26.11.2010 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 26. november 2010

Türi võtab eeskujuks naaberlinnas Paides läbi viidud konkursi „Paide pajataja“ ning MTÜ Järvamaa giidid eestvedamisel hakatakse otsima „Türi kõnelejat“.

MERIT MÄ[email protected]

Konkursi üks eestvedaja Ülo Ormus rääkis, et tegemist pole püüdlusega naaber-linnale „ära panna“, sest tegelikult pärineb taolise konkursi idee juba mõne aasta tagu-sest ajast, mil Virumaa giid Marek Vahula mõtles välja formaadi, kuidas turistidele paikkonda põnevamalt tutvustada.

Ideest haaras kinni ka Järvamaa kutseli-ne giid Tiiu Saarist, kelle eestvedamisel viidi läbi „Paide pajataja“ giidikonkurss.

„Teiste omavalitsuste eeskujul plaanime ka meie korraldatava konkursi toel tekitada rohkem huvi Türi linna kui turismiobjekti vastu ja leida inimesi, kes omaks põnevaid ajaloolisi fakte Türi piirkonna kohta,“ sõnas Ormus täpsustuseks. Ta kinnitas, et konkursil osalejatelt ei nõuta giidi kutsetun-nistust. „Teiste hulgas ootame gümnaasiu-mide ja põhikoolide ajaloo-, geograafia- ja bioloogiaõpetajaid ning ka õpilasi. Lisaks ümbruskonna objektide tutvustamisele saaksid nad oma jutu sisse põimida teadmi-si botaanikast ja ornitoloogiast, mis ainult rikastavad esinemist. Kuid see on vaid soovituslik näide, tegelikult ootame kõiki, kes armastavad oma kodulinna ja tunnevad selle ajalugu nii hästi, et seda ka külalistele jagada.“

Giidikonkurss „Türi kõneleja 2011“ koosneb kahest voorust: esimesena tuleb läbida kirjaliku töö voor, kust pääsevad edasi kuus paremat. Originaaltekstid jäävad Türi Muuseumile ja neid ei tagastata auto-

rile. Tekste kasutatakse vastavalt autoriõi-guse seadusele. Töö varustatakse salasõna-ga ning esitatakse Türi Muuseumile. Žürii saab kirjalike tööde esitajate nimed teada pärast kirjalike tööde hindamist.

Teises voorus tuleb kandidaatidel läbi viia 45-minutiline ekskursioon Türi linnas.

Kirjaliku töö esitamise tähtaeg on järgmise aasta 21. veebruar. Suuline esitlus viiakse läbi Türi Kevadfestivali ürituste raames.

Marsruudi saab valida etteantud algus ja lõpp-punktide hulgast. Üks kandidaat võib läbi viia ka mitu erinevat ekskur-siooni, aga siis peavad võistlustööd olema ka eraldi vormistatud. „Ette on antud aja-looliste paikade loetelu, millest tuleb valida vähemalt kolm sobivat. On ka soovitatav

lisavalik. Marsuudile võib ise juurde lisada sobivaid objekte ja huvitavaid isikuid, mida etteantud nimekirjades ei ole,“ lisas Ormus veel.

TÜRI VALLA AJALEHT 26. november 2010 nr 8 (780) www.tyri.ee/rahvaleht

• Türi valla MTÜ-d tunnustati lk 2• Muusikakool hakkab juubelit tähistama lk 3• Tulge heategevuslikele kontsertidele lk 4

• Persoon – Otto Männa lk 6• Haridusreformi arengust Türi koolides lk 8• November oli noormaadlejatele edukas lk 10

Otsitakse ajaloohuvilisi kuldsuid

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

Uus laulukoor otsib lauljaidJärgmisel aastal alustab tegevust Keskmaa kammerkoor, kuhu pääse-da soovijatele korraldatakse konkurss.

Koori eestvedaja, dirigent Lilyan Kaiv sõnas, et loodava kollektiivi eesmärgiks on nauditaval kunstilisel tasemel maailma ja ka eesti koo-rimuusika varasalve kuuluvate teoste esitamine, samuti plaanitakse teha koostööd Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestriga ning erinevate interpreetidega nii Eestis kui ka välismaal.

“Koori saamise eelduseks on hea häälematerjal, laulmisoskus, samuti nooditundmine ja elementaarne noodist lugemise oskus. Ka-suks tuleb ka professionaalne suhtumine töösse.

Soovijail tuleb ette valmistada üks vabalt valitud laul (mitte jazz-pop), lisaks kontrollitakse lehest laulmise oskust, hääleulatust ning muusikalist kuulmist,” rääkis Kaiv.

Koori suuruseks on planeeritud 28 inimest: 14 naishäält ja 14 meeshäält, proovid hakkavad toimuma kord nädalas Türi Kultuuri-majas. “Kuna Türi asub keset Eestit, on see kõige mõistlikum koht,” märkis Kaiv selgituseks.

Konkurss toimub 8. jaanuaril kell 12 Türi Kultuurimajas, huvilis-tel on võimalik end eelnevalt registreerida detsembri lõpuni telefonil 525 3760 või meili teel [email protected].

Projektide esitamise tähtaeg läheneb1. detsembril on mittetulundusühingutel ja seltsingutel viimane või-malus esitada projektikavandeid järgmise aasta I poolaastaks planee-ritavate ürituste korraldamiseks. Toetuste taotlusi võetakse vallama-jas vastu 1. detsembril tööpäeva lõpuni.

Kodanikeühenduste ühistegevuse toetamist reguleerib Türi Vallavolikogu 31. märtsi 2010 määrus „Türi valla eelarvest kultuuri-, spordi- ja noorsoo-töö edendamiseks ning elukeskkonna arendamiseks toetuste taotlemise ja kasutamise kord“. Vastavalt määrusele saavad MTÜ-d ja seltsingud esitada 1. detsembriks kavandeid järgmise aasta I poolaastaks planeeritavate ürituse korraldamiseks. Seltsid ehk regist-reeritud mittetulundusühingud saavad lisaks taotleda ka projektitoe-tust ning tegevustoetust 2011. aastaks. “Tegevustoetuse taotlemise eelduseks on ühingu aastaringselt toimuv tegevus ning selles taot-luses kajastatakse ühingu üldkulusid, mida ühekordse ühistegevuse projekti sees kajastada ei saa,” täpsustas vallavalitsuse külaliikumise ja seltsitegevuse spetsialist Riina Trumm (pildil). Ürituse- ja projekti-taotluste juures on määrava tähtsusega vajalikus suuruses oma- või kaasfinantseeringu olemasolu. Arvestades rahaühiku muutumist 2011. aasta alguses on soovitav esitada taotlused juba eurodes.

Taotlemise täpne kord ja taotluste vormid on kättesaadavad Türi valla kodulehel. Lisaks saab infot ja taotlusvorme ka Türi vallavalitsu-sest külaliikumise ja seltsitegevuse spetsialistilt.

TR

SÕNUMID

TEAVE

Giidikonkursi „Türi kõneleja 2011“ infopäev toimub 9. detsembril kell 16 Türi Muuseumis.Konkursi täpne juhend koos ette-antud ja soovitusliku objektide loe-teluga avaldatakse 1. detsembris Türi valla kodulehel www.tyri.ee. Teavet saab ka Türi Muuseumist ja meiliaadressil [email protected]

Giidikonkursil “Türi kõneleja” osalejatel on hea võimalus oma ajalooteadmisi demonstreerida Kevadpealinna ürituste raames toimuvatel õhtustel jalutuskäikudel.

Merit Männi

2 TÜRI RAHVALEHT 26. november 2010

18. novembril toimud töövarju-päeval oli nii mitmelgi Eesti koo-liõpilasel võimalus veeta päev mõnes asutuses või ettevõttes, et “varjutada” erinevate elukutsete esindajaid.

Türi Majandusgümnaasiumi õpilasel Marten Jürgen Vürstil avanes võimalus olla Mart Laari töövarjuks.

Vürst rääkis, et Riigikogus võttis teda kõigepealt vastu Laari nõunik Veiko Lukman, kes tutvustas teda Ene Ergmale. “Seejärel kohtusin Mart Laariga, kes oli öisest istungist väsinud, kuid sellegipoolest kirjutas vap-ralt artiklit Äripäevale.

Töövarjuks oldud päeva jooksul oli Marten Jürgenil võimalus viibida ka Riigikogu istungil. Istungi vaheajal jõudis

Mart Laar anda intervjuud Vene telekanalile PBK ja Kanal 2-le. Istungi lõppedes suunduti Harku valda, kus toimus kohtu-mine valla esindajate ja kohalike IRL-i liikmetega. Arutati valla arenguplaane ja hetkeolukorda ning plaane seoses tulevate va-limistega.

Taas Riigikogusse jõutud, vaadati läbi järgmise nädala plaanid ja eelarveküsimused, mille vastuvõtmise edasilükku-mise tõttu tuli tühistada reis Brüsselisse. “Vari” saatis Laari ka Rahvusraamatukogus peetud Eesti rahvuslaste üldkoosolekul, kus Laar esines kõnega ja vastas küsimustele.

“Minu päev töövarjuna üle-tas kõik ootused – oli väga hariv ja huvitav. Jõudsin veendumuse-

le, et ega see poliitiku elu nii väga kerge polegi ning tuleb hakkama saada ka ekstreemsetes olu-

kordades nagu ööistung,” sõnas Vürst päeva kokkuvõtteks.

TR

uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Põllumajandusminister külastas Türi valdaNovembrikuus tegi visiidi Türi valda põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes külastas Säreveres asuvat OÜ Convi Food Sweets martsipanitööstust, Pala külas asuvat Mai ja Leo Veeroja talu ja TAC-Ettevõtetele kuuluvat äsjaavatud robotlau-ta Türi-Allikul.

Minister kohtus ka Kirna seltsimajas külarahvaga, väisas Türil asuvat OÜd Wiberg Food ja sai kokku Oisus tegutseva seltsingu Käbedad liikmetega. Minister saabus Türi valda visii-dile Riigikogu liikme Kaia Iva kutsel, ringkäigul saatis neid Türi vallavolikogu liige Raivo Pink.

Seeder ütles, et erinevatesse Eesti piirkondadesse tehtavate visiitide eesmärgiks on näha praktilist maaelu ja maaette-võtlust, sealhulgas ka põllumajandust. “Kohtudes inimestega kuulen nende avamusi ja ettepanekuid, mida saaks paremini teha. Nendest kohtumistest on väga palju praktilist kasu kas-vanud. Eakate ja elukogenud inimeste sõnumid on minul, kui ministril kasulik meelde jätta,” sõnas Seeder.

“Türi valla külastus oli huvitav ja kasulik. Toidutööstuse positiivne näide, kus suur osa toodangust läheb ekspordiks väljaspoole Euroopa Liitu, näitab, et ka maapiirkondades on ettevõtlus võimalik. Kaks erinevat põllumajandustootjat – üks traditsiooniline peretalu ja teine suurte ambitsioonidega ja kaas-aegsesse tehnoloogiasse investeeriv piimatootja. Mõlemad külas-tused olid huvitavad ja kinnitasid tõdemust, et Eestimaal saavad kõrvuti areneda peretalud ja suurtootmine, ilma, et me neid vastandaksime. Vajalik on ainult riigi tasakaalukas poliitika,” ütles Seeder.

Tema sõnul on mured ja küsimused üle Eesti paljuski sarnased aga on ka spetsiifilisi, piirkondadega seotud küsimusi.

Kutsutakse kingivalmistamise kursusteleSaabuvate jõulude eel korraldab Järvamaa Rahvakunstiühing Vei-mevakk detsembrikuu jooksul jõulukinkide valmistamise kursu-sed.

„Eks enne iga-aastast kingirallit tekib nii mõnelgi küsimusi, et kust see kinkide ostmiseks vajalik raha leida. Odavam moodus ongi ise kingid valmistada ja kursustel me seda võimalust paku-megi,“ selgitas Veimevaka tegevjuht Ülo Ormus.

2., 9. ja 16. detsembril kell 17.30 toimuvad tikkimiskursused, 3. ja 10. detsembril kell 17.30 on oodatud need, kes soovivad omandada teadmisi sellest, kuidas salvrätitehnikas erinevaid ese-meid kaunistada.

11. detsembril kell 11 toimuvatel kursustel saab õppida FIMO materjalist kingituste valmistamist.

Kursused on tasulised, täpsemat teavet saab telefoni teel: 5380 7946 (Ülo Ormus) või e-maili aadressil:[email protected].

TR

23. novembril Koigi mõisas toimunud Järvamaa kodanikuühenduste konverentsil tunnustati maakonna parimaid kodanikualgatuses.Parimate mittetulundusühingute kategoorias pälvis esikoha Kurla ja Meossaare külaselts, pildil võtab auhinda vastu külaseltsi juhatuse liige Tiina Lohur.Seltsi eestvedamisel toimub Türi valla Kurla ja Meossaare külades pidev arendustegevus. Talgute korras on rajatud külaplatsid, ehitatud külakiiged, istutatud puid ja põõsaid, võsast on puhastatud Meossaare kabeli varemete ümbrus, Kurlasse on rajatud jalgpalliplats ning katusega varjualune. Eriti töörohke on seltsile olnud 2010. aasta. Edukalt on ellu viidud mitmed olulised projektid, mille raames jäädvustati külade ajalugu, täiustati külaplatsi ning Meossaare kabeli müüride renoveerimisega aidati kaasa kohaliku ajalooväärtuse säilimisele. Selts korraldab kohalikele inimestele regulaarselt ühisüritusi ning viimastel aastatel on osalenud Euroopa noorte vabatahtlike projektis.Parimate mittetulundusühingute kategoorias anti välja kaks esikohta: kuna tegemist on nii erinevat laadi ja erinevatel alustel tegutsevate MTÜ-dega, žürii otsustas siis, et neid ei saa omavahel võrrelda.

Merit Männi

Türi poiss oli Mart Laarile töövarjuks

Marten Jürgen kasutas ka võimalust jäädvustada end ühispildile koos Mart Laari ja Tarmo Kruusimäega. Erakogu

TÜRI RAHVALEHT 26. november 2010 3

uudised

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Bussis saate:• nõu pangateenuste kohta• tellida ja kätte pangakaardi• makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta• teha arvuti abil makseid• sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning pangabussis pakutavate finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee, vajadusel konsulteerige pangatöötajagavõi küsige lisainfot Swedbank ASi kontakttelefonil 6 310 310.

Kabala rahvamaja juures peatub pangabuss üle nädala esmaspäeviti kell 14.15–15.15(III ja IV kvartalis: 27. september, 11. ja 25. oktoober, 8. ja 22. november, 6. ja 20. detsember)

Eakaid tuleb hoida aktiivses elus, jagada neile teavet ja saada neilt infot ka vastu. Selliselt oleme üksteisele kasulikud ja mõistame üksteist ning vast võib ka öelda, et võim ei kaugene rahvast. Olen seisukohal, et elu saab paremaks minna vaid siis, kui leitakse aega suhelda kõikide huvigruppidega.

Erinevatel kohtumistel Türi valla eakatega tekkis mõte kord kuus üritada kokku kutsuda inimesed, kes on erinevatel põhjustel aktiivsest elust eemale jäänud. Sageli on selleks peami-seks põhjuseks vanus.

Esimene kokkusaamine sai teoks 21. oktoobril Türi Vallava-litsuses, kuhu oli kogunenud üle 30 eaka. Vallavalitsuse poolt oli kohvi ja teelaud koos kringliga.

Mõnusas õhkkonnas vas-tasid vallakodanike küsimus-tele vallavanem Aivo Prüssel, abivallavanem Üllar Vahtramäe ja allakirjutanu. Hiljem liitus selts-konnaga ka Peeter Kruusement, kes on eakate seas alati tere-tulnud. Paljudele küsimustele saadi kohe vastused, aga oli ka küsimusi, mis vajavad pikemat asjaajamist.

Kokkusaamise käigus kuulati eakate ettepanekuid ja nende huvisid, millega koostöös valla-valitsuse ja -volikogu esindaja-tega võiks tulevikus täiendavalt tegeleda.

Ühe ettepanekuna jäi kõla-ma soov külastada Stenbocki maja, 29. oktoobril oligi huvilis-

tel võimalus istuda peaministri kabinetis ja saada huvipakku-vatele küsimustele peaministri enda käest vastused.

Esimesel kohtumisel lepiti kokku ka järgmine kohtumine, mis toimus 18. novembril Türi Kultuurimajas . Seekord oli eaka-tega kohtuma tulnud SEB Paide filiaali juhataja Tiina Ormisson, kes rääkis euro tulekust.

Teine külaline oli abivalla-vanem Vahur Salom, kellele esitati väga palju küsimusi käi-masolevast haridusreformist ja sellega seonduvast ning kultuuri ja spordi tulevikusuundadest Türi vallas.

Kohtumistel räägitakse eakaid huvitavatel teemadel, kuulatakse nende muresid ja vastatakse nende küsimustele. Mõnele küsimusele saab kohe vastuse, mõnele alles järgmisel kohtumisel. Nii jäid vastuseta mõned Urmas Kupule esitatud küsimused, sest on probleeme,

mille lahendamine võtab roh-kem aega, kui vallakodanikud loodavad.

Igakuistel kohtumistel saab teada midagi uut. Detsembri-kuisele kohtumisele tuleb eakate soovil pärimisseadusest rääkima riigikogulane Tõnis Kõiv.

On olnud jutuks, et kokku-saamisi võiks korraldada valla erinevates kohtades ja kaasata erinevate piirkondade eakaid.

Kui teil on mõtteid, mida kokkusaamistel tahate kuulda, arutada, kuhu minna, mida ühi-selt vaadata, andke julgelt teada, kõik mõtted on teretulnud.

16. detsembril kell 13 toi-mub Türi Kultuurimajas kohtu-mine Türi valla eakatega koos eakate jõulupeoga. Kel soov ja huvi kohtumisel osaleda, palun sellest teada anda minule tele-fonil 50 45 592 või e-maili teel: [email protected].

JAAN ARVOLATüri Vallavolikogu aseesimees

Eakad väärivad tähelepanu

18. novembril toimunud eakate kohtumine SEB panga esindajaga.Silvi Lukjanov

Selle aasta 1. septembril täitus 37 aastat professionaalse muusikalise põhihariduse andmisest Türil.

Muusikakool ootab kõiki juu-belikontsertidele, mis toimuvad 1. ja 3. detsembril. 1. detsembri kont-sert toimub kultuurimaja väikeses saalis kell 18 ja esimest korda an-navad iseseisva kontserdi õpetajad. Kooli direktor Silja Aavik vihjas, et kava tõotab tulla üllatusterohke. 3. detsembril kell 19 kultuuri-maja suures saalis toimuval suurel sünnipäevakontserdil astuvad üles õpilased, õpetajad ja vilistlased. „Traditsiooniliselt pakume pärast kontserti torti, mis kaalub just nii palju, kui sünnipäevalapsel vanust – seekord siis 20 kilo,“ märkis Aavik. Juubeli puhul saab valmis ka muusikakooli lauakalender, kus iga kuu juures kirjas järgmise aasta tähtsamad üritused. „Ära on toodud need üritused, mida ise korraldame ja millistel osale-me,“ täpsustas direktor. Kalendri kujundas Saara kirjastus, trükis valmis Eesti Kultuurkapitali Järva-maa ekspertgrupi toetusel.

Paide muusikakooli Türi filiaal loodi 1973. aastal ning erinevatel erialadel alustas seal õpinguid 20 last. ”Kui liita sinna

juurde 17 Türi ja selle piirkonna õpilast, kes õppisid Paide laste-muusikakoolis juba varem, võis Türi filiaali õpilaste üldarvuks lugeda 37,” teab Aavik.

Aastate jooksul hakkas järjest enam tekkima vajadus oma ise-seisva kooli järele. Tänu toonase linnapea Theo Aasa ettevõtlik-kusele sai see 1990. aasta 1. sep-tembril ka teoks avati Türi Muu-sikakool. Aastaid pidi koolipere läbi ajama nendes kitsukestes tin-gimustes, mida pakkus Paide 16 asuv hoone. Ruumipuudusel pidi tunde läbi viima köögis, talvel külmus kanalistatsioonitorustik – need olid ühed põhjused pal-jude põhjuste kõrval, miks üha teravamalt kerkis päevakorda uue koolihoone ehitamise teema.

2008. aastal avati Türi Kul-tuurimaja juurdeehitusena muu-sikakooli uus õppehoone, mis on Eestis ainulaadne, kuna on ehita-tud spetsiaalselt muusikakooliks. Täna on Türi Muusikakoolis 146 õpilast, keda õpetab 18 õpetajat. Seega on kool Järvamaa muusikakoolidest suurim. Koolis saab õppida sellistel erialadel, nagu klaver, akordion, viiul, tšello, flööt, plokkflööt, oboe, kitarr, sak-

sofon, klarnet, altsarv, trompet, eufoonium, metsasarv, tromboon, löökpillid.

Uude majja kolimisega algas uus elu. Oluliselt täienenud pilli-park andis võimaluse avada uusi erialasid (eufoonium, metsasarv, tšello, oboe). Avamata on veel fagoti eriala. Solfedžo õpetamisel võeti lisamaterjalina kasutusele solfedžo arvutiõpik.

„Arvame, et koolil on hea maine, sest õpilaste puuduse üle me kurta ei saa. Juba mitmed aas-tad järjest on kooli astuda taht-jaid rohkem, kui me saame vastu võtta,“ märkis Aavik. Õpilaste ar-vu suurenemisele on paljuski kaa-sa aidanud erinevate õppekavade kasutuselevõtt ja uute erialade avamine. Populaarne on eelkool, kus õpivad peamiselt 5–6aastased lapsed ja kus lisaks laulmisele, rütmikale ja muusikalise kirjaos-kuse algteadmiste omandamisele õpitakse mängima ka plokkflööti. Pärast põhikooli lõpetamist jäädakse tihtipeale edasi lisa-aastateks, et valmistada end ette järgmise astme muusikakooli või otse Eesti Muusika- ja Teatri-akadeemiasse astumiseks. Suur huvi on koosmängu ja erinevate

lisapillide õppimise vastu, milleks jääb pärast põhikooli lõpetamist rohkem aega. Tihtipeale tullakse tagasi selleks, et alustada õppimist hoopiski uuel erialal.

„Meie 20 lennu 134-st lõpe-tanust on muusikat edasi õppima läinud kokku 30 õpilast, neist 11 G. Otsa nimelisse Tallinna Muu-sikakooli, kaks H. Elleri nimelisse Tartu Muusikakooli, kaks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiasse, üks TÜ Tartu Õpetajate Semina-ri, kaheksa otse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse ning üks Tallinna Ülikooli kultuuriteadus-konda. Hetkel jätkab viis õpilast õpinguid Tallinna Muusikakesk-koolis,“ loetles Silja Aavik.

Igal aastal osalevad muusiakooli õpilased nii piir-kondlikel kui ka üleriigilistel konkurssidel, kus on saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Käesoleval aastal osaleti edukalt rahvusvahelistel konkurssidel klaveri ja flöödi erialal. „Kooli head õpetuse taset näitab seegi, et tänavune Järvamaa aasta õpetaja tiitel läks meie kooli flöödiõpe-tajale Viia Ivaskile,“ on Aavik arvamusel.

TR

Muusikakool ootab juubelipidustustele

Türi projektid said rahatoetustOktoobrikuus toimunud Hasartmängumaksu Nõukogu istungil tehtud otsuse põhjal jagati toetust seitsmele Järvamaalt esitatud projektile, kokku esitati Järvamaalt 11 rahataotlust.

Toetusraha jagus ka Türi vallast esitatud projektidele – Türi Gümnaasiumile eraldati projekti “Sirguvad tähekesed III” läbi-viimiseks 10 000 krooni ning positiivse vastuse sai ka MTÜ Türi Vibukooli esitatud projekt “Osalemine European Tournament of Archery Nimes“ (10 000 krooni). Projekti raames on vibukooli sportlastel võimalus osa võtta eeloleval suvel Prantsusmaal toi-muvast vibuturniirist.

Novembris esitatud taotlused tulevad läbivaatamisele nõu-kogu istungil 20. detsembril. Taotlused 2011. a suurprojektideks tuleb esitada hiljemalt novembri viimasel tööpäeval.

TR

20. novembril toimus Türi Kultuurimajas kontsert, millega Türi Kammerkoor tähistas oma 30. juubelit. Esitlusele tuli mahukas kava nii eesti kui ka välismaa heliloojatelt. Solistidena astusid üles Anne Järve ja Mikk Dede. Koori juhatasid Tiiu ja Kuldar Schüts. Kontserdil kõlasid ka koori praeguse koosseisu ja vilistlaste ühislaulud, mida dirigeerisid koori endised dirigendid Virve Kaljula ja Ants Oidekivi. Ümmargust juubelit tähistavale kollektiivile olid õnne soovima tulnud külalised lähemalt ja kaugemalt, teiste seas ka lauljad Karkkila ajaviitekoorist, kellega Türi kammerkoori seovad juba pikaealised sidemed. Kammerkoori juubelikontserdi teine osa toimub 5. detsembril Türi kirikus, siis tulevad ettekandele vaimulikud lood.

Kristo Kivisoo/Järva Teataja


Heategevuskampaania “Meie pere auto”

Villu

Keiti

Angelika

Mati

Vova

www.tyri.ee/oisukodu

Oisu Perekodu laste unistu-seks on saada kodule oma sõiduvahend, millega oleks võimalik üheskoos sõita loomaaeda, kontserdile, spordivõistlusele ja teatris-se. Igal Türi valla elanikul on annetust tehes võimalus laste unistuse täitumisele kaasa aidata. Annetusi saab teha Oisu Perekodu pangakontole või osaledes detsembrikuus Türi vallas toimuvatel heategevuskont-sertidel. Samuti on võimalik osaleda osta.ee korraldata-val heategevuslikul inter-netioksjonil, kus antiikse klaveri müügist saadav tulu kantakse Oisu Perekodule. Heategevuskontsertide sar-jas on toimub kokku seitse kontserti, piletiteks on ko-hapeal tehtavad annetused. Lisainfot saab Oisu Pereko-du veebilehelt www.tyri.ee/oisukodu.

Kabala Rahvamajas

Kontsertide sari saab alguse laupäeval, 4. detsembril, Kabala Rahvamajas toimuva „Pärli-päeva kontserdiga“. Rahvamaja juhataja Katre Saare sõnul on tegemist sündmusega, mis kor-raldatakse Kabala kauaaegse

andeka kultuuri- ja orkestrijuhi August Pärli (1923-1994) auks. Kontserdil astuvad lavale Kabala ansambel, tantsu- ja kitarri-tüdrukud, line-tantsijad ja vi-listlasorkester Kutter. Kontserdi erikülaline on Voldemar Kuslap. Kontsert algab kell 14. Kontserti juhatab Katre Saar.

Taikse Kultuurimajas

Sarja teine heategevus-kontsert toimub pühapäeval, 5. detsembril, Taikse Kultuurima-jas. Esinevad Taikse rahvamuu-sikud ja taidlejad, peaesineja on estraaditäht Boris Lehtlaan. Kontserdi kõige raskem osa on Borisi sõnul alati kontserdi lõpp, sest tahaks laulda veel ja veel... Kontsert algab kell 15. Kontserti juhatab Piret Lai.

Kirna Seltsimajas

Kolmas kontsert toimub 11. detsembril Kirna Seltsimajas. Esinevad Türi Kultuurimaja ar-tistid, kontserdi erikülaliseks on alati särav Marju Länik.

Türil esines Marju viima-ti paari aasta eest Grillfestil. Kontsert algab kell 18. Kontserti juhatab Liia Randma.

Heategevuskontsertide sar-jas neljas kontsert toimub Oisu Rahvamajas 12. detsembril. Kontserdil esinevad Oisu Rah-vamaja taidlejad, kontserdi eri-külaline on Uku Suviste. Hiljuti Jūrmalas peetud laulukonkursil “Uus laine” Eestit esindades 12 000 kandideerinud laulja seas kolmanda auväärse koha saavutanud Uku sõnul on tal väga hea meel esineda Oisu Rahvamajas ka seepärast, et seal on korralik kontsertklaver. Kontsert algab kell 15. Kontser-ti juhatab Piret Lai.

Sarja viies kontsert toimub vastrenoveeritud Laupa mõisa-koolis 18. detsembril.

Kontserdi avaosas esinevad Türi Kultuurimaja artistid, kont-serdi peaesineja on Eesti välja-paistvamaid lauljaid Mati Palm. Laupa kontserdil saadab Mati Palmi klaveril pianist Katrin Paat, esitamisele tuleb muusikat igale maitsele. Nii on kavas esitada teoseid klassikalise laulukunsti ajaloost meilt ja mujalt, aga ka rahva seas armastatud laule Itaa-lia ja Eesti helioojatelt, näiteks „Saaremaa valss“, „Armurõõm“ jt. Kontsert algab kell 15. Kontserti juhatab Kaarel Aluoja.

Heategevuskontsertide sarja eelviimaseks kontserdiks oli Türi Kultuurimaja lahkesti nõus ni-metama oma jõulukontserdi, mis kultuurimaja juhataja Ülle Väli-mäe sõnul läheb alati täissaalile. Esinevad Türi Kultuurimaja kol-lektiivid, kultuurimaja pühitseb Järva praost Teet Hanschmidt. Kontsert algab kell 16.

Türi kirikus

Viimane ehk järjekorras seitsmes heategevuslik kontsert toimub 28. detsembril. Kontserdil „Laulame koos jõululaule“ laula-vad EELK Türi koguduse nais- ja segaansambel, solistid Eda Liblik, Tiiu Mõistlik, Hanna Sillanpää, Liilia Sidron. Kaasa teeb sakso-fonist Peep Kasemägi. Kontserdi produtsendi Janika Oja sõnul saa-vad kontserdikülastajad jõululaule kaasa laulda lauluraamatust, mis on külastajate rõõmuks olemas kohapeal. Esinejate esinemised va-helduvad ühislaulmisega. Kontsert algab kell 18.

Kohtumiseni kontsertidel!

AURIS RÄTSEPTüri Arengu SA, heategevusprojekti

koordinaator

Heategevuskontserdid perekodu heaks

Martin

Anneta Oisu PerekoduleKõigil headel inimestel ja ettevõtjatel on võimalik annetada raha sihtotstarbeliselt minibussi soetamiseks. Selleks tuleb te-ha ülekanne Lõuna-Järvamaa Lasteabiühingu pangakontole 10220115011013 SEB pangas. Annetuse tegemisel märkige selgituseks “Annetus minibussi fondi”. Annetusi kogutakse seni kuni vajalik rahasumma koos ja minubuss peresse soetatud saab. Kõikide heade annetajate nimed avaldatakse tänutäheks Türi Rahvalehes annetatud summasid märkimata. Juhul kui annetaja ei soovi oma nime avaldamist, siis andke sellest teada mailiaadressile [email protected]

Heategevuslikul oksjonil müüakse klaverInternetioksjoniportaali osta.ee korraldataval heategevuslikul oks-jonil müüakse alghinnaga 1000 krooni MTÜ Toidukultuuri Eest (Grillfest) poolt annetatud antiikne kontsertklaver Rheinberg, mille müügist laekuv tulu kantakse Oisu Perekodu minibussi fondi. Klaver asub Oisu Rahvamaja fuajees, rahvamaja juhataja Piret Lai sõnul on klaverit uudistamas käinud mitmed huvilised. Müüdavat klaverit tut-vustavad Eestis ja välismaal nii Round Table kui ka Türi Rotary klubi. Oksjon lõpeb aastavahetusel. Vaata lisaks: www.osta.ee/oisukodu.

René Viljat

Oisu Rahvamajas Laupa mõisakoolis Türi Kultuurimajas

Heategevuskampaaniakoostööpartnerid:


lugeja kirjutab

5

Meeleolukas mardipäev Kesklinna lasteaiasRahvuslike kommete kohaselt käisid Kesklinna lasteaias mardipäeva hommikul rühmast rühma mardid. Laulu ja pillimängu saatel mängi-sid lapsed lõbusaid ringmänge. Mõistatuste ja äraarvamismängude kaudu said mardid teada, et lapsed on nutikad ja targad. Lapsed olid lahkesti valmis täitma ka mardi moonakotti õunte ja maiustustega.

Õhtupoolikul sai teoks lasteaia traditsiooniline mardilaat. Koos-töös vanematega täitusid iga rühma laadaletid rohke kaubaga. Laadal sibas rohkesti lapsi, kellele oli antud võimalusi iseseisvateks ostmisko-gemusteks. Osteti ära kõik kodused küpsetised, hoidised, õunamahl, õunad, jõhvikad suhkruglasuuris, vorstivõileivad ja omaküpsetatud leib. Vanemad pakkusid müügiks omavalmistatud käsitööesemeid, õnnitluskaarte, märkmikke, videoplaate lasteaia üritustest ja puujuu-rikatest lauakaunistusi, mis kõik said soodsa rahasumma eest uued omanikud. Tõelist laadamelu lisas Laada-Mart, kes tegi kraamile rek-laami ja innustas annetusi tegema. Sel aastal kogus maskott Mõmmi raha lastele rehade ostmiseks, millega saaks töökasvatuslikku lehe- ja mururiisumist teha.

Mitmed õnneloosid kogusid kannatlikest ootajatest järjekordi, sest auhinnad olid üllatuslikud ja lastepärased. Peaauhindadeks olid

suur fliisist lapitekk ja Lillelinna Mängumaa tasuta osalemispilet.Laadamüügist kogutud raha eest plaanitakse muretseda rühmade-

le mänguasju, raamatuid, nukumööblit ja minna bussiga väljasõidule. Hästi õnnestunud ürituse järel hakkasid kohe idanema head mõtted, kuidas järgmist mardilaata veelgi edukamalt korraldada.

Kiitust väärivad kõik vanemad, kes heategevuslikult kaupu valmistasid, müüsid ja ostsid ning annetustekarpi täitsid. Heliteh-nika eest, mis suurüritusel on samuti oluline, täname Veigo ja Virgo Kaaretit.

MALLE ELMIKKesklinna lasteaia juhataja

Oisu pereklubi hooaeg algas OlustveresÄsja sai kaheteistkümneaastaseks Oisu Pereklubi, mis ühendab endas rohkem kui kahtkümmet peret Oisust, Türilt, Kabalast ja Imaverest.

Kolm loosi teel valitud perekonda peavad hooaja vältel korralda-ma vähemalt ühe ürituse. Vaheldub ka kolmest perekonnast koosnev juhtkond, kelle ülesandeks on korraldada peredele ühine suvelaager, pidada korras kroonika ja hoida meeles klubiliikmete tähtpäevad. Klubil on ka aastaks juhtkonna hulgast valitav president.

Aastate jooksul on läbi käidud ümbruskonna huviväärsused, kohtutud kümnete huvitavate inimestega ja lastud muidu tantsujalal käia. Seni pole igakuine üritus kordagi ära jäänud. 2011. aasta suve-üritus on arvuliselt juba sajas. Kuigi klubi toimib peamiselt oma raha peal, on siiski leitud ka projektidest toetust. Nii toimus oktoobris pärimuskultuuripäev Olustveres, mida toetas Kultuurkapitali Järva-maa ekspertgrupp.

Päev algas leivaküpsetamisega äsja renoveeritud leivakojas. Koja perenaise õpetusi järgides sai iga küpsetaja valmistada ehtsa Eesti rukkileiva, kaasa ka juuretise ja retsepti edaspidiseks. Enamus klu-bilistest toimetas samal ajal Olustvere pargi teises otsas, kus asuvad keraamikakoda ja klaasikoda. Keraamikakojas tutvustati kõigepealt nii tööriistu kui ka võtteid, kuidas saab savile anda täpselt sellise kuju ja mustri, nagu keegi soovib seejärel valmistas igaüks oma „meistri-teose“, mis põletusahju pandi. Klaasikojas tehti kauneid klaasist pilte söövitustehnikas. Lapsed said tutvust teha kanade, jäneste ja hobustega. Sügispäev lõppes leivakojas, kus peeti uusi plaane ja

söödi perenaise valmistatud suppi. Pereklubi on meid kõiki õpetanud kokku hoidma ja lisanud nii suurtele kui ka väikestele osalistele kodu-kohatunnetust.

ANNELI SIIMUSSAAR,Oisu Pereklubi president

Ehavalgus ootab uusi liikmeidLoomulik elunähtus nagu vanadus tabab meid kõiki. Elada tuleb aktiivselt, mitte jääda koju „viimast vaatust“ ootama. Türi kandi ea-kad on selleks loonud klubi, millel nimeks Ehavalgus. Meie klubis käivad peamiselt abielupaarid, kuid teretulnud on ka üksikud me-hed-naised. Ei ole tarvis karta, võib julgelt tulla, sest head muusikat on nauditav kuulata. Igasugune liikumine ja ka tants on tervisele ainult kasuks! Üks lõbus ja rõõmuküllane peoõhtu annab toonust terveks järgmiseks nädalaks. Iga peoõhtu on ka omanäoline. Väike tasu selle eest ei tohiks kellelegi üle jõu käia, sest see kõik kulub peo läbiviimiseks.

Meie klubis käivad ettekandeid tegemas arstid, poliitikud ja vallavalitsuse esindajad. Oleme võimaluste piires ja omaosaluse toel korraldanud ka teatri ühiskülastusi ja ekskursioone. Paaril viimasel aastal oleme saanud toetust ka vallavalitsuselt ja mõne teise organi-satsiooni poolt. Suurt abi on meile osutanud IRList Kaia Iva ja Pipi-Liis Siemann.

Oleme väga tänulikud ka Türi Kultuurimaja perele, kes on meisse väga hästi suhtunud ja meid igati toetanud.

Olete teretulnud meie sekka!JUTA ILVES

eakate klubi liige


persoon

28. novembril tähistab oma 70. juubelit mees, kelle nime ja Türi ujula vahele võiks võrdusmärgi asetada. Aas-tate jooksul basseiniveerelt algajatele veesõpradele õpetusi jaganud mees ise eelistab suplemist klooriva-bas järvevees.

MERIT MÄ[email protected]

Ilmselt on enamikul türilastest kusagil ajusopis säi-linud lapsepõlvemälestus sel-lest, kuidas koos teiste lasteaia rühmakaaslastega sai kasvataja sabas ujula poole vantsitud. Seal tuli lõdisedes basseiniäärel ooda-ta, kuni kõik on riburada pidi mööda alumiiniumredelit vette roninud, et aeg-ajalt ninast ja suust kloorist vett puristades treeneri õpetuste ja näpunäidete järgi ujumisega tutvust teha.

Pikka kasvu treeneri nimi on Otto Männa – sõpradele lihtsalt Ott. Tänaseks on kunagistest mudilastest sirgunud samuti suured inimesed, kes elavad oma elu. Paljud neist on kodulinnast läinud, kuid Ott on jäänud. Ikka sama sirge rühiga, vaid juuksed on teist karva.

Ujumispisik nakatas

Ott pole põline Türi elanik, ta sündis Tallinnas ja elas seal esimesed kolm eluaastat. „Siis tuli sõda peale, kolisime koos emaga Turba alevikku. Isa mo-biliseeriti tööpataljoni ja sinna, Uuralite taha ta jäigi. Olin siis kaheksakuune, nii et ma pole oma isa kunagi näinud, tean te-da vaid kirjelduste järgi,“ räägib ta. Samas pole ta oma sõnutsi kunagi tunnetanud, nagu oleks ta isata kasvades millestki ilma jäänud – sama saatust jagasid ka enamik tema sõpradest. „Selline oli sõjaaja laste elu,“ tõdeb ta lihtsalt. Otis ja tema sõprades ei vähendanud keerulised ajad te-gutsemishimu ega seiklustahet. Poisid tagusid vutti, mängisid rahvastepalli ja tegelesid kõige sellega, millega poisikesed ikka tegelevad. „Jamasid ikka oli ka,“ meenutab Ott muigamisi. Rohkem kui vutitagumine mee-litas Otti aga ujumine. Turbas asus elektrijaam, mille juurde kuulusid käsitsikaevatud järve-

kesed, kuhu suunati turbiinide jahutusvesi. „Seal oli soe vesi, suvel kerkis vee temperatuur ko-guni 40 kraadini. No ja kus need poisikesed ikka oma aega veetsid – ikka ujudes. Sealt ma ujumis-pisiku külge saingi,“ meenutab Ott. Turbas asunud järvekesed pakkusid huvi ka teistele: sügi-seti käis seal treenimas toonane Eesti ujumiskoondis, mille tree-neritele iseõppijast poisike oma heade eeldustega ka silma jäi.

Kitsas bassein ja meistritiitlid

Pärast seda, kui Ott lõpe-tas Turbas põhikooli, otsustas ta keskkooliõpinguid jätkata Tallinnas. „Seal alustasin ka teadlikult ujumistreeningutega, kusjuures sama treeneri käe all, kes mind omal ajal Turba järvest „välja koukis“,“ meenutab Ott. Treeningud toimusid 5-6 korda nädalas ujulas, kus oli vaid kaks rada – bassein oli 4 meetrit lai ja 25 meetrit pikk. Veel kesisema-tes tingimustes pidid hakkama saama tartlased seal oli vaid 17 meetri pikkune bassein. Aasta oli siis 1955. Kümme aastat hiljem sai valmis Kalevi ujula. Ott mäletab seda hästi, hoone valmis Nõukogude Eesti 40. aastapäevaks, avamispidu olevat igavesti uhke olnud. Koos uue ujula valmimisega paranesid oluliselt ka treenimistingimu-sed. Ott nendib, et tema jaoks oli siis juba veidi hilja. Kuue-kümnendate aastate alguses kuulus ta Eesti ujumiskoondi-sesse ja võitis kaheksal korral ka meistritiitli, 1962. aastal võitis Nõukogude Liidu meistri-võistlustel pronksmedali. „Minu jaoks parimad sportlaseaastad jäid ajavahemikku 1959–1964, võistlustel osalesin veel ka 1967. aastal ning siis loobusin. „Igal asjal oma aeg,“ ütleb ta lihtsalt. Loobumise üheks põhjuseks oli ka sõjaväeteenistus.

Tallinna pedagoogilises insti-tuudis kehalise kasvatuse õpeta-ja eriala omandanud Ott seadis end koos perega Türil sisse 1970. aastal. „Ujula oli äsja val-mis saanud ja mulle pakuti siin tööd. Kaks korda kutsuti ning kuna mulle pakutavad tingimu-sed sobisid, võtsin koha vastu,“ räägib ta ning teeb korraks kõrvalepõike arvude maailma:

ta on kokku arvutanud, et alates 1970. aastast, mil Türi ujula avati, on seal ujumise algõpetust saanud rohkem lapsi, kui praegu on Türi linnas elanikke.

Ujumistreenerina pole Ott töötanud kogu aeg – paar-kümmend aastat oli ta Türi koo-lides kehalise kasvatuse õpetaja ning aasta jagu teenis leiba ka ehitajana.

Ujulasse naasis ta 9 aastat tagasi. „Paides oli samuti ujula valmis saanud, hakkasid toimu-ma treeningud, ent Türil pakuti endiselt vaid ujumise algõpet. Mõned lapsevanemad tulid mulle rääkima, et võiks Türil ka lapsi treeni-ma hakata. Olin nõus seda tegema kolm aastat,“ meenutab Ott. Nüüdseks on kolmest aastast saanud üheksa.

Nende aastate jooksul on Oti poolt treenitavad lapsed näidanud palju häid tulemusi. Treener ise kõiki häid tulemusi sa-japrotsendiliselt oma tee-neks ei peagi. „Võib öelda, et mul on ikka kõvasti ve-danud, et ujumisklubisse on nii palju häid lapsi sattunud. Kõik, kes omal ajal tree-ningutega alustasid, pole lõpuni läinud, ent püüdli-kud on nad kõik olnud,“ kinnitab ta. Ott möönab, et ta pole võib-olla just kõige autoritaarsemat tüüpi treener. „Ma pole piisavalt karm, kuigi mõnikord ehk peaks,“ arutleb ta.

Otil on lisaks uju-misega seonduvale veel mõnigi huvitav hobi. Üheks neist on soome keel. Esmatutvust selle keelega tegi ta poisikesepõlves. „Meil oli kodus Philipsi raadio, selline, nagu praegu kuskil muuseumis seisab. Eks ma siis kruttisin raadionuppu ja ühel päeval kuulsin eetrist juttu, mis nagu oli eesti keel ja ei olnud ka. Ema käest küsides sain teada, et see on soome keel. Sealt mu huvi algas,“ jutustab ta.

Soome keele vastu tekkinud huvi ei jäänud vaid lapsepõlve – 1995. aastal omandas Ott soome keele õpetaja eriala ning

õpetas keelt nii Säre-veres kui Türi ka keeltekoolis.

Käbid kaugele ei kukkunud

Oti abikaasa Leelo on kuns-tiõpetaja. Ott ise arvab naljaga pooleks, et sellist spordi- ja kuns-tiinimest perekonda oleks kõige paslikum nimetada loominguli-seks koondiseks.

Ka käbid – poeg Kristjan ja tütar Kristiina – pole kännust kau-

gele kukkunud. Esimene omandas Tartus kõrghariduse kunstialal, teine õppis kehakultuuri ja töötab nüüd Eesti suusaliidus.

„Türil on hea elada, eriti meeldib mulle siin suvel. Kuid mõeldes noorte peale – mida on neil siin teha pärast kooli lõpeta-mist? Põhiline eesmärk on ruttu siit minema saada, minna sinna,

kus on tööd. Kurb, aga nii see paraku on,“ mõtiskleb ta.

Ümmarguse juubeli tähista-mise eel ei oskagi Ott öelda, kas tal on veel mõni unistus, mille poole püüelda. „Ma ei tea … tahaksin oma hobidega rohkem tegeleda. Ja arvan, et hoolimata arvestatavast vanusest pole ma veel targaks saanud, midagi võiks veel juurde õppida.“

VELI IVAõpilane

Olen treeninud Otto juures neli aastat ning võin öelda, et ta on väga hea treener. Otto innustab trenni tegema, ta õpetab alati õi-get tehnikat. Kui ta trennis meie peale ka natuke häält tõstab, siis see on alati asja eest. Otto os-kab meie tuju üleval hoida ka siis, kui võistlustel pole kõige paremini läinud. Teiste klubide treenerid kurjustavad vahel oma õpilastega võistlustel, aga Otto

ei tee seda kunagi, vaid selgitab rahulikult. Otto trenni on ala-ti tore minna, kuna treener on hea ning oskab alati hästi õpe-tada. Tema trennis käimine on olnud lust.

Palju õnne Ottole juubeli puhul!

MAILI ROOSME kolleeg TMGst

Otile mõeldes tulevad mulle kõigepealt meelde märksõnad pühendumus, hoolivus ja nalja-

soon. Ta teeb kõike, mis ta ette võtab, suure pühendumusega, olgu see siis töö ujumistreeneri-na, oma kodu ehitamine, vana mööbli restaureerimine või see-nelkäimine.

Pole sugugi harv juhus, mil Ott helistab ja tunneb huvi, kuidas tema trennilastel koolis läheb. Ja mis seal salata, nii mõnestki käitumisprob-leemist oleme jagu saanud just tänu treenerile, sest tema on suurim autoriteet! Usun,

et heaseismine ujumisspordi parima käekäigu eest Türil on võtnud temalt palju energiat ja toonud juurde nii mõnegi halli juuksekarva.

Oti mõnusast naljasoonest on osa saanud kõik, kes temaga koos on töötanud. Meie kooli-pere ei unusta tema surematuid rolle Moskva kooliinspektorina, naisvõimlemisrühma juhendaja-na, neegrikuningana või kingse-pana, kes hanepoegadele saapad õmbles…

Ja mina olen end Otiga su-heldes tihtipeale leidnud mõtle-mas: „Ei ole veel tõelised härras-mehed meie maalt kadunud!“

MATI SADAMKolleeg TSKLis

Otto Männa töötab Türi Spor-diklubide Liidus ujumistreeneri-na. Nooruses tipptasemel sporti teinud mehena on ta ka treene-riametis maksimalist. Väljavõi-deldud hommikused treening-ajad Türi ujulas, töised nädala-

vahetused ning treeninglaagrid kaasaegsemates basseinides on mitmed meie noorujujad vii-nud vabariigi meistrivõistlustel medalivõitudeni. Ottos on veel palju energiat peidus, et võidel-da oma spordiala, oma õpilaste hea käekäigu ning oma põhi-mõtete nimel. Kadestan Sind paljude asjade pärast ning ei üri-tagi samaväärne olla. Nagunii ei suudaks. Palju õnne Sulle sünni-päevaks. Pass peida sahtlipõhja ja jätka samas vaimus!

Ujumistreener basseinis suplemas ei käi

Ülle Kuldkepp


Türi vald tähistas hiljuti oma viiendat aastapäeva. Möödu-nud viie aasta jooksul on vald jõudsalt arenenud ning see ei ole jäänud märkamata ka meie külalistel.

Aeg seada uusi eesmärke

Võime öelda, et enamik omavalitsuste ühinemisel sea-tud eesmärkidest on täidetud. Täna on õige aeg seada uusi sihte. Ainult ühiselt seatud eesmärkide nimel koos tegut-sedes muutub meie elukesk-

kond paremaks. Uute sihtide seadmisel ning investeeringute kavandamisel peame aga tegut-sema äärmiselt läbimõeldult. Eurorahade abil uusi objekte ehitades kipume unustama, et samade objektide igapäevane haldamine nõuab vallaeelar-vest täiendavaid vahendeid.

Omavalitsuste tänane tulu-baas aga kahjuks vallale uusi kohustusi võtta ei võimalda. Igati hariv ja mõtlemapanev oli kohtumine valla aastapäeval külalistega Norrast ja Rootsist. Üheselt jäi kõlama mõte, et

nemad endale selliseid investee-ringuid lubada ei saa. Nendel ei ole selleks lihtsalt raha.

Viimasel ajal on palju räägitud Paides toimuvast ning nende võimalikest probleemi-dest linnale võetud kohustuste täitmisel.

Vähenenud on linna palgal olevate töötajate arv, paljude seni harjumuspäraseks saanud teenuste osutamine on ümber korraldatud. Võib-olla ei ole seda tehtud alati kõige mõistlikumalt, kuid liigutud on õiges suunas.

Ühiskond on jagunenud

Meeldib see meile või mitte, muudatusteks peame olema valmis ka meie. Eesmärk peab olema üheselt arusaadav: võe-tud kohustused peavad olema kaetud valla rahaliste võima-

lustega.Türi valla arengu ja iga-

päevase tegevuse kavandamisel saavutame häid tulemusi ainult koos tegutsedes. Kahjuks on Eesti riigis juhtunud midagi väga kummalist: kõik inimlik on unustatud, esikohale on seatud partei ja oma isiklikud huvid. Meil on raske taluda arvamusi, mis ei lähe kokku meie isiklike ja erakonna seisukohtadega. Ühis-kond on jagunenud omadeks ja võõrasteks, see on väga teravalt tunnetatav ka Türil ning teinud koostöö paljude inimestega praktiliselt olematuks.

Eestlased on olnud vabad suhteliselt lühikest aega. Kui enne oli ühine eesmärk, mille poole püüelda, siis nüüd me ei oska saavutatud vabadusega enam midagi peale hakata. Jääb arusaamatuks, kas Eesti Vabarii-

gi valitsus kaitseb meie kõigi või ainult koalitsioonierakondade huve. Vaadake, kui üleolevalt ja ülbelt käituvad riigijuhid pressi-konverentsidel, “Foorumis” ja teistes erinevates kohtades sõna võttes, samas räägitakse haridu-se (või harituse) tähtsusest ning olulisusest.

Võiks eeldada, et minister astub valda külastades läbi ka kohalikust omavalitsusest. Tun-netan väga teravalt, et tegelikult ei olegi enam kohalike omava-litsuste probleemidest kellegagi rääkida. Ministrite külaskäike planeerivad ilmselt parteide kontorid ning valda külastades on nad eeskätt ümbritsetud erakonna kohalike funktsionää-ridega. Nii on see vähemalt Türil olnud, näiteid viimasel ajal toimunud visiitide kohta peaks olema piisavalt.

Samuti teeb muret Eesti riigi olematu regionaalpoliitika. Türi Kolledži sulgemise kohta vasta-tes räägivad regionaal- ning ha-ridus- ja teadusminister ülikooli autonoomiast ning õigusest ise oma tööd korraldada. Õige, kuid milleks meile siis ministeeriu-mid, kes peaksid seisma Eesti riigi tasakaalustatud arengu eest? Samuti olen viimasel ajal jälginud meie vallast valitud Riigikogu liikmete tegevust. Türi linnapea valimine on Kaia Iva poolt leidnud Riigikogus käsitlemist pea riiklikult tähtsa küsimusena, Eesti riigi olema-tust regionaalpoliitikast, mis tegelikult meie elu mõjutab, pole kahjuks kuulnud sõnagi.

Samamoodi edasi tegutsedes me kaugele ei jõua. Edu saavu-tame ainult koos tegutsedes ning üksteisega arvestades.

Eelmises lehenumbris kirjutas Jaanus Marrandi, kes tavaliselt nimetab ennast maarahva huvi-de kaitsjaks, linnapea teemal.

Kahju, et sellel Riigikogu liikmel on nii lühike mälu. Ta sarjab pikalt viimast linnapead, et see tegi oma tööd kehvasti ja jättis inimestele ütlemata, et linnapea koht kaob. Selline jutt pehmelt öeldes ei vasta tõele, kui mitte öelda, et on lausa vale. Ühiskondlikel alus-tel töötava linnapea vajadus oli ühinemise käigus nii selgeks räägitud, et kõik poliitilised

jõud olid selles ühel meelel.

Koalitsioonilepe lubas linnapead

Praegused sotsid, kes siis olid rahvaliidu sildi all, kirjutasid 2005. aastal koos partneritega alla koalitsioonileppele, kus oli kirjas: „Kehtestame Türi linnapea statuudi koos õigus-te ja kohustustega. Koostöös külavanematega kehtestame ühtse külavanemate statuudi koos õiguste ja kohustustega ...“

See, et osa inimesi tahaks

üha enam suuremate õigustega linnapead, räägib võib-olla pigem sellest, et need inimesed ei pea praeguse juhtkonna tööd piisavaks.

Teiseks paneb imestama Marrandi kiire meelemuutus. Juba neli kuud oli volikogu aru-tanud IRL-i esitatud eelnõud linnapea statuudi kinnitamiseks. Koalitsioon sinna mingeid paran-dusettepanekuid ei esitanud ja arutamine lükati iga kord järgmi-sesse kuusse edasi. Ilmselt oli linnapea vajalikkus ka koalitsioo-nile täiesti selgeks saanud, sest oktoobris valmistas koalitsioon ette uue eelnõu. Selles nähti et-te, et volikogu valib samamoodi ühiskondlikult töötava linnapea iseenda liikmete hulgast.

Osa komisjone jõudis seda eelnõu juba ka arutada. Lõpuks sai koalitsioon siiski tänu valla-

sekretäri selgitustele aru, et see on seadusevastane eelnõu.

Linnapea valib rahvas

Linnapead ei saa koalitsioon määrata, vaid seda saab valida vaid linnarahvas ise. Oleks ju lausa koomiline, kui külavanema valivad külade elanikud, aga lin-napea määravad volinikud, kelle pooled toetushääled on tulnud küladest. Koalitsioon võttis oma eelnõu tagasi. Kui sai selgeks, et linnapeaks ei saa määrata endale meelepärast isikut, siis muutis koalitsioon meelt ja sellest sai kohe „mõttetu teema“ ning IRL-i eelnõu hääletati maha. Linna-pea vajalikkust saavad otsustada ainult linnaelanikud! Miks ei antud linnarahvale võimalust diskussiooniks, küsitlemiseks või arvamuste avaldamiseks

linnapea teemal? Aega oli selleks mitu kuud.

Teeb meele kurvaks, millise üleolekuga riigikogu liige kirju-tab külavanematest. Ta nimetab külavanemaga sarnase statuudi-ga isikut „muidumeheks“ ning ütleb, et inimesed ei oota linna-peaks „MINGIT külavanemat“. Ma arvan, et ühiskondliku töö tegemine väärib tunnustust mit-te põlgust.

Rahvas ootab lahendust

Ei saagi aru, miks linnapea teemat peab nii pikalt arutama ja nii väga kartma. Arvan, et kui meil oleks juba olemas linnapea, siis aitaks ka tema vedada keeru-kaid arutelusid, mis puudutavad suuremas osas linnakodanikke. Linnapea oleks võinud olla üks võtmepersoone linnakoolide

ümberkujundamise ettevalmis-tamisel, samuti osaleda uute koolidirektorite valimisel, linna-elanike arvamuste koondamisel linna heakorra ja üldmulje ku-jundamisel. Miks ei võiks siingi kasutada linnapead ja näiteks tema juhitud ümarlaua tööd, kuhu võiksid kuuluda ka meie linna arvukad MTÜ-d. Selliseid suuremaid ja väiksemaid küsi-musi, kus linnapea saaks tuge pakkuda, oleks teisigi.

Paljude linnaelanike poolt on linnapea ammu oodatud. 5 aastat tagasi ühinemisel kõik poliitilised jõud seda lubasid. Ka aasta tagasi, 2009. kohalikel valimistel oli linnapea statuudi kehtestamine valimislubadus-tes välja käidud Keskerakonnal, Reformierakonnal ja Isamaa ja Res Publica Liidul. Miks siis kardetakse lubadusi täita?!

Koos tegutsedes ja üksteisega arvestades saavutame edu

AIVO PRÜSSELTüri vallavanem

Euro kasutuselevõtt elavdab ma-jandust, suurendab töökohtade arvu, kasvatab maksulaekumisi ja seega loob võimalusi pensio-nite tõstmiseks juba lähiaastatel.

Eestis makstakse pensione tööandjate poolt tasutavast sotsiaalmaksust. Viimast arves-tatakse töötajatele makstavast palgast ning mida suurem on palk, seda suurem on ka selle pealt makstav sotsiaalmaks.

Sotsiaalmaksu suuruseks

on 33 protsenti ja see jaguneb kaheks: 20 protsenti pensioni-kassasse ja 13 protsenti haige-kassasse.

Pensioneid ei vähendata

Majanduskriis on märki-misväärselt kahandanud töö-kohtade arvu, suurendanud tööpuudust ja alandanud palku. Seetõttu on vähem laekunud ka sotsiaalmaksu.

Praegune valitsus on Reformi-erakonna eestvedamisel seisnud selle eest, et muudest riigieelarve tuludest kaetaks pensionikassas pensionite väljamaksmiseks tehtavad kulud ka sotsiaalmaksu vähemlaekumise korral.

Nii mõnigi riik meie naab-ruses on samasuguses olukorras valinud pensionite alandamise tee. Eesti on teadlikult vältinud pensionite vähendamist, et mitte lükata vanu inimesi vaesusriski. Vastupidi, me oleme hoopis pensione märkimisväärselt kas-vatanud.

Nii näiteks oli kolm aastat tagasi ehk 2007. aasta jaanuaris keskmise pensioni suuruseks 3130 krooni, aga eelmise aasta lõpus juba 4714 krooni. Isegi

majanduskriisi ajal suutis valit-sus pensione kasvatada.

Eesti väljub kriisist

Tänu konservatiivsele eel-arvepoliitikale ja euro kasutu-selevõtule on Eesti väljumas majanduskriisist. Eksport kasvab ja veab kogu majandust uuele kasvule.

Euroalaga liitumine annab juurde mitmeid võimalusi. Eesti saab osaks suurest rahasüstee-mist, mida ei ole niisama lihtne kõigutada. Teisalt saame õiguse kaasa rääkida eurotsooni raha-poliitika kujundamises. Meie lähinaabritest nii Rootsis kui ka Taanis (Lätist ja Leedust rääki-mata) levib üha rohkem arusaa-

mine, et euroalaga liitumine on kasulikum kui sealt väljas olek.

Otsus Eesti ülemineku koh-ta eurole suurendas investorite huvi Eestisse raha paigutada, et siin tootmist alustada ja uusi töökohti luua. Eesti ettevõtjad on leidnud uusi eksporditurge ja mahtude kasvades on peagi vaja investeerida nii inimestesse kui uutesse seadmetesse.

Elavnev majandus loob uued töökohad

Reaalset lisaväärtust loovale uuele töökohale saamine on kõi-ge kindlam viis töötuks jäänud inimeste abistamiseks. Töötu-kassa poolt pakutavad aktiivsed tööturumeetmed aitavad tõhusalt

tagasi tööle praeguseid töötuid, jätkuks vaid töötutel tahet.

Mida rohkem majandus elavneb, seda rohkem saavad inimesed tööd ja neile makstakse palka, millest omakorda laekub riigieelarvesse sotsiaalmaks.

Seadusekohaselt arvestatak-se pension kord aastas ümber, arvestades põhiliselt sotsiaal-maksu laekumist. Kui maksu on laekunud eelmise aastaga võrreldes rohkem, ongi tekkinud alus pensionitõusuks. Nii lihtne see ongi.

Seega on euro kasutuselevõtt ka eakate inimeste huvides, sest majanduse elavnedes, töötuse alanedes suurenevad maksulae-kumised ja saab maksta suure-mat pensioni.

Euro tõstab pensione

TÕNIS KÕIVRiigikogu liige

Kas inimesed valivad muidumehi?

IRINA KALJUSAARlinnakodanik

poliitika

7

Sellel leheküljel saavad soovi korral sõna kõikide Türi vallas KOV valimistel osalenud erakondade ja valimisliidu esindajad.


vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Teede talihooldusest vallasTüri linnas korraldab talihooldustöid Järva Teed AS, kes osutus kor-raldatud riigihanke kõige odavamaks teenuse pakkujaks. Ettevõte kohustub Türi linnas vallale kuuluvatel teedel teostama lume- ja libe-dusetõrjet 1. novembrist kuni 30. aprillini. Talihooldustööde leping Järva Teed AS-ga sõlmiti kolmeks aastaks.

Maapiirkondades on lepingud tähtajatud ja seega talihoolduse teostajad tänavu samad, kes eelnevatel aastatel – Laupa piirkonnas Mateko, kontaktisik Eugen Hansar telefon 503 2206, Kabala, Oisu, Särevere ja Türi-Alliku piirkonnas Turgel Grupp, esindaja Kristjan Ott telefon 501 1831 ning Änari, Pala, Poaka ja Kirna piirkonnas FIE Meelis Veeroja telefon 527 1524.

Valda esindab talihoolduse lepinguliste kohustuste täitmisel ma-jandus- ja planeeringuosakonna juhataja Urmas Kupp, kelle poole palume pöörduda küsimuste ja murede tekkides telefonidel 384 8259, 509 1415.

TÜRI VALLAVALITSUS

Jäätmeveost vabastatuilt oodatakse selgitusiJäätmeveost vabastatutelt ootab vallavalitsus kirjalikke selgitusi, kui-das enda poolt tekitatud jäätmeid on käideldud. Selgituste esitamise kuupäev on märgitud otsusele, mis saadeti igale vabastatud jäätme-valdajale posti teel.

Türi vallas on 1. novembri seisuga korraldatud jäätmeveost vabas-tatud ligi 800 jäätmetekkekohta.

Vabastuse andmisel oli tingimuseks, et jäätmevaldaja suudab ise-seisvalt jäätmete kõrvaldamisega nõuetekohaselt toime tulla ja üks kord aastas peab ta esitama Türi Vallavalitsusele kirjaliku selgituse enda poolt tekitatud jäätmete käitlemise kohta.

Juhin tähelepanu, et vahepeal on muutunud jäätmeseadus, mille § 69 lõike 5 kohaselt tuleb jäätmevaldajal esitada järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjalik kin-nitus, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui kinnitus jääb esitamata, loetakse jäätmevaldaja jäätmeseaduse kohaselt korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates 21. jaanuarist.

Seega, veelkordne meeldetuletus jäätmeveost vabastatutele – Türi Vallavalitsus ootab õigeaegselt kirjalikke selgitusi ja kinnitusi. Neid võib saata e-posti aadressile [email protected], faksiga 384 8248 või postiga Türi Vallavalitsus Kohtu tn 2, Türi 72213.

OTT VILUSAARkeskkonnaspetsialist

Hüvitatakse huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu Türi Vallavolikogu 28. novembri 2007. a määruse nr 33 „Huvihari-duse omandamisel tehtud sõidukulu Türi valla eelarvest hüvitamise kord“ § 3 järgi hüvitatakse nimetatud kulu kolm korda kalendriaas-tas. 2010. aasta viimane taotlusvoor on kohe algamas – taotleda saab septembris, oktoobris ja novembris tehtud kulu hüvitamist. Selleks tuleb Türi Vallavalitsusele esitada vormikohane taotlus. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 15. detsembril 2010, hiljem laekunud taotlusi vas-tav komisjon menetlusse ei võta.

Meeldetuletuseks, et huvihariduse omandamisel tehtud sõidu-kulu osalist hüvitamist on õigus taotleda Türi vallas elava põhikooli ja gümnaasiumiõpilase seaduslikul esindajal, kui õpilane osaleb osalustasuga huviringi või treeningrühma tegevuses, huvitegevuse toimumise koht asub vähemalt 3 km kaugusel taotleja elukohast ning huvitegevuses osalemist on tõendanud ringijuht või treener.

Hüvitise maksimaalseks suuruseks ühe taotluse kohta on 500 krooni.

Taotlusi menetleb vallavalitsuse ajutine kolmeliikmeline komis-jon, kuhu kuuluvad ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakonna esin-daja, Türi Vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoni esindaja ning kultuuri- ja spordikomisjoni esindaja. Komisjoni ülesandeks ongi hinnata taotluste vormikohasust, õiguspärasust ning sisulist põhjen-datust. Komisjonil on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning vormile mittevastavate puuduste kõrvaldamist. Taotlejal on kohustus esitada andmed ühe nädala jooksul täiendavate andmete nõude saamisest alates.

Hüvitise määramise ja hüvitise suuruse otsustab vallavalitsus komisjoni ettepanekute alusel.

Palun taotluse esitamisel täita taotlusvormi kõik väljad ning hoolitseda selle eest, et komisjonil on küsitavuste tekkimisel võimalik taotlejaga reaalselt ühendust võtta. Samuti palub komisjon hüvitise taotlemisel märkida vastavale väljale tegelik sõidukulu, mitte lihtsalt 500 krooni.

Septembris, oktoobris ja novembris tehtud kulu hüvitised kan-takse taotlejate pangakontodele hiljemalt 30. detsembril 2010 Türi Vallavalitsuse korralduse alusel.

KÜLLE VIKSharidusspetsialist osakonnajuhataja ülesannetes

Türi Vallavolikogu algatas 24. novembri 2010 otsusega nr 88 “Detailplaneeringu koostamise algatamine” detailplaneerin-gu koostamise Türi vallas Türi linnas Kaare tänav 26 katastri-üksusele 83701:006:1110. De-tailplaneeringu eesmärk on ka-vandada katastriüksuse kaheks krundiks jagamine, ning määra-ta ühele moodustatavale krun-dile autokütuse automaatankla ehitamiseks vajalik ehitusõigus, piiritleda kruntide hoonestus-ala, määrata tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, haljastu-

se põhimõtted ning peamised keskkonnatingimused.

Sama otsuse kohaselt ei algatata detailplaneeringu ellu-viimisega kaasneva keskkonna-mõju strateegilist hindamist (KSH), sest planeeringuala asukohast ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, seal-hulgas maakasutusest lähtu-des ei ole põhjust eeldada, et maa-aluse kütusemahutiga automaattankla rajamine ja ekspluateerimine parima teh-noloogia kasutamise korral võiks kaasa tuua ohu inimese

tervisele või keskkonnale. Keskkonnaamet on seisukohal, et käsitletava detailplaneerin-gu puhul ei ole KSH vajalik, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Kõigi detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise alusdoku-mentidega, samuti lähteseisu-kohtade ja valmivate eskiisla-hendustega saab tutvuda Türi vallavalitsuse majandus- ja pla-neeringuosakonnas selle tööajal asukohaga Kohtu tänav 2, Türi

linn. Digitaalselt avaldatakse dokumendid Internetis Türi valla kodulehel www.tyri.ee ka-taloogis “Detailplaneeringud”. Lähteseisukohtade ja eskiis-lahenduste arutamiseks korral-dab Türi Vallavalitsus vähemalt ühe avaliku arutelukoosoleku enne detailplaneeringu vastu-võtmise otsustamist. Vastavad teated avaldatakse ajalehes Türi Rahvaleht ning Internetis Türi valla kodulehel www.tyri.ee vähemalt üks nädal enne arute-lu toimumise päeva.

TÜRI VALLAVALITSUS

Türi Vallavolikogu on kinni-tanud valla terviseprofiili, mis on abivahend inimeste ja kesk-konna terviseseisundi mõõtmi-sel, hindamisel, analüüsimisel, paremate tervisetulemite ees-märgistamisel ning nende saa-vutamiseks vajalike tegevuste ja vahendite määratlemisel.

Eluviis mõjutab käitumist

Nii üksikisiku kui ka kogu rahva tervist mõjutavad mitme-sugused tegurid: lisaks sotsiaal-majanduslikele mõjuritele omavad terve olemisel olulist rolli sotsiaalpsühholoogilised (suhted) ja keskkonna tegurid, elu-ja töötingimused, juurdepääs teenustele, sotsiaalsetele võrgus-tikele ning individuaalne tervise-käitumine. Arvatakse, et kõige enam, 50% ulatuses mõjutab se-da inimese eluviis, käitumine ja harjumused, pärilikkusest sõltub 20%, keskkonna mõjudest 20% ning arstiabi korraldusest ja kättesaadavusest 10%.

Iga inimene vastutab isik-

likult oma tervise eest, samas iga otsus poliitikas, majanduses, keskkonnas või mistahes eluvald-konnas võib kaasa tuua muutusi inimeste elukvaliteedis, mõjutada nende heaolu või tervist.

Kohalikul omavalitsusel on oma piirkonna inimeste ter-vise hoidmisel ja parandamisel oluline roll. Teades paikkonna olulisemaid terviseriske, saab pöörata tähelepanu nendele kitsaskohtadele, mis vajavad parandamist. Türi valla tervise-profiili koostamise tulemusena anti hinnang Türi valla elanik-konna tervisele, selgitati välja tervist mõjutavad riskitegurid ning parandamist vajavad elu-valdkonnad ning kavandati suunad tervist edendavate te-gevuste läbiviimiseks. Tegemist on pidevat täiendamist vajava dokumendiga, mille alusel saab taotleda Euroopa Liidu fondi-dest raha terviseedenduslikeks tegevusteks.

Terviseprofiil on aluseks paikkonna terviseprioriteetide seadmisel, otsuste tegemisel

ning planeerimisel. Elanike tervise mõjusaks parandami-seks peab tõstma isiklikku ning ühiskondlikku vastutust tervise eest, vähendama tervist ohusta-vaid riskitegureid ning tagama tervise hoidmist, säilimist ja arenemist soodustav kesk-kond. Rahva terviseteadlikkuse tõstmisega, inimese tervise väärtustamisega peab tegelema nii pere, omavalitsuse kui ka riigi tasandil.

Vald tagab keskkonda

Terviseedenduse ülesandeks on õpetada, suunata inimesi te-gema õigeid, tervislikke valikuid, tervist toetavate otsuste, nagu alkoholi liigtarbimise piiramise ja suitsust loobumise kaudu, soodustada tervise arengut. Rii-gi ja kohaliku omavalitsuse üles-anne on tagada elanikele tingi-mused, mis aitaksid säilitada tervist ja ravida tervisehädasid. Nende põhitingimuste hulka kuuluvad nii arstiabi tagamine kui ka stabiilne majandusareng,

normaalsed elu-ja töötingimu-sed ehk keskkond, kus saab olla terve ja mis väärtustab tervist.

Igapäevatööst tingitud pinged, suhted kodus ja tööl, majanduslangus, sellest tingi-tud ebamäärasus, töötus ning turvatunde puudumine jms. on kaasa toonud järjest suurene-vad sisepinged organisatsiooni-des töötajate vahel, konfliktid, mida ei osata või suudeta enam lahendada. Türi vald esitas 15.11.2010 Innovele projekti “Tervise edendamine Türi val-las”. Projekti eesmärgiks on, et Türi valla elanikud on terved, tervisliku eluviisiga vallako-danikud.

Volikogu poolt vastuvõetud ja omavalitsuse elluviidud otsused mõjutavad vahetult inimeste heaolu, tervist ja elukvaliteeti. Iga volikogu läbiv määrus või otsus peaks lähtuma selle mõjust inimeste tervisele, keskkonnale, seega lähtuma omavalitsuse terviseprofiilist.

REET MAISTEtervishoiuspetsialist

Terviseprofi ili järgi tehakse otsuseid

Detailplaneeringu algatamine Kaare tänav 26 krundil

Türi Vallavolikogu võttis 24. novembri 2010 otsusega nr 91 “Detailplaneeringu vastuvõtmi-ne, avaliku väljapaneku ja ava-liku arutelukoosoleku korral-damine” vastu Türi vallas Türi linnas Jaama tänava äärsele riigi omandisse jäetavale raudtee-maale ja Jaama tänav 10 asuva-le kinnisasjale koostatud Muu-seumraudtee detailplaneeringu (ERKAS Pärnu Instituut OÜ töö nr 310).

Detailplaneeringu ees-märgiks on välja selgitada tingimused Türi vallas Türi

linnas Jaama tänava äärsele riigi omandisse jäetavale raudteemaale ja Jaama tänav 10 asuvale kinnisasjale Muu-seumraudtee hoonete ja rajatiste ehitamiseks, selleks vajaliku krundi või vajalike kruntide kavandamine, nen-dele ehitusõiguse määramine, kavandatavate hoonete ja rajatiste peamiste arhitektuu-rinõuete seadmine, muuseum-raudtee tegevuseks vajalike tehnovõrkude ja –rajatiste, teede, parklate ja üldhaljastuse kavandamine. Planeeringuga

kavandatud Muuseumraudtee krundi ehitusõigus võimal-dab krundile ehitada kuni 4 kahekorruselist hoonet, mille maksimaalne ehitusalune pindala kokku on 4900 m², samuti rajada kitsarööpmeline raudtee.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 13.–29. detsembril 2010 Türi Raama-tukogus ja Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse majandus- ja planeeringuosakonnas nende tööajal, ning Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee

kataloogi “Ehitus ja planeeri-mine” alamkataloogis “Detail-planeeringud”.

Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada vastu-väiteid ja ettepanekuid pla-neeringu kohta kirjalikult Türi Vallavalitsusele.

Detailplaneeringu avalik arutelukoosolek toimub 4. jaanuaril 2011. a kell 16 Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse haldushoone, asukoht Türi vald, Türi linn, Kohtu tänav 2, II korruse saalis.

TÜRI VALLAVALITSUS

Muuseumraudtee detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek


vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

9

Türi Vallavalitsus kinnitas loo-dava Türi Põhikooli direktoriks Garis Pihelgase, loodava Türi Ühisgümnaasiumi direktori ametikoha täitmiseks tunnis-tati konkurss nurjunuks. Selles osas otsustas vallavalitsus, et kuni direktori leidmiseni vas-tutab valdkonna kavakohase jätkumise eest abivallavanem Vahur Salom.

Abivallavanem Vahur Salom, kuidas läheb koolide moo-dustamisega Türi linnas, kas toimetamistega püsitakse tege-vuskavas?

Vaatamata Türi Ühis-gümnaasiumi direktori konkursi nurjumisele oleme tegevuskavaga graafikus. Detsembri esimesel nädalal tuleb välja kuulutada õpeta-jate konkurss. Tegelen praegu ühisgümnaasiumile direktori leidmisega. Detsembrikuu voli-kokku tuleb Türi Vallavalitsusel esitada mitmeid uute koolidega seonduvaid dokumente, nagu põhimäärus, raamõppekavad, kvalifikatsiooninõuetele vas-tavate õpetajate loetelu, and-med kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse olemasolu ning nende vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ja nii edasi.

Millega tegelevad ametisse nimetatud koolidirektorid?

Direktori esimeseks üles-andeks on kuulutada välja õpetajate konkurss. Samuti on augustist koos käinud kümne-liikmeline õppekava töörühm oma tegevusega jõudnud tulemini, kus on vajalik uue direktori arvamus ja seisukoht. Direktoritel tuleb koostada va-jalik dokumentatsioon õppe- ja kasvatustöö läbiviimiseks uues koolis, koostada eelarve, tege-leda õpikeskkonna ümberku-jundamisega, komplekteerida kooli töötajaskond. Tööd on palju.

Mitmele õpetaja ametikohale konkurss kuulutatakse ja millal tulemused selguvad?

Õpetajate ja töötajate konkurssi korraldab ja sõlmib lepingud kooli direktor. Kooli pidajal ehk siis vallavalitsusel puudub õigus protsessi sek-kuda, küll saab ta olla nõu-andjaks.

Teada on, et konkurss kuulutatakse põhikooli osas kuni 48 õpetaja ametikohale, täpsustumas on ühisgümnaa-siumi õpetajate arv.

Kavakohaselt kuulutatak-se konkurss välja detsembri esimesel nädalal ja tulemused peavad olema selgunud jaanua-ris 2011.

Kus saavad asuma direktorite kabinetid?

Uutel koolijuhtidel on

kasutada töölauad vallamajas. Omaette tööruum saab esialgu olema Wiedemanni 1 majas.

Seoses põhikooli asumisega praeguse Türi Gümnaasiumi hoonesse vajab maja ümbere-hitust. Kas selles osas on midagi täpsemat selgunud?

Praeguse Türi Gümnaa-siumi suures majas on kavas ümberehitustöid teha korruste kaupa ja sellise arvestusega, et ei peaks kooli ajutiselt hoonest välja kolima. Ehitustöödeks vajalikud eeltööd on tehtud III korruse tarvis. Töödega on kavas alustada suvekuudel. Kas on vahepeal selgunud ka Türi Gümnaasiumi praeguse algklasside maja saatus?

Ümberkorralduste ka-vandamisel oli kohe juttu, et üleminekuperioodiks jääb alg-klasside maja kasutusse. Uued riiklikud õppekavad sätestavad üleminekuperioodi pikkuseks kaks aastat.

Üks on selge – Türi vald alg-klasside maja maha müüa ei ka-vatse. Püüame leida ajaloolisele hoonele rakendust. Selles võiks tulevikus koha leida näiteks Eesti Ringhäälingumuuseum, perekes-kus, kooskäimise koht eakatele või seltsingutele ja mittetulun-dusühingutele. Läbirääkimised selles osas alles käivad.

SILVI LUKJANOVTüri vallavanema nõuniku asendaja

Uute koolide loomisega ollakse graafi kus

Kirnas käib torustike paigaldusKirnas paigaldatakse maanteeäärsetele majadele vee- ja kanalisatsioo-ni torustikke.

Kirna elanikud on tööde alustamist oodanud mitmeid aastaid. Lõpuks õnnestus Türi vallavalitsusel saada Sihtasutuselt Keskkonna Investeeringute Keskus toetust tööde teostamiseks. Ehitustööd ob-jektil algasid 9. novembrist ja peavad lepingu järgi lõppema tänavu jõuludeks.

Töid teostab OÜ Välistrasside Ehitus ja need lähevad maksma üle 1,7 miljoni krooni. Selle raha eest saavad 25 Kirna maanteeäärset maja võimaluse liituda ühisvee- ja kanalisatsiooniga.

Ehitaja on kooskõlastanud elanikega liitumiskaevude soovitusli-kud asukohad. Kui mõne majapidamisega on kooskõlastus tegemata, palun märkida krundi piirile soovitud liitumiskaevu asukoht. Tasub teada, et liitumispunkti rajamine ei eelda koheselt ühisvee- ja kana-lisatsiooniga liitumist, kuid annab selleks võimaluse. Samas tõstab liitumiskaevu olemasolu krundil kindlasti kinnisvara hinda.

Türi vallavalitsuse otsuse põhjal saab projekti raames rajatud liitumispunktidega kahe aasta jooksul liituda 50% hinnaalandusega, mis teeb summaks 5000 krooni majapidamise kohta. Selleks tuleb pärast ehitustööde lõppu ja nende vastuvõtmist täita valla kodulehelt liitumisavaldus ja tasuda liitumismaks Türi valla arveldusarvele.

Valminud on Taikse kanalisatsioonOktoobri lõpus valmis sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel ehitatud kanalisatsioon Taikse küla majadele. Projekti käigus renoveeriti biopuhasti ja rajati kanalisatsiooniga ühinemise kohad 12 majapidamisele.

Töid teostas OÜ Välistrasside Ehitus ja need läksid maksma ligi miljon krooni.

Kõik, kes soovivad liituda ühisvee- ja kanalisatsiooniga, peavad täitma taotluse vormi, mille saab valla koduleheküljelt www.tyri.ee majanduskeskkond/eeskirjad ja vormid. Türi vallavalitsuse otsuse põhjal saab projekti raames rajatud liitumispunktidega kuni 2013. aasta 1. augustini liituda 50% hinnaalandusega, mis teeb summaks 5000 krooni majapidamise kohta. Liitumismaks tuleb tasuda Türi valla arveldusarvele 10702003740008, selgitusse märkida liituja nimi ja aadress.

URVE MEERITSenergeetik

Veeprojektil käib hoogne torustike paigaldusTüri linna ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise ja laien-damise projekti tööd kulgevad kavakohaselt. Novembri seisuga on to-rustikud paigaldatud Ristiku, Heinla, Mehaanika ja Kraavi tänavatel. Raadiojaama tänaval on lõpetatud peatorustiku paigaldustööd, tege-mata on veel pumpla ühendus ja ristumine tänavaga ning osa majade ühendused. Pumpla on kavas paigaldada veel sellel aastal.

Detsembris jätkuvad peatorustike ehitustööd Pargi, Koidula, Kreutzwaldi, Väike-Pärnu ja Kalevi tänavatel. Mitmel nimetatud tänavatest on alustatud ka majaühenduste tegemisega, mis jätkuvad ka detsembris.

Nii pea kui valmivad ühisveevärgitorud Kreutzwaldi tänaval, alustatakse nende ehitust Liiva tänaval. Novembri lõpust alustatakse ühisvee- ja kanalisatsioonitorude paigaldust ka Vambola tänaval. Kuni detsembrikuu lõpuni tehakse ettevalmistusstöid torude paigal-damiseks Lembitu tänaval.

Võimaluste piires püüavad ehitajad korrastada töö alas olevat haljastust, kuid enamiks haljastustöid toimub siiski kevadel 2011.

JAN RAUDSEPPveeprojekti projektijuht

Oisulaste uus doktor leitudOisu kandi rahva tervise eest kannab ka lähitulevikus hoolt doktor Katrin Abel.

Doktor Katrin Abel oli ainus, kes taotles Järva maa-vanema poolt väljakuuluta-tud konkursil Oisu perearsti-nimistu teenindamisõigust.

1. juunist 2010 Oisus asendusarstina tegutsenud dr Abel on suutnud võita ko-halike elanike sümpaatia se-davõrd, et kodanikualgatuse korras koguti tema jätkamise toetamiseks 342 allkirja. See oli muljet avaldav fakt nii konkursikomisjonile kui ka haigekassa esindajale. Kind-lasti on see meeldiv ja tu-levikku optimismi sisendav teadmine ka Katrin Abelile.

Komisjoni üksmeelse ot-susena esitas maavanem Tii-na Oraste Eesti Haigekassale Oisu perearstinimistu tee-nindajaks asendusarstina dr Abeli. Kahjuks jällegi asen-dusarstina ja tähtajaliselt, kuna tänane seadusandlus ei luba enamat. Konkursi-komisjon nentis tõsiasja, et maapiirkondadesse perearsti leidmine on probleem, kuid oisulaste jaoks on vähemalt pooleks aastaks tervise eest hoolitseja olemas.

PEETER KRUUSEMENTsotsiaalosakonna juhataja

Aasta küla on RassiTüri Vallavalitsus tunnistas 22. novembri istungil kon-kursi „Aasta küla 2010“ võitjaks Rassi küla.

Austusavaldusena aasta küla tiitli pälvinud Rassi külaelu korraldab 15-liik-meline Rassi Külaselts, kelle eestvedamisel toimuvad mitmed pika traditsiooniga ettevõtmised, nagu metsa-päev, jõuluüritus, vastlapäev ja jaanituli ning kevadised koristustalgud.

Küla koostab aasta al-gul ürituste plaani ja peab külakroonikat. Veel tänavu saavad taludele ühiste jõu-dudega LEADER program-mi toel valminud puidust talusildid.

Külaliikumise- ja seltsi-tegevuse spetsialist Riina Trummi sõnul esitas Rassi küla konkursile Türi valla maaelu komisjoni nimel Ülo Ormus. Vald tunnus-tab konkursi „Aasta Küla 2010“ võitjat 5000 kroonise preemia ning rändauhinnaga Küla Valgus Rändauhind ja preemia antakse üle küla jõulupeol 19. detsembril Rassil.

Varasematel aastatel on aasta küla tiitli võitnud Kirna, Kurla-Meossaare ja Ollepa.

SILVI LUKJANOVTüri vallavanema nõuniku

asendaja

• Tunnistas Särevere Lasteaia Kurepesa 2010. aasta eelar-ve täitmise nõuetekohaseks ja väga heaks.• Muutis Türi valla 2010. aas-ta eelarvet, mille tulu pärast muutmist on 160 902 490.03 (ükssada kuuskümmend mil-jonit üheksasada kaks tuhat nelisada üheksakümmend krooni ja 3 senti) ja kulu pärast muutmist on 180 874 434.10 (ükssada kaheksakümmend miljonit kaheksasada seitse-kümmend neli tuhat nelisada kolmkümmend neli krooni ja 10 senti). Muudatustega Türi valla 2010. aasta eelarve on avalikustatud Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee.• Menetles esimesel lugemisel Türi valla 2011. aasta eelarvet.• Koormas Türi vallale kuuluva Paide tänav 12 asuva kinnisasja reaalservituudiga ning võõran-das selle ja otsustas Paide tänav 12 asuva kinnisasja müüa ava-likul suulisel enampakkumisel. Kui vara müümine enampak-kumisel ei anna soovitud tule-musi, võib vara müüa eelläbi-rääkimistega pakkumisel otsus-tuskorras.

• Andis Türi linnas Tallinna tänav 1a asuva Türi vallale kuuluva kinnisasja Türi Val-lavalitsuse kui ametiasutuse valdusest üle Türi Vallavalit-suse hallatava asutuse, Türi Noortekeskuse kasutusse ja valdusse. • Algatas detailplaneeringu koostamise Türi linnas Kaare tänav 26 katastriüksusele. • Määras Türi vallas avalikult kasutatavaks 128 erateed ning teed, mille koosseisus on era-teelõigud. Nimetatud erateed on avalikuks kasutamiseks määramisest avalikult kasu-tatavad Türi valla kohalikud teed, mille teehoiu korraldami-se eest vastutab Türi Vallavalit-sus ning teehoiu korraldamise eest vastutav isik on Türi Val-lavalitsuse majandus- ja planee-ringuosakonna juhataja. • Määras Türi valla kohalike teede nimekirja Türi valla hal-dusterritooriumil asuvad teed. Nimekirjaga saab tutvuda ko-dulehel www.tyri.ee /Türi Valla-volikogu 24. novembri istungi kokkuvõte. • Võttis vastu Muuseumraud-tee detailplaneeringu, korral-

das selle avaliku väljapaneku ja avaliku arutelukoosoleku aja ja kohad. • Andis pikendust Türi valla arengustrateegia aastani 2025 ja arengukava aastateks 2011–2018 koostamiseks.• Menetles teisel lugemisel Türi valla arengustrateegiat aastani 2025.• Menetles esimesel lugemisel Türi valla arengukava 2011–2018.• Taotles riigilt Türi linnas asuva ligikaudu 4200 m² suu-ruse maa-ala, mis piirneb Uue tänava, Koidula põigu, Tallinn – Rapla – Türi maantee (Türi linna piires Tallinna tänav) ning Uus tänav 1 ja Koidula põik 2 kinnisasjadega, tasuta Türi valla omandisse andmist Männi pargi maaüksusena. • Kehtestas Türi Vallavolikogu esimehe valduses ja kasutuses oleva Türi vallale kuuluva mo-biiltelefoni nr 514 6101 kasu-tamisel kõnetasu piirmääraks 22 (kakskümmend kaks) eurot kuus, piirmäär sisaldab käibe-maksu.

SILVI LUKJANOVTüri vallavanema nõuniku asendaja

Vallavolikogu 24. istungi kokkuvõte

Kabalas muudeti koha-aadresse Kabala külas on maaüksuste koha-aadressides kasutusel paralleelselt nii maaüksuse nimi kui ka tänavate järgi nimetatud aadressid, mis tekitab palju ebaselgust igapäevaelus. Aadressiandmete korrastami-seks määras vallavalitsus Kabala küla keskuses asuvatele tänavatele nimeks Pärna tänav, Tiigi tänav, Pargi tänav ja Sauna tänav. Lähtudes ametlikest tänavanimedest, määrati nende tänavate ääres asuvatele maaüksustele nõuetele vastavad koha-aadressid. Korraldus uute aad-resside määramise kohta avaldatakse detsembrikuu Türi Rahvalehes.

Enne korralduse avaldamist Türi Rahvalehes saab informatsiooni uute aadresside kohta Türi Vallavalitsuse geoinfospetsialistilt telefo-nil 38 48 250, e-posti aadressil [email protected] või Internetis Türi valla veebilehelt, kataloogist “Ametlikud teated”.

HELI MÄTTASgeoinfospetsialist


Juba teist aastat korraldavad Kesk-Eesti maadluskeskused va-bamaadlusvõistlusi noortele, kes on alles alustanud treeningutega. Kevadhooajal toimusid turniirid Koerus, Kiriveres ja Võhmas.

Sügishooaeg avati 3. novemb-ril Türil. 77 poissi ja tüdrukut koos treenerite ja vanematega mahutati võimla maadlussaali nii, et jätkus parasjagu ruumi ka võistluste korraldamiseks. Meie edukamad olid Jessica Omann ja Kerli Asu, kes võtsid neidude arvestuses esikohad kehakaalus kuni 55 kg ja kuni 72 kg. Nel-janda kohaga lõpetasid turniiri Mattias Võtti, Georg Lee, Indrek Järvepera ja Mart Omann. Viien-da koha saavutasid Kim Niitmäe ja Romet Luuk.

Nädal hiljem Põltsamaal toimunud sarnasel võistlusel saavutas neidude arvestuses taas esikoha Jessica Omann. Noormeeste kehakaalus kuni 53 kg oli Mart Omann kolmas. Kuue parema hulka jõudsid veel Indrek Järvepera, Romet Luuk ja Kim Niitmäe.

Aasta viimane algajate turniir

peetakse detsembris Kiriveres.20. novembril toimus Põltsa-

maal noorte vabamaadluse seeriavõistluse viies, selle aasta viimane etapp. Samas selgusid ka Jõgevamaa noortemeistrid naistemaadluses. Seeriavõistluste arvestuses maadles tublilt Indrek Järvepera, kes saavutas kehakaa-lus kuni 23 kg teise koha. Mart Omann oli kuni 53 kg kaaluvate poiste hulgas seitsmes ning Kim Niitmäe kehakaalus kuni 35 kg üheksas. Aasta kokkuvõttes meie

poisid sellel hooajal esitosinasse ei jõudnud, aga järgmisel aastal on kõigil võimalus oma kohta parandada. Neidude turniiril oli taas edukas Jessica Omann, kes saavutas kehakaalus kuni 55 kg kolmanda koha.

Novembrikuu viimasel näda-lavahetusel on noormaadlejad taas Põltsamaal, kus selgitatakse noorte, kuni 15aastaste Eesti meistrid vabamaadluses ja nais-temaadluses.

MATI SADAM

sport

NOVEMBER27.11 kell 14 Türi Kultuurimajas Tapa ja Türi puhkpilliorkestri kontsert (Türi Kultuurimaja tel 385 7284).27.11 kell 14 Pilistveres kihelkonnapäev “Kihelkonna looming” (Ka-bala Rahvamaja tel 5300 3987).27.11 kell 19 Türi Kultuurimajas ansambel DAGÖ kontsert. Pääse 100.- eelmüügist, samal päeval 125.- (õpilased, pensionärid), täispi-let 150.-. 28.11 kell 17 Kesklinna pargis I advendi tähistamine ja tulede süüta-mine linna kuusepuul.

DETSEMBER Kuni 31.12 Türi Muuseumis Ülo Ormuse fotonäitus “Tule taevas appi” (Türi Muuseum tel 385 7429).1.12 kell 18 Türi Kultuurimajas muusikakooli õpetajate kontsert. 3.12 kell 18 Kabala Rahvamajas mälumängu II voor .3.12 kell 19 Türi Kultuurimajas muusikakooli sünnipäevakontsert.4.12 kell 14 Kabala Rahvamajas Türi valla heategevuskampaania Oisu Perekodu laste toetuseks “Pärlipäeva talvekontsert”. Kabala Rahvamajas. Esinevad Kabala taidlejad, vilistlasorkester Kutter ning erikülaline Voldemar Kuslap.5.12 kell 15 Taikse Kultuurimajas heategevuskampaania Oisu Pe-rekodu laste toetuseks- advendikontsert. Külas on Boris Lehtlaan (Taikse Kultuurimaja 5340 3551).

5.12 kell 15 Türi kirikus Türi kammerkoori kontsert. Kaastegev Türi keelpillikvartett. 7.12 kell 17 Kabala Rahvamajas jõulutöötuba.10.12 kell 15–18 Türi Kultuurimaja siseõuel Järvamaa õpilaste jõu-lulaat. (Loona Pärl tel 5647 6285, [email protected]).11.12 kell 18 Kirna Seltsimajas Türi valla heategevuskampaania Oisu Perekodu laste toetuseks kontsert Kirnas. Erikülaline Marju Länik (Kirna Seltsimaja tel 5667 7413).12.12 kell 15 Oisu Rahvamajas Türi valla heategevuskampaania Oisu Perekodu laste toetuseks kontsert. Erikülaline Uku Suviste. (Oisu Rahvamaja tel 5340 3551).13.12 Türi Kultuurimaja galeriis Resa Tiitsmaa näituse avamine.14.12 kell 17 Kabala Rahvamajas jõulutöötuba.15.12 kell 19 Oisu Rahvamajas Ugala teater “Vanamehed seitsmen-dalt”.16.12 kell 11 Oisu Rahvamajas jõululaat.16.12 kell 13 Türi Kultuurimajas valla eakate jõulupidu.18.12 kell 14 Türi Kultuurimaja väikeses saalis Arsise laste kellade-ansambli kontsert. Piletid eelmüügist 80.-/60.-, kohapeal 100.-/80.-.18.12 kell 15 Laupa Koolis heategevuskampaania Oisu Perekodu laste toetuseks kontsert. Erikülaline Mati Palm (Laupa mõisakool tel 503 7849). 19.12 kell 15 Oisu Rahvamajas segakoor Oireta advendikontsert.19.12 kell 16 Türi Kultuurimajas kultuurimaja kollektiivide ad-

vendikontsert Oisu Perekodu laste toetuseks.19.12 kell 17 Taikse Kultuurimajas laste jõulupidu.20.12 kell 19 Türi Kultuurimajas Mediato jõulupidu puuetega lastele.21.12 kell 12 Kabala Rahvamajas eakate klubi jõulupidu.21.12 kell 19 Türi Kultuurimajas Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri kontsert Georg Friedrich Händel “Mes-sias”, dirigeerib Daniel Reuss. Piletid 90.-/ 125.- müügil Piletilevis ja soodushinnaga (90.-) kuni 30.11 kultuurimajas.21.12 kell 17 Kabala Rahvamajas jõulutöötuba.23.12 kell 20 Taikse Kultuurimajas jõulupidu ansambliga MaMa.26.12 kell 15 Türi Kultuurimajas eakate klubi Ehavalgus jõulupidu.27.12 kell 17 Türi Kultuurimaja väikeses saalis jõulukontsert – Kadri Tegelmann.28.12 kell 14 Oisu Rahvamajas eakate jõulupidu.28.12 kell 18 Türi kirikus heategevuskampaania Oisu Perekodu las-te toetuseks kontsert. Esinevad Türi koguduse ansamblid ja solistid. 28.12 kell 19 Türi Kultuurimajas Eesti Muusikaõpetajate Sümfoo-niaorkestri aastalõpukontsert.29.12 kell 20 Oisu Rahvamajas aastalõpupidu ansambliga Vana Kal-lim, õhtujuht Raimo Aas. 30.12 kell 20 Türi Kultuurimajas Türi linna aastalõpupidu.31.12 kell 20 Kabala mõisas aastavahetustrall ansambliga MaMa. Pilet eelmüügist 100.-, kohapeal 150.-.31.12 kell 24 Ilutulestik Türi linnas.

kuhu minna www.tyri.ee

November oli noormaadlejatele võistlusrohke

Novembris edukalt võistelnud Jessica Omanni jaoks ei valmista erilist raskust ka trennikaaslase Georg Vislapu alistamine. Merit Männi

20. novembril võistles Türi linna võimlas 7 paari Järvamaa 2010. aasta meistritiitli nimel koroona paarismängus.

Esikoha viisid Koeru Ur-mas Virves ja Tõnu Kask, kes kogusid 10 punkti nelja

võidu ja kahe viigilise koh-tumise eest. Meie paar Mart Rootslane ja Meelis Kuurmaa sai ka neli võitu, aga kaotus kolmanda koha saavutanud paarile Endel Küttis, Kalju Mägi (kaks võitu, kolm viiki

ja kaotus ning kokku 7 punkti) jättis nad 9 punktiga teiseks. Meie kolmas võistkond Heigo Paljasma, Andres Laanso kogus kolm punkti ning pidi leppima seitsmenda kohaga.

MATI SADAM

Türi-Väätsa-Paide võrkpallivõist-kond, kes mängib Eesti meist-rivõistluste esiliigas, lõpetas alagrupimängud nelja võidu ja

ühe kaotusega. Kaotus tuli vas-tu võtta alagrupi võitnud Eesti Maaülikooli spordiklubi esindu-selt, kellega minnakse taas kok-

ku eeloleval nädalavahetusel, kui algavad mängud esiliiga tugeva-mas grupis.

MATI SADAM

Koroonameistrid selgusid

Võrkpallurid jätkavad esiliigas

Lõuna-Järvamaa Koostöökogu korraldab3. detsembril kell 13–15

Türi Kultuurimajas

LEADER projekti kirjutamise koolituse

Koolitus on TASUTA


vana ja uus Türi vallas

23. aprillil 2008. aastal avati mälestuskivi August Rei sünnikohas. Kuna praegune hoone kuulub erakätesse, paigaldati kivi väljapoole aeda.

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-mail: [email protected] www.tyri.ee/rahvaleht

Peatoimetaja Merit Männi

Türi valla lehekülgede toimetajaSilvi Lukjanov

KorrektorAnne Viljat

Küljendaja Elin Kalda

Raamatupidaja Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liigeAuris Rätsep

Väljaandja Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Trükkija AS Kroonpress

Levitaja AS Eesti Post

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja ar-vatud riiklikel pühadel) kõi-kidesse Türi valla postkasti-desse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele tea-da, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Muude kaebuste korral palume pöörduda: Auris Rätsep, e-mail [email protected], telefon 504 3000.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Lehe trükiarv on 4750 eksemplari ja lugejaid 10 000 inimest.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või mei-li teel [email protected].

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale.

1925

2010 René Viljat

Kurla küla koolimaja. Selles majas sündis 22. märtsil 1886. aastal Asutava Kogu esimees ja riigivanem August Rei. Samas koolimajas oli õpetajaks tema isa.

teated

TEATED

Ostan vanu jõuluehteid, mängu-asju, raamatuid, kunsti jm.tel: 5804 6910

Kütte-, vee- ja kanalisatsiooni-süsteemid, septikud. Projekt, paigaldus, hooldus. Garantii 5 aastat! www.avmterm.ee.Tel. 513 8314.

Müüa elektriline voodisoojenda-ja, grammofon ja plaadikogu, vi-deokombain (CD, DVD, VHS), jäätisemasin. Tel. 5661 3874.

Müüa SAT-TV komplekt (üle 500 kanali), gaasikamin (3 soo-jusastet, kaasas ka varuballoo-nid). Tel: 5818 3558.

Kaks viie kuu vanust Shetlandi lambakoerapreilit (mini colly) otsivad kodu. Tel 5198 9790.

Ostan vanu (enne 1945. aastat)õnnitluskaarte ning fotosidEesti ja välismaalinnadest, küladest,inimestest ja sündmustest. Fotograaf René Viljat

tel 525 8325

UUED KODANIKUD!

NILENE-MARIA SAKS 13. juuliKASPAR KAUR 17. juuli

DANIEL KASEMÄGI 22. juuliANDRE JAANIKIVI 6. september

GLEN LÄÄN 14. oktoober RASMUS LIIVMAA 17. oktoober ADEELE KONTUS 18. oktoober

JASPER-PAUL POHLAK 25. oktooberLISETE SUSI 27. oktoober

KRISTJAN LITVINOV 30. oktooberSTEPAN LIHTMAN 10. novemberMARINA JASSON 17. november

Palju õnne!

11

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

LINDA SILDVER 3. juuliJOHANNES UUSLEER 11. juuli

LEHTE KUHI 16. juuliVIRVE ROHTUNG 16. juuli

ERNST LAI 17. juuliHANS RAUDSEPP 23. juuliTAIVO SILLASTE 25. juuliKALJU LIIVARU 2. august

ALVIINE RANNAMEES 4. augustAINO AAS 7. august

LAINE KOGER 8. augustAUGUST TORIN 15. august

ANTS HIIE 17. augustTÕNU LAPPARD 28. august

VALENTINA JERŠOVA 30. augustMARE PILVISTE 25. oktooberTANEL TESLON 27. oktoober

ELFRIEDE JÕESALU 27. oktooberELLEN-SOFIE PÄRN 4. november

AINO MÜRK 6. novemberMIHKEL KOPPEL 11. november

ALEKSANDR PEVGONEN 14. novemberKARL KÜLM 16. november

HELMI UUTAR 20. novemberMIRALDA MARK 22. november

ja avaldab kaastunnet omastele.

Selle aasta viimaneTüri Rahvaleht

ilmub 22. detsembril.


lugejaküsimuskilokalorit energiat.

Kas Teil on kõrge vererõhk?Kas Teil on kõrge kolesteroolitase?Kas Teil on perekonnas esinenud südame-veresoonkonna haigusi?Kui jah, siis on Teil kõrgenenud risk haigestuda jala arterite ateroskleroosi.

TULE VERESOONI KONTROLLIMA!Jala arterite ja vererõhu kontrollimine 1. ja 2. detsembril kell 9–17Türi Kultuurimajas, Hariduse tn 1, TüriRegistreerimine vastuvõtule 29. ja 30. novembril kell 9–14 tel 5698 5633.Eriti on oodatud inimesed, kellel esineb sageli säärelihastes valu ja krambihooge.Protseduur maksab 75 krooni.

Hooli endast ja tule kontrolli!Tervise Tugi OÜ

TÜRI MUUSIKAKOOL “20”TÜRI MUUSIKAKOOL “20”

Kolmapäeval, 1. detsembril kell 18Kolmapäeval, 1. detsembril kell 18ÕPETAJATE KONTSERT ÕPETAJATE KONTSERT

Türi Kultuurimaja väikeses saalisTüri Kultuurimaja väikeses saalis

Reedel, 3. detsembril kell 19Reedel, 3. detsembril kell 19MUUSIKAKOOLI SÜNNIPÄEVAKONTSERTMUUSIKAKOOLI SÜNNIPÄEVAKONTSERTTüri Kultuurimaja suures saalisTüri Kultuurimaja suures saalis

Esinevad endised ja praegused Esinevad endised ja praegused õpilased ning õpetajadõpilased ning õpetajad

MÜÜA ELAMUKRUNDIDMÜÜA ELAMUKRUNDID MÄEKALDA ELAMURAJOONMÄEKALDA ELAMURAJOON

SUURUSEGA ALATESSUURUSEGA ALATES

1100 M1100 M22HIND ALATES

199199 KROONI/M2

SISALDAB MAA HINDA JA KÕIKI KOMMUNIKATSIOONE, S.H.vesi, kanalisatsioon, sadevesi,

side, elekter, tänavavalgustus,

asfalteeritud teed, terviserada,

tiik.

KUTSU OMA SÕBER VÕI SUGULANEKUTSU OMA SÕBER VÕI SUGULANE

TÜRILE ELAMA!TÜRILE ELAMA!

www.maekalda.euwww.maekalda.eu

tel. 512 4236tel. 512 4236

BBNN

RONRO

BROBB

EEEE

BB

RIRIERIER

DUDTUDTUTT

DDD

NEER

BBONON

BRONBRBR

EE

BRBB

RIRIEERIEER

DUDTUDTUTT

D

EERIT

Möödunud talv jääb ilmselt mõneks ajaks meelde oma lumerohkusega. Mõnel soojal talvel pole vaja lume-labidat välja otsidagi, seekord aga valitses Eestis tõeline lumeuputus. Eriti said seda tunda majaomanikud, kes pidid päevast-päeva vaeva nägema, et hoov lumest puhtaks rookida.Ilmatargad teavad aga rääkida, et eelseisev talv ei tule mitte vähema lumega. Esimesed tuisused ilmadki on seda tõestanud.Tasub aga meeles pidada, et lund koristades tuleks kasutada õiget tehnikat. Jagame siinkohal ka mõned nipid:• Mõistlik on lund enda ees lükata, mitte tõsta.• Kui on siiski vaja lund tõsta, siis ei tohiks labidat üle koormata ning tõstmiseks tuleb kasutada pigem jala- kui seljalihaseid. • Labidas tuleb maast üles tõsta kõverdatud põlvedega ning selg ei tohi olla kumer. • Lund labidalt maha visates tuleb vältida pöördega ja liiga suure hooga viskamist. Mõistlik on teha puh-kepause. • Iga veerandtunni järel tuleks puhata, selga sirutada ning juua, et keha liiga palju vedelikku ei kaotaks. • Kui ilmnevad valud, ebamugavustunne rinnus või hingeldamine, tuleb teha paus või töö lõpetada.

Nende jaoks, kellel tervis korras ning füüsiline vorm hea, on lumekühveldamine aga üks hea viis organis-mile vajaliku füüsilise koormuse saamiseks. Üks tund lumekoristamist kulutab keskmiselt 400 kilokalorit energiat.

Selle kuu lugejaküsimus on:Mis kuupäevast mis kuupäevani teostab AS Järva Teed teede talihooldust Türi linnas vallale kuu-luvatel teedel?

Õigesti vastanute vahel loositakse välja FISKARSi lumelabi-das.

Vastused palume saata 3. detsembriks meiliaadressile [email protected] või posti teel: Türi, Kohtu 2, 72215, Türi Rahvaleht.

Laste sukapüksid al 30.- / 2.88 €

Bakugani pluusid 100.- / 6.39 €

Naiste pluusid al 60.- / 3.83 €

Naiste teksad al 150.- / 9.59 €

Pesukomplektid 300.- / 19.17 €

Sokid 6.- paar / 0.64 €

Türi kultuurimajas

4. detsembril kell 11–14

UUTE LASTE- ja NAISTERIIETE MÜÜK

TEID OOTAB

LAI KAUBAVALIK

JA SOODSAD HINNAD!

T ÜRI UUE STÜRI UUESÄRIKE SKUSE SÄRIKESKUSES

Viljandi tn 1Viljandi tn 110. ja 11. detsembril10. ja 11. detsembril

kell 9–18kell 9–18KÕIK ON OODAT UD KÕIK ON OODATUD

OST MA JA KAUPLE MA!OSTMA JA KAUPLEMA!

T el 5695 9106Tel 5695 9106

jõululaatT raditsiooniline Traditsiooniline

Türi, Kaare 35cE–R 9–18 L 9–15

Documents

26.11.2010 - Türi Rahvaleht