Loodusõpetus 5.klassile

Viia Hang

2013

*Loomad jõesImetajad ja linnud

*Kobras

* Kobras

*Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani.

*Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega.

*Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega.

* Kobras

Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.

* Kobras

Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega.

* Kobras

Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil.

*Naarits

* Naarits

Naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja, kes kuulub kaitsealuste liikide esimesse kategooriasse. Ta oli kunagi laialt levinud Kesk- ja Ida-Euroopas. Kaasajal leidub teda vaid üksikute salkadena siin-seal. Peamiseks põhjuseks, miks naarits välja sureb peetakse ameerika naaritsat, keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse elama asunud ja sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits.

* Naarits

Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Ameerika naaritsast erinevalt on tal valged nii mokad kui ka alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel.

* Naarits

Elavad naaritsad vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Naaritsad on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad jäädes vee alla kuni kaheks minutiks.

* Naarits

Söövad naaritsad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle nad aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid.

*Vesipapp

* Vesipapp

*Vesipapp on jässaka kehaga ja väga huvitavate elu-kommetega lind. Jässakaks teeb teda tema paks sulestik, mis võimaldab tal väga külmas kliimas isegi jäise veega mäestikujõgedes tegut-seda.

*Vesipapp on ühtlaselt tumepruun lind, aga kontrastselt tõusevad esile tema valged rind, kurgu-alune ja puguala.

* Vesipapp

*Eestis on vesipapp haruldane talikülaline, kes saabub oktoobri lõpul või novembri alguses ja lendab taas oma pesitsusaladele aprillikuus. Vaid haruharva on ta pesitsenud ka Eestis, enamasti teeb ta seda aga mägismaadel kiirevooluliste jõgede ja ojade kallastel. Eestis võime teda näha kinnikülmumata kiirevoolulistel jõgedel.

*Vesipapid jooksevad, ujuvad ja sukelduvad väga hästi. Lend jätab neil jässaka keha tõttu jõulise ja hoogsa mulje. Tavaliselt lendavad nad madalal kas veepinna või maapinna kohal mööda jõesängi üles- või allavoolu.

* Vesipapp

Sageli võib vesipappi näha niisama vee kohal mõnel oksatüükal, lepajuurel või veest välja ulatuval kivitipul istumas. Kui teda ärritada, siis jätab ta suuresti kirikhärra mulje: tema valge lapp rinnal ja must ülejäänud sulestik moodustavad kirikuõpetaja rüü. Enne ja pärast sukeldumist või õhulendu teeb ta hulka kummardusi. Seetõttu tuntakse teda ka jõekirikisandana, jõekirikhärrana, jõeköstrina, veeköstrina jt.

* Vesipapp

*Vesipapp rajab massiivse pesa kaljudele, kivide vahele või päris järsaku seinale samblast. See on külgavaga.

*Aprilli lõpul muneb emaslind 4 kuni 6 muna ja ka pojad haub välja peamiselt tema. Sageli peab pessa pääsemiseks lipsama eelnevalt läbi veejoa.

* Vesipapp

*Vesipapp sööb väikeseid veeputukaid või teisi veeselgrootuid, ka kalu, keda püüab veest või vee ligidalt, jõepõhja kruusa seest ja kivide alt. Eriline on see, et ta võib toitu otsides pikka maad mööda jäise veega jõe põhja joosta ning seejuures ei tee ta külmast üldse mitte välja. Nii on pandud talle vanarahva hulgas nimed: jääpura, jäälind jt. Vesipapil on olemas kaitsemehhanismid nahklappide näol, mis katavad tema kõrvaalasid ja nokal olevaid ninasõõrmeid.

*Vesipapp on looduskaitse all.

*Jäälind

* Jäälind

Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni.

* Jäälind

*Jäälind on Eestis levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt levinud Euraasia mandril. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde.

*Elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses, kus on puhas läbipaistev vesi ja vaikne vool.

* Jäälind

Jäälind toitub peamiselt kaladest, kelle pikkus ei ületa 6 cm, ei põlga ära ka putukaid ja teisi veeloomi. Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette.

* Jäälind

*Pesa teeb jäälind urgu, mille kraabivad nokaga nii isas- kui emaslind koos. Lahtikaabitud pinnas heidetakse jalgadega eemale. Uuristatud käigu pikkuseks on 0,3 kuni 1 meeter ja selle uuristamiseks kulub aega sõltuvalt pinnasest 7 kuni 12 päeva. Uru lõpus olevasse pessa munetakse 6 - 7 muna. Neid hautakse kordamööda ja 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab ainult emalind.

*Jäälind on looduskaitse all.

*Videod

Jäälind http://www.youtube.com/watch?v=d4OBnJOamCA

Saarmas, kobras, ondatra, mink

http://www.youtube.com/watch?v=OqkJP5bQKBc

Vesipapp

http://www.youtube.com/watch?v=-NjN3IYcTbY

*Pildid:

http://blog.moment.ee/2006/11/kober-e-kobras-european-beaver-castor-fiber.html

http://www.online.ee/~muuseum/big_imgs/kobras1.htm

http://www.reisijutud.com/gallery3/index.php/Paunkyla090405/w_paunkyla_090405_010

http://pilt.delfi.ee/picture/5922727/

http://blog.moment.ee/tag/ameerika-naarits/page/2

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kaitsealused_liigid

http://www.postimees.ee/941604/saaremaale-viiakse-elama-kumme-euroopa-naaritsat/

http://organismid.blogspot.com/2010/11/konkurents_15.html

http://blog.moment.ee/tag/vesipapp

http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CINCIN2.htm

http://blog.moment.ee/tag/vesipapp

http://imremusto.planet.ee/p/373

http://keskkond.eu/?pid=580

http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=147

http://www.hullumaja.com/?pg=main&i=550997

http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4lind

http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/CASFIB2.htm

http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/naarits2.htm

http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CINCIN2.htm

http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ALCATT2.htm

*Kasutatud kirjandus: