ja

oma lähedastega. Keegi ei ole täiuslik, kuid on

vahe:◦kas kukkuda läbi ja seda salata või ◦kukkuda läbi ja seda tunnistada, et

teised saaksid sellest õpetust.

Neli olulist komponenti piiride seadmisel ISE – kui tass on tühi, on raske

teisele midagi anda. Selleks, et tassi täita,

võta aega enda jaoks, puhka, vii päevakava tasakaalu, toitu tervislikult, tee sporti, vajadusel palu abi.

Neli olulist komponenti piiride seadmisel • RAHULIKKUS – säilita rahu ja

tasakaal. Eelmine punkt aitab palju kaasa rahulikkuse säilitamisele.

• AEG – korralik päevakava, planeerige oma aega. Väärtustage lapsega veedetud aega.

• AUSTUS – kohelge oma pereliikmeid austusega ja lugupidavalt. Tunnustage iseenda ja lapse vajadusi.

Armastus• Alles viimasena tuleb distsipliin:–reeglid ja nende tutvustamine kõigile

pereliikmetele, – järjekindlus piiride panekul, –ühtsed reeglid perekonnas (ema-isa

ühel meelel).

Lapse vajadused • Laps väljendab käitumisega seda,

mida ta vajab: –rohkem armastust, –rohkem distsipliini, –rohkem mõistmist või –rohkem tunnustust.

• Lapsevanem saab rahuldada lapse armastusevajadust oma käitumisega vaid siis, kui suhted põhinevad tingimusteta armastusel.

Rääkige lapsegaLapsevanema südames võib olla

suur armastus, kuid kui laps◦ei näe seda, ◦ei kuule sellest, ◦kui vanema käitumine ei väljenda

seda Sellest, mis lapsevanema

südames tunneb, on vähe kasu.

TundedTeine tähtis asi on tundeelu aku,

mis on igal lapsel ◦kui aku on täidetud, on laps rõõmus

ja rahulolev, ◦kui aku on tühi, on laps pahur,

mossis, käitub ebameeldivalt. Mida teha? Aku tuleb täita. Kuidas?

Millest me lastega räägime?Siinkohal on paslik mõelda, mida

meie lapsed rohkem kuulevad, ◦kas seda, et on jälle midagi valesti

teinud, või ◦midagi positiivset asjade kohta, mida

on tehtud hästi.

Armastust saab väljendada mitmel viisil Oluline on silmside – silma

vaatamine ja pilguga informatsiooni edastamine.

Ärge kasutage silmsidet vaid negatiivse info edastamisel!

Tähtsad on:◦puudutused-kallistused, ◦sõbralikud müksud, ◦paitus.

Jagamatu tähelepanu• Oluline on jagamatu tähelepanu –

aeg, kui olete ainult oma lapse päralt.

• Kui on mitu last, tuleb leida aega igaühele eraldi.

Distsipliin• Alles viimasena tuleb distsipliin:–reeglid ja nende tutvustamine kõigile

pereliikmetele, – järjekindlus piiride panekul.

Piiride seadmise tingimusedEi saa keskenduda ainult

distsipliinile, kui eelmised osad on puudulikult täidetud.

Piiride seadmisel on oluline kuulata ja tundeid valitseda.

Kunagi ei tohi last karistada vihahoos.

Distsipliin mis see on?Distsipliin ja piiride panek on

eelkõige lapse suunamine:◦rääkimise, ◦isikliku eeskuju ja ◦kõigi eespool loetletud meetmete

abil. Mida parem distsipliin ja piirid,

seda vähem tuleb pahandamist lastega.

Karistuse tagajärjedLapsi, keda on kasvatatud vaid

karistusega, iseloomustab üks petlik joon – nad näivad kuulekad.

Kui laps on väike, pole mingi probleem teda karistusega kuuletuma panna.

Kuid teismeeas see enam ei toimi ja siis sööme karistusliku kasvatusviisi vilju.

Lapse vastuvõetamatu käitumineKui laps käitub halvasti, tasub

vanemal küsida, kas lapsel on mingi vaev.

Järeldus: laps pole jonnakas, vaid tema vajadused on täitmata.

Probleem on lapsevanema mõistmatuses, mitte lapses.

Lapse vajaduste rahuldaminePaljude probleemide puhul pole

asi mitte lapses, vaid vanemas, kes pole osanud arvestada lapse vajadustega ja ootab, et laps käituks nagu täiskasvanu.

Äärmuslikud olukorradMõnikord otsivad lapsed äärmuslikke

olukordi, et iseennast ja oma piire tunnetada ning suhteid luua.

Lapsed, kes kogevad: ◦ükskõiksust, ◦osavõtmatust ja ◦üksindust

Hakkavad kas teadlikult või alateadlikult: ◦mängima piiride ja äärmuslike

olukordadega ◦riskivad võimalike

ebaõnnestumistega. Ääretute piiririkkumiste taga peitub ka

vajadus kindluse ja selguse järele.

Mõned näited kuidas käituda ja elu lihtsamaks muuta

Teadaanne Teadaanne teavitab last, et ta

peab käsiloleva tegevuse peagi lõpetama ja midagi muud tegema hakkama.

Anna teadaanne 5, 10 minutit enne vajalikku lõpetamise aega.

Kui aeg on läbi ütle: „Aeg on läbi. Hakkame minema“.

Kui ta kuuletub, tunnusta teda.

Parema käitumise tabel

See on kirjalik arvepidamine, mis tuletab lapsele lõbusal, mitte naaksuval moel meelde ta igapäevaseid kohustusi ja vanemale vajadust last nende ülesannete eduka täitmise eest tunnustada.

AjurünnakSee on lapsele ja vanematele tore

viis peresiseses konfliktis otsusele jõuda.

1. Tuleb probleem sõnastada. 2. Kõik asjaosalised kiiresti ja järjest

pakuvad pähetulevad ideed probleemi lahenduseks.

3. Üks inimene kirjutab need üles. 1. Ei kritiseeri2. Kõik ideed on teretulnud 3. Üks idee sünnitab uue

AjurünnakVaadake kirjapandud ideede üle,

tehke ring ümber kõigile, mida igaüks oleks nõus proovima.

Valige välja kõige populaarsemad ideed

Leppige kokku, et ühte neist proovitakse kolm kuni viis päeva.

Korraldage selle aja möödumisel uus kokkusaamine, et näha, kuidas idee toimis.

Kui idee ei andnud soovitud tulemust, proovige mõnda järgmist.

Lapse vanuseline areng

Lapsed läbivad intellektuaalse, sotsiaalse psüühilise ja emotsionaalse arengu erinevaid tasandeid.

Iga laps areneb individuaalse kiirusega

Kasulik on lugeda laste arengu kohta kirjutatud raamatuid.

Kui lapsel on arenguraskusi, võib lugeda erinevate vanuste ja arengutasandite kirjeldusi.

Valiku aeg

See on umbes kakskümmend minutit päevasel ajal, mil laps võib valida ükskõik millise mängu või tegevuse, mis teda huvitab.

Vanemad võivad soovi korral valiku ajas osaleda (tegevuse valib siiski laps), kuid see võib olla ka üksinda mängimine.

Sellele võib kehtestada mõningad piirid.

Valikud Valik on kahe

tegutsemisvõimaluse pakkumine, mis tähendab, et laps peab ühe neist valima.

Valikuid on sageli lihtsam aktsepteerida kui käsklusi.

Tunnusta last, kui ta ükskõik kui vastumeelselt valiku teeb.

Käsklus: Mine pane uneriided selga

Valik: Kas sa tahad panna triibulise või punase öösärgi .

Mina-sõnumid On lihtne avaldus käituda teatud

viisil või see lõpetada. Tõhusat mina- sõnumit kasutades

tuleb: ◦lapsega silmside luua, ◦kirjeldada konkreetselt oodatud

käitumist, ◦kasutada neutraalset, kindlat

hääletooni. Mina- sõnum olgu konkreetne ja

selge. Küsimus: Kas sa võiksid nüüd toa

korda teha? Ütle: Mul on hea meel, kui autod

on riiulis .

Tunnustamine ja positiivne tähelepanu

Positiivset tähelepanu või tunnustamist kasutades võib suurendada lapse vastavat käitumist.

“Ma olen uhke, kui näen, et koolitöö on tehtud, nüüd saame koos raamatuid või multifilmi vaadata”.

Positiivse tähelepanu elemendid on:

◦Mine lapse juurde või kutsu ta enda juurde.

◦Lasku lapse tasandile ja kalluta end tema poole.

◦Loo silmside◦Tunnusta käitumist või tegevust,

mitte last. ◦Naerata lapsele.◦Hääletoon peaks väljendama head

meeleolu, mis sul tema käitumise tagajärjel tekkis.

◦Tunnusta viivitamatult.◦Väldi sarkasmi või „ma ju ütlesin“

reaktsioone.

Näited: Positiivne mina- sõnumMul on hea meel, et mänguasjad

on riiulil. võiSuurepärane, et sa hakkasid

meeldetuletuseta koduseid töid tegema!

Ma olen rõõmus, et kingad on jalas, nüüd saame bussile minna

Tore, et sa oma kingad nii kiiresti üles leidsid