PLANEERITAVATE JA OLEMASOLEVATE REOVEEPUHASTITE TÕHUSUSE HINDAMISE TEENUS KIKi RAHATAOTLUSTE HINDAJATELE

Kasutusjuhu kirjeldus põhineb lühiintervjuudel potentsiaalsete kasutajatega, neilt saadud tagasisidel ning muudel kirjalikel materjalidel.

1. Kasutaja ja kasutusjuht

Kasutaja: KIKi veemajanduse valdkonna reoveekäitluse projektide rahataotluste hindaja.

Kasutusjuht: Mina kui hindaja soovin taotluse puhul saada infot, kas taotlus tegeleb veemajanduse meetmekavas väljatoodud probleemsete surveteguritega probleemses veekogumis. Ehk kas reoveekäitluse projekt parandab veekogumi seisundit mis on hinnatud kesiseks, halvaks või väga halvaks füüsikalis-keemiliste omaduste tõttu. Selleks oleks mul vaja nii veekogumi kui ka puhasti usaldusväärseid (proovivõtja jms info ) näitajaid nii enne kui peale projekti.

2. Põhifunktsionaalsused, vastamist vajavad küsimused

1. Üldandmed projekti, taotleja, veekogumi jt projektiga seotud elementide kohta. 2. Veekogumi seisundi hinnang ning kesise, halva või väga halva seisundi korral põhjused

(survetegurid). Probleemi olemus lühidalt kokku võetuna.3. Sekkumisvajaduse hinnang – suur, keskmine, väike.4. Projekti prognoositav mõju reostuskoormuse vähenemisele protsentides ja absoluutarvudes.5. Projekti rahaline efektiivsus – reostuskoormuse vähenemine ühe rahaühiku kohta.6. Projekti majandusliku ja tehnilise jätkusuutlikkuse hinnang.7. Pakutava tehnoloogilise lahenduse sobivuse hinnang.8. Heitvee väljalasu ja veekogumi seiretulemuste nägemine ajateljel. Riikliku ja omaseire eraldi

vaatamine.9. Valitud objektide vaatamine kaardivaates.10. Tekstiotsing kõikide teenusega seotud andmete hulgast, nt veekogumi nimi, reoveepuhasti

nimi, dokumendi nimi, ettevõtte nimi, veekvaliteedi näitaja jne.

Veekogumi seisundi hinnang.

Võimalikud hinnangud on olemas Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt koostatavas veekogude seisundi tabelis: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb. Põhjused jaotuvad ökoloogilisteks (erinevate liigirühmade olemasolu ja arvukus), füüsikalis-keemilisteks (reostus) ja hüdromorfoloogilisteks (nt pais). Füüsikalis-keemiliste puhul tuleb hinnata punktreostuse ja hajureostuse osakaalu.

Sekkumisvajaduse hinnang.

Hinnangu andmisel võetakse arvesse prognoositavat reostuskoormuse vähenemist heitvee väljalasus ning veekogumis tervikuna. Täpne metoodika vajab välja töötamist.

Projekti rahaline efektiivsus – reostuskoormuse vähenemine rahaühiku kohta.

Arvutatakse projekti rahaline efektiivsus erinevate reostusliikide kaupa, nt 1 euro vähendab 100 g Nüld aastas. Nii tekib rahalise efektiivsuse võrdlemise võimalus.

Projekti majandusliku ja tehnilise jätkusuutlikkuse hinnang.

Majandusliku jätkusuutlikkuse hinnang võrdleb tasuvusanalüüsi eeldusi, nt rahvaarvu muutust, kõige usaldusväärsemate sellealaste prognoosidega ning toob vajadusel välja riskitegurid. Tehnilise jätkusuutlikkuse hinnang lähtub projekti eeldustest reovee koguse ja koostise kohta, võrdleb seda tehnoloogia valiku (ja sellega kaasnevate riskide ning kompetentsivajadusega), rahvaarvu, olemasoleva tööstuse ja planeeringutega. Täpne metoodika vajab välja töötamist.

Pakutava tehnoloogilise lahenduse sobivus.

Eeldab hästi töötavate reoveepuhastite põhjal nö standardsete kombinatsioonide eelnevat kirjeldamist. Riskitegurite väljatoomine, nt kõrge tehnoloogilise kompetentsi vajadus, võimalikud suured kõikumised reovee hulgas ja koostises jne. Täpne metoodika vajab välja töötamist.

3. Vastuvõtukriteeriumid

Tarkvaraarenduse üleandmisel-vastuvõtmisel peab valminud tarkvara vastama järgmistele funktsionaalsetele nõuetele.

1. Kasutaja saab vaadata üldandmeid projekti, taotleja, taotluse, veekogumi jt projektiga seotud elementide kohta.

2. Kasutaja saab vaadata veekogumi seisundi hinnangut ning kesise, halva või väga halva seisundi korral selle põhjuseid (survetegureid).

3. Kasutaja saab vaadata probleemi olemust lühidalt kokku võetuna.4. Kasutaja saab vaadata sekkumisvajaduse hinnangut ( suur, keskmine, väike).5. Kasutaja saab vaadata projekti prognoositavat mõju reostuskoormuse vähenemisele nii

protsentides kui absoluutarvudes.6. Kasutaja saab vaadata projekti rahalist efektiivsust – reostuskoormuse vähenemist ühe

rahaühiku kohta.7. Kasutaja saab vaadata projekti majandusliku ja tehnilise jätkusuutlikkuse hinnangut.8. Kasutaja saab vaadata pakutava tehnoloogilise lahenduse sobivuse hinnangut.9. Kasutaja saab vaadata heitvee väljalasu ja veekogumi seiretulemusi ajateljel. Eraldi saab

vaadata riikliku ja omaseire tulemusi.10. Kasutaja saab vaadata valitud objekte kaardivaates.11. Kasutaja saab teha tekstiotsingut kõikide teenusega seotud andmete hulgast, nt veekogumi

nimi, reoveepuhasti nimi, dokumendi nimi, ettevõtte nimi, veekvaliteedi näitaja jne.

4. Andmed, andmeallikad ja andmetöötlusvajadus

Järgnevalt on nimetatud vajalikud andmekogumid (suurte tähtedega), nende allikad ning kas ja kuidas on neid andmeid vaja teenuses töödelda või mitte.

RAHATAOTLUS

Vajalikud andmed, andmeallikad – projekti nimi, taotleja jne - KIKAS

Andmetöötlusvajadus - puudub

REOVEEPUHASTI

Vajalikud andmed, andmeallikad – nimi, asukoht, tehnilised andmed jms - EELIS

Andmetöötlusvajadus - puudub

VEEKOGUM, SEISUNDI HINNANG, PÕHJUSED

Vajalikud andmed, andmeallikad – EELIS, KAURi veeosakond, KKM, tabel ‘Veekogumite_seisund.xls.’, ökoloogiline seisund, sh hüdromorfoloogiline, füüsikalis-keemiline, elustik; keemiline seisund; survetegurid (punktreostus, hajureostus) veekogumis.

Andmetöötlusvajadus – olemas, leida erinevate survetegurite osakaal, selleks saab kasutada ESTMODEL + QUAL2 + VOLLENVEIDER mudeleid.

HEITVEE VÄLJALASE

Vajalikud andmed, andmeallikad –EELIS

Andmetöötlusvajadus - puudub

PROJEKTI MÕJU REOSTUSKOORMUSELE SUUBLAS, reostusliikide vähenemine

Vajalikud andmed, andmeallikad – taotluses esitatud reostuse vähenemise prognoos, hetkeolukord – KIKAS, EELIS, HEIAN

Andmetöötlusvajadus – olemas, erinevate reostusliikide prognoositava vähenemise protsendi arvutamine

PROJEKTI MÕJU VEEKOGUMILE

Vajalikud andmed, andmeallikad – veekogumi hetkeseisund, prognoositav reostuse vähenemine – KIKAS, EELIS

Andmetöötlusvajadus – olemas, veekogumi reostuse vähenemise ja seisundi prognoos projekti teostamise järel. ESTMODEL + QUAL2 + VOLLENVEIDER (KAUR)

SEKKUMISVAJADUS

Vajalikud andmed, andmeallikad – prognoositav reostuskoormuse vähenemine heitvee väljalasus, prognoositav veekogumi seisundi muutus, TEENUSES LOODUD ANDMED

Andmetöötlusvajadus – olemas, eeltoodud andmeid kasutades luua algoritm hinnangu andmiseks nt 10 palli süsteemis

TEHNOLOOGIA VALIK, SOBIVUSE HINNANG

Vajalikud andmed, andmeallikad – investeeringu suurus, hooldamise iseloom, käibekulud, tehaseline/unikaalselt projekteeritud, KIKAS

Andmetöötlusvajadus –olemas, luua sobivuse hinnangu algoritm

MAJANDUSLIK JA TEHNILINE JÄTKUSUUTLIKKUS

Vajalikud andmed, andmeallikad - riskitegurid, finantsanalüüs, KIKAS, TEENUSE ANDMED

Andmetöötlusvajadus – olemas, majandusliku tasuvusanalüüsi võrdlemine riskiteguritega (kasutades kolmanda osapoole nt Statistikaameti andmeid), luua tehnilise jätkusuutlikkuse hinnangu algoritm

PROJEKTI RAHALINE EFEKTIIVSUS

Vajalikud andmed, andmeallikad – reostuskoormuse vähenemine suublas, projekti maksumus, KIKAS

Andmetöötlusvajadus – olemas, eri liiki reostuskoormuse vähenemise arvutamine rahaühiku kohta

PROBLEEMI OLEMUS, nt puhasti amortiseerunud, aladimensioneeritud, opereerimise viga

Vajalikud andmed, andmeallikad – KIKAS, EELIS

Andmetöötlusvajadus – olemas, võimalike variantide vastavusse viimine olemasolevate andmetega, nende puudumisel lisab hinnangu kasutaja

VARASEMAD REOVEEPUHASTIGA SEOTUD TEGEVUSED

Vajalikud andmed, andmeallikad – EELIS, KIKAS

Andmetöötlusvajadus - puudub

VARASEMAD TEGEVUSED VEEKOGUMIS

Vajalikud andmed, andmeallikad – EELIS, KIKAS

Andmetöötlusvajadus - puudub

SEIRETULEMUSED, andmete päritolu näitamine

Vajalikud andmed, andmeallikad – seireandmed (riiklik ja omaseire eraldi, proovivõtja asutus, isik jne), EELIS, HEIAN

Andmetöötlusvajadus – puudub

SEOTUS ÕIGUSAKTIDE JA TEGEVUSKAVADEGA

Vajalikud andmed, andmeallikad – veemajanduskavad koos lisadega, KKM koduleht

Andmetöötlusvajadus – olemas, veemajanduskavade meetmeprogrammid ja rakenduskavad viia andmebaasi, misläbi muutuvad konkreetse veekogumi meetmed ja tegevused kiirelt otsitavaks ja leitavaks.

TAOTLEJA

Vajalikud andmed, andmeallikad – eelnevad taotlused, juba elluviidud tegevused, KIKAS, EELIS

Andmetöötlusvajadus - puudub

SARNASED PROJEKTID, võrdlus, efektiivsed, vähe-efektiivsed

Vajalikud andmed, andmeallikad – KIKAS, EELIS, TEENUSES LOODUD ANDMED

Andmetöötlusvajadus – olemas. luua võrdlusbaas reoveepuhastite projektidest

RUUMIANDMED ja TEENUSED MAA-AMETIST

Vajalikud kaardikihid ja teenused – Maa-ametist saadavaid vajalikke kaardikihte ja teenuseid tuleb eraldi käsitleda, sest kogu teenuse kaardirakendus on mõistlik välja arendada tihedas koostöös Maa-ametiga. Selge vajadus on järgmiste Maa-ameti hallatavate andmekogude ja teenuste kasutamisvõimaluse järele:

- Topograafilised andmed (ETAK);- Haldus- ja asustusjaotus;- Kohanimed;- Aadressiandmed;- Maakatastri andmed;- Kitsenduste andmed;- Planeeringud;- Nitraaditundlikud alad;- jt

5. Ekraanivaated

Esialgselt väljapakutud ekraanivaate visandid:

Ekraanivaade – töölaud.

Ekraanivaade – töölaualt avanevad infoaknad.

Tagasiside ekraanivaatele intervjueeritute poolt. Alapealkirjad viitavad ekraanivaate erinevatele elementidele.

Skaala:

Taust teha värviline

Samad värvid, mis all kastides, et tekiks seos

Tundub, et on suumimiseks, sest asub kaardi kohal

Mida skaalal nr 6 tähendab?

Värviskaala hinne skaalale tuginev, näitab mitu astet paraneb seisund

Kaart:

Kihtidena peaks olema nähtavad reostusallikad, muude jõgede, veekogumi seisund

Kas avaneb samas või uues aknas?

Võiks saada suumida, x-gis

Katastriandmed oleksid ka näha

Topoloogiline kaart

Reostuskoormusmudelite kaart

Mõju:

Tuua avakuval välja peamised reostusnäitajad a) Püld, b) Nüld, c) hõljuvaine

Võiks kaaluda osakaalude välja toomist stiilis – projekt väheneb Püld kogust x%

Tekst ja numbrid eraldi väljadele kirjutada, et oleksid hiljem töödeldavad

Oluline selgitada millega võrreldakse, kuidas värv tekib?

Reostuse vähenemise protsent võiks jääda detailide alla, avalehele jääks kogumõju veekogumi seisundile

Projekti mõju suhtena mingi valimi/kriteeriumile põhinedes

Mitu eurot kulub ühe astme parandamiseks?

Füüs.-keem. seisundi muutus

Tehnoloogia:

Kas puhasti vastab nõuetele? Lisada JAH/EI vastus avakuvale

Lisada tehnoloogia sobivus – võiks olla märgitud ka tehnoloogia ise nt. individuaallahendus puhasti või tehaselise lahendusega puhasti –andmed VEKAst. VEKAS on olemas “puhasti tüüp” nt BIO 25, OXYD 50, BIFix 70, mehaaniline setiti jne. Puhasti tüübi alusel on võimalik määrata, kas see on individuaalne või tehaselise lahendusega, aga automaatselt seda VEKAst võtta ei saa. TTÜ tegi 2011 väikepuhastite uuringu, kus on kirjeldatud individuaalseid ja tehaselise lahendusega puhasteid, aga uuring ei hõlma kõiki Eesti reoveepuhasteid, seega ei ole ikka täielikku ülevaadet

Lisada link mõju detailsemale infole

Kõiki seotud puhasteid tahaks näha

Puhasti info detailsem – kas muudetakse; miks olemasolev ei toimi; kas uus lahendus. Senine opereerimisinfo – kuidas on hooldatud; kes on hooldanud

Kas peab eristama taotleja sisestatud andmeid olemasolevatest andmetest?

Mida vähem andmeid sisestab ise, seda parem (lisab veeanalüüsid jne ning hindamisel selgub, et puhasti ei tööta, vassitakse saastetasude aluskes olevate aruannetega jne.)

Jah, võiks eristada aga, et ei läheks väga kirjuks

Lisaks:

Lisada võiks valla maksutulu elaniku kohta. Valdade võimekuse indeks Sotsiaalministeeriumi lehelt

Prognoos, kas rahvaarv suureneb või väheneb

Viide andmete allikale, originaali viide, meiliaadress, tel

1. Riba „Hinnang projekti tervikmõjule“ võiks olla korraga nii numbrilises kui värvi skaalas. Inimesed tõlgendavad/omastavad informatsiooni väga erinevalt. Pealegi kui numbri ja värviskaala ühte sulatada ei tohiks see veel pilti kirjuks ajada.

2. „Vaata täpsemaid andmeid“ võiks avaneda esilehelt mitte eraldi lingina, vaid nendest hinnangu kastidest. Siis ei koorma esilehte liialt üle

3. Vastavus vee-erikasutusloale võiks mingi a la „linnukesena“ esilehel siiski olemas olla.

4. Viide suublaks oleva veekogumi seire tulemustele võiks ka avaneda esilehelt. Või siis vähemalt kohe veekogumi lingi alt. See info ei tohiks olla mitmete klikkide kaugusel

5. Kuna puhasteid renoveeritakse ka lähtuvalt EL direktiivide nõuetest, siis võiks kaaluda „seotus õigusaktiga“ alla ka vastava direktiivi viite lisamist

Tagasiside põhjal täiendatud ekraanivaate visand:

Täiendatud ekraanivaade

6. Kasutusjuhu majandusliku toimimise esmane analüüs

Kasutusjuhust toimiva e-teenuse arendamiseks on vaja esialgset investeeringut ja hiljem iga-aastast eelarvet teenuse ülalpidamiseks ja edasiseks arendamiseks.

Investeering.

Investeeringu täpset suurust on raske hinnata, küll aga saab välja tuua e-teenuse arendamiseks vajalikud komponendid:

1) Vajaminevad andmed, nende eelnev töötlemine, korrastamine,2) Arendustööd (programmeerimine, graafiline disain),3) Andmebaasi mudeli loomine, andmete liikumise ja teenuse poolt töötlemise ülesehitamine,4) Kokkulepped kasutatavate andmete ja teenuste omanikega,5) Pidev suhtlus kasutajaga tagamaks teenuse maksimaalset kasulikkust,6) Rakendusteaduslik analüüs (töögrupp) eesmärgiga paika panna võimalikult adekvaatsed

teenuses kasutatavad mõjude hindamise algoritmid,7) Projekti koordineerimine.

Andmed pärinevad valdavalt EELISest, KIKASest, HEIANist ja Maa-ametist, seetõttu otseselt andmete ostmise kulusid ilmselt ei kaasne, va Maa-ametist ostetavate valmisteenuste puhul. Küll aga võib andmete korrastatud kujul kättesaadavaks tegemisega kaasneda teatud määral lisatööd KAURi ja KIKi töötajatele.

Töömahu hinnangud.

Arendustööde hinnanguline maht on 30 inimpäeva.

Andmetehnilise töö hinnanguline maht on 15 inimpäeva.

Rakendusteadusliku analüüsi hinnanguline maht on 20 inimpäeva.

Projekti koordineerimine, sh suhtlus kasutajaga, kokkulepped jms hinnanguliselt 20 inimpäeva.

Hinnanguliselt võib pakkuda, et teenuse välja arendamiseks kulub 70-100 inimpäeva. Võttes ühe päeva maksumuseks 150 eurot, on investeeringuvajadus vahemikus 10000 -15000 eurot. Juhul kui on võimalik osa kulusid katta olemasolevate töötajate tööajast, siis otsesed kulud on väiksemad.

Soovitatav on kasutada agiilset ja tsüklilist tarkvaraarendust, mille käigus toimub väga tihe suhtlus kasutajaga ning iganädalane areng. Kui on olemas omavaheline usaldus, siis võib teenuse arendamine toimuda ka nö lahtise arvega, st tunnitasu alusel.

Ülalpidamiskulud.

Hästitoimival teenusel peab kindlasti olema ‘omanik’, kelleks käesoleval juhul oleks loogiliselt KIK. Omaniku ülesanne on teenuse käigushoidmist tagamine, kasutajatelt tagasiside küsimine, vajadusel väiksemad arendused ja hooldus.

Eeldades, et KIKile üleantud teenus vastab püstitatud eesmärkidele ja nõuetele, ning et sisuline kasutusvajadus lähiaastatel ei muutu (võib laieneda, aga seda võib käsitleda uue kasutusjuhuna), siis hinnangulised teenuse ülalpidamiskulud on mõõdetavad tuhandetes eurodes ehk mõne inimkuuga aastas. Kui seda on võimalik teha asutusesiseselt, siis otseseid teenuse väljastpoolt ostmise kulusid ei kaasne.

Tasulise teenuse võimalus.

Edasi mõeldes võib kirjeldatud kasutusjuhust välja arendada ka ettevõtetele (vee-ettevõtted, projekteerijad, tehnoloogiamüüjad jt) huvipakkuva teenuse, mille eest on nad mingi väärtuspakkumise korral valmis ka tasuma.

Kasutusjuhu kirjelduse koostasid:

Toomas Trapido, toomas.trapido@gmail.com

Kristiina Kerge, kristiina.kerge@gmail.com