2012_10_B

1

SOOVITAME

Palju häid raamatuid! 10.2012

Oktoobri klubiraamat:Mati Õuna ja Hanno Ojalo„101 Eesti lahingut”

08.2

009

SOOVITAME

ww

w.s

erk.

ee

101 EESTI LAHINGUTMati Õun ja Hanno Ojalo

Viimase tuhande aasta jooksul on Eestil ja eestlastel olnud vähe rahuperioode, kus puudus vajadus võidelda. Kaotusi on olnud võitudest rohkem ja iseseisvust oleme saanud vähem maitsta kui iket. Sõjaajaloolased Mati Õun ja Hanno Ojalo on toonud meie ajaloost välja 101 kõige olulisemat ja iseloomulikumat lahingut. Teos algab kirjeldusega Yngvari lahingust aastal 600 ning jõuab välja 20. sajandisse, sest märkimisväärse osa teosest moodustavad käsitlused I maailma sõja, Vabadussõja ning II maailma sõja lahingutest.

KLUBIRAAMAT

10.2

012

2

ww

w.s

erk.

ee

€ 17.60T A V A H I N D€ 13.30

KLUBIHINDKirjastus VarrakSari „101 Eesti...“224 lk, kõva köide, 145 × 203 mmKOOD 25292

MATI ÕUN on sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas. Lõpetas Tallinna Ehi-tus- ja Mehaanikatehnikumi 1961 ja Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna 1984. Töötanud Eesti Projektis 1961–1980, Kultuurimälestiste Instituudis 1980–1985, Meremuuseumis teadurina 1986–1989, Teatri- ja muusikamuuseu-mi direktorina 1989–1992 ja Kaitse-ministeeriumis 1992–1996. Kirjutanud üksi ja koos kaasautorite-ga ligi poolsada sõjaajaloolist raamatut. Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi auesimees.

HANNO OJALO on sündinud 1. juulil 1961 Tallinnas. Õppi nud Tallinna 21. Kesk-koolis. Tallinna Tehnika-ülikooli majandus teaduskonna lõpetanud 1983. aastal öko-nomistina. Kirjutanud üksi ja koos kaasautoritega kümme-kond sõjaajaloolist raamatut. Praegu Eesti Akadeemilise Sõja ajaloo Seltsi esimees.

„101 Eesti lahingut” on Varraku sarja „101 Eesti…” kümnes raamat. Iga autor on oma raamatusse valinud 101 Eesti kõige olulisemat sündmust või märksõna. Sarja raamatutes avaneb põnev, isikupärane ning silmaringi avardav pilt Eesti ajaloost, kultuurist, loodusest ja paljudest teistest teemadest. Sari on mõeldud kõigile, kes on huvitatud Eesti elu eri tahkudest.

3

08.2

009

SOOVITAME22. oktoober

Viimane äraütlemise päev

10.2

012

3

Suure Eesti Raamatuklubi toimetaja

Armastatud sari „101 Eesti…” on seekord jõudnud meie kultuuri ja looduse juurest lahinguteni. Ehkki oleme põhjusega uhked oma laulva revolutsiooni üle, mis õnnestus läbi viia igasuguse verevalamiseta, on lahin-gutel väikese Eesti ajaloos siiski ülioluline roll. Nii mõndagi on otsustatud sõjaväljadel ja merelahingutes ning peaaegu alati on meil tulnud võidelda ülekaaluka vastasega. Mati Õuna ja Hanno Ojalo käsitlus on ühest küljest lihtsalt äärmiselt põnev lugemine ja teisest küljest ülevaatlik ja süstemaatiline ajalooteadmiste allikas. Iga kirjeldatava lahingu juures on eraldi välja toodud selle toimumise aeg ja koht, osalenud jõud, juhid, kaotused ja lahingu tulemus. See on raamat, mis pakub kind-lasti huvi ka neile, kes sõjaajaloo vastu ehk varem tõmmet tundnud ei olegi. Juhuse tahtel ilmus äsja ka „1001 lahin-gut, mis muutsid ajalugu” – mahukas üle-vaade viimase 5000 aasta jooksul toimunud olulistest relvakonfliktidest kogu maailmas. Aga et asi liialt militaarseks ei muutuks, selle eest hoolitseb meie meeleolukas valik-raamat „Pariisi abikaasa” ning muidugi leidub ajakirjas ka hulgaliselt muid uhiuusi raamatuid nii suurtele kui väikestele.

Mõnusat lugemist!

Kõigi oktoobri klubiraamatu ostjate ja tellijate vahel loosime välja 10 Lennusadama perepiletit!

Perepileti väärtus on 19 eurot ja see kehtib kuni 30. aprillini 2013.Loosimine toimub 15. novembril.

Lennusadama meretäis põnevust ootab Sind oktoobrist–aprillini T–P kell 11–19. Vaata lisa: www.lennusadam.eu

106

49Eesti rahvaväe ees ida poole taganev Punaarmee püüdis

vastupanu korraldada Narva all Vaivara-Auvere joonel.

Siin püsiti 17. jaanuarini. Punaküttide rindel paiknevad

jõud olid üsna kokku kuivanud. Madruste koondsalka,

Tallinna kütipolku ja Viljandi koondpataljoni oli selleks

ajaks jäänud kokku ehk 650 meest.

Täites Laidoneri 14. jaanuaril antud käsku vallutada

Narva, võeti ette riskantne operatsioon linna kiireks

vallutamiseks. Meie sõjalaevastik maandas 17. jaanuaril

Utria-Mereküla rajooni ning Narva-Jõesuusse dessandi

(500–600 meest kapten Martin Ekströmi Soome va-

batahtlike pataljonist ja 400 meest alamkapten Karl

Pauluse Eesti dessantpataljonist). 7. armee juhatus

paiskas 18. jaanuaril 1919 Narva piirkonda kiiruga kolm

polku reservist, kuid need olid madala võitlusvõimega

ega suutnud eestlastest-soomlastest dessantlastega

hakkama saada. Nii näiteks jõudis 10. diviisi 86. kütipolgu

3000 mehest kohale vaid 560, kuid needki keeldusid

võitlemast ja andsid end vangi.

Sel ajal kui põhiliselt Pauluse mehed sidusid oma

visa vastupanuga punaste jõude (meremeeste koond-

salk ja Viljandi kütipataljon, keda toetas soomusrong)

Laagna mõisa juures, tungisid soomlased põhja poolt

venelastele täiesti ootamatult Narva eeslinnadesse.

Kartes ümberpiiramist andis 6. laskurdiviisi komandör

käsu taanduda Narva jõe idakaldale. Arvestades, et Tal-

linna-Narva maanteed mööda lääne poolt edasirühkivad

Eesti rahvaväe peajõud (4. ja 5. jalaväepolk, Kalevlaste

malev) ei olnud veel Narvani jõudnudki ja punastel

oli suur arvuline ülekaal ründajate suhtes, võib seda

seletada vaid paanika ja segadusega.

Siiski ei saa väita, et soomlastel õnnestus vallutada

kogu Narva. Nende kätte langes linna põhjaosa, lõunaosas

pidasid punased vastu kuni 19. jaanuari hommikuni.

Samuti ei suudetud väheste jõudude tõttu takistada

mõlema Narva silla õhkimist.

Taandumist katsid Tartu ja Viljandi kütipolgu

väeosad, kes lahkusid linnast viimastena 19. jaanuari

varahommikul raskeid kaotusi kandes.

Peab ütlema, et Eestile appi tulnud Soome vabatahtlikud

tekitasid Punaarmee võitlejates suurt aukartust. Juba sõna

„lihunik”, mis pärines Soome enamlaste poolt vaenlasele

antud sõimunimest „lahtari”, jättis hirmuäratava mulje.

Nii nähtigi soomlastes verejanulisi metsikuid sõjamehi,

kes kõik pussnugadega maha tapavad.

Lisaks kurtsid punased selle üle, et peale dessantlastele

ründasid neid Narvas ka kohalikest elanikest „valgekaart-

lased”. Maa põles sissetungijate jalge all ja oli tegu, et

terve nahaga üle Narva jõe pääseda. Punastele oli oluline

ka oma soomusrongi päästmine, mis toimetati üle jõe

19. jaanuari öösel kell kaks vagunhaaval kartusest, et

kiiruga remonditud sild kokku variseb.

Soomlastel õnnestus Narvas korraldada suuremat

sorti veresaun, kus kõigepealt niideti kuulipildujatest

UTRIA DESSANT

JA NARVAVABASTAMINE

17.–19. jaanuar 1919

Utria dessant ja Narva vabastamine

17.–19.01.1919

Eesti Vabadussõda 1918–1920Koht Narva, VirumaaTulemus Eesti – Soome võit

Eesti Vabariik Nõukogude VenemaaJuhid M. Ekström

K. PaulusJ. Pitka

?

Osalenud jõud

1000 meestEesti sõjalaevastik

3000–5000 meest1 soomusrong

Kaotused 18 surnut ja 63 haavatut

mitusada surnut ja haavatut 1000 vangi

jõulahomläbigutrollja mme on lugsüsIga väljosatulelastvar Jugutvaaolu Asellraaleidraa

antud käsku vallutada

ratsioon linna kiireks

k maandas 17. jaanuaril

va-Jõesuusse dessandi

n Ekströmi Soome va-

eest alamkapten Karl

ist). 7. armee juhatus

piirkonda kiiruga kolm

madala võitlusvõimega

astest dessantlastega

10. diviisi 86. kütipolgu

kuid needki keeldusid

e mehed sidusid oma

e (meremeeste koond-

a toetas soomusrong)

oomlased põhja poolt

Narva eeslinnadesse.

askurdiviisi komandör

ale. Arvestades, et Tal-

ne poolt edasirühkivad

pidasid punased vastu kuni 19. jaanuari hommikuni.

Samuti ei suudetud väheste jõudude tõttu takistada

mõlema Narva silla õhkimist.

Taandumist katsid Tartu ja Viljandi kütipolgu

väeosad, kes lahkusid linnast viimastena 19. jaanuari

varahommikul raskeid kaotusi kandes.

Peab ütlema, et Eestile appi tulnud Soome vabatahtlikud

tekitasid Punaarmee võitlejates suurt aukartust. Juba sõna

„lihunik”, mis pärines Soome enamlaste poolt vaenlasele

antud sõimunimest „lahtari”, jättis hirmuäratava mulje.

Nii nähtigi soomlastes verejanulisi metsikuid sõjamehi,

kes kõik pussnugadega maha tapavad.

Lisaks kurtsid punased selle üle, et peale dessantlastele

ründasid neid Narvas ka kohalikest elanikest „valgekaart-

lased”. Maa põles sissetungijate jalge all ja oli tegu, et

terve nahaga üle Narva jõe pääseda. Punastele oli oluline

ka oma soomusrongi päästmine, mis toimetati üle jõe

19. jaanuari öösel kell kaks vagunhaaval kartusest, et

kiiruga remonditud sild kokku variseb.

Soomlastel õnnestus Narvas korraldada suuremat

sorti veresaun, kus kõigepealt niideti kuulipildujatest

107

üle Narva puusilla paanikas pagevaid punaväelasi, hiljem aga tapeti vangilangenud 27 soomlastest pu-nakütti (jätkates niimoodi oma maa kodusõja tavasid ka Eesti pinnal).

Narva lahing oli Eesti sõjaväele hiilgav võit, punaküt-tidele ja teistele Punaarmee üksustele aga raske kaotus (ainuüksi vangilangenud punaarmeelasi kogunes üle 1000 mehe) – langenuid ja haavatuid võis olla kokku mitusada. Sõjasaagiks saadi üheksa kuulipildujat, 89 hobust, 500 püssi ja üks lennuk. Hinnanguliselt võisid eesti punakütid 28. novembrist kuni 19. jaanuarini Eesti pinnal võideldes kaotada 150–200 meest surma-saanutena. Koos vangide ja haavatutega võis see arv ulatuda tuhandeni.

Võib mainida, et Utria dessandimeeste kaotused

olid Vabadussõja algperioodi kohta küllaltki tõsised, kuid võidu suurust ja vaenlase tuntavaid kaotusi arvestades tühised. Eestlased kaotasid kuus meest langenute ja teadmata kadunutena, kolm vangidena (neist kahel − leitnant H. Rebasel ja leitnant K. Tulminil − õnnestus põgeneda) ja 23 haavatutena. Soomlased vastavalt 12 langenute ja teadmata kadunutena, 30–40 haavatutena.

Narva võit oli kindlasti sama tähtis kui Paju lahin-gus saavutatu, kuid on mitmetel põhjustel jäänud viimase varju.

B: Brahman, A. Dessantpataljoni lahing Laagna all ja Narva taasvallutamine. Sõdur, nr 3−4/1939. Niinistö, Jussi. Hei-mosotien historia 1918−1922. Helsinki, 2005. Oll, Arto. Mereväe dessandid Vabadussõjas. Meremees, nr 2/2009.

N. Kull. Utria dessant. Õlimaal.

4

08.2

009

SOOVITAME

ww

w.s

erk.

ee

KLUBIRAAMAT

Raamatuklubi küsimustele vastavad Mati Õun ja Hanno Ojalo

Millal ja kuidas jõudsite äratundmisele, et just sõjaajalugu

on teie kutsumus?

M.Õ.: Aastal 1979. Esialgu paistis, et seda äratundmist saadab tolle aja kohta erakordne edu. Kirjastusega „Valgus“ sai kokku lepitud kolme sõjatehnikaajaloo-alase raamatu tegemiseks: „Sõjalaevad“, „Soomusmasinad“ ja „Sõjalennukid“. Neist kahe esimese käsikirjad kirjutasin valmis, kunstnik Väino Tõnisson joonistas neile priimad, detailpeened värvilised illustratsioo-nid. Kuid siis jäi asi venima. „Sõjalaevade“ käsikirja ja pildid võttis toimetus ette 1985–86 ning siis selgus näiteks, et Vene sõjalaevade hukkumistest ei ole soovitatav eesti lugejale kirjutada (vene lugejale võis!), illustratsioonidel ei tohi taevas olla süngeid tumedaid pilvi ja linnud ei tohi lennata ülevalt alla (see olla kogu ühiskonna allakäigu sümbol!). „Sõjalaevad“ ilmusid Entsüklopeediakirjastuse väljaandel alles 1999. aastal, 18 aastat pärast käsikirja ja illustratsioonide valmimist.H.O.: Arvan, et juba lapsepõlves, kui asusin lugema kõik-võimalikke ajaloo-alaseid raamatuid alates ajalooõpikutest ja lõpetades selliste seiklusjuttudega nagu „Egeri tähed" ja „Must nool".

Olete ka varem koos raamatuid kirjutanud, kuidas teie

omavaheline koostöö alguse sai ja kuidas see koos

kirjutamine õigupoolest käib?

M.Õ.: Koostöö algust täpselt ei mäletagi, aga selle mõt-tega tuli välja vist Hanno. Mõte osutus edukaks ja „101 Eesti lahingut“ on vist kaheksas raamat, mis meil koos tehtud. Neist kaheksast kahel on teisigi autoreid. Meie töö raamatu kallal algab selle struktuuri tegemisest ja teemade omavahelisest jagamisest. Oleme mõlemad suhte-liselt kärmed kirjutajad ja tekstide valmimisele järgneb nende ühtlustamine: korduste väljarookimine, isiku- ja laevanimede täpsustamine (kasutame suurelt osalt eri allikaid); aga ka illustratsioonide valmimine jms.H.O.: Koostöö käib päris sujuvalt, sest kahekesi raamatut kirjutades tuleb ju kaks korda vähem vaeva näha. Jagame raamatu mahu pooleks, kumbki kirjutab oma poole valmis ja siis tuleb see kokku panna. Sama teksti kahekesi kirjutada pole vajadust.

Kuidas jagasite omavahel ära raamatu „101 Eesti

lahingut“ peatükid ning kuidas otsustasite, mida 101

valikusse võtta, mida jätta? Kas konsensus lahingute osas

tuli kiiresti või pidite omavahel palju piike murdma?

M.Õ.: „101 Eesti lahingu“ peatükid jagasime vastavalt teine-teise teadmistele ja sümpaatiale (või antipaatiale) käsitleta-vate sündmuste vastu. Hea on kirjutada asjadest, mida arvad teadvat ja mille tegelased on sulle sümpaatsed. See viimane

punkt ei ole muidugi sageli täidetav, ajaloos ei saa mööda minna ka tõrget tekitavatest sündmustest ja isikutest. Üld-reeglina saavutame me Hannoga omavahelise konsensuse kiirelt, küllap oleme üpris sarnase mõttelaadiga.H.O.: Jagasime peatükid ära osaliselt selle järgi, milliseid lahinguid olime juba varem uurinud ja käsitlenud eelnevates raamatutes. Läbirääkimisi pidasime, kuid piikide murdmiseks asi ei läinud.

Kas olulisi lahinguid jäi palju välja või oli etteantud 101

piisav arv?

M.Õ.: Ei usu, et Eesti ajaloole väga olulisi lahinguid selle 101 hulgast välja jäi. Kuigi, eks valik ole subjektiivne. Teised mehed (või naised) oleksid teinud veidi teistsuguse valiku. Aga Eesti sõjaajaloos on relvakokkupõrkeid, millest ei saa üle ega ümber, kui see arv piirduks ka 26 või 51-ga.H.O.: Arvan, et olulisi lahinguid välja ei jäänud, 101 on täiesti piisav arv.

Missugune lahing (või lahingud) on teie meelest Eesti

ajaloole olnud kõige määravama tähtsusega?

M.Õ: Sellist lahingut minu arvates ei ole. Küll on aga selliseid sõdu – muistne vabadusvõitlus, mille kaotamine pühkis meid ligi 700 aastaks kultuurrahvaste nimistust; I maailma-sõda, kus Vene tsaaririik kokku kukkus ja tekkis võimalus meie oma riigi tekkeks; vabadussõda, kus see võimalus relva jõul ja vere hinnaga kinnitati; II maailmasõda, kus meie täis-söönud ning endaga rahulolevad riigiisad selle iseolemise jälle kaotasid. Selle ara kaotuse vilju maitseme senini, ka uue vabariigi ajal. H.O.: See on küll keeruline küsimus. Kindlasti Madisepäeva lahing 1217. aastal, samuti Narva lahingud 1919. aastal.

10.2

012

4

ww

w.s

erk.

ee

Mati Õun ja Hanno Ojala Varraku toimetuses augustis 2012. Foto: Päivi Palts

5

08.2

009

ww

w.s

erk.

ee

SOOVITAME

ww

w.s

erk.

ee10

.201

2

5

VeremaadEuroopa Hitleri ja Stalini vahelTimothy Snyder

Kirjastus VarrakTõlkinud Rein Turu536 lk, kõva köide, 160 × 240 mmKOOD 24257

Kolmas ReichUus ajaluguMichael Burleigh

Kirjastus VarrakTõlkinud Rein Turu, Jaanus Õunpuu839 lk, kõva köide, 165 × 246 mmKOOD 19345

II maailmasõda. Täpne ja näitlik teejuht välksõjast Hiroshimani

Kirjastus VarrakTõlkinud Rein Turu360 lk, kõva köide, 255 × 307 mmKOOD 20921

Sooduspakkumine klubiraamatu

„101 Eesti lahingut” ostjatele ja tellijatele:

siin iga raamat vaid

9.90 €

60

Narva kaitsmine 7.05.1704–28.08.1704 (26.04.–16.08.1704)

Põhjasõda 1700–1721Koht NarvaTulemus Venemaa võit

Venemaa RootsiJuhid Peeter I

feldmarssal Georg Ogilvy

kindral Henning Rudolf Horn

Osalenud jõud

45 000 meest100 suurtükki

4500–5100 meest449 suurtükki

Kaotused 2000–3000 surnut 2700 surnut1843 vangi

Narvat vallutama suundus Vene piiramisvägi juba 1704.

aasta kevadel enne Tartu käsilevõtmist. Kõigepealt blo-

keeris vojevood Pjotr Apraksini 8000-meheline korpus mai

algul Narva jõe suudme, seejuures seati mõlemale kaldale

üles kokku kaheksa suurtükki tõkestamaks Narvale abi

saatmist mere poolt. Juunis asuti laagrisse juba Narva ja

Jaanilinna juures ning alustati piiramistöid, komandandi

käsul põletasid rootslased maha Narva eeslinnad. Esialgu

oli Vene sõjaväes ligi 20 000 meest, kuid pärast Tartu

langemist 24. juulil saabus kohale ka Šeremetjevi armee

ning nüüd oli piirajaid kokku 45 000 sõjameest. Narvat

kaitses eri andmetel 4500–5100 rootslast (nende hulka

on arvatud ka eestlastest koosnevad Läänemaa ja Järva-

Viru maarügemendid) jonnaka ja isepäise komandandi

Henning Rudolf Horni juhtimisel.

21. juulil alustasid venelased linna tulistamist pii-

ramissuurtükkidest ning saavutasid seejuures ka edu

Narva bastionide ja müüride purustamisel. Ööl vastu

12. augustit tabas üks Vene lõhkepomm kindluse suu-

rimat laskemoonaladu, mis õhku lendas. Lisaks sellele

kannatas Narva juba pikemat aega toiduainete nappuse

käes. Kõigele vaatamata keeldus Horn igasuguse abi-

lootuseta siiski jonnakalt kapituleerumast ja Peeter I

valmistas ette tormijooksu. See algas ootamatult 20.

augustil kell 14. Ootamatult tabatud Narva kaitsjad (kes

olid oodanud rünnaku algust eelmisel ööl ja kellest suur

osa nüüd magas) ei suutnud kaua vastu panna ja peale

tunniajalist ägedat võitlust tungis Vene vägi linna sisse.

Järgnes veresaun ja kahepäevane rüüstamine, mille

legendi kohaselt olevat lõpetanud vaid tsaari isiklik

sekkumine, kes raius mõõgaga surnuks mitu kõige

innukamat rüüstajat.

Vangistatud komandandile olevat raevunud tsaar

vastu lõugu andnud ja oobersti kaheks nädalaks ahelates

vangikeldrisse sulgenud (liigse ülbuse ja Vene sõjavangide

halva kohtlemise eest). Hiljem Venemaale viidud Horn

vabanes sõjavangist alles kümne aasta pärast.

Oma kaotusteks tormijooksul nimetavad Vene allikad

hämmastava täpsusega 359 langenut ja 1340 haavatut, kogu

piiramise jooksul kantud kaotused olid kindlasti suuremad.

Rootslasi sai surma kokku kuni 2000–2700 meest (neist

1300 langes tormijooksu käigus), 1843 langes vangi. Kuid

kõige õnnelikumad olid need 400 sõjameest, kes paik-

nesid Jaanilinnas. Nemad panid vastu kuni 28. augustini

ja kapituleerusid siis tingimusel, et neil lastakse koos

käsirelvadega vabalt lahkuda. Seekord pidasidki venelased

sõna, rootslased läkitati Tallinna ja Viiburisse.

Narva vallutamine oli tsaari jaoks suur võit, lisaks

langes venelaste kätte suur sõjasaak – ligi 449 mitme-

sugust kahurit, haubitsat ja mortiiri, 11 000 püssi ning

hulgaliselt muud sõjavarustust.

B: Palli, Heldur. Kui Raudpea läks: pildikesi Põhjasõja ajast. Tallinn, 1967. Kroon, Kalle. Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas. Tallinn, 2007.

26NARVA

KAITSMINE

7. mai–28. august 1704

61

Peeter I peatab rüüstamise Narvas. Fragment A. Zauerweidi maalist.

€ 28.58T A V A H I N D€ 9.90

KLUBIHIND

€ 24.73T A V A H I N D€ 9.90

KLUBIHIND

€ 19.60T A V A H I N D€ 9.90

KLUBIHIND

6

08.2

009

SOOVITAME

ww

w.s

erk.

ee10

.201

2

6

Valikraamatust ei pea ära ütlema, selle saad soovi korral tellida.

Iga valikraamat annab boonus punkti ja vabastab postikulust.

ww

w.s

erk.

ee

VALIKRAAMAT

€ 19.60T A V A H I N D€ 17.50

KLUBIHIND

PARIISI ABIKAASAPaula McLain

Raamatu peategelane on Hadley Richardson, kes kohtub kahekümne kaheksa aastaselt Chicagos Ernest Hemingwayga ning armub, sest teda võluvad mehe energia ja kirglik tahe kirjanikuks saada. Nad abielluvad ja lähevad elama Pariisi. Pariis on just selline, nagu seda kirjeldas Hemingway oma raamatus „Pidu sinus eneses”, ainult et nüüd vaadeldakse seda tema naise silmadega. Õhtud kirjanike ja kunstnikega, säravad vestlused, purjutamine ja üldine õhkkond polnud kindlasti soodne abielu püsimiseks ning ka Hadley ja Hemingway koosellu tulevad lahkhelid. Poja sünd ei paranda asja ning mida kuulsamaks Hemingway saab, seda suuremat huvi pakub ta ka teistele naistele.

Kirjastus VarrakInglise keelest tõlkinud Tiiu Loog336 lk, kõva köide145 × 203 mmKOOD 25841

uus!

Foto: Stephen Cutri

PAULA MCLAIN sündis 1965. Ohios. Tema vanemad hülgasid kõik oma lapsed ning Paula ja tema kaks õde käisid järgmised 14 aastat ühest asendusperest teise. Lõpuks avastas Paula endas soovi ja võime kirjutada ning alustas luulest. Ta õppis luulet Michigani ülikoolis ja on saanud 1996. aastast saadik mit-meid loome stipendiume. Ta on kir-jutanud kaks luulekogu ja kõrgelt hinnatud mälestusteraamatu „Nagu perekond”. Enne „Pariisi abikaasat” on ta avaldanud ka romaani „Sõidupilet”.

7

08.2

009

ww

w.s

erk.

ee

SOOVITAME

10.2

012

ww

w.s

erk.

ee

KLUBI SOOVITAB

7

uus!

HÕRGUD KINGITUSED Isetehtud kinkekarpidest retseptideniJess McCloskey

Pole tähtpäeva, mis ei vääriks mõnd isetehtud kingi-tust koduse hõrgutise kujul. Üha rohkem inimesi naaseb traditsioonilise toiduvalmistamise juurde ning seetõttu on suurenenud ka huvi isikupäraste kingitus-te vastu. Selle raamatu läbimõeldud ja viimistletud ret-septid teevad kingisaajale kindlasti rõõmu ning nende valmistamisega saavad hakkama ka kõige rohelisemad kokad. Raamatu retseptid on lihtsad, nende põhjal valmi-vad kingitused aga rikkaliku ja põneva maitsega – sobiva retsepti leiab siit nii šokohoolikule kui ka tšilli-sõbrale. Autor annab ülevaate kogu protseduurist ala-tes koostisosade ostmisest kuni selgitustega retseptide-ni ja elegantsete pakendite valmistamise juhisteni.

Kirjastus VarrakInglise keelest tõlkinud Piret Raudsepp144 lk, kõva köide 200 × 220 mmKOOD 25384€ 17.60

T A V A H I N D€ 15.90KLUBIHIND

Pehmed maiustused

KOLMAS PEATÜKK

Aeg-ajalt tekib vast igaühel isu millegi magusa järele, mis ei kuulu päriselt šokolaadi maailma. Sellest peatükist leiad just niisuguseid isuäratavaid pehmeid maiustusi, mis

on otse loomulikult ka imetoredad kingitused.

57

Muffinid

Kuumuta ahi 190 kraadini. Kata muffinipanni pesad paber- või silikoonvormidega.

Sega pehmet võid, kuni see muutub heledamaks ja läheb vahtu.

Vispelda teises kausis kokku kuivained. Sega eraldi munad ja piim.

Lisa vahustatud võile vaheldumisi kuivained ja piima-munasegu. Sega pehmeks tainaks. Sega õrnalt juurde granaatõunasiirup ja -seemned.

Jaga tainas muffinipanni pesadesse, nii et need oleksid kolmveerandini täidetud. Küpseta 15 minutit, kuni muffinid on kerkinud ja hakkavad pruunistuma. Lase muffinitel enne kaunistamist jahtuda.

Võikreem

Vahusta või heledaks. Lisa suhkur. Vahusta segu, kuni see on hele ja kohev ning hoiab kuju.

Sega juurde mesi või hele siirup ning sega veel läbi. Pane mett või siirupit nii palju, et saaksid sobiva konsistentsi ja maitse. Enne jahtunud muffinite kaunistamist tõsta kreem külmkappi jahtuma.

Säti muffinid kinkekarpi. Säilivad õhukindlalt suletud karbis külmkapis kuni 2 päeva või sügav-külmikus kuni 2 nädalat.

GRANAATÕUNA-MUFFINID

MEE-VÕIKREEMIGA

Granaatõunasiirup on õige särtsaka loomuga. Seda äärmiselt teravat

ja tugevamaitselist lisandit saab kasutada mitmesugustes maiustustes.

Kõige paremini sobib see aga kerge ja isuäratava muffini maitsega.

1

1

2

3

4

5

3

12–24 MUFFINIT

MUFFINID145 g pehmet magedat võid190 g peensuhkrut145 g isekerkivat jahunäputäis soola4 muna4 sl väherasvast piima120 ml granaatõunasiirupit2 värske granaatõuna seemnedMEE-VÕIKREEM75 g pehmet magedat võid600 g sõelutud tuhksuhkrut60–120 ml mett (või soovi korral heledat siirupit)

SOOVITUSMida rohkem mett kreemi hulka segada, seda vedelam kreem tuleb. Kui tahad vedelamat tulemust, võta rohkem mett, kui paksemat, siis vähem.SOOVITUS

Üllata sööjaid kaht sorti muffinitega, ilma et näeksid mingit

lisavaeva. Valmista muffinite põhitainas ning lisa poolele

tainast ühe granaatõuna seemned ning pool siirupist.

Maitsesta ülejäänud tainas millegi muuga.

2

8

08.2

009

SOOVITAME

ww

w.s

erk.

ee

KLUBI SOOVITAB

10.2

012

8

uus!

1001 LAHINGUT, MIS MUUTSID AJALUGUR. G. Grant

Alates esimestest ajalooürikutes jäädvustatud relvastatud kokkupõrgetest, mis toimusid Sumeris 2500 eKr, on geograafilise ja poliitilise paremuse saavutamiseks ikka ja jälle lahinguid peetud. See raamat annab asjatundliku ja põhjaliku ülevaate maailma poliitilise ja kultuurimaastiku kujunemist mõjutanud relvastatud kokkupõrgetest, mis hõlmavad pikka ajavahemikku antiikaja väikestest lahin-gutest tänapäeva laastavate konfliktideni. „1001 lahingut, mis muutsid ajalugu” kirjeldab viimase 5000 aasta kõige pingelisemaid, dramaatilisemaid, olulisemaid ja erakordsemaid relvastatud kokkupõrkeid ning nende mõju kogu maailma arenguloole. Raamatu illustreerimisel on kasutatud vanu gravüüre, nüansirikkaid gobelääne, dramaatilisi maale ja meeldejäävaid fotosid.

Kirjastus VarrakInglise keelest tõlkinud Olavi Teppan, Kalle Klein, Lauri Vahtre, Ingvar Bärenklau, Andrus Maran960 lk, kõva köide, 160 × 210 mmKOOD 25438

€ 33.40T A V A H I N D€ 25.00

KLUBIHIND

536 | 1800–1899 1800–1899 | 537R Värviline litograafia aastast 1893: Constitutioni ja Guerriere’i duell.„Smolenski lahing 1812” – linn kannatab nii Prantsuse kui Vene üksuste tegevuse tõttu. R

Kui Napoleon tungis 1812. aasta juunis Venemaale,

siis tegi ta seda üle poolemiljonilise ja paljurahvu-

selise armee eesotsas. Ta vajas kiiret ja otsustavat

võitu, kuid hoolimata edust Smolenski all ei suutnud

ta venelaste vastupanu murda. See tähendas, et sõda

kandub aina sügavamale Vene territooriumile.

Napoleoni sõjakäigu esimeste nädalate siht oli Vene

armee strateegiliselt sisse piirata. Tunduvas arvulises

vähemuses venelased aga taandusid, selle asemel et

riskida pealahinguga. Napoleon lootis, et venelased on

sunnitud lahingusse astuma Smolenski kui ühe kõige

pühama Vene linna juures. Selles oli tal õigus: keiser

Aleksander ja vene rahvas nõudsid, et linna ei tohi võit-

luseta ära anda.

Kaks Prantsuse kolonni ületasid öösel Dnepri ja

fors seeritud marss tõi nad 48 kilomeetri kaugusele

Smolenskist, enne kui kohati vastupanu. Kangekaelne

järelväelahing võimaldas venelastel mehitada Smolenski

vanad ja räämas linnakindlustused; eeslinnades rullus

segane võitlus, kui prantslased linnale tormi jooksid.

Prantsuse suurtükivägi pommitas suurema osa linnast

põlevaiks varemeiks, kuid Vene jalavägi kaitses oma posit-

sioone nii sünge visadusega, et see jahmatas prantslasi.

Tõmmanud vaenlase lahingusse, üritas Napoleon teda

sisse piirata. Vene väejuhid mõistsid ohtu ja andsid käsu

öö jooksul taanduda. Taas sai otsustavaks kümnest pol-

gust koosneva järelväe visadus, kui esimesed Napoleoni

üksused (peamiselt portugali ja saksa nekrutid) linna tun-

gisid. Venelased läksid üle jõe ja põletasid enda järel sillad.

Napoleon hõivas vaid varemetevälja. JS

Kaotused: Venemaa – 125 000 mehest 12 000 kuni 14 000

surnud või haavatud; Prantsusmaa – 185 000 mehest

10 000 surnud või haavatud

18. juunil 1812 kuulutasid Ühendriigid Suur britanniale

sõja. Selle tingis aja jooksul kogunenud pahameel

inglaste vastu, mille üks põhjus oli Ameerika sada-

mate osaline blokaad. Üks Ameerika rannikul hiili-

vatest Briti sõjalaevadest oli 38 suurtükiga fregatt

Guerriere kapten James R. Dacresi juhtimise all.

Dacres ei mõelnudki Ühendriikide väikest laevastikku karta ja

otsis lahingut. 19. augustil umbes kell kolm peale lõunat mär-

kas ta 400 miili Halifaxist kagus põhjatuules seilamas üksikut

Ameerika sõjalaeva. See oli suurem ja paremini relvastatud

(44 suurtükiga) fregatt Constitution kapten Isaac Hulli juhti-

misel. Nagu tavaliselt oli mõlemal suurtükke rohkem, kui näi-

tas ametlik arv (Constitutionil 54, Guerriere’il 49), sealhulgas

eriti raskeid lühimaa võitluseks mõeldud kahureid.

Dacres andis kaks korda kaugelt edutult tuld. Hull ootas

vastusega, kuni vaenlane jõudis lähemale. Meremehed

ja täpsuslaskurid mõlema laeva taglases avasid musketi-

tule vaenlase meeskonna ja ohvitseride pihta laevalael.

Suurtükkide kogupauke vahetades lõi üks Hulli kahurikuul

Guerriere’i besaanmasti minema, mille tagajärjel laevad

kergelt kokku põrkasid. Hull manööverdas Constitutioni

vaenlase teise pardasse ja taas vahetati kogupauke.

Ameeriklaste suurtükituli kahjustas Guerriere’i keret

ja grootmasti, mis purunes ja tõi laevad jälle kokku. Enne

kui kumbki kapten jõudis teele saata rünnakusalga,

eemal dusid laevad teineteisest. Guerriere’i meeskond

koristas kiirustades rususid, Hull aga lähenes, kavatsedes

Guerriere’i teki kartetšitulega üle külvata. Haavatuna ja

võimetuna kontrollima oma laeva, mille suurtükid olid

segamini ja juba veepiiril, pidas Dacres ohvitseridega nõu.

Need nõustusid, et edasised ohvrid oleksid mõttetud, ja

laev langetas lipu. RB

Kaotused: Ühendriigid – 476 mehest 9 surnud ja

13 haavatud; Suurbritannia – 263 mehest 21 surnud ja

57 haavatud

Constitution ja Guerriere 19. august 1812Smolensk 16.–18. august 1812

1812. aasta Ameerika-Briti sõda Napoleoni sõjad

Borodino 1812 Wagram 1809 Fort George 1813

ww

w.s

erk.

ee

Võidad üle 8 euro!

9

ww

w.s

erk.

ee

SOOVITAME

ww

w.s

erk.

ee10

.201

2

9

ILUKIRJANDUS

ProtsessijadJohn Grisham

Finley & Figgi advokaadibüroo suudab end vaevu ära elatada. Ühel päeval satub nende juurde noor, kuid juba läbipõlenud jurist David Zinc, kes on just töötuks jäänud. Uue tööjõu abiga on F&F valmis käsile võtma tõeliselt suure kohtuasja, mis võib osanikud rik-kaks teha. „Protsessijad“ on pööraselt nauditav lugu, tuubil täis kohtu-draamat, kavaldamist ja pingekruvi-mist.

Targa mehe hirm II osaPatrick Rothfuss

Triloogia „Kuningatapja kroonika“ teise raamatu „Targa mehe hirm” teises osas jätkuvad Kvothe seiklused. Värskeid arme jagub nii tema kehale kui hinge, ent need on odav hind saa-dud teadmiste ja oskuste eest. Sest see Kvothe, kes ülikooli naaseb, pole liht-salt osavate kätega muusik, vaid meis-ter ka armuasjades ja mõõgavõitluses. Ning tuule nime kasutamine õnnestub ikka sagedamini.

Idatuulte pöörisesVaino Kallas

Romaani sündmustik toimub aastatel 1940–1947 ühes Eesti vallas ja kandub romaani lõpus osaliselt väljapoole Eestit. Sündmustik algab 1940. aasta „juunipöördega“ ja nõukogude riigikor-ra kehtestamisega Eestis. Järgnevad küüditamine ja Suvesõja sündmused ning algav Saksa okupatsioon. Nende sündmuste taustal hargneb kahe noore kiindumise ja armumise lugu.

Kirjastus VarrakInglise keelest tõlkinud Juhan Habicht584 lk, kõva köide, 143 × 200 mmKOOD 25223

Kirjastus Grenader319 lk, kõva köide, 115 × 125 mmKOOD 512003€ 12.40

KLUBIHIND

€ 22.50KLUBIHIND

€ 20.90KLUBIHIND Kirjastus Varrak

Inglise keelest tõlkinud Lauri Saaber376 lk, kõva köide, 145 × 200 mmKOOD 25865

KasvuhoonelillLucinda Riley

Lapsepõlves armastas tulevane kont-sertpianist Julia Forrester veeta aega Wharton Parki härrastemaja kasvu-hoones, kus õitsesid eksootilised lil-led. Nüüd, vaevaliselt toibudes teda tabanud isiklikust tragöödiast, leiab ta jälle sealt lohutust. Lucinda Riley haa-rav jutustus viib lugeja ka ajas tagasi, sõjast räsitud Euroopasse ja eksooti-lisse Tai Kuningriiki, ühendavaks lüliks armastuse keerdkäigud.

CetagandaLois McMaster Bujold

Miles Vorkosigani seiklused jätkuvad sedapuhku Cetaganda planeedil. Cetaganda impeeriumi keisrinna on surnud ning Miles ja ta nõbu Ivan osalevad matustel Barrayari diplomaa-tidena. Esmapilgul üsna ohutu mis-sioon pakub esimese üllatuse kohe, kui mehed saabuvad – nimelt ründab neid arusaamatul põhjusel üks sur-nud keisrinna teenreid. Järgmisel päe-val on see teener juba surnud...

TulemüürHenning Mankell

Kaks noort tüdrukut tapavad jõhkralt taksojuhi. Mõni päev hiljem leiab turva mees pangaautomaadi juurest surnud mehe. Peagi pärast seda toi-mub elektrikatkestus, mis matab suure osa Skånest pimedusse. Riket likvideerima saadetud montöör teeb alajaama juures kohutava avastuse. Uurimist juhtiv Kurt Wallander aimab, et kõik need sündmused on omavahel mingil kombel seotud.

Kirjastus VarrakInglise keelest tõlkinud Piret MarvetSari „F-sari”, 272 lk, pehme köide, 143 × 200 mmKOOD 24714

Kirjastus VarrakRootsi keelest tõlkinud Kadri Papp464 lk, pehme köide, 130 × 200 mmKOOD 25247

€ 20.90KLUBIHIND

€ 20.90KLUBIHIND


Inglise keelest tõlkinud Anne KahkSari „Varraku ajaviiteromaan“512 lk, kõva köide, 145 × 203 mmKOOD 25858

10

08.2

009

SOOVITAME

ww

w.s

erk.

ee10

.201

2

10

ww

w.s

erk.

ee

NOORTELE JA LASTELE

Ruubeni liblikad. KirsipiiaKiiri Saar

Septembrikuu algus toob ühte Tallinna gümnaasiumi lõpuklassi uue õpilase – nägusa ja kütkestava Ruubeni, kes võidab oma meeldiva oleku, erakordse tarkuse ja sarmiga otsekohe koolikaaslaste poolehoiu. Ent kõigi üllatuseks näib noormees kaunitest kooliõdedest enim huvi tundvat hoopis paksukese ja palju-de pilkealuse Kirsipiia vastu.

VälisedScott Westerfeld

Scott Westerfeldi „Inetutega” alanud sarja viimases raamatus on endine režiim langenud, kedagi ei tehta enam ilusaks udupeaks ja Tally on läinud elama vabasse loodusesse. Maailm on muutunud ning autor näitab, milliseks. Raamatu peateemaks on ilukultuse asemel kuulsusekultus.

Õpetaja Kusti kummitab ja teisi jutteKristiina Kassillustreerinud Heiki Ernits

Kristiina Kassi põnevas ja lõbusas jutukogus seiklevad peale kummi-tava õpetaja ka mustkunstnik, hambahaldjas, hiiglased, nõiad, päkapikud, printsid ja metsakollid. Ja muidugi ka mõned üsna tavali-sed lapsed ning natuke ebatavali-sed kassid ja koerad.

Kirjastus VarrakTõlkinud Kret Kaasik408 lk, pehme köideKOOD 25872

Kirjastus Tänapäev148 lk, kõva köide, 170 × 235 mmKOOD 272235€ 13.15

KLUBIHIND

€ 15.90KLUBIHIND


271 lk, pehme köide, 130 × 200 mmKOOD 25780

Vaata! Otsi! Leia meid üles!Hartmut Bieber

Kas talus, mänguväljakul, jaamas, basseinis või mõnes muus põnevas kohas – sellest raamatust leiad palju lõbusat avastamiseks! Otsi üles kõik tegelased, keda sa pildiribal näed, ja räägi, mida nad teevad. Vahva pildiraamat kõige pisematele, mis arendab lapse kõne- ja vaatlusoskust.

Kirjastus Varrak28 lk, pappraamat234 × 314 mmKOOD 25407

Annika, Marie ja nende sõbrad PabernukuraamatRenate Cossmann

Raamatus on 11 pabernukku, nende riided ja mänguasjad, mida saad ise välja rebida ja nende jaoks toredaid mänge välja mõelda. Nukud seisavad ka püsti, et saaksid neid liigutada, kuhu sulle meeldib.

Kirjastus Varrak40 lk, kõva köide215 × 280 mmKOOD 25476

€ 8.90KLUBIHIND

€ 8.90KLUBIHIND

11

08.2

009

ww

w.s

erk.

ee

SOOVITAME

VARIA

11

10.2

012

ww

w.s

erk.

ee

Andmise mõteStefan Klein

Stefan Klein näitab, millised seadused otsus-tavad meie elus edu ning ebaedu üle. Ja ta kirjeldab, miks inimlik kooselu ning teiste parem käekäik kuuluvad meie sügavaimate vajaduste hulka. Teiste eest hoolitsemine kaitseb meid mitte üksnes üksinduse ja dep-ressiooni eest. Pigem teeb isetus meid õnneli-kumaks ja edukamaks – ning nagu on tõesta-tud, tagab meile koguni pikema elu.

Naise tervisGillian McKeith

Autor näitab, kuidas saavutada kontrolli oma hormoonide üle, nii et võite purjetada läbi puberteedi, särada raseduse ajal ning minna läbi menopausi graatsiliselt ja väärikalt. Õppige toime tulema kõigi oma kehas toi-muvate muutustega, nii et võiksite olla pari-ma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise juures ja saaksite hakkama kõigi probleemi-dega.

Minu IndiaEeva Kaun

Indias reisides varitseb meid üks suur oht, see on oht üle mõelda. Targem on üldse mitte mõelda, või kui, siis ainult südamega. See on ainus viis üle elada töö India konto-ris, mister ja madam Singhid, pidev maine üle muretsemine, kriket, Mysore’i kuningas ja kõik need tassid seda neetud chai’d.

Snaiper idarindelAlbrecht Wacker

Wehrmachti snaipri, rüütliristi kavaleri Josef Allerbergeri mälestused pakuvad lugejale tõepärase ja ilustamata ülevaate ühe Wehrmachti edukaima snaipri värbamisest, väljaõppest ja lahingutegevusest. Ühes tema-ga saate osa 3. mägidivisjoni võitlusest ida-rindel ning tema argipäevast täis hirme, ene-seületamist ja võitlusi.

Kirjastus Petrone Print396 lk, pehme köide, 130 × 190 mmKOOD 511006

Kirjastus ErsenTõlkinud Age Kullerkupp295 lk, pehme köide, 140 × 208 mmKOOD 252374

Kirjastus VarrakTõlkinud Krista Räni328 lk, kõva köide, 130 × 200 mmKOOD 26022

€ 17.90KLUBIHIND

Kirjastus PilgrimTõlkinud Julika Laulik, Pille Runtal415 lk, pehme köide, 170 × 220 mmKOOD 469604

€ 17.20KLUBIHIND

€ 12.30KLUBIHIND

€ 15.00KLUBIHIND

Antiliibanon 2011Tiit Pruuli

Tiit Pruuli raamat avab Liibanonis pantvangis olnud seits-me eestlase vabastamise tagamaid. Põnevusraamatust saab teada, kuidas tegutsesid Eesti välisministeerium, kaitsepolit-sei, välisluure ja teised ametiasutused ning üksiküritajad nii Eestis kui ka mujal maailmas. Raamatus on seniavaldamata dokumente, andmeid läbirääkimisest, röövitute sugulaste päevikukatkeid. Samuti antakse põhjalik ülevaade Lähis-Ida ajaloost, kultuurist ja poliitikast.

Kirjastus GoGroup400 lk, kõva köide150 × 215 mmKOOD 926725

Feng shui ja bagua: abistajate, õpetajate ja reiside feng shuiJanno ja Siret Seeder

Janno ja Siret Seeder: „Sarja kuuendas raamatus käsitleme bagua kaheksa tsooni teooria kuuendat eluvaldkonda. Õpime tundma selle eluvaldkonna olemust ja mõjutusi teiste bagua alade suhtes, samuti näitame, kuidas seda tsooni tasakaalustada, aktiveerida ja ravida ning õppida kasutama mitmesuguseid abivahendeid.”

Telli ka Janno ja Siret Seederi varem ilmunud raamatuid:

Karjääri ja õigete valikute feng shui KOOD 19642 14.60 € Suhete ja armastuse feng shui KOOD 19659 14.60 €Sugupuu ja mineviku feng shui KOOD 19666 14.60 €Raha ja rahulolu feng shui KOOD 19673 15.50 €

Kirjastus Varrak200 lk, pehme köide145 × 198 mmKOOD 19680

h b b€ 16.90

KLUBIHIND

€ 14.90KLUBIHIND

12

08.2

009

SOOVITAME

ww

w.s

erk.

ee10

.201

2

12

ww

w.s

erk.

ee

SUUR SOODUSPAKKUMINE! Pakkumine kehtib,

kuni raamatuid jätkub!

Kehahoolduse käsiraamatSusan Elisabeth Davis, Mona Behan

Koostöös tuntud naha-, juukse- ja kehahooldustoodete tootja The Body Shopiga sündinud raamat pakub naistele sadu viise oma ter-vise, välimuse ja vaimse heaolu parandamiseks.320 lk, pehme köide, 200 × 242 mmKOOD 19987

Massaaž ja aroomteraapiaCatherine Stuart

Praktiline illustreeritud käsiraa-mat pea-, näo-, keha- ja jalamas-saažiks, lisaks on raamatus suur valik aroomteraapia ravivõtteid.512 lk, kõva köide, 165 × 220 mmKOOD 18898

Märgid ja sümbolidRaamatus seletatakse lahti üle 2000 märgi ja sümboli, alates liht-satest kujunditest ja värvidest kuni jumalate, pühade rituaalide ja kuulsate kaubamärkideni.352 lk, kõva köide200 × 240 mmKOOD 19055

VAU! Piltidega entsüklopeedia kogu pereleSee visuaalselt köitev teos on täide tud ohtrate teadmistega metallidest molluskiteni, robotitest revolutsioonideni ning inimkeha saladustest kõrgkultuuride saavu-tusteni.

297 lk, kõva köide258 × 308 mmKOOD 19550

50 aastat saatana embusesRein Kasak

Autor selgitab omaenda näite varal, kuidas KGB tegutses: kui-das värvati informaatoreid, kuidas neid psühholoogiliselt mõjutati, milline oli KGB tegevuse haare.

585 kõva köide, 174 × 246 mmKOOD 22819

Ainus armastusTõnu Õnnepalu

Esseekogumik sisaldab teiste seas pikemaid käsitlusi B. Alveri, A. Suumani, V. Luige, P. Sauteri, aga ka F. Mauriaci, M. Houellebecqi ja J. Littelli loomingust.

355 lk, kõva köide, 125 × 205 mm KOOD 23328

Salme jõuludeksKoostaja Peep Ilmet

Salmikus on jõulusalmid meie kõige armastatumatelt (laste)luule klassikutelt, aga ka noorema põlv-konna luuletajatelt.

159 lk, kõva köide135 × 218 mmKOOD 21676

501 filmitähtePeatoimetaja Steven Jay Schneider

See põhjalik teatmik filmiajaloo säravaimatest tähtedest on illustree-ritud rohkete fotodega filmidest ja kaadritagustest stseenidest ning tulvil põnevaid fakte.

640 lk, kõva köide, 165 × 217 mmKOOD 17426

Pühakud. Kunst, ajalugu, ilmutusedMichael McMahon

429 lk, kõva köide, 135 × 180 mm

Inglid. Kunst, ajalugu, ilmutusedMargaret Barker

431 lk, kõva köide, 135 × 180 mm

Shantaram. I raamat ja II raamatGregory David Roberts

„Shantaram” põhineb suurel määral selle autori Gregory David Robertsi enda elul. Talle määrati kõikvõimalike süütegude eest 19-aastane vangla-karistus, ent tal õnnestus päise päeva ajal Victoria vanglast välja kõndida ning saada üheks tagaotsituimaks ini-meseks Austraalias. Mumbais asutas ta tasuta kliiniku ning liitus kohaliku maffiaga. Lisaks jõudis ta õppida ära hindi keele, veeta aega India vanglas, armuda, mängida Bollywoodi filmides ning sõdida Afganistanis.

Tõlkinud Riina Jesmin463 lk + 341 lk, pehme köide, 160 × 240 mmKOOD 334491

Tavahind

18.45Tavahind

20.64Tavahind

18.15Tavahind

23.14

€ 5.90 KLUBIHIND

€ 9.90 KLUBIHIND

€ 9.90 KLUBIHIND

€ 9.90 KLUBIHIND

Tavahind

19.44Tavahind

12.58Tavahind

9.27Tavahind

20.64

€ 9.90 KLUBIHIND

€ 5.90 KLUBIHIND

€ 7.90 KLUBIHIND

€ 4.90 KLUBIHIND

Tavahind

28.76Tavahind

44.52

€ 7.90 komplektiHIND

€ 14.50 komplektiHIND

„Pühakud” on austusavaldus meestele ja naistele, kes on üles näidanud nii tähelepanuväärset usku, et neist on saanud püha-kud. „Inglid” aga on uurimus juudi ja kristlikus pärimuses esine-vatest inglitest. Mõlemad raamatud on kaunilt ja rikkalikult illustreeritud.

KOOD 19512

Komplekt 2 raamatust:Komplekt 2 raamatust:

13

ww

w.s

erk.

ee

MA

KSTUD

VASTU

SEESTI

VARRA

K AS

PÄRN

U M

NT 67A

10134 TALLIN

N

TASU

B

POSTIK

ULU

SAA

JA

Luba nr. 1066

LP RAAMATUKLUBI LIIGE – palun täida kõik allolevad read!

Ees- ja perekonnanimi .......................................................... Klubiliikme number ......................................................................... Telefon....................................................................................................

LP UUS KLUBILIIGE – palun täida kõik allolevad read!

Ees- ja perekonnanimi .....................................................................

Aadress ................................................................................................... Telefon....................................................................................................

E-posti aadress ...................................................................................

Liitun Suure Eesti Raamatuklubiga .......................................... (allkiri)

Valin liitumiseks järgmised 3 raamatut, 1 € tükk:Kood _________ Kood _________ Kood _________

HEA UUS KLUBILIIGE!Vali siit 3 liitumisraamatut, 1 € tükk! Tutvu ka meie klubireeglitega lk 15, sealt saad täpse info klubiliikme soodustuste kohta ja muud olulist teavet. NB! Liitumis-raamatute postikulu maksab Suur Eesti Raamatuklubi.Küsimuste korral helista 646 0218.

Too sõbrad Raamatuklubisse ja teeni raamatuostu raha! Iga Raamatuklubiga liitunud sõbra eest TEENID 10 EUROT!Klubiga liitunud sõber saab endale valida 3 LIITUMISRAAMATUT, VAID 1 € TÜKK!

• Tutvusta sõbrale Raamatuklubi ning täitke koos kõrvalolev kupong.

• Palu sõbral siit leheküljelt endale valida 3 liitumisraamatut, 1 € tükk.

• Postitage liitumiskupong, mille postikulu on Raamatuklubi juba tasunud.

• Mida rohkem sõpru Raamatuklubisse tood, seda rohkem raamatuostu raha kogud!

• Ühelt aadressilt võib klubisse kuuluda üks inimene.

• Kui soovid Raamatuklubisse kutsuda rohkem sõpru kui kupongile mahub, võta ühendust meie klienditeenindusega, leiame lahenduse.

TOIMI NII:

Sinu sõber saab paki liitumisraamatutega ja arve. Postikulu tasub Raamatuklubi. Sina saad 10 eurot raamatuostu raha oma klubiarvele pärast seda, kui Sinu sõber on liitumisraamatute eest tasunud. Raha saad kasutada Raamatuklubist ostetud raamatute eest tasumiseks. Raha välja ei maksta.

NB!

Kampaania kestab kuni 31.10.2012

Eesti tikand 2 420 rahvuslikku

mustrit Irina Tammis, Elo Lutsepp KOOD 22864

See rõõm on elust endast...130 kitarri-akordidega poplaulu

läbi aegade

KOOD 24820

101 Eesti spordilugu Tiit Karuks KOOD 23984

ToataimedÜle 200 armastatud

taime sõnas ja pildisKarin Greiner, Angelika Weber KOOD 22871

Feng shui ja bagua. Meie elustrateegiate loomine. Eesti oma feng shui I osaSiret ja Janno Seeder KOOD 19628

Jõulud kodusIrina Tammis, Pille Petersoo KOOD 23786

101 Eesti kirjandusteostRein Veidemann KOOD 22802

Treeni terviseks koos minugaSeenioride koduvõimlemise käsiraamatReet Pool KOOD 23373

SOOVITAME

ww

w.s

erk.

ee

AUHINNARAAMATUD Iga kord, kui oled kogunud viis boonuspunkti, võid endale valida tasuta raamatu!

75 astat Eesti tantsupidusid348 lk, kõva köideKOOD 16870

Pühade ja vaimsete paikade atlasDavid Douglas

176 lk, kõva köideKOOD 19611

Arukalt kujundatud eluruumidTerence Conran


Minevike müüjaJosé Eduardo Agualusa


FilmSilmaringi teatmikRonald Bergan

510 lk, pehme köideKOOD 17334

Hukatus, häving ja mõrvAnn Granger

280 lk, pehme köideKOOD 24202

H k h i

Narõmi kroonika 1930–1945Vadim Makšejev


Üks päevDavid Nicholls424 lk, kõva köideKOOD 23779

Vanad armsad muinasjutud160 lk, kõva köideKOOD 21386

A k lt k j d t d

CoppéliaLéo Delibes’i ballett

Rahvusooper „Estonia” ootab Suure Eesti Raamatuklubi liikmeid teatrisse pühapäeval, 21. oktoobril kl 12.00, kui laval on Léo Delibes’i ballett „Coppélia”

Klubiliikmele ja tema kaaslasele klubi liikmekaardi esitamisel piletid sellele etendusele 20% tavahinnast soodsamalt! Piletite täishind olenevalt istekohast 9, 14, 17 ja 20 eurot. Sooduspileteid ei broneerita ja neid saab osta ainult Estonia teatri kassast. Kassa on avatud iga päev kell 11.00–19.00. Sooduspileteid müüakse, kuni kohti jätkub. Kui te ei saa kassasse kohale tulla, aga soovite pileteid siiski saada, siis kirjutage oma soovist [email protected] või helistage 683 1210, sest tasuda saab ka ülekandega. Helistades öelge märgusõna „raamatuklubi”.

Kuna see rõõmus ja värvikas ballett sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele, tuletab Estonia meelde, et eelkooli- ja kooliealistele lastele kehtib päevastel etendustel soodustus 50%! Korraga kehtib üks soodustus.

Koreograaf-lavastaja: Ronald Hynd (Inglismaa) Muusikaline juht ja dirigent: Mihhail Gerts Dirigent: Risto Joost, Jüri Alperten Kunstnik: Roberta Guidi di Bagno (Itaalia)

Täpsem info etenduse kohta:http://www.opera.ee/lavastus/coppelia

HamiltonCatherine Cookson


Mürgised taimed õues ja toasKrista Kaur, Urmas Laansoo, Taimi Puusepp


KiusatusDouglas Kennedy


15

08.2

009

SOOVITAME

OKTOOBRI KLUBIRAAMATUST

äraütlemise viimane päev on

22. oktoober

MA

KSTUD

VASTU

SEESTI

VARRA

K AS

PÄRN

U M

NT 67A

10134 TALLIN

N

TASU

B

POSTIK

ULU

SAA

JA

Luba nr. 1066

KLUBIREEGLID

1. Kõik klubiliikmed saavad 12 korda aastas tasuta klubiaja kirja, kus tut-vustatakse antud kuu klubi-raamatut ja uudis kirjandust kõiki-delt Eesti kirjas tustelt. Ajakirjast saab soodus hinnaga raamatuid tellida. Pakkumised kehtivad kuu lõikes.

2. Klubiraamatuks valitud raama-tut on ajakirja esimestel lehekül-gedel põhjalikumalt tutvustatud ja selle hind on eriti soodne. Iga klubiraamatu ost annab ühe boonus punkti ja vabastab paki postikulust.

3. Kui Te klubiraamatut ei soovi, tuleb sellest kindlasti teatada enne viimast äraütlemispäeva, milleks on iga kuu 22. kuupäev. Teatage sellest ühel järgnevatest viisidest.

klubi kodulehel: www.serk.ee e-kirjaga: [email protected],

lisage kindlasti oma nimi ja klubi-liikme number või telefon

telefonil 6460 218 (tööpäeviti 9.00–17.00)

SMS-sõnumiga: numbrile 1311: SERK (tühik) klubiliikme number (tühik) klubiraamatu kood. SMSi hind on 0.32 eurot

Täites ja postitades kupongi, mis on ajakirja tagakaanel või

faksides selle numbrile 6161040

(faksi number on muutunud).

4. Teatamata jätmist käsitleme tellimuse na ning klubiraamat saadetakse välja.

5. Klubi ajakirjas tutvustatakse põhja likumalt ka valikraamatut. Iga valik raamatu ost annab samu-ti ühe boonuspunkti ning vabas-tab postikulust. Valik raamatust ei pea ära ütlema, kui Te seda ei soovi.

6. Kui pakis on klubiraamat või valik raamat või kui saadetise väärtus on vähemalt 51.13 eurot, saate paki ilma posti kuluta. Muudel juhtudel on posti kulu 3.13 eurot ühe tellimuse kohta. Kui olete valinud paki kätte-saamis kohaks mõne meie teenin-duspunktidest, ei lisandu posti-maksu ühelgi juhul.

7. Paki eest saab tasuda arve alusel, mis on pakiga kaasas. Tasuda saab ka SERKi kodulehel kohe tel-limust tehes.

8. Iga viie boonuspunkti eest võite endale valida tasuta auhinna-

raamatu. Auhinnaraamatuid väl-

jastame ainult koos tellimusega. Õigus auhinnaraamatule tekib pärast seda, kui viienda klubi-raamatu eest on arve Raamatu-klubile laekunud.

Boonuspunkte saab kasutada ka tellimuse vormistamisel (1 punkt = 0.64 eurot. Kuni 10 punkti ühe tellimuse kohta). Punktide kasutamise soovist tuleb teatada kohe tellimust tehes.

9. Klubiraamat ja teised antud kuu pakkumises olevad raamatud on klubiliikmele soodushinnaga saa-daval ka raamatuklubi teenindus-punktides Tallinnas – Rävala pst. 6 ja Kristiine Keskuses; Tartus – Ülikooli Raamatupoes Raekoja plats 11; Rakveres – Matsoni Raamatupoes Turu plats 5.

10. Juhul, kui olete andnud meile oma e-maili aadressi, saadame Teile iga kuu alguses klubi- ja valikraamatu pakkumise ning enne 22. kuu-päeva meeldetuletuse äraütlemis-tähtaja saabumise kohta.

Raamatuklubi ei väljasta oma klubi liikmete kontakt andmeid kol-mandatele osa pooltele turundus-tegevuseks.

11. Klubiliikmena tunnustatakse vähemalt 18-aastasi isikuid Eestis asuva aadressiga. Ühelt aadressilt võib klubisse kuuluda üks inime-ne.

12. Tellimuste täitmise aeg on kesk-

miselt 2 nädalat.

Ostetud raamatuid saab tagastada ainult praakeksemplari või eksliku saadetise korral. Selleks võtke ühendust meie kliendi teenindusega numbril 646 0218.

Raamatuklubi jätab endale õiguse esitada postikulu arveid 3.83 eurot korra eest neile klubi liikmetele, kes on korduvalt jätnud raamatu paki välja ostmata.

Raamatuklubi jätab endale õiguse nõuda klubiliikmelt tasumisega vii-vitamise korral viivist vastavalt Võlaõigusseadusele. Täht aegselt tasumata võlgnevuste sissenõudmi-sega seotud kulud 7.67 eurot on klubiliige kohustatud täiendavalt tasuma.

ERIPAKKUMINE

Aadress: Pärnu mnt 67A, 10134 Tallinn

Telefon: 646 0218 Faks: 616 1040

Koduleht: www.serk.ee

E-post: [email protected]:

Swedbank 221023684813

SEB 10220076013011

10.2

012

Klie

ndite

enin

duse

tel

efon

: 646

021

8

Raamatuklubi teeninduspunktid:Tallinnas: Kristiine KaubanduskeskusE–P 10.00–21.00 Rävala maja, Rävala pst 6E–R 10.00–18.00 ja L 10.00–15.00

Rakveres:Matsoni Raamatud, Turu plats 5E–R 9.00–18.00 ja L 9.00–15.00Tartus:Tartu Ülikooli RaamatupoodRaekoja plats 11 E–R 10.00–18.00 ja L 10.00–16.00

25

29

210

1 ee

sti l

ahin

gut

Telli

misk

upon

gO

TS

EP

OS

T

KO

OD

raam

atu

peal

kiri

telli

n

tk

KO

OD

RA

AM

AT

U

PE

AL

KI

RI

EE

S-

J

A

PE

RE

KO

NN

AN

IM

I

ALL

KIRI

KL

UB

ILII

KM

E N

R

Ole

n ko

gunu

d vä

hem

alt 5

boo

nusp

unkt

i ja

valin

auh

inna

raam

atuk

s (v

t lk

14)

Põhjamaade imetajadElisabeth Hagström, Torkel Hagström

Selles kaunilt illustreeritud raamatus tutvustatakse kõiki Põhjamaade looduses vabalt elavaid imetajaid, aga ka paljusid naaberalade asukaid, kes Põhjamaid aeg-ajalt külastavad. Kokku käsitletakse 117 liiki alates suur ugustest hirvedest kuni väikeste närilisteni. Ka vees elavad imetajad, hülged ja vaalad on kaasa arvatud. Raamatu sissejuhatavas osas selgitatakse, kes on imetajad, kuidas toimivad loomade meeleorganid ja millised on nende sugulussidemed. Detailsete illustrat-sioonide ja huvitavate tekstide abil tuuakse lugejani fakte loomade elukeskkonna, harjumuste, sigimise, lemmiktoidu ja muu kohta, samuti on juttu loomadega seotud müütidest ja veidrustest. Iga liigi kohta on ära toodud tema andmed, näiteks eluiga, kaal ja poegade arv.

KO

OD

kl

ubira

amat

u pe

alki

ri

E

I SO

OVI

telli

n

te

hke

rist

tk

€ 19.25T A V A H I N D€ 9.90

KLUBIHIND

Kirjastus VarrakTõlkinud Maarja Aaloe-Laur190 lk, kõva köide199 × 273 mmKOOD 22925

Documents

2012_10_B