Upload
piret-pihu
View
2.642
Download
7
Embed Size (px)
Citation preview
Prantsusmaa Prantsusmaa ja 100 aastane ja 100 aastane
sõdasõdaPiret Pihu
7.klass
Kapetingide dünastiaKapetingide dünastia• 987 saab troonile Hugues Capet
• Kuningas valitses vaid kitsast ala Pariisi ümber
• Kindlustasid troonipärimisõiguse – lasi ta oma poja juba oma eluajal tulevaseks kuningaks kroonida
Philippe II AugustePhilippe II Auguste
Prantsusmaa kuningas 1180–Prantsusmaa kuningas 1180–
1223.1223.• Philippe osutus vägagi
võimekaks ja kavalaks poliitikuks.
• Tema peamisteks eesmärkideks kujunesid kuningavõimu tugevdamine ja kogu Prantsusmaa enda võimu alla ühendamine.
• Teise eesmärgi jaoks oli vaja vallutada Inglismaa kuningatelt Normandia ja Akvitaania, mis alates Plantagenetite dünastiasse kuuluva Henry II võimulesaamisest oli noile kuulunud. See õnnestus Philippel John Maata valitsusaja jooksul .
• Philippe II osales koos Richard Lõvisüdamega ka Kolmandas Ristisõjas
• Philippe II ajal asutati Pariisi ülikool (1200) ning rajati Louvre'i loss.
Philippe IV IlusPhilippe IV Ilus
Prantsusmaa kuningas 1285–Prantsusmaa kuningas 1285–
1314.1314.• Tema tuntuimad teod
on Templirüütlite Ordu likvideerimine ja generaalstaadide kokkukutsumine 1302.
• Väidetavasti suri ta ordu viimse suurmeistri Jacques de Molay needuse tagajärjel.
Louis IX PühaLouis IX Püha
Prantsusmaa kuningas 1226–Prantsusmaa kuningas 1226–
1270.1270.• eda peetakse
viimaseks tõeliseks ristisõdade ideaalide kandjaks ning Prantsuse kuningavõimu oluliseks tugevdajaks.
• Viis läbi mitmeid kohtureforme.
• 1297 kuulutas paavst Bonifatius VIII ta pühakuks.
100 aastane sõda100 aastane sõda• Toimus ajavahemikus 1337-
1453 (116 a).• Inglismaa ja Prantsusmaa
vahel. • Peamiselt toimusid lahingud
Prantsusmaal.
Sõja põhjusSõja põhjus• Saja-aastane sõda algas sellepärast, et
Prantsuse kuningas Philippe V ja tema pojad surid ning Inglise kuningas Edvard III , kes oli Philippe V tütrepoeg, nõudis trooni enesele.
• Prantslased panid aga aluse uuele dünastiale ja kuningaks sai hoopis Philippe VI.
Philippe VI Edvard III
• Prantsusmaa kuningas aastail 1328–1350. Ta oli esimene Valois' dünastiast pärinev Prantsusmaa kuningas.
• Inglismaa kuningas ning Iirimaa isand 1327–1377.
• Edward III sai tuntuks Saja-aastase sõja algatajana
Sõja algusSõja algus• Inglismaa kuulutas
Prantsusmaale sõja 1337. aastal, kuid tegelik sõjategevus algas alles 1346. aastal, kui 15000 inglise sõdurit maabusid Normandias.
• Raskerelvastusega Prantsuse rüütlid.
• Inglise kergelt relvastatud vibukütid.
• Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule nad siiski kaotasid.
Crecy lahing- 28.08 1346
Sõja käikSõja käik• Algas tulirelvade kasutamine välilahinguis.
• Inglased võtsid kasutusele “tuletoru”-kahuri eelkäija.
Poitiers´i lahingPoitiers´i lahing• 1356.aastal toimub
Poitiers`lahing, kus prantslased saavad taas inglastelt lüüa.Vangi langeb ka tollane Prantsuse kuningas Charles V (1364–1380) kes vabastati alles pärast tohutu lunaraha maksmist.
• 13 sajandil tabas Euroopat must surm - katk. Kõige hullem oli asi Kesk-Euroopas, sealhulgas ka Prantsusmaal.
• Katk ja kõrged maksud, mis kaasnesid sõjaga, põhjustasid Prantsusmaal ülestõuse. Tähtsaim ülestõus toimus Pariisis. Ülestõusud toimusid veel maapiirkondades, kus rünnati kirikuid ja mõisaid.
Pieter Brueghel the Elder, 1562 “ Katku triumf”
• Ka Inglismaa ei pääsenud katkust ja ülestõusudest, seal vallutasid ülestõusnud Londoni 1381.
• Läbirääkimistel tapeti ülestõusu juht Wat Tyler reeturlikult.
Smith, Anker- „Sir William Walworth, Lord Mayor of London, Killing Wat Tyler in Smithfield, 1381“
Sõja lõppSõja lõpp• Peale Poitiers`i lahingut, ülestõuse ja
katkuepideemiate levikut sõlmiti vaherahu.
• Vaherahu ajaga suutsid paremini sõjast toibuda prantslased, eesotsas kuningas Charles V Targaga. Nad vallutasid tagasi peaaegu kogu Prantsusmaa, kuid järgmine Prantsusmaa kuningas Charles VI Vaimuhaige, lasi inglastel Orleansini tungida.
• 1429.a. linna kaitsmise ajal ilmus Prantsuse õukonda talutüdruk Jeanne d´Arc, kes väitis, et Jumal on käskinud temal päästa Prantsusmaa. Ainuüksi tema nägemine innustas sõjamehi võitudele.
• Jeanne d`Arc`i juhtimisel tungiti Pariisini. Pariisi vallutamiseks talle enam lisavägesid ei saadetud ning 1430. aastal langes Jeanne d`Arc Inglismaa liitlaste - burgundlaste kätte vangi ja ta anti inglastele üle. Kirik määras talle karistuseks tuleriidal põletamise.
• 1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks.
• Jeanne d´Arc´i tapmine lisas prantslaste vabadusihale hoopis hoogu ja nad hakkasid järjest võitma.
• 1453. aastaks olid inglased Prantsusmaalt välja aetud, vaid Calais jäi veel sajaks aastaks inglaste kätte.
• Sõditud 116 aasta jooksul valitsesid mõlemas riigis viis erinevat kuningat. Prantsusmaa kuningateks olid: Philippe V Ilus , Jean II Hea , Charles V Tark , Charles VI Vaimuhaige ja Henry VI. Inglismaa kuningateks olid: Edward III , Richard II , Henry IV , Henry V ning Henry VI.