Euroopa Liidu kujunemine

EL tekkimise eeldused (vajadus)

II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustööII maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö

Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopastagamiseks Euroopas

Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)

Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopassekommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (praktikas esialgu Lääne-Euroopa)ühendatud Euroopa (praktikas esialgu Lääne-Euroopa)

1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse

asutamine

1957/58 Rooma lepingud

• Euroopa Majandusühenduse (EMU) asutamise leping

ÜhisturgÜhisturg

TolliliitTolliliit

Ühtne põllumajanduspoliitikaÜhtne põllumajanduspoliitika

• Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM)

asutamise leping

Euroopa Liidu kujunemine

1960 Euroopa vabakaubanduspiirkonna (EFTA)

konventsioon

1973 Ühendatud Kuningriigi, Taani ja Iirimaa

ühinemine Euroopa Ühendustega

1981 Kreeka ühinemine Euroopa Ühendustega

1986 Hispaania ja Portugali ühinemine Euroopa

Ühendustega

1985/87 Ühtne Euroopa Akt

Euroopa Liidu kujunemine

1990 Saksamaade ühendamine1990 Saksamaade ühendamine

1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping)

• Euroopa Liidu kolm sammast

• I: Uus Euroopa Ühendus (3 algset ühendust) – senise koostöö

süvendamine ja laiendamine

• II: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

• III: Koostöö õigus- ja siseküsimustes

1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine EL-ga

Euroopa Liidu kujunemine

Euroopa Liidu leping (1993)

Lepingu struktuur Euroopa LiitÜldsätted

Euroopa Liidu eesmärgid

Lepingu kokkuvõtvad artiklid

Uute liikmete vastuvõtmist sätestav artikkel

1 SAMMAS

UusEuroopaÜhendus

Riikideülene

Endiste EÜ

lepingute

arendamine

Majandus- ja

Rahaliit

2 SAMMAS

Ühine välis-ja

julgeolekupoliitika

Valitsustevahelinekoostöö

EuroopaPoliitiliseKoostöö

arendamine

WEU

3 SAMMAS

Koostööõigus- ja

siseasjades

Valitsustevahelinekoostöö

Koostööpolitsei,

immigratsiooni, asüüli,

justiits-küsimustes

Euroopa Liidu “kolm sammast”

Euroopa Liidu kujunemine

1994 – 1996 10 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi

liitumisavaldused (+ Küpros, Malta)

1998 Liitumisläbirääkimiste algus

1997/99 Amsterdami leping

2001/03 Nice’i (Nizza) leping

2001 – 2003 Euroopa Tuleviku Konvent

2002 Liitumisläbirääkimiste lõpp

01.05.2004 8 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi, Küprose ja

Malta liitumine EL-ga

01.01.2007 Bulgaaria ja Rumeenia liitumine EL-ga

2007/2009 Lissaboni leping (reformileping)

Riikideülesuse põhimõte

Euroopa Liidu institutsioonid tegelevad

poliitikate kujundamisega, õigusloomega ja

osalt ka poliitikate elluviimisega. Need n-ö

ühispoliitikad ja vastavad õigusaktid on

liikmesriikidele kohustuslikud!

Samal ajal tuleb meeles pidada, et ka EL

institutsioonid koosnevad liikmesriikide

esindajatest ja järgivad suuremal või

väiksemal määral liikmesriikide huvisid.

Oluline on aga just huvide ühisosa!

Euroopa Liidu õigussüsteem

Alateemad:

Euroopa Liit (EL) ja Euroopa Ühendus () juriidilises mõttes

EL õiguse allikad - esmane ja teisene seadusandlus

EL õiguse põhimõtted - liikmesriikide ja EL tasandi vahekord

EL ja EÜ juriidilises mõttes -> Euroopa Liidu õigus

Alates Lissaboni lepingust mõistet “Euroopa Ühendus” enam ei

kasutata. Sisuline vahe erinevate koostöövormide vahel (endine I

sammas = riikideülene koostöö = EÜ <-> endine II / III sammas =

valitsustevaheline koostöö) on sellest hoolimata säilinud.

Rahvusvaheline õigussubjektsus: terve EL (varasema EÜ

asemel)

Euroopa Kohtu pädevuse varieerumine lepinguartiklite lõikes

Euroopa Liidu õigussüsteem

Euroopa Liidu õiguse allikad - esmane seadusandlus Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid

Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning

liitumislepingute kohta

Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on EL või

EL ja liikmesriigid

Kirjutamata õigus (pretsedendiõigus, ingl.k. case law) Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev

käitumisreeglite kindlaksmääramine

Euroopa Liidu õigussüsteem

• Euroopa Liidu õiguse allikad - teisesed õigusaktid

• Kohustuslikud õigusaktidKohustuslikud õigusaktid

• Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel

otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele.

• Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav.

Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata.

• Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad

üksikaktid.

• Soovituslikud õigusaktidSoovituslikud õigusaktid

• Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and

opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad.

Tulevad EL institutsioonidelt.

Euroopa Liidu õigussüsteem

Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit: Endine Art. 100 (‘Seaduste ühtlustamine’ = ühisturg): “Komisjoni

ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa

Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu

ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja

haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu

rajamist või toimimist.”

Art. 175 (1) (‘Keskkond’): “Toimides vastavalt artiklis 251

sätestatud menetlusele…” (*) “…ning pärast konsulteerimist

majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega,

otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta,

et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid.”

(*) - viide kaasotsustamismenetlusele

Euroopa Liidu õiguse põhimõtted

Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5)Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5)

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele.

Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6)Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6)

Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel.

Tehes otsuse vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele, võib nõukogu võtta vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks.

Euroopa Liidu õigussüsteem

Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted

Subsidiaarsuse põhimõte jaSubsidiaarsuse põhimõte ja proportsionaalsuse põhimõte (TEC, proportsionaalsuse põhimõte (TEC,

art. 5, end. Art. 3b)art. 5, end. Art. 3b)

Ühendus toimib käesoleva lepinguga talle antud volituste ning temale seatud eesmärkide piires.

Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil.

Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks.

Protokoll nr. 30 - subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta

Euroopa Liidu õigussüsteem

Euroopa Kohtu otsustest tulenevad põhimõtted

EL õiguse ülimuslikkusEL õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu

konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi

arusaamadele: juhul, kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EL

seadusandluse vahel, on EL õigusaktid ülimuslikud.

EL õiguse vahetu kohaldatavusEL õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL

seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on

samaväärne rahvusriigi seadusandlusega

Kohtulahendid:

case 26/62 Van Gend en Loos v. Nederlandse Administratie der Belastingen; 1963

case 6/64 Costa v. ENEL; 1964

case 92/78 Simmenthal vs. Commission; 1978

Euroopa Liidu õigussüsteem

Liikmesriikide õigussüsteemidest tuletatud

põhimõtted

Põhiõigused ja vabadusedPõhiõigused ja vabadused Inimõigused, poliitilised õigused, majanduslikud vabadused

Administratiivne ja seadusandlik õiguslikkusAdministratiivne ja seadusandlik õiguslikkus õiguskindlus (legal certainty), protseduuriline õigus (procedural

fairness), läbipaistvus (transparency)

Põhjused, mis mõjutavad liikmesriikide valitsusi riikideülese õigussüsteemi aktsepteerimisel

• EL õiguse strukturaalne ja kultuuriline formalism• Euroopa Kohtu motiivid ja huvid• Liikmesriikide kohtusüsteemi motiivid ja huvid• Rahvusvahelise õigusühiskonna ja juristide huvid ja motiivid • Liikmesriikide valitsuste huvid

Euroopa Liidu õigussüsteem