Vietnami sõda

Vietnami sõdaKaur Alasoo ja Hando-Laur Habicht

Osapooled

Lõuna-Vietnam (toetasid USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus-Meremaa, Filipiinid)

Põhja-Vietnam (Viet minh, Vietkong, Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea)

Põhjused

Kommunismi edasise leviku takistamine, doominoefekti vältimine.

Demokraatia levitamine.

Ngo Dinh Diem

Eellugu, Indo-Hiina sõda 1945-1954 ja USA sekkumine 1954-1964

2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi

13. märts - 7. mai 1954 Dien Bien Phu lahing 26. aprill - 21. juuli 1954 Genfi Konverents 23. oktoobril 1955 toimunud referendumi tulemusi

võltsiti, loodi Vietnami Vabariik, mille presidendiks sai Ngo Dinh Diem.

1960 - Lõuna-Korea poliitiline opositsioon muutub salajaseks, Viet Cong palub abi Põhja-Vietnamilt

1961 - John F. Kennedy saadab Vietnami 1364 nõustajat 1963 - 15000 Ameeriklast Vietnamis, Kennedy

nõusolekul toimub sõjaväeline riigipööre, Diem kukutakse ja hukatakse.

Sõda 1964-1973

1964 - Tonkini lahe intsident 1965 - USA alustab Põhja-

Vietnami pommitamist 30. jaanuar 1968 - Teti rünnak 16. märts 1968 -  My Lai

veresaun 1969 - USA president Nixon

teavitab sajastest rahukõnelustest Põhja-Vietnamiga

1971 - Lõuna-Vietnami väed tungivad USA toetusel Laosesse

Nixoni valikud sõja lõpetamiseks

Vägede suurendamine ja sõjategevuse jätkamine.

Vägede kohene väljaviimine.

Vägede järkjärguline väljaviimine.

Richard M. Nixon Henry Kissinger

Tulemused

27. jaanuar 1973 – Pariisi rahuleping

29. märts 1973 - viimased USA väed lahkuvad

September 1974 - USA vähendab rahalist toetust

13. detsember 1974 - Põhja-Vietnam rikub Pariisi rahulepingut ja ründab Lõuna-Vietnami

10. märts 1975 - Põhja-Vietnam alustab pealetungi

30. aprill 1975 - Saigon kapituleerub tingimusteta Põhja-Vietnamile

2. juuli 1976 luuakse ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik

1975 aastal võtsid kommunistid võimu ka Kambodžas ja Laoses

Miks sõda ebaõnnestus?USA ei soovinud laiendada sõda Laosesse ja Kambodžasse,

mille kaudu toimus Lõuna-Vietnami sisside peamine varustamine (Ho Chi Minhi rada).

Ei osatud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon. Looduslikud tingimused olid väga rasked.

Samal ajal tuli tegeleda sõjategevusega ja Lõuna-Vietnami riikluse ülesehitamisega.

Põhja-Vietnamil oli suur arvuline ülekaal.

Põhja-Vietnam ei olnud huvitatud kompromissist.

Lõuna-Koreas võitles palju sisse, ei suudetud luua turvalist keskkonda.

Sõja lõpus kadus sellele toetus ka USAs.

USA-l puudusid suuremad liitlased ja kardeti Hiina sekkumist.

Protestid

Napalmirünnakud

Kim Phuc

Tänapäeval on Kim Phuc tuntud rahu ja inimõiguste eest võitleja

My Lai

Kaotused

USA: 58,209 (58,148) hukkunut ja 304,704 haavatut Lõuna-Vietnam: 223,748 hukkunut ja 1,169,763 haavatut Lõuna-Korea: 4,407 hukkunut ja 17,060 haavatut Austraalia: 512 langenut ja 2,940 haavatut Uus Meremaa: 37(teistel andmetel 55) langenut ja 187(teistel

andmetel 212) haavatut Tai: 351 hukkunut ja 1,358 haavatut Põhja-Vietnam: erinevatel andmetel 500,000 - 1,100,000

hukkunut ja hinnanguliselt 600,000 haavatut Hiina RV: 1,100 langenut ja 4,200 haavatut NSV Liit: hukkus 13 sõjalist nõuandjat Tsiviilisikud: 4,000,000-5,000,000, ~12-13% kohalikust

elanikkonnast

USAUSA

Vietnam