Embed Size (px)
DESCRIPTION
Citation preview
KOHTLA-JÄRVE LINNKohtla-Järve on liitlinn põlevkivitööstuse ja põlevkivikaevandamise piirkonnas põhja ja lõuna pool Tallinna-Peterburi raudteed. Jaguneb mitmeks eraldi osaks: Kohtla-Järve (algne Kohtla-Järve töölisasula ehk Vanalinn, Järve linnaosa, Käva), Kukruse, Ahtme (Uus-Ahtme ja Vana-Ahtme), Sompa, Viivikonna ja Sirgala ning Oru. Kohtla-Järve töölisasula sai linnaõiguse 1946. a.; Kohtla-Järve liitlinn moodustati 1960. a. Liitlinna koosseisus oli aastatel 1960-91 Jõhvi (nüüd omaette linn) ja Kohtla-Nõmme koos Kohtla asulaga (alates 1994. a. vald). Kohtla-Järve linna halduskonda kuulusid kuni 1994. a. Kiviõli linn ja Püssi alev (nüüd omaette linnad).
LINNA JA ÜMBRUSEHUVITAVAD KOHAD
• Kukruse mõis
Kukruse mõisast on pärit maailmakuulus polaaruurija Eduard von Toll (1858-1902), kellelt pärinevad Põhja-Siberi esimesed põhjalikud geoloogilised ja klimaatilised uurimused. Samuti oli tal oluline roll põhja-meretee võimalikkuse uurimisel. Kukruse mõisa lähikond on esimesi paiku, kus hakati kaevandama põlevkivi, mis ulatus seal osaliselt maapinnale.
Mälestusmärk Vagonett
•Põlevkivi kaevanduse 50-aastasejuubeli puhul püstitatud vagonnetile oli paigutatud pliit tekstiga: 1916 aasta juunis siin on kaevandatud tööstuseks esimene põlevkivi kogus. 1916-1966.
Kohtla Kaevanduspark- muuseum
Ida-Virumaa üheks arvestatavaks turismiobjektiks on muutunud endisest Kohtla kaevandusest kujundatud muuseum. Maa all olles veendute oma silmaga, et põlevkivi asub tõepoolest kihiti paekivikihtide vahel. Kohtla kaevanduspark-muuseumis saab maa all sõita kaevurirongi ja rööbasjalg-rattaga, tutvuda lõhkeainelao, põlevkivikombaini, vagonettide laadimis- ja puhastussõlmega ning proovida 23 kg kaaluva käsipuuriga töötamist.
Kui kõht tühjaks läheb, on võimalik gruppidele maa alla ka kaevurilõuna tellida.
Talvel tegutseb kaevanduspargis talvekeskus, kus töötavad kaks tõstukit ja suusalaenutus.
Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum
Alates 2007.aastast asub Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum Kukruse alevikus. Antud koht on sümboolne, sest just Kukrusel alustati 90 aastat tagasi põlevkivi kaevandamist ning teiseks olulisemaks faktoriks on asukoht Tallinn-Peterburi maantee vahetus läheduses.
Valaste juga
Ontika lähistel saavutab pank rannik oma maksimumkõrguse – 55,6 m.
Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon valis 1996. a üldsuse ettepanekul Eesti kõrgeima, 25 meetrise Valaste joa Põhja-Eesti pankranniku looduspärandiks ja rahvuslikuks sümboliks.
Kui ojas on vett, siis on Valaste juga ilus ja võimas, kui vett vähe, siis üksnes ilus. Joa ette ehitatud vaateplatvormilt võib nautida vaadet joa tagapõhjaks olevale enam kui 35 m kõrgusle kirjuvöödilisele seinale.
Toila-Oru park
•Toila-Oru Park on üks liigirikkamaid kogu Eestis. Umbes ruutkilomeetrisuuruse pindalaga pargis kasvab ligi 200 puu- ja põõsaliiki. Huvitav ja mitmekesine on maastik, kus park asub: siin on kõrget paekallast, jõelammi, terrassidena tõusvat oruperve, pangajärsaku serval, loopealset ja sügava liivase põhjaga kaldanõlva. Park on kaunis varakevadest hilissügiseni ja ega talvegi kao selle võlu. Toila-Oru Park meelitab juurde mitte ainult oma kaunidusega.
•Siin on väga palju kaasakiskuvaid kohti: arhitektuuri mälestusmärgid, alleed, aiad, vaatekohad, koobas, laululava, purskkaevud... Peaaegu iga vaatamisväärsusega on seotud huvitav ajalugu või legend. Park tõesti võlub, aga öösiti isegi hirmutab. Igaüks leiab siin midagi maitse järgi. See on kõige soobivam koht jalutuskäiguks, puhkuseks, kohtumiseks. Armunud kindlasti leiavad siin vaikse nurgakese.Kui Te külastate Toila-Oru Parki, siis Te tahate tulla siia tagasi veel kord.
Tuhamäed
• Üks Ida-Virumaa vaatamisväärsusi on mõistagi tuhamäed. Kõige silmapaistvam on Kohtla-Järvel asuv poolkoksist „Kirde-Eesti keskahelik”, mille kõrgeim tipp – 172 meetrit üle merepinna – ületab kõik Baltimaade tehismäed ja enamjaolt Kagu-Eesti künkaidki.
Mihkli kirik
•Jõhvi kesklinnas olev Mihkli kirik on linna vanim hoone, mille ehitusajaks arvatakse 13.saj. keskpaika. Jõhvi Mihkli kirik on kindluskirik Jõhvis, mis on pühendatud peaingel Miikaelile. Jõhvi Mihkli kirikut on esmakordselt mainitud seoses venelaste rüüsteretkedega 1364. aastal, seega rajati see arvatavasti 14.sajandi keskpaigas.
• Jõhvi Mihkli kirik on suurim ühelööviline kirik Eestis (sisemõõtmed 35,15×13,85 m, pindala 485 m²). Kiriku omapäraks on 2m paksused müürid ja linnuslikud elemendid, mis teevad Mihkli kiriku kõige tugevamini kindlustatud kaitsekirikuks kogu Eestis. Täna saad tutvuda kiriku ajaloo ja legendidega ning selle keldrisse rajatud maaaluse muuseumiga audiogiidi vahendusel 6 erinevas keeles.
Jõhvi õigeusu kirik
• Jumalailmutamise ap.-õigeusu kirik Narva maantee 2a on tüüpiline 3-osaline ladina risti kujulise põhiplaaniga historitsistlik hoone, ehitatud aastatel 1894-95. Lääneküljel on kellatorn, idas polügonaalne apsiid; kõrge sokkel.
Kuremäe klooster
• Üks suuremaid vaatamisväärsusi on Kuremäe vene-õigeusu nunnaklooster. Kloostris on kaunis ja rikkaliku sisekujundusega peakirik ning suur park koos rohkearvuliste abihoonete ja varavatornidega.
• Kuremäe on koht, kus iga külastaja võib peale looduse ilu nautimise tutvuda ka selle omapärase maakoha ajaloolise minevikuga. Võib tutvuda paikadega, mis on seotud rahvamuistenditega Kalevipojast ja tema tegevusest.
• Kuremäel asub Hiiemägi, Hiietamm (ümbermõõt on 4,3 m) ja Hiieallikas. Muistendi järgi olla Hiiemäe kuhjanud ja sinna tamme istutanud Kalevipoeg.
Kohtla-Järve jäähallAhtme spordihall
KOHTLA-JÄRVETAMMIKU GÜMNAASIUM
6.A klass
•Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium alustas oma tööd 09.septembril 1991.a. Gümnaasiumis õpib umbes 620 õpilast. On loodud kõik tingimused õppimiseks: avarad, valgustatud kabinetid ja laboratooriumid, aktusesaal, kaks kaasaegset arvutiklassi ja infotehnoloogia kabinett, kaks spordisaali, söökla, raamatukogu. Meie kooli uhkus-bassein. Õpilastega töötavad üle 54 pedagoogi. Koolimaja uksed on avatud kuus päeva nädalas kella 07.00 hommikul kuni 22.00 õhtul. Õhtuti ja pühkepäevadel töötavad siin spordiringid õpilastele ja mikrorajooni elanikele. Meie arvates, meie kool on kõige parem!
Meie klass•Meie klass on üks suurematest meie koolis ja ainuke hilise keelekümbluse klass. Meie klassis on poisse rohkem (14) ja tüdrukuid vähem (12). Poistel ja tüdrukutel on osad tunnid eraldi (kehaline kasvatus ja käsitöö). Klassis on ka õpilasi, kes õpivad ainult”5”-tele (5 õpilast). Meie klassis õpivad intellektuaalse mängude võistkonna liikmed ja poisid-tantsijad. 5 õpilast meie klassist käib kunstikoolis, 5 õpilast – tantsuringis, 6 õpilast tegeleb spordiga, 3 – õpib ka muusikakoolis, 2 õpilast – kooli arvutiringis. Me võtame osa paljudest kooli- ja linnaüritustest. Me oleme kõik erinevaid,kuid saame omavahel hästi läbi. Meie klass on sõbralik. Meile meeldib nalja teha, suhelda, õppida, erinevatest üritustest aktiivselt osa võtta ja reisida.
Aprill 2011
September 2009-2010. õ-a
September 2010-2011.õ-a
ILJA HIMTŠUK
Mulle meeldib sporti teha ja arvutimänge mängida. Käin kooli tantsuringis. Olen lõbus, hea suhtleja ja väga aktiivne.
GLEB SLIVINSKI
•Meeldib õppida ja eesmärke saavutada.
Peale kooli – sportlik võimlemine ja intellektuaalsed mängud
NASTJA [email protected]
Olen 12 aastat vana. Lõbus ja sõbralik. Vabal ajal tegelen ujumisega ja joonistamisega. Tahaks leida uusi sõpru, kellega võiks eesti keeles suhelda.
SOFIA [email protected]
Mulle väga meeldiv selles koolis ja klassis õppida. Olen sõbralik ja heasüdamlik. Õpin ka kunstikoolis. Armastan loomi ja loodust. Meeldivad huumorimeelsed inimesed.
MARIYA ERMILOVA [email protected]
Meeldib lugeda ja õppida. Armastan reisida. Käin kooli arvutiringis. Otsin eestikeelseid sõpru!
ANNA [email protected]
Mulle meeldib joonistada ja uisutada. Tegelen iluuisutamisega. Olen tagasihoidlik ja sõbralik.
KRISTJAN [email protected]
Mulle väga meeldib arvutimänge mängida ja Internetis suhelda. Mul on palju sõpru. Nendega koos ma palju jalutan. Teen ka sporti.
ARINA Ž[email protected]
Mulle meeldib õppida ja joonistada. Õpin nii kunstikoolis kui ka muusikakoolis. Palju reisin. Olen aus, püüdlik, tagasihoidlik, sõbralik ja rõõmsameelne tüdruk.
VITALI [email protected]
Meeldib võrk- ja korvpalli mängida. Vabal ajal jalutan sõpradega ja mängin arvutimänge.
VIKA [email protected]
Õpin muusikakoolis ja tegelen kergejõustikuga. Oplen avatud, rõõmsameelne, vastutustundlik ja sõbralik.
KOLJA MARTŠ[email protected]
Meeldib õppida ja sporti teha. Mängin jalgpalli ja sõidan rullaga. Meeldivad rõõmsameelsed, targad ja sõbralikud inimesed.
ANDREI [email protected]
Meeldib tantsida, sporti teha ja reisida. Olen huumorimeelne, lõbus ja sõbralik.
ALEKSEI STEPANOV
Õpin selles klassis alles poolaasta. Meeldib joonistada ja töötada.
SERGEI OVSJANNIKOV [email protected]
Mulle meeldib lugeda. Olen uudishimuline, otsekohane ja lõbus. Vabal ajal mängin gitarri.
STAS MANUILOVITŠ[email protected]
Olen väga aktiivne, lõbus ja sportlik.
Meeldib muusikat kuulata, sõpradega suhelda ja ja jalgrattaga sõita.
IRA ANTONOVITŠ[email protected]
Olen rõõmsameelne,lahke, sõbralik ja avatud inimene. Tegelen iluuisutamisega. Meeldib erinevatest üritustest osa võtta. Olen hästi aktiivne.
KATJA [email protected]
• Olen pikka kasvu, sportlik ja lõbus tüdruk. Väga meeldib klassikaaslastega reisida.
GERMAN [email protected]
Olen jalgpallur. Meeldib sporti teha ja reisida. Olen väga aktiivne,lõbus ja heasüdamlik.
VEERA LEGOVITŠ[email protected]
Mulle meeldib joonistada. Vabal ajal kuulan muusikat ja käin basseinis ujumas.
EVGENI [email protected]
Meeldib meisterdada ja sporti teha. Olen lõbus ja sõbralik. Meeldivad klassiõhtud ja väljasõidud-
ekskursioonid. Tahan eesti keelt õppida.
ALEKSANDR APANTŠONEK
• Mulle meeldib sporti tehaja joonistada. Tahan leida sõpra!
