Loomad Eesti looduses

Koostas: Vairi Lehtsaar

Rebane on väikese koera suurune, oranži värvi ja pika koheva sabaga.

Toitub peamiselt närilistest. Elab urus, millel on mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt

kutsikate kasvatamiseks. Rebasel on väga hea kuulmine, haistmine ja nägemine.

Rebane (Vulpes vulpes)

Hundil on hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja kohev saba, mis pole rõngas.

Hundil on terav haistmine, kuulmine ja nägemine. Elab veekogu äärses koopas. Toitub sõralistest, pisematest loomadest, putukatest ja

linnumunadest.

Hunt (Canis lupus)

Suurim Eestis elav kiskja Tugev jõuline kehaehitus, väike sabajupp, väikesed

silmad ja ümarad kõrvad. Nägemine on halb, kuulmine keskmine, haistmine

väga hea. Sööb nii loomi putukaid kui ka marju

Pruunkaru (Ursus arctos)

Sööb rohttaimi, puude ja põõsaste oksi, koori ja võrseid.

Jänesed on pruunikashallid. Talvel muutuvad jänesed heledamaks.

Kuuleb ja tunneb lõhna hästi

Jänes (Lepus)

Kõrged jalad (esikäpad on tagumistest suuremad), karvased päkad, lühike saba

Kuulmine on ülihea tänu karvatuttidele kõrva otstes.

Sööb jäneseid, sõralisi, närilisi, linde ja teisi kiskjaid.

Ilves (Lynx lynx)

Selga katavad okkad, kõhtu ja nägu karvad. Lühikeste kõrvade ja sabaga.

Tugev nahalihastik võimaldab kerra tõmbuda ja niiviisi end vaenlaste eest kaitsta.

Segatoiduline. Sööb putukaid ja nende vastseid, vihmausse, selgrootuid, konni, hiiri, linnumune ja –poegi.

Siil (Erinaceus europaeus)

Eesti suurim metsloom. Võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks. Emane põder on põdralehm, isane põdrapull. Põdrapullil on uhked sarved, mida kasutab lahingutes teiste

pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole.

Põder (Alces alces)

Tänan tähelepanu eest!