Upload
efrat
View
164
Download
1
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Loomade heaolu toetus 2014-2020. Katrin Rannik Maaelu arengu osakond Põllumajandusministeerium Tallinn, 19. veebruar 2013. Loomade heaolu toetus maaelu arengukavades. 2004-2006:. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Loomade heaolu toetus Loomade heaolu toetus 2014-20202014-2020
Katrin RannikMaaelu arengu osakond
Põllumajandusministeerium
Tallinn, 19. veebruar 2013
Loomade heaolu toetus Loomade heaolu toetus maaelu maaelu arengukavadesarengukavades
2004-2006: 2004-2006:
Keskkonnasõbraliku tootmise toetuse üheks nõudeks mitmete hulgas oli väljas karjatamine. Nõude üheks põhjenduseks
oli loomade heaolu argument.Mahepõllumajandusliku tootmise
toetus. Mahepõllumajanduse nõuded sisaldavad samuti loomade heaolu
nõudeid.
2005. aastal läbiviidud uuringust ilmnes, et üle 95% küsitlusele vastanud Eesti elanikest peab loomade sisetingimustest väljasaamist õuealale ja loomuliku valguse kätte oluliseks või väga oluliseks.
2007-2013:2007-2013:2009.aastast jätkus uus
mahetoetus 2009. aastal sai keskkonnasõbraliku
tootmise toetusest keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mis sisaldas nõudeid taimekasvatusele
2009. aastal rakendus eraldi loomade heaolu toetus, mis kasvas välja KST karjatamise nõudest
Loomade heaolu Loomade heaolu toetus 2007-2013toetus 2007-2013
Loomade heaolu toetust makstakse karjatatavate loomade kohta
Toetus on seotud viieaastase kohustusperioodiga
Tegemist ei ole pelgalt karjatamise toetamisega, kaasneb rida heaolunõudeid karjamaal – ohutu aed, vaba juurdepääs joogiveele jne
Lisaks loomade heaolule on toetusel ka keskkonnaeesmärgid
Loomade heaolu Loomade heaolu toetus 2007-2013toetus 2007-2013
Toetust taotles 2012. aastal ca 2400 taotlejatca 97 100 loomühiku kohtaca 4 900 900 eurot
Töögruppide tööTöögruppide töö
Meetmete töögrupid
Esindatud on eksperdidja sotsiaalpartnerid – EMÜ, TTÜ, ETKL, EPTK, EPKK, noortalunikud, ELS, EHS ja teised hobusekasvatajad, Eesti Linnukasvatajate Selts, ELaS, ETKÜ, ELKS, PMK, VTA ja PRIA
21. oktoobrist alates oleme töögrupis koos käinud 4 korda
Lisaks on toimunud kohtumisi väiksemates töögruppides (näiteks kontrolli ja baasnõuete teemal)
Loomade heaoluLoomade heaolu
Peamised loomade õigused on tagatud seadusandluse kaudu
VTA on leidnud 2011. a nõuete rikkumisi ca 6% 3000 loomakasvatusettevõttest. Sigalate puhul ulatub eksimuste protsent 28-ni
Levinumad rikkumised: loomade pidamine mittenõuetekohastes ehitistes, probleemid loomade liikumisvabadusega (loomadel oli ebapiisavalt ruumi, vasikaid peeti lõas), loomade seisundit ei jälgitud küllaldaselt, sigadel puudus tuhnimismaterjal.
Peamised loomade õigused on tagatud seadusandluse kaudu
Loomakaitseseadus
Nõuded veiste, vasikate, sigade, kanade, lammaste ja kitsede pidamisele…
Loomade heaolu Loomade heaolu meetme raamidmeetme raamid
Raami loovad EL õigusaktid
3 peamist okt-st 2011 seni eelnõu staatuses olevat õigusakti on (EP ja Nk määrused):
Maaelu määrusHorisontaalmäärusOtsetoetuse määrus
Rakendusmääruse kavandeid veel ei ole
Toetuse raamidToetuse raamid
Toetust makstakse vabatahtlike toimingute eest, mis hõlmavad ühte või mitut loomade heaolu parandavat kohustust
Nõuded peavad olema rangemad kui … nõuetele vastavuse nõuded… muud asjakohased siseriiklike
õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded
Toetuse raamidToetuse raamidKohustused võetakse ühe aasta
pikkuseks ajavahemikuks, mida võib pikendada.
Toetussummadega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu kas tervikuna või osaliselt.
Maksimaalne toetusmäär on 500 eurot loomühiku kohta
Baastase on … Baastase on …
… määrava tähtsusega ja jagab eesmärgi saavutamise võimalused kaheks. Loomade elementaarset heaolu hoidvad meetmed või keskkonnanõuded on sätestatud kõigile kohustuslike õigusaktidena ning üldjuhul nende täitmise järgimisega kaasnevaid kulusid toetustega ei hüvitata. Baastaset ületavate nõuete täitmist on võimalik toetusega soodustada
Nõuetele vastavuse(cross compliance) eesmärgid:
siduda toetuste maksmine keskkonna, kliimamuutuste ja maa hea põllumajandus-seisundi; rahva-, looma- ja taimetervise ning loomade heaolu nõuete järgimisega
tagada, et täies mahus toetusi saavad need põllumajandustootjad, kes täidavad nõudeid
Aastast 2013 rakendus loomade heaolu valdkond
Lisainfo: ww.pikk.ee/nouetelevastavus
Loomade heaolu toetus Loomade heaolu toetus 2014-20202014-2020
Toetuse saajaToetuse saaja
Põllumajandustootja (juriidiline isik või FIE), kes peab veiseid, sigu, lambaid, kitsi, munakanu või hobuseid ja kes taotleb toetust iga taotlusel märgitud loomarühma kohta vähemalt 2 LÜ ulatuses ning kellel on vähemalt 1 ha põllumajandusmaad. Toetust ei saa mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta. Veiste, hobuste, lammaste ja kitsede kohta ei saa toetust isik, kel on MAK 2007 – 2013 raames kehtiv loomade karjatamise toetuse kohustus.
Loomühikute arvestamisel on hetkel aluseks võetud komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 V lisas toodud määrad.
Toetusõiguslik loom ja Toetusõiguslik loom ja nõudednõudedLooma kohta on täidetud loomade
registreerimise- ja identifitseerimise seadusandlikud nõuded. Taotleja peab veiseid, sigu, lambaid, kitsi või kanu loomakasvatushoones, mis on registreeritud PRIA põllumajandusloomade registris. Kanade ja sigade arvu üle peab taotleja lisaks majapidamisesisest arvestust.
Toetuse saaja täidab kogu majapidamises nõuetele vastavuse nõudeid ning baasnõudeid ja toetatavaid nõudeid selle loomarühma osas, mille kohta ta toetust taotleb. Lisaks võib taotleja valida täitmiseks ka toetatava lisanõude.
Meetme baasnõuded on kehtestatud järgmiste õigusaktidega:
• Loomakaitseseadus • Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja
raviks kasutamise tingimused ja kord• Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või
ehitise kohta• Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile
või ehitisele • Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või
ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele
• Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele
• Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta
Toetatav lisanõuded õigile: Osalemine loomade heaolu või loomatervishoiu koolitusel.
Toetatav lisanõue kõigile:
Osalemine loomade heaolu või loomatervishoiu koolitusel.
VEISEDVEISED
PROBLEEMIDPROBLEEMID
Piimaveised - lühike karjas püsimise aeg (2,8 laktatsiooni), karjatamisest loobumine, jalgade ja udarahaigused, mida soodustab ebamugavad lamamisase, mitteküllaldane allapanu ja puudulik hügieen. Noorloomade pidamistingimused.Lihaveised - talvised pidamistingimused
Toetatavad nõudedToetatavad nõuded•Suveperioodil karjatatakse majapidamises peetavatest veistest (valida variant):
A: vähemalt 30% kogu veisekarjast;
B: vähemalt 50% kogu veisekarjast;
C: karjatatakse kõiki majapidamises peetavaid veiseid va vasikad, nuumpullid, poegivad ja haiged loomad, kelle kohta karjatamise kohustus ei kehti.
Karjatamise üle peetakse arvestust.
•Ülekarjatamine on keelatud.
•Veiste lamamisala on puhas, kuiv, looma jaoks mugav ja pehme.
• Kui vasikat ei toida ammlehm, pakutakse vasikale esimesel kaheksal elunädalal piima või piimaasendajat kunstammest või lutist. Vasikas peab saama juua vabalt püstises asendis. Imemiskaitse (võõrutusrõnga) kasutamine on keelatud.
• Kui vasikaid peetakse rühmana, siis peab selleks kasutatavas ühissulus olema vähemalt 2,0m2 vaba põrandapinda iga vasika kohta. Terve põrandapind on pehme allapanuga kaetud.
• Üle 1 nädala vanusele vasikale on pidevalt saadaval kvaliteetne hein.
• Noorloomi (vanuses 6 kuud kuni tiinete loomade gruppi paigutamiseni) ei peeta õas.
• Veiste nudistamist võib läbi viia üksnes veterinaarharidusega isik, kes peab kasutama üldnarkoosi või lokaalanesteesiat.
SEADSEAD
PROBLEEMIDPROBLEEMIDVedelsõnnikutehnoloogia ei võimalda allapanu, puudub tuhnimismaterjal. Kohati esineb ruumipuudust, sead ei pääse karjamaale ega vabaõhualale, sabade lõikamine on kujunenud rutiinseks tegevuseks.
Toetatavad nõudedToetatavad nõuded• Sigadele tagatakse sisetingimustes lamamisalal
sobiv allapanu (põhk, turvast, hein, saepuru või muu sobiv materjal), lamamisala on
puhas, kuiv, looma jaoks mugav ja pehme. • Sigadel on pidev juurdepääs puhtale põhule või heinale uudishimu ja tuhnimisvajaduse rahuldamiseks.• Lisanõue (valitav sigalates, kus peetakse emiseid): Poegimissulu suuruseks on minimaalselt 6 m2, millest vähemalt pool on jäiga põrandaga ja allapanuga kaetud. Emisele antakse pesaehitamiseks põhku. • Lisanõue: Suveperioodil tagatakse sigadele pääs väliaedikusse.• Sigade sabade lõikamine on keelatud va erandjuhtumil
meditsiiniliste näidustuste korral veterinaararsti igakordsel kirjalikul loal ja seejuures narkoosi või lokaalanesteesiat kasutades. Nõue kehtib sigade kohta, kes on sündinud alates taotleja esmakordse taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist.
LINNUKASVATUSLINNUKASVATUS
PROBLEEMIDPROBLEEMIDKui kodumajapidamistes peetakse kodulinde vabalt, siis alternatiivsüsteemide rakendamine tootmisettevõtetes on seni väikesemahuline.
Toetatavad nõudedToetatavad nõudedToetatakse ainult alternatiivseid pidamissüsteeme, st õrrekanade ja vabalt peetavate kanade pidamist
• 1 m²lindude pidamise ruumi pinna kohta peetakse kuni kuut kana. • Iga viie kana kohta on olemas vähemalt üks pesa. Kui
kasutatakse rühmapesi, tuleb arvestada vähemalt 1 m² pesapinda kuni 100 kana kohta.• Allapanu on puhas, kuiv, vähetolmav ja paksusega vähemalt 10 cm. Allapanu imab endasse väljaheited, võimaldab lindudel siblida ja sulgi puhastada. Allapanu katab vähemalt poole kogu
lindude pidamise ruumi põrandapinnast. Allapanu puudub ainult alal, mille kohale on paigaldatud õrred.• Puhas sõmer liiv on kanadele pidevalt saadaval.• Lisanõue: Kanad pääsevad suveperioodil välialale, mille pind on vähemalt 1 m² kuni kuue kana kohta.
HOBUSEDHOBUSED
PROBLEEMIDPROBLEEMID• Hobusepidamishoonete halb mikrokliima ning
madal söödakvaliteet.• Hobused vajavad väga palju värskes õhus
liikumist, kuid sageli puuduvad selleks vastavad tingimused.
• Suvel on suurimaks probleemiks karjamaade ebapiisav suurus hobuste arvu kohta ning rajatiste puudus, mis võimaldaks hobusel varjuda ilmastikuolude ning putukate eest.
• Puudulik kabjahooldus.
• Erinevalt teistest põllumajandusloomadest, puudub hobuste pidamistingimuste täpsem seadusandlik regulatsioon.
Toetatavad nõudedToetatavad nõuded• Kõiki majapidamises peetavaid hobuseid karjatatakse suveperioodil. Karjatamise üle peetakse arvestust.• Hobuse kohta peab olema karjatamispinda vähemalt 0,5 ha. Ülekarjatamine on keelatud.• Olemas on jooksuaed või piiritletud jooksuala, mis tagaks hobustele igapäevase väljas vabalt liikumise võimaluse.• Loomadele on tagatud pääs varjualusesse, mis kaitseks halbade ilmastikutingimuste ja putukate eest. • 1. – 2. aastaseid märasid peetakse täkkudest eraldi.• Olemas on eraldi piiritletud ruum haigete ja poegivate märade jaoks.• Hobuste kabjad peavad olema hooldatud.• Hobustel on teostatud kevadine siseparasiitide tõrje ajavahemikul 01.04.-31.05. ja see on kinnitatud antud menetluse läbiviinud loomaarsti poolt väljaantud tõendiga.• Lisanõue: Hobustel peab olema teostatud:
a) ajavahemikul 01.10.-30.11. sügisene siseparasiitide tõrje preparaadiga, mis on näidustatud hobuste maokiini vastsete vastu b) hobuste gripi vastane vaktsineerimine vastavalt Eesti
Ratsaliidu nõuetele (sisaldab baasvaktsineerimist)c) teetanuse vastane vaktsineerimine 1 kord aastas
LAMBAD JA KITSEDLAMBAD JA KITSED
PROBLEEMIDPROBLEEMID
• Ebapiisav kaitse kiskjarünnakute eest
Toetatavad nõudedToetatavad nõuded•Suveperioodil karjatatakse kõiki majapidamises peetavaid kitsi ja lambaid karjamaal. Karjatama ei pea poegivaid ja haiged loomi.
Karjatamise üle peetakse arvestust.• Loomadele on öisel ajal tagatud pääs ehitisse, mis kaitseks halbade ilmastikutingimuste ja kiskjate eest. • Majapidamises on olemas loomade kokkukoondamise aiad.• Lamba ja kitse lamamisala on puhas, looma jaoks mugav ja pehme.•Enne karjatamisperioodi tehakse väljaheidete
analüüs loomade siseparasiitide kindlakstegemiseks.