Sissejuhatus

1. 2016/17 õppeaasta olulisemad saavutused prioriteetidest lähtuvalt 2

1.1. Õpetajatevaheline koostöö 2

1.2. Õpetajate ja õppurite partnerlus 3

1.3. Rohkem koosõppimist ja õppurite eripäradega arvestamist 7

1.4. Konstruktivistlik õppimine 9

1.5. Paindlikum aja- ja ruumikasutus, õpikeskkonna kujundamine 11

1.6. Juhtimises liikumine õpetaja-õpetaja ning õpetaja-õpilane koostöö toetamise

ning õpetajate juhtimisse kaasamise suunas 16

LISA Koondülevaade projektidest 2016/17 .õppeaastal

2016/17 õppeaasta kokkuvõte

1

SISSEJUHATUS

Missioon: Õppijale mõeldes arendame parima, kaasaegseima ja mitmekülgseima õpikeskkonna. Visioon: Olla kvaliteetse õpikeskkonna professionaalne arendaja.

Olla parim, see tähendab: - suurimat kliendirahulolu; - parimaid juhtimisotsuseid; - tõhusaimat ressursikasutust; - olla atraktiivne tööandja.

2016/17. õppeaasta peaeesmärk: Tallinna haridusasutustes on toimiv MÕK Toimiva MÕK-i saavutamiseks on oluline:

Õpetajatevaheline koostöö Õpetajate ja õppurite partnerlus Rohkem koosõppimist ja õppurite eripäradega arvestamist Konstruktivistlik õppimine Paindlikum aja- ja ruumikasutus, õpikeskkonna kujundamine Juhtimises liikumine õpetaja-õpeaja ning õpetaja-õpilane koostöö toetamise ning õpetajate juhtimisse

kaasamise suunas Tallinna Haridusamet planeeris tegevused peaeesmärgi saavutamiseks:

Õpikodade projekti käivitamine Koolimeeskondade koolituse toetamine MÕK Kool (SA Innove rahastatav projekt) Kaasjuhendamise projekt Kaasava hariduse koolitusprojekti jätkamine Sport koolis projekti käivitamine Õppenõustamisvõimaluste laiendamine Õppuri heaolu tagamine (psüühiline, vaimne ja füüsiline tervis ning turvalisus) Õpikeskkonna arendamine ja laiendamine (KIK projektid, muuseumiõpe) Parima praktika ja kogemuse jagamine Tulemushindamise ja tunnustussüsteemi ülevaatamine Rahulolu-uuringu tulemuste tutvustamine

Õppeaasta ootused haridusasutustele olid:

Enam koostööd erineva haridustaseme asutuste vahel, st parima praktika jagamine Laste/õppurite eripäradega arvestamine (parem ruumi- ja ajakasutus, rahvuste erinevustega

arvestamine, rahvuskultuuride lõimimine jne) Rohkem õpetajatevahelist koostööd (sh lõimingu toetamiseks) Muuta MÕK nähtavaks (asutuses „MÕK-spunki” otsimine) Projektides osalemine (sh rahvusvahelised) ja nende algatamine Õppeasutusest väljas õppimine, st õppekäigud, muuseumikülastused, linnaruumi võimaluste

kasutamine Õpetajate vahetus, õpilaste ja vanemate kaasamine õpetamisse/juhendamisse Tunnustamine Õppijate suurem koosõppimine

2

1. 2016/17. õppeaasta olulisemad saavutused prioriteetidest lähtuvalt

1.1. Õpetajatevaheline koostöö

Õpetajatevahelist koostööd ja kogemuste vahetamist MÕK teema rakendamiseks toetas mitu Tallinna Haridusameti poolt algatatud projekti.

Projekt: Muutunud õpikäsitusega kool - MÕK kool Rahastamine: Euroopa Sotisaalfondi meede „Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse

arengu toetamine“ Eesmärk: Toetada Tallinna koole uuenevat õpikäsitust toetava organisatsioonikultuuri loomisel Kestus: 01.09.2016 - 30.06.2017 Partner: Tallinna Ülikool Osalejad: 5-liikmelised meeskonnad viiest koolist: Merivälja Kool, Ehte Humanitaargümnaasium, Kadrioru

Saksa Gümnaasium, Tallinna Kunstigümnaasium, Pelgulinna Gümnaasium

Tegevused 2016/17 õppeaastal:

tegevusuuringu läbiviimise oskuse kujunemise toetamine koolituste ja individuaalse nõustamise kaudu;

iga koolimeeskonna enesehindamise metoodika rakendamine ja parima praktika tutvustamine;

MÕKi rakendamist toetava tegevuskava koostamine koolides koostöös ekspertidega;

projekti tulemusena rakendavad projektis osalevad koolid õppiva kooli põhimõtteid ja õpetajad kasutavad igapäevases töös mitmekesiseid õpetamismeetodeid. Projekti tulemusena läbisid meeskonnad koolituse õppekava täies mahus ning töötasid välja tegevuskava ainetevaheliseks lõiminguks ja õpetajate suuremaks koostööks. Projekti tegevustes osalesid lisaks 105 osalejat (õpetajad jt. osalejad) vastavalt tegevuskavale.

2017. aasta märtsis-aprillis kutsus Tallinna Haridusamet ellu MÕK-kuu, mille eesmärgiks oli motiveerida Tallinna haridusasutusi tegutsema uuendustega ja õpetajaid omavahel kogemusi jagama. Tallinna koolid ja lasteaiad on otsimas ja katsetamas uusi õpetamise viise, kuidas õppimist ja õpetamist ümber korraldada. Muutused võivad toimuda nii õppetöö korralduses kui ka juhtimises, võimalik on väljuda traditsioonilise õpetamise raamidest.

MÕK-i kuu aitas haridusasutuste muutumist nähtavaks teha ning jõuda erinevaid õppimise ja õpetamise praktikaid proovides ja katsetades arusaamisele, kuidas õpikäsitust oma organisatsioonis mõtestatakse. MÕK-i kuul õpiti üksteiselt ja kaasati eri osapooli. Õpetajad, õpilased ja lastevanemad said osaleda nii oma kooli või lasteaia üritustel kui külastada ka teiste omi.

MÕK-kuu sündmusi kajastati loodud FB leheküljel. Oma asutuste uksed avati teistele lastele, õpilastele, kolleegidele või lapsevanematele kokku 194 erinevaks tegevuseks, sh 138 sündmust lasteaias ja 56 koolis.

Mais 2017 toimunud MÕK-kuu raames jagasid Tallinna lasteaiad ja koolid, mida toredat nad oma majas teevad muutuva õpikäsituse rakendamisel ühe või mitme päeva jooksul, tunnustati aktiivsemaid osalejaid (auhinnaks tšekk 500 euroga):

Ehte Humanitaargümnaasium 11 õpisündmust Tallinna 21. Kool 8 õpisündmust Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium 8 õpisündmust Tallinna Südalinna Kool 4 õpisündmust Tallinna Kadaka Põhikool 3 õpisündmust Tallinna Luha Lasteaed 7 õpisündmust Pelguranna Lasteaed 5 õpisündmust Tallinna Lasteaed Mudila 5 õpisündmust Lasteaed Kajakas 5 õpisündmust

3

MÕK kuu raames toimus filmide festival “Multikas õppivast koolist”, milles osalesid kokku 67 erinevat laste või õpetajate toel tehtud filmi komöödiast multifilmini. Peaauhinna vääriliseks tunnistati „Õpime lahedalt!“ Kadrioru Saksa Gümnaasium Parimateks valiti enam “meeldib” kinnitust saanud filmid:

„Orelitund põngerjatega“ Tallinna Asunduse Lasteaed „Läänemere lainekesed“ Tallinna Läänemere Gümnaasium „Plikatirtsu unenägu“ Lasnamäe Põhikool „Meile meeldivad õppimisviisid” Kalamaja Põhikool „Õppiv kool“ Tallinna 21. Kool

Õpetajate eriauhinna pälvis: „Sipsikud ja BEE BOT mesilased“ Tallinna Meelespea Lasteaed

1.2. Õpetajate ja õppurite partnerlus

Olümpiaadid on koolide õppetöö lahutamatu osa, kus õpilastel on võimalik oma teadmised ja oskused proovile panna. Eduka tulemuse saavutamise eelduseks on õpetajate ja õppijate partnerlus - õppija iseseisev töö ja hea juhendamine ning mõlema puhul suur pühendumus. Olümpiaadidel saab osaleda mitmes etapis – kooli-, piirkonna- ja ülelinnalises voorus, üleriigilises või rahvusvahelises ainevõistluses. Edukas esinemine annab võimaluse osaleda järgmise taseme võistlusel.

2016/17. õppeaastal toimusid olümpiaadid 27 erinevas õppeaines. Kokku pani oma teadmised proovile enam kui 8500 Tallinna õpilast, seal hulgas piirkonnavoorudel 2289 õpilast. Üleriigilistele lõppvoorudele kutsuti 429 Tallinna õpilast. Käesoleval õppeaastal loodi ka üks uus piirkondlik erinevaid õppeaianeid siduv/integreeriv õpioskuste meeskondlik võistlus 7 klassidele, mis osutus küllaltki edukaks.

30. mai pidulikul vastuvõtul Lillepaviljonis tunnustati parimaid ülelinnalistel ja -riiklikel olümpiaadidel osalenud õpilasi ja nende juhendajaid-õpetajaid. Tänuüritusel said autasud 253 Tallinna piirkonnavooru võitjat ja üleriigilistel olümpiaadidel edukalt osalenud õpilast ning tunnustati 163 juhendajat-õpetajat. Lisaks juhendajatele on väga suur roll olümpiaadikomisjonide esimeestel, tänu kelle pühendunud tööle olümpiaadid üldse said toimuda.

2016/17. õppeaasta üleriigilistel olümpiaadidel saavutasid Tallinna õpilased 107 auhinnalist kohta, neist 24 esikohta. Enam kui ühe auhinnalise kohta saavutas 17 õpilast, sh üks õpilane saavutas koguni seitse auhinnalist kohta, kaks õpilast saavutas neli ja neli õpilast kolm auhinnalist kohta.

Üleriigiliste olümpiaadide edukamad läbisid treeninglaagrid ja täiendavad võistlused, mille alusel komplekteeriti vabariigi koondised rahvusvahelistele olümpiaadidele. Tänaseks on toimunud

3 rahvusvahelist olümpiaadi, kus osales 7 Tallinna õpilast; 2 Euroopa olümpiaadi, kus osales 5 õpilast; 4 piirkondlikku Balti riikide aineolümpiaadi, kus osales 18 Tallinna õpilast.

Toimumas on veel 7 rahvusvahelist olümpiaadi, mille võitjaid tunnustatakse 25.08.17 Tallinna Raekojas. Aineolümpiaadidel edukalt esinenud koole tunnustati Lillepaviljonis toimunud õppeaasta pidulikul lõpetamisel.

Edukas osalemine 2016/17. õa olümpiaadidel Tallinna Saksa Gümnaasium, kes saavutas võrreldes eelmise aastaga suurima kasvu auhinnaliste kohtade osas

Edukas põhikool 2016/17. õa olümpiaadidel Tallinna Nõmme Põhikool, kelle õpilased saavutasid põhikoolide arvestuses enam auhinnalisi kohti kokku olümpiaadide piirkonnavoorus ja üleriigilises lõppvoorus

Edukas kool 2016/17. õa olümpiaadidel tunnustati koole, kelle õpilased saavutasid ülelinnalises ja -riigilises üldarvestuses kõige enam auhinnalisi kohti I koht Tallinna Reaalkool II koht Tallinna Prantsuse Lütseum III koht Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium

4

Teadustööde riikliku konkursi eesmärk on julgustada noori teadusega tegelema juba enne ülikooli astumist. 2017. a teadustööde riiklikul konkursil olid Tallinna parimad õpilased:

Mirel Mesila (11. kl) Tallinna Reaalkool Erik Markus Kannike (12. kl) Tallinna Inglise Kolledž Alois Andreas Põdra (11.kl) Tallinna 21. Kool

Õpilaste eduka esinemise taga on oluline märgata suurepäraseid juhendajaid ja neid tunnustada. 2013. aastast annab Tallinna Haridusamet välja tunnustust „Aasta olümpiaadide juhendaja“. 2017. aastal tunnustasime kolme juhendajat/õpetajat, kelle õpilased on viimase kümne aasta jooksul osalenud edukalt ülelinnalistel olümpiaadidel ja üleriigilistel lõppvoorudel ning rahvusvahelistel olümpiaadidel.

Aasta olümpiaadide juhendaja 2017 Tallinna Reaalkooli matemaatikaõpetaja Aita Ottson Aasta olümpiaadide juhendaja 2017 Gustav Adolfi Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Helina Reino Aasta olümpiaadide juhendaja 2017 Tallinna Reaalkooli bioloogiaõpetaja Kersti Veskimets

Õppijate ja õpetajate üks koostöövaldkondi on ka uurimistööde koostamine. Haridusasutuste võimekuse suurendamiseks algatati eelmise õppeaasta lõpus koostöös Tallinna Ülikooliga kaasjuhendamise pilootprojekti, mille eesmärk oli toetada üldhariduskooli õpetajate uurimistööde juhendamisalaste pädevuste kujunemist läbi õpilastööde kaasjuhendamise ning õpetajate täienduskoolituse. Projekti tegevused toimusid 2016/17 õppeaastal, kokku osales 7 kooli, 18 õpetajat ja õpilaste uurimistöid juhendati kokku 11. Kaasjuhendamissüsteemi rakendamise tulemusena kasvas osalejate hinnangul õpetajate uurimistööde läbiviimise teadmised ja juhendamisalane võimekus, õpilaste uurimistööde kvaliteet, samuti toetas projekt Tallinna Ülikooli üliõpilaste juhendamisalaseid pädevusi. 2016. aasta aprillis viidi esmakordselt Tallinna koolides läbi Nutikuu. 2017. aasta aprillis toimus ülelinnaline koolide ja lasteaedade projekt Nutikuu Tallinnas, mille eesmärgiks oli uute ja huvitavate ideede ning lahenduste tutvustamine nii õpetajatele, õppijatele kui ka lapsevanematele, et nutivahendite abil muuta õppimine põnevamaks ja elulähedamaks. Nutikuu raames said Tallinna koolid ja lasteaiad näidata, mida huvitavat nad teevad erinevates õppeainetes õpilaste ja õpetajate digioskuste parendamiseks ja nutikate seadmete integreerimiseks koolitöös. Koolid korraldasid erinevaid nuti- ja digiteemalisi üritusi nii oma kui ka teiste koolide õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele. Kuu aja jooksul korraldati üheskoos üle 300 ürituse, mis pakkusid ja tegutsemislusti igas vanuses nutihuvilistele. Nutikuu tippsündmuseks 25. aprillil 2017 toimunud ülelinnaline robootikapäev Tallinna Südalinna Koolis, kus oma oskusi ja roboteid panid proovile nii lasteaialapsed kui ka kooliõpilased enam kui 50 haridusasutusest. Lisaks oli avatud mess, kus Eesti suuremad robootikaseadmete vahendajad tutvustasid uuemaid roboteid. 2016/17. õppeaastal maksis Tallinna Haridusamet SA INNOVE toel jätkuvalt lisatasu õpetajatele, kes õpetavad:

keelekümblusõpilastele eesti keelt või keelekümblusklassis eesti keeles, kasutades keelekümblusmetoodikat;

eesti õppekeelega koolis/klassis või keelekümblusklassis uussisserändajatest õpilastele eesti keelt või eesti keeles.

Tallinna linna üldhariduskoolidele eraldatud toetuse summa oli 509 805 eurot.

Kool Summa Kool Summa

Ehte Humanitaargümnaasium 4 625 Tallinna Läänemere Gümnaasium 70 300

Haabersti Vene Gümnaasium 49 395 Tallinna Mahtra Põhikool 12 395

Karjamaa Põhikool 19 795 Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium 84 915

Lasnamäe Gümnaasium 35 705 Tallinna Mustjõe Gümnaasium 18 315

Lasnamäe Vene Gümnaasium 24 050 Tallinna Pae Gümnaasium 78 440

Pirita Majandusgümnaasium 2 800 Tallinna Saksa Gümnaasium 3 200

Tallinna 32. Keskkool 1 000 Tallinna Südalinna Kool 4 400

5

Tallinna Humanitaargümnaasium 48 470 Tallinna Õismäe Vene Lütseum 6 475

Tallinna Järveotsa Gümnaasium 1 200 Tallinna Õismäe Gümnaasium 1 000

Tallinna Kunstigümnaasium 33 725 Lasnamäe Gümnaasium 1 000

Tallinna Kuristiku Gümnaasium 1 000 Kadrioru Saksa Gümnaasium 1 000

Tallinna Laagna Gümnaasium 1 200 Tallinna Nõmme Gümnaasium 1 000

Tallinna Lilleküla Gümnaasium 4400,00 KOKKU 509 805,00

Tallinn osaleb igal aastal ka täiskasvanud õppija nädala tähistamisel, mil nädala jooksul on tähelepanu all täiskasvanute oskused ja enesetäiendamine, nädala kulminatsioonina kuulutatakse välja aasta õppija, koolitaja, koolitussõbralik organisatsioon ning koolitussõbralik omavalitsus.

22.10.2016 tunnustati Tallinna Raekojas Tallinna ja Harjumaa aasta õppijaid ja koolitajaid.

Tallinna aasta õppija 2016 Jaana Parker Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilane Aasta vabatahtlik 2016 Tanja Dibou Uue tee valija Marina Donova Aasta raamatukogu Kännukuke raamatukogu

Õpetajate ja õppijate partnerlust võimaldavad õpilasüritused ja koolispordi võistlustel osalemine.

Tallinnas on koolisporti tehtud 95 aastat. Tallinna Koolinoorte Spordimängude nime all on koolidevahelised

jõukatsumised toimunud 35 aastat ning eesmärk on püsinud alati üks - spordi propageerimine, noorte tervislike

eluviiside ja eluhoiaku kujundamine. Tallinna Koolinoorte XXXV Spordimängude raames osalejate arv on

aastate lõikes stabiilne, 2016/17. õppeaastal osales võistlustel eraldi 42 gümnaasiumi ja 58 põhikooli, (s.h.

erakoolid) kokku 14 500 õpilast, neist 1 130 õppursportlast autasustati koolinoorte meistrimedalitega.

Tabel 1. Tallinna Koolinoorte Sportmängud arvudes 2016/17. õppeaastal

Spordiala Osalenud koole Osalenud õpilasi Võistkondi

Teatejooksud 54 2 550 87

Murdmaajooks 51 1 120 84

Sõudmine sõudeergomeetril 34 544 62

Korvpall 58 1 570 88

Võrkpall 46 1 755 117

Sulgpall 26 144 38

Teateujumine 26 1 080 54

Suusatamine 35 1 120 79

Male 32 120 25

Kabe 26 94 21

Kergejõustik 49 1350 49

Lauatennis 28 235 42

Orienteerumine 25 236 27

Saalihoki 20 450 45

Jalgpall 56 2180 143

Kokku 14500 961

Koolispordi parimad põhikooli astmes: I koht Tallinna Saksa Gümnaasium II koht Tallinna Reaalkool III koht Nõmme Põhikool

Tallinna 21.Kool

Koolispordi parimad gümnaasiumi astmes: I koht Gustav Adolfi Gümnaasium II koht Tallinna Reaalkool III koht Tallinna Saksa Gümnaasium

2016/17. õppeaastal kutsuti ellu programmi „Sport Kooli”, mille eesmärk oli liikumisharrastajate osakaalu suurendamine, pakkudes koolinoortele erinevaid liikumisalaseid tegevusi, mis neid köidaks: erinevate

6

spordialade tutvustused, liikumismängud jne. Programmi raames oli koolinoortel vanuses 7-8 aastat võimalus lisaks kooli kehalise kasvatuse tunnile osaleda täiendavalt liikumisharrastuse tunnis. Liikumisharrastajate osakaalu suurendamine toimus koostöös spordiklubide ja kvalifitseeritud treeneritega (kutsekvalifikatsiooni vähemalt IV tase), kes suudavad tutvustada oma spordiala ning selle põhitõdesid.

Programmi kestvus: 31.10.2016 – 2.06.2017 I periood: 31.10 – 22.12.2016 (8 nädalat) II periood 09.01 – 17.03.2017 (9 nädalat) II periood 27.03 – 02.06.2017 (10 nädalat)

Programmiga liitunud koolid: 1. Tallinna Järveotsa Gümnaasium 2. Tallinna Humanitaargümnaasium 3. Tallinna Merivälja Kool 4. Tallinna Läänemere Gümnaasium 5. Tallinna Südalinna Kool 6. Pirita Majandusgümnaasium

Programm jätkub 2017/18. õppeaastal uute esimeste klassidega ja liitub Ehte Humanitaargümnaasium. Õpilasüritused pakuvad õpilastele erinevaid võimalusi õppekavavälisteks tegevusteks. 2016/17 õppeaastal korraldati õpilasüritusi rohkem, kokku 13 õpilasüritust (2015/16 õa-l 8), kaasati rohkem õppeasutusi (2015/16 õa-l 137) ja lapsi (2015/16 õa-l 1 698).

Tabel 2. Ülevaade õpilasüritustest 2016/17. õppeaastal

Õpilasüritused Osalenud õppeasutusi

Osalenud õpilasi

1) Vabariiklik õpilasetlejate konkursi Tallinna eelvoor 17 35

2) „Parim noor instrumentalist 2017“ 8 231

3) Kooliteatrite festivali Tallinna algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi eelvoor 35 214

4) Vabariikliku Koidulauliku luulekonkursi Tallinna eelvoor 14 37

5) Tallinna puuetega laste-ja noorte lauluvõistlus „Laulurõõm“ 12 31

6) XIII ülelinnaline koolieelikute etluskonkurss "Eesti keele kaunis kõla" 96 280

7) Õpilaskonkursid „Tallinna tegus õpilane“, „Tallinna noor kultuuritegija“ ja „Tallinna tegus sporditegija“

18 33

8) Vabariikliku vendade Liivide etluskonkursi Tallinna eelvoor 12 25

9) Vene õppekeelega lasteaedade ülelinnalise etluskonkursi „Eesti keelel kaunis kõla“ lõppvoor

22 28

10) Tallinna koolide õpilaste moekonkurss „Sedamoodi“ 33 270

11) Üleriigiline gümnaasiumide Hardi Tiiduse nimeline mälumäng UUS HÕBE finaal 20 80

12) Tallinna laste ja noorte XVI teatrifestival „Kanutiaia Kann“ 47 705

13) Tööõpetuse konkurss LÕK õppekava õpilastele 4 8

Kokku 338 1 977

Tallinna koolide õpilased ja õpetajad tegid koostööd Peterburi koolidega: Tallinna ja Peterburi linnade vahelise koostöö raames osalesid Tallinna õpilased 15-17.02.2017 külaskäigul Peterburi 410. Lütseumis ja Peterburi 2. Gümnaasiumis. Tallinnast osalesid Tallinna Nõmme Põhikool, Tallinna Reaalkool ja Tallinna 21. Kool. Õpilased ja õpetajad tutvusid Peterburi kultuuriväärtustega ning külastasid neid võõrustanud koole. Kultuuriprogramm hõlmas Peeter-Pauli kindluse ja Katariina pargi külastust, samuti saadi osa ooperist „Iolanta“ Mariinsky teatris. Koostöö eesmärgiks on tutvumine mõlema linna koolielu ja kultuuriga ning uute kontaktide sõlmimine edasiseks koostööks.

7

1.3. Rohkem koosõppimist ja õppurite eripäradega arvestamist

Muutunud õpikäsituse toetamiseks koolides loodi Õpikodade pilootprogramm, mille eesmärgiks oli tugevdada õpilastes huvi loodus- ja reaalteaduste vastu; arendada õpilaste ideede kujundamise oskust ja leidlikkust praktiliste tööde tegemisel. Projektis osalesid juhendavad õpetajad Tallinna koolidest ja Tervishoiumuuseumist, 20 7. klassi õpilast ning 20 õpetajat Tallinna erinevatest koolidest.

Projekti esimeses etapis koostati terviklik õppekava ja iga aine õpitubade õppekavad, koostati õppevahendite nimekirjad. Õpikojad toimusid jaanuarist maini 2017, kokku toimus mõlemale sihtgrupile 8 õpituba, pikkusega 2,5 tundi. Pilootprojekt lõppes ühise teaduslaagriga Karepal, Kullo laste ja noortelaagris, kuhu olid kutsutud LTT valdkonna erinevad koolitajad Tartu Ülikoolist ja HITSAst. Osalevad õpetajad said ettevalmistuse, et õpikodade programm saaks jätkuda uuel õppeaastal nii Kesklinna, Põhja- Tallinna, Haabersti ja Lasnamäe koolidesse õppekava toetava huvitegevusena. 2016/17. õppeaastal toimus ka infopäev haridusasutuste direktoritele vastaval teemal, kus osales 200 juhti. Konkurss "Parim koostööprojekt” kutsuti ellu heade koostöösuhete loomiseks ja hoidmiseks partneritega ning väärtusamaks kultuuriliselt mitmekesist keskkonda. 2017. aastal oli võrreldes eelmise aastaga osalemine aktiivsem, seda just lasteaedade ja huvikoolide osas. Kokku esitati 36 taotlust, 2016. aasta vastav arv oli 24. Vähenes üldhariduskoolide osalemine kolme võrra, samas oluliselt aktiivsemad olid lasteaiad, kus osales 9 lasteaeda enam kui eelmisel aastal.

Tabel 3. Ülevaade konkursist "Parim koostööprojekt"

Konkurss Kokku esitati projekte

Osales üldhariduskoole

Osales lasteasutusi

Osales huvikoole

Kokku osales haridusasutusi

"Parim koostööprojekt"

2017 2016 2017 2016 2017 2016 2017 2016 2017 2016

36 24 10 13 20 11 2 0 32* 24

*Kaks kooli esitas 2 taotlust, üks lasteaed 3 taotlust.

Õppeaasta pidulikul vastuvõtul Lillepaviljonis said tunnustuse 7 projekti, auhinnaks tšekk summas 1 000 eurot.

Saksakeelne Scrabbeli-võistlus nutirakendusega „Classic Words“ Tallinna Südalinna Kool „Loov Tantsulaager Tõrvas“ Tallinna 53. Keskkool „Põhja-Tallinna kolm põrsakest“ Tallinna Kunstigümnaasium „Taluloomad ja lasteaed“ Tallinna Liivamäe Lasteaed Mustamäe lasteaedade VI laulupeoke "Siin on hea..." Tallinna Liivaku Lasteaed "Õpime igal pool“ Lasteaed Pääsupesa "Kesklinna õpetajaabide konverents" Tallinna Liivalossi Lasteaed

Õppurite eripäraga arvestamise ja koolist väljalangemise ennetamiseks taotleti rahastust jätkuprojektiga, milles jätkatakse välisprojekti „Lapsevanemate kaasamine koolist väljalangemise ennetamiseks – PREVENT“ kogemuste jagamist seoses lapsevanemate kaasamisega koolist väljalangemise ennetamisel ning iga partnerlinna jaoks vajaliku hea praktika juurutamist.

Projekti nimi: Tegevuste kavandamine koolist väljalangemise ennetamiseks - IMPACT on ESL Rahastamine: programm: ERF URBACT III Osalejad: 9 riigi linnad: Gent, Tallinn, Gothenburg, Berliin, Nantes, Aveiro, Barcelona ja Sofia linn ning

Ampelokipi-Menemeni omavalitsus. Tallinnast osales 7 kooli: Tallinna 21. Kool, Tallinna Kunstigümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium, Tallinna Pääsküla Gümnaasium, Tallinna Südalinna Kool ning Tallinna Ühisgümnaasium

Kestus: Projekti I etapp 10.10.2016–10.04.2017 Tegevused 2016/17 õppeaastal:

Tallinna Haridusameti poolt loodud töörühm planeerib koolist väljalangemise ennetamise meetmeid, mis võtavad arvesse individuaalset, sotsiaalset, kooli ja linna tasandit ning teeb koostööd erinevate sihtgruppidega.

8

Tallinna Õppenõustamiskeskus rakendas oma tegevuse laiendamiseks ja Tallinna elanikele esimese taseme abi kättesaadavuse parendamiseks 2016/17. õppeaastal mitmeid toetavaid tegevusi:

Mustamäel ja Kesklinnas oli pilootprojekti raames võimalik 3 – 4 aastastel lastel saada süsteemset logopeedilist abi. Lastega töötasid 7 logopeedi nii eesti kui ka vene keeles.

Lasteaiaõpetajatele korraldati juba kolmandat korda täiendkoolitus teemal „HEV lastega tehtava töö iseärasused,“ mahus 18 akadeemilist tundi. Täiendkoolitus toimus nii eesti kui ka vene keeles.

Töötasid edukalt teraapiagrupid käitumisprobleemsetele lastele ja koostöös vanemate ning lastega läbiviidud nukuteraapia grupid.

Süsteemset eripedagoogilist abi said ka algklasside õpilased. Töö toimus nii eesti kui ka vene keeles.

Tallinna Õppenõustamiskeskus planeerib ka edaspidi jätkata õppenõustamissüsteemi arendamist ja Tallinna linna elanike lastele tasuta regulaarse abi andmist.

Lisaks õppurite eripärade märkamisel on oluline märgata haridusasutuste meeskondade koostegutsemist. Jaanuarist 2017 hakkas Tallinna Haridusamet igakuiselt välja andma tunnustusi „kuu haridusjuht“ ja „kuu haridustegu“, mis võimaldab märgata häid juhte nende igapäevategevuses ja silmapaistvaid haridustegusid. 2017. aastal on kandidaatide esitamisel prioriteediks MÕK ning haridusjuhi/haridusteo esitamise lähtekohtade valik on järgmine:

- märkimisväärselt kaasa aidanud iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamisele;

- aidanud muuta laste/ õpilaste ja õpetajate igapäevast kooli-/ lasteaiaelu huvitavaks, paistnud silma innovaatilise ettevõtmisega;

- panustatud õppimist ja õpetamist toetava soodsa ja innovaatilise õpikeskkonna loomisse, on teistele haridusasutustele eeskujuks ja aitab kaasa hariduse edendamisele Tallinna linnas;

- mõjutatud positiivselt õpetajate professionaalset arengut ja tööalast motivatsiooni, personali osalust ja omaalgatust; on panustanud sihikindlalt ja tulemuslikult õppiva organisatsiooni kujundamisse;

- toetanud ja arendanud koostöövõrgustikku nii oma asutuses kui väljaspool, on kaasatud õppureid, lapsevanemaid ja teisi olulisi partnereid ning sellel on olnud tugev positiivne mõju nende õpimotivatsioonile.

Tabel 4. Tunnustatud haridusjuhid ja haridusteod 2017. aastal

Kuu haridusjuht jaanuar 2017 Kuu haridustegu jaanuar 2017

Hendrik Agur, Gustav Adolfi Gümnaasium GAGi uuendamise protsessi eestvedamisel on ta pidanud ebavõrdset võitlust kooli laiendamise vastastega. Tema visiooniks on luua innovaatiline, MÕKi toetav koolikeskkond, mida viib ta ellu vaatamata ette tulnud raskustele.

Pirita Majandusgümnaasium Majanduskonverents 2017 „Majandus homme ja ülehomme – uued valikud, võimalused ja vaade tulevikku“.

Kuu haridusjuht veebruar 2017 Kuu haridustegu veebruar 2017

Piret Määr, Tallinna Kullatera Lasteaed Nutivahendite koolitused teiste lasteaedade õpetajatele kuidas nuti- ja robootikavahendeid kasutades laste õppimist põnevamaks ja efektiivsemaks muuta. Robootikavahendite hulk, mida nad lasteaias kasutavad ja õpetavad, on võrreldav koolidega.

Tallinna 21. Kool Traditsiooniline kultuuri- ja kunstinädal, 2017. aasta jaanuari XXXI kultuuri- ja kunstinädala teemaks oli Inglismaa.

Kuu haridusjuht märts 2017 Kuu haridustegu märts 2017

Izabella Riitsaar, Tallinna Pae Gümnaasium Kauaaegne silmapaistev koolijuht, pedagoog ja riigikeele õpetaja. Märtsis anti talle Minskis Rahvusvaheline Humaanse Pedagoogika Keskuse

Tallinna Kullatera Lasteaed Üritused ülelinnalise Alushariduse ainesektsiooni tegevustest raames.

9

poolt aunimetus „Humaanse Pedagoogika rüütel“, millega kaasnes kuldne rinnamärk „Süda ja luik“. Aitas korraldada ja läbi viia konverentsi „Sild lasteaiast kooli“.

Kuu haridusjuht aprill 2017 Kuu haridustegu aprill 2017

Veiko Rohunurm, Tallinna Südalinna Kool Alati positiivse hoiaku ja suhtumise eest linna õpilasürituste korraldamisel, suurepärane koostööpartner robootikapäeva korraldamisel.

Tallinna Tondi Põhikool Projekti „Valgele valgega ehk värviliselt“ juubelinäitus Tallinna Haridusameti ruumides.

Kuu haridusjuht mai 2017 Kuu haridustegu mai 2017

Raino Liblik, Tallinna Kuristiku Gümnaasium Tallinna Koolijuhtide Ühenduse uue esimehena on ta koolijuhtide ja koolide esindamisel väga aktiivne, nõudlik ja koostöövalmis. Haridusamet usub, et oma pühendunud eestvedamisega suudab Raino Liblik ühendada rohkem juhte ja arendada koostööd haridusametiga järgmisele tasemele.

Tallinna Lastesõim Hellik Projekt „Igale lapsele oma Kaisukalli“.

1.4. Konstruktivistlik õppimine

Konstruktivistliku õpimudeli rakendamise toetamiseks kutsuti ellu mitmed projektid, mille lõpptulemus peaks pikemas perspektiivis jõudma klassiruumi/rühma.

Projekt: Kaasavate õppemeetodite rakendamine klassis/ rühmas Rahastamine: Euroopa Liidu Erasmus+ programm Eesmärk: Kaasava hariduse õpistrateegiate ja õppemeetodite rakendamine klassis/ rühmas

hariduse kvaliteedi ja hindamise arendamine tõenduspõhise praktika rakendamise ning optimaalsete õppimisvõimaluste pakkumise kaudu kõigile õpilastele klassis, sh erivajadustega õpilastele

Partnerid: TOPunt GENT vzw (Genti linna nõustamiskeskus, Belgia), TLÜ, Tallinna Haridusamet Projekti kestus: 01.06.2016-31.05.2017

Tegevused 2016/17 õppeaastal:

osaleti kaasava hariduse rahvusvahelisel koolituskonverentsil Hispaanias, Granada Ülikoolis, milles saadi ülevaate tõenduspõhiste uuringute tulemustest ja õpistrateegiatest, mis toimivad edukaks õpetamiseks ja õppimiseks klassis/rühmas. Eri riikide lasteaiad, koolid, ülikoolid, nõustamiskeskused tutvustasid parimaid praktikaid kaasava hariduse õpistrateegiate ja -meetodite rakendamiseks;

loodi kontaktid teiste riikide haridustöötajatega rahvusvahelise koostöö arendamiseks;

koostöös Tallinna Ülikooliga korraldati 2016.a septembrist detsembrini koolituskursus haridusasutuste 4-liikmelistele meeskondadele, kus Tallinnast osalesid 3 kooli ja 3 lasteaeda: Tallinna Pääsküla Gümnaasium, Tallinna Läänemere Gümnaasium, Tallinna 21. Kool, Tallinna Kadaka Lasteaed, Lasteaias Pääsupesa, Lasteaias Nõmmekannike. Koolitus toimus. Koolituse kodutööde käigus integreeriti õpirändes ja jätkukoolitusel saadud teadmised asutuse igapäevastesse tegevustesse. Koolituse tulemusena valmisid asutuste tegevuskavad ning juhised/ soovitused kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks. Kavandatud tegevused annavad panuse kaasava hariduse põhimõtteid rakendavate haridusasutuste võrgustiku laiendamisele.

Projekt: Keskkonnahariduslikud programmid Tallinna haridusasutustele 2016/ õppeaastal Rahastamine: Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Eesmärk: Tallinna koolide õpilaste osalemine erinevates keskkonnahariduslikes õppeprogrammides

Harjumaa keskkonna- ja loodushariduskeskustes, et suurendada õpilaste teadmisi loodusest ning keskkonnast ning aidata kaasa õppetöö mitmekesistamisele

10

Osalejad: 45 Tallinna üldhariduskooli Partner: Lehola Keskkonnahariduskeskus

Tegevused 2016/17 õppeaastal:

Projekti käigus rahastati õpilaste osalemist Tallinna ja Harjumaa loodus- ja keskkonnahariduskeskuste programmides. Projektis tegevusi aitas korraldada Lehola Keskkonnahariduskeskus.

Eesti elukestva õppe strateegia üks eesmärke on õpetaja maine tõstmine, mille üheks võimaluseks on õpetajate väärtustamine ning neile toetuse pakkumine igapäevatöös. 2016/17. õppeaastal arutati õpetajatega erinevate konverentside ja koolituste raames kuidas konstruktivistliku lähenemisega, kus õppija on ise informatsiooni konstruktor, on võimalik muuta laste ja õpilaste õppimist põnevamaks.

Tabel 4. Ülevaade õpetajatele mõeldud konverentsidest ja koolitustest 2016/17 õppeaastal

Konverentsid õpetajatele Osalenud õppeasutusi

Osalejaid kokku

Õppepäevi

„Kuidas muuta lasteaiapäev põnevaks“ 103 143 1

Koolituskonverents eesti keele õpetamise parimast kogemusest „Sild lasteaiast kooli“

64 120 1

Eesti keele õpetamise parima kogemuse jagamise konverents toimus üheteistkümnendat korda ning 2016/17 õa-l tehti formaadis muudatus – kui varem oli konverents suunatud ainult lasteaiaõpetajatele, siis esmakordselt olid kaasatud koolid nii esinejate kui osalejatena ning konverents toimus Tallinna Pae Gümnaasiumis.

Koolieelsetele lasteasutuste õpetajatele pakkus lisandväärtust kaks erinevat projekti:

Tabel 5. Ülevaade ülelinnalistest projektidest koolieelsetele lasteasutustele 2016/17 õppeaastal

Ülelinnalised projektid koolieelsetele lasteasutustele Summa

2016. a sügisel teostati koostöös üldhariduskoolidega ja Eesti tööõpetajate seltsiga ülelinnaline projekt „Linnu söögimajakesed lasteaedadele“, mille raames said munitsipaallasteaiad ühe söögimajakese koos linnusöödaga ettevalmistus ja lõpetamine projekt lõppes advendihommikuna koos arendava koolitusega lasteasutuste juhtidele.

900

2017.a teostati üle-linnaline ETNO projekt, mille raames said kõik Tallinna lasteaiad kingituseks rahvuslikus stiilis riided poistele ja tüdrukutele (iga lasteaed 12 komplekti) ning kraappillid koos kastiga. Riiete ja pillide valmistamisele pani õla alla Eesti Tööõpetajate Selts, kes kaasas projekti Tallinna 27 kooli õpilased.

71 550

Tallinna Haridusamet toetab õpikeskkonna arendamist, kus saab rakendada konstruktivistlikku lähenemist. 2016. aastal jätkus haridusasutuste konkurss „Digimõte“, mille eesmärgiks oli toetada koolide uuendusi, mis parendavad õppeprotsesse, õpetamist ja õppimist ning on õpetamisel lihtsalt rakendatavad. Konkursiga soovis Tallinna Haridusamet arendada koolide IKT valdkonda ning motiveerida koole enam uuendustega tegelema ning neid praktikas julgemalt rakendama. Projekti preemiafond oli 29 000 eurot.

Digipädevuste tõstmiseks ja õppetöö mitmekesistamiseks korraldas Tallinna Haridusamet 2016. aastal lõpus riigihanke, millega hangiti linna lasteaedadesse programmeeritavad mesimummurobotite komplekti Bee-Bot. Lisaks toimusid igas lasteaias meeskondade koolitused robootikavahendite kasutamiseks õppetöös. Hanke maksumus oli 74 021,76 eurot.

2016. aastal lõpus hankis Tallinna Haridusamet linna koolidele 3D printerid ning koolitused nende

rakendamiseks õppetöös. Hanke maksumus oli 58 116,00 eurot.

11

1.5. Paindlikum aja- ja ruumikasutus, õpikeskkonna kujundamine

2016/17 õppeaastal toimusid mitmed muutused Tallinna haridusvõrgus, mille tulemusena on õppeaasta lõpuks kokku 60 munitsipaalüldhariduskooli ja 128 munitsipaallasteaeda (5 lastesõime ja 123 lasteaeda) ning lasteaiarühmad Tallinna Heleni Koolis ja Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis. Linn toetas 24 eralasteaeda.

Peamised haridusvõrgu muudatused:

Üldhariduskoolid Ühinevad Tallinna Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseum

alates 01.09.2017 jätkab Tallinna Linnamäe Vene Lütseum. Ühinenud munitsipaalgümnaasiumi õppehooneks saab Tallinna Merekalda kooli hoone, mis eelnevalt renoveeritakse. Renoveeritud Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi koolihoonesse kolivad Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1.-6. klassid. Praeguses Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi hoones jätkavad 2017. aastast õppimist alg- ja põhikooli õpilased. Ümberkorraldamise tulemusena tekivad 2017/18. õppeaastal Tallinna linna Linnamäe ja Läänemere piirkonnas vabad põhikoolikohad, mis võimaldavad tulevikus õppetööd korraldada ühes vahetuses ja pakkuda lastele koolides oluliselt rohkem kooli- ja klassiväliseid tegevusi.

Ühinevad Tallinna Merekalda Kool ja Tallinna Kuristiku Gümnaasium, alates 01.09.2017 jätkab Tallinna Kuristiku Gümnaasium.

Koolieelsed lasteasutused Ühinevad Tallinna Lasteaed Südameke ja Tallinna Terakese Lasteaed, alates 01.09.2017 jätkab

Tallinna Lasteaed Südameke. Ühinevad Tallinna Lasteaed Kaseke ja Tallinna Piiri Lasteaed, alates 01.09.2017 jätkab Tallinna

Lasteaed Kaseke. 2017. aasta mai alguse seisuga lisandus kaks uut lasteaeda: Tallinna Lotte Lasteaed (L.Koidula 23) ja

Tallinna Veerise Lasteaed (Veerise 1). Hooned valmivad septembriks ja lapsi hakatakse vastu võtma oktoobrist 2017.

Huvikoolid

Loodi Tallinna Tondiraba Huvikool, mis avatakse 15.09.2017. Hetkel toimub õppekavade ja hindade

kehtestamine koos ehitusega.

2016/17. õppeaastal alustati huvihariduse arengukava koostamisega, mis peaks valmima 15.09.2017. Viidi läbi 8 intervjuud huvikoolide, haridusasutuste juhtide ning huvijuhtidega probleemide ja võimalike lahenduste väljaselgitamiseks. Kogutud teave võeti töörühmades arutusele ja töörühma poolt püstitati eesmärgid, tegevused, tulemuslikkuse mõõdikud.

Tallinna haridusvõrgu prognooside uuendamiseks koostas OÜ Cumulus Consulting Tallinna Haridusameti

tellimusel analüüsi “Tallinna linna lasteaia- ja koolikohtade vajaduse hinnang aastateks 2017-2030“, mille

tulemusena toodi välja olulisemad järeldused:

Alushariduses 1) Prognooside kohaselt peaks järgneva 5-7 aasta jooksul Tallinna elanike nõudlus lasteaiakohtade osas

püsima stabiilsena, võimalik on väike nõudluse kasv;

1) hiljemalt kümne aasta möödudes algab lasteaiaealiste laste arvu kiire kahanemine, aastaks 2030 on lasteaiakohtade nõudlus 20% ehk ligi 5 000 lapse võrra väiksem kui praegu;

2) kuna 2017-2018 aastal luuakse juurde veel u 400 kohta, pole uusi lasteaiakohti suuremas mahus Tallinna linna lisaks planeerida vaja;

3) tegu on teoreetilise vajadusega linna tervikvaates, teatud piirkondades võib kohti olla puudu ning samal ajal on osad lasteaiad alakoormatud. Eelkõige võib nõudlus suurem olla Põhja-Tallinnas ja Kesklinnas.

12

Põhi- ja gümnaasiumiharidus 1) Viimaste aastate põhikoolikohtade omavajaduse tempokas kasv jätkub tempos u 40 klassikomplekti

2020/2021 õa-ni, misjärel kasvutempo aeglustub. Arvestades Tallinna kui riikliku keskuse olulist rolli ka teiste omavalitsuste õpilastele põhihariduse tagamisel, on vajalike lisanduvate klassikomplektide/koolikohtade arv 10-15% võrra suurem;

2) pikaaegses demograafilises plaanis (peale 2029 a) algab sarnaselt lasteaiakohtadele kiire langus ka põhikoolikohtade vajaduse osas. Teisalt on siiski vaja vähemalt lähemal 12 aastal leida võimalused täiendava u 200 klassikomplekti ehk 5000 lapse koolitamiseks;

3) lähiomavalitsuste laste tung Tallinna koolidesse sõltub eelkõige nende omavalitsuste võimekusest ja soovist luua koolikohti kohapeal. Tallinna füüsiline lähedus ja head ühendused, lapsevanemate eelistused, infrastruktuuri investeeringute kõrge maksumus on juba põhjustanud mõne lähiomavalitsuste suutmatuse pakkuda koolikohti kõigile oma lastele;

4) gümnaasiumi statsionaarses õppevormis on õppurite arv 2014/15. õppeaastast asunud tõusuteele. Kasv jätkub aastani 2029, mil võrreldes käesoleva hetkega on vaja juurde u 3 000 gümnaasiumikohta, millele lisanduvad õppurid linnapiirkonnast ja ka kaugematest omavalitsustest.

Haridusasutuste õpikeskkonna parendamine

Üldhariduskoolid

Tallinna Tehnikagümnaasium – renoveeriti endine koolihoone ja territoorium koos spordiväljakutega. Juurdeehitusena rajati uus spordikompleks üldsaaliga 24 x 32 m, lisaks aeroobika- ja jõusaalid. Uued ruumid valmisid ka töö- ja tehnoloogiaõpetuse tarbeks ning laiendati rekreatsiooniala uue aatriumiga, mida on võimalik kasutada õppe- ja huvitegevuse korraldamisel.

Tallinna Õismäe Vene Lütseum – kool sai juurde lisakorruse õpperuumideks ning uue spordikompleksi saali mõõtmetega 24 x 32 m ning lisasaalidega. Uued ruumid valmisid töö- ja tehnoloogiaõpetuse tarbeks ning laiendati rekreatsiooniala uue aatriumiga. Nimetatud kahel objektil tekkisid peatöövõtjal raskused tööde lõpetamisel. Põhimahus said hooned valmis ja peale kasutusloa väljastamist võeti ka kasutusele, kuid lõpetamata jäid tehnosüsteemide häälestustööd ning osaliselt ka üldehitus, mistõttu tuli peatöövõtjaga leping üles öelda. Tehnosüsteemid on korrastatud täiendavalt tellitud töödega ning eelolevaks suveks on kavandatud hange üldehitustööde õpetamiseks.

Valmis Merivälja Kooli juurdeehituse III etapp ning kool sai oma kasutusse 25 m pikkuse ja 3 rajaga ujula ning täiendava muusikaklassi.

Alustati Gustav Adolfi Gümnaasiumi I ja II kooliastme õppehoone tervikrenoveerimise ja juurdeehitusega aadressil Vana-Kalamaja tn 9, mis valmib 1.09.2017. Võimlahoone tervikrenoveerimine valmib 2017.a sügiseks.

Alustati Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi gümnaasiumihoone tervikrenoveerimisega aadressil Läänemere tee 31, mis peab valmima 1.09.2017.

Osalisi remonte teostati: Tallinna Reaalkooli fassaadi osaline remont; Tallinna Ehte Gümnaasiumi kergliiklustee; Tallinna 21. Kooli aatriumi klaaskatuse ja lifti remont; Tallinna Nõmme Põhikooli riietusruumide ja õppeköögi remont; Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi staadioni remont; Jakob Westholmi Gümnaasiumi koridoride ja algklasside hoone remont; Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside hoone osaline remont jne.

Huvikoolid

Paigaldati Nõmme Muusikakooli turvavalgustus.

Paigaldati Nõmme Noortemaja automaatne tulekahjusignalisatsioon.

Ehitati Tallinna Kanutiaia Noortemaja piirdeaed ja korrastati territooriumi teed ja platsid.

Algas Tallinna Tondiraba Huvikooli ehitus Punane tn 69, kooli valmib ja avatakse septembris 2017.

13

2016/17 õppeaastal jätkus koolieelsete munitsipaallasteasutuste süsteemse arendamise jätkuprogrammi

„Lasteaiakoht igale lapsele 2013 – 2021“ rakendamine lähtuvalt tegevuskavast ja linna finantsilistest

võimalustest ja uute rühmade loomine:

2017/18 õppeaasta alguses valmivad 2 uut lasteaeda, neist esimene ELSF kaasfinantseerimisel läbi EAS-i:

Tallinna Lotte Lasteaed Kadriorus, L.Koidula tn 23; Tallinna Veerise Lasteaed Kakumäel, Veerise tn.

Alustati remondiga Pihlaka tn 10 hoonetes, kuhu on 2017/18 õppeaastal kavas avada 4 uut rühma Tallinna Lasteaed Kraavikrõll koosseisus. Ehituse rahastamine toimub 85% mahus ELSF kaasfinantseerimisel.

Korrastati lasteaiahoonete fassaade, mille tulemusel paranes hoonete energiasäästlikus ja väljanägemine järgmistel asutustel: Tallinna Sikupilli Lasteaed, Tallinna Tuule Lasteaed; Tallinna Seli Lasteaed; Tallinna Lindakivi Lasteaed, Tallinna Mahtra Lasteaed; Lasteaed Ojake; Tallinna Lehola Lasteaed; Tallinna Lastesõim Hellik, Tallinna Lastesõim Mõmmik.

Korrastati basseinid Tallinna Järveotsa Lasteaias ja Tallinna Lasteaias Delfiin, töös on basseinid koos abiruumidega Tallinna Lasteaias Pääsusilm ja Tallinna Meelespea Lasteaias.

Lasteasutuste ootejärjekordade dünaamikas toimusid positiivsed muudatused ja järjepidevalt on suurenenud laste arv, kes saavad lastesõime- või lasteaiakoha soovitud aastal lastevanemate poolt valitud lasteasutuses.

2016/17 õa-l võimaldati eelistus lasteaiakohtade saamisel õdedele - vendadele.

2016. aastal jätkas Tallinna Haridusamet taotlemist Euroopa Sotsiaalfondi rahastust, et arvestada erivajadustega laste vanemate vajadusi ja ootusi kodulähedase alushariduse teenuse kättesaadavuse osas.

Projekt: Eriilmeliste lasteaiakohtade loomine Tallinna linna lasteasutustes Rahastamine. Euroopa Sotsiaalfond, alaprogramm „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise

toetamine 0–7-aastastele lastele“ Üldeesmärk: Erivajadustega laste vanemate vajadustele ja ootustele vastava kodulähedase alushariduse

teenuse kättesaadavuse suurendamine erivajadustega laste arengu vajadustele vastavate lasteaiakohtade loomise ja nende jätkusuutliku toimimise kaudu Tallinna linna lasteasutustes.

Projekti kestus: 01.09.2015-31.08.2018

Tegevused 2016-/7 õppeaastal:

Avati 5 uut rühma kokku 42 lasteaiakohaga projektis osalevates lasteaedades: Tallinna Kiisa Lasteaed (tasandusrühm), Tallinna Mustakivi Lasteaed (arendusrühm), Tallinna Lindakivi Lasteaed (pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm), Tallinna Lasteaed Sinilill (sobitusrühm), Tallinna Lasteaed Õunake (pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm). Tööle on võeti vajalik personal ja tagati loodud rühmade jätkusuutlik toimimine.

e-õpilaspileti lahendus kõigile linna koolidele. Tallinna Haridusamet viis läbi riigihanke, millega hangiti linna üldhariduskoolidele e-õpilaspileti lahendus. E-õpilaspilet on õpilase staatust tõendav plastikkaart, millega saab siseneda kooliuksest, registreerida end koolisööklas, laenutada kooli raamatukogust raamatuid jne. Kaarti saab kasutada ka ühistranspordis. Koolidesse paigaldati e-õpilaspileti kasutamiseks vajalikud vahendid: välisuste videofono süsteemid, elektroonilised ukselukud ja e-õpilaspileti kaardilugeja lahendused. Koolisööklatesse paigaldati kaks kaardilugejast ning ekraanist koosnevad komplektid, et võtta kasutusele e-õpilaspiletiga kasutatav toitlustamise korraldamise lahendus. Lisaks paigaldati kaardilugejad koolide raamatukogudesse. Lahendus läks linnale maksma 305 341,47 eurot.

14

e-Õpilaspileti printerid. E-õpilaspiletite trükkimise efektiivsemaks korraldamiseks viis Tallinna Haridusamet 2016. aasta lõpus läbi riigihanke, millega hankis linna üldhariduskoolidele kaardiprinterid. Hanke maksumus oli 47 867,76 eurot.

Tallinna hariduse infosüsteemi iseteeninduskeskkond info.haridus.ee Võeti kasutusele Tallinna haridusvaldkonna iseteeninduskeskkond, kus linna lapsevanemad saavad e-teenusena leida oma lapsele sobiv lasteaiakoht ja esitada lasteaiakoha saamiseks avaldus, samuti jälgida koha soovijate järjekorra liikumist ning lasteaia poolt koha pakkumisel võtta vastu soovitud koht

e- õpilaspäeviku teenuse hange lasteaedadele Tallinna Haridusamet korraldas mais riigihanke, millega hangiti kõikidele linna lasteaedadele ühtne e-päeviku teenus. Kui varasemalt kasutas linna lasteaedadest ühtset teenust 54 lasteaeda, siis uuest õppeaastast hakkavad ühtset teenust kasutama 129 linna lasteaeda. Õppimist ja õpetamist mõjutab keskkond ning oluline on selle turvalisus. Konkursi „Turvaline kool /turvaline lasteaed“ ja „Parim tervisemeeskond“ eesmärk on tunnustada haridusasutuste tööd turvalise õppekeskkonna loomisel, õpilaste ja personali vaimse ja füüsilise turvalisus tagamisel ning ohtude ennetamisel. Konkursil „Turvaline kool/turvaline lasteaed“ osalemine 2016/17. õppeaastal vähenes, kokku osales 10 haridusasutust (2016. aastal 15), konkursil „Parim Tervisemeeskond“ osalejate arv oli sama, 20 õppeasutust.

Tabel 6. Ülevaade turvalisust ja tervist toetavatest konkurssidest

Konkursid turvalisuse ja tervise tagamiseks Osalenud üldhariduskoole Osalenud lasteasutusi

2017 2016 2017 2016

„Turvaline kool/turvaline lasteaed“ 3 5 7 10

„Parim Tervisemeeskond“ 5 5 15 15

Turvaline lasteaed 2017 I koht: Tallinna Lepatriinu Lasteaed Turvaline lasteaed 2017 II koht: Tallinna Rukkilille Lasteaed Turvaline lasteaed 2017 III koht: Tallinna Lastesõim Mõmmik Turvaline kool 2017 Tallinna Kivimäe Põhikool Parim tervisemeeskond 2017 Tallinna Järveotsa Gümnaasium Parim tervisemeeskond I-II koht Tallinna Sipsiku Lasteaed

Tallinna Lauliku Lasteaed Parim tervisemeeskond III koht Tallinna Lepatriinu Lasteaed Parim tervisemeeskond 2017 eriauhind Lastesõim Päkapikk

Turvalisuse edendamine

Tervise edendamine lasteaias ja koolis on tegevusviis, mille puhul rakendatakse süstemaatilist plaani kõigi laste/õpilaste ja töötajate tervise ja heaolu arendamiseks. Eestis on loodud nii tervist edendavate koolide (TEK) kui ka lasteaedade võrgustikud (TEL). Tervist Edendavate Koolide võrgustikku kuulus 2016/17.õppeaastal 37 Tallinna kooli, mis moodustab 64% koolide arvust (2015/16.õa vastav näitaja oli 61%, kasv 3%) Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku kuulus 85 Tallinna koolieelset lasteasutust, moodustades 67,5% (2015/16 õa vastav näitaja oli 66%, kasv 1,5%).

Järjepidevalt on Tallinna Haridusamet koostöös Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga ja linnaosadega läbi viinud ennetavaid ohutusalaseid teabepäevi mini – SOS (Sina Oskad Seda). 2016/17. õppeaastal toimus 5 teabepäeva, mis võimaldasid lastele anda ohutusalaseid teadmisi ja neid tegevuses kinnitada (teadmised esmaabist, tule-, vee- ja liiklusohutusest ning ohutust tegutsemisest ümbritsevas keskkonnas. Lisaks teadmistele pakutakse lustimis- ja osavõtu rõõmu). Samuti on oluline õpetajate teadlikkuse tõstmine ning info jagamine erinevate temaatiliste õppevahendite kättesaadavuse kohta.

15

Ennetusprogrammis „Suitsuprii klass“ osales 2016/17.õppeaastal 17 kooli, alustas 3 031 õpilast ning programmi läbis 2 543 õpilast (2015/16 õa osales programmis 3 329 õpilast, programmi läbis 2 480 õpilast).

2016/17.õppeaastal osalesid kõik Tallinna vene õppekeelega koolid kooli tervisenõukogudele mõeldud praktilistel infopäevadel „Uimastiennetus ja uimastitega seotud juhtumite lahendamine koolis“. Teabepäevad viidi läbi koos Tervise Arengu Instituudi noorsoopolitseinikega vene keeles. Igast koolist osalesid tervisenõukogu liikmeid, õpilasesinduse esindajaid ja vähemalt üks juhtkonna liige. Iga kooli eripära arvestades koostati ennetav tegevuskava ning noorsoopolitseinike abiga mängiti läbi tekkida võivad reaalsed situatsioonid. Sarnased infopäevad viidi 2015/16.õppeaastal läbi kõikides Tallinna munitsipaalkoolides eesti keeles.

Õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamiseks viidi läbi pilootprojekt „Aktiivne vahetund“. Praktilised koolitused viis läbi Laste Tervisekooli füsioterapeut, andes ülevaate füüsilise aktiivsuse mõjust laste kognitiivsele arengule ja tutvustas keskendumisvõime parandamise võimalusi läbi osavusharjutuste. Positiivne tagaside õpitust tingib vajaduse sarnane projekt läbi viia ka lasteaedadele.

Tallinna Haridusamet viis 23.01- 17.02.2017 läbi koolisööklate menüüde analüüsi, et hinnata, kas koolides on tagatud tasakaalustatud ja täisväärtuslik koolitoit (alus: sotsiaalministri 15. 01.2008 määrus nr 8 “Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“).

Olulisemad järeldused: 1. Koolide toitlustamine vastab sotsiaalministri määrusele. Toormeks kasutatakse eestimaist toodangut. Ei

kasutata eeltöödeldud toorainet, maitsetugevdajaid, valmistoidu pulbreid ja kontsentraate. 2. Nädala menüüd on kättesaadavad koolide kodulehtedel ja sööklate stendidel. Võimalikku allergiat

põhjustavad toiduained on välja toodud, et õpilased ja lapsevanemad saaksid sellega arvestada. 3. Kõik toitlustajad on välja toonud info toitude toiteväärtuse ja portsjonite koguste kohta. 4. Igal päeval 4 nädala lõikes oli erinev põhitoit ning pakuti sooja lõunasööki. 5. Kokkuleppel koolidega pakutakse 2 nädala lõikes valdavalt 8 korral praadi ja 2 korral suppi. Üksikutes

koolides vaheldub 6 korral praad 4 supikorraga, mis vastab nõuetele ja on kokkuleppe küsimus. 6. Lisakomponentide (kartul, riis, tatar, köögivili jne) osas pakuti 2-3 erinevat valikut. Valik on

mitmekülgne: hautatud juurviljad, täisterapasta, kartul, riis, tatar, kartuli-läätsepüree. 7. Valikus pakuti prae kõrvale erinevaid tervislikest komponentidest salateid (valikus 2-3). Paljudes

koolides oli salatikaste eraldi serveeritud, mis suurendab valikuvõimalusi salati komplekteerimisel. 8. Pakuti rukki- ja täisteraleiba ning sepikut. Vaadeldaval perioodil ei olnud valikus peenleiba ja saia. 9. Vähenenud on makaronide pakkumine ja eelistatakse täisteramakarone. 10. Suurenenud on igapäevaselt köögiviljade pakkumine värskelt või kuumtöödeldult. 11. Puuviljade serveerimisele pööratakse suuremat tähelepanu, puuvilju pakuti vähemalt kolmel korral

nädalas, sh oli koole, kus pakuti puuvilju igal päeval. 12. Eelmiste aastatega võrreldes on paranenud kala pakkumine, kala pakuti kord nädalas, rohkem praena

kui supis. Enam kasutati lõhet ja forelli, ei kasutata kalalaadseid tooteid ja konserve. 13. Viinerid, vorstitooted ja poolfabrikaadid on asendunud kvaliteetse liha kasutamisega. 14. On märgata positiivset edasiminekut magustoitude osas, pirukad, kohukesed, topsimagustoidud olid

asendunud kohapeal omavalmistatud magustoitudega. 15. Rohkem arvestatakse laste toidutalumatuse ja erivajadustega, paljudes koolides valmistatakse

vajajatele võimaluste piires eraldi toitu. Hea lahendus on päevapraadide võimalus, millest arvestatakse koolitoidu maksumus maha. Võimalik ka taimetoidu võimalus aurutatud köögiviljade näol.

Analüüsi põhjal olid 2017. aasta parimad toitlustajad: AS Tuleleek (11 kooli) OÜ Orfeum (8 kooli) OÜ Bramos (2 kooli) Koolitoitlustuse OÜ (9 kooli).

Väga hea toitlustamine on ka toitlustajate KLP Toit (2 kooli), RK Teenindus (3kooli), Flosse OÜ (3 kooli) ja OÜ Sensum koolides.

16

1.6. Juhtimises liikumine õpetaja-õpetaja ning õpetaja-õpilane koostöö toetamise ning õpetajate juhtimisse kaasamise suunas

Haridusasutuste juhtide arendamiseks korraldati 2016/17 õppeaastal coachingu jätkuprogramm, kus osales kokku 17 haridusjuhti. Osalejad omandasid teadmisi ja oskusi, mida saab kasutada igapäevatöös ja organisatsiooni arendamisel.

Uute haridusjuhtide toetamiseks korraldati mentorprogramm, milles osales 9 uut haridusasutuse juhti ja 9 kogenud mentorit 18-st asutusest.

Tallinna Haridusamet on välja kujundanud iga-aastase aasta lõpus toimuva juhtimiskonverentside traditsiooni. Konverentsid on heaks viisiks tegeleda väärtusarenduse ja juhtide innustamisega.

Tabel 7. Ülevaade juhtide konverentsidest, koolitustest ja mentoriprogrammist

Konverentsid, koolitused juhtidele (sh juhtide toetamine)

Osalenud õppeasutusi

Osalejaid kokku Õppepäevi

Tallinna Haridusameti, Tallinna Keskkonnaameti ja MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus Haredi koostöös VI Keskkonnahariduse konverents „Loodushariduse parimad praktikad“ 27.09.16

100 106 1

Juhtimiskonverents „Jutud juhile“ 198 205 1

Juhi mentoriprogrammi seminaride läbiviimine ametisse nimetatud juhtidele

18 18 3

Koolieelsete lasteasutuste õppealajuhatajate ainesektsioon

80 240 3

Üldhariduskoolide õppealajuhatajate ainesektsioon (korraldab Tallinna Õpetajate Maja)

60 4770 187

Keskkonnahariduskonverentsil tutvustati Tallinna Haridusameti keskkonnahariduse seisukohti ning anti ülevaade Tallinna Keskkonnaameti keskkonnahariduslikest projektidest ja kampaaniatest. Häid kogemusi keskkonnahariduses tutvustasid nii Kadrioru Saksa Gümnaasiumi, Rootsis tegutseva looduskooli kui Venemaa Leningradi oblasti Sosnovõi Bori linna 2. kooli esindajad. Lisaks käsitleti konverentsi ettekannetes teaduse populariseerimise ja keskkonnahariduse vahelist seoseid, tutvustati Tallinna elurikkust kui väärtuslikku õpikeskkonda ning anti ülevaade rahvusvahelise rohelise kooli (ökokooli) programmist ja sellega liitumise võimalustest. Rehleis ekooli programmiga on nüüdseks liitunud Tallinnas 45 koolieelset lasteasutust ja kooli.

Haridusasutuste üheks oluliseks partneriks on hoolekogu. Pedagoogide, pidaja, vanemate, vilistlaste ja õppeasutuse tegevust toetavate organisatsioonide ühine tegevus on õppe- ja kasvatustegevuse jälgimine ning õppe- ja kasvatustegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine. Hoolekogude töö tõhustamiseks korraldab Tallinna Haridusamet korra aastas teabepäeva koolide ja koolieelsete lasteasutute hoolekogudele.

Tabel 8. Ülevaade koostöös hoolekogudega

Koostöö hoolekogudega Osalenud õppeasutusi

Osalejaid kokku

Õppepäevi

Hoolekogude teabepäev lasteasutustele „Kuidas muuta lasteaiapäev lapsele põnevaks”

75 84 1

Hoolekogude piirkondlikud teabepäevad linnaosades koolieelsetele lasteasutustele

128 ca 200 7 (iga linnaosa 1 päev)

Hoolekogude teabepäev koolidele 59 59 1

Koostöö Helsingi Haridusameti ja koolidega: 26.10.2016 võtsid Helsingi Haridusameti ja Helsingi Ressu kooli esindajad osa Tallinna IKT konverentsist. Ressu koolijuht viis läbi töötoa: School change – growing towards professional learning community. Koostöö eesmärgiks on kogemuste jagamine kahe linna vahel digiõppe valdkonnas.

17

Eesmärgiga määratleda juhtidele ja avalikkusele selged kriteeriumid selle kohta, millist koolijuhtimist loetakse kvaliteetseks, määratleda haridusasutuste tugevused ja parendusvaldkonnad, motiveerida haridusjuhte juhte enesehindamisele ja pöörama võrdselt tähelepanu juhtimise erinevatele valdkondadele, viib Tallinna Haridusamet juhtidega läbi tulemushindamise vestlusi, 2017. aastal toimub vestlus 91 juhiga. Sihtgruppide ootuste ja arvamuste väljaselgitamiseks viisid Tallinna Haridusamet ja Eesti Uuringukeskus mais-juunis 2016 Tallinna munitsipaalkoolides läbi ulatusliku rahulolu-uuringu, mille eesmärk oli hinnata õppijate, lapsevanemate, õpetajate ja koolijuhtide rahulolu hariduse eri aspektidega. Kokku osales 60 Tallinna üldhariduskooli, kaasatud olid õpilased ja vanemad kõikidest kooliastmetest (3., 6., 8., 11. klass). Küsimustikele vastas kokku 14 645 inimest, sh 9 281 õpilast, 3 391 lapsevanemat, 1 918 õpetajat ja 55 koolijuhti.

Uuringu koondraport avalikustati 12. 10.2016 ja olulisemad ettepanekud eri valdkondades olid järgmised:

Õpilaste rahulolu tõstmine koolis

Pöörata enam tähelepanu õpikoormuse ja kooliga seotud stressi vähendamisele, õpimotivatsiooni suurendamisele ning headele suhetele sidusrühmade vahel, sh eriti põhikooli II ja III astmes ning gümnaasiumis.

Põhjuseta puudujate osakaalu ning õpikoormuse vähendamine

Rakendada enam individuaalset lähenemist probleemsematele õpilastele, nt kaasata kooli tugisüsteemid õpilase toetamisse, vajadusel vähendada õpikoormust vastavalt õpilase individuaalsusele ning tekitada õpilases eduelamust.

Pöörata tähelepanu ka konkreetse õpilase suhetele kaasõpilaste ja õpetajatega ning uurida, kas õpilase käitumine on seotud koolikiusamisega ning kuidas saaks seda ennetada.

Põhjuseta puudumise vähendamiseks kahandada õpikoormust, suurendades koolides integreeritud õpet ainevaldkondade põhiselt või kasutada teemapõhist õpet. Koolikorralduslikult luua võimalused, et õpetajatel tekiks reaalne aeg meetodeid omavahel arutada ja ellu rakendada.

Koolides tuleks hajutada rohkem ajaliselt erinevate õppeainete iseseisvate tööde mahtu ning vähendada kokkuvõtvate hindamiste perioodide arvu.

Arvestada senisest enam mitteformaalse õppe tulemusi formaalharidussüsteemis, eriti gümnaasiumiastmes, nt koguda koolidelt parimaid praktikaid, kuidas on õppekavade täitmisel mitteformaalset haridust arvestatud, et julgustada vastavate praktikate laiemat levikut.

Riiklikult üle vaadata põhikooli ja eriti gümnaasiumi õppekavade kohustuslike ainete osakaal, mille vähendamine võimaldab rakendada ka individuaalset lähenemist jõukohase õpikoormuse määramisel.

Ainetundide huvitamaks muutmine

Eesmärgistada senisest enam õppeülesandeid ning seostada neid eluga väljaspool kooli.

Uurida õpilastelt, kuidas nende arvates võiks tunde läbi viia, õpilased oleksid ka ise motiveeritud õppetegevuses osalema ja õppe eesmärgid oleks täidetud.

Praktiseerida senisest enam erinevaid aktiivõppemeetodeid, et soodustada õpilaste aktiivset osalemist õppetöös, nt õppetöö väljaspool traditsioonilisi klassiruume, kasutada rohkem digivahendeid ning rühma- kui paaristööd, rollimänge, ettevõtete ja asutuste külastamist, arutelude läbiviimist jne.

Õpilaste arvamuse avaldamise soodustamine õppeprotsessis

Rakendada põhikooli esimeses ja teises astmes rohkem pedagoogilisi meetodeid, kus õpilane ei tunne ennast arvamuse avaldamisel ohustatuna.

Praktiseerida ka nooremates klassides senisest enam aktiivõppemeetodeid, kus õpilane saab vabalt oma arvamust avaldada ning kus ei ole õigeid ega valesid vastuseid, nt ajurünnak, paaristöö, probleemõpe, diskussioon jne.

Kujundava hindamise soodustamine

Pöörata rohkem tähelepanu individuaalsele tagasisidestamisele õppeprotsessis ja õpilase arengu toetamisele, seda eriti vanemates klassides.

18

Otsida põhikooli II ja III astmes ning gümnaasiumis võimalusi ja lahendusi, kuidas rakendada suure õpilaste arvuga klassides individuaalset lähenemist õppeprotsessides.

Individuaalse lähenemise rakendamiseks tuleks koolides luua õpetajate jaoks laiendatud tugisüsteeme (tugiõpetajad, sotsiaalpedagoogid jne), kuid see vajab kindlasti täiendavat rahalist ressurssi.

Individuaalse karjäärinõustamise praktiseerimise suurendamine

Pöörata rohkem tähelepanu just individuaalsele karjäärinõustamisele ning seda eriti põhikooliastmes.

Teavitada õpilasi rohkem kutsekoolide võimalustest ning väljunditest.

Vene õppekeelega koolide õpilaste eesti keele oskuse arendamine

Koolid ja koolipidaja peaks eesti keeles õppimist lapsevanemate, laste ja õpetajate jaoks rohkem mõtestama.

Koostada väiksemad klassikomplektid vastavalt laste keelelisele arengutasemele ja vajadustele.

Soodustada keelekümblusõpet.

Toetada ja soodustada rahaliselt koolides laiendatud tugisüsteemi arendamist keeleprobleemidega laste aitamiseks.

Toetada kooli ja koolipidaja poolt õpetajate individuaalset, süsteemset ja pikaajalist eesti keele õpet riigi poolt planeeritavate tugisüsteemide kaasabil.

Soodustada koolipidaja poolt eesti keele kui teise keele õppimist toetava õppevara väljatöötamist.

Soodustada koolitasandil aktiivõppemeetodite kasutamist eestikeelses keskkonnas.

Õppevahendite soetamine

Koolipidajal tuleks kaaluda toetusmeetme loomist õppekirjanduse soetamiseks vähekindlustatud peredest pärit gümnaasiumiõpilastele.

Informeerida õpilasi digivahendite kasutamise võimalustest Tallinna linnas.

Uurida, kui suures mahus ja mis põhjustel ostavad õpetajad õppevahendeid isiklikest vahenditest, et otsustada mida oleks vaja olukorra muutmiseks - kas kooli, koolipidaja või riiklikul tasandilette võtta.

Lapsevanemate kaasamine lapse õppetegevusse ja otsustusprotsessidesse

Korraldada ainesüsteemile üle minnes koolides lapsevanematele nt kontaktpäevi aineõpetajatega, mis aitaks luua usalduse õpetajate ja lapsevanemate vahel.

Teavitada lapsevanemaid rohkem kooli hoolekogu tegevustest ja funktsioonidest ning võimalustest mõjutada läbi selle oma lapse kooli otsustusprotsesse.

Õpilaste teadlikkuse tõstmine õpilasesinduse tegevustest

Õpilasesindused peaksid koolis rohkem õpilasi teavitama oma tegevustest, funktsioonidest ja õigustest.

Koolikiusamise vähendamine

Välja selgitada, millised koolikiusamise mustrid on nende koolis levinud ning seejärel planeerida konkreetseid tegevusi koolikiusamise ärahoidmiseks ning mõne aja pärast mõõta tegevuste mõju.

Õpetajate ja koolijuhi vaimse kurnatuse vähendamine

Selgitada koolipõhiselt välja, mis põhjustavad koolides tööjõu vaimset kurnatust ning lisaks üle vaadata koolikorralduslikud meetmed aja- ja tegevuste lõikes.

Pakkuda noortele õpetajatele senisest enam koolipoolset tuge, mentorit ning toimivat ja järjepidevat koostööd pikema staažiga kolleegidega.

Õpilaste koolilõuna süsteemi arendamine

Kaaluda võimalust gümnaasiumi õpilastele koolilõuna kompenseerimist kohaliku omavalitsuse eelarvest sõltumata õpilase sotsiaalmajanduslikust taustast.

Üle vaadata söögivahetundide pikkus, et lapsed jõuaksid koolilõuna ettenähtud ajaga söödud.

Teha rohkem toitumisalast teavitustööd erinevates sihtrühmades. Eriti põhikooliealistele õpilastele selgitada, miks tervislikult toitumine (sh koolilõuna söömine) on kasvavale organismile vajalik ja oluline.

19

Toitlustajatel pöörata enam tähelepanu toiduhügieenile, - välimusele ja –maitsele ning muuta koolilõuna eelarve kasutamise paindlikumaks ja läbipaistvamaks, et võimalikult paljud õpilased ikkagi täisväärtuslikku ja tasuta koolilõunat saaksid (sh gümnaasiumiõpilased).

Kontrollida, kas toitlustajad kulutavad seaduse järgi koolitoidu toorainele mõeldud raha sihipäraselt.

Väga oluline on toitlustaja leidmisel hanke koostamine ning läbiviimine nii, et hiljem lepingut sõlmides ning teenust saades oleks teenuse tellijal, ehk koolil, õigus kontrollida koolitoidu kvaliteeti ning teha vajadusel ka lepingupartnerile ettekirjutisi.

Tallinna Haridusamet on järjepidevalt läbi viinud konkurssi “Parim personaliprojekt haridusasutuses”, millega soovime tõsta Tallinna haridusasutustes personaliga tehtava töö väärtust, tuua esile efektiivse personalitöö mõju organisatsiooni edukusele, luua võimalused parima kogemuse vahetamiseks ning tunnustada parimat tööd personali vallas.

2016. aasta konkurss oli juba kümnes ning kokku osales 19 asutust (6 kooli ja 13 lasteaeda) ja kaasatud oli kokku ligi 1 000 töötajat. Sel aastal saab ühtse joonena välja tuua selle, et liigutakse õiges suunas, mõeldakse kuidas koos õppida ning õpivad nii õpetaja, lapsevanem ja laps.

Parim personaliprojekt 2016 Gustav Adolfi Gümnaasium „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajate professionaalne areng läbi õpilaste kaasamise“

Parim personaliprojekt 2016 Pirita Lasteaed „Lapsevanem õpetab“

Parim personaliprojekt 2016 eripreemia Tallinna Kullatera Lasteaed „Õhinapõhine õppimine igas vanuses“

20

Lisa 1

Koondülevaade projektidest 2016/17. õppeaastal

Projektid 2016/17. õa Osalenud õppeasutusi

Osalejaid

1 Kaasavate õppemeetodite rakendamine klassis/ rühmas 6 30

2 Eriilmeliste lasteaiakohtade loomine Tallinna linna

lasteasutustes

5 57

3 Keskkonnahariduslikud programmid Tallinna

haridusasutustele 2016-17 õppeaastal

45 22 000

4 Muutunud õpikäsitusega kool – MÕK kool 5 130

5 Tegevuste kavandamine koolist väljalangemise

ennetamiseks - IMPACT on ESL

7 40

6 Koostöö Peterburi koolidega 5 90

7 Koostöö Helsingi Haridusameti ja koolidega 2 2

8 L. Koidula 23 hoone rekonstrueerimine lasteaiaks 1 --

9 Pihlaka tn 10 hoone rekonstrueerimine lasteaiaks 1 --

KOKKU 9 projekti 77 22 349

Lisaks tabelis toodule rakendavad Tallinna haridusasutused välisprojekte:

sh Erasmus+ haridusprogrammi projekte rakendavad 14 kooli ja 8 lasteaeda (kokku 26 projekti);

Nordplus Juunior projekti rakendab üks lasteaed;

Euroopa Sotsiaalfondi toetusel rakendavad projekte 10 kooli ja 2 lasteaeda (kokku 15 projekti).