-es...Kinnisvarahooldus Põhihariduse nõudeta kutseõpe 4 Õppeasutus Tallinna Kopli Ametikool Õppeasutuse kood 75029429 Aadress Kopli 98 Telefon/Faks 664 46 70 / 660 04 76 e-post

Õppekava kinnitatud

Direktori kk. nr1-5/24

18.04.2012

Õppeasutus:Tallinna Kopli Ametikool

Õppeasutuse kood:75029429

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Õppekavarühm Ehitus ja tsiviilrajatised ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava KINNISVARAHOOLDUS nimetus eesti keeles

Facility serviceman nimetus inglise keeles

Õppekava kood EHIS-es ....................................................................

Õppekeel eesti keel ja vene keel

Kutseõppe liik

kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

x põhihariduse nõudeta kutseõpe

kutseõpe põhihariduse baasil

kutsekeskharidusõpe

kutseõpe keskhariduse baasil

Maht õppenädalates (õn) 80

Õppekava koostamise alus

Õppekava koostamisel on aluseks võetud ehituserialade riiklik õppekava (HTM määrus 14.03.2008

nr 20) ning kinnisvarahooldaja I ja II kutsestandard (kinnitatud 9. detsembril 2004. a Ehituse,

Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu otsusega nr 18).

Kinnisvarahooldus Põhihariduse nõudeta kutseõpe

2

Õppekava eesmärgid ja ülesanded

Õppekava eesmärk Tallinna Kopli Ametikooli kinnisvarahoolduse eriala kutsealase koolituse eesmärk on tagada tööjõuturule konkurentsivõimeliste töötajate ettevalmistamine. Selleks kool tagab vajalikud võimalused kutsehariduse omandamiseks kinnisvarahoolduse erialal. Kooli lõpetaja peab omama ettevalmistust olla :

töötajaks riigi- ja munitsipaalettevõtetes või erafirmas, suurte korterelamute või mõnest majast moodustatud ühistu, ärihoone või muu ehitise hooldajana

olla piisavalt konkurentsivõimeline muutuval tööjõuturul;

omanda sotsiaalseks toimetulekuks vajalike teadmisi ja oskusi;

valmis edasisteks õpinguteks (elukestvaks õppeks) omandatud eriala sügavamaks tundmiseks või spetsialiseerumiseks mõnele kinnisvara korrashoiu kitsamale alalõigule;

tervikliku maailmanägemusega kodanik.

Õppekava ülesanded Tallinna Kopli Ametikooli pakutav haridus peab tagama lõpetaja orienteerumise muutuvas elu- ja töökeskkonnas, piisava erialase ettevalmistuse orienteerumaks kinnisvara korrashoiu erinevates lõikudes ja ettevalmistuse toimetulekuks iseseisvasse tööellu astumisel. Õpitav kutseala eeldab õpilaselt lisaks tehnilistele teadmisetele ka sotsiaalset valmisoleku pidevaks suhtlemiseks klientidega ja stressitaluvust võimalike avariiolukordade lahendamisel. Selleks kool tagab pakutava õppetöö kaudu järgmiste ülesannete täitmise:

kujundada õpilasest iseseisev isiksus, kellel on teadmised, praktilised oskused, vilumused ja hoiakud töötamiseks kinnisvarahooldusega tegelevas ettevõttes või ala ettevõtjana;

suunata õpilasi tegema tavareeglitest lähtuvalt eetilisi, seaduspäraseid ja õiglasi valikuid;

orienteerida õpilasi pidevale õppele ja kestvale enesetäiendamisele;

kujundada õpilastes iseseisva töö oskust, loovust, algatus-, otsustusvõimet ja vastutustunnet;

arendada õpilastes kinnisvarahooldajale vajalikku suhtlemisoskust;

treenida õpilasi valmisolekuks meeskonnatööks ja kriisisistuatsioonides läbi probleemide kiire analüüsi ning nende lahendamiseks vajalike otsuste tegemiseks läbi protsesside omavaheliste seoste mõistmise;

õpetada rakendama saadud kutsealaseid teadmisi ja oskusi konkreetsete tööülesannete täitmisel anda oskus planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd, sealjuures arvestades töö- ja elukeskonna säästva arengu printsiipidega;

suunata väärtustama oma kutseala läbi oma kutseoskuste arendamise ja ametiau hoidmise.

Nõuded õpingute alustamiseks

Vastuvõtt toimub lõpetamata põhihariduse baasil; õppima võib asuda isik, kes on vähemalt 17.

aastane. Õppetöö toimub eesti ja vene keeles.

Koolitusele võetakse isikuid, kelle tervislik seisund arstliku komisjoni otsuse põhjal võimaldab õppimist ja töötamist kinnisvarahooldus kutsealal.

Toimub vestlus kutsesobivuse selgitamiseks.

Arvestatakse tunnistuse keskmist hinnet.

Erivajadustega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul kooli vastuvõtukomisjon koos meedikute esindajatega.


3

Õppekava struktuur

Kinnisvarahoolduse eriala kogumaht on 80 õppenädalat. Õppekava koosneb kutseharidusliku õppe moodulitest, mille maht on 80 õppenädalat, millest 34 nädalat on üld- ja põhiõpinguid, 23 nädalat valikõpingud, 22 nädalat praktika ja 1 õppenädal lõpueksam. Praktika toimub ettevõtetes.

1. Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika) (56 õppenädalat) majanduse ja ettevõtluse alused (1õn), tööseadusandluse alused (1õn), suhtlemise ja asjaajamise alused (1õn), arvutiõpetus (2õn), erialane võõrkeel (2õn), joonestamine (2õn), töö- ja keskkonnaohutus (1õn), ehitusfüüsika (1õn), ehitamise alused (1õn), ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid (3õn), ehitusmõõdistamine (1õn), renoveerimise alused (1õn), kinnisvarahoolduse alused (1õn), klienditeenindus (1õn), konstruktsioonide tehnohooldus (4õn), tehnosüsteemide hooldus (4õn), krundihooldus (3õn), puhastustööd (3õn), praktika (22 õn).

2. Valikõpingute moodulid (23 õppenädalat) karjääriplaneerimine (1õn), heakorratööd (2õn) ning valik 1 või 2. Valik 1- ehituskonstruktsioonide hooldus: müüritööd (4õn), hüdroisolatsioonitööd (1õn), betoonitööd (3õn), maalritööd (5õn), plaatimistööd (5õn), kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine (2õn). Valik 2- keskkonnatehnika: lukksepatööd (3õn), hüdraulika alused (1õn), veevärgitööd (4õn), kanalisatsioonitööd (4õn), sanitaartehniliste seadmete paigaldamine (1õn), ventilatsioonitööd (3õn), hoonesisesed küttesüsteemid (4õn). Valiku 1 või 2 tegemise aluseks on õpilase isiklikud eelistused. Lõpueksam- maht 1 õppenädal. Kutsehariduse omandamiseks peab õpilane olema läbinud teoreetilise ja praktilise kursuse täies ulatuses positiivsetele hinnetele ning sooritanud erialase lõpueksami.

Nõuded õpingute lõpetamiseks

Kool loetakse lõpetatuks pärast õppekavas esitatud õpitulemuste saavutamist ja lõpueksami

sooritamist positiivsele tulemusele.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid

Kooli lõputunnistus kutseõppe läbimise kohta ja hinneteleht.

Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele ...................................................................................... .201….a.

............................................................................................................................................................ /ees- ja perenimi, allkiri/


4 Õppeasutus Tallinna Kopli Ametikool Õppeasutuse kood 75029429 Aadress Kopli 98 Telefon/Faks 664 46 70 / 660 04 76 e-post [email protected] Õppekavarühm Ehitus ja tsiviilrajatised

ISCED 97 liigituse järgi Õppekava Kinnisvarahooldus

nimetus eesti keeles Facility serviceman

nimetus inglise keeles Kutseõppe liik põhihariduse nõudeta kutseõpe Õppekava maht õppenädalates 80 Õppekeel eesti ja vene Kinnitan Kaspar Kaugija

kooli direktori nimi, allkiri käskkirja nr kuupäev 1-5/ 24, 18.04.2012

pitsat Kooskõlastatud kooli õppenõukogu 2-17/2-õn, 10.04.2012

koosoleku protokolli nr, kuupäev kooli nõukogu 1-10/12, 16.04.2012

koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik Madis Annus

nimi, allkiri õppedirektor

amet 664 46 79, [email protected]; 660 04 76 kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis

kuupäev Õppekava kood …………………………………

mailto:[email protected]


5

SISUKORD

I ÜLDOSA......................................................................................................................... 7

Õppekava koostamise alus .............................................................................................. 7

Õppekava eesmärk ja ülesanded ..................................................................................... 7

Nõuded õpingute alustamiseks ........................................................................................ 7

Õppekava struktuur ja maht ............................................................................................. 8

Üldised hindamise põhimõtted ......................................................................................... 8

Nõuded õpingute lõpetamiseks ...................................................................................... 10

Õppekava koostajad ....................................................................................................... 10

II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ................................................................. 11

ÜLD- JA PÕHIÕPINGUD ............................................................................................... 11

MOODUL 1 MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED ......................................... 11

MOODUL 2 TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED ........................................................ 13

MOODUL 3 SUHTLEMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED .......................................... 15

MOODUL 4 ARVUTIÕPETUS .................................................................................. 17

MOODUL 5 ERIALANE VÕÕRKEEL ........................................................................ 19

MOODUL 6 JOONESTAMINE .................................................................................. 20

MOODUL 7 TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUS .......................................................... 22

MOODUL 8 EHITUSFÜÜSIKA .................................................................................. 24

MOODUL 9 EHITAMISE ALUSED ............................................................................ 26

MOODUL 10 EHITUSMATERJALID JA -KONSTRUKTSIOONID .............................. 28

MOODUL 11 EHITUSMÕÕDISTAMINE ..................................................................... 31

MOODUL 12 RENOVEERIMISE ALUSED ................................................................. 33

MOODUL 13 KINNISVARAHOOLDUSE ALUSED ..................................................... 35

MOODUL 14 KLIENDITEENINDUS ............................................................................ 37

MOODUL 15 KONSTRUKTSIOONIDE TEHNOHOOLDUS .................................... 39

MOODUL 16 TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS ........................................................ 42

MOODUL 17 KRUNDIHOOLDUS ............................................................................... 46

MOODUL 18 PUHASTUSTÖÖD ................................................................................ 48

VALIKÕPINGUD ............................................................................................................ 50

MOODUL 19 KARJÄÄRIPLANEERIMINE .................................................................. 50

MOODUL 20 HEAKORRATÖÖD ................................................................................ 51

MOODUL 21 MÜÜRITÖÖD ........................................................................................ 53

MOODUL 22 HÜDROISOLATSIOONITÖÖD .............................................................. 55

MOODUL 23 BETOONITÖÖD .................................................................................... 57

MOODUL 24 MAALRITÖÖD ....................................................................................... 60

MOODUL 25 PLAATIMISTÖÖD ................................................................................. 62

MOODUL 26 KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE ............................. 64

MOODUL 27 LUKKSEPATÖÖD ................................................................................. 66

MOODUL 29 VEEVÄRGITÖÖD .................................................................................. 70

MOODUL 30 KANALISATSIOONITÖÖD .................................................................... 73

MOODUL 31 SANITAARTEHNILISTE SEADMETE PAIGALDAMINE ....................... 76

MOODUL 32 VENTILATSIOONITÖÖD ...................................................................... 78

MOODUL 33 HOONESISESED KÜTTESÜSTEEMID ................................................ 81

PRAKTIKA...................................................................................................................... 84


6

LISA A Moodulite nimetused ja mahud .......................................................................... 86

LISA B Lõpueksami läbiviimise juhend ........................................................................... 87

LISA C Õppekavaga seotud õppebaasi kirjeldus ........................................................... 88

LISA D Õppekavaga seotud õpetajad ............................................................................ 89


7

ÕPPEKAVA KINNISVARAHOOLDUS

Kutseala valdkond : Ehitus ja tsiviilrajatised Eriala: Kinnisvarahooldus I ÜLDOSA

1. Õppekava koostamise alus Õppekava koostamisel on aluseks võetud ehituserialade riiklik õppekava (HTM määrus 14.03.2008 nr 20) ning

2. Õppekava eesmärk ja ülesanded Õppekava eesmärk Tallinna Kopli Ametikooli kinnisvarahoolduse eriala kutsealase koolituse eesmärk on tagada tööjõuturule konkurentsivõimeliste töötajate ettevalmistamine. Võimaldada õppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid töötamiseks ehitus- ja kinnisvarahooldus-ettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Õppekava ülesanded

Tallinna Kopli Ametikooli pakutav haridus peab tagama lõpetaja orienteerumise muutuvas elu- ja

töökeskkonnas, piisava erialase ettevalmistuse orienteerumaks kinnisvara korrashoiu erinevates

lõikudes ja ettevalmistuse toimetulekuks iseseisvasse tööellu astumisel. Õpitav kutseala eeldab

õpilaselt lisaks tehnilistele teadmisetele ka sotsiaalset valmisoleku pidevaks suhtlemiseks

klientidega ja stressitaluvust võimalike avariiolukordade lahendamisel. Selleks kool tagab

pakutava õppetöö kaudu järgmiste ülesannete täitmise:

kujundada õpilasest iseseisev isiksus, kellel on teadmised, praktilised oskused, vilumused

ja hoiakud töötamiseks kinnisvarahooldusega tegelevas ettevõttes või ala ettevõtjana;

suunata õpilasi tegema tavareeglitest lähtuvalt eetilisi, seaduspäraseid ja õiglasi valikuid;

orienteerida õpilasi pidevale õppele ja kestvale enesetäiendamisele;

kujundada õpilastes iseseisva töö oskust, loovust, algatus-, otsustusvõimet ja

vastutustunnet;

arendada õpilastes kinnisvarahooldajale vajalikku suhtlemisoskust;

treenida õpilasi valmisolekuks meeskonnatööks ja kriisisistuatsioonides läbi probleemide

kiire analüüsi ning nende lahendamiseks vajalike otsuste tegemiseks läbi protsesside

omavaheliste seoste mõistmise;

õpetada rakendama saadud kutsealaseid teadmisi ja oskusi konkreetsete tööülesannete

täitmisel anda oskus planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd, sealjuures

arvestades töö- ja elukeskonna säästva arengu printsiipidega;

suunata väärtustama oma kutseala läbi oma kutseoskuste arendamise ja ametiau

hoidmise.

3. Nõuded õpingute alustamiseks

Vastuvõtt kinnisvarahoolduse erialale toimub lõpetamata põhihariduse baasil isik, kes on vähemalt 17. aastane vastavalt EV Valitsuse määrusele nr 33 20.04.2002. Vastuvõttu korraldab Tallinna Kopli Ametikooli vastuvõtukomisjon. Kooli astumiseks tuleb vastuvõtukomisjonile esitada:

1. isiklik avaldus (vastav blankett) 2. haridust tõendav dokument 3. pass või ID-kaart 4. meditsiiniline tõend erialale sobivuse kohta


8

5. 4 fotot 3x4 cm 6. alla 18- aastastel õppuritel lapsevanema nõusolek (vastav blankett) 7. Eestis elaval välismaalasel dokument alalise või kehtiva tähtajalise elamisloa

kohta (originaal ja koopia) Õppetöö toimub eesti ja vene keeles.

Koolitusele võetakse isikuid, kelle tervislik seisund arstliku komisjoni otsuse põhjal võimaldab õppimist ja töötamist kinnisvarahooldus kutsealal.

Toimub vestlus kutsesobivuse selgitamiseks.

Arvestatakse tunnistuse keskmist hinnet.

Erivajadustega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul kooli vastuvõtukomisjon koos meedikute esindajatega.

4. Õppekava struktuur ja maht

Kinnisvarahoolduse eriala kogumaht on 80 õppenädalat. Õppekava koosneb kutseharidusliku

õppe moodulitest, mille maht on 80 õppenädalat, millest 34 nädalat on üld- ja põhiõpinguid, 23

nädalat valikõpingud, 22 nädalat praktika ja 1 õppenädal lõpueksam. Praktika toimub

ettevõtetes. Õppekava struktuur: Üld- ja põhiõpingute moodulid (34 õppenädalat): majanduse ja ettevõtluse alused, tööseadusandluse alused, suhtlemise ja asjaajamise alused, arvutiõpetus, erialane võõrkeel, joonestamine, töö- ja keskkonnaohutus, ehitusfüüsika, ehitamise alused, ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid, ehitusmõõdistamine, renoveerimise alused, kinnisvarahoolduse alused, klienditeenindus, konstruktsioonide tehnohooldus, tehnosüsteemide hooldus, krundihooldus, puhastustööd. Valikõpingu moodulid (23 õppenädalat): karjääriplaneerimine, heakorratööd ning valik 1 või 2. Valik 1- ehituskonstruktsioonide hooldus: müüritööd, hüdroisolatsioonitööd, betoonitööd, maalritööd, plaatimistööd, kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine. Valik 2- keskkonnatehnika: lukksepatööd, hüdraulika alused, veevärgitööd, kanalisatsioonitööd, sanitaartehniliste seadmete paigaldamine, ventilatsioonitööd, hoonesisesed küttesüsteemid. Valiku 1 või 2 tegemise aluseks on õpilase isiklikud eelistused. Praktikakorraldus- praktika maht on 22 õppenädalat. Lõpueksam- maht 1 õppenädal. Kutsehariduse omandamiseks peab õpilane olema läbinud teoreetilise ja praktilise kursuse täies ulatuses positiivsetele hinnetele ning sooritanud erialase lõpueksami. Lisa A Moodulite nimetused ja mahud Lisa B Lõpueksami läbiviimise juhend 4. Üldised hindamise põhimõtted Eesmärk: Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;

suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;

innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

kindlaks määrata, millises ulatuses on õpilased omandanud soovitud oskused, teadmised ja vilumused


9

hindamise tulemusena saavad õpilase teadmiste ja oskuste tasemest informatsiooni õpilased ise, lapsevanemad, õpetajad ja tööandjad.

õppeprotsessi hindamise ülesandeks on anda õpilasele tagasisidet õppimise edukusest, positiivse enesehinnangu toetamine, õpimotivatsiooni tugevdamine

Põhimõtted:

hinnatakse teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust ning rakendamise iseseisvust

aluseks võetakse õppekava moodulites esitatud eesmärgid ja õpitulemused

arvestuslik hindamine toimub mooduli teemade läbimise järel ja kokkuvõttev hindamine poolaasta ning õppeaasta lõpul

lõpueksami hindamine toimub eksamikomisjoni poolt, mille esimeheks on tööandjate esindaja

hindamine toimub viiepallilises süsteemis, kus 1 ja 2 märgivad mitteomandamist; 3,4,5 positiivset hinnangut.

Hindamise vormid:

1. Õpiprotsessi hindamine- igapäevase õppetöö hindamine 2. Arvestuslik hindamine- kasutatakse mooduli teemade läbimise järel, meetodid:

kontrolltöö, test, arvestus, uurimus, project, eksam vms. 3. Kokkuvõtlik hindamine- mooduli koondhinne, kujuneb õpiprotsessi ja/või arvestuslike

hinnete põhjal, arvutatakse tööde keskmine hinne. Hindamisvormi konkreetses õppeaines määrab õppekava. Hindamine toimub regulaarselt moodulite lõppemisel ja/või konkreetse tsükli või kursuse lõppemisel. Arvestatuks loetakse vähemalt hindetasemele „3“ sooritatud tulemus. Praktiliste tööde hindamine toimub 5- palli süsteemis ja tulemuse hindamise aluseks on:

väljendusoskus

oskuste tase Hindamisel võetakse arvesse:

tööprotsessi kulgu

õppeprotsesis osalemist

õpilase individuaalset arengut Hindamisel lähtutakse järgmistest oskuste tasemetest (vastavalt Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määrus nr 41):

1. Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

2. Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

3. Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.


10

4. Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

5. Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

5. Nõuded õpingute lõpetamiseks Kool loetakse lõpetatuks pärast õppekavas esitatud õpitulemuste saavutamist ja lõpueksami sooritamist positiivsele tulemusele. (Lisa B Lõpueksami läbiviimise juhend) 6. Õppekava koostajad Madis Annus, õppedirektor, kutseõpetaja Ljudmilla Nesterova, õppesuunajuht Reinhard Roosileht, kutseõpetaja Andres Kask, metoodik Maris Lind, kutseõpetaja Lisa C Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus Lisa D Õppekavaga seotud õpetajad


11

II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ÜLD- JA PÕHIÕPINGUD MOODUL 1 MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED Maht 1õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab ettekujutuse majanduse ja ettevõtluse alustest ning saab ülevaate majanduses ja ettevõtluses kasutatavate mõistete olemusest ja sisust. Õppija tunneb Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu

1. MAJANDUSE ALUSED. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused, protsessid ja osalejad (tarbija, ettevõte, riik). Nõudluse ja pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid: riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad. Majanduslik stabiilsus (SKP, RKP, tööturg, tööpuudus). Pank ja pangateenused.

2. ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ettevõtluse vormid (eelised ja puudused). Ühistegevuse põhimõtted. Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid. Ettevõtte juhtimine. Tootmine ja teenidus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum ja käive. Nõudlus ja pakkumine. Turukonkurents. Turunduse põhialused ja turundusmeetmestik. Ettevõtte finantseerimine. Aruandlus. Väikeettevõtte äriplaan. FIE-na tegutsemise põhireeglid. Ettevõtte juhtimissüsteem (kvaliteet, keskkond, tööohutus – ISO standardid).

Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:

Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis;

ülevaatlikut ettevõtluskeskkonda reguleerivaid normatiivakte;

ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse ja turumajanduse põhikomponente;

majandustegevuses osalevaid erinevaid rolle;

ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid;

ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust;

äriplaani koostamise põhimõtteid;

teenuse omahinna kujunemise käiku ja komponente;

FIE-na tegutsemise reegleid;

vaba turumajanduse aluseid;

lepingute liike ja nende sõlmimise üldist korda;

erinevate ettevõtlusvormide eeliseid ja puudusi ning turukonkurentsiga seonduvaid põhimõisteid;

mõistete nõudlus ja pakkumine omavahelisi seoseid;

ISO-standarditele baseeruva ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse põhimõtteid. Õppija oskab

hinnata ettevõtluse otsesid ja kaudseid kulusid;

teab põhiliste tarbimisteenuste (vesi, küte, elekter, gaas, side jms.) hindasid;

hinnata enda kui tööjõu väärtust tööjõu turul;


12

orienteeruda oma kohustuste selgitamiseks erinevate lepingute sisus;

orienteeruda internetipõhistes andmebaasides info leidmiseks;

kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust;

enda valikuid majandusotsustena;

seostada nõudlust ja pakkumist igapäevaelus toimuvaga;

hinnata enda valikuid ettevõtjana või palgatöötajana;

leida vajalikku infot ja tuge ettevõtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks;

leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvõimalused. Hindamine Moodul lõpeb (kirjaliku) hindelise arvestusega. Mooduli hindamisel arvestatakse majanduse toimimisest arusaamist, majanduslike mõistete tundmist, orienteerumist ettevõtluse alustes ja lepingutes. Lõpphinne kujuneb protsessihinnetest ja kirjaliku arvestustöö hindest mooduli lõpus.


13

MOODUL 2 TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED Maht 1õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab ettekujutuse töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, vastutusest, õigustest ja kohustustest töösuhetes. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu

1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm. Lepingu mõiste. Lepingute liigid, sisu ja sõlmimise kord. Volitus ja volikiri. Tähtaeg ja tähtpäev. Ametijuhend. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu kohustuslikud tingimused. Määratud ja määramata ajaks töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu peatumine ja muutmine. Üleviimine teisele tööle. Töölepingu lõpetamine. Töölepingu tühistamine ja kehtetuks tunnistamine. Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle sõlmimise kord. Töövaidluste lahendamine. Töötajate usaldusisik. Töötüli liigid. Streik ja töösulg. Seaduslikust streigist osavõtjate tööalased õigused.

2. TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg, korraldus ja alused. Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus. Ületunnitöö. Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel. Puhkuse liigid: põhi- ja lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus ja nende andmise kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine.

3. TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, põhi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed. Tööjõukulu kujunemise alused. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Töö tasustamine eritingimustes. Tagatised ja hüvitused. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused, pensionisüsteem. Materiaalne vastutus tööõigussuhetes.


peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik tööle asumiseks;

töölepingu sõlmimiseks vajalike dokumente;

töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi;

töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid;

palga ja puhkuse arvestamise aluseid;

palgatingimuste kehtestamise aluseid ja palga maksmise korda;

töö- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid;

töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid;

töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi;

oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkust. Õppija oskab:

lahti mõtestada töölepingu sisu;

kirjutada avaldust tööle võtmiseks/vabastamiseks, puhkuse saamiseks jne.

täita tööaja ja töömahu arvestuse dokumente;

kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.


14

Hindamine Moodul lõpeb (kirjaliku) hindelise arvestusega. Mooduli hindamisel arvestatakse töölepingu liikide ja sisu tundmist, ametijuhenditest arusaamist, töötasustamise aluste ja töövaidluse lahendamise korra tundmist. Lõpphinne kujuneb protsessihinnetest ja kirjaliku arvestustöö hindest mooduli lõpus.


15

MOODUL 3 SUHTLEMINE JA ASJAAJAMISE ALUSED Maht 1õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab ettekujutuse suhtlemise olemusest ja viisidest; õpib valima sobivat suhtlemisviisi ja suudab kontrollida oma käitumist; õpib vältima stressi ja saab ülevaate stressiga toimetuleku võimalustest omandatakse oskus kasutada arvutit enamkasutatavate ametkirjade vormistamisel ja enda kohta käiva info kontrollimiseks (e-riik). Õppija teab esmamulje tähtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu

1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud ja läbirääkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjäär ja hirm. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Tõepärane enesehinnang.

2. KÄITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Esmamulje. Käitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav käitumine. Kehtestav käitumine. Erinevad suhtlemissituatsioonid. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnatöö.

3. TOIMETULEK STRESSIGA. Pingete tekkepõhjused. Stress ja seda põhjustavad tegurid. Tööstress. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga.

4. AMETIKIRJADE VORMISTAMINE JA KOOSTAMINE. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded. Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi koostamis- ja vorminõuded. Internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni süstematiseerimine, töötlemine ja säilitamine. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal.


esmamulje tähtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet;

meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas;

võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks ning oskab tõepäraselt ennast hinnata;

telefoni-suhtluse põhinõudeid;

dokumendi koostamis- ja vorminõudeid (dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur;

oskab:

käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil, suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada;

kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid;

tähelepanelikult kuulata;

kasutada sõna suulises ja kirjalikus suhtluses ning kehakeelt;

teha parendusettepanekuid;

orienteeruda pakutavates avalikes teenustes ja andmebaasides (näiteks pensionikindlustus);

s.h kontrollida enda kohta käivat infot riiklikes andmebaasides (näiteks e-maksuamet);

kasutada sõnaraamatuid;


16

oskab süstematiseerida, töödelda ja säilitada internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni;

koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja

paberkandjal ja elektrooniliselt;

kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust; Hindamine Moodulit hinnatakse kolme eri testiga: suhtlemise olemus ja viisid, käitumine eri situatsioonides, stress ning asjaajamise aluste tundmist (erinevate dokumentide koostamise oskust). Nende alusel kujuneb lõpphinne.


17

MOODUL 4 ARVUTIÕPETUS Maht 2õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb arvuti riistvara ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel, omandab oskused teksti- ja tabelitöötlustarkvara kasutamiseks ning oskab Interneti vahendusel saada ja saata informatsiooni. Õppija teab interneti olemust ja selles peituvaid oht ja e-kirja olemust ning nõudeid selle koostamiseks ning oskab seda koostada ja saata. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu

1. TEKSTITÖÖTLUS. Sissejuhatus (arvuti riist- ja tarkvara). Dokumendi avamine, muutmine, loomine ja salvestamine. Dokumendi sulgemine. Erinevate dokumendi vaadete kasutamine. Andmete sisestamine ja lisamine. Andmete märgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. Otsing ja teksti asendamine. Teksti ja lehekülje kujundamise põhivõtted. Tabulatsiooni positsioonide paigaldamine. Dokumendi malli kasutamine. Stiilid ja leheküljed. Päise ja jaluse lisamine. Õigekiri ja selle kontroll. Pildi ja objekti lisamine dokumendile. Dokumendi printimine. Dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks.

2. TABELTÖÖTLUS. Tabeli loomine, avamine, muutmine ja salvestamine. Põhihäälestuse ja tööriistariba muutmine. Andmete sh. valemite sisestamine lahtrisse. Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru märgistamine. Tabeli kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude lisamine, nende laiuse ja kõrguse muutmine. Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine. Absoluutne ja suhteline aadress. Töötamine lihtsamate funktsioonidega. Tabelite vormindamine. Päise ja jaluse lisamine. Objektide ja diagrammide lisamine tabelisse. Dokumendi printimine.

3. INTERNET JA INFOOTSINGUD. Interneti olemus ja kasutusvõimalused, infootsing internetist. Veebiaadressi (URL) ülesehitus ja struktuur. Infootsingud veebis (otsingumootorid). Veebis navigeerimine, info kopeerimine ja salvestamine. Erialase teabe hankimine internetist, selle töötlemine ja salvestamine. Järjehoidja loomine ja kasutamine. Elektronposti kasutamine. Postkasti haldamine. Interneti ohud.

Õpitulemused Õppija teab ja tunneb

arvuti riistvara ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel;

Interneti olemust, selle kasutamise nõudeid ja selles peituvaid ohte;

e-kirja olemust ja nõudeid selle koostamiseks;

infovahetust (e-post, failide vahetamine, sõnumid. kõnekanal);

teksti- ja tabelitöötluse põhinõudeid;

dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid;

infootsingu võimalusi erialase teabe hankimiseks;

algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nõudeid;

autorikaitsega seotud sätteid intellektuaalse omandi kasutamisel. Õppija oskab

käivitada arvutit ja programme ning tegutseda dialoogiaknas;

Windows’i programme ja tegutseda dialoogiaknas;

dokumenti ja tabelit luua, avada, muuta, salvestada ja trükkida;

koostada ja vormistada arvutil avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja;


18

kasutada enamkasutatavaid tabelarvutusfunktsioone ja põhilisi aritmeetilisi tehteid;

lisada teksti või tabelisse objekte ja diagramme;

otsida veebist erialast informatsiooni, seda töödelda ja salvestada;

ennast autoriseerida ja kasutada suhtluskanaleid (näiteks MSN);

koostada ja saata e-kirja;

kasutada e-panka ja teisi Interneti kaudu pakutavaid teenuseid;

kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. Hindamine Moodul lõpeb (praktilise) hindelise arvestusega (etteantud mahus dokumendi vormistamine ja edastamine arvutiga). Mooduli hindamisel arvestatakse praktiliste teksti- ja tebelitöötluse programmide ja interneti kasutamise oskust. Lõpphinne kujuneb protsessihinnetest ja praktilise tööna dokumendi koostamise hindest mooduli lõpul.


19

MOODUL 5 ERIALANE VÕÕRKEEL Maht 2õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab erialaga seotud võõrkeelse sõnavara, mõisted ja terminid tööde tehnoloogilise järjekorra kirjeldamiseks; omandab võõrkeelsete erialaste tekstide mõistmiseks vajalike teabeallikate kasutamise oskuse ja täiendab võõrkeele oskust suhtlustasandil. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu

1. ERIALANE TERMINOLOOGIA (MÕISTED). Erialaga seotud mõisted ja terminid, ehitusmaterjalide ja viimistlusmaterjalide liigitus; ehitustööde tehnoloogiline järjekord, tööoperatsioonide järjekord. Majandusterminid. Kriisisituatsioonides kasutatavad väljendid ja sõnavara. Esmaabi andmisel kasutatav sõnavara. Avalduse, elulookirjelduse, seletuskirja, kinnituskirja koostamine ja vormistamine

2. TÖÖVAHENDITE NIMETUSED. Erialaga seotud erinevat liiki töövahendid ja nende kasutamine töös.

3. KASUTUSJUHENDID. Erialal kasutatavate töövahendite kasutusjuhendid, nende tõlkimine võõrkeelest emakeelde. Sõnaraamatu kasutamine, erialaste teabeallikate kasutamine.


erialaga seonduvat terminoloogiat ja mõisteid erinevates keeltes;

elemetaarseid viisakusväljendeid enam kasutatavates võõrkeeltes keeltes;

töövahendite ja enamkasutatavate ehitus- ja viimistlusmaterjalide ning seadmete nimetusi;

ehitamise etappe;

töövahendite ja enamkasutatavate ehitus- ja viimistlusmaterjalide nimetusi;

esmaabi andmisel kasutatavat sõnavara ja väljendeid. Õppija oskab:

tunnistada enamlevinud erinevaid võõrkeeli;

ennast väljendada võõras keelekeskkonnas;

lugeda sõnaraamatu abil erialaseid võõrkeelseid tekste (seadmete, materjalide kasutusjuhendid) ning saab aru nende tähendusest;

vestelda erialastel teemadel (selgitada hoolduse sisu) algtasemel;

kasutada võõrkeelset erialakirjandust oma tööülesannete täitmiseks;

koostada ja vormistada võõrkeeles avaldust, elulookirjeldust, seletuskirja ja kinnituskirja;

suudab vajadusel aru saada võõrkeelsetest seadmete hooldusjuhenditest;

kasutada sõnaraamatuid ja erialaseid teabeallikaid. Hindamine Moodul lõpeb (suulise) hindelise (vestlus etteantud teemal) arvestusega. Mooduli hindamisel arvestatakse erialase võõrkeele sõnavara tundmist, sõnastike kasutamise oskust, väljendusoskust, võõrkeelsetest juhenditest arusaamist. Lõpphinne kujuneb protsessihinnetest ja suulise arvestuse hindest etteantud teemal.


20

MOODUL 6 JOONESTAMINE Maht 2õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab algteadmised joonise koostamise ja vormistamise nõuetest; omandab tööjooniste ja skeemide lugemise oskuse; õpib koostama lihtsamaid eskiisjooniseid. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu

1. JOONESTAMISE ALUSED. Jooniste koostamisel kasutatavad standardid. Joonestusvahendid ja nende valikukriteeriumid. Jooniste (sh tehnilise joonise) vormistamise üldnõudeid: formaadid, mõõtkavad, joonte liigid ja sujuvühendid, jooniste mõõtmestamise nõuded. Normkiri (standardkiri) ja kirjanurk.. Projektsiooni mõiste ja liigid. Ristprojektsiooni ja kaldprojektsiooni erinevused. Kujutised ja nende liigid. Detaili kaks- ja kolmvaade, kohtvaated. Lõiked (ristlõiked, kohtlõiked, liht- ja liitlõiked). Joonise mõõtmestamine (mõõtestamiselemendid, mõõtarv, kujumärgid, korduvad elemendid, mõõtmete vormistamine). Jooniste klassifikatsioon. Eskiis ja joonis, nende erinevus. Nõuded eskiisjoonisele. Eskiisi, koostejoonise, tükitabeli mõiste. Kujutiste vabakäeline skitseerimine aksonomeetrias. Tehnilises dokumentatsioonis sh keskkonnatehnika (kütte, veevarustuse ja ventilatsiooni) joonistel kasutatavad tingmärgid, leppemärgid, lihtsustused. Jooniste vormistamine.

2. EHITUSJOONESTAMINE. Seletuskiri. Plaanid: asendiplaan, hoone (korruse) põhiplaan, korruste plaanid, mõõtketid, märkteljed. Plaanid, lõiked, sõlmed ehitusjoonistel. Põhiplaani eskiisjoonis. Kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-puitkonstruktsioonid) kujutamine joonisel. Tootejoonised. Montaažijoonised. Lihtsamate ehituslike eskiiside koostamine. Ehitusmahu arvestamine jooniste järgi. Keskkonnatehnika joonised (vertikaalskeem, ühendusskeem, mõõte- ja reguleerseadmete joonised, kaevude kujutamine joonistel).


jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid;

jooniste vormistamise nõudeid – formaadid, mõõtkavad, joonte liigid jm;

jooniste mõõtmestemise nõudeid;

üldnõudeid tehnilise joonise koostamisel;

lõigete ja vaadete kujutamispõhimõtteid;

ehitusalastel joonistel kasutatavaid kujutisi ja tingmärke;

tehnilises dokumentatsioonis kasutatavaid tingmärke, leppemärke, lihtsustusi;

hoone tarindite kujutamise põhimõtteid joonisel;

kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamise põhimõtteid joonisel;

keskkonnatehnika jooniste eripära;

hoone põhiplaane (inventariseerimisjoonised), lõikeid. Õppija oskab

lugeda arhitektuur-ehituslikke tööjooniseid ja skeeme (lugeda plaanidelt mõtteid ja lõigetelt kõrgusi)

arvutada joonise järgi ehitusmahtu (materjalide vajadust);

visandada ehiktuslikke eskiise;


21

kanda korrektselt joonisele mõõtmeid ja tingmärke;

leida joonistelt vajalikke andmeid;

keskkonnatehnika joonistelt lugeda isomeetrilisi torustike skeeme ning mõõte- ja reguleerseadmete jooniseid;

teostada töid vastavalt ühendusskeemidele;

oskab lugeda arhitektuur-ehituslikke tööjooniseid ja skeeme (lugeda plaanidelt mõõtmeid ja lõigetelt kõrgusi);

kanda korrektselt joonisele mõõtmeid ja tingmärke;

lugeda mõõte- ja reguleerseadmete jooniseid;

visandada ehituslikke eskiise ja kanda korrektselt joonisele mõõtmeid ja tingmärke;

arvutada joonise järgi ehitusmahtu ning materjalide vajadust;

kasutada õppe- ja teatmekirjandust. Hindamine Moodul lõpeb hindelise (etteantud objekti joonise koostamine) arvestusega. Mooduli hindamisel arvestatakse joonise lugemise oskust, erialasest joonisest arusaamist, skeemide ja visandite koostamise oskust. Mooduli hinne kujuneb protsessihinnetest ja kursuse projekti hindest. Õppeprotsessi käigus tuleb õpilasel sooritada iga õppesisu osa kohta kontrolltöö, milles kontrollitakse tema teadmisi õpitu kohta. Poolaasta hinde moodustavad kokku kontrolltööd ja vastavalt teemale antud ülesande (harjutustöö) lahendatus. Harjutustöid on kokku ühes poolaastas vähemalt kümme. Arvestusel hinnatakse õpilase joonise lugemise oskust ja kahe poolaasta hinnet koondhinde välja panemisel. Praktilise töö ülesanded:

joonestada erinevate kujundite vaateid, lõikeid;

joonestada ette antud kujundi kolmvaade;

vastavas mõõtkavas tehnilise detaili joonestamine;

leida joonistelt vajalikke andmeid;

lugeda mõõte- ja reguleerseadmete jooniseid;

joonestada hoone lõikeid, vaateid ja teisi hoonele iseloomulike jooniseid:

koostada ja lugeda hoone spetsifikatsioonitabeleid;

visandada ehituslikke eskiise ja kanda korrektselt joonisele mõõtmeid ja tingmärke;

kasutada õppe- ja teatmekirjandust;

visandada ette antud geomeetrilisi vorme;

joonestada geomeetriliste vormide gruppe;

joonestada geomeetrilise vormi kolmvaadet, aksionomeetriat;

joonestada geomeetrilisi vorme perspektiivis.


22

MOODUL 7 TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUS Maht 1õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised töökeskkonna parameetritest ja nende kahjulikust mõjust töötaja tervisele; omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tagada enda ja kaastöötajate turvalisuse objektil ning õpib tundma esmaabi võtteid ja vahendeid ning keskkonda säästva toimimise põhimõtteid. Omandatakse elektri- ja tuleohutuse alused ning nendega arvestamine tööde korraldamisel ja tegemisel. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu

1. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. TÖÖHÜGIEEN. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, manuaalsed ja elektrilised töövahendid. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Töökeskkonda reguleerivad õigusaktid. Tööandja ja töötaja kohustused õigused ja vastutus. Turvalisus. Isikukaitsevahendid ja nende õige kasutamine. Töötaja väärtegevusest tulenevad ohud ja nende mõju töökeskkonnale, kaastöötajatele. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus. Ergonoomia. Võimalike keskkonnariskide hindamine töötaja ja kasutaja seisukohalt. Tööhügieeninõuded.

2. ESMAABI. Tegutsemine õnnetuspaigal (vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine. Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise haavandite, vereringehäirete, põrutuse, venituste, verejooksude, mürgituse, võõrkehade, luumurdude, põletuse, teadvusekaotuse puhul. Esmaabi vahendid töökohal.

3. TULE- JA ELEKTRIOHUTUS. Elektrivoolu füsioloogiline toime, esmaabi elektrilöögi korral. Kaitse elektrilöögi eest. Toite automaatne väljalülitamine, elektriseadmete maandamine. Elektritarvitite ohutusklassid, ohutusmärgid ja –sildid. Ruumide liigitus elektriohtlikkuse järgi. Ülevaade ehitusel kasutatavatest elektrilistest käsitööriistadest ja seadmetest, nende üldine ehitus, ohutu kasutamise nõuded. Seadmete kasutusjuhendid. Ajutised juhtmestikud ehitusobjektil. Tehnilise protsessi või tootmistegevuse tuleohu liigitus ehitustöödel. Nõuded tuleohutuse korraldamisele. Tuleohutusnõuded territooriumile ja ehitisele. Tuleohutusnõuded elektrijuhtmestikele. Tuleohutusalane sissejuhatav, esmane ja täiendav juhendamine. Ehitiste ja konstruktsioonide tulekaitse. Tulekahju kulg. Ehitusmaterjalide omadused kõrgetel temperatuuridel. Piirete tulekahjukindlus. Tulekahju levikut takistavate abinõude kavandamine. Esmased tulekustutusvahendid. Piksekaitse ja tulekahju andurid. Signaal- ja tulekustutussüsteemid, toimimise põhimõtted.

4. KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG. JÄÄTMEMAJANDUS. Keskkonnaprobleemid, säästva arengu põhimõtted. Keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtted. Töö- ja elukeskkonda iseloomustavad parameetrid. Ergonoomilised töövõtted. Füüsikalised, keemilised, bioloogilised ja füsioloogilised ohutegurid. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes. Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud jäätmed. Jäätmetekke vähendamise võimalused. Jäätmehooldus ja esmane käitlus. Jäätmete ladustamise ja kahjutustamise kohad ehitusplatsil. Keskkonnaohutusnõuded ehitusel (ISO-14001 tutvustamine). Materjalide korduvkasutamise võimalused. Konkreetsetest tööprotsessidest tulenevad ohud looduskeskkonnale. Tegutsemine ohuolukorras ja kahju tekkimise korral selle mõjude leevendamine.


23


tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse tagamisel;

peamised ohuallikad ehitusobjektil;

esmaabi üldisi põhimõtteid;

üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid;

keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes;

ehitustöödel kasutatavaid elektrilisi käsitööriistu, mehhanisme ja seadmeid;

elektri- ja tuleohutusnõudeid ehitustöödel;

looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid ning seoseid oma kutsealaga;

jäätmekäitluse vajadust ja järgib jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid;

ergonoomiliste töövõtete vajalikkust;

nõudeid tuleohutuse korraldamisele;

tuleohutusnõudeid elektriseadmetele;

esmaseid tulekustutusvahendeid ja nende kasutamise tingimusi;

teab ülevaatlikult signaal- ja tulekustutussüsteeme ning nende toimimise põhimõtteid;

oma väärtegevusest tulenevaid võimalikke riske looduskeskkonnale;

teab keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtteid ja vajalikkust;

oma väärtegevusest tulenevad ohte ja nende mõju töökeskkonnale ning kaastöötajatele. Õppija oskab

hinnata töökeskkonna ohutegureid, oskab neid vältida ja/ või nende mõju vähendada;

kasutada isikukaitsevahendeid;

tegutseda tööõnnetuse olukorras ja vajadusel anda esmaabi;

näha oma tegevusest tulenevaid võimalikke ohte endale ja teistele ning neid vältida;

järgida kutsealaga seonduvaid töötervishoiu- ja tööhügieeninõudeid;

järgida tööohutusnõudeid, ergonoomilisi soovitusi töökoha kavandamisel ja töö organiseerimisel;

leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivate õigusaktide kohta;

töötada ennast ja keskkonda säästvalt;

käituda ohuolukorras ning keskkonnareostuse korral;

oskab leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivatest õigusaktidest ning läbib tule- ja tööohutusalase sissejuhatava juhendamise;

kasutada õppe- ja teatmekirjandust;

orienteeruda ohuolukorras õigesti. Hindamine Moodul lõpeb (kirjaliku) hindelise arvestusega. Mooduli hindamisel arvestatakse töötervishoiu ja töökeskkonnanõuete tundmist, riskide hindamise oskust, jäätmekäitlus aluste tundmist. Lõpphinne kujuneb protsessihinnetest ja kirjaliku arvestustöö hindest mooduli lõpus. Õppeprotsessi käigus tuleb õpilasel sooritada iga õppesisu osa kohta kontrolltöö, kokku on neid mooduli jooksul neli. Iga õppesisu osade kohta sooritab õpilane tunnikontrolli ja vähemalt ühe iseseisvatöö. Mooduli jooksul peab õpilane õppeainega kokku käival ette antud teemal koostama ja sooritama ettekande.


24

MOODUL 8 EHITUSFÜÜSIKA Maht 1õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija õpib tundma erialaga seonduvaid füüsikalisi suurusi ja omandab teadmised nende mõjust ehituskonstruktsioonidele. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud põhikooli füüsika kursus. Õppesisu

1. MEHAANIKA, STAATIKA. Jõud tehnikas, nende kujutamine vektorina. Jõudude liitmine ja lahutamine. Lihttala, konsooltala, seina ja posti koormamisel tekkivad jõud ja nende jaotus. Konstruktsioonide tugevdamise võimalused. Lihtsamate tõstemehhanismide (kangid, plokid, talid, tungrauad, vintsid) tööprintsiip. Ülevaade koormuste mõjust erinevatele tarinditele.

2. SOOJAFÜÜSIKA. Soojusjuhtivuse olemus, soojuse levimine erinevates keskkondades. Soojuskiirgus ja -konvektsioon. Ruumi sisekliima, nõuded. Hoone piirdetarindite soojusjuhtivuse ja soojapidavus. Soojustuse paiknemine välispiirdes (soojustus väljaspool, keskel või seespool). Piirete soojus- ja niiskusrežiim (mitmekihilised piirded). Külmasillad. Niiskuskahjustused. Vee- ja auruisolatsioon. Piirde õhujuhtivus. Ehitustarindi, kütte ja ventilatsiooni omavaheline seos. Loomulik ja mehhaaniline ventillatsioon. Ehitiste osade ja materjalide tulekaitse.

3. PIIRDE MÜRA-JA HELIPIDAVUS. Heli ja müra. Helisagedus ja lainepikkus. Heli levik ruumis. Reonants. Kaja mõiste. Kaja vältimise võimalused ruumides. Õhu- ja löögimüra, nende levik ja tõkestamise võimalused. Müra mõju inimorganismile. Müra mõõtmine. Nõuded mürapidavusele.

4. VALGUS. Valguse põhimõisted ja ühikud. Kunstlik ja loomulik valgustus. Ruumide loomuliku valgustuse nõuded. Loomuliku valgustuse hindamine arvutuslikult ja katseliselt (mõõtmine).

5. ELEKTER. Elektrivool, -pinge, -takistus. Vooluring. Ohmi seadus. Elektriliste suuruste mõõtmine: voolu, pinge, takistuse ja võimsuse mõõtmine. Allikapinge (elektromotoorjõud). Takistite ja energiaallikate ühendusviisid. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks- ja soojusenergiaks. Töö ja võimsus. Elektrivoolu magnetväli. Elektriliste parameetrite vahelised seosed. Elektrivoolu toimete rakendused ja kasutamise võimalused. Sirgjuhtme magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud. Rööpvoolude vastastikune mõju Elektromagnetiline jõud. Kaitsemaandus ja -nullimine. Piksekaitse. Ruumide valgustusele esitatavad nõuded.

6. KESKKONNAPARAMEETRITE MÕÕTMINE. Töö- ja elukeskkonda mõjutatavad parameetrid. Töö- ja elukeskkonda mõjutatavate parameetrite võrdlemine erinevate töökeskkonda ja elukeskkonda puudutavate normidega. Erinevad mõõteriistad ja ohutusnõuded mõõteriistadega töötamisel. Piirdekonstruktsioonide soojajuhtivuse ja müra mõõtmine ruumides.


ehitusfüüsika olemust ja mõisteid;

ehitusfüüsikas kasutatavaid suurusi, nende tähiseid ja mõõtühikuid;

erialaga seonduvaid tähtsamaid seoseid mehaanikast, staatikast, soojafüüsikast, akustikast, elektrivoolust ja valgusest;

jõudude jaotust ehituskonstruktsioonides;


25

soojusjuhtivuse olemust, soojuse levimise võimalusi tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas;

õhu- ja löögimüra levikut ja nende tõkestamise võimalusi tarindites ja ruumides;

jõudude jaotust ehituskonstruktsioonides;

soojuskiirguse ja konvektsiooni tähtsust ehituses;

niiskus- ja kastepunkti mõistet, niiskuse leviku võimalusi ja selle takistamise tingimusi;

valguse olemust ja valgustatuse (üld- ja kohtvalgus) tagamist;

elektrivoolu olemust ja seoseid pinge/voolu/takistuse vahel;

elektriliste parameetrite vahelisi seoseid;

elektrivoolu toimete rakendusi ja kasutamise võimalusi;

ruumide valgustusele esitatavaid nõudeid. Õppija oskab:

hinnata erinevate konstruktsioonide soojapidavust;

leida ehituskonstruktsioonide tugevdamist vajavaid piirkondi (kohti);

leida võimalusi ehituskonstruktsioonide mürapidavuse tõstmiseks;

mõõta ruumide keskkonna parameetreid (temperatuur, müra, valgus, niiskus) ja nende võrdlemine normidega;

kasutada enamlevinud mõõteriistu ja järgida ohutusnõudeid töötamisel mõõteriistadega;

mõõta piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust ja mürataset ruumides;

lahendada erialaga seonduvaid füüsikalisi küsimus- ja arvutusülesandeid;

arvutada lihtsamate vooluahelate takistust (tarbijate jada- ja rööpühendus);

kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. Hindamine Moodul lõpeb (kirjaliku) hindelise arvestusega. Mooduli hindamisel arvestatakse erinevate füüsikaalaste terminite, põhimõistete ja protsesside toimimise tundmist ning arvestamist hoonete hooldusel; müra ja valgustuse normide tundmist. Lõpphinne kujuneb protsessihinnetest ja kirjaliku arvestustöö hindest mooduli lõpus.


26

MOODUL 9 EHITAMISE ALUSED Maht 2õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ehitusalasest mõistetest ja terminoloogiast, hoonete konstruktsioonidest ja ehitamise etappidest; saab ülevaate ehitustööde korraldusest Eesti Vabariigis, kutseoskusnõuetest, ja ehitustöid reguleerivatest seadusandlikest aktidest. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu

1. EHITUSALASED MÕISTED. Ehitusalased mõisted ja – terminid. Ehitustööga seotud tööriistad, masinad ja seadmed, hooneosad, ehitustöö organiseerimisega seotud mõisted ja terminid, hoonete liigitus. Ehitamise etapid.

2. EHITUSTEGEVUSE ÕIGUSLIK REGUATSIOON JA KVALITEEDINÕUDED. Kutsestandardid. Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinõuded ehitustöödel (RYL lähtuvalt). Ehitustööde korraldus Eesti Vabariigis - ehitusseadus (planeerimine, projekteerimine, ehitusluba, ehitusjärelevalve). Nõuded mullatöödele.

3. EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMISE PÕHIMÕTTED. Ehitustööde organiseerimine (sh. ehituslikud piirangud hoonestusalal). Töötaja juhendamine ja väljaõpe töökohal. Ehitusobjekti külastus. Ehitusprotsessis osalevad pooled. Ohtlike tööde loetelu ehituses.

4. EHITISED JA RAJATISED. Ehitamise etapid. Hoonete konstruktsioonid (ehitusalused, vundamendid, seinad, vahelaed, põrandad, katused) ja kommunikatsioonid (torustikud, side, elekter, šahtid kommunikatsioonitrasside rajamiseks). Ehitiste liigitus (otstarve, korruselisus, karkassi tüüp jms). Ülevaade konstruktsioonide ehitamisel kasutatavatest ehitusmaterjalidest. Ohutuspiirded, nende püstitamise nõuded. Ülevaade ehitusmaterjalide tööstuslikust tootmisest Eestis. Ülevaade ehitusel kasutatavatest tööriistadest ja masinatest sh käsitööriistad ja portatiivsed masinad. Ohutu töökorraldus ehitusplatsil. Materjalide, konstruktsioonide ja nende elementide objektil vastuvõtu ja ladustamise nõuded. Monteeritavad tellingud ja töölavad, nende paigaldamine nõuete kohaselt, ohutusnõuded.

5. EHITUSEL KASUTATAVAD MASINAD JA VÄIKEMEHHANISMID. Ehitustegevuses kasutatavad ehitusmasinad ja väikemehhanismid ning nende liigid. Masinate ja väikemehhanismide valimine, kasutamise ja hooldamise põhimõtted lähtuvalt töötingimustest. Tõstemehhanismid, nende kinnitus- ja abivahendid. Kraanad ja nende liigid. Kraanade valiku alused. Kraanade paigutus ehitusplatsil ja rajatavate ehitistega sidumise põhimõtted. Torn- ja noolkraanade mõjupiirkonnad, ohutustsoonid. Kraanade töö piirangud ning erinõuded töötamisel hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses. Tõstukid ja nende liigid. Tõstukite valiku põhimõtted, paigutuse põhimõtted. Suured- ja väikeveokid ja nende liigid. Laadurid ja nende liigid. Laadurite valiku põhimõtted. Ehitusplatsi trantspordi liigitus ja korraldus.

6. NÕUDED MONTAAZITÖÖDELE JA TROPPIMISELE. Nõuded montaažitöödele ja troppimisele. Montaažitöödel kasutatavad mõisted, tööetapid, tööalane juhendamine. Puit-, metall- ja betoonelementide montaaži põhimõtted.

7. ÕPPEKÄIGUD EHITUS- JA KINNISVARAHOOLDUSETTEVÕTETESSE. Ehitusobjektide külastamine õppeprotsessi vältel. Ehitusobjektil viibimisel vajalikud ohutusnõuded. Ehitusobjektil ringkäigul erinevate andmete ja informatsiooni kogumine ning ülesse märkimine. Tutvumine ehitustöödega ehitusplatsil. Kinnisvarahooldusettevõtete külastamine ja kinnisvarahooldusega seotud objektide külastamine.


27


ehitusalaseid mõisteid ja terminoloogiat;

ehitise elutsüklit;

ehitusprojekti olemust;

ülevaatlikult ehitustööde korraldust reguleerivaid seadusandlikke akte ja normdokumente;

hinnata ülevaadet ehitustööde kvaliteedinõuetest, ehitusprotsessis osalejate vastutusest ja tööde planeerimise põhimõtetest;

tunneb ehitustööde organiseerimise põhimõtteid ja teab ohtlikke töid ehituses;

hoonete põhikonstruktsioone ja elemente läbi aegade, ülevaatlikult ehitusmaterjalide liigitust ja omadusi;

nõudeid töö ohutuks korraldamiseks ehitusplatsil;

tähtsamaid ehitusel kasutatavaid tööriistu ja masinaid, nende kasutusalasid;

põhilisi ehituskonstruktsioone ja nende ehitamiseks kasutatavaid materjale;

ehitusmaterjalide korduvkasutamise võimalusi;

ülevaatlikult ehitusmaterjalide tööstuslikust tootmisest Eesti Vabariigis;

ehituse kvaliteeti mõjutavaid tegureid;

ohumärguannete tüüpe ja nende kasutamise nõudeid töökohas;

töötervishoiule ja tööohutusele esitatavaid nõudeid ehitustöödel;

juhtimise olemust ning nõudeid töötaja juhendamisele ja väljaõppele töökohal;

ülevaatlikult ehitustöödel kasutatavate masinate ja väikemehhanismide liigitust, nende valiku, kasutamise ja hoolduse üldiseid põhimõtteid töötingimustest lähtuvalt;

erinevaid tõstemehhanisme, kinnitus- ja abivahendeid; kraanade valiku aluseid, nende paigutuse ja rajatavate ehitistega sidumise põhimõtteid ehitusplatsil;

torn- ja noolkraanade mõjupiirkondi, ohutsoone, kraanade töö piiranguid ning erinõudeid töötamisel hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses;

töökorralduse põhimõtteid ehitusplatsil;

ehitustõstukeid, nende valiku ja paigutuse põhimõtteid;

nõudeid ehitusplatsile ajutiste teede rajamiseks;

ehitusplatsi transpordi liigitust ja korraldust;

montaažitöödel kasutatavaid mõisteid, tööetappe ja tööalase juhendamise korda;

puit-, metall- ja betoonelementide montaaži põhimõtteid;

materjalide, konstruktsioonide ja nende elementide objektil vastuvõtu ja ladustamise nõudeid;

troppimise põhimõtteid ja tööohutust;

signaale troppimisel; monteeritavate tellingute ja töölavade paigaldamise nõudeid; oskab:

orienteeruda ehitusala reguleerivates seadusandlikes aktides ja normdokumentides;

nimetada hoonete põhikonstruktsioone ja materjalide omadusi iseloomustavaid näitajaid;

kirjeldada ehitustööde korraldust ja ehitamise etappe;

kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. Hindamine Moodulit hinnatakse testidega järgmistes osades: ehitustööde korraldus, ehitised ja rajatised, ehitustööde ohutus. Õpilane koostab mooduli jooskul ühe referaadi ja ettekande õppemoodulis ära toodud teemal, rühmatöö ehitusseadusega. Nendest hinnetest kujuneb välja lõpphinne.


28

MOODUL 10 EHITUSMATERJALID JA –KONSTRUKTSIOONID Maht 3õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija saab ülevaate kinnisvarahooldusel kasutatavatest ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, omandab teadmised nende omadustest ja kasutusaladest. Õppija saab ülevaate ehituskonstruktsioonidest, ehituskonstruktsioonide liigitusest, õige materjali valikust erinevate konstruktsioonide ehitamisel ja vajalikud nõuded neile. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu

1. EHITUSMATERJALIDE PÕHIOMADUSED. Materjalide füüsikalised omadused (mahumass, poorsus, hüdroskoopsus, veeimavus, aurutihedus, akustilised omadused). Termilised omadused (külmakindlus, soojajuhtivus, soojamahtuvus, tulepüsivus ja tulekindlus). Mehhaanilised omadused (tugevus ja selle alaliigid, kõvadus, hõõrduvus, kuluvus, plastsus, elastsus, haprus, löögitugevus). Materjalide elektrijuhtivus. Puitmaterjalid. Puidu liigid, omadused, kvaliteedinõuded; puitmaterjali klassifikatsioon (ümarmaterjal, saematerjal, pooltooted, puitdetailid ja plaatmaterjal) ja kasutusala. Puidukaitsevahendid ja nende kasutusala. Kivimaterjalid. Looduslikud kivimaterjalid: kivimite klassifikatsioon, koostis, liigitus omadused ja kasutusalad. Tehiskivimaterjalid: keraamilised materjalid (savitellised, katusekivid, plaadid, keramsiit, ahjupotid jms), valmistamine, omadused ja kasutusala; põletamata tehiskivimaterjalid (silikaattooted, betoontooted sh raudbetoon) tootmine, omadused, liigitus ja kasutusala. Metallmaterjalid. Mustad metallid (teras ja malm) profiilid. Mustade metallide kasutusala. Värvilised metallid (vask, alumiinimum) ja nende sulamid, nende omadused ja kasutusala. Erinevate metallide ühendamine. Metallide korrosioon ja kaitse. Mineraalsed sideained. Lubi, kips, tsement ja savi- nende omadused, kasutusala. Plastmassmaterjalid. Enamkasutatavad PVC, PE, PP materjalid, nende omadused ja kasutusala (pinnakatted, torud, isolatsioonimaterjalid). Ehitussegud. Mördisegu, selle omadused ja kasutusalad. Betoonisegude liigitus, omadused, valmistamine ja kasutusala. Kuivsegud liigitus ja kasutusalad. Isolatsioonimaterjalid. Soojusisolatsioonimaterjalid (plaatmaterjalid; rullmaterjalid; villad; koorikud; vahud). Hüdroisolatsioonimaterjalid (tõrvad, kleepmastiksid, emulsioonid). Katusekatted. Asfaltbetoonid. Materjalide omadused ja kasutusalad. Viimistlusmaterjalid. Tasandussegud, pahtlid, kitid, õli-, vesi- ja veevabad värvid, puidukaitsevahendid (õlid, lakid, peitsid, vahad jms), liimid, rullmaterjalid, plaatmaterjalid nende liigitus, omadused ja kasutusalad. Materjalide keemilised omadused (aktiivsus, pH), vastastikune mõju. Erinevate värvide/lakkide vedeldamine, jääkide eemaldamine. Pindade ühendamine liimimisega.

2. EHITISTE KONSTRUKTSIOONID; aluste ja vundamentide liigitus, vundamentide tüüpe, nende rajamise põhimõtted ja kasutatavad materjalid; ehituse aluse ja vundamendi, samuti hoone konstruktsiooni ja vundamendi tüübi vahelised sõltuvused; nõudeid raudbetoonist, puidust ning terastaladega vahelagede püstitamisele; nõuded vahelagede soojustamisele ja heliisolatsioonile; konstruktsioonide tulekindluse tagamise võimalused; vahelagede traditsioonilised ja tänapäevased konstruktsioonid; ripplagede konstruktsioonid ja ehitamise põhimõtted; põrandate konstruktsioonid, nende ehitamise nõuded; nõuded põrandate aluskihtidele, soojustamisele ja heliisolatsioonile; tänapäevased ja traditsioonilised põrandakattematerjalid ja nende paigaldamise nõuded; seinte, sh vaheseinte liigitus materjalide, konstruktsiooni, asukoha ja töötamise iseloomu järgi, erinevast materjalist seinte konstruktsioonid ja nende püstitamise tehnoloogiad,


29

nõuded seinte soojustusele, tulekindlusele ja heliisolatsioonile; aknaplokkide tüüpid, nende paigaldamise ning kinnitamise põhimõtted puit- ja kivimaterjalist avadesse; aknapiitade ja raamide tihendamisel kasutatavad materjalid; katuseakende paigaldamise nõuded; tähtsamad sise- ja välisuste tüübid, uksehinged ja -sulused, nende paigaldamise nõuded ja vahetamise tingimused; ülevaatlikult katuse kande- ja kattekonstruktsioonid, katuste minimaalselt lubatavad kalded; tänapäevased ja traditsioonilised katusekattematerjalid ja nende paigaldamise nõuded; nõuded katuste soojustus-, tuulutus- ning hüdroisolatsioonikihtide paigutusele, katuslagede ehituse eripära; erinõuded töötamisel ehitusmälestistel; keskkonnatehnika paigaldamise ja kommunikatsioonitrasside rajamise järjekord; töö- ja keskkonnaohutuse nõuded mullatööde teostamisel.

Õpitulemused Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb

ehitusmaterjalide liigitust; ehitusmaterjalide füüsikalisi, keemilisi ja mehaanilisi omadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid; tunneb erinevate materjalide kasutusala ja valiku põhimõtteid töötingimustest lähtuvalt; nõudeid ehitusmaterjalide hoiustamisele ja ladustamisele;

keskkonnatehnika valdkonnas tunneb kasutatavaid teras-, vask-, malmtorude ja plasttorude liigitust, standardeid, markeeringuid, kasutusala sõltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest (temperatuur, happelisus); toruliitmike koostamise põhimõtteid; torustike korrosioonikaitse ja -tõrje vahendeid ning nende kasutusala;

ehitiste konstruktsioone; aluste ja vundamentide liigitust, vundamentide tüüpe, nende rajamise põhimõtteid ja kasutatavaid materjale; ehituse aluse ja vundamendi, samuti hoone konstruktsiooni ja vundamendi tüübi vahelisi sõltuvusi; nõudeid raudbetoonist, puidust ning terastaladega vahelagede püstitamisele;

nõudeid vahelagede soojustamisele ja heliisolatsioonile; konstruktsioonide tulekindluse tagamise võimalusi; vahelagede traditsioonilisi ja tänapäevaseid konstruktsioone; ripplagede konstruktsioone ja ehitamise põhimõtteid;

põrandate konstruktsioone, nende ehitamise nõudeid; nõudeid põrandate aluskihtidele, soojustamisele ja heliisolatsioonile; tänapäevaseid ja traditsioonilisi põrandakattematerjale ja nende paigaldamise nõudeid; seinte, sh vaheseinte liigitust materjalide, konstruktsiooni, asukoha ja töötamise iseloomu järgi,

erinevast materjalist seinte konstruktsioone ja nende püstitamise tehnoloogiat, nõudeid seinte soojustusele, tulekindlusele ja heliisolatsioonile;

aknaplokkide tüüpe, nende paigaldamise ning kinnitamise põhimõtteid puit- ja kivimaterjalist avadesse; aknapiitade ja raamide tihendamisel kasutatavaid materjale; katuseakende paigaldamise nõudeid;

tähtsamaid sise- ja välisuste tüüpe, uksehingi ja -suluseid, nende paigaldamise nõudeid ja vahetamise tingimusi;

ülevaatlikult katuse kande- ja kattekonstruktsioone, katuste minimaalselt lubatavaid kaldeid; tänapäevaseid ja traditsioonilisi katusekattematerjale ja nende paigaldamise nõudeid; nõudeid katuste soojustus-, tuulutus- ning hüdroisolatsioonikihtide paigutusele, katuslagede ehituse eripära;

erinõudeid töötamisel ehitusmälestistel; keskkonnatehnika paigaldamise ja kommunikatsioonitrasside rajamise järjekorda; töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid mullatööde teostamisel.

Õppija oskab

seostada materjali omadusi kasutusalaga; valida materjale vastavalt nende kasutamise tingimustele; arvestada materjalikulu vastavalt; leida informatsiooni materjalide kasutusjuhenditest;


30

kirjeldada enamkasutatavaid vundamendi, seinte, vahelagede, põrandate ja katuste konstruktsioone; ehitiste konstruktsioonide paigaldamise tehnoloogilist järjekorda; selgitada kommunikatsioonitrasside rajamise järjekorda sõltuvalt ehitustööde etappidest;

selgitada töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid erinevatel ehitustööde etappidel;

kasutada õppe- ja teatmekirjandust. Hindamine Moodul lõpeb (kirjaliku) hindelise arvestusega. Mooduli hindamisel arvestatakse erinevate materjalide, nende omaduste ja kasutamise tundmist, ehituskonstruktsioonide liigitamist funktsiooni järgi, ehituskonstruktsioonide ehitsmiseks sobilike materjalide valikut ja ökonoomset käsitlemist. Lõpphinne kujuneb protsessihinnetest (testide, tunnikontrollide, kontrolltööde, suuliste vastamiste, rühmatööde) ja kirjaliku arvestuse hindest mooduli lõpus.


31

MOODUL 11 EHITUSMÕÕDISTAMINE Maht 1õn Eesmärgid Õpetusega taotletakse, et õppija saab ülevaate ehitusmõõdistamise olemusest, selle üldnõuetest ja reeglitest; õpib tundma topograafiliste plaanide leppemärke, mõõdistamisel kasutatavaid mõõteriistu, märkimisseadmeid; omandab teadmised ehitise elementide mõõdistamisest ja mahamärkimisest looduses. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodul “Joonestamine”. Õppesisu

1. GEODEESIA ALUSED. Geodeesia mõiste ja tähtsus. Kartograafilised projektsioonid. Topograafiline plaan ja kaart. Plaanide leppemärgid. Mõõtkava ja mõõtmed. Mõõdusuhe ja joonmõõt. Reeperid, kõrgusmärgid. Kaardikirjad. Pikiprofiili koostamine.

2. MÕÕDISTAMISE TEHNOLOOGIA. Mõõtmise ja märkimise reeglid ja põhimõtted. Mõõdistamisel enamkasutatavad mõõteriistad, märkimisseadmed ja –vahendid (sh lasermõõteriistad). Ohutusnõuded mõõtevahenditega töötamisel. Horisontaal ja vertikaalmõõdistamine (sh kõrguste ülekandmine).

3. PRAKTILINE TÖÖ. Nivelleerimine optiliste seadmete kasutamisega; ehituselementide mahamärkimine ja ülemõõtmine. Ehituselementide kontrollmõõdistamine (täisnurgad, akna- ja ukseava suurus jms). Töötamine lihtsamate ehitusel kasutatavate mõõteriistadega.


geodeesia olemust ja tähtsust;

mõõdistamise ja märkimise üldreeglid ja põhimõisted;

erinevaid mõõteriistu ja märkimisseadmeid;

tööohutusnõudeid mõõtmisriistadega töötamisel;

ehitusmõõdistamise tehnoloogiat;

ehituselementide mahamärkimise võtteid; oskab:

korraldada nõuetekohaselt oma töökohta;

valida, kasutada ja hooldada töövahendeid;

orienteerida joont maastikul;

maha märkida ehituselementide mõõtmeid, kanda üle kõrgusmärke;

kasutada lihtsamaid mõõteriistu ja märkimisseadmed;

teostada mõõtmisi mõõtelindi ja nivelliiriga;

teostada objekti kontrollmõõdistamist;

leida plaanidelt hoone asukoha ja välisvõrkude plaanidelt võrkude ehituse ja asukoha;

teostada piketaaži;

märkida etteantud kaldega nõlva looduses;

loodida mullet ja mõõta selle laiust;

mõõdistada ehitusmälestiste detaile ja koostada skemaatilisi mõõtmisjooniseid;

töötada ennast ja keskkonda säästes;

kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. Hindamine Kirjalikud testid sooritatakse geodeesia aluste kohta, mõõdistamise aluste kohta, praktiline töö


32

ehitusmõõteriistadega (lint, nivelliir, märklood). Lõpphinne saadakse testide ja praktilise mõõtmise hinde alusel.


33

MOODUL 12 RENOVEERIMISE ALUSED Maht 1õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised keskkonnasäästliku renoveerimise põhimõtetest, hoonete ja ehitiste sagedamini esinevatest kahjustustest, nende kõrvaldamise võimalustest; omandab ettekujutuse ehitusstiilide ja –mälestiste olulisematest tunnusjoontest ja saab ülevaate muinsuskaitsealast tegevust reguleerivast seadusandlusest Eesti Vabariigis ning hoone tehnilise seisundi hindamise meetoditest; saab ülevaate probleemidest ja ohtudest ning nende elimineerimise võimalustest lammutustöödel. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid “Ehitamise alused”. Õppesisu

1. HOONETE EHITUSLOOLINE ÜLEVAADE. Ehitusstiilide iseloomulikud jooned. Puitelamu ajalooline kujunemine. Kivihoonete areng. Ehitusmälestiste tunnused. Ülevaade ehitustegevust reguleerivatest muinsuskaitsealastest õigusaktidest.

2. HOONETE SEISUKORRA UURIMINE JA HINDAMINE. Hoonete füüsiline ja moraalne vananemine. Ehitiste levinumad kahjustused. Hoone tehnilise seisukorra hindamise meetodid ja võtted: visuaalne hindamine, laboratoorne uurimine. Tarindite (alused ja vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime hindamismeetodid.

3. KESKKONNASÄÄSTLIKU REKONSTRUEERIMISE PÕHIMÕTTED. Rekonstrueerimise eesmärgid ja ökoloogilised aspektid. Rekonstrueerimisel kasutatavad terminid ja mõisted. Remonditööde põhimõtted. Uute ja vanade materjalide ühtesobivus. Võimalused materjalide korduvkasutamiseks, kulud ja kokkuhoid, korduvkasutamise tehnoloogia. Keskkonnakaitse ja säästva arengu põhimõtted.

4. HOONETE LAMMUTAMINE. Ehituslikud piirangud hoonestusalal Probleemid ja ohud lammutustöödel. Töökorraldus lammutustöödel. Töö- ja tuleohutusnõuded. Töövahendid. Lammutusmeetodid. Tarindite demontaaž. Demontaaži järjekord ja võtted. Puidu kaitse. Asbesti lammutamine, hallituskahjustusega ehitiseosa lammutamine. Materjalide sorteerimine. Lammutusmaterjalide korduvkasutus.


ehitusmälestiste ja -stiilide iseloomulikke tunnusjooni;

restaureerimise ja säästva renoveerimise põhimõtteid;

ehitusmälestiste tunnuseid ja muinsuskaitse korraldusega seonduvat Eesti Vabariigis;

ehitiste ja materjalide levinumaid kahjustusi ja nende tekkepõhjuseid ja vältimise võimalusi;

konstruktsioonide (alused ja vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime hindamismeetodeid;

probleeme ja ohtusid lammutustöödel;

töökorraldust, töö- ja tuleohutusnõudeid lammutustöödel;

tarindite demontaaži järjekorda ja võtteid;

materjalide korduvkasutamise võimalusi ja tehnoloogiat;

töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid hoonete renoveerimisel ja lammutustöödel; oskab:

kirjeldada probleeme ja ohte lammutustöödel;

selgitada välja konstruktsioonide kahjustuste põhjusi, visuaalselt hinnata ehitise või konkreetse konstruktsiooni tehnilist seisukorda;

kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.


34

Hindamine Mooduli lõpeb (kirjaliku) hindelise arvestusega. Õppeprotsessi käigus tuleb õpilasel sooritada iga õppesisu osa kohta kontrolltöö, kokku on neid mooduli jooksul neli (kontrolltööde sisu: hoonete ehitus, hoonete seisukorra hindamine ja uurimine, hoonete renoveerimine, hoonete lammutamine). Iga peatüki osade kohta sooritab õpilane tunnikontrolli ja ühe iseseisvatöö. Mooduli jooksul peab õpilane õppeainega kokku käival ette antud teemal koostama ja sooritama ettekande. Mooduli lõpphinne kujuneb protsessihinnetest ja kirjalikust arvestustöö hindest mooduli lõpus.


35

MOODUL 13 KINNISVARAHOOLDUSE ALUSED Maht 1õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub valitud eriala perspektiividega, tema iseärasuste ja väärtustega, aga ka ohtude ja puudustega. Saadakse ülevaade kinnisvara korrashoiu alustest. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu

1. PÕHIMÕISTED. Kinnisasi, kinnistu, ehitis/rajatis/hoone, kaasomand, korteriomand. Korrashoiu osapooled (omanik, kasutaja, korrashoidjad). Kinnisvara registrid (maakataster, hooneregister). Kinnisvaraturg (ost-müük, üürimine, kinnisvara hindamine, maakleri teenused).

2. KUTSENÕUDED. Kutsenõuded Eestis ja Euroopa Liidus kehtivad kutsestandardid ja nendest tulenevad kutsenõuded. Erialaliidud (EKHHL, EEEL, EKÜL). Kutsenõuded, kutseorientatsioon. Kutseala iseärasused, põhiväärtused, ohud ja puudused. Eriala arenguperspektiivid Eestis ja Euroopa Liidus. Tööjõuturg. Kvalifikatsiooni tõstmise võimalused. Nõuded füüsilisele ja vaimsele tervisele antud kutsealal.

3. EHITUSTÖÖDE KORRALDUS. Ehituskorrashoiualased mõisted. Ehitustööde korraldus. Ehitustööde organiseerimise põhimõtted. Ehitustöid reguleerivad õigusaktid ja normdokumendid. Ehitiste levinumad kahjustused ja nende tekkepõhjused. Konstruktsioonide (alused ja vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime hindamismeetodid. Lammutustööd. Lammutustöödega seonduvad probleemid ja ohud.

4. KINNISVARA KORRASHOID. Normatiivaktidest tulenevad üldised nõuded ja vastutus. Kinnisvara korrashoiu alused (EVS807:2004 komplekstegevuste tasemel). Kinnisvara hoolduse korralduse alused. Nõuded töö ohutuks korraldamiseks hooldustöödel. Keskkonnanõuded eluruumidele. Ehitiste põhikonstruktsioonid, tehnosüsteemid ja nende hooldamine. Heakorratööd krundil ja hoones. Ehitusmaterjalide korduvkasutamise võimalused. Ehitus-ja hooldustööde kvaliteeti mõjutavad tegurid. Kinnisvara korrashoiu tegevuste liigitamine. Töötervishoiule ja tööohutusele esitatavad nõuded ehitus- ja hooldustöödel.

5. HOOLDUSETTEVÕTTED. Tutvumine kinnisvara korrashoiu ettevõtluskeskkonnaga. Suuremad/tuntumad alal ettevõtted. Töösuhted. Antud kutsealal tööleasumise võimalused ja iseärasused. Tööalased juriidilised suhted. Haldamine ja hooldamine kui korrashoiu osad.

6. ÕPPEKÄIGUD EHITUSOBJEKTILE NING KINNISVARA HALDUSE JA HOOLDUSEGA TEGELEVATESSE FIRMADESSE. Külaskäigud ettevõtetesse. Ehitusobjektide külastamine õppeprotsessi vältel. Ehitusobjektil viibimisel vajalikud ohutusnõuded. Ehitusobjektil ringkäigul erinevate andmete ja informatsiooni kogumine ning ülesse märkimine. Tutvumine ehitustöödega ehitusplatsil. Kinnisvarahooldusettevõtete külastamine ja kinnisvarahooldusega seotud objektide külastamine.

Õpitulemused Õpilane peab teadma:

valitud eriala iseärasusi;

ehitus- ja kinnisvara korrashoiualaseid mõisteid;

ülevaatlikult ehitustööde korraldust, tööde organiseerimise põhimõtteid ning valdkonda reguleerivaid õigusakte ja normdokumente;

orienteeruma kinnisvara korrashoiu põhimõtetes;


36

tundma kinnisvara korrashoiuga seotud subjekte (osapooli);

kinnsivara alal kutsenõudeid, sise- ja välistööturgu;

tööalaste suhete iseärasusi tööandjatega ja töökollektiiviga;

ehitiste levinumaid kahjustusi ja nende tekkepõhjuseid;

konstruktsioonide (alused ja vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime hindamismeetodeid;

probleeme ja ohtusid lammutustöödel;

kinnisvarahoolduse korralduse aluseid;

nõudeid töö ohutuks korraldamiseks hooldustöödel;

keskkonnanõudeid eluruumidele;

ehitiste põhikonstruktsioone, tehnosüsteeme;

ehitiste ja tehnosüsteemide tehnohoolduse põhimõtteid;

heakorratööde põhimõtteid krundil ja hoones;

ehitusmaterjalide korduvkasutamise võimalusi; ehitus- ja hooldustööde kvaliteeti mõjutavaid tegureid;

kinnisvara korrashoiu tegevuste liigitamise põhimõtteid ja komplekstegevusi;

ohumärguannete tüüpe ja nende kasutamise nõudeid töökohas;

töötervishoiule ja tööohutusele esitatavaid nõudeid ehitus- ja hooldustöödel. Õpilane peab oskama:

lahti seleletada korrashoiu alal põhimõisteid;

leida ja kasutada teavet ehitusala ja kinnisvara korrashoidu reguleerivatest õigusaktidest ja normdokumentidest;

nimetada ehitamise etappe, hoonete konstruktsioone ja tehnosüsteeme;

kasutada tehnilisi dokumente (sh kasutus- ja hooldusjuhendeid) ja lugeda jooniseid;

kirjeldada hooldustööde korraldust;

kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust;

orienteeruda tööturul;

määrata erinevate osapoolte, s.h. iseeenda kohta kinnisvara korrashoiu süsteemis. Hindamine Mooduli lõpeb (kirjaliku) hindelise arvestusega. Mooduli hindamisel arvestatakse õpilase arusaamist ja orienteerumist kinnisvaraga seotud mõistetes, arusaamist kutsenõuetest ja kinnisvara hooldusnõuetest, ehitustööde korraldusest, kinnisvara korrashoiust ning vastutust haldamisega hooldustöödel. Mooduli lõpphinne kujuneb protsessihinnetest ja kirjalikust arvestustöö hindest mooduli lõpus. Õppeprotsessi käigus tuleb õpilasel sooritada iga õppesisu osa kohta kontrolltöö, kokku on neid viis (mõisted, kutsenõuded, ehitustööde korraldus, kinnisvara korrashoid, hooldusettevõtted). Iga peatüki osade kohta sooritab õpilane tunnikontrolli ja ühe iseseisvatöö. Mooduli jooksul peab õpilane õppeainega kokku käival ette antud teemal koostama ja sooritama ettekande. Hinnatakse:

Õppekäikudel osalemist;

Õpilast puudutava dokumentatsiooni tundmist;

Kirjalikke arvamusi, retsensioone külastatud messide ja näituste kohta.


37

MOODUL 14 KLIENDITEENINDUS Maht 1õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab ettekujutuse suhtlemise olemusest ja viisidest; õpib valima sobivat suhtlemisviisi ja kontrollima oma käitumist; saab ülevaate stressiga toimetuleku võimalustest ja selle vältimise viisidest. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu

1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja – ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud ja läbirääkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjäär ja hirm. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Tõepärane enesehinnang.

2. KÄITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Esmamulje. Käitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav käitumine. Kehtestav käitumine. Erinevad suhtlemissituatsioonid. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek veaolukordades. Suhtlemistreening üksinda ja meeskonnatöö tasemel. Meeskonnatöö- iseärasused, tähtsus teeninduses.

3. TOIMETULEK STRESSIGA. Pingete tekkepõhjused. Stress ja seda põhjustavad tegurid. Tööstress. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga.

4. TEENINDAMISKULTUUR. Teenindamise mõiste ja olemus. Teenindamise erinevad liigid. Teeninduskultuur, isiksuse tunnustamine, kliendikeskne teenindus. Klienditeenindaja roll, pädevused, isikuomadused. Üldised nõuded klienditeeninduse korraldamiseks (Teeninduseeskirja põhjal). Meeskonnatöö teeninduses. Kliendi informeerimine pakutava teenuse olemusest ja võimalikust hiinast. Kinnisvarahoolduse võimalikud konfliksituatsioonid (avariid, ebarahuldav töö, info puudumine, noriv klient, vale isiku poole pöördumine jne.). Situatsioonülesannete lahendamine.

5. KLIENTIDE TEENINDAMINE. Teenindaja isikuomadused, pädevus, roll ettevõte esindajana. Klientide rühmitamine vajaduste, nõudmiste, võimaluste järgi. Erineva kultuuritaustaga kliendid. Erinevad käitumisstiilid. Erivajadustega kliendid (vanurid, puuetega inimesed), nende teenindamine. Suhtlemisprobleemide lahendamine. Enamlevinud kaebused, nende põhjused. Mittestandardsete situatsioonide ja probleemide lahendamine. Avarii-dispetšersüsteemi (klienditeeninduse) korraldamine (kliendi pöördumise dokumenteerimine, süstematiseerimine, edastamine; lahenduskäigu järelkontroll). Sidevahendid ja nende kasutamine. Teate vastuvõtmine ja registreerimie. Vajalike märgete tegemine hoolduspäevikus teate edastamine. Hooldusmehe väljasaatmine, tehtud töö järelkontroll. Kinnisvara korrashoiu käigu dokumenteerimine. Hooldusraamatu täitmine. Ülevaade kasutatavatest tarkvaralahendustest. Õppekäik mõne teenindusfirma klienditeeninduspunkti.


osapoolte huvide ja ettevõtte imago seotust;

klienditeenindajale esitatavaid nõudeid;

esmamulje tähtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet;

meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oma võimalikku rolli meekonnas;

võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks ning oskab tõepäraselt ennast hinnata;

tavaviisakuse nõudeid (suhtlemisnorme);


38

telefoni-suhtluse põhinõudeid;

teeninduspersonali käitumisreegleid;

võimalike konfliktide põhjuseid kinnisvarahoolduses;

erinevaid suhtlussituatsioone teenindamisvaldkonnas

teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli;

avarii-dispetšerteenistuse osa hooldusfirma teenuse kvaliteedi kujunemisel. Õppija oskab

käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil, suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada;

kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid;

suuta tähelepanelikult ja rahulikult klienti kuulata;

kasutada kontoritehnikat kliendi pöördumiste registreerimiseks ja töötlemiseks;

suhelda algtasemel vajadusel ka võõrkeeltes;

aru saada klientide vajadustest ja soovidest;

olla piisavalt kursis ettevõtte poolt pakutavate teenustega;

arendada teenindaja tööks vajalikke isikuomandusi;

kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid positiivse tulemuse saavutamiseks;

toime tulla teeninduse tava- ja konfliktsituatsioonides;

käsitleda klientide kiitusi, probleeme ja kaebusi;

hankida ja edastada tagasisidet klientidelt;

täita ohutu ja turvalise teenindamise nõudeid. Hindamine Moodul lõpeb (suulise) hindelise arvestusega. Mooduli hindamisel arvestatakse viisakust suhtlemisel, toimetulekut erinevates suhtlemissituatsioonides ja stressiga, oskust edastada adekvaatset informatsiooni kasutades erinevaid infovahendeid. Lõpphinne moodustub protsessihinnetest ja suulise arvestuse hindest mooduli lõpus.


39

MOODUL 15 KONSTRUKTSIOONIDE TEHNOHOOLDUS Maht 4õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omab teadmisi hoonete seisukorra hindamiseks ja hooldustööde korraldamiseks ning teostamiseks, erinevate hooneosade kahjustuste hindamiseks ja kahjustuste likvideerimiseks. Oskab korstnapühkimistöid. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid ”Töö- ja keskkonnaohutus”, “Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid”, “Ehitamise alused”. Õppesisu

1. HOONETE SEISUKORRA HINDAMINE, niiskuse mõju konstruktsioonidele; ehituskonstruktsioonide levinumad kahjustused ja nende tekkepõhjused; hoone põhikonstruktsioonide seisukorra hindamismeetodid.

2. HOOLDUSTÖÖDE KORRALDUS, puidukaitsevahendid, hooldus- ja renoveerimistööde järjekord; probleemid ja ohuallikad ehituskonstruktsioonide avamisel; küttekollete korrasoleku kontrollimise põhimõtted; kandekonstruktsioonide, põrandate ja vahelagede kahjustuste põhjused, nende ennetamise võimalused ja kõrvaldamise viisid; avatäidete kahjustused ja nende kõrvaldamise meetodid; elektri- ja tuleohutusnõudeid hooldustöödel.

3. ALUSED JA VUNDAMENDID, vundamentide ja aluste seisundi hindamine ja tehnohoolduse teostamine hooldusraamatus fikseeritud protseduure järgides, tööks vajalikku materjalikulu arvestamine.

4. PÕRANDAD JA VAHELAED, lagede ja laeelementide (ripplaed) seisundi kontrollimine, elementide korrastamine ja kinnitamine.

5. SEINTE JA FASSAADIDE TEHNOHOOLDUS, kandvate konstruktsioonide korrasoleku kontroll ja kergemate karkassielementide kahjustuste kõrvaldamine; fassaadide pinnakatete, vuukide, rõdude, soklite ja karniiside seisukorda kontrollimine ning karkassielementide kaitstuse tagamine, kahjustatud elementide taastamine; vaheseinte ning pinnakatete seisukorra ja ohutuse kontrollimine; korrastamine, kinnitamine ja viimistlemine; põrandakatete seisukord ja ohutus; lahtised liistud, üleminekud, kokkupuutevuugid.

6. AKENDE JA USTE TEHNOHOOLDUS, aknaraamide ning -klaaside, -suluste ja -tihendite seisundid, korrastamine ja õlitamine; ukselehtede, -manuste, -suluste, -klaaside ja -tihendite seisukord ning ohutus; akende klaasimine, aknaplekid ja aknalauad ning aknaraamide tihendamine, vahetamine ja ukselukkude remontimine.

7. KATUSTE TEHNOHOOLDUS, katuse kandekonstruktsioonide seisundi hindamine ja katusekatete veepidavuse hindamine, veeäravoolude puhtus ja katusel paiknevate elementide olukorra hindamine.

8. KORSTNAPÜHKIMISTÖÖD, korstnajala seisund ja tuleohutusnõuete järgimine, korstnate tõmme ja lõõride puhtus ning korstnate ja küttekollete tehnohooldus; hooldus- ja remonditöid.


niiskuse mõju konstruktsioonidele;

ehituskonstruktsioonide levinumaid kahjustusi ja nende tekkepõhjuseid;

hoone põhikonstruktsioonide seisukorra hindamismeetodeid;

puidukaitsevahendeid,

hooldus- ja renoveerimistööde järjekorda;

probleeme ja ohuallikaid ehituskonstruktsioonide avamisel;


40

küttekollete korrasoleku kontrollimise põhimõtteid;

kandekonstruktsioonide, põrandate ja vahelagede kahjustuste põhjuseid, nende ennetamise võimalusi ja kõrvaldamise viise;

avatäidete kahjustusi ja nende kõrvaldamise meetodeid;

elektri- ja tuleohutusnõudeid hooldustöödel; töökeskkonna ja tööohutuse nõudeid. Õppija oskab arvestada

tööks vajalikku materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju;

hinnata vundamentide ja aluste seisundit ja teostada nende tehnohooldust hooldusraamatus fikseeritud protseduure järgides;

visuaalsel vaatlusel kontrollida kandvate konstruktsioonide korrasolekut ja ohutult kõrvaldada kergemaid karkassielementide vajumisest või niiskusest tingitud kahjustusi;

kontrollida fassaadide pinnakatete, vuukide, rõdude, soklite ja karniiside seisukorda ning karkassielementide kaitstust,

taastada kahjustatud elemente; kontrollida vaheseinte ning pinnakatete seisukorda ja ohutust; neid korrastada, kinnitada ja viimistleda;

hinnata visuaalsel vaatlusel põrandakatete seisukorda ja ohutust;

kinnitada lahtised liistud, üleminekud, kokkupuutevuugid;

kontrollida lagede ja laeelementide (ripplaed) seisundit, elemente korrastada ja kinnitada;

kontrollida ja hinnata aknaraamide ning -klaaside, -suluste ja -tihendite seisundit, neid vajadusel korrastada ja õlitada;

määrata visuaalsel vaatlusel ukselehtede, -manuste, -suluste, -klaaside ja -tihendite seisukorda ning ohutust ja neid korrastada; klaasida aknaid,

paigaldada aknaplekke ja aknalaudu ning tihendada aknaraame, vahetada ja remontida ukselukke ning kõrvaldada vandalismiakti tagajärjel tekkinud kahjustusi;

hinnata katuse kandekonstruktsioonide seisundit ja katusekatete veepidavust, veeäravoolude puhtust ja katusel paiknevate elementide olukorda;

hinnata korstnajala seisundit ja tuleohutusnõuete järgimist,

kontrollida kütuseliigist sõltuvalt korstnate tõmmet ja lõõride puhtust ning tellida korstnate ja küttekollete tehnohooldust;

teostada hooldus- ja remonditöid, järgides tehnoloogiat, ja fikseerida hooldusraamatus hooldusülevaatuste tulemused; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

Hindamine Teoreetiline osa lõpeb (kirjaliku) hindelise arvestusega. Mooduli iga teoreetilise õppesisu osa kohta peab õpilane sooritama kontrolltöö, kokku on neid kahkesa. Mooduli kõik praktilised õppsisu osad lõpevad hindelise arvestusega (praktiline harjutustöö). Moodul tervikuna lõpeb teoreetiliste ja praktilise osa koondhindega, kusjuures iga mooduli hinne peab olema vähemalt rahuldav (”3”). Praktilise töö hindamisel võetakse aluseks:

töökultuur (töövahendite hoidmise ja hooldamise oskus; töökoha organiseerimine, töö korraldamine oskus) ja töösse suhtumine;

materjalide tundmine ja valikuoskus;

töövahendite ja – seadmete tundmine ja kasutamisoskus;

tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine;

õigete töövõtete valdamine;

tööjooniste ja hooldusjuhendite lugemise oskus;

töö sisu ja tulemuse dokumenteerimine;

tööohutusnõuete järgimine;

teostatud tööde kvaliteet;

töötervishoiu ja – ohutusnõuete järgimine viimistlustöödel ;


41

õpilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvõimet ja distsipliini, valmisolekut meeskonnatööks, initsiatiivkust erialaste probleemide lahendamisel.


42

MOODUL 16 TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS Maht 4õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab praktilise kogemuse hoones enamlevinud tehnosüsteemide hooldamiseks ning võimalike avariide lokaliseerimiseks. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid ”Töö- ja keskkonnaohutus”, “Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid”, “Ehitamise alused”. Õppesisu

1. KESKKONNAPARAMEETRITE MÕÕTMISED. Metroloogia alused. Terminid ja definitsioonid. Tervise – ja keskkonnariskid. Keskkonna parameetrid. Keskkonnaparameetrite mõõtühikud SI-süsteemis. Eri tüüpi ehitiste ja ruumide õhuvahetuse miinimummäärad ja hea ventilatsiooni omadused. Puhas vesi, kvaliteedinõuded. Reovee liigid, ülevaade reovee mikroorganismide ökoloogiast. Soojuskaod. Ülevaade arvutiga koostöötavatest mõõtesüsteemidest. Mõõtevahendite taatlemine. Mõõtevead ja nende mõju mõõtmistulemustele. Mõõtmise reeglid ja põhimõtted. Mõõdistamisel enamkasutatavad mõõteriistad, märkimisseadmed ja – vahendid (sh lasermõõteriistad). Ohutusnõuded mõõtevahenditega töötamisel. Keskkonna parameetrite mõõtmine ja võrdlemine normidega.

2. HOOLDUSTÖÖDE KORRALDUS. Tehnosüsteemide tehnohoolduse mõiste ja sisu. Preventiivne ehk ennetuslik tehnohooldus ja avariiline tehnohooldus, nende erinevused. Hooldustööde korraldamine toimivates hoonetes. Avariide tekkimise ja tehnosüsteemide puuduliku toimimise põhjused ja avariide ennetamine. Hooldatavad ja hooldusvabad seadmed. Hooldusjuhendid. Hoolduskava. Hoolduspäeviku täitmise nõuded vastavalt kinnisvara korrashoiu standardile. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuded hooldustööde läbiviimisel. Ohuolukorrad (temperatuur, rõhk, surve jms) ja keskkonnasäästlik toimimine. Ohtlikud jäätmed, jäätmetekke vähendamise võimalused. Jäätmehooldus ja esmane käitlus. Jäätmete ladustamise ja kahjutustamise nõuded. Nakkusohu vältimise võimalused. Elektri- ja tuleohu vältimise võimalused.

3. VEDELIKU VOOLAMINE JA LIIKUMINE. Vedeliku liikumine erinevates keskkondades. Vedeliku laminaarne ja turbulentne liikumine torudes. Hüdrauliliste takistuste liigitamine. Kohalikud hüdraulilised takistused. Vedeliku väljavoolamine läbi aukude muutumatu taseme korral. Ahendus-, kiirus- ja kulutegur. Vedeliku väljavoolamine läbi erinevate otsakute. Torustike otstarve ja liigitamine. Torustike hüdraulilised karakteristikud. Keskkonna ühtlane liikumine lahtistes sängides.

4. PUMBAD. Pumpade liigid (ringvee-, sügavveepumbad) Tsentrifugaal-, kolb- ja labapump. Liigid ja tööpõhimõtted. Paigaldusjuhendid. Tsentrifugaalpumba ühendamine. Pumbade põhilised rikked ja nende kõrvaldamine. Ohud pumbade remondil ja hooldusel.

5. KÜTTESÜSTEEMI TEHNOHOOLDUS. hooldamine vastavalt küttesüsteemi ja seadmete hooldusjuhenditele. Küttesüsteemi pesemine ja survetamine, torustike isolatsiooni ja lekke kontroll, rikete avastamise võtted ja kõrvaldamine. Torustike ja seadmete õhutamine, filtrite, pumpade, reguleerklappide, sulgarmatuuri ja mõõteseadmete töö kontrollimine. Küttesüsteemi reguleerimine ja toimimise jälgimine. Tööohutusnõuded soojusvarustussüsteemi hooldamisel. Remonditööde vajaduse hindamine.

6. VENTILATSIOONISÜSTEEMI TEHNOHOOLDUS. Süsteemi seadmete hooldamine vastavalt süsteemi kuuluvate seadmete kasutusjuhenditele. Tuletõkkeklappide avatuse/sulgumise kontrollimine; suitsuärastusluukide avanemise perioodiline kontrollimine; torustike puhtuse kontrollimine, puhastamine ja süsteemi passijärgsete seadistuste taastamine peale hooldutöid; filtrite vahetamine vastavalt täitumisastmele (lubatud rõhukadu) ja kasutusaja pikkusele; juhtimisautomaatikaseadmete kontrollimine


43

jms. Õhutöötlusseadmete ja ventilatsioonisüsteemide passijärgne seadistamine. Remonditööde vajaduse hindamine. Jahutusseadmete (kliimaseadmete) hooldamine vastavalt projekt-dokumentides kirjeldatule ja seadmete kasutusjuhendile (hermeetilisuse kontrollimine, vajadusel kompressorite vahetamine või täitmine). Kondensaatvee tekkimise põhjused ja kõrvaldamise võimalused. Tööohutusnõuded jahutussüsteemi hooldamisel Remonditööde vajaduse hindamine.

7. VEEVARUSTUSE TEHNOHOOLDUS. Veevarustussüsteemi hooldamine vastavalt juhendile. Isolatsiooni ja torustike lekkekontroll rikete avastamise võtted ja kõrvaldamine; filtrite hooldus ja vahetamine; veesoojendite ja rõhutõstesõlme hooldamine; torustike sulgemisseadmete, reguleerklappide hooldamine. Ühisveevärgi profülaktiline puhastus surveveega, loputamine, vajadusel pesemine õhk-vesi meetodil; hüdrantide kontrollimine. Külmunud torustike sulatamine. Kondensaatvee tekkimise põhjused ja kõrvaldamise võimalused. Tööohutusnõuded veevarustussüsteemi hooldamisel. Remonditööde vajaduse hindamine. Tehnohooldatavate seadmed kasutajaohutuse tagamine lekete ja veeavarii ohtude vältimise võimalused.

8. KANALISASTIOONISÜSTEEMI TEHNOHOOLDUS. Kanalisatsioonitorustike hooldamine (üldkasutatavates ruumides) vastavalt juhendile. Torustike läbipesemine. Restkaevude hooldamine. Septikute tühjendamine. Püüniste perioodiline tühjendamine ja pesemine. Torustiku ummistuste kõrvaldamine, külmunud lõikude sulatamine, torulõikude väljavahetamine. Tööohutusnõuded kanalisatsioonitorustike hooldamisel. Torude monitooring remondivajaduse määramiseks. Drenaažija sadevee äravoolusüsteemid. Remonditööde vajaduse hindamine.


tervise – ja keskkonnariske (gaasid, müra, vibratsioon, allergiaoht, valgustus, rõhk, temperatuur, niiskus jne);

keskkonnaparameetrid (õhu koosseis, õhurõhk ja niiskus, loomulik valgus, mugavustemperatuur) nende lubatud norme ja mõju inimese tervisele;

puhta vee kvaliteedinõudeid ja vee kvaliteedi mõju tarbijale;

eri tüüpi ruumide õhuvahetuse miinimummäärad ja hea ventilatsiooni omadusi (temperatuur, niiskus, müratase, ehitise eri osade rõhuvahe olulisus);

veeauru kondenseerumise põhjusi puhta vee kvaliteedinõuded ja vee kvaliteedi mõju tarbijale;

pumpade liigitust;

keskkonnaparameetrite mõõtmisel kasutatavate mõõteriistade liigitust parameetreid, mõõdistamise üldreeglid ja tööohutusnõudeid mõõtmisriistadega töötamisel;

tehnosüsteemides vedelike liikumist käsitlevaid norme; pumpade liigitust (ringvee-, sügavveepumbad)

hooldamist vajavate süsteemide olemust;

erinevaid küttesüsteeme, radiaatorite tüüpe, reguleerventiile;

vee-, soojus-, gaasi-, ja voolumõõtjate tööpõhimõtet, tööseisukorra hindamist, paigaldamisele ja taatlemisele esitatavaid nõudeid;

hooldustööde korraldamise põhimõtteid toimivates hoonetes (regulaarsed ülevaatused, seadmete ja süsteemide seisundi ja sellest tulenevate olukordade hindamine, avariide lokaliseerimine ja avariijärgne tehnohooldus , osapoolte informeerimine jms);

tehnosüsteemides vedelike liikumist käsitlevaid norme;

töötervishoiu, töö-, elektri- ja tuleohutuse nõudeid tehnosüsteemide hooldustööde läbiviimisel.

Õppija oskab


valida materjale ja töövahendeid vastavalt tööülesandele ja neid tööks ette valmistada;


44

arvestada materjalikulu rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju;

teostada objekti keskkonnaparameetrite kontrollmõõdistamist, mõõtmistulemusi hinnata ja võrrelda nõutavate normidega;

korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida, kasutada ja hooldada töövahendeid;

tuvastada seadmete asukohta toimivas hoones, hinnata süsteemide ja seadeparameetrite muutmise vajadust;

leida vajalikku informatsiooni paigaldusjuhenditest;

kasutada käsiraamatuid jm ainealast tehnilist kirjandust;

kontrollida pumba imikõrgust muutuvates välistingimustes; j

älgida pumba ja ventilaatori tööparameetreid, neid vajadusel käivitada ja seisata;

tuvastada veaolukordi ja dokumenteerida vea kirjeldust;

leida seadmete kasutusjuhenditest vajalikku informatsiooni ja täita hoolduspäevikut;

küttesüsteemi kütteperioodiks ettevalmistada ning korraldada süsteemi valmisoleku katsetust, kütteperioodil regulaarselt jälgida küttesüsteemi toimimist ning seda vajadusel reguleerida;

paigaldada või vahetada radiaatorit ja käterätikuivatit;

hooldada ventilatsioonisüsteemide vastavalt süsteemi kuuluvate seadmete hooldusjuhenditele tagades inimeste tervist kahjustamata ruumide optimaalse õhuvahetuse minimaalsete soojakadudega vältides veeauru kondenseerumist ja niiskuskahjustuste teket;

hinnata kliimaseadmete vastavust projekt-dokumentatsioonis kirjeldatule, kontrollida niisuti ja õhu konditsioneeri töökorras olekut, automaatika funktsioneerimist ning seadistust juhindudes seadmete hooldusjuhendist;

hooldada veevarustussüsteemi vastavalt hooldusjuhendile kontrollides regulaarselt lekkeid, filtrite ummistusi, läbijookse, kondensaatvee kogunemist ning kasutajate või teiste süsteemide (nende elementide) poolset torustike lubamatut koormamist; teostada süsteemi tehnokontrolli ja hooldust pärast katkestusi veevarustuses, hinnata remondivajadust;

puhastada erinevaid filtreid;

kõrvaldada torustike lekkeid (toruosa, ventiili, tihendi vahetus ühenduse ümberpakkimine);

hooldada kanalisastioonitorustike (sh likvideerida ummistusi) vastavalt juhendile kontrollides olme- ja sademevee kanalisatsiooni torustike läbilaskevõimet ja muhvide tihedust; vajadusel edastada informatsioon eritööde tegemiseks, hinnata remondi vajadust;

lugeda vee-, soojus-, gaasi-, ja voolumõõtjate näite;

rakendada meetmeid tehnohooldatavate seadmete kasutajaohutuse tagamiseks ning vajadusel lokaliseerida ja likvideerida tehnosüsteemi avariid;

rakendada õigeid ja ohutuid töövõtteid;

töötada ennast ja keskkonda säästes. Hindamine Teoreetiline osa lõpeb (kirjaliku) hindelise arvestusega. Mooduli hindamise aluseks on vee- ja kanalistasioonisüsteemi, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide toimimise tundmine, samuti erinevate rikete ja nende kõrvaldamise viiside tundmist. Mooduli iga teoreetilise õppesisu osa kohta peab õpilane sooritama kontrolltöö, kokku on neid kuus. Mooduli kõik praktilised õppsisu osad lõpevad hindelise arvestusega (praktiline harjutustöö). Moodul tervikuna lõpeb teoreetiliste ja praktilise osa koondhindega, kusjuures iga mooduli hinne peab olema vähemalt rahuldav (”3”). Praktilise töö hindamisel võetakse aluseks:


45













46

MOODUL 17 KRUNDIHOOLDUS Maht 3õn Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õpilane omandab algteadmised krundi pinnakatete (teed ja haljastus) ning krundi rajatiste (piirdeaiad, väikevormid) korrashoiust ning korraldatud jäätmeveost. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid ”Kinnisvarahoolduse alused” ja ”Töö- ja keskkonnaohutus”. Õppesisu

1. KRUNDI RAJATISTE HOOLDUS. Krundi rajatiste tehnohoolduse ja korrashoiu põhimõtted. Aastaaegade vahetusest ja erakorralistest ilmastikutingimustest tingitud hooldustööd. Tehnohooldustööde kava koostamise põhimõtted. Lihtsamad aiaelemendid (teed, platsid, liivakastid, tugimüürid, trepid, veesilmad jm). Väikehoonete (katusealused, jäätmehoidlad, abihooned) tehnohooldus. Sildade, treppide, truupide tehnohooldus. Piirdeaedade, tarade, väravate, tugimüüride, jalutusaedade hoolduamine. Kaldteede tugi- ja varjemüüride hooldamine. Mänguväljakute hooldamine. Käigu- ja sissesõiduväravate optimaalne laius. Lipumastid, lipud, vimplid, nende kasutamise tingimused, heiskamise kord. Piirdeaedade ehitamine ja hooldamine. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. Väravate hooldus (reguleerimine, määrimine, tugevdamine). Töö- ja abivahendite kasutamine ja hooldus. Loodusprahi ja olmeprahi kogumine, sorteerimine, utiliseerimine. Kompostimise põhimõtted. Töötervishoid, töö- ja eskkonnaohutus. Korraldatud jäätmevedu.

2. TEEDE HOOLDUS. Kergliiklusteed ja platsid, sõiduteed ja parklad. Kivimaterjalid, betoonmaterjalid, metall ja metallitooted, nende kasutamine teehoiutöödel. Kergliiklusteedel (rattateed, kõnniteed, pargiteed) ja platsidel kasutatavate kattematerjalide iseärasused. Sillutiskihtide paigaldamine. Teepiirded ja tõkkepostid, nende paigaldamine ja hooldus. Teeäärte korrashoid. Nõuded kergliiklusteede ja väljakute katenditele. Kergliiklusteede hooldamine (sillutise puhastamine, parandamine, lume- ja libeduse tõrje). Oma töökoha korraldamine. Viidad, märgistused. Teehooldusmasinad - harjamine, sahkamine, pesemine. Töövahendite ja materjalide valik ja ettevalmistamine. Tööde tehnoloogiline järjekord. Ohutud ja ratsionaalsed töövõtted. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud.

3. HALJASTUSTÖÖD. Haljastustööde olemus. Haljastusprojekti kohane ja hooldusraamatus fikseeritud hooldustegevus. Ilupuude, põõsaste ja hekitaimede hooldus- ja kujunduslõikus. Raieload ja nende taotlemine. Töö vahendid ja ergonoomilised töövõtted. Haljastusmasinad (muruniiduk, trimmer, hekilõikur, mullafrees jms) nende kasutusala. Masinate käitamine ja hooldus. Kastmissüsteemid. Murupindade niitmine, kastmine, väetamine, parandamine. Haljasmassi komposteerimine. Ilutaimed, nende hooldusnõuete tundmine, hooldamine. Muru, puude, põõsaste ja ilutaimede kahjurid ja haigused, nende tõrje. Töötervishoid, töö- ja keskkonnaohutus.


kergliiklusteedel ja platsidel kasutatavate materjalide iseärasusi ja nende paigaldamise tingimusi;

kergliiklusteede ja platside ääristamise erinevaid võimalusi;

pinnase ettevalmistamise nõudeid;

töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid;

haljastuses enamkasutatavaid ilutaimi, nende kasvutingimusi ja hooldusvõtteid;

puude ja põõsaste hooldus- ja kujunduslõikuse algtõdesid;


47

töövõtteid lihtsamate aiaelementide hooldamiseks ja parandamiseks;

töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid krundihooldusel;

tööohutusnõudeid tööriistade ja masinatega töötamisel. Õppija oskab

nõuetekohaselt korraldada oma töökohta;

valida materjale ja töövahendeid vastavalt tööülesandele ja neid tööks ette valmistada;

arvestada tööks vajalikku materjalikulu;

planeerida aluspinda; paigaldada sillutus- ja äärekive, pandust, teepiirded ja tõkkeposte;

mätastada pindasid ja teha istutustöid;

teha haljastuse hooldamisel vajalikke praktilisi aiatöid;

kasutada aiatöömasinaid ja aiatööriistu ning paigaldada kastmissüsteeme;

hooldada lihtsamaid aiaelemente (teed, platsid, tugimüürid, trepid, aiaveekogud);

ehitada puidust piirdeaedu;

niita muru erinevate kõrgustega;

pügada hekki, teha hooldus- ja kujunduslõikust põõsastele, puudele; märgata taimede haigusi ja kahjureid, otsida abi nende tõrjeks või tõrjuda ise;

hooldada haljasalasid vastavalt haljastusarhitekti ettekirjutatud nõuetele;

igapäevaselt kõrvaldada teekatetelt takistused ja libedus;

kontrollida pinnavee äravoolu toimimist, pinnakatte seisundit, vajumisi, pragusid ning tee äärte seisundit, ettenähtud märgistuse nähtavust tehnohooldustööde kavale vastavalt;

hooldada krundil asuvaid rajatisi (katusealused, jäätmehoidlad, abihooned), hinnata pinnatöötluse vajadust, kontrollida vajumisi ja vandalismikahjustusi, vajadusel teha väikesemahulisi toestus- ning hooldustöid;

hooldada ja korrastada väikeveekogusid vastavalt hooldusjuhenditele;

tagada vastavalt tegevusjuhendile postide, sammaste, liiklust reguleerivate piirete jm konstruktsioonide korrasolekut;

käidelda bio- ja olmejäätmeid, töötada ennast ja keskkonda säästvalt. Hindamine Moodul lõpeb (kirjaliku) hindelise arvestusega. Mooduli hindamisel arvestatakse põhiliste krundihooldusviiside tundmist, oskust käsitseda mitmesugust hooldustehnikat, oskust toime tulla krundil asuvate erinevate hooldust vajavate objektidega – muru, hekk, tee, bassein jne. Lõpphinne kujuneb protsessihinnetest ja arvestuse hindest mooduli lõpul.


48

MOODUL 18 PUHASTUSTÖÖD Maht 3õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja esmased oskused puhastus- ja koristustööde kvaliteetseks, tervist, keskkonda ja ressursse säästvaks teostamiseks. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid ”Töö- ja keskkonnaohutus”. Õppesisu

1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Puhastusainete üldiseloomustus, nõuded nendehoiustamisele ja keskkonnasõbralikule kasutamisele. Ülevaadepuhastuskeemiatoodetest. Puhastamisekeemilised protsessid, keskonna happelisus, pH, leelised. Puhastukeemia mõju ehitiste viimistlusele. Ülevaade põhilistest puhastusel kasutatavatest töövahenditest, nende hoiutingimustest. Kaasaegne puhastustehnika ja selle kasutamise nõuded. Tööriietus. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded

2. SISEKORISTUS. Puhtustase. Puhtuse kvaliteeditase (s.h. INSTA800 alusel). Kvaliteedikontroll. Ruumi kasutusotstarve (põhiotstarbelised, üldkasutatavad, tehnilised ruumid jms.) lähtuv puhastus. Puhastustööde perioodilisus. Mustuse liigid. Erinevate pindade määrdumise ja saastumise põhjused. Erinevate pinnakatete (puit, PVC, kivi, riie, keraamika, metallid jms.) hooldusjuhendid. Puhastamise mõju töö, elu ja looduskeskkonnale ning konstruktsioonide elueale. Puhastamise meetodid (kuiv-, väheniiske, niiske ja märgpuhastus). Sügavpuhastus. Pindade kaitsmine määrdumise eest. Ergonoomia ja tervist säästavad töövõtted. Enamlevinud pinnakattematerjalide (PVC, linoleumi, kivi, parkett jms.) hooldamine, puhastamine ja kaitsetöötlus. Hooldus- ja põhikoristus erinevates töö- ja olmeruumides: akende ja klaaspindade puhastamine, seinte ja uste puhastamine, põrandate puhastamine ja hooldamine; treppide ja trepikodade puhastamine sh graffitimäärdumise ja teiste keerukate määrdumiste eemaldamine. Ehitusjärgne koristamine. Ventilatsiooni, mahutite ja teiste seadmete ja süsteemide puhastamine. Jäätmed (olmeprügi, biojäätmed, papp ja paber, klaas, metall, plast, ehituspraht, keskkonnale ohtlikud), nõuded jäätmete esmakäitlemisele. Kahjurite ja näriliste tõrje. Tervisekaitse, töö- ja kasutajaohutus.

3. EHITISTE VÄLISPIIRETE JA TARINDITE PUHASTAMINE. Välispiirete viimistlusmaterjalid ja määrdumise mõju nende omadustele. Pindade eritöötlus määrdumise vähendamiseks. Hoone fassaadide puhastamine. Akende ja vitriinide pesemine. Katuste puhastamine lumest, jääst, lehtedest. Välistreppide puhastamine. Tööde ohutus nii tegijatele kui kolmandatele isikutele. Välistööde tegemise kooskõlastamine. Ohutsooni piiramine ja märgistamine. Tööohutusnõuded.

Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb

mustuse tekkimise, pindade määrdumise ja saastumise põhjuseid;

puhastuskeemiatooteid, nende kasutamise tingimusi ja hoiustamise nõudeid;

kaasaegseid töövahendeid ja oskab neid kasutada;

puhastatavaid pinnakattematerjale ja oskab neid puhastada;

puhastusainete mõju elu- ja looduskeskkonnale;

tööohutuse ja tervishoiunõudeid ja järgib neid tööde teostamisel;

individuaalsete kaitsevahendite kasutamist terviseriskide vähendamiseks;

ohutusnõudeid keskkonnale ja kolmandatele isikutele puhastustööde tegemisel;

jäätmete käitlemise nõudeid.


49

Õppija oskab

eristada mustuse liike;

planeerida ja organiseerida põhi- ja igapäevast puhastust;


valida puhastusmaterjale ja töövahendeid vastavalt hooldusjuhendile ja teostatavale tööle;

arvestada materjalikulu rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju;

kasutada kaasaegset puhastustehnikat;

valida ja kasutada õigeid puhastusmeetodeid;

teha tööd ergonoomiliselt õigesti;

suhelda klientidega;

töötada ennast ja keskkonda säästes. Hindamine Lõpphinne kujuneb protsessihinnetest ja arvestuse hindest mooduli lõpul. Teoreetiline osa lõpeb (kirjaliku) hindelise arvestusega. Mooduli hindamisel arvestatakse põhiliste puhastusvahendite tundmist ja nende õiget kasutamist mitmesugustel pindadel (linoleum, kivi, parkett, PVC jne). Mooduli iga teoreetilise õppesisu osa kohta peab õpilane sooritama kontrolltöö. Mooduli jooksul peab õpilane koostama ühest puhastustöödel kasutatavast keemilisest ainest ja töövõttest ning masinast referaadi. Mooduli kõik praktilised õppsisu osad lõpevad hindelise arvestusega (praktiline harjutustöö). Moodul tervikuna lõpeb teoreetiliste ja praktilise osa koondhindega, kusjuures iga mooduli hinne peab olema vähemalt rahuldav (”3”).


50

VALIKÕPINGUD MOODUL 19 KARJÄÄRIPLANEERIMINE Maht 1õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane arendab endas eneseanalüüsioskust, mõistab õppimise ja haridustee planeerimise tähtsust, tutvub töömaailma puudutava temaatikaga Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu

1. KARJÄÄRIPLANEERIMISE PÕHIMÕISTED. Karjäär, karjääri tegemine, karjääri planeerimine, elukutse, amet, kutsestandard, kvalifikatsioon.

2. ENESE TUNDMAÕPPIMINE. Mina-pilt, isikus, iseloom, individuaalsus, vajadused, väärtushinnangud, huvid, oskused ja võimed, suhtlemisoskused, rollid

3. ÕPPIMISOSKUSED. 4. TÖÖMAAILM. Elukutsete tutvustamine, elukutsete tundmaõppimine, hea töötaja,

erinevad tööleidmise viisid, elektroonilised infoallikad, muutuv tööjõuturg, trended 5. PLANEERIMINE JA OTSUSTAMINE: eesmärgid ja lähituleviku planeerimine, vajalikud

dokumendid tööotsijale, tööintervjuu. Õpitulemused Õpilane

suudab teha teadlikke valikuid ja suhtub vastutustundega oma tuleviku planeerimise suhtes

on motiveeritud antud valdkonnaga süstemaatilisemalt tegelema Hindamine Mooduli hindamine toimub kirjaliku arvestusega, kus hinnatakse õpilase teadmisi:

põhimõistetes,

erinevates tööleidmisviisides,

tööjõuturul,

tööotsijale vajalikes dokumentides.


51

MOODUL 20 HEAKORRATÖÖD Maht 2õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja esmased oskused heakorratööde kvaliteetseks, tervist, keskkonda ja ressursse säästvaks teostamiseks. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid ”Töö- ja keskkonnaohutus”, ”Kinnisvarahoolduse alused”, ”Ehitusmõõdistamine”, ”Krundihooldus”. Õppesisu

1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Heakorratöödel kasutatavad ehitus- ja loodusmaterjalide omadused ja kasutuspiirkond, kergliiklusteedel (rattateed, kõnniteed, pargiteed) ja platsidel kasutatavate materjalide iseärasused; kivimaterjalid, betoonmaterjalid, metall ja metallitooted; puitmaterjal ja selle kasutamise võimalused; sillutuskivid, rennid, äärekivid, kergkatendite materjalid, omadused ja kasutusalad; vajaliku materjalimahu välja arvutamine ja ökonoomne kasutamine, töötervishoiu- ja tööohutusnõuded; tööriistad ja -vahendid teesillutiste paigaldamiseks.

2. MULLATÖÖD JA PINDADE ETTEVALMISTAMINE. Pinnase ettevalmistamise nõuded; Pinnase teisaldamine; mulla säilitamine ja otstarbekas kasutamine, mullatööde mahu ja maksumuse arvutamine; haljastustööde põhimõtted, kergliiklusteede ja platside ääristamise erinevad võimalused ning kasutatavate materjalide iseärasused; kergliiklusteede ja väljakute katendid ja nende paigaldamise tingimused, maa-ala horisontaalne ja vertikaalne mõõdistamine ja projekti mahamärkimine; drenaažitööd, kuivendussüsteemide rajamine, aluskonstruktsioonide ehitamine; pinnase ettevalmistamise nõuded, mullatööde maht ja maksumus, sobivad materjalid ja töövahendid sõltuvalt lähteülesandest; aluspinna planeerimine (drenaažitöid, aluskonstruktsioone jms); töötervishoiu- ja tööohutusnõuded pindade ettevalmistamisel.

3. TÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine, haljastustööde põhimõtted, tööde tehnoloogiline järjekord; töövahendite ja materjalide valik ja ettevalmistamine; tasandiline ja ruumiline märkimine; väljakute vertikaalplaneerimise projekti lugemine, nõuded kergliiklusteede, platside, ohutussaarte, teepäraldiste jms ehitamisel ja heakorrastamisel, sillutus- ja äärekivide paigaldamine, pandus, teepiirded ja tõkkepostid; pinnase trepid, mürakaitsetõkked, kaldteede tugi- ja varjemüürid; pindade mätastamine; istutustööd vastavalt haljastusprojektile; mänguväljakute inventari paigaldamine (liivakastid, mänguvahendid jms); puidust piirdeaedade ehitamine; kergliiklusteede ja platside kujundamine ja rajamine; nõuded kergliiklusteede ja väljakute katenditele; sillutiskihtide ehitamine; teede ja platside ääristamine; teepiirded ja tõkkepostid; pinnasetreppide ehitamin; kaldteede tugi- ja varjemüüride ehitamine; nõuded kommunikatsioonide (küte, valgustus) ehitamisele; mürakaitsetõkete ehitamine; mänguväljakute rajamine; mänguväljakute inventari (liivakastid, mänguvahendid jms) ehitamine ja paigaldamine; ulukitõkete ja –tunnelite ehitamine; puidust terrasside rajamine; piirdaedade ehitamine: haljastustööde olemus; pindade ja nõlvade mätastamine; istutustööd; aljastuse hooldamine; värvimistööd: metallpindade värvimine, puitpindade värvimine; töötervishoiu ja tööohutusnõuded; kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud; ennast ja keskkonda säästvalt töötamine.


haljastustööde põhimõtteid;

kergliiklusteede ja platside ääristamise erinevaid võimalusi ning kasutatavate materjalide iseärasusi;


52

kergliiklusteede ja väljakute katendeid ja nende paigaldamise tingimusi;

pinnase ettevalmistamise nõudeid;

nõudeid kergliiklusteede, platside, ohutussaarte, teepäraldiste jms ehitamisel ja heakorrastamisel;

töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel. Õppija oskab lugeda

väljakute vertikaalplaneerimise projekti;

arvutada mullatööde mahtu ja maksumust;


valida sobivaid materjale ja töövahendeid sõltuvalt lähteülesandest;

planeerida aluspinda (teostada drenaažitöid, ehitada vajadusel aluskonstruktsioone jms); paigaldada sillutus- ja äärekive, pandust, teepiirded ja tõkkeposte;

ehitada pinnasetreppe, mürakaitsetõkkeid, kaldteede tugi- ja varjemüüre;

mätastada pindasid ja teha istutustöid vastavalt haljastusprojektile;

paigaldada mänguväljakute inventari (liivakastid, mänguvahendid jms);

ehitada puidust piirdeaedu;

töötada ennast ja keskkonda säästvalt. Hindamine Lõpphinne kujuneb protsessihinnetest ja arvestuse hindest mooduli lõpul. Teoreetiline osa lõpeb (kirjaliku) hindelise arvestusega. Mooduli iga teoreetilise õppesisu osa kohta peab õpilane sooritama kontrolltöö. Mooduli kõik praktilised õppsisu osad lõpevad hindelise arvestusega (praktiline harjutustöö). Moodul tervikuna lõpeb teoreetiliste ja praktilise osa koondhindega, kusjuures iga mooduli hinne peab olema vähemalt rahuldav (”3”). Praktilise töö hindamisel võetakse aluseks:










töötervishoiu ja – ohutusnõuete järgimine viimistlustöödel;



53

MOODUL 21 MÜÜRITÖÖD I Maht 4õn Eesmärk Õpetatakse taotletakse, et õppija omandab teadmised müüritöö materjalidest ja töövahenditest ning töövõtetest. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid ”Töö- ja keskkonnaohutus”, Õppesisu

1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. müüritöödel kasutatavad materjalid ja nende omadused: müürikivid (looduskivi, tellised, keramsiitplokid, betoonplokid, silikaatplokid, kergbetoonplokid); müüritöödele esitatavaid kvaliteedinõuded (joonised ja mõõtmine, seotis, vuuk, mõõtmehälbed, müüripinna kvaliteet, pragunemine), nõudeid seinte ja erinevate hooneosade ladumiseks looduskivist, avade sildamise tehnoloogia, müüritise sarrustamise ja vuukimise tehnoloogia, klaasplokkide ladustamise tehnoloogia, puidust ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõuded, töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid müüritöödel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel, raketised, ehitusplatsi ladustamine ja katmine, töölavad ja tellingud, müürsepa tööriistad ja seadmed (müüritööde vahendid, vuukimistööriistad), kontrollmõõteriistad.

2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. Materjalikulu arvutamine erinevate konstruktsioonide ladumiseks, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju.

3. MÜÜRISEOTISED. Erinevad müüriseotised ja nende ladumise tehnilised tingimused (rõhtjaotus, püstjaotus), töötervishoiu ja tööohutuse nõuded müüritöödel, müürimördid (ülesanded, toorained, lisandid, koostisosade vahekord, erinevad müürimördi liigid, valmistamine).

4. LADUMISE TEHNOLOOGIA. Erinevate müüritiste ladumise tehnoloogiad, töövahendid ja töövõtted, vuukimine ja puhastamine, võimalused müüritise ladumiseks erinevates tingimustes, talvine müürimine, hüdroisolatsiooni paigaldamise nõuded, kvaliteedinõuetele vastavad tasapinnalised viimistlemata vuukidega seinad, ladumisel vajaminevad seadmed ja abivahendid (tõkised, majakad, suundnöör), vaheseinte müürimine, fassaadmüüritis, plokkmüüritis, siporex-toodete müüritis.


müüritöödel kasutatavaid materjale ja nende omadusi;

müüritöödele esitatavaid kvaliteedinõudeid;

nõudeid seinte ja erinevate hooneosade ladumiseks looduskivist;

avade sildamise tehnoloogiat;

müüritise sarrustamise ja vuukimise võtteid;

klaasplokkide ladustamise tehnoloogiat;

tellistest kergseinte ladumise tehnoloogiat;

puidust- ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid;

erinevate müüritiste ladumise tehnoloogiaid, töövahendeid ja töövõtteid;

võimalusi müüritise ladumiseks erinevates tingimustes;

erinevaid müüriseotisi ja nende ladumise tehnilisi tingimusi;

hüdroisolatsiooni paigaldamise nõudeid;

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid müüritöödel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel.


54

Õppija oskab

korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;

valida materjale ja arvutada materjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju;

valmistada raketisi, töölavasid ja paigaldada tellinguid;

valida käsitleda müürsepa tööriistu ja seadmeid lähtuvalt tööülesandest;

laduda kvaliteedinõuetele vastavaid tasapinnalisi viimistlemata vuukidega seinu;

laduda loodus- ja tehiskivist seinu ja erineva keerukusega elemente;

laduda tellistest kiil- ja kaarsilluseid;

laduda seinte voodrit ja seda ankurdada;

parandada kivikonstruktsioone;

müüritist remontida ja parandada;

paigaldada soojustust ja tuuletõket;

mõõtühikute süsteemi SI pikkuse-, pindala- ja ruumala mõõtühikuid;

protsendi mõistet ja rakendamisvõimalusi materjalikulu ja mahu arvutuste teostamisel;

trigonomeetrilisi seoseid täisnurkses kolmnurgas ja nende kasutamist õppeainega seonduvate küsimuste lahendamisel;

tasapinnalisi ja ruumilisi kujundeid, nende pindalade ja ruumalade arvutusvalemeid;

omab ettekujutust detailide ja hoonete mõõdistamiseks kasutatavatest mõõteriistadest;

lahendada müüritöötehnoloogiaga seonduvaid ülesandeid;

valmistada erineva koostisega müürmörte;

käsitleda ladumisel vajaminevaid seadmeid ja abivahendeid;

paigaldada nõuetekohaselt hüdroisolatsiooni;

laduda ühe- ja mitme lõõriga korstnaid;

teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust,

käsitleda kontrollmõõteriistu;

töötada ennast ja keskkonda säästvalt. Hindamine Mooduli hindamisel tehakse praktilised harjutustööd, mille käigus hinnatakse töökoha korraldamist, ohutusreeglite järgimist, sobivate materjalide ja vajalike tööristade kasutamise oskust ning töö täitmise kvaliteeti. Mooduli koondhinne kujuneb välja praktiliste harjutustööde hinnetest. Praktilise töö hindamisel võetakse aluseks:










töötervishoiu ja – ohutusnõuete järgimine viimistlustöödel



55

MOODUL 22 HÜDROISOLATSIOONITÖÖD Maht 1õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised niiskuse mõju kohta ehitus- ja soojustusmaterjalidele, hüdroisolatsiooni paigaldamistööde tehnoloogilisest järjekorrast hoone erinevates osades. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid “Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, “Ehitamise alused”. Õppesisu

1. NIISKUS EHITUSKONSTRUKTSIOONIDES, niiskuse mõju ehitus- ja soojustusmaterjalidele, töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid hüdroisolatsioonitööde teostamisel, hüdroisolatsiooni paigaldamist nõudvad kohad ehitiste konstruktsioonidel, kirjeldada hüdroisolatsiooni paigaldamistööde tehnoloogilist järjekorda hoone erinevates osades. Ehituskonstruktsioonide märgumise põhjused. Niiskuskahjustused, põhjused. Niiskuskahjustuste likvideerimine ehituskonstruktsioonidest, selleks kasutatavad töövõtted.

2. MAA-ALUSTE EHITISTE HÜDROISOLATSIOON. Hüdroisolatsiooni mõiste, liigid ja esitatavad nõuded. Hüdroisolatsioonimaterjalid ja nende kasutusala maa-aluste ehitiste juures. Hüdroisolatsiooni otstarve. Keldriga hoone, vundamendi ja pinnasele toetuva põranda hüdroisolatsiooni paigaldamise nõudeid, hüdroisolatsiooni teostamise võtteid terrassidel ja keldrikorruse lagedel, drenaažitööde teostamisele ja hüdroisolatsiooni remondi võimalusi. Hüdroisolatsiooni kahjustused. Vundamendi hüdroisolatsioonide taastamine. Müüritiste märgumise põhjused ja tagajärjed. Veekoormused vundamendile. Hüdroisolatsiooni paigaldamise tehnoloogia. Horisontaalne ja vertikaalne hüdroisolatsioon. Horisontaalse hüdroisolatsiooni taastamine vundamendis. Soklipealse niiskustõkke tegemine rullisoleermaterjaliga. Isoleerimine silikoonlahusega puuraukmeetodil. Isoleerimine plastikplaatidega freesitud pilus. Isoleerimine müüritise vuuki pressitud teraslehega. Vundamendi vertikaalne hüdroisoleerimine. Läbivuukide tihendamine. Aluspinna seisundi hindamine. Välispindade hüdroisoleerimine bituumenpakskihtkattega. Isoleerimine elastsete isolatsioonivõõpadega. Keldri isoleerimine seestpoolt.

3. HÜDROISOLATSIOON NIISKETES RUUMIDES. Hüdroisolatsioonimaterjalid ja nende kasutusala niisketes ruumides, hüdroisolatsiooni otstarvet, hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamise võtteid, hüdroisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiaid (rull-, võõp- ja kleepisolatsioon, torkreetkrohv), hüdroisolatsioonimaterjalide kaitse võimalusi vigastuste eest. Vannitoa ja WC hüdroisolatsioonimise põhimõtted. Latekstooted, ehituskile, bituumenvõõa kasutamine niisketes ruumides.


niiskuse mõju ehitus- ja soojustusmaterjalidele;

niiskuskahjustusi ja nende likvideerimise tööülesandeid;

tööohutusnõudeid hüdroisolatsioonitöödel;

ehituskonstruktsioonide märgumise põhjuseid;

hüdroisolatsiooni liike ja otstarvet;

hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamise võtteid;

hüdroisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiaid (rull-, võõp- ja kleepisolatsioon, torkreetkrohv);

läbiviikude tihendamist;


56

keldriga hoone, vundamendi ja pinnasele toetuva põranda hüdroisolatsiooni paigaldamise nõudeid;

hüdroisolatsiooni teostamise võtteid terrassidel ja keldrikorruse lagedel, samuti hüdroisolatsioonimaterjalide kaitse võimalusi vigastuste eest;

nõudeid drenaažitööde teostamisele ja hüdroisolatsiooni remondi võimalusi,

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid hüdroisolatsioonitööde teostamisel;

vundamendi hüdroisolatsiooni taastamise töö põhimõtteid;

vertikaalse ja horisontaalse hüdroisolatsiooni paigaldamise töö põhimõtteid;

Vannitoa ja WC hüdroisolatsioonimise põhimõtteid. Õppija oskab

määrata visuaalselt niiskuskahjustust;

määrata hüdroisolatsiooni paigaldamist nõudvad kohad ehitiste konstruktsioonidel;

kirjeldada hüdroisolatsiooni paigaldamistööde tehnoloogilist järjekorda hoone erinevates osades;

paigaldada vertikaalset ja horisontaalset hüdroisolatsiooni. Hindamine Lõpphinne kujuneb protsessihinnetest ja arvestuse hindest mooduli lõpul. Mooduli hindamisel arvestatakse hüdroisolatsioonimaterjalide tundmist, paigaldamise võtteid erinevatele hooneosadele. Mooduli iga teoreetilise õppesisu osa kohta peab õpilane sooritama kontrolltöö. Mooduli jooksul peab õpilane koostama referaadi ühe hüdroisolatsioonimaterjali kohta.


57

MOODUL 23 BETOONITÖÖD Maht 3õn Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õpilane omandab teadmised betoonitööde ettevalmistamisest, läbiviimisest ning järelhooldusest. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid ”Töö- ja keskkonnaohutus”, “Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, “Ehitamise alused”. Õppesisu

1. ERIALASED ARVUTUSÜLESANED. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI (sh rõhk ja rõhukao ühikud, soojuse mõõtühikud). Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikud. Mõõtühikute teisendamine. Kahe suuruse suhe, protsentsuhe. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise väljendamine protsentides. Protsentülesanded – materjalide mahu arvutused. Täisnurkne kolmnurga trigonomeetria ja selle rakendamisvõimalused erialaste ülesannete lahendamisel. Tasapinnaliste kujundite pindala ja ümbermõõt. Pikkuse- ja pindalaühikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja ümbermõõt. Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade (kui ehituskonstuktsioonide) üldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. Ülesanded ruumilise kujutlusvõime arendamiseks. Mõõtmise metoodika, mõõtevead. Betoonitöödega seonduvad tehnoloogiaülesanded.

2. RAKETISTE VALMISTAMINE. Raketiste liigitus ja kasutusalad; raketise valmistamisel kasutatavaid materjalid; üldnõuded raketiste ehitamisel; raketiste valmistamise ja paigaldamise tehnoloogiline järjekord; seina- ja postitaldmiku raketis, ääretugevdusega plaadi raketis, kandepostidega laeraketis ning talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõuded; välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamise nõuded. Töövahendeid. Vundamendi raketise valmistamine. Seinataldmiku laudraketise valmistamine. Postitaldmiku kilpraketise valmistamine. Ääretugevdusega plaadi laudraketise valmistamine. Seinaraketise valmistamine. Seinaraketise sidumine postiraketise valmistamisel. Laudadest plaadiraketise valmistamine. Laineplekist plaadiraketise valmistamine. Talaraketise valmistamine. Inventaarsetest metallelementidest raketiste koostamine.

3. ARMEERIMINE. Armatuuri liigid ja tähtsus betoonkonstruktsioonides; armatuuri töötlemise võimalused (lõikamine, painutamine, sidumine ja kinnitamine raketise külge); armatuuri paigaldamise nõuded.

4. BETONEERIMINE, BETOONIPINDADE JÄRELHOOLDUS, BETOONELEMENTIDE MONTAAŽITÖÖD. Betoonide põhiomadused ja neid mõjutavad faktorid; betoonide liigitus ja nende valmistamisel kasutatavad materjalid; betoonisegu töödeldavust mõjutavad tegurid ja segude paigaldamise tehnoloogiline järjekord; nõuded betooni järelhooldusele; monteeritavate toodete valmistamise tehnoloogiat, betoonelementide montaaži põhimõtted, montaažitööde etapid ning elementide vastuvõtu ja ladustamise nõuded; töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, nõuetekohane oma töökoha korraldamine ja töövahendite hooldamine; ehitada lintvundamendi, silluse ja posti raketist üksiklaudadest; valmistada armatuurkarkassi; paigaldada armatuurvõrke etteantud jooniste järgi; betoneerida väikevorme lähtuvalt kooli õppebaasi võimalustest; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

Õpitulemused


58

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb

raketiste liigitust ja kasutusalasid;

raketise valmistamisel kasutatavaid materjale;

üldnõudeid raketiste ehitamisel;

raketiste valmistamise ja paigaldamise tehnoloogilist järjekorda;

seina- ja postitaldmiku raketisi;

ääretugevdusega plaadi raketisi;

kandepostidega laeraketise ning talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõudeid;

välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamise nõudeid;

vundamendi raketise valmistamist;

seinataldmiku laudraketise valmistamist;

postitaldmiku kilpraketise valmistamist;

seinaraketise valmistamist;

seinaraketise sidumist postiraketise valmistamisel;

laudadest plaadiraketise valmistamist;

laineplekist plaadiraketise valmistamist;

talaraketise valmistamist;

inventaarsetest metallelementidest raketiste koostamist;

armatuuri liike ja tähtsust betoonkonstruktsioonides;

armatuuri töötlemise võimalusi (lõikamine, painutamine, sidumine ja kinnitamine raketise külge;

armatuuri paigaldamise nõudeid;

betoonide põhiomadusi ja neid mõjutavaid faktoreid;

betoonide liigitust ja nende valmistamisel kasutatavaid materjale;

betoonisegu töödeldavust mõjutavaid tegureid ja segude paigaldamise tehnoloogilist järjekorda;

nõudeid betooni järelhooldusele;

ülevaatlikult monteeritavate toodete valmistamise tehnoloogiat, betoonelementide montaaži põhimõtteid, montaažitööde etappe ning elementide vastuvõtu ja ladustamise nõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Õppija oskab

meeskonna liikmena töötades korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;

valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu;






valida materjale ja tööriistu;

tihendada aluspinda;

teostada mõõtmisi;

naelutada laudadest laudist;

toestada ja vajadusel siduda traatsidemetega;

ehitada lintvundamendi, silluse ja posti raketist üksiklaudadest;

valmistada armatuurkarkassi;

paigaldada armatuurvõrke etteantud jooniste järgi;

lahendada betoonitööde tehnoloogiaga seonduvaid ülesandeid;

betoneerida väikevorme lähtuvalt kooli õppebaasi võimalustest;

teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust;


59

töötada ennast ja keskkonda säästvalt. Hindamine Teoreetiline osa lõpeb (kirjaliku) hindelise arvestusega. Mooduli hindamise aluseks on see, kuidas õpilane oskab valmistada raketisi, tunneb armeerimise töövõtteid, betoneerimise töövõtteid, betoonpindade hooldustööde tundmist praktiliselt ja teoreetiliselt. Mooduli iga teoreetilise õppesisu osa kohta peab õpilane sooritama kontrolltöö, kokku on neid kolm. Mooduli kõik praktilised õppsisu osad lõpevad hindelise arvestusega (praktiline harjutustöö). Moodul tervikuna lõpeb teoreetiliste ja praktilise osa koondhindega, kusjuures iga mooduli hinne peab olema vähemalt rahuldav (”3”). Praktilise töö hindamisel võetakse aluseks:













60

MOODUL 24 MAALRITÖÖD Maht 5õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised maalritöö materjalidest ning töövahendites, töö ettevalmistamise põhimõtetest ning maalritööde töövõtetest. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid ”Töö- ja keskkonnaohutus”, “Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”. Õppesisu

1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. värviõpetuse ja kujunduse alused; värvide ja teiste pinnakattematerjalide liigid ja nende omadused; maalritöödel kasutatavad tööriistad, seadmed ja materjalid, oma töökoha ja töövahendite hooldamine, vesialuselised- ja veevabad värvid; side- ja täiteained; pigmendid, lahustid ja vedeldid; peitsid, puidukaitsevahendid; lisaained nende liigitus, koostis, omadused ja kasutamistingimused; erinevate käsitööriistade ja mehhanismide liigitus, kasutamistingimused ja hooldamine; värvimistöödel kasutatavad abivahendid; värvikihi paksuse mõõtmisvahendid.

2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. 3. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. töölavade ja tellingute paigaldamine, oma

töökoha korraldamine; maalritöödele esitatavad kvaliteedinõuded; puidust ja metallist tellingute ning töölavade paigaldamise nõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõuded maalritöödel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide paigaldamisel; materjalide ja töövahendite valik; tasandiline ja ruumiline märkimine.

4. MAALRITÖÖDE TEHNOLOOGIA. maalritööde tehnoloogiline järjekord; värvi tüüp ja pinna kattekihid ning töövahendid vastavalt ruumi otstarbele ja värvitavale aluspinnale, õiged ja ratsionaalsed töövõtted, Välis- ja sisevärvimine (uued pinnad): aluspinna ülevaatus; pindade ettevalmistamine (puhastamine, immutamine, kruntimine); erinevate pindade (puit-, metall-, mineraalpinnad) katmine värvi, laki, lasuurvärviga; varem värvitud pinnad: vanade värvikihtide eemaldamine keemilise-, termilise ja mehaanilise meetodiga; pindade pesemine; hooldusvärvimine. töötervishoiu ja -ohutusnõudeid maalritööde teostamisel; keskkonda säästev töötamine, erinevad tööd: seinte ettevalmistamine; lagede ettevalmistamine; tasandamine; seinte armeerimine klaaskiudvõrguga; tapeetimine; palede tegemine (pahteldamine, kruntimine, lihvimine); kruntimine; nurgikute paigaldamine; dekoratiivkatte pealekandmine; värvimine; värvikihtide defektide tekkepõhjused ja nende kõrvaldamise võimalused; värvikihi paksuse mõõtmine nii elektrooniliselt kui mehaaniliselt.


värviõpetuse ja kujunduse aluseid;

värvide ja teiste pinnakattematerjalide liike ja nende omadusi;

maalritöödel kasutatavaid tööriistu, seadmeid ja materjale;

maalritöödele esitatavaid kvaliteedinõudeid;

maalritööde tehnoloogilist järjekorda;

puidust- ja metallist tellingute ning töölavade paigaldamise nõudeid;

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid maalritöödel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide paigaldamisel.

Õppija oskab



61

paigaldada töölavasid ja tellinguid;

valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju;




nimetada ja kujutada tasapinnalisi ja ruumilisi kujundeid, rakendada nende pindalade ja ruumalade arvutusvalemeid;


lahendada maalritööde tehnoloogiaga seonduvaid ülesandeid;

paigaldada töölavasid ja tellinguid;

valida värvi tüüpi ja teisi pinna kattekihte ning töövahendeid vastavalt ruumi otstarbele ja värvitavale aluspinnale;

teostada maalritöid vastavalt tööde tehnoloogilisele järjekorrale, kasutades õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid;

järgida töötervishoiu ja -ohutusnõudeid maalritööde teostamisel; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

Hindamine Moodul lõpeb hindelise praktilise töö (etteantud pinna viimistlemine) arvestusega. Mooduli hindamisel arvestatakse maalritöödel kasutatavate materjalide tundmist ja nende kasutamist erinevate pindade viimistlemisel, välis- ja siseviimistluse erinevuste ning kvaliteedi ja ohutusnõuete tundmist. Lõpphinne kujuneb protsessihinnetest ja praktilise maalritöö hindest. Praktilise töö hindamisel võetakse aluseks:












.


62

MOODUL 25 PLAATIMISTÖÖD Maht 5õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija õpib tundma tehis- ja looduskivist plaatmaterjale ja käsitsema plaatimistöödel kasutatavaid töövahendeid; omandab oskused tehis- ja looduskivist plaatmaterjalide paigaldamise tehnoloogiast; õpib tundma tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid plaatimistööde teostamisel. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid: „Töö- ja keskkonnaohutus” Õppesisu

1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Plaatmaterjalide liigitus sõltuvalt tootmistehnoloogiast. Plaatmaterjalidele esitatavad kvaliteedinõuded. Plaatmaterjalide omadused: veeimavus, ilmastiku- ja kulumiskindlus. Plaatide kinnitamiseks kasutatavad mördid (tava-, kiirkivinevad- ja remondimördid), nende valmistamise tehnoloogia ja kasutamine. Nõuded mörtide säilitamisele. Plaatide kinnitamiseks kasutatavad muud materjalid: vuugisegud, silikoonid. Nõuded vuugisegude ja silikoonide kasutamiseks ja säilitamiseks. Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad (sh kontrollmõõteriistad) ja -vahendid, nende käsitsemine ja hooldamine. Vuukimisel ja silikoonimisel kasutatavad tööriistad ja -vahendid.

2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. 3. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Aluspindade ülevaatus ja plaatimiseks

ettevalmistamine. Hüdroisolatsioonile ja niiskustõkkele esitatavad nõuded, tööde teostamise tehnoloogiline järjekord. Niiskustõkke paigaldamine ja hüdroisolatsioonitööd. Põrandapindade kallete valamine.

4. PLAATIMISTÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Tööriistade ja vahendite valik. Plaatmaterjalide kulu arvutused. Materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded plaatimistöödel. Erinevate seina- ja põrandapindade plaatimine: plaadijaotuskavandi koostamine; seinapindadel juhtlaudade kinnitamine, põrandapindadel põrandatelje maha märkimine; plaatide lõikamine ja paigaldamine; erinevate materjalide ja pindade liitekohad. Vuukimine: seina- ja põrandapindade ettevalmistamine vuukimiseks; reljeefsete pindade vahatamine, plaaditud pindade vuukimine; liikuvate vuukide tihendamine, läbiviikude silikoonimine ja viimistlemine. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. Plaaditud pindade hooldamine.

5. PLAADITUD PINDADE REMONTIMINE. Pinnaseisundi määratlemine. Materjalide ja töövahendite valimine. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord sõltuvalt pinna seisundist ja vigastuse liigist. Kvaliteedinõuded ja töö ohutu korraldamine.


plaatimistöödel kasutatavaid tehis- ja looduskivist materjale;

niiskustõkke ja hüdroisolatsiooni tähtsust ning paigaldamise tehnoloogiat;

erinevate pindade (kuivkrohvplaat-, tellis-, betoon- ja tulepüsivad pinnad jms)

plaatimistööde tehnoloogilist järjekorda;

plaaditud seina- ja põrandapindadele esitatavaid kvaliteedi nõudeid;

puidust- ja metallist tellingute ning töölavade paigaldamise nõudeid;

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid plaatimistöödel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide paigaldamisel.;

Õppija oskab:


63


paigaldada töölavasid ja tellinguid; arvestada materjalikulu ja mahtu lähtuvalt plaaditavast pindalast rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju;

valida sõltuvalt aluspinnast plaatmaterjale ja kinnitusmörte;

töödelda ja paigaldada plaatmaterjale;

paigaldada hüdroisolatsiooni; vuukida plaaditud pindu;

kontrollida teostatud tööde kvaliteeti;

kõrvaldada plaatkattes tekkinud defekte;

järgida töötervishoiu ja -ohutusnõudeid plaatimistööde teostamisel;

töötada ennast ja keskkonda säästvalt. Hindamine Mooduli läbimisel tuleb sooritada järgmised proovitööd:

plaatida sein, mille tööülesandes sisaldub pilt või erinevad kujundid, mis eeldavad plaatide lõikamist kaare- ja mingi muu geomeetrilise kuju järgi;

plaatida põrandapind, mille tööülesanne sisaldab vee äravoolutrappi koos sinna juurdekuuluvate kalletega. Hinnatakse praktiliste harjutustööde teostust sealhulgas tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete töövõtete valdamist erinevate tehis- ja looduskivist plaatmaterjale töötlemisel ja paigaldamisel, plaaditud pinna tasapindsust sh vuukide jaotust ja nende viimistlemise korrektsust. Mooduli lõpphinne kujuneb moodulis sisalduvate teemade teooriahinnete ja praktiliste tööde konsensusliku koondhindena.


64

MOODUL 26 KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE Maht 2õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavatest materjalidest ning töövahendites, töö ettevalmistamise põhimõtetest ning töö tehnologiatest. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid ”Töö- ja keskkonnaohutus”, “Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”. Õppesisu

1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID, tööriistade ja –vahendite kasutamine ja hooldamine, elektri- ja tuleohutusnõudeid kuivkrohvplaatide paigaldamisel; kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavaid kvaliteedinõuded; töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel, korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; kontrollida tehtud tööde kvaliteeti; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. 3. KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE PAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA, ehitada ja

paigaldada lagede, seinte, vaheseinte ja põrandate kuivkrohvkonstruktsioone, kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale ja töövahendeid; kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogiat, soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiat. Kuivkrohvplaatidega seinte tasandamise (viimistlemise) moodused (karkassiga ja ilma). Kuivkrohvplaadist põrandad, nõuded põrandate paigaldamisele. Põrandate soojustus. Isolatsioonikihtide paigaldamine läbiviikude kohal.

4. KUIVKROHVPLAATIDE REMONTIMINE, töödelda, paigaldada ja remontida kuivkrohvplaate. Töövõtted, tehnoloogia.


kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale ja töövahendeid;

kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogiat;

elektri- ja tuleohutusnõudeid kuivkrohvplaatide paigaldamisel;






soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiat;

kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavaid kvaliteedinõudeid; kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale ja töövahendeid;

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel. Õppija oskab


kasutada ja hooldada tööriistu ja -vahendeid;

arvestada materjalikulu, rakendades pindala- ja protsentarvutuse eeskirju;

arvutada teisendada harilikke ja kümnendmurde;

rakendada kümnendsüsteemi materjalide kulu arvutamisel;

teisendada pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikuid;

rakendada protsentarvutust materjalikulu ja -mahu arvutuste teostamisel;


65

rakendada erinevate tasapinnaliste kujundite ümbermõõdu ja pindala arvutamise eeskirju;

kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamisega seonduvate ülesannete lahendamist;

ehitada ja paigaldada lagede, vaheseinte ja põrandate kuivkrohvkonstruktsioone;

töödelda, paigaldada ja remontida kuivkrohvplaate;

kontrollida tehtud tööde kvaliteeti;



kasutada ja hooldada tööriistu ja –vahendeid;

arvestada materjalide kulu ja mahtu vastavalt etteantud pinnale; Hindamine Mooduli läbimisel tuleb sooritada järgmised proovitööd: ehitada kuivkrohvkonstruktsioon, mis sisaldab erikujulisi nurki ning vormistada akna- ja uksepõsed. Teooria osa lõppeb testi või kontrolltööga. Mooduli lõpphinne kujuneb välja teooria ja praktiliste proovitööde hinnete põhjal. Praktilise töö hindamisel võetakse aluseks:













66

MOODUL 27 LUKKSEPATÖÖD Maht 3õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija õpib kasutama ja hooldama lukksepa- ja plekksepatöödel kasutatavaid töövahendeid; omandab teadmised tööde tehnoloogiast, tööohutusnõuetest ja oskused lihtsamate lukksepa- ja plekksepatööde teostamiseks. Nõuded õpingute alustamiseks Läbitud on moodulid ”Töö- ja keskkonnaohutus”. Õppesisu

1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Põhiandmed metallide kohta. Mustad metallid (konstruktsioonterased, tööriistaterased, legeerterased, malmid). Värvilised metallid ja sulamid. Metallide ja sulamite füüsikalised, keemilised, mehaanilised ja töötlemisega seonduvad omadused. Standardid, markeeringud. Metallide termilise ja mehaanilise töötlemise põhimõtted. Lukksepa töövahendid. Tööriistade sh elektriliste käsitööriistade kasutamine ja hooldamine. Puuride valik ja vahetamine. Akudrelli ohutu kasutamine.

2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. 3. LUKKSEPATÖÖD. Oma töökoha korraldamine. Materjalide valik ja tööks

ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Õiged ja ohutud töövõtted. Tööde tehnoloogiline järjekord lukksepatöödel: metalli painutamine ja õgvendamine, raiumine ja lõikamine, viilimine, puurimine, keermestamine, neetimine, lihtsamad lihvimistööd. Torude lõikamine, painutamine ja terastorude keermetamine. Mõõteriistade (nihiku, kruviku jms.) kasutamine. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. Lõiketööd pleki-, vibro- ja otsakäärid ning ketaslõikuriga. Ketaslõikuri lõikeketta valiku põhimõtted ja vahetamine. Puurimistööd. Kontrolltoimingute teostamine. Tule- ja elektriohutuse nõuded. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded lukksepatöödel.


lukksepa töövahendeid;

lukksepatöödel kasutatavaid materjale;

lukksepa töövõtteid;

keskkonnasäästliku toimimise põhimõtteid;

tööohutuse ja töötervishoiunõudeid lukksepatöödel; Õppija oskab:


valida ja hooldada töövahendeid vastavalt lähteülesandele;

järgida töökultuuri nõudeid;

valida lukksepatöödeks vajalike materjale lähtuvalt teostatavast tööst

valida lukksepatöödeks vajalike tööriistu, neid hooldada ja kasutada;

valida detailide töötlemise mooduseid;






lahendada lukksepatöödega seonduvaid ülesandeid.

teostada lihtsaid lukksepatöid: viilimine, puurimine (s.h. puuri teritamine),

keermestamine, lõikamine, painutamine, valtsimine;


67

painutamine/kantimine kantpingil, liite tegemine, pinnalaotuse valmistamine,

toruosade koostamine detailidest, neetimistööd;

kasutada nihikut, kruvikut ja teisi mõõteriistu;

järgida töötervishoiu, tööohutuse, tuleohutuse ja elektriohutuse nõudeid lukksepatöödel;

anda esmaabi;

teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde vastavust kvaliteedinõuetele;

töötada ennast ja keskkonda säästvalt; Hindamine Kirjalikud testid sooritatakse teemadel: metallide töötlemisviisid, lukksepatööd. Mooduli jooksul sooritatakse proovitööd: ruumiline märkimine, viilimine, puurimine, keermestamist sisaldava lihtsa tooe (täring/vasar) valmistamine ning torukeerme lõikamine terastorule DN15..DN25. Lõpphinne saadakse testide ja proovitööde hinnete alusel.


68

MOODUL 28 HÜDRAULIKA ALUSED Maht 1õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija tutvub hüdraulika põhiseadustega. Nõuded õpingute alustamiseks Puuduvad. Õppesisu

1. VEDELIKU FÜÜSIKALISED OMADUSED. Vedeliku omadustele mõjuvad jõud. Vedeliku tihedus ja erimaht. Pindpidevus ja kapillaarsus. Vedeliku venivus ja sisehõõrdeseadused. Reaalne ja ideaalne vedelik. Põhiliste vedelike üldine iseloomustus. Kehade ujuvuse tingimused.

2. HÜDROSTAATIKA JA HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED. Ülevaade hüdrostaatika põhivõrrandist. Ülesannete lahendamine hüdrostaatika võrrandiga. Rõhujõud tasa- ja kõverpinnale. Rõhu mõjud vee voolamisel torustikus. Vedeliku voolamise režiimid. Vedeliku voolu ja elementaarjoa mõiste. Vedeliku püsivus ühtlane ja ebaühtlane liikumine. Voolutakistused ja survekaod. Survetorustikud, nende liigitus. Lühikeste ja pikkade torustike arvutusalused. Harg - ja ringvõrk. Hüdrauliline löök. Voolamine avast ja jätkudest. Toru karenemise mõju vee voolamisele.

3. VEDELIKU VOOLAMINE JA LIIKUMINE. Vedeliku liikumine erinevates keskkondades. Vedeliku laminaarne ja turbulentne liikumine torudes. Hüdrauliliste takistuste liigitamine. Hüdraulilise koht- ja liinitakistused, nende erisused. Kohalikud hüdraulilised takistused. Vedeliku väljavoolamine läbi aukude muutumatu taseme korral. Vedeliku püsivus, ühtlase ja ebaühtlase liikumise tingimused. Ahendus-, kiirus- ja kulutegur. Vedeliku väljavoolamine läbi erinevate otsakute. Torustike otstarve ja liigitamine. Liht-, liit- ja hargnevtorustik. Torustike hüdraulilised karakteristikud. Torustiku kohttakistused – ahenemine, järsk laienemine, käänakud, põlved, sulgurid. Keskkonna ühtlane liikumine lahtistes sängides.

4. PUMBAD, liigitus, pumpadele esitatavad nõuded, põhikonstruktsioonid, pumpade valikkriteeriumid, tööpõhimõtted.


hüdrostaatilist survet ja sellest tekkivate jõudude olemust,

kehade ujuvuse tingimusi;

vedeliku püsivuse, ühtlase ja ebaühtlase liikumise tingimusi;

torustike liigitust (liht-, liit-, hargnevtorustik);

hüdraulilise koht- ja liinitakistuse erisusi;

kohttakistusi torustikul (ahenemine, järsk laienemine, käänakud, põlved, sulgurid);

toru kareduse mõju voolamisele;

vedeliku püsirõhulise väljavoolamise tingimusi jätkust ja avast (sh muutuva rõhu all);

hüdraulilise löögi olemust torustikus;

tunneb torustikes, pumpades ja seadmetes vedelike liikumisega seotud projekteerimis- ja ehitusnorme;

tunneb mõistete erosioon, korrosioon ja kavitatsioon sisulist tähendust;

pumpade liigitust ja valiku põhimõtteid sõltuvalt rõhust, vooluhulgast ja tüübist;

tunneb ülevaatlikult pumpade tööpõhimõtteid ja kasutusala;

niiskuse mõju ehitus- ja soojustusmaterjalidele;

hüdroisolatsiooni otstarvet. Õppija oskab


69

määrata hüdrostaatilist survet;

ühendada tsentrifugaalpumpa süsteemi;

hinnata hüdrosüsteemides esinevaid vigu;

leida vajalikku informatsiooni materjalide ja seadmete paigaldusjuhenditest;

koostada toruliitmikke (muhvid, põlved, poognad, üleminekud, kolmikud, ristid jne);

kasutada käsiraamatuid ja tehnilist kirjandust. Hindamine Kirjalikud testid sooritatakse eri teemade osas: vedeliku füüsikalised omadused, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika, vedeliku voolamine ja liikumine. Lõpphinne kujuneb testide positiivsel sooritusel.


70

MOODUL 29 VEEVÄRGITÖÖD Maht 4õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: õpib tundma mõisteid ja tehnilisi norme veevärgitööde teostamiseks, saab ülevaate veeallikatest, veehaaretest, veevärgi põhiskeemist ja joogiveele esitatavatest nõuetest; õpib tundma tööohutus- ja kvaliteedinõudeid ühisveevärgi ja kinnistu veevärgi paigaldus-, hooldus- ja remonditöödel. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid „Töö- ja keskkonnaohutus”, “Lukksepatööd”. Õppesisu

1. VEEVARUSTUS. Vee ringlus ja veevarude paiknemine. Veeallikad. Veehaarded ja nende tööpõhimõte. Pumplad. Puurkaevud. Veemahutid. Vee tarbimine, tarbijate liigitus ja iseloomustus. Veepuhastus. Nõuded vee kvaliteedile. Veevärgi põhiskeem. Veevarustuse välisvõrk (tänava tupik- ja ringtorustik, hargtorustik, tarnetorustik). Veevärgiga liitumise nõuded. Veevarustus sisevõrgud: joogiveesüsteem (sh. soojaveesüsteem), tehnoloogilise vee süsteem (sh. korduvkasutussüsteem), tuletõrjeveesüsteem. Veevarustussüsteemide plaanid, skeemid.

2. ÜHISVEEVÄRK. Veevarustuse välisvõrgu torud, kaevud. Torude liitmikud, sulgemisseadmed. Tuletõrjevee hüdrandid. Veevarustuse välisvõrgu tööprojekti joonised. Veetorustiku asendiplaanid, pikiprofiilid, seadmete ja materjalide spetsifikatsioon. Trassi mahamärkimine looduses. Olemasolevate tehnovõrkudega ristumiskohtade määramine ja tähistamine. Veetorustikuga ja tehnovõrkude vahekaugused ja kaitsetsoonid. Töökoha organiseerimine. Torustiku paigaldamisel kasutatavad mehhanismid, seadmed ja tööriistad. Abivahendid ja materjalid. Nõuded ehitusobjekti asukoha ettevalmistamisele, liikluskorraldusele, kaevetööde korraldamisele. Kaevikuga ristuvate ja rööbiti kulgevate tehnovõrkude kaitse. Kaevikute toestamine. Tehnilised nõuded ja tööohutusnõuded veetorustiku paigaldamistöödel ja töötamisel kaevikutes. Veetorude transport ja ladustamine. Veetorustiku paigaldamine (külmumisohu vältimine, kaitse mehaaniliste purustuste eest). Torude liitepindade töötlemine, ühendusliitmike, sulgemisseadmete, sadulühendusega hargnemisliitmike paigaldamine. Nõuded torustiku katsetamisele. Paigaldusvigade kõrvaldamine. Nõuded veetorustiku paigalduse dokumenteerimisele. Torustiku tasanduskiht ja kaeviku tagasitäide. Veevarustuse välisvõrkude hooldamine ja remont. Torustike läbipesemine. Lekete otsimine ja kõrvaldamine. Torustiku osaline väljavahetamine. Külmunud veetorustiku sulatamise nõuded.

3. KINNISTU VEEVÄRK. Töökoha organiseerimine. Kasutatavad seadmed, materjalid ja nende paigaldamine. Vee mõju erinevatest materjalidest torudele. Vooluhulgad, kiirused, rõhukaod. Torustiku dimensioneerimise alused. Veevarustusseadmete normvooluhulgad ja –rõhud. Torustike sulgemisseadmed. Filtrid. Veemõõdusõlmed ja -kaevud ning nende ehitus. Veemõõtjad, nende liigitus. Pumbad ja hüdrofoorid, valik ja paigaldamine. Rõhutõstesõlm ja selle paigaldamise nõuded. Rõhu reguleerimise ja kaitseseadmed, nõuded nende paigaldamisele ja paigaldustööd. Veesoojendid. Nõuded paigaldamisele ja paigaldustööd. Ülevaade tuletõrje veevarustuse sisevõrgust ja tulekustutusseadmete paigaldamise nõuetest. Plast-, vask- ja tsingitud terastorudest veevarustussüsteemide paigaldustööd, erinevad võtted. Kandurid, kinnitid ja nende paigaldamine. Kasutatavad tööriistad, nende ohutu käsitsemine ja hooldamine. Torustike lekkekontroll, katsetamine, paigaldusdefektide avastamine ja kõrvaldamine. Nõuded torustike isoleerimisel. Tööohutusnõuded veevarustussüsteemide paigaldamisel.

4. VEEVÄRGI HOOLDUS JA REMONT. Veevarustussüsteemi hooldus- ja remonditööd. Torustike kontrollimine, sagedasemad rikked ja nende avastamise võtted. Filtrite hooldus. Veesoojendite hooldustööd. Rõhutõstesõlme hooldamine. Torustike


71

sulgemisseadmete, reguleerklappide hooldus. Tööohutusnõuded veevarustussüsteemi hooldamisel ja remontimisel.

5. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:

vee tarbimise ja veevarustuse põhimõtteid;

veevärgi põhiskeemi sh mõisteid veeallikad, veehaarded, puurkaevud ja

pumbajaamad;

kinnistu veevärgis kasutatavaid materjale, seadmeid, torusid ja veemõõdusõlmi ning

nende valiku põhimõtteid;

veevarustuse torustike dimensioneerimise vajadust ja teostamise käiku;

veevärgi ehitamise, hooldamise ja remontimise nõudeid;

ühisveevärgi trasside ehitamise nõudeid ja norme ;

torustike katsetamise norme;

tööks vajalikke tööriistade ja seadmete valiku põhimõtteid;

töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel; oskab:


valida töövahendeid ja materjale vastavalt teostatavale tööle;


paigaldada pumplate seadmeid ja mõõteriistu;

paigaldada veemõõdusõlme;

ehitada, hooldada ja remontida hoone veevärki;

kasutada tööohutusnõuetele vastavaid tööriistu ja abivahendeid;

teostada terastorude keermesliidet koos surveprooviga;

teostada vasktorude joote- ja surveliidet koos surveprooviga;

koostada komposiittorude ja plasttorude liidet;

painutada teras-, vask- ja komposiittorusid;

kinnitada erinevatest materjalidest torusid seinale ja lakke;

reguleerida süsteemi vooluhulka ja temperatuuri;

koostada veemõõdusõlme ja paigaldada veemõõtjat;







lahendada veevärgitöödega seonduvaid ülesandeid. Hindamine Hindamine toimub kirjalike testide positiivse soorituse hinnete järgi eri teemadel: veevarustus, ühisveevärk, kinnistu veevärk ja selle hooldus. Praktiline osa koosneb torutööde ja veevärgi remonditööde tehnoloogiast. Praktilise töö hindamisel võetakse aluseks:







72








73

MOODUL 30 KANALISATSIOONITÖÖD Maht 4õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised olme-, tootmisreovee ja sajuvee kanaliseerimise ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise põhimõtetest; õpib tundma hoonesisese heitvee- ja sajuveekanalisatsiooni paigaldus-, hooldus- ja remonditööde tehnoloogiat. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid „Töö- ja keskkonnaohutus”, ”Lukksepatööd” ja „Veevärgitööd”. Õppesisu

1. ÜHISKANALISATSIOONI. Mõisted ja terminid. Kanalisatsiooni põhiskeem ja ülevaade kanalisatsioonivõrgust (ühisvoolne, lahkvoolne, poollahkvoolne). Heitvesi ja sajuvesi, ülevaade puhastusprotsessist. Isevoolu kanalisatsiooni paigaldussügavus, lang, miinimumläbimõõt, torustiku materjalide valik. Ülevaade kanalisatsiooni pumperajatistest. Kanalisatsioonikollektorid, viimad, torusulgurid. Kanalisatsioonikaevud. Sajuvee vastuvõtuseadmed (restkaevud, kottkaevud ja rennid). Torustike paigaldamisel kasutatavad tööriistad ja abivahendid. Tööriistade ohutu käsitsemine ja hooldamine. Heitvee ja sajuvee kanalisatsiooni välisvõrgu paigaldusprojekt. Võrkude asendiplaan, trassi lõiked, kaevude skeemid. Materjalide tükitabel. Kanalisatsioonivõrgu mahamärkimine looduses. Paigaldatavate torustike ja tehnovõrkude vahekaugused ja kaitsetsoonid. Tehnovõrkudega ristumiskohtade määramine ja tähistamine. Kaevikuga ristuvate tehnovõrkude kaitse. Kaeviku põhja kõrgusmärgid, torustiku kaldenurk. Torude paigaldamine, ühenduste tegemine. Torulõigu kalde kontrollimine ja kindlustamine. Tagasitäite tihendamine. Torustiku lõigu või välisvõrgu paigaldiste dokumenteerimine, teostusjoonised.. Kanalisatsioonivõrgu katsetamine. Kanalisatsioonivõrgu hooldamine ja remont. Töökoha organiseerimine. Tööohutus- ja töötervishoiunõuded.

2. KINNISTU KANALISATSIOON. Mõisted ja terminid. Reovee kanalisatsiooni tehnoloogiline skeem ja tööpõhimõte. Süsteemi osade töö iseloomustus (hoonekollektor, püstikud, , õhustuspüstik, õhustusklapp, õhutus-, kogumis-, ja äravoolutoru, reoveeneelud, puhastusluugid ja –korgid). Heitveetorustike paiknemise tehnilised nõuded (normäravool, torulõigu pikkus, torustiku läbimõõt ja kalded). Kasutatavad materjalid, torud ja toruühendused. Hoonesisese kanalisatsioonitorustiku (paigaldus)tööprojekt. Kanalisatsiooni plaan, torustike skeemid ja lõiked. Seadmete ja materjalide tükitabelid. Väljaviigud hoonest. Torustike paigaldamine, ühendamine reoveeneeludega. Läbiviigud seintest, katusest ja vahelagedest. Tuleleviku ja müra tõkestamise võtted. Kanalisatsioonitorustiku õhutamine. Tühjenduskorkide ja puhastusluukide paiknemine. Isoleerimine. Kasutatavad tööriistad ja abivahendid, nende ohutu käsitsemise võtted ja hooldamine. Torustiku paigaldamine põrandakonstruktsiooni, nõuded materjalidele, kalde säilivuse tagamine. Töökoha organiseerimine. Hoone sajuveekanalisatsiooni tehnoloogiline skeem ja tööpõhimõte. Sajuvee vastuvõtuseadmed (katuslagede neelulehtrid, rennid). Tehnilised nõuded sajuvee kanalisatsioonitorustikele. Sajuveetorustikes kasutatavad torud ja toruühendused, materjali valik. Kohtpuhastid (liiva-, rasva-, õli- ja bensiinipüünised, mehaanilised purustid), nende hooldamine ja puhastamine. Kinnistu kuivendus ja ehitusdrenaaži tehnoloogiline skeem ja tööpõhimõte, kasutatavad torud ja toruühendused, materjali valik. Tehnilised nõuded kuivendustorustikele. Torustiku kalded. Drenaažikaevud, pea- ehk õuekaev. Süsteemi teenindamine. Hoonete kanalisatsioonivõrk hajaasustuse korral. Torustike paigaldamisel kasutatavad seadmed ja tööriistad. Kaevude aluspõhjade ettevalmistus. Tööohutus ja töötervishoiunõuded.

3. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED.


74


ülevaatlikult kanalisatsiooni välisvõrkude ehitus ja tööpõhimõtteid;

kinnistu heitvee ja sajuvee kanalisatsiooni süsteemi osi ja tööpõhimõtteid;

tehnilisi nõudeid hoonesisese heitvee ja sajuvee kanalisatsioonitorustike kaldele,

läbimõõdule, normäravoolu hulgale jms);

hoonesisese heitvete ja sajuvee kanalisatsiooni seadmeid, kasutatavaid torusid,

toruliitmikke ja materjale;

eraldiseisvate hoonete kanalisatsioonisüsteemide lahendusi; oskab:

lugeda kanalisatsioonitorustiku (paigaldus)tööprojekti ja leida sealt vajalikke andmeid;


valida töövahendeid ja materjale vastavalt teostatavale tööle;

paigaldada, hooldada ja remontida hoonetesiseseid heitvee ja sajuvee kanalisatsioonitorustikke;

otsida ja kõrvaldada kanalisatsioonitorustike lekkeid;

koostada plastist muhvtorude ühendusi;

koostada malmtorude ühendusi;

koostada ja paigaldada kinnistu kanalisatsioonitorustikku;

kinnitada kanalisatsioonitoru ehitise seinale ja lakke;

paigaldada WC poti ja ette valmistada ühendus alt- ja tagant äravoolu korral;

ühendada plastist kanalisatsioonitoru malmist kanalisatsioonitoruga;

teostada üleminekuid erinevast materjalist torustike paigaldamisel;

ühendust kanalisatsioonikaevu süsteemi;







lahendada kanalsatsiooniitöödega seonduvaid ülesandeid. Hindamine Mooduli hinne kujuneb erinevate kirjalike testide ja praktilise töö positiivsel sooritusel järgmistel teemadel: ühiskanalisatsioon, kinnistu kanalisatsioon ja selle hooldamine. Praktiliseks tööks on töötava kanalisatsiooniskeemi koostamine. Praktilise töö hindamisel võetakse aluseks:













75


76

MOODUL 31 SANITAARTEHNILISTE SEADMETE PAIGALDAMINE Maht 1õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija õpib tundma hoonetes kasutatavaid erinevaid san-tehnilisi seadmeid, nende kasutusala ja otstarvet ning omandab oskused nende paigaldamiseks ja hooldamiseks. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid „Töö- ja keskkonnaohutus”. Õppesisu

1. SANITAARTEHNILISED SEADMED. Sanitaartehniliste seadmete kasutusala ja otstarve. Veevõtuseadmed: kraanid, loputuskraanid, alusel ja seinale paigaldatavad segistid, termoregulaatoriga ja sensorlülitiga segistid, nende kasutusala ja paigaldamise nõuded. Termostaatsegistid seadmete rühmale. Sulgurid (kuulkraanid, ventiilid, siibrid, tiibklapid). Filtrid. Tagasilöögiklapid. Dushikabiinid, dushialused. Mullivannid, aurusaunad. Survedushid jt. füsioteraapilised seadmed. Vannid ja lisaseadmed (massazhiseadmed, soojendusseadmed jne), nende paigaldamise nõuded. Bideed, pissuaarid. WC-potid (otsevooluga, taldrikpotid, kaldväljavooluga, altväljavooluga). WC pottide loputuskastid. Keraamilised pesukausid olmeruumidesse. Köögivalamud. Nõudepesuvannid. Trapid, äravoolud, haisulukud.

2. SANITAARTEHNILISTE SEADMETE PAIGALDAMINE JA HOOLDAMINE. Sanitaartehniliste seadmete paigaldus- ja hooldusjuhised. Sanitaartehniliste invaseadmete paigaldusnõuded. Kodumasinate ja köögiseadmete ühendamine vee- ja kanalisatsioonitorustikega. Sanitaartehniliste seadmete paigaldusprojekti joonised, kasutatavad tingmärgid ja tähised. Seadmete paigaldamise skeemid ja lõiked. Töövahendid ja materjalid. Tööriistade kasutusvõtted ja hooldamine. Töökoha organiseerimine. Seadmete paigaldamine. Ohutusnõuded ja abinõud. Sanitaartehniliste seadmete põhilised paigaldusvead, kasutusajal esinevad rikked ja nende kõrvaldamine.


sanitaartehniliste seadmete kasutusala ja otstarvet;

sanitaartehniliste seadmete paigaldamiseks kasutatavaid tööriistu, -vahendeid ja materjale;

sanitaartehniliste seadmete ehitust, nende paigaldus-, hooldusnõudeid ja -juhiseid;

töökoha organiseerimise nõudeid;

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Õppija oskab


valida, kasutada ja hooldada töövahendeid;

arvestada materjalikulu;

sanitaartehnilisi seadmeid paigaldada ja hooldada;

teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust;

paigaldada pesukaussi kronsteinidele ja jalale;

paigaldada altäravooluga WC potti ja loputuskasti;

paigaldada dušialust ja -segistit;

paigaldada segistit valamule ja ühendada see torustikuga;

seadistada töökorda veevõtu armatuuriga varustatud seadmeid, kõrvaldada lekkeid;

töötada ennast ja keskkonda säästvalt.


77

Hindamine Moodul lõpeb hindelise arvestusega (seadmete paigaldamise praktline töö). Mooduli hindamisel arvestatakse sanitaarseadmete tundmist, defekteerimist, paigaldamise ja hooldamise oskust. Lõpphinne kujuneb protsessihinnetest ja praktilise töö hindest mooduli lõpul. Praktilise töö hindamisel võetakse aluseks:













78

MOODUL 32 VENTILATSIOONITÖÖD Maht 3õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab aerodünaamika põhimõisted, pneumaatiliste ja hüdrauliliste seadmete tööprintsiibid, ventilatsiooniseadmestiku ning õhu konditsioneerimise seadmestiku ehituse ja tööpõhimõtted ning oskab teostada lihtsamaid ventilatsiooniseadmete ja tarindite rakestus-, hooldus- ning remonttöid. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid „Töö- ja keskkonnaohutus”. Õppesisu

1. VENTILATSIOONITEHNIKA JA ÕHUVAHETUSPROTSESSID, ventilatsiooni olemus, kasutatavad mõisted, õhu füüsikalised omadused, õhuvahetus, seda määravad tegurid ja kvaliteet; õhujaotusviisid; loomulik ventilatsioon ja mehaaniline ventilatsioon, väljatõmbe- ja sundventilatsioon, erinevused ja toimimise põhimõtted; hoonete mikrokliima, õhuvahetuse normid, õhuvahetusprotsessid (filtreerimine, soojendamine, niisutamine ja jahutamine); õhujaotusviisid, helitehnika, müra, ümarpõiklõikega plastist õhukanali paigaldamine, lehtterasest spiraalvaltskanalit, ristkülikukujulise ristlõikega õhukanali paigaldamine ehituskonstruktsiooni külge ja pinnasesse;

2. MATERJALID JA SEADMED, ventilatsiooniseadmed, õhu töötlemisseadmed, projektijooniste lugemine, materjalide ja töövahendite valik vastavalt töökohale; nõuetekohane töökoha korraldamine; tööriistade käsitlemine ja hooldamine; materjalide kasutamine (metall- ja plastiktorud, filtrid, mürasummutid, kinnitused); ventilatsiooniagregaatide osad (ajamid, filtrid, andurid, juhtimisautomaatika); kliimaseadmed (ehitus ja tööpõhimõtted, kasutusalad).

3. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED, 4. VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE PAIGALDAMINE JA HOOLDUS,

ventilatsioonisüsteemide põhimõttelised skeemid, süsteemide seotus, kalorifeerid, niisutid, soojustagastid, ventilatsioonisüsteemides kasutatavad materjalid ja nende omadused; õhutöötlusseadmed ja nende ehitus, otstarve ja paigaldamise nõuded; ventilatsioonisüsteemi seadistamise võtted ja hooldamise põhimõtted; müra summutamise võimalus ventilatsioonisüsteemis; tööohutusnõuded ventilatsioonitöödel; ventilatsioonisadula paigaldamine; spiraalvaltskanali liite koostamine; neetühenduste teostamine; kanali liidete koostamine; paigaldada õhukanalite lisaseadmeid (tuletõkkeklapid, puhastusluugid, mõõte- ja reguleerimisseadmed, mürasummutid); töötada tellingutel ja käsitseda tõstemasinaid; leida vajalikku informatsiooni seadmete kasutusjuhenditest; teostada lihtsamate ventilatsioonisüsteemide passijärgset seadistamist; hooldada ja puhastada ventilatsioonikanaleid, nende osasid ja õhujaotajaid; ventilatsioonisüsteemide tuleohutuse küsimused (puhastus, tuleklapid, suitsueemaldus, ülerõhk, süsteemide koostöö); teostada tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide kontrolltoiminguid; hooldada õhutöötlusseadmeid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt, seadmete hooldusjuhendite alusel plaanilise hoolduse perioodid ja mahud, süsteemi passijärgsete seadistuste taastamine peale hooldustöid või remonte, õhutöötlusseadmete ja ventilatsioonisüsteemide passijärgne seadistamine (õhu vooluhulkade määramine/mõõtmine), jahutusseadmete (kliimaseadmete) hooldamine (hermeetilisuse kontrollimine, vajadusel kompressorite vahetamine või täitmine), süsteemi avariide lokaliseerimine ja seadmete remondivajaduse hindamine.


79


ventilatsiooni olemust, kasutatavaid mõisteid;

õhuvahetuse vajadust määravaid tegureid;

nõudeid siseõhu puhtusele ja kvaliteedile;

õhujaotusviise ja nende erinevusi;

loomuliku ja mehaanilise ventilatsiooni erinevusi ja toimimise põhimõtteid;

ülevaatlikult õhuvahetusprotsesse (filtreerimine, soojendamine, niisutamine ja jahutamine);

ventilatsioonisüsteemides kasutatavaid materjale ja nende omadusi;

õhutöötlusseadmeid ja nende ehitust, otstarvet ja paigaldamise nõudeid;

ventilatsioonisüsteemi seadistamise võtteid ja hooldamise põhimõtteid;

müra summutamise võimalusi ventilatsioonisüsteemides;

tööohutusnõudeid ventilatsioonitöödel. Õppija oskab

lugeda projektjooniseid ja leida vajalikku informatsiooni;


valida materjale ja töövahendeid vastavalt tööülesandele;

arvestada materjalikulu;

käsitleda ja hooldada tööriistu;

kasutada õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid;

paigaldada ümarpõiklõikega plastist õhukanalit, lehtterasest spiraalvaltskanalit, ristkülikukujulise ristlõikega õhukanalit ehituskonstruktsiooni külge ja pinnasesse;

lõigata ja tehnoloogiliselt õigesti paigaldada ventilatsioonisadulat;

koostada spiraalvaltskanali liidet, arvestades põlve raadiust ja ülekatteid;

teostada neetühendusi erinevatel paigaldustöödel;

koostada ristkülikukujulise ristlõikega kanali liidet koos ühendusliistude ja tihendi paigaldamisega;

paigaldada õhukanalite lisaseadmeid (tuletõkkeklapid, puhastusluugid, mõõte- ja reguleerimisseadmed, mürasummutid);

töötada tellingutel ja käsitseda tõstemasinaid;

leida vajalikku informatsiooni seadmete kasutusjuhenditest;

teostada lihtsamate ventilatsioonisüsteemide passijärgset seadistamist; hooldada ja puhastada ventilatsioonikanaleid, nende osasid ja õhujaotajaid;

teostada tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide kontrolltoiminguid;

hooldada õhutöötlusseadmeid;







lahendada ventilatsiooniitöödega seonduvaid ülesandeid. Hindamine Moodul lõpeb hindelise arvestusega (praktiline vent.seadmete hooldamine). Mooduli hindamisel arvestatakse ventilatsiooniseadmete tundmist, paigaldamise ja hooldamise oskust. Lõpphinne kujuneb protsessihinnetest ja praktilise hooldustöö hindest mooduli lõpul. Praktilise töö hindamisel võetakse aluseks:


80













81

MOODUL 33 HOONESISESED KÜTTESÜSTEEMID Maht 4õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija õpib tundma lokaalkütte seadmeid ja omandab oskused seadmete paigaldamiseks ja hooldamiseks; omandab teadmised hoonesiseste soojatootmisseadmete ja torustike paigaldamiseks. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid „Töö- ja keskkonnaohutus”, „Ehitusfüüsika”, „Joonestamine”, „Lukksepatööd”. Õppesisu

1. LOKAALSED KATLAMAJAD. Väikekatlad, kütteõli või küttegaasiga köetavad katlad, tahkekütusega köetavad katlad. Küttegaasi- ja kütteõlipõletid, puidugraanulite põletid. Kütteõlihoidla ja selle seadmed. Puidupelletite ja hakkepuidu hoidla ja etteandeseadmed. Küttevee ringluspumbad, sooja tarbevee boilerid. Küttevee segamissõlmed, paisupaagid. Kaitse – ja ülevooluklapid. Sulgemis- ja reguleerimisarmatuur. Katelde soojusenergia salvestusmahutid, tagastuva küttevee temperatuuri reguleerimise seadmestik, ühendusskeem. Nõuded korstnale ning katla ja korstna vahelisele suitsutorule. Väikekatlamaja ning kütusehoidla seadmete ja torustike plaanid. Väikekatlamaja soojustehniline skeem. Soojusvarustusseadmete automatiseeritud juhtimine (kütterežiimi-, küttevee ja sooja tarbevee temperatuuri juhtimine, põleti blokeeringud jne). Nõuded ja tööohutus seadmete ja torustiku paigaldamisele. Tuleohutusnõuded väikekatlamajale ja kütusehoidlale. Tööohutus ja töötervishoiunõuded.

2. HOONETE SOOJUSSÕLMED. Soojussõlme projekt. Soojussõlme paigalduse plaan. Kompaktse tarnitava soojussõlme põhiskeemid ja liigitus. Plaatsoojusvahetid: kinnised ja lahtivõetavad plaatsoojusvahetid. Kütte ja soojavee ringluspumbad ja nende valiku põhimõtted. Soojussõlme reguleerseadmed. Nõuded kompaktse soojussõlme paigaldamisele. Soojussõlme hooldamine. Soojusenergia mõõtesõlm ja soojustrassi hoonesisendisõlm, nende põhimõtteline ühendusskeem. Nõuded soojusenergia mõõtesõlme ja soojusmõõtjate paigaldamisele ning hooldamisele. Soojusmõõtjad. Soojuskandja vooluhulga ja rõhu regulaatorid. Nõuded regulaatorite paigaldamisele. Tööohutus ja töötervishoiunõuded.

3. HOONETE KÜTTESÜSTEEMID. Terminid ja määratlused. Hoone kesküttesüsteemi projekt. Ruumi energiavajadus. Kütteviisid, küttekehade valik ja nende kasutamise tingimused. Vesikeskküte(sh põrandküte), madalsurve-aurküte, õhkküte. Ruumide siseõhu arvutuslikud temperatuurid. Vesikeskkütte arvutuslikud temperatuurid. Loomulik ja sundtsirkulatsioon. Avatud ja kinnised küttesüsteemid. 1-toru ja 2-toru süsteem. Magistraal ja jaotustorustikud, tasakaalustussüsteem. Torud ja toruühendused (teras-, plast- ja vasktorud). Torustike läbiviigud piiretest. Torude kinnitamine ehituskonstruktsiooni külge, torustike kalded ja termiline pikenemine. Torude soojusisoleerimine. Küttesüsteemi tasakaalustamine soojussõlmes ja püstikutel. Küttesüsteemi katsetamine, kontroll ja hooldus. Torustike dimensioneerimine. Küttekehade tüübid ja nende paigaldamise nõuded. Küttekehade paigutus ja kinnitamise viisid ehituskonstruktsiooni külge. Reguleerimis- ja sulgarmatuur, õhustusventiilid. Termostaatventiili eelseadearvu seadistamine. Põrandakütte konstruktsiooni tüübid (küttekontuur, torusamm, küttekontuuride jaotuskollektor, ääreala). Põrandkütte paigaldamine, selle juhtimise põhimõte. Põrandkütte katsetamine, kontroll ja hooldus. Küttekontuuride tasakaalustamine: projektijärgsete eelseadearvude seadistamine jaotuskollektoril.

4. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED.


82


hoonesisese soojusvõrgu põhiskeemis kasutatavaid seadmeid ja nende paigaldamisele esitatavaid nõudeid;

soojusenergia soojussõlmede (sh mõõtesõlmed) tööpõhimõtet ja hoonesiseste soojajaotussüsteemide tööpõhimõtet, nende paigaldamisele ja hooldamisele esitatavaid nõudeid;

soojustrasside rajamiseks kasutatavaid eelisoleeritud torusid, toruelemente ja nende paigaldamisel kasutatavaid tööriistu ning abivahendeid;

eelisoleeritud torudest ja toruelementidest soojustrasside paigaldamise tehnoloogiat ja tööohutusnõudeid;

väikekatelde ehitust ning paigaldamise nõudeid;

lokaalse katlamaja soojusenergia soojussõlme seadmeid;

lokaalse katlamaja paigaldamise nõudeid;

tehnilisi ja ohutusnõudeid lokaalse katlamaja tööle;

soojusenergia soojussõlmede (sh mõõtesõlmede) paigaldamise nõudeid;

hoonesiseseid soojajaotussüsteeme;

töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning järgib neid tööde teostamisel; oskab


valida vajalikke töövahendeid ja materjale lähtuvalt teostatavast tööst;

arvestada materjalikulu

lugeda soojussõlme projekti jooniseid;


seadistada ja hooldada lokaalkatlamaja seadmeid;

paigaldada hoonesiseseid küttetorustikke ja kütteseadmeid arvestades torude soojuspaisumist;

paigaldada vesikütte radiaatorit ja teostada selle ühendusi nii terastorude kui komposiittorudega;

paigaldada põrandakütte torustikku;

teostada radiaator- ja põrandakütte projektijärgset eelseadistust;

paigaldada ja seadistada soojasõlmi;

hooldada ja remontida hoonesiseseid küttetorustikke ja kütteseadmeid;

töötada ennast ja keskkonda säästes,

paigaldada soojusenergia kompaktset soojussõlme,

radiaatori termoventiili seadistamise ja põrandkütte eelseadistamise oskust.







lahendada küttesüsteemitöödega seonduvaid ülesandeid. Hindamine Mooduli läbimisel sooritatakse kirjalikud testid põhiteemades: lokaalsed katlamajad, hoonete soojussõlmed, hoonete küttesüsteemid ja teostatakse praktiline töö: kütteelementide paigaldus. Nende positiivsete soorituste alusel kujuneb mooduli lõpphinne. Praktilise töö hindamisel võetakse aluseks:


83













84

PRAKTIKA Maht 22õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:

kinnistab koolis õpitud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi;

mandab ülevaate kinnisvara korrashoiu turust, pakutavatest teenustest ja nende osutamisest erinevates ettevõtetes;

omandab praktilisi kogemusi kolme praktikaetapi jooksul vähemalt kolmes kinnisvara korrashoiu valdkonnas;

tutvub reaalse töökeskkonnaga ja praktikakoha töökorraldusega;

õpib tundma kasutatavaid materjale, tööriistu- ja seadmeid;

õpib tundma materjlaide, töövahendite ja tehnoloogiate kasutamisvõimalusi reaalse töösituatsiooni tingimustes;

valmistub edukaks sisenemiseks tööjõu turule;

arendab isikuomadusi ja kutseoskusi ja õpib ennast hindama töövõtjana. Nõuded mooduli alustamiseks Praktika I etapiks on läbitud töö- ja keskkonnaohutuse ning krundihoolduse moodul, praktika II etapiks on läbitud töö- ja keskkonnaohutuse ning puhastustööde moodul, praktika III etapiks on läbitud kõik eelnevad õppekavas nimetatud moodulid täies mahus. Õppesisu

1. PRAKTIKA I ETAPP: KRUNDIHOOLDUS PRAKTIKA (3õn, 1. õppeaastal) Praktika toimub ehitus- või kinnisvarahooldusettevõttes. Tutvumine töökorraldusega ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes, tutvumine objektide hooldusjuhenditega, teostatavate tööde ja tööohutusnõuetega, sh. sissejuhatav töökaitsealane juhendamine; õppekeskkonnas omandatud teadmiste ja praktiliste oskuste rakendamine iseseisva töö käigus otsesel individuaalsel juhendamisel krundihooldustööde teostamisel : ehitada pinnasetreppe; mätastada pindasid ja teha istutustöid; teha haljastuse hooldamisel vajalikke praktilisi aiatöid, s.h. niita muru vastavalt kliendi soovile erinevate kõrgustega; pügada hekki, teha hooldus- ja kujunduslõikust põõsastele, puudele; märgata taimede haigusi ja kahjureid, otsida abi nende tõrjeks või tõrjuda ise; kasutada tavalisemaid aiatöömasinaid ja aiatööriistu ning kasutada kastmissüsteeme; hooldada lihtsamaid aiaelemente; korrastada ja hooldada laste mänguväljakute elemente; kontrollida pinnavee äravoolu toimimist, pinnakatte seisundit, vajumisi, pragusid ning tee äärte seisundit, ettenähtud märgistuse nähtavust tehnohooldustööde kavale vastavalt; tagada käigu- ja sõiduteede ning parklate ettenähtud puhtus, hooldada krundil asuvaid rajatisi; hinnata pindade ülevärvimise või muu pinnatöötluse vajadust, kontrollida vajumisi ja vandalismikahjustusi, vajadusel teha väikesemahulisi toestus- ning hooldustöid; hooldada väikeveekogusid vastavalt antud hooldusjuhenditele; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ning valida töövahendeid sõltuvalt teostatavast tööst ja aastaajast; käidelda loodusprahti (langenud lehed), bio- ja olmejäätmeid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt; rõhuasetus tööde tehnoloogia tundmisele ja teostuse kvaliteedile, ratsionaalsete töövõtete ja kogemuste omandamine; vajalike isikuomaduste (hoolikus, püsivus ja vastutustunne) kujundamine ning õpimotivatsiooni suurendamine.

2. PRAKTIKA II ETAPP: PUHASTUSTÖÖD (4õn, 1. õppeaastal). Praktika toimub ehitus- või kinnisvarahooldusettevõttes. Praktika I etapil omandatud teadmiste-oskuste rakendamine ja arendamine tööelus iseseisva töö käigus otsesel juhendamisel ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes puhastustöödel (tööde loetelu: hoonesiseseid puhastustöid kaasaegsete ja nõuetekohaste töövahenditega: akende pesemine, põrandapindade, seinte ja lagede puhastamine vastavalt ette nähtud tehnoloogia järgi, sisekoristustööd) ,


85

tööülesannete täitmine erinevates olukordades rõhuasetusega tööde kvaliteedile; ratsionaalsete ja õigete töövõtete valdamine; vastutamine töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest; kujundab vastutustunnet, suhtlemisvalmidust ja meeskonnatöö oskusi; arendab ruumilist mõtlemist; koormustaluvust; liigutuste täpsust ning kiirust.

3. PRAKTIKA III ETAPP (15õn, 2. õppeaastal). Praktika toimub ehitus- või kinnisvarahooldusettevõttes õpilase poolt valitud kinnisvarahoolduse spetsialiseerumise valdkonnas. Toimub kutsealaste teadmiste süvendamine, tööoskuste järjekindel arendamine, praktika I ja II etapil omandatud kogemuste rakendamine, vilumuste kujundamine; tööülesannete täitmine iseseisvalt erinevates olukordades. Spetsialiseerumine vastavalt valikainetele kas keskkonnatehnika (küte, vesi, ventillatsioon) seadmete tehnohooldusele või ehituskonstruktsioonide hooldustöödele (maalritööd, plaatimistööd, müüritööd). Tööde loetelud: kütteseadmete kontrollimine, hooldamine, parandamine; sanitaartehniliste süsteemide kontrollimine, hooldamine, parandamine, remontimine; ventilatsioonisüsteemi detailide valmistamine, kokku monteerimine; ventilatsioonisüsteemi kontrollimine, hooldamine, parandamine; ruumide viimistlustööd, maalri- ja plaatimistööd; uue müüriosa ladumine nõuete kohaselt. Kutsealaste tööoskuste süvendamine ja ettevalmistamine kooli lõpetamiseks; õpilane võtab iseseisvalt töötades osa ettevõtte tegevusest; õpilasel on kujunenud valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal.

Õpitulemused Õppijal on:

kujunenud iseseisva töö oskused;

kujunenud hoiakud ja vajalikud isikuomadused asumaks tööellu;

kujunenud valmisolek asuda tööle õpitud kutsealal;

omandatud meeskonnas töötamise oskused erinevates töö etappides;

tekkinud vastutustunne töö kvaliteedi ja tulemuste osas. Hindamine Iga praktikaetapi tulemuste hindamisel lähtutakse allpool esitatud põhimõtetest. Praktika hindamisel võetakse aluseks:

töökultuur (töövahendite hoidmise ja hooldamise oskus; töökoha organiseerimine, töö

korraldamine oskus) ja töösse suhtumine;










õpilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvõimet ja distsipliini, valmisolekut

meeskonnatööks, initsiatiivkust erialaste probleemide lahendamisel;

praktikal osalemine. Ettevõtte praktikajuhendaja poolse hindamise kriteeriumid (hinded): „5„ pärast ülesande saamist oskab otsustada ning iseseisvalt ja õigesti teha „4„ vajab sissejuhatavat juhendamist, pärast mida teeb iseseisvalt töö ära „3„ vajab pidevat juhendamist ja kontrollimist, et ei teeks valesti „2„ vaatamata pidevale juhendamisele ei suuda täita antud ülesannet kvaliteetselt „1„ ei ilmunud praktikale, ei soovi tööd teha, ei allu korraldustele.


86 LISA A

Moodulite nimetused ja mahud

Jrk nr

Moodulite nimetused Kogu-maht (õn)

Maht (õn) 1. õppeaastal

Maht (õn) 2. õppeaastal

Aud

ito

orn

e

ja p

raktilin

e

töö

P

raktika

Kokku

Aud

ito

orn

e

ja p

raktilin

e

töö

P

raktika

Kokku

I Üld- ja põhiõpingud

1 Majanduse ja ettevõtluse alused 1 1 1

2 Tööseadusandluse alused 1 1 1

3 Suhtlemise ja asjaajamise alused 1 1 1

4 Arvutiõpetus 2 2 2

5 Erialane võõrkeel 2 2 2

6 Joonestamine 2 2 2

7 Töö- ja keskkonnaohutus 1 1 1

8 Ehitusfüüsika 1 1 1

9 Ehitamise alused 2 2 2

10 Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid 3 2 2 1 1

11 Ehitusmõõdistamine 1 1 1

12 Renoveerimise alused 1 1 1

13 Kinnisvarahoolduse alused 1 1 1

14 Klienditeenindus 1 1 1

15 Konstruktsioonide tehnohooldus 4 1 1 3 3

16 Tehnosüsteemide hooldus 4 2 2 2 2

17 Krundihooldus 3 3 3

18 Puhastustööd 3 3 3

Üld- ja põhiõpingud kokku 34 24 24 10 10

II Valikõpingud

19 Karjääriplaneerimine 1 1 1

20 Heakorratööd 2 1 1 1 1

Spetsialiseerumine 1 või 2

Spetsialiseerumine 1: Ehituskonstruktsioonide hooldus

21 Müüritööd I 4 3 3 1 1

22 Hüdroisolatsioonitööd 1 1 1

23 Betoonitööd 3 3 3

24 Maalritööd 5 2 2 3 3

25 Plaatimistööd 5 1 1 4 4

26 Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 2 2 2

Spetsialiseerumine 2: Keskkonnatehnika

27 Lukksepatööd 3 3 3

28 Hüdraulika alused 1 1 1

29 Veevärgitööd 4 1 1 3 3

30 Kanalisatsioonitööd 4 4 4

31 Sanitaartehniliste seadmete paigaldamine 1 1 1

32 Ventilatsioonitööd 3 1 1 2 2

33 Hoonesisesed küttesüsteemid 4 1 1 3 3

Valikõpingud kokku 23 9 0 9 14 0 14

Praktika 22 7 7 15 15

Lõpueksam 1 1 1

KOKKU 80 33 7 40 25 15 40


87

LISA B

LÕPUEKSAMI LÄBIVIIMISE JUHEND

Eesmärk:

hinnata õpilaste terviklikke kutsealaseid teadmisi ja oskusi

võimaldada õpilastel demonstreerida hoiakuid, suhtlemisvalmidust, koostöövalmidust, mõtlemis- ja otsustusvõimet ning teisi isikuomadusi

võimaldab eksamikomisjonil hinnata õpilase vastavust kinnisvarahooldaja I, II kutsestandardi taseme nõuetele

hinnata valmisolekut töötamiseks valitud kutsealal Lõpueksam on komplekseksam, mis koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest osast. Teoreetilise osa kirjeldus: Õppesisu

1. Kinnisvara korrashoiu alused: Normatiivaktidest tulenevad mõisted, EVS807:2004 ülesehitus ja kasutamine, KH-kartoteegi soovituste sisu ja RYL nõuded. Objekti olukorra dokumenteerimine. Lepingulised suhted ja suhtekorraldus (klinediteeninduse alused).

2. Tööde tehnoloogia: töökoha korraldamise põhimõtete, tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra, materjalide ja töövahendite valiku kriteeriumite, tulemi kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute kirjeldamine; materjalide ja töövahendite hoolduse iseloomustamine lähtuvalt nende omadustest, kasutusalast ja -tingimustest.

3. Rakendusliku sisuga ülesanded: koostada objekti osalise visuaalse ülevaatuse tulemuste kohta kokkuvõttev akt, kirjelduse või eskiisjoonise järgi leida antud hooldustöödeks vajalik materjalide kulu, kirjeldada hooldustööde tehnoloogilist järjekorda, remondivajaduse määramine, avariide lokaliseerimine.

4. Töökeskkonnaohutus: töötervishoiu- ja tööohutusega seonduvad küsimused; isikukaitsevahendite kasutamine; kirjeldada jäätmekäitlust objektil.

Eksam koosneb 50 küsimusest.

Küsimused on 4 valikvastusega, millest 1 on õige.

Eksam loetakse sooritatuks, kui õpilane on vastanud 51% küsimustest. Praktilise osa kirjeldus: Täita etteantud (valikuline) objekti tehnohoolduse ja/või heakorraga seotud hooldustegevus. Tööülesanne võib sisaldada seadmete paigaldamist, reguleerimist ja katsetamist, torustike ja seadmete ühendamist, konstruktsioonide hooldust ja remonti, sise- ja väliskoristust. Hindamine Hinnatakse:

Tööde tehnoloogia kirjeldamisel: töökoha korraldamise põhimõtete tundmist; tööks vajalike materjalide ja töövahendite tundmist ja kirjeldamise oskust; tehnoloogiliste operatsioonide järjestuse tundmist ja kirjeldamise oskust; tulemuste kvaliteedinõuete tundmist; töökeskkonna ja töötervishoiunõuete tundmist.

Kinnisvara korrashoiu tagamise süsteemi aluseid ja hoolduse korraldamist objektil.

Rakendusliku sisuga ülesannete lahendamisel lahenduse õigsust ja vastuste esitamisel.

Lähtumist tööde tehnoloogilisest järjekorrast.

Praktilise töö sooritamisel töö tehnoloogiliselt õiget ja kvaliteetset teostamist vastavalt etteantud ülesandele (või praktika aruannete kaitsmise tulemust).

Lõpueksam loetakse sooritatuks kui teoreetilise osa õigete vastuste määr on vähemalt 50% ja praktilise töö sooritamisel või praktika aruande kaitsmisel on saavutatud vähemalt hindekriteeriumile „rahuldav” vastav tulemus. Lõpphinne kujuneb teoreetilise ja praktilise osa hinde põhjal arvutatud keskmisest hindest.


88

LISA C

ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPPEBAASI KIRJELDUS Kinnisvarahooldaja erialal on õppetöö läbiviimiseks koolis järgmised ruumid, seadmed ja vahendid:

Klassiruumid 20 õpilaskohaga, milles on nii tahvel kui grafoprojektor

Arvutiklass 15 õpilaskohaga, koos projektori ja skanneriga

Metalli-ja keevitustöökoda 30 õpilaskohta, milles on 30 lukksepatöölauda, 4 puurpinki,2 terituskäia koos tolmupüüduriga,6 statsionaarset keevitustöökohta (sh elekterkeevitus, kaitsegaasides keevitus, MIG/MAG keevitus),termilise töötluse ahi,graveerimisaparaat,vesikäi,elektritööriistad,lukksepatööriistad

Pidutöökoda 20 õpilaskohta, selles on 15 tisleripinki koos puidutööriistadega, 3 puidutreipinki,paksusmasin,höövelpink,2 tikksaepinki,puidulihvimismasin,2 ketassaagi, elektrikäi, tolmuimur, elektrikäsitööriistad (akudrellid, taldlihvijad jt)

Tehnovõrkude töökoda 20 õppekohta, profitööriista komplektid, polügoon koos materjalidega(vann, dušš, sansõlm, vee-ja kanalisatsiooni torud ning liitmikud, heitveesüsteemi detailid jne),mis võimaldab praktikas veepidavust katsetada survestada jne

Tehnilise joonestamise ja tehnilise mõõtmise kabinet 20 kohta

Üldehitustööde, ventilatsiooni ja viimistlustöökoda 20 kohta, kus reaalselt saab teha müüritööd, plaatida, tapetseerida, paigaldada ventilatsiooni-materjalid ja tööriistad olemas

Elektrotehnika kabinet 20 kohta, olemas komplekssed elektrisüsteemide stendid töölauad, elektridetailid ahelate koostamiseks ja katsetamiseks, elektritööriistad jne

Raamatukogu koos õppekirjandusega 20 lugejakohta


89

LISA D

ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPETAJAD

Õpetaja ees- ja perekonnanimi

Õpetatav aine Haridustase Kvalifikatsioon Täiendkoolitus

Reinhard Roosileht Renoveerimise alused TPedI, 1979 Üldtehnilised distsipliinid ja

tööõpetus

Õpetaja töö muutuste protsessis, õppekava arendamisel, enesehindamisel, kvaliteedijuhtimisel, Akadeemia Nord, 2004 Teadmiste ja oskuste kontrollimise ja hindamise põhimõtted, REKK 2005 Õppekava arendamine, REKK 2005 100 % suhtlemist, Alter Ego 2005

Terje Alas Heakorratööd, krundihooldus Tallinna

Kergetööstustehnikum, Eesti Põllumajandusülikool

Rahvuslikkäsitöö Aianduse eriala

Kutsepedagoogika Haridusasutuse juhtimine

Madis Annus Tarindite tehnohooldus Tallinna Tehnikakõrgkool Hoonete ehitus Kutsepedagoogika

Haridusasutuse juhtimine

Alla Kaikova Puhastustööd Tallinna Politseikool Juura

Meeta Heinaste Müüritööd, Plaatimistööd Tallinna Ülikool Kutsepedagoogika

Maris Lind Erialane võõrkeel Tallinna Ülikool Eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja, põhikooli

inglise keele õpetaja


90

Documents

-es...Kinnisvarahooldus Põhihariduse nõudeta kutseõpe 4 Õppeasutus Tallinna Kopli Ametikool Õppeasutuse kood 75029429 Aadress Kopli 98 Telefon/Faks 664 46 70 / 660 04 76 e-post