Eesti muinasaja lõpul

EESTI MUINASAJA LÕPUL

13. sajandini kestis Eestis muinasaeg.

Lääne-Euroopas oli juba keskaeg.

Eestlastel ei olnud oma riiki.Linnu ei olnud.

Meil on vähe andmeid muinasaja kohta.

ÜHISKONDInimesi oli rikkamaid ja vaesemaid.Inimese jaoks oli tähtis tema suguvõsa (род).Mõned suguvõsad oli tähtsamad kui teised.Nende seast valiti pealikud (вожди).

Enamik inimesi olid vabad talupojad.Kõige raskem elu oli orjadel. (Ori – orja - раб)

Orjad olid tihti sõjavangid (военнопленные).

TEGEVUSED1) Maaharimine, põllumajandus(Rukis, nisu, hernes, uba, kanep)

2) Küttimine – охота

3) Kalapüük

4) Metsamesindus

5) Käsitöö6) Loomakasvatus

Arvatakse, et naistel oli ka tähtis roll.Mehel oli tavaliselt üks naine.

JAOTUS - деление

Kõige väiksem ja kõige tähtsam üksus (единица) oli kihelkond.Kihelkond = mitu külaKihelkonna keskus oli linnus (городище).Kokku neid oli Eestis umbes 50.Linnus oli pelgupaik sõja korral.

Kuidas sa arvad…Milleks oli linnust vaja?Kuhu ehitati linnust?Millest ehitati linnust?

Mitmest kihelkonnast koosnes maakond.Maakond = mitu kihelkonda.Eestis oli 8 suurt maakonda ja mitu väikest maakonda.

Maakonnad

TV lk 16 h 1

Loe õpiku tekst lk 34 ja täida lüngad

a) 6.-12. sajandit peetakse muinasajaks, sest Eestis ei tuntud tol ajal ______, aga Euroopa kirjalikud allikad mainivad Eesti ala _______________.b) Osa suguvõsadest olid tunduvalt _______ kui teised, neil olid parimad ________ ja muud ________.c) Võib oletada, et tähtsamad otsused võttis vastu __________ või ______________.d) Suure osa elanikkonnast moodustasid vabad __________.e) Ühiskonna madalamal astmel olid ______, kelle hulgas olid ________________.