Keskaegse Euroopa kujunemine

Keskaegse Euroopa kujunemine

Frangi riik

Feodaalkord

Natalja Dovgan, 2015

SUUR RAHVASTERÄNDAMINE• Aeg: 400.- 600. pKr

• Ajend: 375.aastal tungisid hunnid Aasia sisealadelt Euroopasse. See sundis Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma.

• Põhjused: ilmastiku jahenemine ja elanikkonna juurdekasv.

• Tagajärjed: 1. Hunnide läände tungimine pani liikuma germaani hõimud, kes

massiliselt põgenesid Rooma impeeriumi aladele. 2. 410.a vallutas üks germaani väepealik Rooma linna. 3. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma

provintside üle. 4. 476. a kuulutati Lääne-Rooma keiser võimult kõrvaldatuks.

SUUR RAHVASTERÄNDAMINE

http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Invasions_of_the_Roman_Empire_1.png

FRANGI RIIGI TEKE

• Frangid – germaani hõim Reini jõe alamjooksul.

• Kuningas Chlodovech (v. 481-511) ühendab kõik frangid ühte riiki.

• Vallutab Rooma Gallia 496.

• Võtab vastu katoliku usu – nüüdsest Rooma vaimulikud ja frangid liitlased.

• Pandi kirja Saali õigus.

http://www.hethuisvanoranje.nl/01%20Ontstaan%20Nederlanden/Indexontstaannederlanden.html

FRANGI RIIK PÄRAST CHLODOVECHI

• Riik jagati traditsiooniliselt valitseja poegade vahel.

• Siseriiklikud tülid ja kodusõjad. • Kuningate võim käis alla. • Al. 7 saj – laiskade kuningate

ajastu.• Majordoomus – kuninga

kojaülem.• Neile koondus riigi valitsemine.• Kaitsesid riiki välisvaenlaste eest

ja hoidsid riigis korda.

http://et.wikipedia.org/wiki/Pippin_L%C3%BChike

Pippin Lühike

Karl Martell

KARL SUUR

• Pippini poeg.• Sai kuningaks 768.• Vallutas juurde uusi alasid ja

kaitses riigipiire.• Vallutas langobardide riigi – sai

Itaalia kuningaks, alistas ja ristis saksid.

• Head suhted Rooma keisriga – kaitsja ja liitlane.

• Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks.

• Keisririik ühendas ristirahvast ja keiser oli kristlaste ülemvalitseja.

http://arhitektibyroo.eu/jutuwestja/viewtopic.php?p=22905&sid=f4f5002186fbeb4732260695cf3021eb

FRANGI RIIGI VALITSEMINE• Riigis rahu ja kord.• Karl sõitis mööda maad ringi ja korraldas riigiasju.• Igaaastased sõjaväe ülevaatused.• Kindlat pealinna polnud.• Karli lemmiklinn Aachen (Saksamaa).• Kohtadel Karli asevalitsejad ja kohtunikud. • Pidas lugu kultuurist ja haridusest.• Kutsus oma teenistusse andekaid õpetlasi.• Õukond kui kultuurikeskus.• Kool Aachenis.• Kloostrite rajamine ja munkade töö väärtustamine.

FRANGI RIIK PÄRAST KARL SUURE SURMA

• Karl Suur suri 814. aastal ja jättis kõik valdused oma pojale Ludvig Vagale.

• 13 aastat kestsid verised kodusõjad tema poegade vahel Frangi riigi pärast.

• 843. aastal sõlmiti Verduni leping, millega jagati riik kolmeks:

• 1) Lääne-Frangi riik• 2) Ida-Frangi riik• 3) Lõuna-Frangi riik ehk Keskriik

Frangi riigi koospüsimine oli väga raske (kodusõjad ja sissetungijad).

FRANGI IMPEERIUM 481- 814

http://en.wikipedia.org/w/index.php?title=File:Frankish_Empire_481_to_814-en.svg&page=1

SISSETUNGIJAD

• Viikingid ehk normannid• Araablased ehk saratseenid • Ungarlased ehk madjarid

Kuningad ei suutnud rünnakutele vastupanu osutada:

• territoorium oli väga suur,

• kuningal puudus kindel residents,

• ohust teatamine ja väe kokkusaamine võttis nädalaid.

KES?

MIKS?

TAGAJÄRJED

Kuningavõim nõrgenes.

Riik kaotas tähtsuse.

Euroopa killustus väikesteks territooriumideks, mille eesotsas olid feodaalid.

Ida-Frangi riigist sai Saksa-Rooma keisririik.

962. aastal taastati Rooma keisririik. Kuningas Otto I pani aluse Ottoonide dünastiale.

Lääne-Frangi riigist sai Prantsuse kuningriik.

987.a sai kuningaks Hugues Capet, kes pani aluse Kapetingide dünastiale.

FRANGI RIIGI LAIENEMINE

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/23/Franks_expansion.gif

SEISUSED

1. VAIMULIKUD

2. AADLIKUD

3. TALUPOJAD

ÜHISKONNA STRUKTUUR

SEISUSED

VAIMULIKUD AADLIKUD TALUPOJAD

JUMALA TEENIMINE,RISTIUSU

LEVITAMINE

RIIGI KAITSMINE,

SÕDIMINE

PÕLLUHARIMINE,KARJAKASVATUS,

TEISTE ÜLALPIDAMINE

SEISUSED KESKAJA LÕPUL

VAIMULIKUD1%

AADLIKUD1%

LIHTRAHVAS(talupojad, käsitöölised, rikkad kaupmehed,

advokaadid, juristid jt)98%

suur maksukoorem

poliitiliste õiguste puudumine

Ei maksnud makse

Tähtsamad ametid

1/3 maavaldustest

MÕISTED

• FEODAALKORD / LÄÄNIKORD

• FEOOD / LÄÄN

• FEODAAL / LÄÄNIMEES

• FEODAALNE HIERARHIA / LÄÄNIPÜRAMIID

• SENÖÖR

• VASALL

• FEODALISM (LÄÄNIKORD) – ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid feodaalidest sõltuvad talupojad.

• FEOOD (LÄÄN) – maatükk, mis anti sõjamehele, ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega

• FEODAAL (LÄÄNIMEES) – maatüki saaja.

• FEODAALNE HIERARHIA (LÄÄNIPÜRAMIID) – feodaalide reastatus tähtsuse järgi.

FEODALISMI KUJUNEMISE PÕHJUSED

• Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Loodi raskeratsavägi, mis nõudis kalli varustuse. Vastutasuks anti maad koos talupoegadega, kellelt koguti makse. Tekkis rüütlite kiht.

• Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Valitsejad tuginesid oma käskude ja seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele.

VASALLMAATÜKI SAAJA

• SÕJALINE ABI• RAHALINE ABI• NÕU

SENJÖÖRISAND

• EESTKOSTE• KAITSE KOHTUS• ÜLALPIDAMINE

FEODALISMI LEVIK

• Koos Karl Suure vallutustega levisid feodaalsuhted mujalegi Euroopasse: praegusele Saksamaale,Põhja-ja Kesk-Itaaliasse.

• Normannide vallutuse käigus 11. sajandil Inglismaale ja Lõuna-Itaaliasse.

• Saksa kolonisatsiooni tulemusel jõudis feodalism Eesti aladele 13. saj algul.

MAAISAND KOHALIK ISAND EHK MÕISNIK

LÄÄN EHK MAA

SÕJATEENISTUS

TALUPOEG

MAA

KOORMISED

Kogu maa kuulus keskajal feodaalidele või kirikule

MÕISMaale rajasid feodaalid oma suurmajapidamise– mõisa

Mõisa maavaldused olid jagatud kaheks:mõisamaa talumaa

http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vihula_m%C3%B5isa_peahoone_2012.jpg

MAAISANDA JA TALUPOEGADE VASTASTIKUSED KOHUSTUSED

MAAISAND• TALUPOEGADE EEST HOOLT KANDMINE• NENDE ÕIGUSTE

TAGAMINE• OMAVAHELISTE

TÜLIDE LAHENDAMINE• KAITSE• ABI

TALUPOEG• NATURAALANDAMID• KOORMISED o TÖÖ PÕLDUDEL,o VILJAKORISTUS,o EHITUSTÖÖ,o KÜTTEPUUDE

VARUMINE,o TÖÖRIISTADE

VALMISTSMINE JNE

TALUPOEGADE KOORMISED

teotöö e. teoorjus - mõisapõldude harimine loonusrent - naturaalandam e. osa toodangust (k.a.

põllusaadused, kariloomad, käsitöötooted, küttepuud)

raharent abiellumismaks isikumaks e. pearaha kogukondlikud koormised (ehitustööd; teede ja

sildade korrashoid) kirikukümnis feodaal omas talupoegade üle ka politsei- ja

kohtuvõimu (N: trahvid)

TALUPOEGADE ÕIGUSLIK OLUKORD

PÄRISORJUS – talupoegade sõltuvus isandast; talupoeg oli isanda omand, teda võis müüa, vahetada, kinkida maast lahus.

SUNNISMAISUS – talupojal oli keelatud isanda loata elukohta vahetada.

KASUTATUD KIRJANDUS

• Aleksejev T., Hiiemaa K., Kala T. jt. 2000. INIMENE, ÜHISKOND, KULTUUR II. KESKAEG JA VARAUUSAEG. XI klassi ajalooõpik. Tallinn, Koolibri

• Põltsam-Jürjo I., Piirimäe P., Vent U. 2011. Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. Tallinn, Avita