TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013 1

TÜRI VALLA AJALEHT 26. juuli 2013 nr 7 (812)

• Järvamaa talud olid külalistele avatud 6–7• Esimene küladepäev läks korda lk 8• Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 30. augustil

SÕNUMID

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

• Kultuuritöö jätkub veidi teisel viisil lk 2• Kuivenduskraavid ja truubid tehti korda lk 3• Heino Lepik: bioenergeetik lk 5

Kabala küla suurim ja täht-saim pidu tuleb taas. Sellel aastal peame Kabalas juba 47. Kabala laulu- ja tantsupi-du. Traditsioon on jätkuv ja vaikselt heietame mõtteis juba juubelipidu, mis tuleb kindlas-ti palju suurejoonelisem ja ül-latustega. Soovime laulupeo traditsioonidega kaasata ka rohkem noori, et Kabala laulu-päev ikka jääks.

Selgi aastal esineb kollek-tiive nii oma maakonnast kui ka naabrite juurest. Seekord-ne pidu tuleb tavapärasest tantsulisem. Kabala kollek-tiividest on esindatud rahva-tantsurühmad, Kabala kool-lasteaia õpilased ja lasteaia kasvandikud.

Selle aasta mai alguses kuu-lutus Kabala rahvamaja välja laste joonistusvõistluse teemal

„Kabala laulupidu“. Konkursi tulemusena valisid Kabala ise-tegevuslased parimaks Kaimar Kivimäe joonistuse. Kaimari pildist on valminud selle aasta laulupeo plakatid, tänukirjad ja muud trükised. Kõikide joo-nistustega on võimalik tutvuda Kabala mõisas, kuhu on välja pandud näitus.

Kohal on ka Kabala vilist-laste puhkpilliorkester Kutter. 25. juuli õhtul kell 19 toimub nendega mälestusteteemaline grilliõhtu, kuhu on oodatud kõik laulupeo ja puhkpilliga seotud inimesed, et koos mä-lestusi kirja panna. Mõtteis on juubelilaulupeoks koostada trükis Kabala laulupeo tradit-sioonist. 26. juulil kell 11 an-nab Kutter „Äratuskontserdi“ Kabala rahvamaja parklas, kell 13 on kontsert Türi kultuu-

rimaja pargis. 27. juulil kell 12 toimub mälestustkontsert Arussaare kalmistul August Pärli kalmul.

Seekordsel laulupäeval on avatud ka lasteväljak, kus terve kontserdi jooksul on tegevused lastele. Mängitakse mänge, hü-patatakse batuudil, meisterda-takse rinnamärke, vaadatakse multikaid jne. Pilet lasteväl-jakule on viis eurot, mis tagab

lasteala piiramatu kasutamise. Kõikide lasteväljaku käepaelte ostjate vahel loositakse välja tahvelarvuti.

Ka sel aastal on avatud mõi-sakohvik ja huvilistel on võima-lik mõisas jalutada.

Kuni veel kestab külakul-tuur, seni püsib väikese rahva vaim suur!

REINIkA TATTERKabala rahvamaja juhataja

kabala laulupidu tuleb taasteave

Laulu- ja tantsupeo kü-simuste osas võib ühen-dust võtta kabala rah-vamaja juhataja Reinika Tatteriga telefonil 5300 3987 või e-kirja kaudu kabala.rahvamaja@tyri.ee.

number

aastal peeti esimene ka-bala laulupäev. Alates 1970 on pidu peetud igal aastal.

1949

kaktus käis Europeade’il17.–21. juulini toimus Gotha linnas endisel Ida-Saksamaal rahvus-vaheline 50. Europeade rahvatantsufestival. Festivalil oli esindatud 24 Euroopa riiki üle 5000 osalejaga umbes 200 erinevast rahvus-grupist. Kui sportlastel on olümpiamängud, siis rahvatantsijatel on Europeade’i festival.

Eestist oli kohal umbes 350 rahvatantsijat ja muusikut. Järva-maad esindas segarahvatantsurühm Kaktus Türilt. Kaktusest osales üheksa tantsupaari, juhendaja Vaike Tormila ja akordionist Andrus Raabe.

Esineti tänavakontsertidel, foorumis ja lõppkontserdil. Tänava-kontsertidel ja foorumis esitas Kaktus oma tantsukava. Lõppkontser-dil Gotha linnastaadionil esitasid kõik Eesti segarahvatantsurühmad Valdo Rebase loodud tantsu „Arturi polka“, mis andis pealtvaatajate-le kustumatu elamuse.

kolu ja karjaküla peavad külapäevaAugustikuu esimesel laupäeval, 3. augustil peavad Kolu ja Karjaküla ühist külapäeva. Tänavu toimub üritus juba 15. korda. Osalema oo-datakse kõiki endisi ja praegusi külaelanikke. Teretulnud on ka kõik teised, kellele on Kolu või Karjaküla nimi tähenduslik.

Peoplats avatakse külalistele kell 15. Päeva maiuspalaks on kell 17 algav külaelanike koostatud lustlik eeskava. Lisaks naerutab rah-vast huumorisaate „Kuldsuu“ finalist Kaarel Tuvike.

Pärast eeskava toimuvad meeleolukad mängud ja jõukatsumi-sed nii noortele kui vanadele. Veel kutsutakse juubeliürituseks ellu vana traditsioon – loterii. See tähendab, et kõigi pileti ostnud küla-liste vahel loositakse välja kohalike inimeste ja ettevõtete annetatud kingitusi. Õhtu tantsitab öösse ansambel Lektus. Südaööl on oodata meeldejäävat üllatust, mis võtab kõik need 15 aastat kokku.

Võta kaasa hea tuju, 2 eurot piletiks (7–17-aastastele 1 euro) ja ole kohal! Lisainfot saad telefoninumbrilt 525 2206.

TR

16. juulil avati Türil psüühilise erivajadusega inimestele loodud Türi Kodu. Türile kerkinud kuues üheteistkümnekohalises peremajas elab hetkel 64 elanikku, teenust pakutakse nii vaimupuudega kui psüühikahäirega inimestele. Elanike igapäevaelu ja -toiminguid aitavad juhendada ja korraldada ööpäevaringselt kokku 20 tegevusjuhendajat, vanemtegevusjuhendaja ja kodu juht. Pildil pannakse avamise puhul mulda esimest õunapuud. Teet Reier

Gotha rahvastaadionil peale lõpukontserti. Erakogu

2 TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

arvamus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Septembrist alustab Türi vallas tööd uue nimega asutus – Tü-ri kultuurikeskus, mis koondab loodetavasti parima sellest, mis seni Kabala ja Oisu rahvamaja-des ning Türi kultuurimajas ae-gade jooksul on juba traditsioo-niks saanud.

Valda jääb üks asutus, kuid loomulikult jätkub kultuuritöö ja -tegevus endiselt üle valla, nii Kabalas, Oisus kui Taikses ja Türil. Erinevus on vaid sel-les, et tegevused plaanitakse ja plaanid teostatakse nüüd ühise

meeskonnana ja tekib ühine kultuurikalender. Meeskonnal on kasutada kõik rahvamajad ning lisaks plaanitakse kasu-tada ka teisi sobivaid kohti: mõisaid, koolimaju, külaplatse jne. Kultuur ja rahvakultuur on ju palju enamat kui kivist hoone ning seepärast tahaksi-me senisest enam keskenduda tegevustele, mitte hoonete hal-damisele. Nii ongi Türi kultuu-rikeskuse tegevuse eesmärgiks eelkõige säilitada ja arendada rahvakultuuri, pakkuda kultuu-

riteenust osalemise ja tarbimise kaudu ning vahendada meie elanikele ka professionaalset kunsti.

Kuna seni tegutses meil kolm tublit kultuurijuhti, siis oli volikogu otsus, et kõigile neile tuleb pakkuda võima-lus kandideerida sisekonkursil uue juhi kohale. Kaks senist juhti aga sisekonkursil osale-da ei soovinud ning seega jääb kultuurikeskust juhtima seni-ne Türi kultuurimaja direktor Ülle Välimäe. Nii Piret Lai kui Reinika Tatter on osalenud se-nistes aruteludes ja koostöös ning loodan, et nad jätkavad kultuurispetsialistidena, kuna kohapeal tegutsev inimene on kindlasti oluline – tema tagab selle, et kultuurikeskuse plaa-nid arvestavad ka paikkondlike

inimeste huvidega, traditsioo-nide ja eelistustega.

Lisaks direktorile on asu-tuse ühiseks otsustusorganiks juhtkond, kuhu kuuluvad di-rektor, kunstiline juht, haldus-juht ning Kabala, Oisu ja Taik-se kultuurispetsialistid, nende kaasamine asutuse juhtimisse on kindlasti oluline. Kultuu-rikeskusel on ka nõukogu, ku-hu kuulub edaspidi vähemalt seitse liiget, nende hulgas nii erinevate piirkondade, kultuu-rikeskuse töötajate kui volikogu ja vallavalitsuse esindajad.

Meeskonnana on lihtsam koos plaane teha ja neid teos-tada, kuid lisaks sellele on kindlasti väga oluline veel üks asi. Kallid Türi valla elanikud, kultuurikeskust ja kõiki neid rahvamajasid on vaja ikka meie

kõigi jaoks! Väga oodatud on kõik seltsid, aktiivsed kohali-kud elanikud ja miks mitte ka teised organisatsioonid oma ideid ja soove välja ütlema, nõu andma, kaasa lööma nii korraldamistes kui sündmustel osaledes. Kohalik kultuur ja sündmused on meile sageli sõ-nades olulised, kuid korraldaja-te sõnul jääb osalejaid kahjuks napiks. Meil on suurepärased võimalused kasutada hooneid üle kogu Türi valla, meil on suurepärased kollektiivid, kul-tuuritöötajad ning tohutu hulk erinevaid huviringe. Seega, hea lugeja, mõtle läbi, mis just si-nule huvi pakub, ja seejärel te-gutse! Kindlasti teeb osalemise lihtsamaks ka veebileht, mis õige pea kultuurisündmustest infot hakkab andma.

Lihtne on kõiki kritiseerida. Kas see aga ka midagi muudab? Mulle meeldivad idamaade tar-kused, mis aitavad peale elust arusaamise seda ka juhtida ja sellest rõõmu tunda.

Me soovime, et elu muu-tuks paremaks, rikkust tuleks juurde, kõik oleksid õnnelikud.

Kui aga jälgida reaalset elu, siis peab tõdema, et inimeste la-kumine maalt ja väikelinnadest pole mitte kahanenud, vaid

hoopis kasvanud. Mis tähen-dab, et need inimesed polnud rahul senise eluga ja alustasid muutusi töökoha- ja sellest tu-lenevalt ka elukohavahetusega.

Räägin ühe õpetliku loo naabervalla ettevõttest. See firma arendas pidevalt oma tooteid ja teenuseid. Ja jäi oma tublidusega silma suurele Soome ettevõttele, kes pak-kus koostööna välja kohapeale uue suure tehase loomise, mis

oleks loonud palju töökohti. Kahjuks ei olnud vallal sobi-vat maad kohe välja pakkuda ja seetõttu leiti riigi omandu-ses olev maatükk antud val-las. Alustati protsess maa val-la omandusse võtmiseks. Asi hakkas aga venima ja riik ei tahtnud sellest maast loobuda. Möödus mitu aastat, aga mi-dagi ei muutunud. Alles maa-vanema sekkumisel saavutati lõpuks soovitud tulemus. Selle aja peale olid aga soomlased tehase rajamisest loobunud. Töökohad jäid loomata, inves-teeringud tegemata.

Toodud loo mõtteks on valmisoleku vajadus uutele ettevõtetele. Võib ju väita, et ettevõtlus on erategevus ja ei

puutu omavalitsusse, et las erakapital loob tööstuparke ja rajab vajalikke tootmiskin-nistuid. See kõik on õige ette-võtluseks atraktiivsetes kohta-des. Eestis on selliseks kohaks peamiselt Tallinn ja Harjumaa. Kesk-Eesti ja sealhulgas Türi vald ei ole uute ettevõtete loo-miseks atraktiivne koht. See-tõttu tuleb omavalitsusel uute (heade) töökohtade loomiseks ka ise vaeva näha. Üheks sel-liseks võimaluseks on uute ettevõtlusalade loomine. Et ettevõttele, kes soovib uute projektidega kiiresti alustada, ei oleks sobiva maatüki puu-dumine takistuseks. Kui vallal ei ole ka sobivaid krunte, siis tuleb riigilt sobivaid maatükke

taotleda. Selline maavalmidus annab võimaluse omavalitsu-sel seda ka reklaamina kasuta-da ettevõtluse ja investeeringu-te meelitamisel valda.

Tugev ettevõtluspark on juba ise magnet ja võimaldab piisavalt isemajandamist ning arendamist. Heaks näiteks on Mäo tööstuspark, mis tegi ise-seisvalt ligi poole miljoni eurose investeeringu elektrivõimsuse lisamiseks ja seekaudu mitte ai-nult laiendas oma tegevust, vaid näitas oma tugevust ja tahtmist. Tugevatega tahetakse aga alati koostööd teha.

Kui me soovime muutusi tugevate ettevõtete ja heade töökohtade näol, siis tuleb val-lal alustada iseendast.

Türi Arengu Sihtasutus (TASA) on loodud Türi valla poolt sihi-päraseks tegevuseks ja poolte- vahelist suhtlemist reguleerib koostööleping. Lepingu allkir-jastajad on vallavalitsuse poolelt P.-L. Siemann ja TASA esindaja R. Trumm. Leping on allkirjas-tatud 18.02.2013. Lepingu jär-gi on sihtasutusel kolm sihipä-rast lepingulist kohustust: anda välja Türi Rahvalehte, korral-dada Türi õunafestivali ja Türi kevadfestivali. Nende ülesanne-te täitmiseks maksab vald TA-SA-le 2013.a jooksul vastavalt lepingu maksegraafikule kokku 38 000 eurot.

Toon välja olulised punktid koostöölepingust.

2.1 Lepingu esemeks on

Türi Rahvalehe igakuine välja-andmine ning avalike ürituste VII Türi kevadfestivali ja IV Türi õunafestivali korralda-mine.

2.2 Punktis 2.1 nimetama-ta toimingute ja ürituste (seal-hulgas turismi, ettevõtluse ja mainekujundusliku tegevuse) korraldamise tingimustes ja sellega seonduvate kulude kat-mise osas lepivad pooled eraldi kokku.

3.1.4 TASA kohustub val-da teavitama asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjuta-da oluliselt lepingus sätestatud ülesannete täitmist.

8. mail esitas TASA juha-tuse liige Riina Trumm valla-valitsusele taotluse maksegraa-

fiku muutmiseks, nimetades „ootamatuid väljaminekuid“. “Palun kanda 2013. a oktoobri ja novembri arvelt TASA-le et-temaksuna 5 000 eurot.” Selle raha on vallavalitsus 17. mai 2013 otsusega nr 341 TASA-le täiendavalt ettemaksuna eral-danud.

Ootamatud kulud?! Vasta-valt koostöölepingu punktile 3.1.4 kohustub TASA valda teavitama asjaoludest, mis mõ-jutavad või võivad mõjutada oluliselt lepingus sätestatud ülesannete täitmist. Paraku TASA juhataja Riina Trumm seda teinud ei ole. Kummalisel kombel ei ole ka vallavalitsus TASA-lt sellekohast selgitust palunud.

Selguse saamiseks esitasin sellekohase teabenõude val-lavalitsusele 16. juulil 2013, vastuse sain 19.07.2013. Vas-tuses oli tekst: „Oma kirjas pa-lute Türi vallavalitsusel esitada konkreetne ja üksikasjalik aru-

anne , milliseks sihipäraseks te-gevuseks on kasutatud graafiku muutmisega ülekantud toetus. Kõikide koostöölepingute täit-mise kohta esitatakse Türi val-lavalitsusele aruanne lepingus märgitud ajal. SA TASA puhul hiljemalt 10.01.2014, misjärel saame esitada nimetatud aru-ande ka Teile.“

Kui vaadata TASA ja valla vahelist lepingujärgset mak-segraafikut, siis oli 2013.a okt ja nov eest TASA-l saada 2 651,18 eurot ehk kokku 5 302,36 eurot. Sellest rahast on seoses nn ootamatute kulu-dega ette ära kulutatud 5 000 eurot. Tõenäoliselt ei suuda TASA ilma vallapoolse lisale-pinguta (lisarahata) Türi Rah-valehte välja anda, sest raha selleks on järele jäänud vaid 302,36 eurot. Olles optimist, võiks ju loota, et TASA arvel-dusarvel on teatav summa, mis annaks võimaluse lepingut korrektselt täita. Seda ma ei

usu. Majandatakse peost suhu ja põhimõtted, mis kehtivad normaalses eraettevõtluses, ei tundu kehtivat ei Türi vallas ega ka TASA-s.

Juhin nii vallavalituse kui TASA tähelepanu lepingu-punktile 2.2.

Punktis 2.1 nimetamata toimingute ja ürituste (seal-hulgas turismi, ettevõtluse ja mainekujundusliku tegevuse) korraldamise tingimustes ja sellega seonduvate kulude kat-mise osas lepivad pooled eraldi kokku.

Hetkel on 5 000 euro val-laraha kasutus teadmata ja ku-lutatud ei tea kuhu. Leian, et vallaeelarve rahakasutus peab olema korrektne, läbipaistev ja kogukonnale arusaadav.

Nii vallavalitsus kui TASA peavad andma selgituse, miks lepingut ei ole täidetud ja mil-liseks sihipäraseks tegevuseks on kasutatud 5 000 eurot mak-sumaksja raha.

kultuuritöö jätkub veidi teisel viisil

kui soovid muutusi, alusta iseendast

TASA rahakasutuse sihipärasus tekitab küsimusi ega ole läbipaistev

Suvetäis soojust ja üritusiAinuüksi juunis oli tänavu roh-kem suve kui tervel eelmisel aas-tal kokku. Põud on kippunud küll põllumeest näpistama ja saagikasvu kidutama, aga loode-tavasti pole selle mõjud katast-roofilised ning ehk oli pisutki abi hiljaaegu sadanud vihmadestki.

Suvi on ka aeg, mil lugejal on rohkem mahti sulepea haara-ta ja kirjutada. Sellese numbrisse saabus kirju lausa lehekülje jagu. Kes muljetab reisist, kes kutsub kokkutulekule või siis muretseb valla eluolu ja käekäigu pärast. Kõik head ja vajalikud ettevõt-mised.

Ja eks see olegi veel viima-ne vaikusehetk enne sügisest valimistetormi. Juba rabiseb siit-sealt vaikselt loosungeid ja reklaami. Hakkame kordama ja meelde tuletama, kes meil siin võimupirukat püüdlema asub. Või siis tutvustama, sest eks iga valimiskorraga lisandub võimu-mängust väsinute asemele uusi tegijad.

Kui toimunule tagasi vaa-data, siis pärast kevadpealinna lõpuhelisid ei vaibu veel üritus-temelu ei Türi linnas ega vallas. Linna sünnipäev toob aasta-aas-talt juurde kohvikuid. Vahest oleks järgmisel aastal mõttekas hakata seda arvukust piirama? Kui on soov kõiki külastada, lä-heb kiireks. Seda enam, et kui tahaks kõikides kohvikutes pa-kutavat maitsta, mõjub see päe-va lõpuks tõenäoliselt halvasti ka seedimisele.

Vahva on kokkuvõttes see, et Türi inimestel on julgust ja soovi külalised koduõele kutsu-da, neile kehakinnitust ja mee-lelahutust pakkuda. Kuuldavasti lõpetas üks tänavune kovik oma tegevuse järgmise päeva hom-mikutundidel, sest inimestel oli lihtsalt kahju kenal suveõhtul koju minna.

TR

ANDRUS EENSooReformierakonna Türi piirkonna juht

VELLo oHUTüri vallavolikogu liigeAjaveeb: vello.tyrivald.ee

pIpI-LIIS SIEMANNvallavanem

hinnang

Kui me näeme hinnatõusu pea kõikjal, siis on isegi raske uskuda, et miski võib maksta nii vähe – see tundub kahtlane. Nii juhtus avatud talude päeval Haaviku talus, kus Pärnumaalt Sindist pärit käsitöötegija oma tooteid pakkus. Külalistele tundus kaltsuvaiba eest küsitud üheksa eurot nii uskumatu, et nad küsisid lausa kolm korda üle, kas tegu on ikka üheksa, mitte üheksakümnega. Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013 3

uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kirna seltsimajas toimub 15. augustil kell 13 tasuta teabe-päev järgmistel teemadel:

• Selgitusi Euroopa Liidu sot-siaalharta 13. osast . Pensioni- liikidest ja keskmisest pensio-nist ning selle suurendamise võimalustest.Esineb Aare Kitsing, kauaaeg-ne EPÜL juhatuse esimees Tallinnast

• Pärimis- ja perekonnasea-dus – esineb Paide notar Anu Nool

Eakatele!

Lisateave Eha Pehk, tel 504 7330

lugejakiri

kas on veel rohtu, mis avitab?Mõni aasta tagasi, kui hakati koostama valla uut arengustratee-giat aastani 2025, kirjutati sellesse ühe vähese konkreetse numb-rina valla elanike arvu prognoos vaadeldava perioodi lõpuks – vä-hemalt 10 000. See arv pidi koostajate arvates olema kindel „na-gu aamen kirikus“. Ometi läks teisiti. Elanike arv vallas vähenes iga aastaga ning erilise hoo sai see rahvastikuregistri andmetel käesoleval aastal.

Kui veel 2009. aasta alguses ületas elanike arv vallas 11 000, siis selle aasta mais tuli tõdeda, et esmakordselt peale suurvalla moodustamist elab vallas ametlikel andmetel inimesi alla 10 000 piiri – täpsemalt 9 991. Esimese poolaasta lõpuks jäi meid veel 30 võrra vähemaks. Kõrvalepõikena võib lisada, et vähemalt 10 000 elaniku olemasolu seadis näiteks siseministeerium piiriks güm-naasiumihoonete renoveerimiseks vahendite taotlemisel. Miks Türi valla vastav taotlus (nagu kahjuks viimasel ajal mitmed tei-sedki) rahuldamata jäi, see on siiski hoopis teise jutu teema.

Valla elanike arvu vähenemisel on laias laastus kaks põhjust: hoogustuv väljaränne ja negatiivne loomulik iive. Esimesel juhul võib põhjuseks tuua küll Tallinna tasuta ühistranspordi või ko-dualuse maa maksust vabastamise või suurtes keskustes masu-järgselt kiiremini paranevad võimalused tasuva töökoha leidmi-seks, kuid tõe huvides tuleb siiski öelda, et tegelikult elas Türi vallas inimesi oluliselt alla 10 000 juba mitu aastat tagasi, mida kinnitasid ka rahvaloenduse andmed. On muret tekitav, et vallast lahkujateks on põhiliselt noored inimesed vanuses kuni 40 aastat ehk need, kes veel kümnete aastate jooksul oleksid maksumaks-jatena pidanud olema valla rahakoti põhilised täitjad. Väidetavalt on nende osakaal lahkujatest ligi 80% ning eeldatavalt on peami-seks põhjuseks ikka tasuva töökoha otsingud. Kuid näiteid saab tuua ka hästi makstud töökohtadelt lahkumiste kohta. Kokku on vallast selle aasta kuue kuuga lahkunuid ligi 250. Muidugi on lah-kujate kõrval ka siia elama saabujaid, kuid nende arv on kahjuks oluliselt väiksem.

Noorte inimeste lahkumisest tuleb ilmselt vähemalt osaliselt otsida ka viimastel aastatel süveneva negatiivse loomuliku iibe (sündide ja surmade vahe) põhjuseid. Kui veel 2010. aastal sün-dis vallas 113 last, siis 2011. aastal oli see arv 90 ja 2012. aastal 88. Eriti hulluks aga kipub olukord kujunema käesoleval aastal, sest esimesel poolaastal registreeriti kokku vaid 30 sündi, sh ap-rillis vaid 1(!) sünd. Samas kuus lahkus aga meie seast jäädavalt 15 vallakodanikku. Õnneks ei ole teised kuud olnud sedavõrd drastilised, kuid sündide-surmade vahe on siiski olnud negatiivne kõigis kuudes. Paranemist ei ole kahjuks eriti loota ka pikemas perspektiivis, sest varsti jõuab kätte aeg, mil sünnituseas naiste arv vallas hakkab 90-ndate aastate madala sündimuse tõttu oluli-selt vähenema. Nii tulebki siis vist nõustuda ühe teeneka õpetaja kurva irooniaga lausutuga – varsti ei pea me enam muretsema õpperuumide kitsikuse üle Türi põhikoolis.

Muidugi võime me ennast rahustada teadmisega, et samad tendentsid valitsevad kogu Järvamaal ning mujalgi Eestis ja mida-gi ei ole võimalik ette võtta. Aga kas see on ikka nii?

Kindlasti ei hakka ma väitma, et viimase aja madala sündi-vuse või noorte inimeste vallast lahkumise otsesteks põhjusteks on tänase volikogu enamuse poolt lasteaia kohamaksu tõstmine maakonna kõrgeimale tasemale või hea õppija toetuse kaotamine või gümnaasiumiõpilaste koolilõuna sümboolse osa kinnimaks-mise lõpetamine. Küll aga julgen arvata, et info ülaltoodud ja teis-te sarnaste valla eelarve tulude tõstmise „abinõude“ rakendamise kohta võib saada kaalukeeleks noortele peredele elukoha valikul.

Teeb väga murelikuks, et oleme seni kõigest ülaltoodust möö-da vaadanud, ei ole tahtnud sellest rääkida ega püüdnud mõelda, millised võiksid olla võimalused negatiivsete ilmingute peatami-seks või vähemalt nende mõju vähendamiseks. Ehk tuleks veel sellel volikogu koosseisul arutada eriti tähtsa küsimusena de-mograafilist olukorda vallas ning eelarvest tulenevaid realistlikke võimalusi selle muutmiseks. Ehk on ühiselt siiski võimalik leida rohtu, mis veel avitab, sest paar ekskursiooni valla ettevõtjatele ei loo juurde uusi töökohti ning keskendumine haridusasutuste õpikeskkonna kaasajastamise ning uute õppevahendite muretse-mise asemel raudteemuuseumi rajamisele ei muuda valda noorte perede jaoks atraktiivsemaks.

TooMAS ŠADEIko

kabala kool-lasteaial on augustist uus juht

Alates 1. augustist asub Kaba-la kool-lasteaeda juhtima Rita Laur-Reinumägi. Uuel juhil on magistrikraad haridusteaduses klassiõpetaja erialal, rohkem kui kümme aastat tööstaaži klassi-õpetajana ning läbitud arvukalt täienduskoolitusi.

Laur-Rahumägi sõnutsi soovib ta uuel ametikohal oma teadmisi ja kogemusi rakenda-des luua kool-lasteaias olulist lisaväärtust ning selle kogemuse kaudu ka ise kasvada ja õppida.

TR

lugejakiri

kena üllatus!Tore punase kiivriga tüdruk, ei osanud sinu nimegi küsida. Ai-tasime sinu rattale keti peale panna. Tänasid ilusti. Tore. Seda oleks võinud iga abivalmis ini-mene teha.

Olime väga üllatunud, kui tulid õhtul tänama šokolaadiga.

Oleme väga uhked, et meie kodudes kasvab noori, kes oska-vad olla iga asja eest tänulikud. Loodame, et sinust kasvab ka abivalmis ja hea südamega ini-mene.

Oleme ka ise vanavanema-teks neljale lapselapsele.

VANAEMA

Saarlasi oodatakse kokkutulekuleSaame kokku ja puhume juttu 10. augustil Türil Luha tänav 12 kell 14. Saarlane on ju olla uhke ja hää.

Oled sina jooksik, ärakara-nud või poolsaarlase päritoluga, tule meiega ja võta kaaslane ka ühes. Võta kaasa ka see, mis omale mekib ja kaaslasele pa-kud.

Teateid saab telefonil 5395 8853. Kaasa kübarake päikese-varjuks.

koRRALDAJAD

Türi linnast kaob üks kurikuulus hoone. 22. juulil alustati Viljandi tänav 28, kunagise tööliselamu lammutamist. Tööd peavad olema lõpetatud hiljemalt 15. augustiks.Lammutustöid teostab Tartu ettevõte Terasteenus OÜ, tööde maksumus on 10 950 eurot, pluss käibemaks. Tööde käigus hoone lammutatakse, lammutusjäätmed ja elamus asuvad muud jäätmed utiliseeritakse ning hoonealune ala haljastatakse. Teet Reier

Türi vallavalitsuse energeetiku Urve Meeritsa sõnul on Tü-ri linna raudteest lõuna poo-le jääv osa kannatanud pideva liigniiskuse käes.

„Varem, kui see elurajoon al-les tehti, kaevasid majaomani-kud kruntide piirile kuivendus-kraavid ja majad ei uppunud kevadel ja sügisel pinnasevetes-se,“ ütles Meerits.

Tulid uued ajad ja uued omanikud ning kohe hakati kraave kinni ajama. Milleks neid vaja? Ei saa niita ja sega-vad igatpidi. „Tulemus on nüüd näha. Lume sulamisel ja sügi-seste vihmadega lainetab kogu ümbrus. Siis tullakse valda abi küsima. Raske on nendes koh-tades, kus krundid omavahel kokku saavad. Seal pole vallal midagi teha ja majaomanikud peavad ise hakkama saama, taastama kraavi või kaevama uue. Seal, kus on jätkuvalt rii-giomandis olev maa, saab vald aidata.

„Eelnevate tööde käigus ra-jati aastatel 2010 ja 2011 üle 130 meetri vihmaveekollek-

torit. Tänavu saime Keskkon-nainvesteeringute sihtasutuse projektiraha Staadioni tänava äärsete kraavide kordategemi-seks. See töö hõlmab ka Mäe ja Näituse tänava kraave,“ lisas Meerits.

„Mõõdistamistöödega tehti kindlaks, et paljudes kohtades on inimesed jälle kraavi täit-nud ja vesi ei pääsenud enam liikuma. Samuti olid ka paljud truubid täis vajunud. Türi vald

korraldas riigihanke, mille või-tis OÜ Remning.“

„Praeguseks on enamus kraave korda tehtud ja pilt on kohe ilus vaadata. Truubiotsad on laotud maakividega ja kraav jookseb õige kaldega. Looda-me, et sellest tööst on ka kasu, sest oleme avanud ka mitmed vanad drenaažitorud, kust isegi praeguse kuivaga vett jooksma hakkas.“

TR

kuivenduskraavid ja truubid tehti korda

4 TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

uudised

Traditsiooniliselt tähistati linna sünnipäeva perespordipäeva ja aedlinnakohvikute päevaga. Et-tevõtmised olid põnevad, meele-olukad ja rahvarohked.

Üheks päevaks avas uksed 19 omanäolist aiakohvikut. Kohvikutes oli tegevusi lastele, pakuti ponisõitu ja mänge, õn-neloosi, keeleviktoriini, ühislaul-mist ja -tantsimist, võimalust sirvida häid raamatuid, meis-terdamist ja maalimisvõimalust, nautida sai karmoškat, lõõtsa, suupilli, akordioni, klarnetit jne. Kohvikutes pakuti põneva-te nimedega maitsvaid sööke ja jooke.

Türi Muuseumi sisehoovis toimus vestlusõhtu reisikirja-nik Tiit Pruuli ja Eesti Muu-seumraudtee juhataja Mehis Helmega raudteest ja rongidest ning esitleti raamatut „St Pe-terburg to Tallinn ehk Rongiga Peterburist Tallinna“. Päeva

lõpetas sünnipäevapidu Keva-de kohvikus ühemehebändiga Kondor.

Linna sünnipäeva tähista-mist korraldasid Türi vallavalit-

sus, Türi kultuurimaja ja Türi Spordiklubide Liit koostöös pal-jude-paljude vabatahtlike abilis-tega.

Suur-suur tänu tegijatele ja

kõigile osalejatele! Aktiivsete ini-meste ühise tegutsemisena loodi põnev ja omanäoline sündmus.

kATRIN SooMETSTüri vallavalitsuse kultuurispetsialist

Linna sünnipäeval kostitas külalisi pea paarkümmend kohvikut

Kaitseliidu kohvikus said maskeerimisvõrgu all kaitseväeliste nimedega toite nautida nii suured kui väikesed külastajad. Teet Reier

Ilusal juunihommikul sõitis ea-kate võimlemisrühm Sirje Nur-ga juhendamisel Peipsi äärde, et tutvuda vanausuliste küladega ja külastada Alatskivi lossi.

Peipsiääre vallas piki jär-veveert paiknevad ridastikku Varnja, Kasepää ja Kolkja küla. Külatänav on siin ligi kuue kilo-meetri pikkune. Ühel pool teed on üleujutuste kaitseks kõrgeks ehitatud vundamentidega majad, teisel pool sibulakuivatuskuurid, võrguaiad, kõrged peenrad. XVII sajandil asutati Varnja ja Kasepää, XIX sajandil Kolkja ja Kallaste. Pühapäeva hommikul peeti pal-vust Varnja kirikus. Kaheksa naist laulis vanavene keeles, kirikus oli viis naist. Kõik olid riides mustas, pikas rüüs ja rätikutega, nagu kau-ges minevikus. Kalevipoeg olevat

tahtnud ehitada kividest silla üle Peipsi, et oleks kergem Venemaal käia. Sillajupp, kivine neemik Ni-na õigeusu kiriku taga on alles. Eelmise aasta kevadel täielikult restaureeritud valge Alatskivi loss särab võimsa ja uhkena. Lossi las-kis ehitada (1880–1885) parun Arved Georg von Nolckein Šoti-maa kuningliku Balmoraali lossi eeskujul oma mõrsjale Josephine Caroline Elise von Loezrnsterni-le. Esimesel korrusel on paruni ja mõrsja kabinetid ja söögisaalid. Teisel korrusel asub meie rah-vusliku suurkuju Eduard Tubina muuseum.

Alatskivi kalmistul Juhan Liivi kalmul on kirjutatud luu-leread „Kui tume veel kauaks ka sinu maa ja raske su koorem kanda“. Need loeb ette Malle

ja algab Juhan Liivi luuletuste peast lugemine, mis on meel-de jäänud kooliajal õpitust. Malle loeb neid kõige rohkem. Saame ka teada, et Juhan Liivi vanem vend Elias Liiv oli koori-juht, Alatskivi puhkpilliorkestri ja segakoori looja. Õpetas Juhani viiulit mängima.

Kallaste on kaldapealne linn. Kaldapealne järveäärne kallas on ligi kilomeetri pikku-ne devoni liivakivipaljand. Kal-laste on tekkinud XVIII–XIX sajandi vahetusel Novgorodi kubermangust põgenenud va-nausuliste külana. 1921. aastal sai temast alev ja 1938. aastast linn. Aed- ja juurviljakasvatus, ka kalapüük on siin peami-seks elatusallikaks. Looduslik vaatamisväärsus on ligi kahek-

sa meetri kõrgune ja kahesaja meetri pikkune kaldajärsak. Peatusime veel Puurmanni mõi-sas, mis on rajatud XIV sajandi keskel hävinenud Kursi ordu-linnuse juurde. Kursi kirik on alles. Puurmanni mõisa suure-jooneline stiilne peahoone val-mis 1881. a vana puidust hoone asemele. Tänapäeval tegutseb mõisa härrastemajas kool. Puur-manni gümnaasium on väga uhke, suurejooneline, seinale on kirjutatud: „Siit läks sõtta 1918.a Kuperjanov“. Selle kooli õpilased peaksid uhked olema koha üle, kus õpivad.

Täname Sirje Nurka huvi-tava ekskursiooni eest. Kõigile meeldis. Kaunist suve. Kohtume sügisel.

EDDA kÜLASALU

Võimlemisrühm Elurõõm käis peipsi ääres

EMSo suvekool jälle Türil7.–11. augustini toimub Türil Eesti muusikaõpetajate suvekool, mis on järjekorras neljas ja sellest võtab osa ligi 70 õpetajat Saa-remaast Võruni. Sel korral astuvad suvekooli lõpukontsertidel so-listidena üles ETV saatest „Klassikatähed“ tuntud noored solis-tid Johan Randevere (klaver) ja Mihkel Kallip (trompet). Kavas on Tšaikovski, Šostakovitši, Bizet´ ja Kancheli teosed. Dirigeerib Lilyan Kaiv.

Kontserdid toimuvad 10. augustil kell 19 Pärnus Tervise kul-tuurikeskuses ja 11. augustil kelll 14 Türi kultuurimajas.

Piletid Pärnus 8 eurot ja Türil 2/4 eurot müügil tund enne algust kohapeal. Lisateave telefonil 5558 4969.

Õpilased harjutavad ka suvelKümme Türi muusikakooli õpilast osaleb tänavu suvel erinevates laagrites, et mängutaset hoida ja oskusi arendada ning uusi koge-musi saada.

5.–10. augustini toimub Rõuges XIV Eesti flöödiühingu su-veakadeemia, kus osalevad Türi muusikakooli õpilased Kerstin Laanemets, Hanna Taube, Helina Viigand ja Lisanne Lugus ning nende õpetaja Viia Ivask. Sel aastal on külalisõppejõud Hollan-dist: flöödiõppejõud Kersten McCall ning plokkflöödiõppejõud Heiko ter Schegget ja Sigrun Lefringhausen. Nagu alati, annavad tunde ka Eesti flöödiõppejõud Raivo Peäske, Mihkel Peäske, Nee-me Punder, Peeter Malkov, Tarmo Johannes, Mari-Liis Vihermäe, Linda Vood ja Heili Mägi. Mängitakse ansamblites ja orkestrites. Kohal on “flöödikiirabi”, ehk EFÜ auliige Aare Nõmm, kes juhen-dab pillihoolduskursuseid nii algajaile kui edasijõudnuile.

SILJA AAVIkTüri muusikakooli direktor

TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013 5

persoon

karjakülas kopli talus elav Heino Lepik nimetab ennast nii bioenergeetikuks kui õpetajaks, kelle ülesanne ei ole inimesi ravida, vaid ai-data neil leida energiat olla terve.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Kopli talu asub tõelisel ääre-maal: tee, mis siit möödub, sum-bub peagi kahe maakonna va-helistesse suurtesse metsadesse. Vaid oskaja leiab lõputust met-sasihtide rägastikst väljapääsu. Ei inimasustust, vaid seene- ja marjaajal leiad siinsetelt teedelt tavapärasest vilkamat liikumist.

Aga Kopli tallu juhtub inime-si päris sageli. Siin elava Heino Lepiku tugitoolis on istunud üle tuhande inimese, kes kõik on saanud õpetussõnu selle kohta, kuidas olla energiline ja terve. Toituda nii, et keha omandaks võimalikult palju energiat. Ja kui selleks vajadus, vabaneda ka vai-mudest ja needustest.

Harjutustega väsimusest vabaks

Igale toolilistunule saab kaasa CD-plaat, millel leiduva muusika järgi ja Heino õpetuse kohaselt saab teha energiat laa-divat bioenergeetilist harjutust. „Vahel piisab ühest korrast, kui aga väsimus peal ja maast ja tae-vast piisavalt energiat ei saa, võib seda teha mitmeid kordi päevas. Üledoosi sellest kindlasti ei saa,“ ütleb Heino.

Heino juured on Karjakü-las. „Ema ja isa kohtusid siin-samas. Üks töötas Karjaküla poes, teine meiereis, mõlemad asusid ühe katuse all. Pood kuulus algselt kohalikele talu-pidajatele, kes selle hiljem Eesti tarbijate keskühistule müüsid. Neil oli endil piisavalt tegevust hobuseparistamise ja hasart-mängudega.“

„1941. aasta sõjasuvi laas-tas suure osa Karjakülast. Hävi-tuspataljoni arvele jääb paljude talude põletamine ja inimes-te hukkamine. Tules hävis ka meiereihoone. Õnneks olid va-nemad selleks ajaks juba Türile elama asunud. Isa võeti üsna viimasel minutil Saksa sõjaväk-ke, langes Kuramaal vangi ja saadeti vangilaagrisse. Sealsed läbielamised murdsid ta tervise, koju jõudnuna jätkus tal elujõu-du vaid paariks aastaks,“ mee-nutab Heino.

„Kopli talu hoone on minu vanaisa ehitatud. Selle ostsime endale 1984. aastal ja rajasime siia abikaasa Lainega aiandusta-lu. Aed oligi tema kui õppinud bioloogi jaoks kõik. Veel vahe-tult enne tema lahkumist tähte-de taha eelmisel aastal pidin ma viinamarjaistikuid tuppa tooma,

et ta saaks neid voodiserval lõi-gata.“

Töötanud nii elektriku kui ratsionaliseerijana

Kopli talu elutoa seinal on Eestimaa kaart. See on üsna ti-hedalt värviliste peadega nööp-nõelu täis. „Need tähistavad kohti, kus ma olen käinud oma töömeheteel, taimemüükidel või siis loenguid pidamas,“ selgitab Heino. Ja see tee on tõesti üsna kirju.

„Peale Tallinna polütehniku-mi läksin tööle Maaelektrisse, sealt suunati Virumaale Rakkes-se, et aidata käivitada Rakke lub-jatehast,“ naljatab Heino. „Eks Rakke kant olegi mu jalajälgi ja liiniposte tihedalt täis, kui neid tänaseks päevaks moodsamate vastu välja pole vahetatud. Ega see polnud naljaasi sikutada maste vaid käte jõul püsti, või siis ronida jämedate liinitraatide-ga posti otsa. Brigadir, suur ja tu-gev mees, läks nelja traadiga kri-binal üles, mina, väike ja kõhn, jaksasin vaid ühe korraga viia.“

Pärast tehase käikuandmist kutsuti lubjavabrikusse tööle ja anti kortergi.

Siis tõi tee Heino kodukanti tagasi. Siin oli uueks väljakut-seks Volta tehase käivitamine Türi-Allikul „Kui asusin tööle Türi-Alliku Volta tsehhi, siis päe-val tuli tegeleda seadmete töö-korras hoidmisega, peale tööpäe-va arendada klubilist tegevust,“ räägib Heino.

„Seadmed, mis saabusid siia Volta tootmisse Venemaalt, olid üsna moodsad ja keerulised, puudusid aga kasutusjuhendid, nende hingeelu tuli meil põhja-likult kohapeal tundma õppida. Nii saigi neid pidevalt paranda-tud ja ratsionaliseerimisettepa-nekuid esitatud, kuidas masinaid edukamalt töös hoida ja kadusid vähendada.“ 1970–80ndatel olid ratsionaliseerijad ehk rat-sijad tehtud mehed, kehv töö-distsipliin ja vilets tehnika andis nutikatele meestele võimaluse ennast näidata. „Nii sain minagi lisaks põhipalgale kaks palka rat-simise arvelt lisaks.“

„Pärast tööpäeva tuli asuda klubilise tegevuse juurde. Teha-ses oli palju noori ning huvi pä-rast tööd kultuurselt aega veeta loomulikult suur. Mäletan, et olime ennast just sisse seadnud, kui selgus, et neid ruume on ikkagi tootmise jaoks vaja. Nii alustasimegi jälle otsast,“ mee-nutab Heino.

„Vale“ pilt parteimeestest maksis töökoha

Lõpuks viskas pingeline töö Voltas üle ning pildistamishu-vi ja -oskus viis mehe kolmeks aastaks rajoonilehe Järva Teataja toimetusse fotograafiks. „Nii et olen minagi ajakirjandusese töö-

tanud. Tol ajal käis kogu elu toi-metuses loomulikult partei valv-sa pilgu all ja midagi lubamatut leheveergudele ei jõudnud.“

„Kord olin Väätsal pildis-tamas künnivõistlust. Kohal olid ka mitmed tähtsad ninad, EKP I sekretär Johannes Käbin nende seas. Sain pildile, kuidas nood hanereas üle künni mars-sisid, minu selja tagant sai sama klõpsu ka Eesti telegraafiagen-tuuri (ETA) fotograaf. Vahetult ette trükkiminekut avastati aga, et kõigil meestel on parem käsi vihmamantli taskus. Siis puhkes paanika ning kõige lõpuks pilt ei ilmunud ja mind kutsuti järgmi-sel hommikul kohvile. Enne seda

sain hommikuse Rahva Hääle ja näen, et seal esikaanel täpselt sa-ma pilt. Lõin selle lehe siis juht-konna lauale, et näe, tema pilt võib keskajakirjanduses ilmuda, minu oma aga rajoonilehes mit-te, ning lõin ukse enda selja ta-gant kinni.“

Bioenergeetika on kõige alus

Tänaseks on Heinost saa-nud mees, kes arvab, et oskab lahendada nii mõnegi inimliku probleemi, mis meid kõiki iga-päevaselt kimbutanud või kim-butamas on. Väsimus, tervisehä-dad, vale toitumine jne.

„1998 said kolm meest No-

beli preemia. Nende uuringute tulemus võimaldab organismil täielikult ära kasutada kogu hap-niku, millest suur osa tavalises olukorras kipub lihtsalt verelib-ledega lõbusõitu tegema. No-beliste avastuse kohaselt sõltub hemogloobini küljest vabaneva hapniku hulk lämmastikoksii-di (NO) tasemest organismis. NO-d saab omakorda toidus leiduvatest L-arginiinidest, mil-le hävimine algab kahjuks juba neljakümne kahest plusskraadist alates. Tühine on NO osakaal keedetud, eriti aga praetud toi-dus.“

Heino arvates tuleks lugeda lausa kuriteoks kokasaadetes

propageeritavate vääristoidu-ainete, tomati, paprika ja muu toorelt söömist väärivate toidua-nete surnukskõrvetamist. „Need retseptid sobivad kasutada vaid nendes lõunamaades, kus puu-viljade ja muu toore toidu osa-kaal on seetõttu väga suur, et nad on aastaringselt loodusest tasuta saadaval.“

„Sajaprotsendilist NO-efek-ti omab näiteks India nonipuu naturaalne mahl. Head on ka tu-me viinamari, mustsõstar, kiivi. Lämmastikoksiidi puudus orga-nismis tekitab kehas kroonilise hapnikuvaeguse ning see ongi kõigi tervisehädade algpõhju-seks.“

Sellest, mismoodi ennast ter-ve ja energilisena hoida, kuidas oma chakrad avada, needustest vabaneda, võiks siinkohal Heino õpetussõnade järgi veel kümneid lehekülgi kirjutada. Kuna aga Heino lubab ka tulevikus oma teadmisi täiendada ja tõekspida-misi propageerida, siis asjast hu-vitatud lugejal on lihtsam kõiki-dele oma küsimustele vastuseid küsida otse teadjamehe käest. „Karjaküla Kopli talusse on hu-vilised alati teretulnud, samuti loengutele, mida ma aeg-ajalt mõnes Eestimaa paigas pean. Minu eesmark ei ole inimesi ra-vida, vaid tervendada. Et nende bioenergeetika oleks korras ja nad jaksaksid olmemuredes vas-tu pidada.“

Noelexi paradoksid ehk paar Heino olulist mõtet

Sel ajal kui veel kõiki bak-tereid ei üritatud maha tappa, leidus ka täiesti terveid inimesi.

Inimesi ei saa ravida, inimesi saab õpetada terve olema, kah-juks ei saa paljud sellest aru.

Tegijaks saadakse juba lapse-põlves, või mitte kunagi.

heino lepik

9. märts 1936 karjakülasÕppinud Türi keskkoolis, Tallinna polütehnikumis, Eesti põllumajandus-akadeemias ja läbinud Tartu ülikoolis ajakirjan-duse lühikursuse.Töötanud elektrikuna, ajakirjaniku ja fotograa-fina, metsamajanduses taimekasvatusega. Tege-lenud viimased paarküm-mend aastat mahepõl-lundusliku aiandustalu pidamisega. Bioenergeetik ja tervise-nõustaja.Mitmete hobide hulka kuulub sportmatkamine, võistlustants.kolme tantsumuusi-kabändiga on rahvast tantsutanud kuus aastat.Vabadel hetkedel on alati kihk minna kalale.

Heino Lepik: bioenergeetik, kes õhutab kasutma Nobeli preemia laureaatide saavutusi

6 TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

Türi valdTalud avasid taas pühapäevaks uksedJuba teist aastat toimuva Järvamaa avatud talude päeva raa-mes avas 21. juulil külalistele oma uksed ka viis Türi valla ma-japidamist.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Lisaks kolmele igapäevaselt põllumajandusega tegelevale majapida-misle said huvilised tänavu külastada Haaviku hobitalu Kabala külas ja Lapardi talukohta Kärevere külas. Eelmisel aastal osalenud Ale talu pere-rahvas läks tänavu appi Jõeääre aiandustalule ja Liiva talu perenaine Reet Länkur toimetas Põikval Põllemaa-Saare talus.

Suvine pühapäev oli parasjagu pikk, et jõuda külastada kõiki kodu-valla osalejaid, rääkida juttu korraldajate ja külalistega.

Jõeääre talu kirna külas

Kuigi talu oli olnud avatud napi tunnikese, oli külastajate nimekiri ennast sättinud juba mitmele leheküljele. Kes käis ringi köögiviljamaal, kes nautis kohvikus pakutavat ja kes läks juba täis kottidega kodu poole.

Usinasti olid ametis kaameramehed: Olev Kenk tegi uudist Eesti rahvusringhäälingu tarvis ja hispaania külaline Miguel Angel Fernandez koos abikaasa Estrellaga jäädvustas materjali meie suve tutvustava loo-dufilmi jaoks. Aastaga oli talu saanud juurde uue paarisaja ruutmeetri-se kasvuhoone, kus kurgid juba pikkust kogusid. Põllumaal ei suutnud külalised kuidagi käharate lehtega kasvajat tuvastada, pakuti nii naerist, kaalikat, tuli välja, et tegemist on hoopis hiina kapsaga.

Kohvikus pakuti tõelist talutoitu: marineeritud silku, praetud pekki, kuivatatud puuviljadest suppi (kissell ei lubatud mul öelda) ja loomuli-kult kaerakilet.

Haaviku hobitalu kabala külas

Hea näide sellest, et potipõllundusega saab tegeleda ka põhitöö kõr-valt. On oma perel toit laual ja saab teistelegi kartulit-porgandit müüa. Pikad puuriidad andsid tunnistust sellest, et ainult oma ahjude tarbeks neid valmistatud pole. Oli ju talu tutvustuseski öeldud, et see, kes hea pakkumise teeb, võib siit talvise küttevaru soetada. Puulõhkumismasin JATI pidi tähendama seda, et see Jaanuse ja Tiidu oma kätetöö on.

Kohalikku käsitööd pakuti vaatamiseks ja ka ostmiseks. Ühed külas-tajad, kes soovisid triibulist kaltsuvaipa osta, ei suutnud kuidagi uskuda, et see vaid üheksa eurot maksab. Mitu korda küsisid nad ikka üle, et äkki on null tagant puudu jäänud.

Koogid, mida kohvikus pakuti, tekitasid juba kaugelt vaadates isu ja laste maiuspala oli kookidele lisaks loomulikult muumimaja väike koopia.

Lapardi talukoht kärevere külas

Ütlen ausalt, ma polnud seal enne käinud ja seetõttu lähenesin Kä-revere külale teatud eelarvamusega: mida saab pakkuda üks talu, millest alles vaid maatükk ja mälestused. Kui eemalt silmasin kohaliku laulupeo mõõtu üritust, hakkasid eelarvamused kiirelt mõranema.

Valdu Välimäe oli siia suutnud kokku koguda nii hobuserautaja, sepa, puutöömeistri, pillimehed kui piimandusmuuseumi. Kõik said näidata oma oskusi. Vahepeal võttis peremees ette tutvustava retke käsikivi kee-rutamisest, käsitööst õlleteo ja metsakohina ajamiseni välja – huviliste parv tihedalt kannul.

Kunagise talukoha ajalugu oli samuti korralikult teabetahvlil väljas. Siit on läbi sajandite jooksnud erinevate riikide ja haldusjaotuste piirid. Ja kõik on tehtud oma pealehakkamisega, Lapardi talu SAPARDi toetust saanud ei ole, see sai järele küsitud.

põllemaa-Saare talu põikva külas

Põllemaa-Saarele jõudsin just enne lüpsiaega. Kes lauta minna ei soo-vinud, sai tutvuda seebikeetmisega, ratsutada või sõita ATVga. Lapsed ei jätnud muidugi kasutamata võimalust oma autosõidust kangeks jääma kippuvat keha batuudil virgemaks karata.

Kohal oli naabervallas Vändras tegutsev ettevõtja, kes pakkus aia-keraamikat konnadest-tigudest savisaabasteni välja.

Tegin kaasa ka laudatuuri, kus anti põhjalik ülevaade lüpsikarjast ja uuest sugupullist. Lisaks piimakarjale kasvatatakse selles talus lihaveiseid ja on ka mõned hobused. Lahke ratsutamispakkumise lükkasin siiski järgmisele aastale.

Takkasaare talu karjakülas

Õhtu lähenedes oli siin juba pisut rahulikum. Pererahva sõnul oli päe-val lisaks autodega rändajatele käinud ka kaks bussitäit külalisi. Sai teha jalutuskäigu laudas, kus asukad parasjagu õhtusööki nosisid ega teinud külalistest väljagi, vaadata erinevad sulelisi ja õuel kepsutavat kitsetalle. Lastele pakkus loomulikult huvi õuel seisev kombain, mille redelil sai tur-nida ja ka kabiini piiluda.

Rahulikult kohvi juues ja pirukat nosides oli siin hea päevale tagasi vaadata ning mõttes kiita neid, kellel esimest, kellel juba teist aastat huvi ja tahtmist olnud selles ürituses osalised olla. Kuigi külastajatele on see vaid üks vaatamispäev, näevad osalejad selleks ikka palju kauem vaeva. Kiitus neile selle vaeva eest! Loodetavasti kohtume järgmisel aastal jälle.

Ei ole suured masinad ainult poiste mängumaaks; kui võimalust on tahavad ka tüdrukud tehnikaga tutvust teha.

Mõnusa maiuspala tasakaalustuseks pakuti ka suutäis soolast.

Talupäevad jõuavad Hispaania televaatajaniAvatud talude päeval võis näha kaameraga ka Miguel Angel Fer-nandezt koos abikaasa Estrellaga. Tegemist on loodusturismi fil-me produtseeriva firma esindajatega, kes olid Lõuna-Järvamaa koostöökogu külalisteks 20.–25. juulini. Rahvusvahelise loodus-turismi arendamise koostööprojekti raames valmib viis filmi Eesti loodusest, pärandkultuurist ning vaatamisväärsustest.

Valminud filme näidatakse kolme aasta jooksul Hispaania te-lekanalil Canal Caza y Pesca TV, millel on ca 800 000 loodushu-vilist televaatajat.

kommentaar

pIpI-LIIS SIEMANNporgandimüüja Haaviku talus

Avatud talude päeval oli minul ja abikaasal võimalus olla Haaviku talus sulaseks ja tüdrukuks ehk siis abistada pererahvast külaliste vastuvõtmisel ja müütada talutoodangut: värsket kartu-lit, peeti, porgandit. Külalised, kel oma peenramaad ei ole, ostsid rõõmuga. Mitmed inimesed olid meeldivalt üllatunud ning tea-vad nüüd ka edaspidi, kust köögivilja küsima minna.

Avatud talude päeva parim osa oli õhtune koosviibimine, kus kõigi taluperede liikmete nägudel oli rahulolu-kuma õnnes-tunud päevast! Tõeliselt vahva ettevõtmine sai teoks.

TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013 7

14 x Teet Reier

Kukk rohus, koer süles ja nina jõusöödas. Linde ja loomi sai uudistada igas talus.

Jõeääre talus oli appi võetud ka murutraktor, mille kärus huvilised said tutvustava talutuuri teha.

Noor mahlamüüja Jõeääre talus ootas kannatlikult huvilisi.

Haaviku talu koogiletil pakutav oli isuäratav juba kaugeltki vaadates.

Lisaks sepatööle, hobuserautamisele, puutööle sai Lapardi talus kaeda ka vana talutehnikat. Lapardi talus sai katsuda, mis tunne on käsikiviga vilja jahvatada.Kasvuhoonekurkidel pole muud teha, kui kosuda ja kasvada.

TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 20138

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Juunikuise Türi Rahvalehe 3. le-heküljel leiab rahvalehe lugeja avaliku küsimuse Riina Trummi-le: kuhu kulub Türi valla mak-sumaksja raha tegelikult? Seega saab siit teha kaks lihtsat järel-dust: Türi valla maksumaksja raha kasutamisega on hämarad lood ning mina olen ainuke val-gustatu, kes teab, kuidas seda raha tegelikult kasutatakse. Kü-simuse on püsitanud ajaveebi „Türi vald on minu südameasi“ toimetus ning lahkesti viidatak-se küsimuse juures, et veel roh-kem teavet kõnealuse küsimuse kohta leiab aadressil tyrivald.ee.

Kui netiavarustes leidub veebileht, mille sisu avamiseks kasutatakse tunnuslauset „Tü-ri vald on minu südameasi“, eeldavad viisakad inimesed, et sellest ajaveebist saab lugeda tõeliste tegijate edulugusid sel-lest, mida need inimesed siiralt ja südamest Türi valla heaks ära on teinud. Aga võta näpust – üksikute positiivsete kajastus-te kõrval on enamus postitusi sapist nõretavad, kohalikku elu vaenavad, valla elu eestvedajaid parastavad ja arvustavad ning sajas muus surmapatus süüdis-tavad. Lisaks leiab sealt ka „sõb-ralikke“ lugejakirju, kus kirjutaja jagab avalikult lubadusi kohali-kel luid murda jms. Seda, kuidas ajaveebi kaasautorid ise on Türi valla maksumaksja elu paremaks elanud, leiab vähe.

Maksumaksja raha kasutatakse sihipäraselt

Nüüd on küsimuse esitaja, Türi Arengu Sihtasutuse (TASA) endine juhatuse liige Auris Rät-sep ennast ülendanud Türi valla maksumaksjate eestkõnelejaks ning nõuab minult isiklikult aru, kuhu nende inimeste maksuraha Türi vallas tegelikult kulub.

Tegelikult kulub maksu-maksja raha Türi vallas tavapä-raselt sinna, kuhu Türi vallavo-likogu eelarve menetlejana ning Türi vallavalitsus eelarve täitmi-se eest vastutajana selle raha on suunanud ning kuidas Türi vald erinevate lepingu- ja koostöö-partneritega kokku on leppinud.

Eelarve koostamise eest vas-tutab ja täitmist jälgib valla ame-tiasutuse rahandusosakond ning eelarve täitmise ülevaated on avalikkusele valla veebilehe kau-du kättesaadavad. Seetõttu pole kusagil ajaveebis sõimu-laimu saatel pidevalt appikarjumine kuigi arukas ja asjakohane tege-vus, seda enam, et seda tehakse kohe kõigi valla maksumaksjate nimel.

Kui aga Auris Rätsepat isikli-kult huvitab TASA rahastamine ja rahakasutamine, siis tuleks ikka julge olla ja asju õigete ni-medega nimetades ning üldtun-nustatud viisakusreegleid järgi-des nii ka öelda, ega see võõraste

sulgedega enda kohevaks ehti-mine küsimusele volüümi juurde anna.

Kuna ajaveebis „Türi vald on minu südameasi“ on küsija ise innukalt ka oma küsimus-tele vastuseid genereerinud, üldistades isiklikke arusaamu sõnadega nagu „teadaolevalt“, „kindlasti“, „tähelepanuväär-ne“ jms, ning teinud täitsa ise kindlaks, et TASAs tuulutatakse maksumaksja raha lubamatute tegevuste suunas, siis mida imet siin enam vastuste järele küsida on? Kui aga küsija püüaks kor-raks unustada selle maailma, mis eksisteerib ainult tema peas, ja tunneb siirast huvi TASA te-gevuse vastu, siis püüan siin kõigile maksumaksjatele, keda Auris Rätsep väidab end esinda-vat, TASA viimase aja tegemisi vahendada.

Lepingusse on lisandunud kevadfestival

Tunnistan, et sain Auris Rätsepa käest ühel päeval e-kir-ja ning ei vastanud sellele, sest kirjasaatja ei olnud oma huvi põhjendanud, kirjal puudusid teabenõude tunnused ning see oli kirjutatud aurisrätsepalikult nõudvas ja ebaviisakas stiilis. Kuna TASA ja Auris Rätsepa vahel on pooleli kohtumenetlus, siis leiab ta vaatamata pooleli-olevale kohtuasjale ikka ja alati põhjuse TASA tagataskus sori-miseks ning tegevuse õõnesta-miseks.

Nii nagu Auris Rätsep lah-kelt juba selgitas, kehtib Türi valla ja Türi Arengu Sihtasutuse vahel koostööleping, mille järgi on sihtasutuse ülesandeks Türi Rahvalehe igakuine väljaandmi-ne ning avalike ürituste (Türi ke-vadfestivali ja Türi õunafestiva-li) korraldamine. Nende kolme konkreetse ülesande täitmiseks on vallavalitsus eraldanud TA-SAle Türi valla 2013. aasta eel-arvest kolmkümmend kaheksa

tuhat eurot – 32000 eurot rahva-lehe väljaandmiseks, 4000 eurot kevadfestivali korraldamiseks ja 2000 eurot õunafestivali korral-damiseks. Seda on sama palju kui eelmisel aastal, kui TASAt juhtis Auris Rätsep, lisandunud on vaid kevadfestivali korralda-misega seotud toetus. Väljamak-sete tegemiseks koostati graafik, kusjuures osamaksete suuruse arvestamise aluseks võeti avali-ke ürituste toimumise ajad. Nii võib heatahtlik lugeja makse-graafikut vaadates isegi märgata, et suuremate väljamaksete kuud on mai ja august, kus saab eel-dada juba konkreetsete avalike ürituste korraldamisega seotud kulude tekkimist. Ainuüksi ke-vadfestivali korraldamiseks oli eraldatud 4000 eurot, seetõttu oli maikuu summa juba enne graafiku muutmist 6651,18 eu-rot. Lihtne, kas pole?

Endise TASA juhina on Rät-sep ära unustanud, et põhikirja järgi on TASAl ka muid üles-andeid, sh mainekujundusliku tegevuse korraldmine ning ko-gukonna identiteedi hoidmine, edendamine ja arendamine. Märkimist on see leidnud isegi kõnealuses koostöölepingus.

Auris Rätsepa TASA juhti-mise ajal millegipärast taotlusi täiendavate vahendite saami-seks fondidele praktiliselt ei esitatudki ning kogu tegevus piirdus vaid lehe väljaandmise-ga, millega tegelikkuses tegeleb toimetaja, ja kord aastas õuna-festivali korraldamisega, mida teevad suures osas tasuta paljud tublid türilased. Mul on hea meel märkida, et kuigi juhatuse liikme vahetumisest on möödas alles pool kalendriaastat, on Tü-ri Arengu Sihtasutuse inimesed (nii töötajad kui nõukogu liik-med) algatanud või osalenud lisaks kohustuslikele tegevus-tele päris mitmes suurepärases ettevõtmises. Juba veebruaris algatas TASA elukeskkonna

turundamise kampaania üld-nimetusega „Türi – hää koht elamiseks“. Selle raames tehti koostööd mitme kinnisvaraet-tevõttega, aprillis anti oma ku-lul välja kohalikku elukeskkon-da tutvustav erileht ning mais osaleti koos ühises reklaamtel-gis Türi lillelaadal, kus jaotati erilehte kolme päeva jooksul ca 4000 laadakülalistele.

ka suvi on toonud uusi üritusi

Juuni esimeses pooles korral-dati Türi kultuurimaja kohvikus visiooniseminar Tartu ülikooli regionaalplaneerimise dotsendi Garri Raagmaa osavõtul, juuni lõpus korraldati aga Tagamet-sas koostöös Rassi külaseltsiga esimene Türi valla küladepäev, mille tegevustes osales ca 250 vallaelanikku. Juuli alguses võtsid ka TASA inimesed oma kodukohvikuga – Õunafesti-vali kohvikuga – osa Türi linna sünnipäeva tähistamisest, andes oma panuse aedlinnakohvikute päeva. Kindlasti ei saa märkima-ta jätta ka asjaolu, et käesolevas kalendriaastas ilmunud kuuest ajalehenumbrist nelja on täien-danud temaatiline erileht, kus on laiemalt tutvustatud riigiko-gu liikme tegevusi, kohalikku elukeskkonda, Türi kevadfesti-vali külalisi ning lõppenud õppe-aastat Türi valla koolides.

Kuigi TASA on saanud sel aastal päris mitmeid projekti-toetusi, on lisategevused kaasa toonud ka lisakulu. Seda, et päris kõiki kulutusi fondid ei fi-nantseeri, peaksid teadma isegi projektindusega vähem kursis olevad inimesed. Kuigi Türi õu-nafestivali korraldamiseks mõel-dud raha laekub TASA arvele maksegraafiku järgi alles augusti lõpus, on teatud kulu festivali jaoks tehtud juba praegu (tel-litud on reklaamid, logotooted jms). Oma osa (märksa väik-sem, kui Auris Rätsep on kok-

ku arvutanud) on ka õigusabi kuludel, kuid valla toetust ehk tagaotsitavat maksumaksja raha selleks kasutatud ei ole. TASA on esimesel poolaastal omatulu teeninud märksa suuremas sum-mas kui nimetatud õigusabikulu olnud on.

Nõuab raha, millest vabatahtlikult loobus

Maksumaksja peaks ehk muretsema hoopis Aurise lühi-kese mälu pärast: seni, kui TASA ehk maksumaksja raha soliidsete summadena igakuiselt endaga seotud ettevõtete kaudu Auris Rätsepa taskusse voolas, oli kõik korras – valla maksumaksjatel polnud põhjust muretseda ega ka järelepärimisi esitada, kui igas kuus maksti enam kui kuussada eurot „töövahendite“ kasutami-se eest Auris Rätsepa mittetu-lundusühingule ning samal ajal puudusid tegelikult töövahendid isegi lehetoimetajal.

Nüüd aga, kui Auris Rätsep sedasama raha, millest ta vaba-tahtlikult ise loobunud oli, mitte millegi eest jällegi endale nõuab, TASA uus juhtkond maksmisega nõus pole ning õigusabi teenust kasutab, süüdistatakse sihtasu-tust maksumaksja raha raiska-mises.

Kui pooleliolevas kohtuvaid-luses Auris Rätsepa nõudmised õigeks tunnistatakse, leiab siht-asutus selle raha, et need nõud-mised tagada. Enne peab aga kohus selle otsuse tegema, sest maksumaksja raha tõepoolest igale küsijale kohe üle ei kan-ta, eriti sellist ebaausana näivat summat.

Ajaveebis „Türi vald on mi-nu südameasi“ avaldatud kirja-tükkide autor süüdistab mind kui TASA praegust juhti eba-kompetentses töös. Tsiteerin: „Tekkinud on tähelepanuväärne olukord, kus valla sihtasutust on juhitud sedavõrd halvasti, et vaja on kiirelt lisaraha Türi mak-

sumaksja taskust, aga selgitusi selle raha kasutuse kohta ei anta, justnagu oleks tegemist Trummi või vallavanema isiklike säästude kulutamise, mitte maksumaksja rahaga.“ On see siis nii? Kordan veelkord: vaatamata täiendava-tele tegevustele ei ole TASA taot-lenud Türi vallalt lepingusumma suurendamist.

Tähelepanelik lugeja näeb, et taotlus esitati maksegraafiku muutmiseks ja seda ikka 5000 euro võrra, ei antud 11 651,18 eurot lisaks, nagu Auris Rätsep „tõde“ vahendab. 6651,18 eurot oli niigi eraldatud lepingu alusel ja 5000 eraldati ettenägematute kulutuste tarvis juurde ettemak-suna aastalõpu kuude arvelt. Tegu ei ole erandliku nähtuse-ga, vaid sama tehakse ka teiste koostööpartnerite soovi korral. Kindlasti ei jää ilmumata aasta lõpukuudel lehenumbrid ega korraldamata Türi õunafestival, pigem tuleb tegevusi juurde. Sel-le kõige nimel teeb TASA kollek-tiiv tublit tööd.

Õigust mõistku ikka kohus

Nii on lood Türi valla mak-sumaksja rahaga, mille ümberja-gamisega tegeleb Türi vald oma organitega ning TASA rahaga, mida käsutab TASA. Kui Türi valla maksumaksjal ka edaspidi tekib küsimus, kuhu tema mak-suraha kulub, siis tuleks vallava-litsuses aeg kokku leppida ja en-dale seletada lasta. Võimalus on osaleda ka vallavolikogu istungil, kui eelarvet arutatakse.

Ise uurides ja küsides on tulemus selgem, või kui mak-sumaksja soovib, et keegi teda esindab, siis soovitan valida ik-ka kellegi õiglase meele ja aruka suhtumisega inimese.

Eksitava nimega ajaveebis „Türi vald on minu südameasi“ teiste inimeste siunamine, vae-namine ja lapsik sildistamine stiilis „TASA kapten Trumm“, „vallavalitsuse boss Pipi-Liis“, „Türi võimurid“ jms iseloomus-tab pigem väikese hinge, lühike-se närvi ja madala käitumisega inimest kui siiralt valla asja aja-vat eestvedajat. Lisaks inimeste eksitamisele väärtõlgendatud ja/või väljamõeldud infoga on Au-ris Rätsep ajaveebis asunud ka kohtu rolli, deklareerides, kes on täpselt Türi vallas seadust rikku-nud ja valesti käitunud.

Las kohut mõistab kohus, valda juhivad vallajuhid ning igaüks räägib enda eest ja nimel ise.

Aurisele aga TASA nimel suvesoovitus: võta päikest ja puhka – puhkus leevendab viha, lahustab sappi, turgutab vai-mu, parandab mälu, suurendab enesetõhusust ning selle kaudu kindlasti ka adekvaatsust!

RIINA TRUMMTüri Arengu Sihtasutus

Türi Arengu Sihtasutusest ja maksumaksja rahast

Tänavu lisandus TASA tegevustesse Türi kevadfestival. Pildil tänavuse festivali fotonäituse avamine Türi kultuurimaja klaasgaleriis. Festivali korraldaja Iren Lill annab fotonäituse autorile Janne Põlluaasale üle Fred Jüssi raamatu. Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013 9

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi valla I küladepäevast võt-tis registreerimislehtede kok-kuvõtete järgi osa 244 inimest – kokku 27 külast, 2 alevikust ja Türi linnast. Küladepäeva kõige aktiivsema küla tiitel an-ti Rassi külale, sellest külast oli osalejaid kirjas rohkem kui re-gistriandmetel elanikke. Lisaks suutsid nad oma küla võistkon-na välja panna kõigile võist-kondlikele aladele – mälumän-gule, teatevõstlusele ja ka köie-veole.

Kindlasti soosis Rassi ini-meste tublit osalemist külade-päeva toimumise asukoht, on ju Tagametsa üks osa Rassi külast, aga tunnustamistväärivad tule-mused olid need sellegipoolest.

Pärast rongkäiku orkester Türi marsihelide saatel said ko-haletulnud kuulata vallavanem Pipi-Liis Siemanni tervitust ning nautida valla kultuurikol-lektiivide ja solistide esinemist.

Sealt edasi jätkus põnevaid tege-vusi loodetavsti igaühele. Ühed täiendasid oma oskusi vanema aja tavasid tutvustavates õpitu-bades või meisterdasid omale kauneid lilleseadeid, kõrvarõn-gaid ja muid toredaid asju. Tei-sed käisid giidide saatel loodus- ja pärandkultuurimatkal ning kuulasid metsakirikus Heino Lepiku kosutavat loengut.

Lapsed ja noored kasuta-sid võimalust vana aja mänge mängida ning seiklustegevusi harrastada, huvilised said sõita isegi kanuuga. Kes aga konk-reetsetest tegevustest osa võtta ei soovinud, need nautisid liht-salt kaunist loodust ja mõnusalt mahedat suveilma, uudistasid väljapanekuid omatoodete laa-dal või maitsesid Türi Burgeri toitlustustelgis pakutavat.

Eriti tihedaks ja meele-olukaks muutusid tegevused pärastlõunal, mil toimusid

küladevaheline mälumäng ja meeskondlikud sportlikud jõu-katsumised. Mälumängu oli ette valmistanud Ülo Ormus, tema küsimused käsitlesid nii Türi valla külade ajalugu, loo-dust kui ka inimesi. Mälumän-gus osales 9 küla ning lisaks Tü-ri linna võistkond. Mälumängu võitjaks tunnistati Rassi küla, järgnesid Retla ja Türi-Alli-ku võistkonnad. Küladepäeva sportliku osa valmistas ette Ka-bala Kultuuri ja Spordi Selts. Põnevas teatevõistluses osales 6 küla, neist Kabala küla lausa kahe võistkonnaga.

Osalejatel oli rütmika muu-sika saatel rabelemist küllaga, sest võimalikult hea sooritus-tulemus tuli saavutada lausa 6 alal. Lõpuks selgusid ka koond-tulemused – teatevõistluse üld-võitja tiitli sai Põikva küla, teise koha Kabala võistkond ning kolmanda koha saavutasid Ka-

bala noored. Köieveos katsusid jõudu nelja küla tugevad me-hed. Pingelise rebimise tulemu-sena saavutas võidu Türi-Alliku meeskond. Kuigi laval algas siis juba õhtune meelelahutusprog-ramm, mida aitasid sisustada Küla Karla ja tantsuansambel Mis Siis, jätkusid laagriplatsi servades mõnda aega veel sport-likud tegevused individuaalala-del, kus huvilised said osavust proovida noolemängus, taldriku lennutamises ja taldrikugolfis. Kõige lõpuks rebiti veel sang-pommigi.

Need, kes pika päeva vastu pidasid, hindasid päeva sisuti-hedaks, huvitavaks ja kordaläi-nuks. Eriliselt kiideti ka sünd-muse kohavalikut ja Rassi küla kaunist loodust.

Peakorraldajate Riina ja Katrini poolt suur-suur tänu kõigile, kes küladepäeva heale kordaminekule kaasa aitasid

– Rassi Külaseltsile, orkestrile Türi, Andrisele kui päevajuhile, kultuuri- ja rahvamajade ning kollektiivide juhtidele, tantsija-tele, lauljatele, loodusgiididele Kaarlile, Elorile ja Astale, met-salektor Heinole, töötubade ju-hendajatele Kazimerale, Hilda-le, Mailile, Merlele, Lisannele, Ülole, Jannole, Erikale, Pillele ning Sulole, Kabala Kultuuri ja Spordi Seltsile, Türi Burgerile, käsitöölistele-kauplejatele ning Küla Karlale ja ansamblile Mis Siis.

Eriliselt suur tänu aga kõigi-le osalejatele – ilma teieta po-leks see päev õnnestunud.

Tänaste kavade kohaselt toimub järgmine Türi valla küladepäev kahe aasta pärast, 2015. aasta suvel. Küladepäeva toimumise koht jääb järgmise korraldustoimkonna valida.

RIINA TRUMMkorraldustoimkonna liige

Türi valla I küladepäev läks korda kohaliku oma-valitsuse voli-kogu valimistel kandideerijatele

Eesti Rahvsringhääling (ERR) edastas kohalike-le omavalitsustele kirja (ki-ri leitav Türi vallavalitsuse dokumendiregistris nr 20-2.2/1859), millega palub in-formeerida sügisestel kohali-ku omavalitsuse volikogu va-limistel kandideerijaid Eesti Rahvusringhäälingu pakuta-vatest võimalustest valimiste kajastamiseks.

Valimiskampaania kajasta-mise raames soovib ERR anda võimalikult paljudele valimis-tel osalevatele kandidaatidele võimaluse oma seisukohtade tutvustamiseks ERR-i kanali-tes. Selleks pakub ERR kõigi-le erakondade nimekirjadele, valimisliitudele ja üksikkan-didaatidele võimaluse salves-tada ajavahemikul 16. sep-tember – 18. oktoober kuni kolme minuti pikkune pöör-dumine ERR-i Tallinna või Tartu stuudios. Iga nimekirja saab esindada üks kandidaat. Salvestatud pöördumised lä-hevad eetrisse ETV2-s ja need avaldatakse rahvusringhäälin-gu valimisportaalis http://vali-mised.err.ee.

Pöördumised salvestatakse maakondade ja omavalitsusük-suste kaupa, salvestuste täp-sema ajakava teatab ERR sep-tembri alguseks.

Lisaks pakub ERR või-malust panna omavalitsustes toimuvaid valimisdebattide videosalvestusi üles rahvus-ringhäälingu valimisportaali. Salvestised võivad olla salves-tatud videokaamera, liikuvat pilti salvestava fotoaparaadi või mobiiltelefoniga.

Salvestus peab andma toimunust tervikliku üle-vaate, debatis peab olema esindatud vähemalt 2/3 kan-dideerivatest nimekirjadest ja ta peab keskenduma oma-valitsuse tulevikule. Videod tuleb laadida FTP serverisse ftp.etv.ee (kasutajanimi: va-limisdebatt ja parool: Valimi-sed13).

Debati toimumisest ja sel-le salvestamisest tuleb eelne-valt teavitada ERR-i portaalide peatoimetajat Aivar Pau, tele-fon 628 4565 või e-mail aivar.pau@err.ee.

Valimispiirkonna kandidaa-tidel on võimalik ERR-i pakuta-vate teenuste asjus võtta ühen-dust ERR-i projektijuhi Tiit Kimmeliga, telefon 628 4013 või edastada e-mail aadressil valimind@err.ee.

Türi valla veebilehel on võimalik tutvuda dokumen-diga „Kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord Eesti Rah-vusringhäälingus 2013. aas-tal“.

ERR

Päev algas külade rongkäiguga. 5x Teet Reier Osalejaid tervitas ja ergutas orkester Türi.

Kabala võistkond teatevõistlust läbimas.Kogunevad loodusretkele suundujad. Osta sai kohalikku käsitööd.

10 TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

sport

JUULI27. juuli Eesti noorte meistrivõistlused motokrossis Kihlis27. juuli kell 18 Kabala 47. laulu- ja tantsupidu 29. juuli – 19. august Silvia Kelle nahktaieste näitus ja Christel Al-liku maalid Türi kultuurimajas

AUGUST6. august kell 18 Türi Muuseumi juurest õhtune rattaretk - 80 aas-tat Jaan Eilarti sünnist7. august Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri suvekool Türi kultuurimajas8. august Türi rattakrossi seeriavõistluse IV etapp Käomäel. Kell 18.30 lastestart, kell 19 põhidistants10. august kell 10–14 taaskasutuslaat “Ühe vana, teise uus” ja rohe-vahetus Türi kultuurimaja pargis10. august kell 14–17 trikimootorratturite demonstratsioonesine-mine Türi kultuurimaja parklas14. august kell 18 rulluisuvõistluse “Türi Rull 2013” III etapp16. august VIII rahvusvaheline kartulitrüki festival Kabala rahva-majas

18. august kell 17 rahvusvahelise noorte puhkpilliorkestri Wersalin-ka kontsert ja vigurmarssimine Türi kultuurimaja ees20. august Eesti meistrivõistlused motokrossis Kihlis20. august kell 21 Türi järvekontsert – Tiit Kikas21. august kell 15 Enn Vaiguri näituse avamine Türi kultuurimajas21. august kell 18 rulluisuvõistluse “Türi Rull 2013” IV etapp22. august Türi rattakrossi seeriavõistluse V etapp tehisjärve ümbru-ses. Kell 18.30 lastestart, kell 19 põhidistants23. august rahvusvaheline linetantsu üritus “Dance until you drop VI” Türi põhikoolis24.–25. august Brasside Brassing Türil24. august 21 suvelõpu disko Kabalas27. august kell 16 avatakse Türi kultuurimaja kunstigaleriis Eesti Maalijate liidu sügisnäitus VÄRV, KUI LILL. VÄRV, KUI LIBLIKAS. Näitus on avatud 30. septembrini.Täiendav info:Türi kultuurimaja tel 387 8248Oisu rahvamaja tel 5340 3551Kabala rahvamaja tel 5300 3987www.tyri.ee

kuhu minna TuriKevade kodu

klõps Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

Hiljaaegu oli ajalehes Postimees lugu isetehtud liiklusmärkidest. Avatud talude päeva külastades jäi Kärevere külas silma taksiettevaatusele manitsev silt. See omalooming täidab kahte eesmärki: manitseb ettevaatusele ja toob oma kujundusega naeratuse näole. Teet Reier

Viljandi tn 9 tel 385 7232

AUTO SUMMUTITE REMONT TÜRIL

Krahv Dracula pubi tagahoovis

29.–30. juunil toimusid Haap-salus 38. Eesti linnade suvemän-gud. Osales üle 600 sportlase 22 linnast. Kohal oli 9 suurt ehk üle 10 000 elanikuga ja 13 alla 10 000 elanikuga linna.

218 punktiga saavutas üld-võidu Türi linn. Järgnesid Haap-salu 210, Rakvere 205 ja väi-kelinnade arvestuses teise koha saavutanud Paide 198 punktiga. „Türi osales kõikidel kavas ol-nud aladel. Alavõidud saadi mä-lumängus ja meeste võrkpallis, orienteerumises saavutati teine ja tennises kolmas koht. Neljan-daks tulid kergejõustiklased, ja-hilaskjad ja võrkpalli naiskond. Jalgratturid saavutasid kuuen-da ja petanki mängijad ühe-teistkümnenda koha,“ ütles Tü-ri spordiklubide liidu tegevjuht Mati Sadam.

Suvemängude võitjateks tu-lid võrkpallurid Ilmar Mõttus, Marko Vantsi, Rait Pihlik, Rein Tiisaar, Karl Traagel ja Märt Lellsaar. Võidukasse mälumän-guvõistkonda kuulusid Alar Sär-gava, Urmas Tarvis, Aksor Koit, Tähve Milt ja Raivo Pink. Orien-teerumises tulid võitjateks Paul Poopuu ja Margus Marrandi.

Kergejõustiklastest saavuta-sid esikohad Dea Lepik, Joosep Lohur, Andres Viidikas, Gert Valdsalu, Tanel Ärm ja Tanel Takk. Kolmanda koha võitnud tennisevõistkonda kuulusid Lau-ra Rahe, Rein ja Auris Mikk. Individuaalselt jõudsid meda-livõitudeni Rein Kruus, Liisa Gritšenko, Kevin Kangur, Olavi Allase, Neemo Kull, Johanna Terehov, Tähve Milt ja Han-nes Ormus kergejõustikus, Siiri

Poopuu, Sigrid Ruul ja Rando Marrandi orienteerumises ning Tiina Nõmmik ja Tene Must rat-takrossis. Juhtide võistluses, kus osalemisõigus oli linnapeadel ja volikogu esimeestel, saavutas tubli neljanda koha volikogu esi-mees Raivo Pink.

Mati Sadam tänas kõiki, kes aitasid võistkonda kokka saada: Margus Marrandi, Villi Vantsi, Alar Särgava, Maie Bernhard, Jaanus Nõmmik olid need, kes panid oma organiseerimistööga aluse Türi edukale esinemisele.

Türi saavutas üldvõidu ka eel-mise aasta linnade suvemängudel, mis toimusid Paides, edukad oldi ka tänavu juunis toimunud Järva-maa mängudel, kus saavutati esi-koht pea kõigil kavas olnud ala-del, välja arvatud mälumängus.

TR

Selgusid Türi valla meistrid rattakrossisPühapäeval, 21. juulil toimusid Kõltsis II Türi valla lahtised meistrivõistlused rattakrossis. Osales 58 ratturit ja võisteldi küm-nes erinevas võistlusklassis.

Türilastest jätsid meistritiitli koju Sirle Roosileht, Oskar Kon-tus ja Kren Kask (pildil keskel). Teise koha sõitsid välja Arved Mägi ja Kaarel Rehde. Kolmandaks tulid Kameron Pukka, Tiina Nõmmik, Janek Järva, Martin Kaschan. Märkimist väärib ka San-der Saare 4. koht meeste absoluutarvestuses.

Osalejad kiitsid korraldust ja võistlusrada, mille valmistas koos abilistega ette Tauri Must Türi Rattklubist. Võistlust toe-tasid Türi Rattapood, Taure AS, Veskisilla OÜ ja Hasartmängu-maksu nõukogu.

Türi kordas linnade mängudel mullust esikohta

Türi vibukooli noorlaskur Lisell Jäätma (pildil paremal) osales 15.–20. juulil noorte GP 2. eta-pil Rumeenias Bukarestis. Las-ti 50m harjutust, kus Lisell te-gi oma rahvusvahelise debüüdi. Hoolimata sellest, et võistelda tuli endast 2–3 aastat vanemate laskuritega, oli esitus väga hea. Valitseva Eesti meistrina lasi Li-sell 649 silmaga uue kadettide

Eesti rekordi ja sai kvalifikatsioo-nis 12. koha.

Finaalis sai ta vastaseks viienda asetusega Belgia laskja, kelle paremust tuli tunnistada. Lisell lõpetas võistluse igati tub-lil 9. kohal ning belglanna võttis võistlustelt pronksmedali. Võist-lusreis sai teoks Eesti kultuur-kapitali toel.

TR

Türi laskur esines Rumeenias tublilt

Hüdrotarvikud

Tööriistad

Õlid ja määrdeained

Kinnitusvahendid

Autotarvikud

Hydroparts OÜ avab 5. augustil

Türil Viljandi 11 kaupluse

Kaupluse tel 383 8109

TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013 11

vana ja uus teated

Kuuluta ja reklaami

Türi Rahvalehes

Loe lehte veebis:www.tyrirahvaleht.ee

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee

Tegevtoimetaja: Teet ReierKorrektor: Averonika BeekmannKüljendaja: Elin KaldaRaamatupidaja: Marge TroppTrükkija: AS KroonpressLevitaja: AS Eesti PostVäljaandja: Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4800 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lü-hendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

1938René Viljati erakogu

Ostan vanu fotosid ja igasu-guseid nõukaaegseid märke.

Fotograaf

René Viljat

tel 525 8325

reneviljat@hot.ee

2013René Viljat

Praegu on kirikuesine plats haljasala all ja veidi eemal paikneb Türi põhikool.

Tegemist ei ole tulekahjuga, vaid käsil on pritsimeeste õppused Türi kirikuesisel platsil. Kustutustöödeks on kohale sõitnud Türi linna vabatahtliku tuletõrjeühingu paakauto kustutusveega. Linnakodanikel võimaldatakse eemalt pritsimeeste ettevõtmisi jälgida.

kuulutused

Ostan PARIMA HINNAGA seismajäänud kodumasinaid/elektroonikat, autoromusid, tsikleid, põllutehnikat, rattaid, tööriistu, metalli jne. Transport, ja demontaaž TASUTA! Info: 5894 7301.

Müüa 4-toaline mugavustega korter Türil 5816 3994.

UUED KODANIKUD

KRIS MARK 22.06.2013

KARL KÄSPER 26.06.2013

MARKUS AVILA 27.06.2013

Palju õnne!

Laupa Põhikooli kantselei võtab õpilaste dokumente taas vastu alates 1. augustist igal tööpäeval kell 9–13

2013/2014. õppeaasta avaaktus toimub 1. septembril kell 9

ENDLA ROOSMAA 24.06.2013

HELGA VILIPÕLD 25.06.2013

LEILI PÄRNA 25.06.2013

LEONORA REA 26.06.2013

KAI MIEMIS 30.06.2013

ILME UUSLER 04.07.2013

MILDA KALLASPOLIK 07.07.2013

Türi vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

Avaldame kaastunnet omastele

ELMAR MARKSOO 08.07.2013

KALJU LIPPASAAR 09.07.2013

VALDUR TAMME 11.07.2013LEA METS 14.07.2013

JUTA KASE 17.07.2013

PAUL PARV 18.07.2013

VETE KOLK 18.07.2013

Rõugu pargi Kraavihallide tei-ne kokkutulek 17. augustil. Ko-gunemine kell 15 Villevere küla pargis. Info 5566 8554.

Türi ujula saun ja bassein ava-tud augusti kuus reedel 14–22 ja pühapäeval 18–22. Neljapäeval päevane pesemine saunata 10-14. Info 38 47187.

Pühapäeval, 11. augustil kell 12 toimub Samliku kooli kokkutu-lek. Kaasa piknikukorv ja vanad fotod. Lisateave õpetaja Rasva 445 8170.

Müüa märga lõhutud sanglepa ja halli lepa segapuud. H: alates 30 Eur/rm, sisaldab transporti Türi ümbruses ja Paides. Tarne-aeg 1–2 päeva. Tel 5308 8945.

12 TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

lugejaküsimus

Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et 29.–30. juunil Haapsalus toimunud Eestimaa linnade suve-mängudel saavutas Türi esikoha nii väikelinnade kui üldarvestuses. küsimus on: mitu linna osales tänavustel suvemängudel kokku?

Seekordse lugejamän-gu auhin-na on välja pannud Tü-ri Burger ja selleks on kaks 5-eurost kinke-kaarti.

Vastused palume saata 28. augustiks rahvaleht@tyri.ee.

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabussi peatused:

Võhmalinnavalitsuse juuresNB! Alates juulistkell 13.30–15.00Suure-JaaniKonsumi kaupluse juuresNB! Alates juulistkell 16.00–18.00

III kvartalis8. ja 22. juulil12. ja 26. augustil9. ja 23. septembril

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Saku MetallHaapsalu UksetehasViljandi Aken ja Uks

KvaliteetakenHörmann

METALLUKSEDPUITAKNAD, KATUSEAKNAD

SISE- JA VÄLISUKSEDTULETÕKKEUKSED

GARAAŽIUKSED, VARIKATUSED

Kõigi toodete paigaldus!

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga

kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega

või asetseda piiranguvööndis.Tel: 56 111 900

KAUBABETOONI VALMISTAMINE, TRANSPORT JA PUMPAMINEBetoonimeister AS › Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond › Telefon 733 1267 › Faks 733 1268 › GSM 5322 6147 › Tellimuste lühinumber 1501 › tartu@betoonimeister.ee › www.betoonimeister.ee

BETOON KIIRELT JA MUGAVALT – BETOONIMEISTRIL UUS TEHAS KESK-EESTIS

TELLIMINE lühinumbril 1501 või betoonimeister.ee

Muudame Türi hoolivamaks

Hea Türi elanik!

Kutsume Sind koos meiega kandideerima Türi vallavolikogu valimistel.

Oodatud on kõik, kellele on omane sotsiaaldemokraatlik maailmavaade ja soov panustada kodukoha arengusse.

Erakonda astuma ei sunnita.

Oleme avatud kõigi türilaste headele mõtetele, et täiendada meie valimisprogrammi.

Anna meile teada oma huvist kandideerida või edasta hääd ideed 15. augustiks 2013 e-posti aadressile indrek@naur.ee või telefonil 502 7606.