39
11a Rõhk seisvas vedelikus

11_rohujaotus

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: 11_rohujaotus

11a Rõhk seisvas vedelikus

Page 2: 11_rohujaotus

1. Hüdrostaatika11. Rõhk seisvas vedelikus12. Pascali seadus13. Ühendatud anumad14. Archimedese seadus15. Rõhujõud kaldpinnale16. Rõhujõud kõverpinnale17. Suhteline tasakaal18. Püstuvus

Page 3: 11_rohujaotus

11a Ülevaade

Vedelike füüsikalised omadusedRõhu mõõtmineHüdrostaatika põhivõrrandRõhuepüürid

Page 4: 11_rohujaotus

11a ÕpiväljundidTeadmised

○ mis on hüdrostaatiline rõhk

○ mis on hüdrostaatika põhivõrrand

○ mis on ülerõhk, vaakum○ mis on põhilised

vedelike füüsikalised omadused

Oskused○ arvutada ülerõhku,

vaakumit○ epüüri järgi määrata

rõhku punktis, vedeliku tihedust

Page 5: 11_rohujaotus

11a Kirjanduse loetelu

[1] Hüdraulika ja pumbad. Aleksander Maastik jt. [2] Hüdromehaanika. K. Laigna[3] Hüdraulika. L.Tepaks[4] Hüdraulika. J. Rabinovitš

[5] Гидравлика. Р.Р. Чугаев[6] Гидравлика. А.И. Богомолов, К.А. Михайлов[7] Гидравлика. Е. З. Рабинович[8] Гидравлика. И.З. Френкель

[9] Engineering fluid mechanics. W.P. Graebel[10] Understanding Hydraulics. L.Hamill

[1] lk 17-27, lk 31 - par.2.10,

[2] lk 21-28, 36-38[3] lk 14-22, lk 30-33[4] lk 21-25, 29 ja 52-54

[5] стр. 32-43[6] стр. 22-29, 40-44

[7] стр 21-23, 28-29, 48-50[8] стр. 32-39, 42

[9] p. 8-16, 41-45

[10] p.1-8

Page 6: 11_rohujaotus

TerminidRõhk - jõu intensiivsus pindala ühikule (Pa). Surve - vedelikusamba kõrgus (m).

Massijõud - sõltuvad massist (raskusjõud, inertsijõud, tsentrifugaaljõud)Pinnajõud - sõltuvad pindalast (rõhujõud, hõõrdejõud)

Atmosfäärrõhk - merepinnal valitsev rõhk, ca 100 kPa.Absoluutrõhk - kogurõhk süsteemisÜlerõhk - rõhk süsteemis, mis on üle atmosfäärrõhu. Vaakum - alarõhk, puudujääk atmosfäärrõhuni.

Piesomeeter - peentoru vedeliku rõhu mõõtmiseks (lahtine). Manomeeter - riist vedeliku rõhu mõõtmiseks (kinnine). Rõhuepüür - joonis, mis näitab rõhu jaotust pinnale.

Page 7: 11_rohujaotus

Vedelike füüsikalised omadused

Kindel ruumala, kuju puudub;Jahtumisel tahkestub, kuumenemisel aurustub; Raske kokku suruda; Pidev võõristeta ja tühikuteta keskkond;

Page 8: 11_rohujaotus

Vedelike füüsikalised näitajad

Tihedus (kg/m3) - ruumala ühiku mass. Erikaal (N/m3) - ruumala ühiku kaal. Viskoossus - omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes: dünaamiline (Pa.s), kinemaatiline (m2/s)Kokkusurutavus - ruumala muutus rõhu muutumisel: mahtkokkusurutavustegur (Pa), mahtelastsusmoodul (Pa-1)Soojuspaisumine: ruumpaisumistegur (K-1)

Page 9: 11_rohujaotus

Vedelike füüsikalised näitajadtemp, C tihedus, kg/m3 kinemaatiline

viskoossus, 106 m2/sdünaamiline

viskoossus, 103 Pa.s

Magevesi 4 1000 1,567 1,567

Magevesi 20 998,2 1,007 1,005

Magevesi 30 995,64 0,804 0,801

Magevesi 60 983,21 0,477 0,469

Merevesi 15 1025

Petrooleum 15 790-820 2,4...3,0 2,17

Nafta 15 700-900 8,1...9,3 7...8

Masuut 15 890-919 50...1000 45...900

Elavhõbe 0 13600 0,11 1,54

Bensiin 15 0,93 0,650

Page 10: 11_rohujaotus

Näide - viskoossus

Page 11: 11_rohujaotus

Näide - tihedus

Page 12: 11_rohujaotus

Näide - tihedus

Page 13: 11_rohujaotus

Küsimused

Mis on vedeliku viskoossus?Millest sõltub tihedus?Kuidas saab muuta kokkusurutavust?

Page 14: 11_rohujaotus

Rõhk on jõu intensiivsus pindala ühiku kohta. Rõhu ühikud - paskalid.

1 Pa = 1 N / 1 m2

Rõhu mõõtmine

Page 15: 11_rohujaotus

Manomeeter

Toruga ühendatud kinnine mõõteriist

Page 16: 11_rohujaotus

Membraanmanomeeter

Rõhkude vahe sees ja väljaspool.

Page 17: 11_rohujaotus

Kolbmanomeeter

Rõhkude vahe kolvi all ja peal

Page 18: 11_rohujaotus

Vedrumanomeeter

Rõhkude vahe paremalt ja vasakult

Page 19: 11_rohujaotus

Piesomeeter

Lahtine mõõteriist

Page 20: 11_rohujaotus

Geotehniline piesomeeter

Pinnasevee horisondi määramiseks

Page 21: 11_rohujaotus

Hüdrostaatiline rõhk vedelikus muutub lineaarselt. Sügavuse suurenemisel rõhk kasvab.

Vedelik on tasakaalus, kui kõikide jõudude summa võrdub nulliga. Jõud võivad olla pinna- või massijõud. Pinnajõud sõltuvad sellest, mis pinnale mõjub rõhk; massijõud sõltuvad massist.

Rõhu arvutamine

Page 22: 11_rohujaotus

SI Süsteem

Rõhu mõõtmine - ühikud

Hüdraulikas arvuta ainult meetrites, kilogrammides, sekundites ja njuutonites.

Kui kasutad ühikuid nagu bar, liiter, mm, cm, kN, siis võib tekkida viga.

Kõik ühikud peavad olema samas süsteemis.

Page 23: 11_rohujaotus

Ülerõhu arvutamisel ei ole vaja arvestada atmosfäärrõhku.

Vaakumit saab arvutada, kus atmosfäärrõhust (p0) lahutada absoluutrõhku.

Absoluutrõhk on kogu süsteemis valitsev rõhk.

Ülerõhk ja vaakum

Page 24: 11_rohujaotus

Ülerõhk ja vaakum

Page 25: 11_rohujaotus

Näide - manomeetri kasutamine

Piima tootmine. Lüpsiseadmed

Page 26: 11_rohujaotus

Küsimused

Mille poolest manomeeter erineb piesomeetrist?Kuidas saab mõõta rõhku lahtises anumas?Kinnises anumas?

Page 27: 11_rohujaotus

Hüdrostaatika põhivõrrand

Hüdrostaatika põhivõrrand on p = ρghp - hüdrostaatiline rõhk, Paρ - vedeliku tihedus, kg/m3

g - raskuskiirendus, 9,81 m/s2

h - punkti sügavus, m

Page 28: 11_rohujaotus

Näide

Sügavus 6 m, vee tihedus 1000 kg/m3. Kui suur on rõhk põhja juures?

Lahenduskäik:1. Olukord on hüdrostaatiline, rakendame hüdrostaatika põhivõrrandit2. p = ρgh3. p = 1000 kg/m3 x 9,8 m/s2 x 6 m = 60 000 Pa

Page 29: 11_rohujaotus

Küsimused

Millest sõltub rõhk seisvas vedelikus?Mis tingimusel kehtib hüdrostaatika põhivõrrand?

Page 30: 11_rohujaotus

Rõhuepüürid

Rõhuepüür näitab rõhu jaotust pinnale (seinale).Jooned (või nooled) on alati risti selle pinnaga, millele mõjub rõhk. Joone pikkus on võrdeline rõhu väärtusega selles punktis.

Page 31: 11_rohujaotus

Rõhuepüüri pindala

Rõhuepüüri järgi saab määrata mitte ainult rõhu väärtust, vaid ka rõhujõudu. Rõhujõud on võrdeline epüüri (või selle osa) pindalaga.

Page 32: 11_rohujaotus

Rõhuepüür: kinnine anum

Page 33: 11_rohujaotus

Antud epüür. Tuleb leida rõhku punktis T.

1. Leida vajalik sügavus, nt 5,5m

Näide - epüüri kasutamine

T

Page 34: 11_rohujaotus

2. Määrata punkt seinal, mis vastab sellele sügavusele

Näide - epüüri kasutamine

5,5 mT

Page 35: 11_rohujaotus

3. Võtta joont, mis on risti seinaga antud punktis

4. Mõõta joone pikkust

Näide - epüüri kasutamine

5,5 mT

Page 36: 11_rohujaotus

5. Vaadata skaala järgi rõhu väärtust

55 kPa

Näide - epüüri kasutamine

T

Page 37: 11_rohujaotus

Küsimused

Mis on hüdrostaatika põhiülesanne?Kuidas defineeritakse rõhk vedelikus?Millistel tingimustel on vedelik tasakaalus?Millest sõltub hüdrostaatiline rõhk?Kuidas iseloomustada pinnajõudu ja massijõudu vedelikus?Kuidas määratakse absoluutne rõhk, ülerõhk, vaakum vedelikus?Millisele rõhule vastab üks tehniline, füüsikaline atmosfäär?Milleks kasutatakse manomeetrit, piesomeetrit?

Page 38: 11_rohujaotus

Kontrolli oma teadmisi

12 m

50 kPa

Kui suur on rõhk, vedeliku tihedus?

Page 39: 11_rohujaotus

Kontrolli oma teadmisi

6 m

50 kPa

Kui suur on rõhk, vedeliku tihedus?