Viljandi Kutseõppekeskus | Tuleviku nimel · Web viewVILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „MÖÖBLIRESTAURAATOR“ MOODULI RAKENDUSKAVA SIHTRÜHM põhihariduse omandanud õppur

KINNITATUD 23.09.2016

direktori käskkirjaga nr 4. 1-22/10

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „MÖÖBLIRESTAURAATOR“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM mittestatsionaarne õppevorm

MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)

ÕPETAJAD

1. SISSEJUHATUS MÖÖBLIRESTAURAATORI

ERIALA ÕPINGUTESSE

6

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaadet mööblirestauraatori kutsest, mööbli valmistamise

ajaloost ning selle restaureerimise põhimõtetest.Õpingute käigus arendab õpilane infotehnoloogia, eesti- ja võõrkeele-, füüsika -, matemaatikaalaseid pädevusi ning algatusvõimet, ettevõtlikkust ja õppimisoskust

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:

1.1. omab ülevaadet erinevate ajastute ja stiiliperioodide iseloomulike tunnuste avaldumisvormidest mööbliesemetel

Õppija: selgitab teabeallikate põhjal mõistete kultuur, stiil, kunst, disain tähendust ja omavahelisi seoseid iseloomustab pildimaterjali põhjal mööbliesemete arengut läbi ajaloo (Vana-Egiptus, Vana- Kreeka,

Vana-Rooma, keskaeg, renessanss, barokk ja rokokoo, klassitsism, historitsism, juugend, XX. sajandi mööbel ja Eesti talumööbel)

toob näiteid erinevate ajastuste ja stiiliperioodide iseloomulikest tunnustest ja nende avaldumisvormidest mööbliesemetel kasutades eesti- ja võõrkeelseid materjalide;

määrab pildimaterjali alusel Eesti mõisates kasutusel olnud mööbliesemete stiile arvestades erinevate stiiliperioodide iseloomulikke väljendusjooni

1.2. tunneb ajalooliste mööbliesemete väärtuskriteeriume ning nende säilitamise ja taastamise põhimõtteid

selgitab eesti- ja võõrkeelsete teabematerjalide põhjal materjalide ja tehnoloogia muutuste mõju mööbliesemete arengule läbi aja

iseloomustab 19. ja 20. sajandi stiile ja suundi ning nende eripära Eestis, kasutades erinevaid sh IT-põhiseid materjale

toob näiteid Eesti rahvakultuuri ja rahvakunsti avaldumisvormidest siseruumide kujunduses kasutades IKT-vahendeid;

Iseloomustab mööblitootmise arengut Thonet’ mööbli ja Lutheri vabriku mööbli näitel eristab näitmaterjali põhjal kreeka-, renessanss-, barokk- ja taimornamentikat

1.3. mõistab restauraatori kutse eetikat ning sellest tulenevaid ülesandeid ja vastutust suhtlemisel klientidega

iseloomustab mööblirestauraatori kutset ja kutsealase arengu võimalusi kasutades kutsestandardite registrit

selgitab restauraatori ülesandeid, käitumisreegleid ja vastutust mööbliesemete restaureerimisel lähtudes restauraatori kutse-eetika nõuetest väljendudes korrektselt õppekeeles

analüüsib ennast kui teenindajat, arvestades restauraatori tööks vajalikke isikuomadusi ja kutse-eetika nõudeid

selgitab välja kliendi vajadused, kasutades erinevaid suhtlemistehnikaid lahendab kliendikeskselt erinevaid restauraatori töös esinevaid teenindussituatsioone, valides

kliendiga suhtlemiseks sobiliku suhtlusstiili ja sõnavara kirjeldab restaureeritava mööblieseme säilitamise ja taastamise võimalusi lähtudes ajalooliste

mööbliesemete väärtuskriteeriumidest ja restauraatori kutse eetikast

1.4. oskab üles joonistada ja joonestada mööblidetaile ja nende elemente natuurist

joonistab detaili ja selle elementi natuurist arvestades eseme proportsioone visandab sümmeetria põhjal eseme puuduva detaili või selle osa arvestades eseme proportsioone selgitab eskiisi ja detailijoonise erinevusi ja nende kasutusala, väljendudes korrektselt õppekeeles joonestab olemasoleva mööblitoote etteantud detaili ristprojektsioonis järgides mõõtkava, kasutades

asjakohaseid joonte liike ja kujutamisvõtteid kujutab nõuetekohaselt erinevate puitdetailide vaateid ja lõikeid järgides mõõtkava, kasutades

asjakohaseid joonte liike ja kujutamisvõtteid visandab puitdetailide ja nende seotiste eskiise arvestades mõõtkava mõõtmestab ja vormistab joonised standarditega etteantud nõuete kohaselt

1.5. mõistab restaureerimistööde dokumenteerimise põhimõtteid ja erinevate esitustehnikate rakendamisvõimalusi selleks

selgitab restaureerimiskava ülesehitust ja nõudeid selle koostamisele oskab kasutada esitlustehnikat ja IKT võimalusi tööde dokumenteerimisel oskab kasutada õppe- ja teatmekirjandust erialaga seotud küsimuste lahendamisel

ÕPPEMEETODID Sõnalised-, audiovisuaalsed-, seletusmeetodid. Loeng, praktiline töö, rühmatöö, iseseisev töö, demonstratsioon

HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)

Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul.HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:

Referaat Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on omandanud mooduli ÕV 1.1.- 1.3. kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemel Õpilane: esitab tähtaegselt nõuetele vastava kirjaliku töö õpetaja etteantud teemal: „Erinevate ajastute ja

stiiliperioodide iseloomulikud tunnused mööbliesemetel“

2. Praktiline töö Õpilane visandab sümmeetria põhjal eseme puuduva detaili või selle osa

Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on omandanud mooduli ÕV 1.4. kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemelÕpilane: visandab eseme erinevaid puuduvaid detaile

3. Teoreetiliste teadmiste kontrollÕpilane koostab restaureerimiskava

Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on omandanud mooduli ÕV 1.5. kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemelÕpilane: koostab nõuetele vastava restaureerimiskava

Restaureerimisaruanne (peab sisaldama järgnevat andmestikku)

1) eseme kirjeldus, milles tuuakse välja andmed eseme stiili, ajaloolise väärtuse ja konstruktsioonielementide kohta; 2) hinnang eseme seisundile, sh kahjustuste ja nende oletatavate tekkepõhjuste kirjeldamine 3) restaureerimisülesande püstitamine lähtuvalt eseme väärtuskriteeriumitest; 4) restaureerimismeetodi valiku põhjendus, arvestades eseme väärtuskriteeriume, kahjustuste ulatust ja soovitavat lõpptulemust; 5) sooritatavate tööoperatsioonide kirjeldamine, sh kasutatavate materjalide ja töövahendite valiku põhjendamine 6) info planeeritava ja tegelikult kulunud tööaja ja teenuse orienteeruva maksumuse1 kohta 7) eneseanalüüs, kuidas õnnestus kavandatu elluviimine

4. Iseseisev töö Õpetaja poolt antud mooduli

teemadesse puudutavate teoreetiliste ja praktiliste ülesannete täitmine

„arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE

Kõik mooduli nr. 1 õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. Õpilane on tõendanud teoreetiliste teadmiste omandamist tulemusele „A“ arvestatud ning sooritanud praktilise töö tulemusele „A“ arvestatud

TEEMAD, ALATEEMADMooduli maht 6 EKAP / 156 tundi

Mooduli õppemaht kokku 156 tundi sh auditoorne töö 26 tundish praktiline töö 52sh iseseisev töö 78 tundi

TEEMAD / ALATEEMAD

Ajaloolised mööblistiilid (antiikaeg, keskaeg, renessanss, barokk ja rokokoo, klassitsism, historitsism, juugend)

Stiilide tunnusjooned ja tuntumad esindajad Arhitektuur20. Sajandil 60-ndate aastate mööbel Rahvapärane ehituskunst, sisustus, tarbeesemed, rahvarõivad Thonet mööbel ja seos Eestiga Funktsionalism Eestis Restauraatori kutse eetika ja restaureerimise põhimõtted Eskiisjoonis Restaureerimiskava

ÕPPEMATERJALID Erinevate restaureerimisfirmade kodulehed Kodres, K. 2001. Ilus maja, kaunis ruum: kujundusstiile Vanast-Egiptusest tänapäevani. Kirjastus

Prisma Print Kermik, J. 2004. Lutheri vabrik:vineer ja mööbel 1877-1940. Eesti Arhitektuurimuuseum Hakala, S. Kukkakallio, E. Ylönen, P. 2003 Traditsioonitruu polsterdamine. Ehitame Raal, M. 2016. Mõisate kadunud hiilgus. Eestimaa mõisainterjööride lugu. Kirjastus Tsunftijänes

OÜ Peil, M. 2014. Toast tuppa. Kirjastus Tänapäev Pärtelpoeg, L. 2005. Pööningul.Kirjastus Disainijaam Viire, A. Vunder, E. 2008. Eesti rahvakultuur. Kirjastus Eesti Entsüklopeediakirjastus Võti, T. 1984. Talutoa sisustus. Kirjastus Kunst

2001. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus Sari Eesti kunsti ajalugu Erinevate restaureerimisfirmade kodulehed Traditsioonitruu polsterdamine“- Tallinn 2003 „Vanas stiilis mööbel“- Tallinn 2009 „Nii teeme korda vanaema mööbli“- Tallinn 2009 õpetaja konspekt



ÕPETAJAD

2. PUIDU LÕIKETÖÖTLEMINE 20

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul nr. 1MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab mööbli restaureerimisel kasutatavate puitmaterjalide

lõiketöötlemise oskuse kasutades sobivaid töövahendeid ning järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid


2.1. omab teadmisi puidu ehitusest, omadustest ning mööbli puitdetailide valmistamisel kasutatavatest puiduliikidest

Õppija: määrab näidiste põhjal väliste tunnuste järgi mööbli valmistamisel enamkasutatavaid puiduliike

(kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp, pöök, pähkel, mahagon) tunneb nende nimetusi võõrkeeles iseloomustab näidiste põhjal maltspuitu, lülipuitu, säsikiiri toob näiteid puidu mõõtmete protsentuaalse kahanemise erinevustest tangentsiaal-, radiaal- ja

pikisuunas

2.2. tunneb puidu niiskuse, rikete ja -kahjustuste olemust ning mõju materjali kvaliteedile ja mööbli konstruktsioonile

mõõdab puidu niiskust elektrilise niiskusmõõturiga ja hindab tulemust, lähtudes materjali niiskussisalduse sobivust mööbli- ja puittoodete valmistamiseks

selgitab puidurikete (tüve kuju, oksad, lõhed, puidu ehitus) olemust ja toob näiteid nende mõjust puitmaterjalist valmistatud toote kvaliteedile

eristab näidiste põhjal puidu mehaanilisi-, putuk-, seen- ja niiskuskahjustusi ning selgitab erinevate kahjustuste mõju puitmaterjalist valmistatud toote kvaliteedile

2.3. kavandab tööprotsessi, valib sobilikud materjalid ja töövahendid puitmaterjalide lõiketöötlemiseks

korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töövahendeid lähtudes kehtestatud juhenditest teritab juhendamisel käsitööriistu(höövliraud, peitel, kaapleht) kasutades õigeid teritusvahendeid

ning käsitöö riistade teritamise õigeid ja ohutuid töövõtteid hooldab käsitööriistu (sh elektrilised ja pneumaatilised tööriistad) lähtudes kehtestatud korrast ja

kasutamise juhenditest

2.4. saeb, hööveldab, peiteldab, puurib, freesib, treib ja lihvib valitud puitmaterjali kasutades asjakohaseid töövahendeid

kasutab sihipäraselt tisleritöö ja viimistlusega seotud tööriistu ja -seadmeid järgides nende ohutus- ja kasutusjuhendeid

hööveldab baaspinda ja erikujulisi pindu ning detaile mõõtu vastavalt etteantud tööülesandele saeb puitu risti- ja pikikiudu mõõtu vastavalt etteantud nurgale lähtudes etteantud tööülesandest puurib läbivaid ja mitteläbivaid avasid ja töötleb pesasid vastavalt etteantud tööülesandele freesib elektrifreesiga detaili erinevaid kujuvorme (pesad, sooned, valtsid, profiilid) vastavalt

etteantud tööülesandele kasutab peitleid erinevate tööoperatsioonide (tapi, ava lõikamine jms) sooritamisel nõuetekohaselt treib erikujulisi detaile vastavalt etteantud tööülesandele kasutades asjakohaseid töövahendeid lihvib käsitsi detaili pinnad kasutades lihvklotsi, käsna või elektrilisi ja pneumaatilisi tööriistu

vastavalt joonisel etteantud kvaliteedinõuetele

2.5. tunneb töökoha ratsionaalse, ohutu ja keskkonnasäästliku korraldamise põhimõtteid ja järgib neid erinevate tööoperatsioonide sooritamisel

kogub kokku tekkinud jäätmed ja järgib jäätmete sorteerimise nõudeid loob tööoluolukorrast lähtudes ergonoomilise ja ohutu töökoha ning hoiab selle korras järgides

töövahendite ja muude seadmete kasutamise etteantud juhendeid sh ohutusjuhendeid järgib puidu lõiketöötlemisel töötervishoiu ja tööohutusnõudeid kasutab õigeid ning ohutuid töövõtteid, vajalikke abivahendeid ja seadmeid ning asjakohaseid

isikukaitsevahendeid kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras

2.6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust puitmaterjali lõiketöötlemisel ja lihvimisel

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannete täitmisel hinnates arendamist vajavaid aspekte

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades info-tehnoloogiavahendeid

ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, arutelu, probleemi lahendamine, kirjalik töö, praktiline töö, analüüs

HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul.

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Kompleksülesanne:

(teoreetiline / praktiline töö) Etteantud ülesande kavandamine

Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on omandanud mooduli ÕV 2.1.- 2.3 kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemelÕpilane: valib näidiste põhjal väliste tunnuste järgi (puiduliik, puidu niiskus, puidurikked ) etteantud

ülesande sooritamiseks vajaliku tooriku kavandab tööoperatsioonide järjestuse puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemisel vastavalt

tööülesandele (joonis, eskiis, etalondetail vms) valib ülesande sooritamiseks vajalikud töövahendid lähtudes kehtestatud juhenditest

2. Praktiline töö nr. 1Käsitööriistade teritamine ja hooldamine

Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on omandanud mooduli ÕV 2.3. kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemel

Õpilane: teritab juhendamisel käsitööriistu(höövliraud, peitel, kaapleht) kasutades õigeid teritusvahendeid

ning käsitöö riistade teritamise õigeid ja ohutuid töövõtteid hooldab käsitööriistu (sh elektrilised ja pneumaatilised tööriistad) lähtudes kehtestatud korrast ja

kasutamise juhenditest

3. Praktiline töö nr. 2Puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine

Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on omandanud mooduli ÕV 2.4.- 2.5. kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemelÕpilane töötleb etteantud toorikut: järgib puidu lõiketöötlemisel töötervishoiu ja tööohutusnõudeid loob tööoluolukorrast lähtudes ergonoomilise ja ohutu töökoha ning hoiab selle korras järgides

töövahendite ja muude seadmete kasutamise etteantud juhendeid sh ohutusjuhendeid saeb kvaliteedinõudeid jälgides täispuitu risti-ja pikikiudu ning kõverjooneliselt, hööveldab kvaliteedinõudeid jälgides tooriku baaspindu ja nende alusel detaili ristlõike vastavalt

etteantud joonisele kasutab peitleid erinevate tööoperatsioonide (tapi, ava lõikamine jms) sooritamisel nõuetekohaselt freesib kvaliteedinõudeid jälgides toorikut piki- ja ristikiudu puurib kvaliteedinõudeid jälgides avasid ja töötleb pesasid horisontaal-ning vertikaalpuurpinkidel valib lihvmaterjali- ja –seadmeid vastavalt tööülesandele, lihvib puitdetaile nõutava pinnakareduse

saavutamiseni kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult kogub kokku tekkinud jäätmed ja järgib jäätmete sorteerimise nõudeid

4. Praktiline töö nr. 3 Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on positiivselt sooritanud praktilise töö ÕV 2.4.- 2.5.

Puittoote valmistamine Õpilane: Valmistab etteantud joonise järgi puittoote





Kõik mooduli nr. 2 õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. Õpilane on tõendanud teoreetiliste teadmiste omandamist tulemusele „A“ arvestatud ning sooritanud neli praktilist tööd tulemusele „A“ arvestatud


Mooduli õppemaht kokku 520 tundi sh auditoorne töö 26 tundish praktiline töö 116 tundish iseseisev töö 378 tundi

TEEMAD / ALATEEMAD

Puidu liigid ( kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp, pöök, pähkel, mahagon). Puidu ehitus. Puidu rikked ja omadused.

Tööde tehnoloogiline järjekord puidu käsitsitöötlemisel. Lõikeviisid, lõike- ja teritusnurk, lõike kvaliteeti mõjutavad tegurid. Ergonoomilised töövõtted ja nende valiku põhimõtted. Käsitööriistade hooldamine ja teritamine. Märkimis- ja (nurgik; reguleeritav nurgik; tastrid; sirkel; märknõel; rööbits) ja mõõtmisvahendid

(metalljoonlaud; nihik; mõõdulint). Käsitööriistad: saed (hambatüübid); höövlid; peitlid; puurid; lihvimisvahendid. Eskiisjoonise järgi toorikule märkimine ja mõõtmine. Tehnoloogilise kaardi koostamine. Elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad, nendele esitatavad nõuded. Elektrilised käsitööriistad ja seadmed. Elektriliste käsitööriistade valik, nende kasutamine ja hooldamine. Tööohutusnõuded elektrilistel käsitööriistadel töötamisel ja isikukaitsevahendid.

Märkimis- ja (nurgik; reguleeritav nurgik; tastrid; sirkel; märknõel; rööbits) ja mõõtmisvahendid (metalljoonlaud; nihik; mõõdulint).

ÕPPEMATERJALID Day, D., Jackson, A. Puutöömeistri käsiraamat. Tallinn: Ehitame kirjastus, 2006 Guidice, A. Puutöö A ja O. Tallinn: TEA kirjastus, 2005. Noll, T. Puitühenduste piibel. Täielik seotiste ja tappide käsiraamat. Tallinn: Sinisukk, 2007. Veski, A.(1962). Laudsepa ja mööbelsepa käsiraamat. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus



ÕPETAJAD

3. PUITMÖÖBLI RESTAUREERIMINE

35

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul nr. 1 ja 2MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised j praktilised oskused puitmööbli

restaureerimiseks arvestades restaureerimise üldiseid põhimõtteid ja järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid.Õpingute käigus arendab õpilane eesti keele, matemaatika, bioloogia, infotehnoloogia pädevust ning kultuuri- ja sotsiaalseid pädevusi


3.1. määrab vaatluse teel kindlaks restaureeritava eseme stiiliperioodi, selle kahjustuste hulga ja tüübi

Õppija: hindab vaatlusel eseme stiili ja kunstiväärtust, eseme konstruktsiooni ja viimistluse seisundit määratleb visuaalselt ja manuaalselt esemekahjustused ja nende tekkepõhjused

3.2. kavandab tööprotsessi lähtudes mööblieseme taastamisvõimalustest ja kliendi soovist

selgitab välja kliendi soovid, nõustades teda teenuse valiku ja sisu osas planeerib vajalike tööde järjekorra ja koostab esialgse restaureerimiskava, lähtudes eseme

taastamisvõimalustest kujundab teenuse hinna, arvestades materjali-, tööaja- ja üldhalduslikke kulusid (näiteks muu

personali töötasud, hoonete ja –seadmete amortisatsioonikulu, konsultatsioonikulud jms) koostab IKT vahendeid kasutades hinnapakkumise, võttes aluseks eseme taastamisviisi ja teenuse

hinna

3.3. korraldab nõuetekohase töökoha, valib asjakohased materjalid ja töövahendid

varub materjalid, püüab leida algupäraselt eseme valmistamiseks kasutatule sarnaseid puitmaterjale ning furnituure

säilitab ja ladustab eseme restaureerimiseks vajalikud materjalid nõuetele vastavalt loob tööoluolukorrast lähtudes ergonoomilise ja ohutu töökoha ning hoiab selle korras valib välja ja valmistab tööks ette sobilikud töövahendid, kontrollides nende seisukorda

3.4. osandab restaureeritava mööblieseme ning taastab selle puuduolevad või purunenud osad lähtudes heast restaureerimistavast kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

kasutab sihipäraselt tisleritöö ja viimistlusega seotud tööriistu ja -seadmeid järgides nende ohutus- ja kasutusjuhendeid

eemaldab eseme furnituurid ja puhastab eseme, kasutades keemilisi-ja/või termilisi- ja/või mehaanilisi- sh abrasiivseid vahendeid;

demonteerib eseme heast restaureerimistavast lähtuvalt märgistades taastamist vajavad osad taastab eseme puitosad proteesides ja plommides puidu mehaanilised vigastused, kasvuvead ning

niiskusest ja/või putukatest ja/või seentest tekkinud kahjustused; pealistab kahjustunud pinnad käsitsi või liimipressi abil sobiva kattevineeriga (spooniga), taastab eseme süvadekoori (näiteks täkkimine, sälkimine, põletamine); valmistab ja asendab esemel puuduolevad või purunenud osad analoogi, näidise või sümmeetria

järgi, vastavalt taastatava osa mõõtmetele ja eelnevalt koostatud eskiisile;

3.5. taastab restaureeritava mööblieseme viimistluse järgides restaureerimiskava ning töötervishoiu-, tööohutuse- ja keskkonnaohutusnõudeid

katab pinna aluskatte või krundiga, arvestades algupärase viimistlusviisi ja materjalidega; katab ettevalmistatud pinna lõppviimistlusvahendiga (õli, lakk, vaha jm); järgib ohutusnõudeid, arvestab viimistlusvahendite tervistkahjustavate mõjudega ja kasutab

isikukaitsevahendeid; kuivatab eseme pinnad viimistlusmaterjalile vastava kuivatamismeetodiga; hindab viimistletud eseme kvaliteeti ning eemaldab võimalikud pisivead

3.6. komplekteerib restaureeritud mööblieseme tervikuks lähtudes eelnevalt koostatud eskiisile

sobitab ja monteerib esemeosad tervikuks, paigaldades klaasid, peeglid ja furnituurid kogub kokku tekkinud jäätmed ja järgib jäätmete sorteerimise nõudeid; valmistab eseme ette hoiustamiseks ja transportimiseks: fikseerib liikuvad osad, paigaldab

kaitsekatted; pakib eseme, kasutades sobivaid pakkematerjale kasutab töötamisel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid järgib töö planeerimisel, töö ajal ja töötamise lõpetamisel töötervishoiu-, tööohutuse ja

keskkonnaohutusnõudeid

3.7. analüüsib enda tegevust ja dokumenteerib tehtud tööd etteantud nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid

dokumenteerib eseme (toolid, kapid, jms parandamistööd nõuetekohaselt ; analüüsib koos juhendajaga oma toimetulekut erinevate tööülesannetega koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat

ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, arutelu, probleemi lahendamine, õppekäik, kirjalik töö, esitlus, praktiline töö, praktika


HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Esitlus Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on omandanud mooduli ÕV 3.1.- 3.2. kirjeldatud oskused

vähemalt lävendi tasemel Õpilane: koostab ja kannab ette esitluse mööblieseme stiiliperioodidest ning mööbli kahjustuste määramisest

2. Harjutustöö nr. 1Mööbli viimistlemine

Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on sooritanud nõuetele vastavalt harjutustöö nr. 1 ( mööblilt vana viimistluse eemaldamine ja uus viimistlus vastavalt originaalile ) ÕV 3.5Õpilane: taastab restaureeritava mööblieseme viimistluse järgides restaureerimiskava ning töötervishoiu-,

tööohutuse- ja keskkonnaohutusnõudeid


1) eseme kirjeldus, milles tuuakse välja andmed eseme stiili, ajaloolise väärtuse ja konstruktsioonielementide kohta; 2) hinnang eseme seisundile, sh kahjustuste ja nende oletatavate tekkepõhjuste kirjeldamine 3) restaureerimisülesande püstitamine lähtuvalt eseme väärtuskriteeriumitest; 4) restaureerimismeetodi valiku põhjendus, arvestades eseme väärtuskriteeriume, kahjustuste ulatust ja soovitavat lõpptulemust; 5) sooritatavate tööoperatsioonide kirjeldamine, sh kasutatavate materjalide ja töövahendite valiku põhjendamine 6) info planeeritava ja tegelikult kulunud tööaja ja teenuse orienteeruva maksumuse1 kohta 7) eneseanalüüs, kuidas õnnestus kavandatu elluviimine

3. Proovitöö nr. 1Puitmööbli restaureerimineÕpilane restaureerib puitmööblieseme (laud, tool jm) tõendamaks kutsestandardi kompetentsi B 2.2 (Puitosade uuendamine ) saavutatust

Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on sooritanud nõuetele vastava proovitöö nr. 2ÕV 3.3.- 3.6

Õpilane: valmistab ette töövahendid ja -seadmed. osandab mööblieseme puhastab mööblieseme pinna parandab ja asendab puitosad (sh proteesib, plommib, taastab detaili(de) ja spooni ) viimistleb puitpinnad käsitsi arvestades algupärase viimistlusviisi ja –materjalidega paneb eseme puitosad kokku tervikuks

4. PraktikaÕpilane rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas

Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril Õpilane: rakendab reaalses töökeskkonnas mooduli nr.3 õpiväljundites kirjeldatud tööülesannete sooritamist

ja täitnud kooli praktikakorralduse eeskirju; arendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja oskusi mööbli restaureerimisega tegelevas

ettevõttes otsesel juhendaja juhendamisel; täidab tööülesandeid erinevates olukordades rõhuasetusega tööde kvaliteedile; omandab ratsionaalseid ja õigeid töövõtteid





Kõik mooduli nr. 3 õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud nõuetele vastavalt harjutustöö nr. 1 ja proovitöö nr. 1 ning praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval

seminaril


Mooduli õppemaht kokku 910 tundi sh. auditoorne töö 30 tundish. praktiline töö 132 tundish. praktika 370 tundish. iseseisev töö 378 tundi

TEEMAD / ALATEEMAD

ESEMETE SEISUKORRA UURIMINE JA HINDAMINE. Esemete füüsiline vananemine. Eseme väärtuskriteeriumite määramine ja restaureerimismeetodite valik sellest lähtuvalt. Eseme tehnilise seisukorra hindamise meetodid ja võtted:

RESTAUREERIMISE ALUSED. Restaureerimise eesmärgid. Restaureerimise põhimõtted ja meetodid. Ülevaade ajaloolistest meetoditest: uuendusmeetod, empiiriline meetod, kompilatsioonimeetod,

stiililise restaureerimise meetod. Esemete ja objektide säilitamise võimalused ja meetodid, tööde planeerimine. Ülevaade ajaloolistest mööbli valmistamise tehnoloogiatest ja viimistlustehnikatest. Puidu viimistlemisel kasutatavad ained: õlid (linaõli, pähkliõli, tiigipuu õli, jms) sh. Värnits ja

oksool. Vaigud (kopaalvaik, šellak jms.) Vahad (mesilasvaha, jms) Puidu toonimisvahendid, tehislikud, looduslikud ja peitsid Ülevaade värvide liigitusest Lakid Viimistlustehnikate visuaalne määramine. Pindade ülevaatus. Vana pinnakatte uurimine (värvitüübi

määramine) Vana viimistluse puhastamine. Vana viimistluse (värvipinna) kinnitamine Toote pakkimine ja pakkimiseks kasutatavad materjalid

ÕPPEMATERJALID Vanas stiilis mööbel-Tallinn 2009 Loengukonspekt. Värvid ja nende kasutamine-2004. „Nii teeme korda vanaema mööbli“- Tallinn 2009



ÕPETAJAD

4. MATERJALIDE JUURDELÕIKUS JA ÕMBLEMINE

5

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul nr. 1MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab mööbli polstri valmistamisel kasutatavate

pealistusmaterjalide juurdelõikuse ja õmblemise oskuse järgides erinevaid tehnikaid ja kasutades ergonoomilisi töövõtteid.Õpingute käigus arendab õpilane matemaatikaalaseid pädevusi (planimeetria, stereomeetria, mõõtühikute teisendamine, pindala ), ajalugu, kultuuripädevus


4.1. kavandab tööülesandest lähtuvalt tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid polsterdatud detailide valmistamiseks

Õppija: eristab näidiste põhjal alus- ja pealistusmaterjale; nimetab nende omadused ja kasutusalad. kavandab tööprotsessi lähtuvalt ülesandest, põhjendab tööde järjekorda. valib lähtuvalt kasutatavatest materjalidest vajalikud töövahendid;

4.2. kannab alus- ja pealistusmaterjalidele detailide lõiked arvestades materjalid säästlikku kasutamise põhimõtteid;

arvestab juurdelõikuse kavandamisel materjali omadusi ja mustrit ning mööblieseme stiili; võtab olemasolevalt polstrilt mõõdud ja koostab detaili(de) lõike(d) arvestades etteantud mööbli

konstruktsiooni ja vajaliku ülekattega; valmistab pealiskatte lõiked, arvestades originaalkatete ja/või uue polstri mõõtudega;

4.3. lõikab välja vajalikud detailid järgides lõikejoont ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid;

teeb pealistusmaterjali juurdelõikuse, arvestades seejuures kanga lõimesuunda ja mustrit ning polsterdatava detaili asukohta;

4.4. õmbleb mööblikatte rakendades ajakohaseid ja

õmbleb läbi erinevad polstrimaterjalide kihid (takk, merirohi jms) üheks, ühtlaseks ja tugevaks polstrikihiks (polstrimatt), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja - võtteid

ergonoomilisi töövõtteid (sh käsitsiõmblus)

õmbleb masinal istme-, käe- ja seljatoekatted kasutades asjakohaseid töövahendeid, erinevaid tehnikaid (sh kappõmblus/teppimine) ja ergonoomilisi töövõtteid

õmbleb käsitsi istme-, käe- ja seljatoekatted kasutades asjakohaseid töövahendeid, erinevaid tehnikaid ja ergonoomilisi töövõtteid

kinnitab sobiva kattematerjaliga kaetud ilunööpe pealistusmaterjalile kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid

paigaldab süvaõmmeldud nööpe (heftida) mööblieseme istmele, selja- ja käetoele arvestades rombide kuju ja suuruse määramisel mööblieseme kuju ja massiivsust

õmbleb mööblipõhja polstrikotile luku kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid paigaldab valmis kattele ehiseid (paelad, nöörid, jms) kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –

võtteid õmbleb käsitsi kante arvestades mööblieseme stiilist lähtuvat kandi asukohta, kuju ja kõrgust

4.5. järgib töötamisel töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid

kasutab töötamisel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid; järgib töö planeerimisel sh töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töötamise lõpetamisel (sh töökoha

korrastamisel) töötervishoiu-, tööohutuse ja keskkonnaohutusnõudeid

4.6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust mööbli alus- ja pealistusmaterjalide töötlemisel

analüüsib koos juhendajaga oma toimetulekut erinevate tööülesannetega; koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat

ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, rühmatöö, arutelu, probleemi lahendamine, õppekäik, kirjalik töö, praktiline töö, iseseisev töö.


HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline töö:

Lõike koostamine Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on sooritanud nõuetele vastava praktilise töö ÕV 4.1.- 4.2. Õpilane: kavandab tööprotsessi lähtuvalt etteantud tööülesandest, põhjendab tööde järjekorda valib ülesande sooritamiseks vajalikud materjalid valib lähtuvalt kasutatavatest materjalidest vajalikud töövahendid valmistab pealiskatte lõiked,

2. Harjutustöö nr. 1Täpsete mõõtudega tekstiilmaterjalist lukuga koti

Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on sooritanud nõuetele vastava harjutustöö nr. 1 ÕV 4.2.- 4.5 Õpilane: kavandab tööprotsessi lähtuvalt etteantud tööülesandest, põhjendab tööde järjekorda

valmistamine valib ülesande sooritamiseks vajalikud materjalid valib lähtuvalt kasutatavatest materjalidest vajalikud töövahendid kasutab töötamisel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid; järgib töö planeerimisel, töö ajal ja töötamise lõpetamisel töötervishoiu-, tööohutuse ja

keskkonnaohutusnõudeid teeb pealistusmaterjali juurdelõikuse, arvestades seejuures kanga lõimesuunda ja mustrit õmbleb täpsete mõõtudega tekstiilmaterjalist lukuga koti

3. Proovitöö nr. 1Pehme polstriga mööblile erinevatest materjalidest täpsete mõõtudega ja täpselt sobiva kattevalmistamine

Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on sooritanud nõuetele vastava proovitöö nr.1 ÕV 4.1.- 4.6. Õpilane: kavandab tööprotsessi lähtuvalt etteantud tööülesandest, põhjendab tööde järjekorda valib ülesande sooritamiseks vajalikud materjalid valib lähtuvalt kasutatavatest materjalidest vajalikud töövahendid kasutab töötamisel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid; järgib töö planeerimisel, töö ajal ja töötamise lõpetamisel töötervishoiu-, tööohutuse ja

keskkonnaohutusnõudeid teeb pealistusmaterjali juurdelõikuse, arvestades seejuures kanga lõimesuunda ja mustrit valmistab etteantud pehme polstriga mööblile erinevatest materjalidest täpsete mõõtudega ja täpselt

sobiva katte

4. Isesesev töö nr. Õpetaja poolt antud mooduli




Kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. Õpilane on sooritanud praktilise töö, harjutustöö nr.1 ja proovitööd nr. 1 tulemusele „A“ arvestatud


Mooduli õppemaht kokku 130 tundi sh auditoorne töö 13 tundish praktiline töö 65 tundish iseseisev töö 52 tundi

TEEMAD / ALATEEMAD

Materjaliõpetus Erinevate kattematerjalide omaduste tundmine. Lõime-ja koesuund, kanga parema ja pahema poole tundmine, erinevad kuumniisked töötlemised. Tekstiilmaterjali hooldamine, hoidmine ja kvaliteedikontroll.

Õmblustarvikud ja niidid Lõikamisvahendid, mõõtevahendid, markeerimisvahendid (kriidid ja markerid). Niidid, nende omadused, numbrid. Käsinõelad, masinnõelad. Niitide ja nõelte nõuetekohane kasutamine, omavaheline sobivus.

Materjalide juurdelõikamise tehnoloogia Materjalide kalkuleerimine, lõike koostamine, kanga säästlik kasutamine, kanga märgistamine,

juurdelõikusvõtete tundmine, juurdelõikuse ergonoomika. Pealistusriide mõõtmine vana pealistusmaterjali järgi, lihtsad geomeetrilised konstruktsioonid ja

skeemid, riide ja naha mõõtmine ja väljalõikamine, kanga lõime-ja koesuund, riidekulu mõõtmine polsterdatud mööbliesemelt, materjalikoguse kalkuleerimine ja detailide väljalõikamine.

Kvaliteedikontroll, säästlik arvestamine ja ladestamise oskus juurdelõikuseks kõigis toote valmistamise etappides.

Õmblusseadmed Tööstuslikud universaal- ja spetsiaalmasinad Masinõmblemise tehnoloogia: masinate seadistamine, masinnõelad, niidistamine, poolimine,

puhastamine, õlitamine, reguleerimine, eritallad. Masinõmbluste skeemide ja tähiste tundmine

Õmblustehnoloogia Käsitsiõmblemise alused - erinevate käsitsiõmblus viiside ja pistete tundmine Nööpide ja muu furnituuri õmblemine. Paber- ja kangasharjutused õmblusmasinal. Masinõmblemine - lihtühendusõmblus, pööratud äärega pealistusõmblus, kahekordne palistus,

pööratud lõikeservaga kantimisõmblus, keedrite, lukkude, nööpide ja muu furnituuri õmblemine, teppimine.

ÕPPEMATERJALID Kutsestandard Pehme mööbli valmistaja, tase 4 Tervonen, A. 2006. Kangad. Kirjastus Argo

Knight,A. 2009. Õmblemise piibel. Kirjastus Sinisukk Clayton, A. 2009. Õmblemine. Kirjastus Varrak Fulton, N. 2005. Uus polster, Kirjastus Maalehe Raamat Kivilo, L. 1984. Õmblemine. Kirjastus Valgus Õpetajate poolt koostatud õppematerjalid „Käsitsipisted ilu- ja tarbepistena“ Janne Muuli 2012, õpiobjekt

http://www.hkhk.edu.ee/vanker/pisted/ „Lõikeõpetuse alused“ Janne Muuli 2012, õpiobjekt http://www.hkhk.edu.ee/vanker/loikeopetus/

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „MÖÖBLIRESTAURAATOR“ MOODULI RAKENDUSKAVA

SIHTRÜHM põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM mittestatsionaarne õppevorm


ÕPETAJAD

5. MÖÖBLI POLSTRI RESTAUREERIMINE

30

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul nr. 1 ja 4MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab mööbli polstri erinevad restaureerimise võtted kasutades

asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid ning järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid


5.1. annab vaatluse teel hinnangu restaureeritavale eseme polstrile, määratledes selle stiiliperioodi, kasutatud materjalid, kahjustuste hulga ja tüübi

Õppija: hindab vaatlusel polsterdatud eseme stiili ja kunstiväärtust, eseme konstruktsiooni ja seisundit määratleb visuaalselt ja manuaalselt eseme kahjustused ja nende tekkepõhjused selgitab välja kliendi soovid, nõustades teda teenuse valiku ja sisu osas

5.2. kavandab tööprotsessi ja koostab

planeerib vajalike tööde järjekorra ja koostab esialgse restaureerimiskava, lähtudes eseme taastamisvõimalustest

http://www.hkhk.edu.ee/vanker/loikeopetus/

restaureerimiskava, lähtudes eseme taastamisviisist ja kliendi soovist

kujundab teenuse hinna, arvestades materjali-, tööaja- ja üldhalduslikke kulusid koostab hinnapakkumise, võttes aluseks eseme taastamisviisi ja teenuse hinna kasutades IKT-

vahendeid

5.3. eemaldab polstri mööblieset vigastamata ning taastab polsterduse asjakohasel viisil, arvestades eseme esialgset konstruktsiooni ja stiili

varub polsterdustöödeks vajalikud materjalid arvestades algupäraselt eseme valmistamiseks kasutatut

säilitab ja ladustab eseme restaureerimiseks vajalikud materjalid nõuetele vastavalt loob tööoluolukorrast lähtudes ergonoomilise ja ohutu töökoha ning hoiab selle korras valib välja ja valmistab tööks ette sobilikud töövahendid, kontrollides nende seisukorda eemaldab polstri mööblieset vigastamata kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; märgistab terved ja taastamist vajavad osad ja dokumenteerib oma töö nõuetekohaselt; mõõdistab eseme või selle detaili polstri enne eemaldamist kasutades asjakohaseid

mõõtmisvahendeid taastab kõva polstri kuju ja asendab eseme alus- ja pealistusmaterjali vastavalt etteantud

tööülesandele asendab poolkõva polstri täitematerjalid ning taastab polstri kuju kasutades asjakohaseid

töövahendeid ja -võtteid valmistab esemest lähtuvalt polstri aluse, paigaldab sadulavöö ja puitraami kasutades asjakohaseid

töövahendeid ja -võtteid taastab kahjustatud vedrustuse kasutades vedrude sidumisel asjakohasid materjale, töövahendeid ja -

võtteid

5.4. valmistab pealiskatte ja kinnitab selle kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid

kasutab töötamisel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid järgib töö planeerimisel, töö ajal ja töötamise lõpetamisel töötervishoiu-, tööohutuse ja

keskkonnaohutusnõudeid paigaldab täidis- ja tasanduskihid tehniliselt põhjendatud järjekorras ja viisil, arvestab seejuures

esialgse eseme konstruktsiooni ja stiili; võtab polstrilt mõõdud kasutades asjakohaseid mõõtmisvahendeid valmistab pealiskatte lõiked, arvestades originaalkatete ja/või uue polstri mõõtudega; teeb pealistusmaterjali juurdelõikuse, arvestab kanga lõimesuunda ja mustreid; õmbleb istme-, käe- ja seljatoekatted kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid kinnitab pealiskatte, kasutades klambri- ja liimipüstolit või käsitsi õmblemist; paigaldab furnituurid (nööbid, nöörid jne) kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid valmistab eseme ette hoiustamiseks ja transportimiseks: fikseerib liikuvad osad, paigaldab

kaitsekatted; pakib eseme, kasutades sobivaid pakkematerjale kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid.

5.5. dokumenteerib tehtud tööd etteantud nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid

dokumenteerib eseme restaureerimistööd nõuetekohaselt kasutades IKT-vahendeid

5.6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust mööbli polstri parandamisel ja asendamisel

analüüsib koos juhendajaga oma toimetulekut erinevate tööülesannetega mööbli polstri restaureerimisel

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat

ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö, praktika, iseseisev töö, õpimapp


HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Harjutustöö nr 1Kõvapolstri valmistamine

Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on sooritanud nõuetele vastava harjutustöö nr. 1Õpilane: koostab etteantud ülesande teostamiseks tööde tehnoloogilise kaardi koostab selle põhjal ülesandes nõutud aluse paigaldab raamile või kõvale plaatalusele õhukese pikeeringukihi ja kattematerjali paigaldab ehisnaelad.

2. Harjutustöö nr 2Pehme või poolpehme polstri paigaldamine

Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on sooritanud nõuetele vastava harjutustöö nr. 2Õpilane: koostab etteantud ülesande teostamiseks tööde tehnoloogilise kaardi / tööde järjekorra valmistab vööpunutise, paigaldab alusriide, paigaldab põhikihi täidise, pingutab ja õmbleb läbi polstrimati, õmbleb kandi, paigaldab pikeeringumaterjali ehk tasanduskihi, paigaldab mitkali ja kattematerjali, õmbleb nurgad katab servad mööblipaela või ehisvööga.

3. Proovitöö nr 3Polsterdatud mööblieseme restaureerimine,mis peab sisaldama järgmisi tööoperatsioone: 1) töövahendite ja -seadmete ettevalmistamine ja kasutamine2) mööblieseme polstri osandamine ja mõõdistamine3) polsterduse taastamine4) pealistusmaterjali juurdelõikus ja õmblemine 5) pealistusmaterjali sh ehiste paigaldamine 6) eseme komplekteerimine tervikuks

Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on omandanud mooduli ÕV 5.3. kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemel

Õpilane: restaureerib polsterdatud mööblieseme (tugitool, diivan jm) tõendamaks kutsestandardi kompetentsi

B.2.3 „Polstri uuendamine“ saavutatust koostab iseseisvalt ja vormistab nõuetekohaselt mööblieseme restaureerimisaruanne tõendamaks

kutsestandardi kompetentside B 2.1 ja B2.5 saavutatust teeb kokkuvõtte tööprotsessi(de)st ja esitleb selle kaasõpilastele


1) eseme kirjeldus, milles tuuakse välja andmed eseme stiili, ajaloolise väärtuse ja konstruktsioonielementide kohta;

2) hinnang eseme seisundile, sh kahjustuste ja nende oletatavate tekkepõhjuste kirjeldamine 3) restaureerimisülesande püstitamine lähtuvalt eseme väärtuskriteeriumitest; 4) restaureerimismeetodi valiku põhjendus, arvestades eseme väärtuskriteeriume, kahjustuste

ulatust ja soovitavat lõpptulemust; 5) sooritatavate tööoperatsioonide kirjeldamine, sh kasutatavate materjalide ja töövahendite valiku

põhjendamine 6) info planeeritava ja tegelikult kulunud tööaja ja teenuse orienteeruva maksumuse1 kohta 7) eneseanalüüs, kuidas õnnestus kavandatu elluviimine

1 Teenuse orienteeruva maksumuse arvestamisel võetakse aluseks: 1) Materjalide maksumus vastavalt nende turuhinnale 2) Töötasu koos tööjõumaksudega, sh töötasu arvutamisel lähtutakse Eesti keskmise brutopalga alusel leitud töötunni hinnast ja töö tegemiseks kulunud töötunde arvust

Iseseisev töö: koostab õpimapi . Õpilane koostab õppimise ajal tehtud praktiliste tööde kohta õpimapi. Samuti

koondab õpimappi õppeperioodi vältel kogutud, saadud õppematerjalid

4. PraktikaÕpilane rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas

Tulemus „A“ arvestatud kui õppija on sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval

seminaril Õpilane: rakendab reaalses töökeskkonnas mooduli nr.5 õpiväljundites kirjeldatud tööülesannete sooritamist

ja täitnud kooli praktikakorralduse eeskirju; arendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja oskusi mööbli restaureerimisega tegelevas

ettevõttes otsesel juhendaja juhendamisel; täidab tööülesandeid erinevates olukordades rõhuasetusega tööde kvaliteedile; omandab ratsionaalseid ja õigeid töövõtteid

5. Iseseisev töö: Õpetaja poolt antud mooduli




Kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. Õpilane on sooritanud harjutustööd nr. 1,2 ja proovitöö nr.1 tulemusele „A“ arvestatud, sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril


Mooduli õppemaht kokku 780 tundi sh praktiline töö 138 tundish praktika 200 tundish iseseisev töö 442 tundi

TEEMAD / ALATEEMAD

TRADITSIOONILISED MATERJALID. Alusmaterjalid. traatalus, presentalus, jutevöö (ehk sadulavöö). Vedrud, nende tüübid, kinnitusvahendid (nahk, nöör, metallklambrid, jms) kasutusalad. Vedruplokk, selle kasutamise tingimused. Sidumisvahendid (erineva jämedusega kanepist sidumisnöörid jms). Polstrimati valmistamiseks kasutatavad materjalid. Põhikihi täitematerjalid ( merihein, laast, jms )

Pikeeringu täitematerjalid ( merihein, hobujõhv, jms ) Pehme pinnakihi täidis. Polsterdustarvikud Viltmaterjal. Kattematerjalid (riie, nahk, gobellään jms). Polstri õmblemisel ja fikseerimisel kasutatavad vahendid ja materjalid.

TÖÖVAHENDID. Polsterdustöödel kasutatavad traditsioonilised töövahendid (sadulavöö pinguti, sadulsepa haamer,

prüül ehk servasilur jms), nende kasutamise tingimused ja hooldamine. Kaasaegsed töövahendid polsterdustöödel, nende kasutamise tingimused ja hooldamine. Markeerimisvahendid Tööohutusnõuded erinevate töövahenditega töötamisel.

TÖÖDE TEHNOLOOGIA. Näiteid erinvatest ajastutest, mis on mõjutanud polsterduse kulgu. Istme kasutusalast ning ergonoomiast tulenevad nõuded polstri mõõtmetele. Oma töökoha korraldamine. Töövahendite ja materjalide valik. Tasapinnaline mõõtmine ja märkimine. Kõvad polstrid, nende kasutusalad. Poolpehme ehk ilma vedrustuseta polster, selle kasutusala. Vedrupolstrid, nende kasutusalad.

PEALISTAMINE. Materjalikulu arvutused. Materjali mõõtmine ja lõigete koostamine. Väljalõikamine kanga suuna ja tekstuuri eripära arvestamine. Riidega ( nahaga ) pealistamine (tooli pealistamine riidega, materjali esialgne fikseerimine, esinurga

kinnitus, lahtise tooliistme pealistamine riidega jne.). Tugitooli istmepolstri katmine. Käetoe pealisriidega kinnitamise viisid. Nööbi katmine riidega (masina abil) ja kinnitamine. Ehised ( ehispaelad, ehisnöörid, naelapael eh minek pärliliist, ehisnaelad. )

ÕPPEMATERJALID Hakala, S. Kukkakallio, E. Ylönen, P. 2003 Traditsioonitruu polsterdamine. Ehitame Raal, M. 2016. Mõisate kadunud hiilgus. Eestimaa mõisainterjööride lugu. Kirjastus Tsunftijänes

OÜ Peil, M. 2014. Toast tuppa. Kirjastus Tänapäev Pärtelpoeg, L. 2005. Pööningul.Kirjastus Disainijaam Sirkkiä-Jarva, S. Kuparinen,I. Hiltunen, A. Lampi, V. 2009. Nii teeme korda vanaema mööbli.

Kirjastus Varrak Fulton, N.2005. Uus polster. Kirjastus Maalehe Raamat Vainküla, T. Pere, R. 2010. Vana mööbel korda oma kätega. Kirjastus As Ajakirjade Kirjastus Gunnars, A. 2000. Mööbli polsterdamine ja riidega katmine. Kirjastus Sinisukk Stanton, H. 2013. Pehme mööbli stiilipiibel. Kirjastus Sinisukk Lahalle, C. 2011. Roost ja õlest toolipõhjade punumine. Sinisukk. erinevate restaureerimisfirmade kodulehed õpetaja konspektid, loengumaterjalid

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „MÖÖBLIRESTAURAATOR“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM põhihariduse omandanud õppur, ÕPPEVORM mittestatsionaarne õppevorm

MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT(EKAP)

ÕPETAJAD

6. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

6

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS

nõudeta

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega tänapäeva majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti keele pädevusi ning õppimisoskust ja algatusvõimet.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija: Õppija:

analüüsib juhendamisel oma isiksust ja kirjeldab oma tugevaid ja nõrku külgi; seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega;

6.1. Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääri planeerimise protsessis;

leiab iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta; leiab iseseisvalt informatsiooni praktika- ja töökohtade kohta; koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, sh võõrkeelse,

motivatsioonikirja, sooviavalduse), lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast; valmistab ette ja osaleb näidistööintervjuul; koostab juhendamisel oma lühi- ja pikaajalise karjääri plaani;

6.2. Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist

kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest; selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust; koostab juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve; loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse; täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni; leiab iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning

kohustuste kohta; kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e-riik“;

6.3. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas

kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitavas valdkonnas; võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötaja ja ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast; kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid; selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda; kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele; kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi alusel

meeskonnatööna elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani; loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna

tagamisel; tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vähendamiseks;

6.4. . Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel

tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt õigusaktides sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega;

kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas; leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse alast

informatsiooni; leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta; nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ja kirjeldab

töölepinguseadusest tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust; arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja

netotöötasu ning ajutise töövõimetuse hüvitist; koostab ja vormistab juhendi alusel iseseisvalt elektrooniliselt algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh

allkirjastab digitaalselt; kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike

dokumentide säilitamisega;6.5. Käitub vastastikust

suhtlemist toetaval viisil kasutab situatsiooniga sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist nii ema- kui võõrkeeles; kasutab eri suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava; järgib üldtunnustatud käitumistavasid; selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi; kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel;

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, õpimapp; HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMIDÕpimapp „Arvestatud“ (A)

Õpilane koostab õpimapi, mis peab sisaldab kõiki alljärgnevaid töid. Tööd on korrektselt vormistatud ning vastavad ülesande juhendile.

Asjaajamine ja dokumendihaldus Dokumentide e-portfoolio koostamine Õppekeskkondadesse sisselogimine, kasutajate kontod on loodud. CV vormistamine praktikaõppe keskkonda

Karjääri planeerimine Juhendi järgi on koostatud pikaajaline karjääriplaan

Töötamise õiguslikud alused Töötamise õiguslike aluste alane valikvastustega test on lahendatud.

Majandus ja ettevõtlus Grupitööna on juhendi alusel on koostatud äriplaan

Tööseadusandlus Töökeskkonna- ja tervishoiu alane valikvastustega test on lahendatud.

Iseseisev töö: „arvestatud“ (A)

Õpetaja poolt antud mooduli teemadesse puudutavate teoreetiliste ja praktiliste ülesannete täitmine

õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;


Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ („A“)Õpilane on koostanud õpimapi, mis sisaldab kõiki nõuetele vastavaid kirjalikke töid ning on hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)


Mooduli maht kokku 156 tundish auditoorne töö 36 tundish iseseisev töö 120 tundi (õpilane koostab õpimapi, mis sisaldab kõiki kirjalikke iseseisvaid töid)

1. ASJAAJAMISE ALUSED 1.1. Eriala ja koolisüsteemi tutvustus. Õppekeskkondade kasutamine, sealjuures digitaalsete õppekeskkondade kasutajakontode loomine, e-portfoolio loomine. Praktikabaasi CV koostamine. Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis Dokument, asjaajamine, dokumendihaldus, dokumendihaldussüsteem. Dokumentide haldamise vajalikkus. Dokumendi elukäik, dokumendi omadused. Dokumendihalduse õiguskeskkond (seadused, määrused, standardid, juhised). Organisatsiooni dokumendisüsteemi alusdokumendid (asjaajamiskord, dokumentide liigitamine).Dokumentide loomine.1.2. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi elemendid. Dokumentide liigid. Dokumendiplank. Dokumendiplankide liigid. Kiri. Kirja elemendid. Kirja esitusvorm. Kirja koostamine ja vormistamine. Kirja liigid. Algatuskirja, vastuskirja, koostamine ja vormistamine.1.3. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine dokumentide vormistamisel. E- kiri. E- kirja elemendid. E- kirja esitusvorm E- kirja koostamine ja vormistamine. E- kirja saatmine. E-post. E-posti haldamine.1.4. Dokumentide sh digitaaldokumentide säilitamine. Dokumentide hoidmine. Dokumentide säilitamise vajalikkus. Dokumentide säilitamise tingimused, säilitustähtajad. Dokumentide hävitamine.

2. MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS 2.1. Mina ja majandus. Majanduslikud otsused. Turg. Raha, selle funktsioonid ja omadused.2.2. Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused. Ressursid majanduse. Majanduse põhivalikud. Alternatiivkulu. Erinevad majandussüsteemid.2.3. Pakkumine ja nõudlus. Nõudlus. Pakkumine. Turu tasakaal. Turuhind.2.4. Maksud. Riigi roll majanduses. Otsesed ja kaudsed maksud. Riigieelarve tulud ja kulud.2.5. Finantsasutused Eestis. Eestis tegutsevad pangad. Pankade teenused. Kiirlaenud.2.6. Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus. Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng ja olukord Eestis ning

kodumaakonnas.2.7. Ettevõtja ja töövõtja. Ettevõtja omadused. Ettevõtlusega kaasnevad hüved ja väljakutsed. Ettevõtja ja palgatöötaja erinevused.2.6. Ettevõtluskeskkond. Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond. Sotsiaalne keskkond. Tehnoloogiline keskkond.2.7. Äriidee ja selle elluviimine. Äriideede leidmine ja hindamine. Äriplaani olemus ja näidisstruktuur. Äriplaani koostamine.

3. KARJÄÄRI PLANEERIMINE 3.1. Enesetundmine karjääri planeerimisel. Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp, temperament ja iseloom. Väärtused, vajadused, motivatsioon, hoiak, emotsioonid, mõtlemine, võimed, intelligentsus, huvid, oskused (üldoskused, erioskused). Eneseanalüüsi läbiviimine oma tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamise kaudu.3.2. Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu tundmine karjääri planeerimisel. Haridustee: valdkonna erialad, haridussüsteem, mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu vahelised seosed, õpimotivatsioon ja elukestev õpe. Tööjõuturg ja selle muutumine valdkonnas: nõudlus ja pakkumine, konkurents, trendid ja arengusuunad, prognoosid. Ettevõtluse vormid valdkonnas, tööandjate ootused, töötamist mõjutavad õiguslikud alused.Kutsestandardid, kutse ja kutseoskused, kutse-eelistused ja kutseriskid. Töömotivatsioon. Töötus ja tööturuteenused.3.3. Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine. Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid, alternatiivid ja valiku tegemise tagajärjed. Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad ja karjääriinfo otsimine. Karjääriteenused ja karjäärinõustamine. Muutustega toimetulek, elurollid ja elulaad. Tööotsimine: tööotsimisallikad ja tööinfo otsimine, kandideerimisdokumendid, tööintervjuu. Isikliku karjääriplaani koostamine. Karjääriplaani koostamine: eesmärkide seadmine, tegevuste ja aja planeerimine. Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan.

4. TÖÖTAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED 4.1. Lepingulised suhted töö tegemisel Lepingu mõiste. Lepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine. Lepingute liigid. Töölepingu mõiste ja sisu, tähtajalise töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu muutmine. Töötaja ja tööandja kohustused ja vastutus. Varalise vastutuse kokkulepe. Töölepingu lõppemine, töölepingu ülesütlemine ja hüvitise maksmine. Töövaidluste lahendamine. Teenuste osutamine käsunduslepingu ja töövõtulepinguga. Töötamine avalikus teenistuses. Töötamine välisriigis: välisriigi seaduste kohaldamine töötajale, maksude arvestus ja tasumine. Kollektiivsed töösuhted ja kollektiivleping. Töötajate usaldusisik. Kollektiivne töötüli, streik ja töösulg.4.2. Töökorraldus. Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele. Ametijuhend. Tööaeg ja selle korraldus: töönorm, ületunnitöö, öötöö, riigipühal tehtav töö, valveaeg, töö tegemise aja ja öötöö piirang,

tööpäevasisene vaheaeg, igapäevane puhkeaeg, iganädalane puhkeaeg. Lähetus. Puhkuse korraldamine, puhkuse liigid: põhipuhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus. Puhkuse tasustamine ja kasutamata puhkuse hüvitamine.4.3. Töö tasustamine ja sotsiaalsed tagatised. Töötasus kokkuleppimine, miinimumpalk. Töötasu arvutamise viisid (ajatöö, tükitöö, majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu). Töö tasustamine ületunnitöö, öötöö, riigipühal tehtava töö ja valveaja korral. Töötasu maksmise kord. Töötasult kinnipeetavad maksud ja maksed. Ajutise töövõimetuse hüvitis ja selle liigid, töövõimetusleht. Töötuskindlustushüvitis. Vanemahüvitis. Riiklik pension.

5. TÖÖSEADUSANDLUS 5.1. Sissejuhatus töökeskkonda, töökeskkonna riiklik strateegia, töökeskkonnaga tegelevad struktuurid, töövõime säilitamise olulisus.5.2. Töökeskkonnaalase töö korraldus, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused.5.3. Riskianalüüs. Töökeskkonna ohutegurid, töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid, meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks.5.4. Töökeskkonnaalane teave, erinevad töökeskkonnaalase teabe allikad.5.5. Tööõnnetused, tööõnnetuse mõiste, õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega.5.6. Tuleohutus, tulekahju ennetamine, tegutsemine tulekahju puhkemisel.

6. SUHTLEMISE ALUSED 6.1. Suhtlemine. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suulise esitluse läbiviimine grupile. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Telefonisuhtlus. Internetisuhtlus ja suhtlusvõrgustikud. Kirjalik suhtlemine. Erinevad suhtlemissituatsioonid Suhtlemine erinevate kulutuuride esindajatega, kultuuridevahelised erinevused ja nende arvestamine suhtlemissituatsioonides Suhtlemisbarjäär ja selle ületamise võimalused. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Tõepärane enesehinnang suhtlemisoskuste kohta.6.2. Käitumine suhtlemissituatsioonides. Tööalase käitumise etikett. Koosolekud ja läbirääkimised. Positiivse mulje loomine. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine. Konfliktid ja veaolukorrad ning nende tekkepõhjused. Toimetulek konfliktidega.6.3. Grupp ja meeskond. Grupi arengu etapid. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid grupis. Meeskonnatöö põhimõtted. Meeskonda kuulumise positiivsed ja negatiivsed küljed. Loovus ja isiklik areng meeskonnas. Meeskonna juhtimine ja liidri roll.6.4. Klienditeenindus. Teenindushoiakud ja –oskused. Kliendikeskse teeninduse põhimõtted. Klient ja teenindaja. Teenindussituatsioonid ja nende lahendamine.

ÕPPEMATERJALID Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda: Õppematerjalid

http://www.innove.ee/et/kutseharidus/materjalid/ettevotlusope Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda: Õppematerjalid

http://www.innove.ee/et/kutseharidus/materjalid/ettevotlusope Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2010–2013 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord Töötajate tervisekontrolli kord Esmaabi korraldus ettevõttes Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord Tuleohutuse seadus ja määrus Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded. Äripäeva käsiraamat – Töötervishoid ja tööohutus Töölepinguseadus Võlaõigusseadus Kollektiivlepingu seadus Ravikindlustuse seadus Vanemahüvitise seadus Riikliku pensionikindlustuse seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava” lisa 10 Valikaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe” ja lisa 5

Ainevaldkond „Sotsiaalained” Kutseõppeasutuse riiklik õppekava aines matemaatika (võtmepädevus matemaatika) Gümnaasiumi riiklik õppekava. Lisa 5. Ainevaldkond „Sotsiaalained” Õppeaine „Inimeseõpetus“ Karjääriõppe mudel kutseõppeasutustele (projekt); Gümnaasiumi riiklik õppekava lisa 10 Valikaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe” ja lisa 11 Valikaine

„Karjääriõpetus”. Arhiiviseadus Asjaajamiskorra ühtsed alused Arhiivieeskiri EVS-ISO 15489-1:2004 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded“. EVS 882-1:2006 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1:

Kiri“.


MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT(EKAP)

ÕPETAJAD

7. SPOONIMINE JA VIIMISTLUS (valik )

7


Läbitud moodul- Puidu lõiketöötlemine

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija omandab puidust ja puidupõhistest materjalidest mööbli- ja puittoodete spoonimise, viimistlemise oskused arvestades toodetele esitatavaid kvaliteedinõudeid ning järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid


7.1. Kavandab ja valmistab spoonimisärgi, valib materjalid ja töövahendid lähtudes etteantud tööülesandest

Õppija: kavandab tööprotsessi lähtuvalt ülesandest, põhjendab tööde järjekorda. valib lähtuvalt kasutatavatest materjalidest vajalikud töövahendid; valmistab spoonimisärgi

7.2. Pealistab mööbli või puittoote detaile

Õppija: lõikab ja koostab spooni, arvestades spooni pinna tekstuuri ja värvust liimib ettevalmistatud spoonist või muust materjalist kattekihi alusele, arvestades liimimisrežiimi ja

kasutatava liimi omadusi pealistab mööbli või puittoote detaile liimipressides ja – seadmetes hindab pealistatud toodete kvaliteeti kehtestatud nõuetest lähtuvalt ning selgitab välja võimalike

vigade tekkimise põhjused ja likvideerib need

7.3. Kavandab viimistlemise tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid lähtudes etteantud tööülesandest, viimistleb toote

Õppija: kavandab tööprotsessi lähtuvalt ülesandest, põhjendab tööde järjekorda. valib lähtuvalt kasutatavatest materjalidest vajalikud töövahendid; lihvib, peitsib, pahteldab, värvib, õlitab, lakib ja vahatab viimistletavaid pindasid järgides

kvaliteedinõudeid hindab viimistletud toodete kvaliteeti kehtestatud nõuetest lähtuvalt ning selgitab välja võimalike

vigade tekkimise põhjused ja likvideerib need

ÕPPEMEETODID Iseseisev töö, praktiline töö, loengHINDAMINE Mitteeristav (A/MA)

Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID

1. Praktiline töö nr.1Spoonisärgi valmistamine

„Arvestatud“ (A) kui õpilane on sooritanud nõuetele vastava praktilise töö nr. 1 ÕV 7.1.

Õpilane: kavandab ja koostab spoonisärgi lähtuvalt etteantud ülesandest, arvestades spooni pinna tekstuuri ja

värvust

2. Praktiline töö nr. 2Puidu ja puidupõhiste materjalide pealistamine

„Arvestatud“ (A) kui õpilane on sooritanud nõuetele vastava praktilise töö nr. 2 ÕV 7.2. Õpilane: liimib ettevalmistatud spoonist või muust materjalist kattekihi alusele, arvestades liimimisrežiimi ja

kasutatava liimi omadusi pealistab mööbli või puittoote detaile liimipressides ja –seadmetes hindab pealistatud toodete kvaliteeti kehtestatud nõuetest lähtuvalt selgitab välja võimalike vigade tekkimise põhjused ja likvideerib need

3. Praktiline töö nr.3Puidu ja puidupõhiste materjalide viimistlemine

„Arvestatud“ (A) kui õpilane on sooritanud nõuetele vastava praktilise töö nr.3 ÕV 7.3. Õpilane: kavandab tööprotsessi lähtuvalt ülesandest, põhjendab tööde järjekorda. valib vajalikud töövahendid; lihvib, peitsib, pahteldab, värvib, õlitab, lakib ja vahatab viimistletavaid pindasid järgides

kvaliteedinõudeid hindab viimistletud toodete kvaliteeti kehtestatud nõuetest lähtuvalt selgitab välja võimalike vigade tekkimise põhjused ja likvideerib need

4. Iseseisev töö: Õpetaja poolt antud mooduli




Kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)Õpilane on läbinud mooduli kui on tähtaegselt sooritanud nõuetele vastavalt kolm praktilist tööd tulemusele „Arvestatud“ (A)


Mooduli maht kokku 182 tundish auditoorne töö 26 tundish praktiline töö 26 tundi sh iseseisev töö 130 tundi

TEEMAD / ALATEEMAD

Spoonimine Spooni koostamine Intarsia

Pealistusmaterjalid.

Töövahendid ja seadmed. Kvalteedinõuded. Pealistamisel tekkivate vigade kõrvaldamine

Viimistlustööd

Puit ja puidupõhiste materjalide viimistlustööde teostamine Viimistlusseadmete käsitlemine

ÕPPEMATERJALID Ohutus puidu- ja mööblitöödel. H. Juurikas Kirj. "Sulemees OÜ" Mööblitöö instrumendid ja masinad. A. Pilšikov Tisleritoodete tööstuslik tootmine. S. Auninen, jt. Puutöömeistri käsiraamat. A. Jackson, D. Day Puutöö illustreeritud käsiraamat Koostaja: S. Corbett Puutööraamat. P.D.Hamlyn https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=814

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „MÖÖBILRESTAURAATOR“ MOODULI RAKENDUSKAVA

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=814

SIHTRÜHM põhihariduse omandanud õppur, ÕPPEVORM mittestatsionaarne õppevorm


ÕPETAJAD

8. INTARSIA ( valik ) 5


Läbitud on moodulid „Spoonimine ja viimistlus“ ja „Puidu lõiketöötlemine“

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija: omandab ettekujutuse erinevate puiduliikide kokkusobivusest, nende lõikeomadustest ja intarsia koostamise põhimõtetest;. arendab kunstimeelt ja töö teostamise täpsust ja omandab oskused valmistada lihtsamaid intarsialõikeid


8.1. Omab teadmisi intarsia tekkeloost ja erinevatest mosaiiktehnika ja intarsia vormidest

Õppija: kirjeldab ülevaatlikult intarsia tekkelugu nimetab erinevaid mosaiiktehnika ja intarsia vorme

8.2. kujundab ja valib materjali ning koostab intarsia

nimetab intarsia koostamisel kasutatavaid materjale ja valiku põhimõtteid kujundab intarsia kavandi koostab sirg- ja kõverjoonelisi kujutisi (pilte

8.3. kasutab korras lõikeinstrumente erikujuliste kujutiste lõikamiseks ja õiget tehnoloogiat intarsia alusele liimimisel ning valdab panustehnika võtteid

jälgib kavandite mõõtmeid valib ja hooldab töövahendeid valib materjale intarsia koostamiseks nimetab ja kasutab erinevate kujundite lõikamiseks vajaminevaid instrumente käsitseb erinevaid lõikeinstrumente lõikab materjali täpselt ja vastavalt etteantud mõõtmetele, joonistele täidab põhimaterjalisse lõigatud süvendeid samast materjalist eritooniliste osadega; demonstreerib erinevaid intarsia ja panustehnika lõikamise võtteid (aluspind ei tohi olla nähtav

lõikekohas, praod minimaalsed) liimib intarsiat ja panuseid kasutades õigeid tehnoloogilisi võtteid (liimitud pind ei tohi lokkida ja

peab olema aluse küljes kinni, liimi läbiimbumisi ei esine)

8.4. jälgib töötervishoiu ja tööohutusnõudeid, korraldab oma töökohta ning töötab ennast ja keskkonda säästvalt

töötab töötervishoidu ja tööohutusnõudeid jälgides korraldab nõuetekohaselt oma töökohta töötab ennast ja keskkonda säästes kasutab materjale säästlikult

ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö, iseseisev tööHINDAMINE Mitteristav (A/MA)

Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise jälgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline töö nr.1

Kavandi valmistamine ÕV 8.2. ja ÕV 8.4.

Tulemus „arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt sooritanud nõuetele vastava praktilise töö nr.1;

Õpilane: korraldab nõuetekohaselt oma töökohta kavandab tööprotsessi lähtuvalt ülesandest, põhjendab tööde järjekorda. valib vajalikud töövahendid valmistab kavandi vastavalt eeskujule töötab töötervishoidu ja tööohutusnõudeid jälgides töötab ennast ja keskkonda säästes

2. Praktiline töö nr. 2 Kujundite liimimine ja viimistlemine (lihvimine, lakkimine)ÕV 8.3.ja ÕV 8.4.

Tulemus „arvestatud“ (A) kui õppija on sooritanud nõuetele vastava praktilise töö nr. 2

Õpilane: korraldab nõuetekohaselt oma töökohta kavandab tööprotsessi lähtuvalt ülesandest, põhjendab tööde järjekorda. valib vajalikud töövahendid kujundite liimimine ja viimistlemine (lihvimine, lakkimine) töötab töötervishoidu ja tööohutusnõudeid jälgides töötab ennast ja keskkonda säästes




KOKKUVÕTVA HINDE Kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „A“(arvestatud)

KUJUNEMINE Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud nõuetele vastavalt kaks praktilist tööd ning tähtaegselt esitanud nõutud kirjaliku iseseisva töö


Mooduli õppemaht kokku 130 tundi: sh auditoorne töö 26 tundish praktiline töö 26 tundish iseseisev töö 78 tundi

TEEMAD / ALATEEMAD Ülevaade intarsia kui mööblitoodete kaunistuselemendi tekkeloost. Kujutatava pildi valiku põhimõtted. Materjalide ja töövahendite valik. Kavandi koostamine ja kopeerimine materjalile. Väljalõikamine ning pildi koostamine. Puitintarsia valmistamine erinevate lõiketehnikate abil. Lõigatud toorikute kujundamise ja liimimise tehnoloogia. Sirgjoonelised ja kõverjoonelised kujutised, nende kasutamine erinevate kujundite valmistamisel. Koostatud pildi liimine alusmaterjalile, selle töötlemine soovitud suurusele, lihvimine ja

viimistlemine. Tööohutuse ja kvaliteedinõuded.

ÕPPEMATERJALID E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ Tallinn 1978 Irina Muraljova . Höövelspoon. Tallinn 2008



ÕPETAJAD

9. PUIDULÕIGE ( valik ) 6


Läbitud moodul „Puidu lõiketöötlemine“

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija omandab ettekujutuse erinevate puiduliikide lõikeomadustest, töövahendite valiku ja hooldamise põhimõtetest; omandab ülevaatlikud teadmised puidulõike erinevatest meetoditest ja oskused valmistada lihtsamaid puidulõikeid.


9.1. omandab teadmised erinevate puiduliikide lõikeomadustest, puidulõike erinevatest meetoditest töövahendite valiku ja hooldamise põhimõtetest

Õppija: iseloomustab erinevate puiduliikide töödeldavust ja lõikeviise loetleb ja iseloomustab lõikamise ja märkimise tööriistu , töövahendi valiku põhimõtteid erineva

lõikeviisi korral selgitab lõikepeitlite õigeid kasutamise ja hooldamise nõudeid loetleb ja iseloomustab erinevaid

teritusvahendeid kirjeldab erinevaid puidu lõikeviise, tööde tehnoloogilist järjekorda erinevate lõikeliikide korral

selgitab joonise ülekandmise viise ja joonise taastamise põhimõtteid arvestab vormi ja ruumi proportsioone; teab modelleerimise põhimõtteid; selgitab puidulõike viimistlemise viise ja põhimõtteid

9.2. valmistab ja parandab lihtsamaid puidulõikeid järgides vastavust eeskujule ja kavandile

korraldab nõuetekohaselt oma töökoha joonistab olemasoleva motiivi ja valmistada selle alusel puuduva detaili kavandi kannab joonise üle materjalile valib töövahendeid erineva lõikeviisi korral, valmistab ja hooldab neid tööks ette; valib töövahendid

sõltivalt lõikesuunast, puidu kiu suunast ja lõike liigist kasutab ja hooldab märkimisvahendeid ja lõikamise tööriistu kasutab erinevaid tooriku kinnitamise viise sõltuvalt töödeldavast materjalist ja soovitavast detailist; rakendab tööde tehnoloogilist järjekorda erinevatele lõikeliikidele; koostab puidulõike praktilise töö tehnoloogilise kaardi viimistleb erinevaid puidulõikeid; parandab vastavalt originaalile puidust ehisdetaile ja – lõikeid järgib tööohutuse eeskirju ja esmaabi võtteid; töötab ennast ja keskkonda säästes.

ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, arutelu, probleemi lahendamine, õppekäik, kirjalik töö, arvutusülesanne, tunnikontroll,

esitlus, praktiline töö, praktikaHINDAMINE Mitteristav (A/MA)

Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise jälgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID

1. Praktiline töö nr. 1 Eeskuju järgi õõnesnõu lõikamine

Tulemus „arvestatud“ (A) kui õppija on sooritanud nõuetele vastava praktilise töö nr.1

Õpilane. korraldab nõuetekohaselt oma töökoha joonistab olemasoleva motiivi ja valmistada selle alusel puuduva detaili kavandi kannab joonise üle materjalile valib töövahendeid erineva lõikeviisi korral, valmistab ja hooldab neid tööks ette; valib töövahendid

sõltuvalt lõikesuunast, puidu kiu suunast ja lõike liigist lõikab eeskuju järgi õõnesnõu

2. Praktiline töö nr.2Madalreljeefse objekti lõikamine

Tulemus „arvestatud“ (A) kui õppija on sooritanud nõuetele vastava praktilise töö nr.2Õpilane: korraldab nõuetekohaselt oma töökoha joonistab olemasoleva motiivi ja valmistada selle alusel puuduva detaili kavandi kannab joonise üle materjalile valib töövahendeid erineva lõikeviisi korral, valmistab ja hooldab neid tööks ette; valib töövahendid

sõltivalt lõikesuunast, puidu kiu suunast ja lõike liigist kasutab ja hooldab märkimisvahendeid ja lõikamise tööriistu kasutab erinevaid tooriku kinnitamise viise sõltuvalt töödeldavast materjalist ja soovitavast detailist; rakendab tööde tehnoloogilist järjekorda erinevatele lõikeliikidele lõikab etteantud mõõtudega pinnale madalreljeefse objekti järgib tööohutuse eeskirju ja esmaabi võtteid; töötab ennast ja keskkonda säästes





Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „A“ (arvestatud )Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel, sooritanud kaks praktilist tööd ja kirjaliku töö tulemusele „A“ (arvestatud )


Mooduli õppemaht kokku 156 tundi: sh auditoorne töö 13 tundish praktiline töö 26 tundish iseseisev töö 117 tundi

TEEMAD / ALATEEMAD

MATERJALID. Materjalide valiku põhimõtted ja omadused. Enamkasutatavad puitmaterjalid: pärn, kask, tamm, must lepp, pähkel, mahagon.

TÖÖVAHENDID. Peitlite liigitus tera ristlõike kuju, suuruse ja kasutusviisi järgi. Peitlite teritamine arvestades puidu liiki ja lõike viisi. Teritusvahendid: tahud, käiad. Lõikenoad. Märkimise- ja mõõtriistad: nihik, rismus ruumipunktide ülekandmiseks, siseraadiuse ja

välisraadiusega sirklid. Lihvimisvahendid: profiilviilid, lihvpaber ja kaaplehed.

PUIDULÕIKED. Lõikeliigid (madallõige, sügavlõige, asuurne lõige, poolskulptuurne lõige) ja kasutusala. Lõikeviisid (päri- ja vastukiudu). Pealepandavad ja ühestükis lõigatavad detailid. Erinevad detailide aluspinnale kinnitamise viisid. Noa ja peitlilõike erinevused. Joonise valik. Materjalide ja töövahendite valik.

PUIDULÕIKE VIIMISTLEMISE PÕHIMÕTTED. Madallõike ja sügavlõige tehnoloogia: joonise ülekandmine materjalile; mittevajaliku massi

eemaldamine puurimise või saagimise teel; päri ja vastukiudu lõikamine arvestades kiu suunda; detailide töötlemine ja viimistlemine.

Asuurne lõige: joonise ülekandmine materjalile, läbivate avade puurimine ja kuju välja saagimine; alusele kinnitamine; lõike töötlemine; päri ja vastukiudu lõikamine arvestades kiu suunda; vajadusel joonise taastamine; detailide töötlemine ja viimistlemine

ÕPPEMATERJALID Õpetaja koostatud õppematerjalid Т. А. Матвеева . Мозаика и резъба по дереву. Москв 1978.

Documents

Viljandi Kutseõppekeskus | Tuleviku nimel · Web viewVILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „MÖÖBLIRESTAURAATOR“ MOODULI RAKENDUSKAVA SIHTRÜHM põhihariduse omandanud õppur