Elu organiseerituse tasemed 2

Eluslooduse organiseerituse tasemed

Õpetaja: Jana PavlenkovaKursus: Bioloogia 1

Atomaarne tase

Subatomaarsed osakesed

Aatomid

Molekulid

Makromolekulid Organellid Viirused

Molekulaarne tasand

Biomolekulid

Biomolekule uurib molekulaarbioloogia

Eluavalduse tase

Rakkuline tase – kõige väiksem eluüksus on rakk

Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia

Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavad koe

sidekude epiteelkude

lihaskude närvikude

Inimese elundkonnad koosnevad neljast koetüübist:

Inimese koed ja nende ülesanded

Epiteelkude Lihaskude:

Vöötlihaskude Silelihaskude Südamelihaskude

Närvikude on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtida

Sidekude: Rasvkude Kõhrkude Luukude veri

Koed on koondunud organitesse ehk elunditesse

Erinevaid elundeid urivad erinevad teadusharud

Inimese seedeelundkond

Organismilise taseme võlu

Homöostaasi kindlustamiseks tuleb kooskõlastada ning reguleerida elundite ja elundkondade tööd:

Närvisüsteemi vahendusel: neuraalne

Hormoonide ja mõnede teiste keemiliste ühendite vahendusel: humoraalne

Neid toiminguid uurib füsioloogia

Ühes kasvukohas elunevad sama liiki organismid moodustavad populatsioni

Populatsioonisisesed eluavaldused: Suguline paljunemine Kooselamise süsteemid (kolooniad, pered,

parved, karjad)

Populatsioone uurib bioökoloogia

Liigi tasand

Liigil on omad iseloomulikud sisemised eripärad ja kindlad nõudlused elukeskkonna suhtes

Cephalanthera longifolia

Cephalanthera rubra

Kooslus on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas

Ühel territooriumil olev biootiline ja abiootiline keskkonnad moodustavad ökosüsteemi

Biotoop - ühetaoliste tingimustega asutusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed

Biosfäär

on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase