Vene rahvariiete ajalugu

Vene rahvariiete ajalugu

Autor: Lia Valdek

Taali PK

Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad.

Bütsantsi ja Venemaad ühendas ristiusk, mis oli Venemaal vastuvõetud 9. saj

lõpus ( Kiijevskaja Rus`).

Selle aja naiste riietus koosnes

• alussärgist (rubaha) - millele olid eraldi külge õmmeldud käised

• sarafanist ( nn käisteta kleit)

• varukad olid väga pikad

Naiste peakatted olid erinevad. Kõige suurem erinevus oli neiu ja abielunaise peakattel.

Tüdrukud kandsid

• paela, mis seoti ümber pea

• Kokošnikut

Kokošnik

Abielludes pidid naised katma oma juukseid üleni ja punuma juuksed ühte patsi.

Selleks, et juukseid katta, kasutati mütsitaolist peakatet- povoinik.

Abielunaised kandsid ka põlle.

Kõik need peakatted olid kaunistatud erineval moel:• Tikkimisega• Klaaspärlitega• PärlitegaNeid anti peres edasi põlvest põlve ja nad olid väga kallid.

Seelikuid hakti kandma Venemaal suhteliselt hilja- XVIII saj paiku, kuid siin tuleb kohe ära märkida, et Venemaa erinevates paikades on ka erinevad rahvariiete traditsioonid.

Põhja - Venemaal kanti küll sarafani,

kuid Lõuna-Venemaal kanti poneva/d- ehk seeliku taolist põlle, mida kanti alati pika alussärgi peal.

Kõik vene rahvariided on avarad ja pikad.

Põhja-Venemaa sinine traditsiooniline sarafan.

Meeste rahvariided on tagasihoidlikumad.

Põhiliselt kooseb meeste kostüüm särgist- rubaha ja pikkadest pükstest- portõ.

Meeste särgi omapärasus on selles, et kaeluse nööpimiskoht on mitte keskel, vaid vasakul- kosovorotka.

Harvem tehti nööpimiskoht ka paremale.

Rahvariietus täidab alati kindlat funktsiooni-

ta peab olema:

• praktiline

• kergesti

hooldatav

• esteetiliselt

vastivõetav

Euroopalik riietusstiil hakkas Venemaal levima 1700 a. , kui Peeter esimese käsuga olid kõik ( peale talupoegade ja kirikuteenijate) kohustatud kandma euroopa stiilis kostüümi. See avaldas mõju ka rahvariietele. Linnas hakkas see riietusstiil levima väga ruttu, kuid maal jäädi enesele truuks ja kanti rahvariideid edasi.

Ülariided

• Kaftan

• Zipun (riidest õmmeldud pikem mantel)

• Šuba ( kasukas)

• Tulup ( samuti kasukas, kuid pikem)

Naised kandsid ka šuba/t ehk kasukat.

Suvel kanti maal jalas

viiske(lapti) ja ka

saapaid ( sapogi)

Talvel ag kanti vilte ( valenki). Rahvas suhtus jalanõudesse lugupidavalt.

Viltidest on kirjutatud laul –

“ Valenki”.

Nüüd on rahvariided saanud ajalooks, kuid neid kantakse ikka pidupäevadel ja tähtsatel sündmustel. Ei saa ette kujutada ühtegi rahvaansamblit laulmas või tantsimas ilma rahvariieteta.