MEIE FORESIGHT

7/30/2019 MEIE FORESIGHT

1/23

1

MEIE FORESIGHTPeatkk kogumikku JMINE JA SAAMINE. 27.01.2011

EURA Foresight-sessioni eelhlestuse protsessis tuleb taas vastata ksimustele: Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me lheme?

I.Kust me tuleme?

Kigepealt kaks sissejuhatavat tpsustust.

Esiteks, selles peatkis mtlen meie all vaid Talgujaid. igemini kll talgujaidkoos nende eellaste- talgugrupi ja eeltalgujatega. Seega on tagasivaatamiseajaline algpunkt 1969.aasta oktoober.

Teiseks. Meie Foresight on phimtteliselt mistetav kahel erineval moel. Sedavib, helt poolt, tlgendada kui meie , st talgujate poolt vlja ttatud viadapteeritud kompleksmetoodikat .Teiselt poolt on see meie endatulevikuaimdus, milleni me ise seda kompleksi kasutades juame ja mis hakkabmeie edasisi tegevusi mjutama , kaasa arvatud pris konkreetsed lhitulevikuplaanid. Selleks, et neid kahte teineteisest eristada, hakkan edaspidi tekstidesselisama lhendeid MFM (meie foorsaitmetoodika) ja MF (meie foorsait).

Kolmandaks, selles peatkis vastan laltoodud eksistentsiaalsetele ksimusteleainult eeloleva Foresight-sessioni kontekstis. See thendab, et vastusedpuudutavad vaid neid loogilisi niite, mis toovad teemani Foresight. Selliselt

oleme alati teinud, kui oleme judnud mingi uue ukse lvele heitnud pilguminevikku ja fikseerinud need sndmused, mis meid selle ukseni on toonud. Nii

joonistuvad vlja erinevad ajalood ja erinevad loogilised sammud, mis tagasivaadates justkui oleksid kohe alguses aimatavad olnud. Nii see muidugi pole.Mingit Foresighti programmi polnud Talgujatel kuni 2010.a. juulini pevakorral.Mistena oli see sna muidugi meie peadest lbi jooksnud. Kasvi ODI-6 ajal2009.a. novembris, kus ta klava he peva teemana kibel oli. 2010.aastakuumal suvel li aga mulle kki see foorsait phe. Ja nii kvasti, et hakkasinseda internetist taga ajama ja seejrel ka talgujate seminaris pruukima ningMargust kehutama selleteemalist seminari ettekannet ette valmistama. Tinglikult

vib teadlikult fikseeritud momendiks alustada Foresight-programmiregistreerida 20.juuli 2010, millest on mrk salvestusena mu arvuti

foldris Aabitsad.

MFM ja MF eelajaloost

MFM: Meie foorsaitmetoodika (MFM) esimeseks eelkijaks vib lugeda talgugrupiliikmete abiga vallarahva hists koostatud Plvamaa Vastse-Kuuste vallaarengukava, mis oli htlasi taasiseseisvunud Eestis valla iguste saamisealusdokumendiks. Vinni valla jrel oli Vastse-Kuuste vald teine, kellele EestiVabariigi lemnukogu Presiidiumi esimees valla igusi kinnitava tunnistuse le

andis: Eesti Vabariigi lemnukogu Presiidiumi otsusega 23. oktoobrist 1990. a. kinnitati


2/23

2

Vastse-Kuuste valla omavalitsuslik staatus ja alates 1. novembrist 1990 astus Vastse-Kuuste vald omavalitsusliku haldusksuse igustesse (Vastse-Kuuste valla ajaloost)

MFM: Nii lesande pstituse kui kasutatud metoodika poolest foorsaitlikuks viblugeda 2005.aasta detsembris Noorte Kommertskoja (JCI) tellimusel korraldatud

rotaatorit Liider 2020+. Siin vrib mrkimist ka osaliste vaheliste suheteedasine arenemine ja MT Eesti Liidrite Arenduskeskus asutamine, millelomakorda on seos MT-ga A1A Talgujad .

MF: Talgujate poolt iseenda tarbeks tehtud prefoorsaidi mdu annab vlja2010.aasta 15.aprilli seminaril alustatud ja 1.mai Mrdimetsa talgutel jtkatudsuunatud ajurnnaku meetodil lbi viidud astmeline liikumine Talgujateimiditasandilt visioonitasandile ja sealt tagasi.

PROGNOOS

PROJEKT

PROGRAMM

PLAAN

PROTOTP

STEREOTP

See preMF tugines laltoodud konstruktiivsete tegevuste tasandile ja osalisedtegid lbi tusu pramiidi tippu, tuues les liikudes vlja selle, mis nende arvatespaistab vimalik ja vajalik olevat ( kuidas me vlja paistame, kuidas asju ajame,milliseid vrtusi jrgime, milleks suutelised oleme, mida sellest valime ja midaarvestame ) . les judnult hakkame uue pilguga muutma kike seda, mis alttulles ei paistnud vlja , ei tundunud vajaliku vi olulisena.

MFM he ideena sai 1990.aastal koos Ruutaga kavandatud ks Eestitelevisiooni konkursile esitatud vistlust nimega Futufuroorum. Omaenneaegsuse tttu ( kllap oli ka teisi puudusi) see konkursit riilt

tunnustust ei leidnud. Kll vib seda aga lugeda ajalooliseks mrgiks sellest,kuidas tolleaegsed talgujad ritasid prata eesti rahvast mineviku mletamisele


3/23

3

suunatud mlumngudelt (olid tollal massilised ja lipopulaarsed)tulevikuprojektide kollektiivsele koostamisele. Tnapeval, internetiajastuviljakates tingimustes, on midagi futufuroorumisarnast realiseerunud tarbijateendi poolt toodete arendamises ( spordijalatsid, mobiiltelefonid jms).

Mttetalgute kuldajal tehtust vib suure osa kanda MFM eelkijate hulka.Nende foorsaitlikkus seisnes eelkige selles, et tuleviku etteaimamised olid mittevljastvaatajate eksperthinnangud, vaid tulevikku liikujate eneste omad.Erinevuseks tnapeva tpfoorsaitidest oli peamiselt see, et ritati piirataajahorisonti sinnamaani, kuhuni on vimalik kokku leppida konkreetsetestegudes osalevate inimeste vahel. Kui tuua siia krvale Alaine de Benois` pooltkasutatvad metafoorilise paarid Meri ja Maa, kus esimene seostub deBenois`l tabamatu poiesisega ja teine maalhedasepraksisega, siis ontalgujate preMFM olnud valdavalt olnud talupoeglikud , kodused talgud, kusmttelend on olnud suhteliselt vaoshoitud. Kaasaegses knepruugis on talgujate

kogemused olnud livaldavalt kohtarengulised, seotud maaeluga. Talgujad onEesti tulevikuplaanide tegemise ajaloos osalenud nagu rehepeksumasinaomanikud , kes rehepeksutalgutel on sitnud talust tallu.

II.Kes me oleme?

Eluilma omaksvtu tasemete ksitlemisel judsime arusaamisele, et Talgujateinstitutsionaalseks vormiks on hiskondlik liikumine*). Me oleme seega endmranud kui sisulise mistmise V tasemel paiknev mttekaaslastevennaskond. Meie ideeliselt lhimad liikumised on Georgi Petrovittedrovitski Moskva Metodoloogiaringist vlja arenenud kollektiivse

mttetegevuse vormide ja meetodite edasiarendajad maailmas. Meie pooltarendatav mttetalgute metodoloogia toetub positiivse dialektika seadustele( samasuste erinevuse ja koost, jaatuse jaatuse ning kvaliteedi kvantiteedikslemineku seadustele). Mttetalgud on :

1.Vene orgtegevuslike mngude traditsiooni jtkamine ja edasiarendus Eestikultuurikontekstis,

2. Eesti talupojakultuuri talgutraditsiooni edasiarendus kollektiivsemttetegevuses,

3. Talgutraditsiooni edasiarendamine internatsionaalses ja internetikeskkonnas.

Enesemramisel seisame jrgmiste probleemide ees, mis Foresight-sessionilmtestamist vajavad:

1. Arusaam, et senine kontseptsioon jtkab vana, I astme mtlemise tpiS.Popovi jrgi: 1.1.mtlemise allumine positiivse dialektika seadustelethendab mtlemise seadusprasuse tunnistamist,

1.2. Esitatud VI sisulise mistmise astet (lhtuvad Aristotelese phjustepetusest) on selged mtlemise regulaarsuse demonstratsioonid


4/23

4

2. Mttetalgud on olemuslikult protsessuaalsed. Nad on kollektiivse tegevusemeetod ja universaalne , ainevaldkonnast suhteliselt sltumatumttetegevuse organiseerimise vorm. Seega A.de Benois`jrgi kuulubmttetalguliikumine jaotuses Meri-Maa poieetilise Mere alla.

3. Kohtarenguliselt on Talgujate tegevus hajus ( Haridus, Tjuturg,Roheline kogukond, Vene ssarliikumine)

4. Eluilma omaksvtt on mratletud V mistmise tasemel maksimaalseltlaialt kui Vaimline. Sinna alla mahuvad metodoloogiline, filosoofiline,religioosne, kunstiline, koloogiline lhenemine. Erinevaid hiskondlikkeliikumisi saabki enamasti eristada selle jrgi, milline on nende omaneeluilmaksitus . Talgujad on praeguseks judnud selle mistmisele, etsenine SMT-metodoloogilise lhenemisega piiramine teeb vimatuksedasiliikumise jrgmisele tasemele.

5. Kik eeltoodud punktid osutavad selgelt regulaarsuse katkemisele jaseniste seaduste lestlemisele: protsessuaalse ja produktilisesimultaansusele, aste-astmelisuse katkemisele vaimlise lhenemisetasandil.

6. On alust loota (karta), et V nivoo letamine (snjatie, Aufheben) purustabeelmise konstruktsiooni. Ksimus on kigile: Kas ollakse selleks valmis?

7. Foorsaitlikkus thendabki seda, et me V tasandil neid kiki iseralikkusifikseerides vime hakata uduselt aimama, mis meid vi meie jreltulijaidhakkab ees ootama , milliste seisundite pilved ja millisetenosusjaotusega hakkavad lhiaastakmnetel ilmutuma.

*)Erinevalt erakondadest kui erihuvisid kaitsvatest organisatsioonidest onhiskondlikud liikumised oma liikmetega selle liikumise vahetud subjektid. Kuipoliitilised erakonnad spetsiaalselt toonitavad, et nad on teatavatehiskonnagruppide esindajad poliitilise vitluse areenil ja deklareerivad seejuuresisiklikku omakasupdmatust, siis hiskondlikud liikumised on vastupidi, vahetudliikumise idee kandjad ja kehastused samal ajal. Talgujatele on omane talgulineeluviis, rohelistele roheline, religioossetele liikumistele religioosne. hiskonnavaesemate kihtide huvide kaitsmist deklareerivate erakondade liikmed samal

ajal ei ela ise vaesemate kihtide elu.

III. Kuhu me lheme?

See peaks selgemaks saama Foresight-sessioni lpuks. Sestap ei ole mul eiigust ega vimalustki ritada individuaalt korras visandada, kuhu me sellesessiooni lpuks ikka peaksime judma.

Minu kui sessiooni eel-, alg- ja kllap ka vahe- ja lpphlestaja kohuseks onkorraldada selle lhteinformatsiooni lesotsimine ja kaaslastele sdavakstegemine, mida esmakordselt kasutama hakates vime igustatult nimetada

Foresighti tegemiseks. See thendab, et alljrgnevas on vaja Foresighti kohtakogutav materjal kujundada edasise koostegevuse vahendiks (meetodiks) ja


5/23

5

reaalseks koostvormiks. Tunnistades, et Foresight on kogu maailmastnapeval omandanud smboolse thenduse, oleme ka meie piiratud sellesmboli taga seisva formaadiga. Et hiljem ei tekiks kommunikatsioonis teistefoorsaitide osalistega kahtlustusi, kas meie korraldatu oligi ldse mingi telinefoorsait.

Teisalt. Tegelenuna le kolmekmne aasta selliste foorsaidi lhisugulasteganagu seda on ODI ja mttetalgud ja mttetalgulised vikevormid (mttesel,rotaator) ja nende tsklid (tsklotron, heade ideede generaator), sidusstrateegiavljattajana jms ,on vimatu ennast piirata MFM vljattamisel vaidvimalikult tpse mujal kasutatavate tehnikate kopeerimisega . Seega , MFM(Meie Foresight-Metoodika ) saab kindlasti olema oluliste erijoontega.

Kigepealt aga peaks formuleerima mingi raudreegli, mingi kindla kriteeriumi,mis tooks selgel vlja , mis ei ole meie silmis Foresight . (Me ei saa omavaatevinklit absolutiseerida ega teistel teistsuguseid arusaamu ra keelata.Kllap ka foorsaidi mistmisel on paratamatu samasugune olukord nagumttetalgute puhul, kus krvuti elavad kaks arusaama: algne ,st mttetalgud kuikindel meetod ja rahvaprane: mttetalgud kui mistahes hisarutelu (kuni puldistloetavate konverentsiettekannete reani).

Minu sgava veendumuse jrgi ei ole Foresight kui meetod selline, kus ei osaleantud valdkonna vi ringkonna huvipooled (stakeholders). Niteks ei ole seeforesight, kui mingi valdkonna eksperdid mingist sotsiaalsest ssteemist (ntRootsi tervishoiusseemist) teevad tulevikungemuse selle valdkonna kohtateises ssteemis (Eestis). Meie kui talgujad saame vaid tervitada viimasel ajal

toimunud vga thtsat muutust Foresighti kontseptuaalsetes alustes.Eksisteerib kaks Foresighti mudelit:

1. Otsuseid vastuvtvate isikute juures tegutsevad omavahel konkureerivadekspertide koolkonnad.Foresight kui prognostiliste hpoteeside kogum.

2. Ekspertpositsiooni vljallitamine ja tegevuse organiseerimine teadmisesaamiseks tuleviku kohta otsuseid vastuvtvate isikute osavtul.Foresight kui ontoloogia kujundamise ja subjektiveerimise viis

Mistetavalt saavad talgujad olla vaid veendunud teise mudeli pooldajad. Jamuidugi on teine mudel esimest kui oma aja raelanut vlja surumas.

Kavandades EURA kui Navigatsija Talgujate koondise foresighti peamearvestama, et Navigatsija on ennast phikirjaliselt mratlenud just nimeltesimest tpi mudelile vastava ekspertgrupina. Sellist eksperttegevust on nadka arendanud Sverdlovski oblasti energeetikaministeeriumi ja praeguse Oblastikuberneri jaoks. Siin saab olema ks olulisi momente, millele tuleb tsistthelepanu prata juba Foresight-sessioni alghlestuse perioodil. Sarnasedksimused vivad kerkida ka talgujate tegevuse mratlemisel konkreetsetesvaldkondades ( Haridusstrateegia, Vaba Intellektuaalne kapital, Rohelinekogukond jms). Nagu juba eelpool mainitud, meie viies sisulise mistmisetasand vib vlja tuua tsiseid ohte minna vastuollu snade ja tegude vahel.


6/23

6

IV.Mis on meil olemas?

Lisaks mttetalgute ldisele kogemusele on EURAl vimalik tugineda ODI-7Virtuaalklastri konkreetsetele tulemustele teemal Foresight. Nendekontsentraat on talletatud ODI-7 Arengutesaurusse. Mrgusna Foresight alt leiab

jrgmist:Foresight -aimdus

-Subjektidevaheliste tdede poolt indutseeritud ettekujutus soovitavastreaalsusest

-Lhtepositsioon programmi vljattamiseks krvuti situatsiooni analsiprobleemide vljaselgitamisega.

Foresight peab arvestama mitte ainult huvisid ja erinevaid ressursse, vaid ka nrkusi,

vliseid vimalusi ja ohte.

F kigus joonistub vlja mingi kokkuviiv sndmus, mingi resultaat. Reeglina see ei lhe tide

tegelikkuses, kuid mida rohkem inimesi sellel tulid, seda olulisem see on. Sellest hakkavad

arenema jrgmised suunad, millest jrgmine ettekujutus vib olla veel vhem mratletud,

kuid mida suurem on inimeste ring, seda thtsam see kujutlus on.

Prognoosi ja F.eristamine: Prognoos on objektiivne tde, F- intersubjektiivne .Prognoos on staatiline, F- dnaamilineEkspert

informatsiooni valdaja, ta ei anna soovitusi, vaid nitab erinevaid probleemi lahendusteid,

nende plusse ja miinuseid

Strateegia vljattamises osalevad eksperdid peavad ennast samuti mratlema, et neid

hakataks usaldama ja tsiselt vtma, aga samuti nad peavad ennast mratlema selleks, et

tielikult mista selle strateegia olemust, mille kallal nad ttavad.

Eksperdi/ekspertiisi roll ja koht vt: https://docs.google.com/drawings/edit?id=1iLfULS-aEsULNJwLuyqXfoa6BkN8_5o-UtOHmYFX5cQ&hl=en

STRATEGEERIMISE SKEEM
https://docs.google.com/drawings/edit?id=1iLfULS-aEsULNJwLuyqXfoa6BkN8_5o-UtOHmYFX5cQ&hl=enhttps://docs.google.com/drawings/edit?id=1iLfULS-aEsULNJwLuyqXfoa6BkN8_5o-UtOHmYFX5cQ&hl=enhttps://docs.google.com/drawings/edit?id=1iLfULS-aEsULNJwLuyqXfoa6BkN8_5o-UtOHmYFX5cQ&hl=enhttps://docs.google.com/drawings/edit?id=1iLfULS-aEsULNJwLuyqXfoa6BkN8_5o-UtOHmYFX5cQ&hl=en


7/23

7

Eelmise materjali juures on vaja loomulikult arvestada nendekontekstuaalset pritolu. Nii ei saa seal toodud mrksnu ksitledaForesighti ammendavate definitsioonidena. Kll aga annab tesaurusematerjalide lisamine vimaluse kohe Foresight-sessioni algusest pealevtta ette see laiem kontekst, milles ODI-7 ajal F esines he elemendina,

nd aga n esiplaanil.V. Kuidas mistetakse Foresighti?


8/23

8

Suure hulga definitsioonide seast valisin Euroopa Liidu uuringu-jaarenguinfoteenistuse CORDIS ( Community Reseach and DevelopmentInformation Service) selgitava mratluse. See arutlus on minu arvates vgahsti kokku klav Strategeerimise skeemiga, milles Viktoria on kujundlikult kokkuvtnud meie Virtuaalklastri t tulemused orgtegevuslikus mngus ODI-7.

he vimaliku lhenemisvariandina EURA Foresight-sessionil vikski vljapakkuda selle skeemi rakursi pramist strategeerimiselt foorsaitingule ( muide ,termin Foresighting on tepoolest kasutusel!)

Foresight haarab endasse tegevusi, mis on orienteeritud

Mtlemisele Arutlemisele Tuleviku mrgistamisele

Tuleviku lbimtlemine: prognoosimine, tehnoloogiate hindamine,tuleviku-uuringud ja

teised F. vormid see on katse mratleda pikaajalisi trende ja koordineerida nende

alusel otsuste vastuvtmist. F. ilmus viimastel aaastatel ja teda on aktiivsel kasutatud

Euroopas kaasaegsete uuringute prioriteetide vljaselekteerimiseks teaduse, tehnoloogia,

hiskonna ja majanduse arengu baasstsenaariumide phjal

Vaielda tuleviku le: F. see on protsess, mis haarab endasse kiki huvipooli (stakeholders):

hiskondlikke organisatsioone, tstusettevtteid, uurimiskeskusi, mittevalitsusfonde ,jne,

jne.T vib olla organiseeritud erinevatel tasanditel: rahvusvahelisel, rahvuslikul,regionaalsel. Avatud diskussioon viiakse lbi osaliste vahel erinevat tpi platvormidel, nt

ekspertpaneeli vormis

Mrgistada tulevikku:F. eesmrk on vimaliku tuleviku mratlemine, soovitava tuleviku

kujutluse loomine ja selle saavutamise strateegiate mratlemine. Resultaadid haaratakse ,

philiselt, hiskondlikesse otsuste vastuvtmistesse (nide: hiskondlike fondide tegevuse

prioriteetide uurimine). Kuid, samal ajal, F. resultaadid vivad vimaldada kigil osalistel

arendada ja parendada nende eneste strateegiaid.

Veel mningaid eri autorite jaorganisatsioonide poolt pakutavaid F definitsioone:

F-Sstemaatiline hine protsess tuleviku ngemise ehitamiseks, suunatud praegusel

momendil vastuvetavate otsuste kvaliteedi tstmisele ja histoimingute kiirendamiseks.

Ideoloogia johtub poliitilise analsi, strateegilise analsi ja prognoosimise tendentside

konvergentsist

F.efktiivne strategeerimise subjektide metoodika raamide for- meerimiseks teaduses ja

tehnoloogias.F tehnoloogia vib olla kasutatud piirkondade jms arengustrateegiate ja

arenguplaanide vljattamiseks

F- sstemaatiline katse vaadata teaduse,tehnoloogia,majanduse ja hiskonna

pikaaegsesse tulevikku eesmrgiga identifitseerida strat uurimise tsoonid ja


9/23

9

FFtehnoloogiate sndimise, mis annavad lootustkige suuremaks majanduslikuksja sotsiaalseks kasuks.

F. sotsaal-majandusliku arengu stsenaarne prognoosimine: vimalikudmajanduse, tootmise, hiskonna arengu variandis 10-20-aastases perspektiivis

Strateegilise foorsaitingu neli plvkonda Krysteki ja Mller-Stewensi (1993)jrgi:

1. 1970-1975: Varane(ette )F - indikaatorid saadakse rehkenduste jaekstrapolatsiooniga

2. 1975-1980: operatiivne F - indikaatorid ansside ja riskide kohta

3. 1980-1990: strateegiline F: nrkade signaalide phjal selguvad ansid ja

riskid

4. 1990-jj: strateegiline etteselgitus integratiivne (sntees) javrkmtlemine vahendab potentsiaalseid ansse ja riske ja juhib aktsiooni.

VI. Niteid Foresight-meetodeist

Foresight kasutab vga mitmesuguseid meetodeid:

Delfi meetod on ks vanemaid ja tuntumaid Foresight meetodeid.Talgujatele tuttav mdunud sajandi 60ndaist aastatest

Tehnoloogiate kaardistamine (Technology Roadmapping)Lai klass metoodikaid, mis vimaldavad prognoosida tehnoloogiatearengut. Sageli koostatakse nn teede kaardid, mida mda vibkulgeda tehnoloogia areng

Stseneerimine, vimalike arengustsenaariumide kujundamine.Stsenaariumide meetodi kasutuselevtu vajadust strategeerimiselrhutas ODI-ja ajal talguja Ene Sarv.

Stsenaariumide niteid


10/23

10

laltoodud pildil on Arengufondi Eesti-stsenaariumid: Kaks lemist positiivsed, kus Eestit nhakse globaalselt arvestatavainnovatsiooni- ja ettevtluskeskkonnana (Skype-saar) ning regioonisolulise investorite sihtkohana ja kvalifitseeritud tjuga kohana( Hansa Liit II)

Kaks alumist stsenaariumi on halvad: siseturule suunatud

majandusmudel, kasvav riiklik sekkumine ja regulatsioon (Riigitagasitulek) , Eesti muutumatu majandusmudel, ajude ravool,eksport vrtusahela vhemvrtuslikust otsast (Luna-Soome)

Teede kaardid vib nimetada ka stsenaariumide spetsiifiliseksmeetodiks, mida laiemalt kasutatakse ripraktikas. Sestap on vljattatud rida ldskeeme kuni lihtsustatud loenditeni etappidest

Tehnoloogia elemendid Tegevusvlja piiride mramine


11/23

11

Tehnoloogia praktilised rakendused

Kus ja kuidas tehnoloogia muutubinnovatsioonideks

Arhitektuur

Kuidas tehnoloogia elemendidsuhestuvad ksteisega

Vljautsed

Tehnoloogiliste elementide eesmrgid jalesanded

Tendentsid ja katkevused

Arengutendentsid, kogemuskver,potentsiaalsed katkevused

, (experience curve[1]),

Tehnoloogiliste elementide evolutsioon

Tehnoloogia arengu kaardistamine

Tehnoloogia konkurentsivime

Tehnoloogia konkurentsivimeeesseisvatele vljakutsetele

Tegevusplaan

Srateegia, ressursid, tehnoloogiasseinvesteerimise ajaline plaan

, ,

Intellektuaalne omand ja standardid

Vajadused, takistused, tegevusedeesmrgi saavutamiseks, kaitse, mjud

, , , ,

Investitsioonikaart

Tehnoloogiasse investeeringuteprioriteedid
http://stra.teg.ru/library/global/Prognoz/foresight/9/#_ftn1http://stra.teg.ru/library/global/Prognoz/foresight/9/#_ftn1


12/23

12

Riskide kaart

Riskide vtmenitajad, mis hvardavadplaane.Plaanide muutmise punktid ohukorral

,

.

Teede kaartide nited on vga erinevad.

Vahel on nende aluseks ka sellised lihtsad pildid:

Teatavaid sarnaseid jooni vib leida laltoodud lihtsal skeemil (millel Viktoriatahaks tuua esimeseks ksimuse, kas see on atraktiivne ja siis kas see onvimalik, pluss juurde tuua kolmas mde) ja Paul Bishopi strateegilise Foresightietappidel :

1. Objekti mratlemine

2. Oluliste tegurite formeerimine (sihtnitajad jms)

3. Skaneering (Sfri kaart: stakeholderid, eksperdid jne)

4. Tuleviku alternatiivid (tendentsid, mramatused)

5. Planeerimine ja Titmine


13/23

13

___________________________________________________________

Iseloomulikku Eesti viimase aja Foresight meetodeil tehtust(Vljavtteid Eesti infotehnoloogia 2018 haridusraportist, mille

koostasid eksperdid ja entusiastid , ca 30 inimest , raport

vormistatud 2010)

EST_IT@2018 haridusraport sndis entusiastide jaekspertidekoostsFookuse leidmineharidusessuvi 09Stsenaariumidsgis 09

Teekaarttalv 09IT+haridusraportikasutusalad: Hariduspoliitika IKT rakendaminehariduses petajakoolitus Finantseerimine

2

SisukordKokkuvte 8

1. IKT hariduse vljakutsetele vastajana 121.2 Tjuvajadus ja haridus loodus-, tppisteaduste ja tehnoloogiappe valdkonnas 151.3 Koolikultuur ja ppijate individuaalsete vajadustega arvestamine 161.4 petajate kvalifikatsioon ja enesetiendamine 181.5 IKT kasutamine ldhariduses 192. Tulevikustsenaariumid

ja visioon 222.1 Haridust mjutavate trendide kaardistus 232.2 Hariduse tulevikustsenaariumid 262.3 Visioonistsenaarium Phjamaine tiiger 283. Teekaart soovitud sihini 303.1 Teekaart IKT kasutamisest ldhariduses 313.2 Verstapostid ja seosed 313.3 Teekaardist otsusteni 353.4 Mdapsmatud sammud teekaardi elluviimisel 404. Lisad 424.1 Metoodika 434.2 Eesti hariduse SWOT tugevused ja nrkused, vimalused ja ohud 454.3 Trendianals 484.4 Visioonistsenaariumi realiseerumise mdikud 50Kasutatud kirjandus 53

JoonisedJoonis 1. Teekaart IKT kasutamisest hariduses (kompaktne versioon) 10Joonis 2. SWOT-analsi komponentide jaotus vljakutse olulisuse ja IKT-gamjutatavuse alusel 14

Joonis 3. STEEPV trendide kaardistus 24Joonis 4. Eesti ldhariduse tulevikustsenaariumid 27Joonis 5. Teekaart IKT kasutamisest ldhariduses 32Joonis 6. Teekaardi protsessi ajatelg 44

TabelidTabel 1. Visioonistsenaariumi realiseerumise hindamine 29


14/23

14

Tabel 2. Teekaardi elluviimine 35Tabel 3. Eesti hariduse SWOT-anals 45Tabel 4. Haridusssteemist varakult lahkunud: 1824-aastastemitte enam kui phiharidusega tasemehariduses ja koolitustelmitteppivate noorte osathtsus (%) 51

Tabel 5. LTT sisseastujate arv ja protsent kigist sisseastujatest 52

Et saada vrdlusmaterjali meie metoodikatega, likasin (V.R.) vljaka IKT meeskonna metoodika kirjelduse

4.1 MetoodikaSeire IKT kasutamisest hariduses keskendus vtmeprobleemidele ja tulevikuvljakutsetele ningneile IKT abil lahenduste leidmisele. T ehitati les eesmrgiga juda esmalt kitsama fookuse

ja seejrel visioonini. hendades teekaardi abil soovitud tulevikupildi praegusega, selgitativljavisioonini judmiseks vajalikud otsused ja tegevused.

Fookuse leidmineArvestades, et haridus on rmiselt lai ja mitmekesine valdkond, siis esmalt piiritleti seiret

kitsama raamiga. Fookustamine kujunes hariduse trhmas heks raskemaks lesandeks,millega tegeleti kolmel esimesel kokkusaamisel. Esimesel kokkusaamisel, mille teemaks oliIKT erinevates hariduse arengukavades, esitasid kik 16 osalejat oma tulevikuksituse Eestiharidusest ning sellega praegu seotud probleemid ja ohud. Fookust aitas tpsustada SWOTanals(lisa 4.2), mille osiseid kaaluti ja rhmitati olulisusest ja IKT rollist lhtuvalt teiselkokkusaamisel. Kige olulisemaid IKT-ga seotud teemasid analsides juti ratundmisele,milline raam on mttekas seiretle seada, et see ei muutuks liiga laialivalguvaksvi leliiaspetsiifiliseks. Seejuures otsustas trhm vahepeal vaid kitsalt LTT-ppele suunatud fookustlaiendada kogu ldharidusele. Keskendudes fookuses nimetatud teemadele, koostati levaadeEesti hariduse hetkeseisust ja arengutest (ptk 1).

StsenaariumidStsenaariumide koostamist alustati teisel kokkusaamisel STEEPV analsist (lisa 4.3), millekigus loetletud trendid kaardistati olulisuse ja mramatuse teljestikule (ptk 2.1). Nende

hulgast selgus kaks kige olulisemat ja mramatumat trendi, millest moodustusid teljed neljastsenaariumi ehitamiseks. Igaht neist kirjeldati ldiste tunnusjoonte abil, neile anti nimi jalisati ilmestamiseks vimalikke pealkirju tulevikumeediast (ptk 2.2). Viimase sammuna hinnati,milline stsenaariumidest on soovitavaim ja samas siiski realistlik ning snastati selle phjal Eestihariduse tulevikuvisioon.VisioonVisioon kujutab endast tuleviku ankrupunkti olukorra kirjeldusena, kus soovitakse pikasperspektiivis olla. Visioonistsenaarium kirjutati detailsemalt lahti ja sellest tulenes haridusvaldkonna

jrgmise kmne aasta visioon (ptk 2.3). Nimetatud tulevikupildist kasvasid vljatpsemad eesmrgid ning neid konkretiseerivad mdikud, mille abil on hiljem vimalik visioonipoole liikumist jlgima hakata.

TeekaartTeekaart (ptk 3.2) koosneb ajateljele eri kihtidena paigutatud olulisematest verstapostidestalates praegusest kuni visioonini judmiseni (2018). Teekaardi kokkupanemisel lhenetilesandele kihthaaval, arvestades IKT arengusuundumusi, riigi strateegiadokumente

ja petajatekoolitusvajadusi. Teekaardi koostamisel kasutati tulevikku vaatamiseks mh dokumenti Map ofFuture Forces Affecting Education 20062016 (KWFDN, 2006), Hollandi IKT arenguprognoosi2030 (ICTRegie, 2009); Futurelabi (2007) koostatud stsenaariume Future Scenarios forEducation in the Age of New Technologies, EST_IT@2018 seire (Arengufond, 2009) lisasid ningmitmeid arengukavasid. Teekaardi verstapostid said paika trhma kolmandal kokkusaamisel,millele jrgneval ritusel toimus verstapostide rhmitamine ja seostamine. Ajateljelekaardistatud verstapostide seosed ja sltuvused viivad kriitilise rajani visioonini judmisel.Lisaks aitavad seosed tuua esile olulised otsused, mida peab tegema selleks, et soovitudvisioonini juda.


15/23

15

See on IKT trhma kasutatud Eesti koolde stsenaariumide pilt, millest phithelepanu pratiPhjamaa tiigrile

VI. EURA Foresight-sessioni aimdus (Kujutluste lehvik.

Kigile dasiarendamiseks)

1.veebruari dekadniku , st kahe tunni prast algava arutelu eel on mul jrgmisedaimdused tuleviku F.-sessioonist:

1. Sessiooni mttetalgureiimses (MT) osas hakkab tegutsema 3 rhma:1.Eesti, 2.Jekaterinburgi ja 3.EURA. Nad vivad olla ka Talgujate,Navigatsija ja EURA nimelised.

2. MT toimub ilmselt mrtsi teisel ndalavahetusel (11.-13.mrts), vi siis 4.-6.mrtsil

3. MTle eelneb : Tpsustatud ajaplaanide lbiarutus 10.veebruaril

4. Eelneb ka : Foresight seminar Eestis 16. Vi 17.veebruaril Tartus

5. Eelneb ka : Foresight virtuaalseminar 23.veebruaril : Miks Foresight? KasODI vi MT ei piisa?

6. Millalgi on Energeetika foresight Jekaterinburgis

7. Eesti sessioon seondub Prnu ppekava de ldosade kodustamisega ja TLUe-Kursusega, Vene sessioon Intellektuaalse dessandi programmiga


16/23

16

8. Veebruar EURA eeltakt, mrts ndalalpp, aprill Prnu ja e-kursus, maindalalpp, juuni ndalalpp, juuli suvekool)

Foresight MT on sotsiaalse reaalsuse formeerimise instrument korraga

kolmes suunas: Talgujad, Navigatsija, EURA.

1. Historismi printsiip (kontiinumi jtkamine): AJAHORISONT 1819 -2019(prisorjuse kaotamine, laulupidu, Internet (ARPANET ) 29.okt 1969, KTUBokt 1969, GP 1929, ODI 1979, Minu Eesti 1.mai 2009,Odi-6 2009 jms)

2.Tehnologiseerimine. Bifurkatsioon ja kuidas valmistuda?

3. Elukestvus ja sel juhul plvkondlik segapedagoogika (vanad-noored-vanad-)

4. Glokalisatsioon .KOHTARENG: Siber, Eesti , Vaimsed kogukonnad jaliikumised

5. Pedagoogikakunst vs teadus

6. Lhimju ja kaugmju (Agu)

7.Sndmuspedagoogika (vrd Edward Bond Theater Evens)

8. ppeained: Tradeerimine, foorsaiting, strategeerimine, , reflekteerimine,glokaliseerimine, teater transtsensus jms)

9.ppeainestamise probleemile lhenemisel klbaks ette kuulata17.veebruari 2010 vrtuskasvatuse seminaril minu ettekannetristprismade meetodist .See on jrgneva lingi minutitel 18 kuni 36, jrgnevarutelu veel kuni 48 minutini:

http://www.livestream.com/talgujad/video?clipId=pla_b532c209-d97a-462a-8d2f-b0746d33e1e1&utm_source=lslibrary&utm_medium=ui-thumb
http://www.livestream.com/talgujad/video?clipId=pla_b532c209-d97a-462a-8d2f-b0746d33e1e1&utm_source=lslibrary&utm_medium=ui-thumbhttp://www.livestream.com/talgujad/video?clipId=pla_b532c209-d97a-462a-8d2f-b0746d33e1e1&utm_source=lslibrary&utm_medium=ui-thumbhttp://www.livestream.com/talgujad/video?clipId=pla_b532c209-d97a-462a-8d2f-b0746d33e1e1&utm_source=lslibrary&utm_medium=ui-thumbhttp://www.livestream.com/talgujad/video?clipId=pla_b532c209-d97a-462a-8d2f-b0746d33e1e1&utm_source=lslibrary&utm_medium=ui-thumb


17/23

17

PEDAGOOGILISED RISTPRISMAD

PROTSESSI-PRISMA

SUBJEKTIPRISMA

Aine-loogilineaspekt

MIDA?

Pshholoogiline aspekt

KELLELE?

Sotsiaalneaspekt

MILLE JAOKS?

Aine-loogilineaspekt

Teadmiste maht

Teadmiste

struktuursus

Pshholoogiline aspekt

Teadmistepsivus

Teadmistefunktsionaalsus

Indiviidivimekus

Indiviidimotivatsioon

Sotsiaalneaspekt

Teadmisteprofessiona

alnethendus

Teadmistesotsiaalnethendus

Professionaalneorientatsioo

n

Sotsiaalneorientatsioon

Professionaalnepotentsiaal

Sotsiaalnepotentsiaal

Dekadniku klubis koorus F teema: Pedagoogika roll hiskonna ja isiksusearengus

Leiti: Pedagoog kui foorsaitingu korraldaja, Refleksiooni roll foorsaitingus,Kinnirkimise kahjulikkus kui seminari teema, Paradigma muutus,

Pedagoogilise ettevalmistuse uus sisu


18/23

18

1.02.2011.: Levitamisele lheb koodnimetus:

EURA Foresight -session :PEDAGOOGIKA 2020+Pedagoogika 2020+ tehniline korraldus:

1. Sissejuhatav seminar : Foresight 17.veebruaril Tartus ja Veeb-TVs,23.veebruaril venekeelne webinaris

2. Meie Foresight eesti keeles Google docsis ja Pedagoogika 2020+ venekeeles

3. Materjalide ttlused Google docsis ja artiklid Wikis kahes keeles

4. Rahva osalused materjalide kallal ttamisel leskutsed Talgujate listis,foorumis ja EHF listis, Prnu petajad oma e-keskkonnaga IVAs, TLU

tudengid oma e-kursuse ja e-keskkonnaga IVAs

5. Mrtsis Foresighti skelett ndalalpu t eesti, vene ja EURA rhmadegawebinaris

6. Likude koondkoosolekud trhmades webinaris koos vabatahtlikevaiksete vaatlejatega teistest rhmadest

7. Rhmade moodustumise dnaamika ?

8. Aeg orienteeeruvalt kogu mrtsikuu . Alternatiiv: EURA 2011 oleksPedagoogika+Foresight aastaks? St terve aasta jooksul on see lbivtegevus. Aasta lpuks on ka korralikus tekstis vastav Valge raamatkahes keeles ( ja inglisse mber pandult) olemas.

9. Osaliste koguarv ritada Eestis viia ca 200ni

10.Suvekool Prnus?

11.Kokkulepped Peeter Kreitzbergiga ja Tnis Lukasega?

FORESIGHT-ROTAATORID

Talgujate rotaatorid kujutavad endast ht originaalset foresight metoodikat.Vrreldes nt Teede kaardiga on tal mitmeid uudseid momente. Foresightseminaril viks he teemana vttagi ette Stseneerimise , teede kaartide jarotaatori vrdluse.


19/23

19

Kuigi algselt polnud rotaator mitte meldud foorsaitinguks, vaid uudseksppevormide vahelduseks, on n uue laine rotaatorid kik FOORSAIT-ROTAATORID

FORESIGHTING-ROTATORNide ja edasiarendamist vimaldav

Pedagoogika 2020+ nolROTAATOR.MEETODI AJALOOST

Rotaatori meetodit kasutasin algselt kui mingitele kindlatele teemadele phendatudppetsklite ( loeng-seminar-praktikum) aktiivseks loovaks tegevuseks muutmisevahendit.

Nide: Meie kateeder vttis vastu Vru I Keskkooli fsika eriklassi abituriente.Jagasinklassi kolme rhma. Esimene rhm alustas kigile rhmadele hisel teemal tegevustloenguauditooriumis lektor-ppeju juures, teine rhm sai teoreetilise lesande

seminariruumis ja kolmas praktilise t laboratooriumis. Iga rhma t kigus pstitatiprobleemid, millistest osale leiti lahendused, osale aga oodati vastuseid teistelt rhmadelt.Rhmatle jrgnenud hisarutelul saadigi osale kerkinud ksimustest vastused teisteltrhmadelt, osa aga jid lahendamiseks jrgmistes voorudes, kui rhmad rotatsiooni

phimttel oma kohti vahetasid: auditooriumist seminariruumi, sealsed laborisse jalaborist auditooriumi.Tisringi lbimise lpuks oli lahendatud, aga mis eriti thtis,

pstitatud vga palju probleeme, millistest nii mitmelegi andsid ppejud vastuse, et neidtnapeva teadus veel lahendada ei oska.Rotatsiooni meetod igustas end vga hea loomingulise koost vahendina. Muuhulgasselgus, et loovuse ergutamiseks sobivaim ring oli praktikumist lbi loengu seminarile(Arenguring!), kige passiivsemaks jttev klassikaline loeng-seminar-praktikum (ppurilesandeks jb le testada, et ppejud rkis loengul iget juttu) ning kigesstematiseerivam seminar-praktikum-loeng.

Viimastel aastatel on T Haridusteaduskonnas ppevormide rotatsiooni taasthtsustanudJri Ginter.

Mttetalgute metodoloogilises arsenalis on rotatsioonimeetodil oma koht kuikiirmeetodil, mida on vimalik kasutada juhtudel, kui osalisi eluliselt huvitab mingihise probleemipuntra lahendamine, mida on otstarbekas ksitella erinevateltvaatekrgustelt.

heks niteks firmast, kus rotaator leidis hea vastuvtu, on juhtide arengufirma Invicta,mille kaastreener-projektijuhina selle meetodi kodustasin.

Invictas kasutati rotaatorit esmakordselt 2004.a. juunis firma arengustrateegia detailsekslbittamiseks erinevatel rakendustasanditel: ldstrateegilisel, taktikalisel ja konkreetsete

programmide lbiviimise tasandil.

Rotaatori teine kasutamine Invictas leidis aset Noorte Kommertskojaga koos lbiviidavaprojektiLeader 2010 kivitamisel 22.novembril 2004.a

Kolmas rotaator : Invicta Tootevrskuse Smpoosion. 5.-6.august 2005,Tuksis.

Neljas rotaator: AS Cybernetica: eLabor eduka meeskonnana edasi. 12.-13.mai 2008,Kevvai puhketalus

Viies rotaator TL magistrantidega XXI sajandi kool kontekstis ppiv hiskond-ppiv-kool-ppiv subjekt16. ja 23. aprill 2009


20/23

20

Kuues rotator/ Heade ideede generator Prnu koolimeeskondadega ppekavade ldosadekodustamine 19.november 2010, jtk 15.aprill 2011

Slaid viienda rotaatori esitlusestToon selle slaidi, mis iseloomustab kigi rotaatorite lhenemist: Igale tulevikuettehaardelelhenetakse erinevatelt vaatekrgustelt. KIK osalised teevad rotaatorislbi ringi , kusmuudavad oma vaatekrgust.

ROTAATORI METOODIKA KIGUS ANALSIMEORGANISATSIOONI HISVRTUSI KOLMELT ERINEVALTKRGUSELT:

Pstitatud eesmrkide saavutamine eeldab esmalt vaadetlalt, st selle vlja toomist, mis on haridusuuendusemissioon. Nimetame selle vaateplatvormiSOTSIAALTASANDIKS (SOTS).

Teiseks vaateplatvormiks valime ORGANISATSIOONITASANDI (ORG). Siin fokuseeruvad kik haridusasutuse(organisatsiooni, sh kooli) eri valdkonnad, nendehindamine, vrtustamine, pingereastamine, suhted jasuhtumised jms.

Kolmanda vaateplatvormi nimetameSUBJEKTIDETASANDIKS (SUBJ). Sellel tasandil on pilk teravdatudvalitsevatele ja kujunevatele inimlikele suhetele,ajalooliselt kujunenud ja uutele normidele, eetilistele jaesteetilistele vrtustele.


21/23

21


22/23

22

FORESIGHT-ROTAATORI TTAKTID JA TRHMADEROTATSIOONITASANDID

Esimene takt:

Rhmad toovadvlja oma tasemelilmnevad trendid

jms

Teine takt:

Rhmad hindavad japrognoosivad

olulisuse muutusiteise rhmavljatoodus

Kolmas takt:

Rhmad pakuvaduuenduste

elluviimise varianteteise rhmaolulisteks

prognoositudsuundades

Neljas takt:

Rhmad teevad omategevuse plaane,arvestades teiste

rhmadehinnanguid,prognoose ja

ettepandud variante

lataseme rhm

latasemel

Alltaseme rhm

latasemel

Kesktaseme rhm

latasemel

lataseme rhm

latasemel

Kesktaseme rhm

kesktasemel

lataseme rhm

kesktasemel

Alltaseme rhm

kesktasemel

Kektaseme rhm

kesktasemel

Alltaseme rhm

alltasemel

Kesktaseme rhm

alltasemel

lataseme rhm

alltasemel

Alltaseme rhm

alltasemel

Trendid,tendentsid,

ilmingud

Hinnangud-prognoosid

eelnenuile

Uuendusteelluviimise

variandid

Tegevuskava


23/23

23

Documents

MEIE FORESIGHT