27.08.2010 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

SÕNUMID

TÜRI VALLA AJALEHT 27. august 2010 nr 5 (777) www.tyri.ee/rahvaleht

• Türi kirikul oli tähtis päev lk 2• Koolialustajad 2010 lk 3• Tutvu Türi Õunafestivali programmiga! lk 4

• Persoon – Katre Saar lk 6• Koolitranspordi korraldusest lk 8• Ujula avab taas uksed lk 10

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

Vaskpillimängijad kogunevad Türile27.–28. augustil toimuvad Türil esmakordselt üleriigilised kutseliste vaskpillimängijate “Eesti brasside päevad”.

Brassansamblite kokkutuleku mõtte algataja on Eesti Kaitseväe Orkestri metsasarvemängija Meelika Mikson. „Eesti on väike ja ar-mastatakse mõelda, et kõik muusikud tunnevad üksteist. Ometi on kõigil enda asjadega nii palju tegemist, et pole enamasti aega kuulata, millist muusikat naabrid teevad. Seepärast tekkis mõte korraldada üle-eestiline peamiselt kutselistest muusikutest koosnevate vaskpilli-ansamblite kohtumine Türil,” ütles Mikson, lisades, et ürituse ees-märk on kuulata üksteise musitseerimist ja arendada sõprussuhteid, ühiselt puhata ning pakkuda seejuures muusikaelamusi ka kõigile huvilistele Kokkusaamise esimesel päeval toimuvad lühikesed kont-serdid Kesk-Eesti erinevais paigus ja peoõhtu Türil. Teisel päeval toimub õpituba vaskpillide õpilastele ja ühismäng ning Veskisilla kardirajal peetakse maha ka Brasside Prassingu esimene karikavõist-lus kihutamises.

27. augustil toimuvad brassansamblite pooletunnikontserdid Kehtna ja Käru mõisa pargis, Paide Kultuurikeskuse parklas, Imaveres asuva Eesti Piimandusmuuseumi hoovil, Põltsamaal Roosisaarel.

Türi valla rahvas saab pillimängu nautida 27. augustil kell 17 Türi linna keskväljakul, kus astub üles Swingkompanii G7 (Pärnu). Kell 17 esineb Oisu Rahvamajas Eesti Brass (Eesti Muusika- ja Teatriaka-deemia).

27. augusti õhtul kell 20 annab orkester Türi avanoodi Türi kultuurimajas toimuvale tantsuõhtule „Brasside non-stop prassing“. ““Non-stop prassingu” nime all on mõeldud täielikku puhkpillimuu-sika nautimist, muusika praktiliselt ei katke, üks bänd mängib umbes 40 minutit ja järgmised 40 minutit täidab juba uus band,” selgitas Meelika Mikson. Tema kinnitusel on brassansamblite peole oodatud kõik hea muusika- ja tantsuhuvilised inimesed, ka need, kellel paari-list pole, sest muusika on mõnus ja saab ka üksi kaasa tantsida. Kul-tuurimaja sisehoovis valmistavad samal ajal esinejatele ja pidulistele söögipoolist Türi Pritsumehed. Brasside päevade teisel päeval peetak-se pärast õpitubasid ja ühismängimist Veski-Silla kardirajal maha ka Brasside Prassingu esimene karikavõistlus kihutamises.

Anna oma üleliigne mööbel abivajajateleKõik ettevõtted ja eraisikud, kellel on heategevuseks ära anda ka-sutamiskõlblikku mööblit, eriti voodeid, lastevoodeid ja narisid, palun võtta tööpäevadel ühendust valla lastekaitsespetsialist Raima Aedmaga telefonil 384 8222. Pakkuda võib ka muud hästi hoitud mööbliesemeid. Mööbel leiab uue õnneliku omaniku valla vähekind-lustatud või lasterikkas peres.

TR

Laupa mõisakoolis lõppevad kaks aastat kestnud renoveerimistööd ning 1. septembril võtab koolitulijaid vastu tõeliselt uhke hoone.

MERIT MÄ[email protected]

Kooli direktor Kaarel Aluoja märkis, et kuigi ehitaja on tähtaegadest kinni pidanud, läheb kooliperel tarkusepäeva eel päris kii-reks – maja on vaja koristada ja osa klasside sisustuski on veel ümber kolimata. „Saime vallalt ka veidi raha mööbli ostmiseks ja nüüd on vaja juba olemasolev vana mööbel uuega kokku sobitada. Peamurdmist ikka ja-gub, samas – aega on vähe,“ nentis Aluoja.

„Ehitaja andis lubaduse, et nn tolmu-tööd – lihvimised ja puurimised-lõpetatak-se augustikuu eelviimase nädala jooksul, õnneks see lubadus ka täideti ja vähemalt rohkem tolmu juurde ei teki. Koristus-töid on aga oi kui palju veel teha,“ rääkis

Aluoja.Et tarkusepäevaks koolimaja puhtaks

kraamida, on koristustöödele appi tulnud ka kooliõpilased.

Aluoja arvates on kogu koolipere ka-heaastane „kannatusteperiood“ ehitus- ja renoveerimistöödega muutuskuuri läbinud mõisahoone nimel end igati õigustanud.

Maja saab ikka väga ilus. See, mis plaani võetud, on ka teostatud ja väiksemaid vaeg-töid, mis tähtajaks tegemata jäävad, võib näppude peal üles lugeda,“ ütles direktor.

Erakordselt kuum suvi remonditöid ei takistanud, küll aga ilmnes üks halb ülla-tus. „Avastasime midagi, mida pole varem täheldanud – kelder kippus hallitama. Põhjuseks erakordselt kuum ilm ja niiske õhk,“ selgitas Aluoja.

Muus osas algab uus õppeaasta Laupa koolis tavapäraselt. Tegelikult lootis direk-tor, et seoses Türi haridusreformiga astub Laupa kooli esimesse klassi rohkem õpila-si, kuid olukord kujunes vastupidiseks ja

järgmisel nädalal alustab seal kooliteed vaid kuus esimese klassi õpilast. „Meie esimene klass moodustub tavaliselt Särevere lasteaia lõpetanutest, kuid sellel aastal oli rühmas lapsi vähem.“

Kuigi uhkemaks ja osaliselt ka ruu-mikamaks muutunud mõisakooli saavad õpilased ja õpetajad lähemalt imetleda juba 1. septembril, annab ehitaja maja üle 17. septembril. Sellel päeval on majja oodata külalisi Norra Kuningriigi suursaatkonnast ja kohale on lubanud tulla ka Laupa mõis-niku järeltulijad.

Retla kooli direktor Jaanus Roosilehe sõnul suve jooksul suuremahulisi remondi-töid ei tehtud, parandati vaid kooli kütte-süsteeme. Türi Gümnaasiumi direktor Veiko Valang rääkis, et suve jooksul tehti koolihoones erinevaid töid – värviti klasside seinu ja lagesid ning lakiti põrandaid. Sa-muti õlitati aula põrandat. „Kuid järgmise aasta suvi kujuneb meie majas vägagi töö-mahukaks,“ avaldas Valang.

Koolid valmistuvad õppeaastaks

Orkester Türi. Merit Männi

Laupa kooli direktor Kaarel Aluoja tunneb huvi, kuidas töömehel trepikäsipuu pahteldamine edeneb. Merit Männi

2 TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

Toidu- ja seltskonnasaate „Õhtu-söök viiele“ augustikuu viima-se nädala staaridena osalevad saatesarjas viis inimest Järva-maalt. Televaatajatele näitavad oma toiduvalmistamisoskusi ja -nippe Terje Maasik, Pamela Eesmaa, Peeter Saldre ja Kersti Sarapuu.

Türi valda esindab lihameis-ter Peep Lints, kelle kokakunsti saime imetleda 26. augusti saates. Peep valmistas saates neljakäigulise õhtusöögi, koos

sõprade Arvi ja Siljaga sisustati roogade pidulikuks serveerimi-seks vastavalt ka koduhoov. Roo-gade juurde sobiliku joogivaliku tegi Aivar Kägo Türil tegutsevast ettevõttest Mediato.

Eelroogade järel võeti ette jalutuskäik Türi linnas ja uudis-tati Türi Kultuurimaja. Saate muusikalise poole eest hoolitses ansambel Avaja, esitades kaks toiduteemalist laulu „Angerja lu-gu“ ja „Perenaise meelitamine“. Pearoa serveerimise eel saabus

külalistele suureks üllatuseks võtteplatsile Türi kirikuõpetaja Teet Hanschmidt, kelle eest-vedamisel lauldi enne roogade kallale asumist ka söögipalve.

Saatesarja „Õhtusöök viiele“ Järvamaavooru võitja selgub reedel, 27. augustil TV3 eetris kell 20.30 algava saate lõpus. „Õhtusöök viiele“ Türil salvesta-tud saade on eetris kokku kolmel korral, kogudes vaatajaid kuni 100 000 inimest. OÜ Filmimees tegevprodutsendi Marge Kalju-

vee sõnul on saatesari selle suve populaarsemaid teleprojekte.

Türi Arengu Sihtasutus tänab saate eduka valmimise eest Peep Lintsi, Arvi ja Silja Pitelkovi, Eilo Eesmäed, ansamblit Avaja (Andris Avamere, Jaan Oja, Alo Allemann, Ahto Reimaa, Veljo Väliste, Ants Välimäe, juhendajad Ave Miir ja Siret Heinaste), Teet Hanschmidti ja Aivar Kägo.

AURIS RÄTSEPTüri Arengu Sihtasutus

uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Populaarses toidusaates tutvustatakse Türi valdaTüri Arengu Sihtasutus

21. augustil toimus Türi ki-rikus jumalateenistus, mille käigus õnnistati kiriku kel-latorni uus kell, inforaamat „Türi kirik ja kogudus 690“ ja kiriku aeda paigaldatud mälestuskivi.

AURIS RÄ[email protected]

Uus tornikell heliseb täistun-didel, alates kella 7st hommikul kuni kella 22ni õhtul. Kellalööja asemel teeb nüüd töö ära mood-ne tehnika. Mäeväli Orelitööko-da OÜ esindaja Toomas Mäeväli selgitab: „Kell on üle meetri kõrge, kaalub 600 kilogrammi ja on valatud Saksamaal asuvas „kellade linnas“ Gescheris. Kella materjaliks on kellapronks, mille koostises on 78% vaske ja 22% inglistina. Türi uue kella löögi-toon on esmese oktavi sol noot ja see toon sobib ka olemasoleva kella kõlaga.“

Kella maksumus on 573 000 krooni, millest PRIA-lt taotleti ja saadi 516 000 krooni, 10% tuli kirikul tasuda omaosalust. Tööde käigus renoveeriti ka kellatool ja tehti uus kella-tooli põrand, mille valmimist toetas Türi Vallavalitsus. Teet Hanschmidti sõnul on edaspidi plaanis jätkata kirikutorni väli-

miste seinte restaureerimisega.

Valminud on teatmik

Sarnane teatmik anti välja viimati 1930. aastal. „Idee raa-matu väljaandmiseks sain Teet Hanschmidtilt, kes pakkus välja mõtte, et võiks Türi koguduse teemad raamatuks vormida. Ku-na EELK usuteaduste instituudi diplomitöö teemaks oli mul Türi kogudusega seonduv aastatel 1940–1990, siis sellest ajast oli ka osa materjali olemas. Ideest teostuseni kulus vähem kui aas-ta“, selgitas raamatu saamislugu selle autor Andres Tšumakov. Raamatut poodides ei müüda, küll on huvilistel võimalik see endale soetada Türi kirikust te-hes selleks annetuse oma võima-luste piires või südametunnituse järgi. Raamatu esimene tiraaž on 500 eksemplari, suurema huvi korral tehakse kordustrükk.

Kirikuaias avati kivi lahkunute mälestamiseks

Türi kirikuaias on nüüd ilus hall kivi tekstiga „Tähtede taga“ ja selle kõrval istepink. Teet Hanschmidt selgitab: „On selliseid lahkunuid, kellel ei ole hauda või asub nende matmispaik kaugel ja seepärast

otsustasime Soome koguduse eeskujul rajada mälestuskivi. Kõigil on nüüd võimalus igal ajal tulla kirikuaeda ja asetada küünal lahkunu mälestuseks

kivile. Selline võimalus on endiselt ka kirikus olemas, aga kirikuaed on avatud igal ajal.“ Kivi valmistas Türi kirikumees Henn Männik.

Türi kirikus pühitseti kell, raamat ja mälestuskivi

TEAVE

Annetajad, kes toetasid uue kirikukella valmimist: Amanda Rootsmaa, Andres Tšumakov, Anneli Puulmann, Annemarie Speer, Arne Pindmaa, Arvo ja Kersti Sarapuu, Eha Mikkola, Endel Lieberg, Ene-Reet Enno, OÜ Estonia, Fe-liks Riisenberg, Heli Rüütel, Heldur Toome, Helja Jõudvald, Helvi Veiremann, Ilme Reinberg, Jaanus Marrandi, Kaia Iva, Krista Leemets, Lea Urb, Leonora Rea, Maimu Raud-sepp, Malle Maasalu, Milja Rüütel, MTÜ Toidukultuuri eest (Grillfesti külastajate annetused), Peeter Särg, Raimond Arukivi, Selve Reispass, Teet Hanschmidt, Tiina Kivestu, Tiiu Uutar, Türi Vallavalitsus, Uno Veeberg, Viivi Muruväli, Virgo Tiitsu, 2007–2009. aasta Jõuluõhtu kogudus

Mäeküla küla otsib logoMäeküla kuulutas välja konkursi külale logo leidmiseks, konkur-sile oodatakse kavandeid, kus on kujutatud mäge ja sees on sõna „Mäeküla“.

Mäeküla külavanem Koit Teder andis teada, et konkursil või-vad kätt proovida kõik soovijad. “Ideid, milline peaks logo välja nägema, võib esitada ka kirjeldusena. Tingimuseks on, et ühe elemendina peab logol olema kujutatud mägi, sellel peab olema sõna „Mäeküla“ ja logo peab olema teostatav ühevärvilise trüki-ga,” märkis Teder.

Saadetud tööde hulgast valitakse vähemalt üks võitja. Kui sobilikuks osutub rohkem kui üks kavand, võetakse logo koosta-misel aluseks mitu tööd. Konkursi võitja või võitjad saavad küla tunnustuse ja nende nimi või nimed kirjutatakse Mäeküla küla kroonikasse.

Logo kavandeid oodatakse 4. septembriks postiaadressile Koit Teder, pk. 46, Mäeküla, Türi vald, Järvamaa, 72304, või e-mailile [email protected]

Ettevõtjad saavad Paides teadmisi täiendada29. septembril toimub Paide Kultuurikeskuses ettevõtjatele suu-natud riigiasutuste ühisfoorum “Suunanäitaja 2010”.

Foorum on mõeldud nii alustavatele kui ka juba tegutsevatele ettevõtetele ja ka neile, kes plaanivad oma tegevust laiendada Eesti-siseselt kui ka välisriikides. “Oodatud on ka kohaliku omavalitsuse või kolmanda sektori esindajad, õpilased või riigiametnikud ning kõik huvilised, kes peavad end ettevõtlikeks inimesteks,” selgitas SA Järvamaa Arenduskeskuse juhataja Katrin Puusepp. Ta märkis veel, et lisaks üldistele teemadele ja diskussioonidele möödub oluline osa päevast töötubades, kus saab täpsemalt diskuteerida erinevate valdkondade ekspertidega. “Näiteks antakse ülevaade nõuetest ja näpunäidetest alustavale ettevõtjale,” ütles Puusepp. Üheskoos otsitakse ka vastuseid küsimustele: Kuidas alustada ette-võtlust? Milliseid lubasid on vaja ja kuidas neid taotleda? Missugu-seid makse maksta, kuhu ja millal? Kuidas sõlmida töölepingut ja seda lõpetada? Millised nõuded kehtivad kaupade märgistusele ja kuidas reklaamida tooteid kooskõlas reklaamiseadusega? Milliseid toetusi saab taotleda ettevõtluse arendamiseks? Kuidas lõpetada ettevõtlustegevust? Kuidas liituda edukalt eurotsooniga?

Koolitusest osavõtt on tasuta. Kuni 17. septembrini saab end koolitusele registreerida meiliaadressil [email protected].

TR

Pühitsemise viis läbi assessor praost Joel Luhamets koos Türi Pühitsemise viis läbi assessor praost Joel Luhamets koos Türi koguduse õpetaja Teet Hanschmidti, Järva praostkonna abipraosti koguduse õpetaja Teet Hanschmidti, Järva praostkonna abipraosti Tõnu Linnasmäega ja vikaar Andres Tšumakoviga. Tõnu Linnasmäega ja vikaar Andres Tšumakoviga.

Fotoreportaaž saate salvestusest asub Türi valla kodulehel www.tyri.ee, peatükis Pildigalerii.

PEEP LINTSI SAATES ESITLETUD MENÜÜ

EelroadGrillitud pardisalat hooaja värvilisel salatipadjalVahustatud maapirni supp ürdiciabattadega

PearoogEesti maheveise barbecue sisefi lee kirsikastme ja kartuli duchessiga

DessertTüri Pritsumeeste täidetud õun fi lotaignas

TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010 3

hariduselu

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Bussis saate:• nõu pangateenuste kohta• tellida ja kätte pangakaardi• makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta• teha arvuti abil makseid• sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid

Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.eeKüsige lisa 6 310 310

Kabala rahvamaja juures peatub pangabuss üle nädala esmaspäeviti kell 14.15–15.15(III ja IV kvartalis: 2., 16. ja 30. august, 13. ja 27. september, 11. ja 25. oktoober, 8. ja 22. november, 6. ja 20. detsember)

Kabala PõhikoolJuss Anniste, Markus Anvelt, Domar Kivimägi, Hanna-Reet NirgiKlassijuhataja Heli Tammai

Laupa PõhikoolArmido Aedma, Dmitrij Avramenko, Kevin Masik, Elis Niitsoo, Karmen Nugiseks, Regina SaadovKlassijuhataja Ülle Kaarus

Retla KoolKarmen Gnatienko, Kelly Kraak, Eren Lina, Endel Luts, Hannes Nordlund, Carolin Nurmsalu, Timo Petrovits, Ken-Eric SuchKlassijuhataja Reet Mets

Türi Gümnaasium1A Kaspar Avila, Kristjan Ilves, Gerda Jakobson, Lisette Kaasiku, Kaily-Ann Kiuru, Reet Kand, Kasper Koiduste, Kristiin-Mikaela Koks, Gaira Liiver, Keitlyn Martsepp, Karl-Erik Matzstein, Mia-Maria Männi, Agnes Patsmann, Tõnis Pent, Karolin Puusepp, Kelly Pärle, Rasmus Raamat, Ott Rattasepp, Matthias Rikka, Henri Rõžikov, Ras-mus Salum, Agnes Sugurov, Erika Tšigura, Vanessa Tähe.Klassijuhataja Külli Piirits1B Mauno Allik, Ines Altsivanovitš, Helen Fatal, Rasmus Juhanson,

Karl-Heinrich Kajakas, Maris Keerberg, Anneli Krais, Tauri Linnu-saar, Mirko Martjak, Jander Metsma, Andreas Nurmsalu, Madis Pilv, Liisa Pool, Reio Rannapalu, Geilin Raudsepp, Jessica Rohtla, Sander Suitsberg, Martin Suurkaev, Cätlin Taimre, Lisette Taube, Kerttu Timberg, Simon Uukareda, Andreas Villem, Chrisopher Vokk.Klassijuhataja Ellen Roosileht

Türi MajandusgümnaasiumJoosep Ainjärv, Eleen Asten, Brigita Berg, Raimond Holm, Trinity Jõgisalu, Kadri Kaasik, Kermo Kasemaa, Kristofer Kirotar, Hans Kristjan Kuningas, Andero Lavrinenko, Kerdo Männilaan, Laura Oja-saar, Reio Rannapalu, Ann-Ly Tatrik, Saale Liisbet TõrvKlassijuhataja Anu Arulepp

Türi MuusikakoolKlaver: Simon Uukareda, Tamara Eelrand, Relina Hulko, Eleen Asten, Agnes Sugurova, Liisa Mikola; viiul: Rasmus Raamat, Sandra Elisee Juhkam, Hannes Nordlund; tšello: Brita Ivanov; kitarr: Liivar Rehela, Kaarel Orumägi; akordion: Indrek Järvepera, Raiko Marrandi, Andrus Narits; flööt: Meeri-Marita Paas, Mari Laur, Heidy Jallai; klarnet: Karl-Mathias Saarse; saksofon: Elena Pärn, Johannes Laur, Rasmus Veeroja; trompet: Taho Matzstein, Sten Aasaväli; löökpillid: Georg Paal, Merlin Paas; klaver (vaba õppekava): Liisi Reimaa

Türi Muusikakooli AVAAKTUS

1. septembril kell 17 Türi Kultuurimaja väikeses saalis

Registreerime eelkooli 5–7aastaseidlapsi 23. augustist – 3. septembrini kell 15.30–17.30 (katseid ei ole)Õppetasu 270 krooni kuus.Esimene kokkus aamine koos vane matega on 6. septembril kell 18 kultuurimaja väikeses saalis.Avalduse blankett on kättesaadav Türi valla kodu-lehel.Avalduse võib saata ka kooli e-posti aadressile [email protected] tel 385 4540 või 5330 7961 Direktor Silja Aavik tel 385 4543 või 508 3213

Koolialustajad 2010

Kooliaasta avaaktused 1. septembril

• kell 8.15 Retla Kool

• kell 9Laupa Põhikool

• kell 9.30Kabala Põhikool

• kell 10 Türi Gümnaa-sium (laululaval)

• kell 10 Türi Majan-dusgümnaasium (ilusa ilma korral kooliesisel lipuväljakul)

• kell 11Türi Toimetulekukool

• kell 17 Türi Muusika-kool (kultuurimaja väikeses saalis)

Augustikuu volikogus kinnitati uute loodavate koolide põhi-määrused, mis on aluseks uute koolijuhtide konkursi korral-damiseks septembris. Uued koolijuhid liituvad õppekava-de koostamise töörühmaga ja ühtlasi valmistavad ette kon-kurssi õpetajate ja koolitööta-jate leidmiseks novembris.

Türi vallavalitsus on tege-vusplaani täitmisega graafikus ja detsembris esitatakse valla-volikogule dokumendid, mille alusel saab taotleda Haridus-

ja Teadusminsiteeriumist uute koolide koolitusload.

Juunis otsustas vallavoli-kogu, et alates 2011. aasta 1. septembrist hakkab Türi linnas põhikool tegutsema aadressil Wiedemanni 3 ja gümnaasium aadressil Tolli 62. Otsuse põhjal koostas Türi vallavalitsus tegevusplaani, mille kohaselt algatati juulis uute koolide põhimääruste koostamine, tegevust alustas 10-liikmeline õppekavade koostamisetöörühm ja edastati

lähteülesanne projekteerijale praeguse Türi Gümnaasiumi peahoone rekonstrueerimiseks.

Aprillikuu volikogu is-tungil otsustati muuta Türi valla hariduskorralduslikku süsteemi eesmärgiga lõpetada Türi valla kahe gümnaasiumi tegevus ning asutada Türi lin-nas põhihariduse andmiseks ja koolikohustuse täitmiseks põhikool ning üldkeskhariduse andmiseks gümnaasium.

VAHUR SALOMabivallavanem

Hariduse reformimisega ollakse graafi kus

Retla Kool vajab alates 1. septembrist

PIKAPÄEVARÜHMA ÕPETAJAT

Sooviavaldus ja CV saata 30. augustiks aadressil: Retla tee

1, Oisu, 72301või [email protected].

Info tel 516 0676

TÜRI GÜMNAASIUMItarkusepäeva avaaktus

1. septembril kell 10 laululavalII–XI klass kogunevad oma koolimaja juures

kell 9.45

I ja XII klass kogunevad kell 9.30 põhikooli ja gümnaasiumi õppehoone staadionil

Merit Männi


Türi Õunafestival www.tyri.ee/festival

Türi Õunafestivali ajakavaTüri Õunafestivali ajakava11.00 – avatakse väravad

Siselava12.00 – Eesti Õuna konverents. Teemad: õuna toiteväärtused, õuna kodune töötlemine. Esinevad teadurid Polli Aiandusuuringute Keskusest13.30 – konverentsi lõpp14.00 – festivali avamine välilaval15.00 – rahvakoolitus „Eestis aretatud uued õunasordid“ (Madli Jalakas, Tartumaa)16.00 – rahvakoolitus „Perepuud, õunapuude hooldus“ (Liivi Lohvart, Türi)17.00 – rahvakoolitus „Mugav õunte koorimine-viilutamine“ (Eveli Apri, Tallinn)18.00 – rahvakoolitus „Õunte laialdane kasutamine toiduks“ (Valli Järve , Türi)19.00 – rahvakoolitus „Kuidas küpsetada maitsvat õuna“ (Türi Pritsumehed, Türi)20.00 – konkursi „Türi valla kauneim õunapuu“ tööde presentatsioon ja autasustamine20.30 – plaadimuusika, konkursside „Türi valla õunakook“, „Õunavein“, „Õunamahl“ ja „Õunagrillimise Eesti meistrivõistlused“ võitjate autasustamine välilaval22.00 – festivali lõpp, jätkupeo algus. Esineb ansambel Alderjants 03.00 – programmi lõpp Lava juhatab Andris Avamere

Välilava14.00 – festivali pidulik avamine, festivali laulab lahti ansambel Avaja (Türi), mängib orkester Türi14.30 – festivali õunamoosi „Kogu moos“ keetmise algus15.00 – esineb rahvatantsurühm Kaktus (Türi)15.45 – esineb tantsutrupp Hannes (Türi)16.00 – esineb ansambel Alderjants (Türi)16.45 – esineb tantsutrupp Ohakas (Oisu)17.00 – esinevad Türi Gümnaasiumi tantsutrupp ja Türi Gümnaasiumi rahvatantsurühm (Türi)17.30 – festivali õunamoosi ühissöömine17.40 – Türi Spordiklubide Liit esitleb: Õunakäesurumise võistlused 18.20 – esinevad Eda Libliku laululapsed (Oisu)18.45 – esineb tantsutrupp Krookus (Taikse)19.00 – konkurss „Õunashow“20.00 – plaadimuusika, siselaval konkursi „Türi valla kauneim õunapuu“ võitjate autasustamine“20.30 – konkursside „Türi valla õunakook“, „Õunavein“, „Õunamahl“ ja „Õunagrillimise Eesti meistrivõistlused“ võitjate autasustamine21.00 – esineb Türi Muusikakooli Big Band (Türi)22.00 – programmi lõpp Lava juhatab Meelis Välimäe

Noortelava14.30 – DJ Glen Gavrilov (Türi) + lastele õunapildi joonistamise võistlus15.00 – DJ Urmas Domnin (Kabala) + õunateemaline viktoriin lastele16.00 – DJ Laury (Türi) ja Barc0de (Kabala) + Apple run-õuna jooks17.00 – DJ Kaspar R (Türi) + õunaraksus käimise võistlus18.00 – DJ Crowey (Türi) + võistlus “Õuna Amps 2010“19.00 – DJ Martin Kask (Türi) + Dima & Laupa kooli räpipunt + õuna sheikimise võistlus20.00 – plaadimuusika, konkursi „Türi valla kauneim õunapuu“ võitjate autasustamine siselaval ja konkursside „Türi valla õunakook“, „Õunavein“, „Õunamahl“ ja „Õunagrillimise Eesti meistrivõistlused“ võitjate autasustamine välilaval21.00 – DJ Jaanus Polli (Türi) + tantsumaraton22.00 – DJ Sulo Särkinen (Särevere) + tantsumaraton23.00 – DJ xXx in da mix dj battle + pöörleva õuna võistlus24.00 – programmi lõpp Lava juhatab Sulo Särkinen

Grillilava15 võistkonda võistlevad söegrillidel fantaasiaroa grillimises, mille kohustuslikuks koostisosaks on õun. Kohtunikeks on Eesti Grilliliidu kohtunikud.12.00 – võistkondade saabumine platsile14.30 – võistluse avamine ja võistkondade tutvustus15.00 – esinevad Kabala line-tantsijad, juhendaja Ahty Juurik15.30 – esineb Hotsport16.00 – hindamise algus18.30 – hindamise lõpp, esinevad Kabala line-tantsijad, juhendaja Ahty Juurik19.00 – esineb Hotsport19.30 – programmi lõpp20.00 – konkursi „Türi valla kauneim õunapuu“ võitjate autasustamine siselaval ja konkursside „Türi valla õunakook“, „Õunavein“, „Õunamahl“ ja „Õunagrillimise Eesti meistrivõistlused“ võitjate autasustamine välilaval Lava juhatab Hannes Loopere

Konkursside majaKell 11.00 alates toimub võistlustööde esitamine15.00 – konkurss „Türi valla õunakook“16.00 – konkurss „Õunavein“17.00 – konkurss „Õunamahl“Konkursse juhatab Katre Saar

Lasteala11.00–20.00 töötab Tuudi Batuudilinnak

Festivali korraldaja jätab endale õiguse teha ajakavas muudatusi, teatades sellest festivali kodulehel, festivali infopunktis ja festivali lavadel.

Festivalipileti hind: 1 kroonJätkupeo pileti hind: 25 krooniFestivali koduleht: www.tyri.ee/festival

Osalege festivali korraldamisel – annetage õunu!

Festivali pileti hind on 1 kroon ja iga festivalikülastaja saab ka maitsva Türi õuna. Piletiraha eest is-

tutatakse Türi valda uued õunapuud. Festivali korraldajad pöörduvad Türi valla elanike poole üles-

kutsega annetada festivaliväravas külalistele jagamiseks maitsvaid õunu. Annetuseks võtke palun

ühendust Jaanus Polliga telefonil 578 040 39 või saatke e-mail [email protected]. Vajadusel tuleme

ise õuntele järele. Kõik annetajad kantakse tänutäheks festivali korralduspartnerite nimekirja.

JAANUS POLLI

festivali pääslatoimkond

Türi Õunafestivalile on oodatud kõik!Türi vald tähistab igal aastal 23. oktoobril valla sünnipäeva. Laupäeval, 11. septembril juhatab

sünnipäevaürituste kava sisse Türi külje all Veskisillal esimest korda toimuv Türi Õunafestival. Fes-

tivali sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun.Rõõmsa kohtumiseni esimesel Türi Õunafestivalil!

festivali korraldajate nimelAURIS RÄTSEP

Osalege konkurssidel!Festivalil toimuvad konkursid „Türi valla õunakook 2010“, „Õunamahl 2010“, „Õunavein 2010“,

„Õunashow 2010“ ja „Türi valla kauneim õunapuu 2010“. Konkursside reeglid on avaldatud eel-

mises Türi Rahvalehes (veebis loetav lehel www.tyri.ee/rahvaleht) ja festivali kodulehel www.tyri.ee/

festival.Osalemiseks võtke ühendust 5300 3987, [email protected].

Ootame aktiivset osalemist!KATRE SAAR, PIRET LAI ja REELIKA MARRANDI

festivali konkursitoimkond

Tuudi BatuudilinnakTüri Õunafestivali lasteala sisustab OÜ Tuudila, rajades suure batuudilinnaku. Uudisena paigaldatakse

batuudimaale ka sportbatuudid, kogumõõduga 10x20 meetrit, millel oskajamad hüppajad saavad teha

isegi saltosid. Hüppamiseni Õunafestivalil!

MAREK SUURSALUfestivali lasteala toimkond

Tulge kauplema!Ootame Türi Õunafestivali raames toimuvale õunateemalisele laadale kauplema kõiki, kellel on müügiks pakkuda midagi, mis on otseselt või kaudselt seotud õuntega: söögid-joogid, mitmesugused hoidised, käsitööesemed (pajalapid, rätikud, ehted, vitspunutised), kruusid, ahjuvormid, mahlapressid, õunakoori-jad-noad jne. Lisaks õunateemalistele kaupadele võib kaupleja müügiks pakkuda ka teisi oma tooteid.

Kauplemiseks võtke ühendust 520 2548, [email protected] PÄRNA ja REET LÄNKURfestivali õunakaubandustoimkond


lugeja kirjutab

5

uudised

Eesti Looduskaitse Seltsi Türi osakonna liikmed analüüsisid Antti Moppeli kirjutist „Olerexi tuleku Türile otsustab rahvas“. Olerex tahab ehitada Paide täna-vale Konsumi kaubanduskesku-se kõrvale tankla, mis varustaks ööpäev läbi Türi elanike ja läbi-sõitvaid autosid bensiiniga.

Kõik Looduskaitse Seltsi Türi osakonna liikmed olid tankla ehitamise vastu Türi

kesklinna, sest:1. Türi linna generaalplaanis ei ole ette nähtud tankla ehita-mist kesklinna.2. Kesklinnas on masinate lii-kumine väga tihe, õhk liigub aeglaselt, seega ei ole sealne õhk puhas.3. Masinate müra häirib elanik-konda, tanklast tulev hais on väga kahjulik, bensiin on vede-lik, mis haiseb ja on mürgine.

4. Kaks tanklat on leidnud ko-ha linna ääres. Miks peaks eelis-tama Olerexi? See on eksimine korruptsiooniseaduse vastu!5. Kesklinn on elanike kogune-miskohaks ja mitmed kultuu-riprogrammid toimuvad seal. Haisev tankla segab üritusi.6. Türile anti linnaõigused 1926. aastal, seega peab linn edasi arenema, mitte jääma val-lakeskuseks.

7. Teeme ettepaneku Olerexile: ehitage oma tankla Türi-Väätsa tee äärde, siis on kõik kolm tanklat võrdsetes tingimustes.8. Konsumi kaubanduskeskuse kõrval olev plats võib jääda pa-remaid aegu ootama, kuni sinna mõni kaunim ehitis või haljas-ala rajatakse.

EDDA KÜLASALUEesti Looduskaitse Seltsi Türi

osakonna liige

Olerexi tanklale EI! Vaata ka juulikuu Türi Rahvalehes ilmunud lugu “Tankla vajalikkuse üle peab otsustama rahvas”.

Järvamaa projektid said rahaHasartmängumaksu Nõukogu (HMN) jagas augustis kultuuri-, spor-di-, hariduse- ja sotsiaalvaldkonna väikeprojektide toetuseks 2 miljo-nit krooni, lisaks suunati Eesti Olümpiakomiteele 1,5 miljonit. Kok-ku esitati nõukogu esimehe Kaia Iva sõnul 157 taotlust, millest täieli-kult või osaliselt rahuldati 80.

Kultuuriprojekte esitati 44, millest toetust said 22 taotlust kogu-summas 320 000 krooni, spordiprojekte esitati 39, millest toetati 22 kogusummas 400 000 krooni. Haridusprojekte esitati 47, millest 18 projekti rahastati kokku 420 000 krooniga. Sotsiaalvaldkonna projek-te esitati 27, millest toetust said 18 projekti kogusummas 870 000 krooni. Järvamaalt oli esitatud vaid viis projektitaotlust (4 haridus-projekti ja 1 spordiprojekt), neist kolm said positiivse vastuse. Lisaks soovitati üks projekt esitada sotsiaalfondi vastavasse meetmesse.

Kaia Iva andmetel on Järvamaalt aktiivsemad taotlejad ja seega ka suuremate toetuste saajad olnud Paide linnast ja Albu vallast, kuid ka Türilt on esitatud palju väga kvaliteetseid projekte. „Türi piirkonnast on sel aastal esitatud 14 taotlust, millele on raha eraldatud 11 korral. Suurele rahastusprotsendile on kaasa aidanud ka see, et taotlejad on täpselt selgeks teinud rahastamistingimused ning pole peljanud nõu küsida,“ märkis Iva lisaks ning julgustas ka uusi projektikirjutajaid enam rahastusvõimaluste kohta uurima.

Augustikuu HMNi istungil tuli läbivaatamisele üks Türilt esita-tud projekt, mis sai ka positiivse otsuse ning Järvamaa Amburite Klubile eraldati 15 000 krooni osalemaks vibulaskmise suurel turnii-ril Prantsusmaal Nimeses.

Kaia Iva ütles veel selgituseks, et HMN jaotab toetusi spordi-, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna projektidele igakuiselt. Ku-na jooksval kalendrikuul esitatud projekti kohta tehakse otsus juba järgmise kuu keskel ning omaosaluse nõue on vaid 10%, siis on see taotleja jaoks väga kiire ja paindlik võimalus toetust saada. Kõik pro-jektid üle Eesti võistlevad omavahel ning toetustele pole määratud maakondlikke piirsummasid. Kõigist esitatud projektidest saavad rahastuse ligi pooled, jaotatav rahasumma selgub igal kuul vastavalt laekunud hasartmängumaksule.

Augustis toetust pälvinud Järvamaalt esitatud projektid: Järvamaa Amburite Klubi, projekt „Vibulaskmise suur turniir Prantsusmaal Nimeses 2011“, 15 000 kr; MTÜ VAU, projekt „Loeng-kontserdid Eesti Kontserdilt Vodja Koolis“, 8000 kr; Paide Linnavalitsus, projekt „Festivali “Aegade tuuled” ajalookoda“, 2000 kr.

Augustis esitatud taotlused tulevad läbivaatamisele nõukogu istungil 20. septembril.

TR

Õiguskorrast valla territooriumil 2010. aasta esimesel poolaastal2010. aasta 6 kuuga registreeriti Järvamaal kokku 336 kuritegu, 2009. aasta samal perioodil 385. Türi konstaablijaoskonna teeninda-taval territooriumil (Türi, Imavere ja Väätsa vald) registreeriti käes-oleva aasta 6 kuuga kokku 98 kuritegu, neist avastati 57, möödunud aastal kokku 154 ja avastati 107 kuritegu.

Valla territooriumil registreeriti 2010. aasta 6 kuuga kokku 71 kuritegu, neist avastati 44, sealhulgas Türil registreeriti kokku 41 ku-ritegu, avastati 27. Möödunud aasta samal ajavahemikul registreeriti vallas kokku 108 kuritegu, seega käesoleval poolaastal registreeriti 37 kuriteofakti vähem. Kuriteoliikidest valdava enamuse moodustasid varavastased süüteod. Vargusi oli 39, kehalisi väärkohtlemisi 7, ka-ristuse kandmisest kõrvalehoidumisi 1, tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegusid 1 ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis 5.

Väärtegude toimepanemisi avastati valla territooriumil 2010. aasta 6 kuuga kokku 824, neist Türil 435. Möödunud aasta samal perioodil avastati kokku 815 väärtegu, neist Türil 472. Põhilised väärteod vallas 2010. I poolaastal olid: liiklusseaduse rikkujaid 565, alkoholiseaduse rikkujaid 50, tubakaseaduse rikkujaid 44, relvaseaduse rikkujaid 1, teeseaduse rikkujaid 34, autoveoseaduse rikkujaid 2, karistusseadustiku rikkujaid 97, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse rikkujaid 4.

Võib väita, et nii nagu varasematel aastatel, moodustasid vara-vastased kuriteod enam kui poole registreeritud kuritegudest. Kuigi viimastel aastatel on vargusega seotud seadusemuudatused varavas-taste kuritegude arvu ja osatähtsust märgatavalt mõjutanud, näitavad varavastased süüteod pisut vähenemise tendentsi. Tuleb märkida, et kodanikud pööravad enam tähelepanu oma vara kaitsmisele ja kind-lustamisele. Liikluskuritegude osakaal on eelkõige sõltunud tabatud joobes sõidukijuhtide arvust, kuna aga 2009. aastal jõustus seadu-semuudatus, mis muutis joobes juhtimist puudutava kuriteoliigi sisu, siis ei saa neid andmeid enam adekvaatselt võrrelda käesoleva poolaastaga. Kui varem sai joobes sõidukijuhti kriminaalkorras vas-tutusele võtta eelneva kehtiva väärteo korral, siis kehtiva seadusega, kui alkoholi lubatud piirmäär väljahingatavas õhus ületab lubatu, järgneb juba kriminaalvastutus. Rõõmu teeb isikuvastaste kuritegude märkimisväärne vähenemine registreeritud kuritegude osakaalust. Möödunud poolaastal registreeriti Türi vallas ja linnas 16 isikuvastast kuritegu, käesoleval poolaastal ainult 7 juhtumit.

TARMO KIVITüri konstaablijaoskonna vanemkomissar

Nii võib viimase kontserdiela-muse põhjal küll väita.

19.–22. augustini pidas Türil oma esimest suvelaag-rit 2009. aasta lõpus loodud Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkester(EMSO). Orkestri kokkukutsuja ja mänedžer, Türi Muusikakooli tšelloõpetaja ning õppealajuha-taja k.t. Helen Ott on hakkama saanud imelise tööga – loonud muusikaharidust andvate kooli-de instrumendiõpetajate baasil kollektiivi, millega sellel korral liitus ka mängijaid ERSO-st, Rahvusooper Estonia orkest-rist, Tallinna Kammerorkestrist kuni teiste tegevmuusikuteni välja – kokku 60 entusiasti, kes tegid seda kõike ilma mingit tasu saamata, k.a. dirigent ja projektijuht.

Orkester esines esimest korda maikuus Türi uuene-nud kultuurimaja avamisel ja juba siis tekitas nende etteaste suurt elevust ning näitas head taset. Lavatäis pedagoogidest mängijaid kandis ette väga mul-jetavaldava ilusa kontsertkava. Tundus uskumatu, et see kõik toimub ikka siin, Türil. Heleni sõnul on kõikidel rõõm koos muusikat teha, seda nautida ja teistele pakkuda sedavõrd suur, et selle nimel tasub vaeva näha, kuna projekti lõppedes on saadud positiivne elamus seda väärt.

Suvelaagri ettevalmistus kestis mitmeid kuid. Helenil

tuli kirjutada projekte, koos-kõlastada kontserdi kava, leida vastavate pillipartiide mängi-jaid, veeta öötunde arvuti taga, saates mängijatele orkestri-partiisid, mida Türi Muusika-kooli õpetaja Katre Nukka kohandada aitas, korraldada ööbimist ja toitlustamist, teha reklaami jne.

22. augustil toimunud kontserdi eripäraks oli noorte andekate, rahvusvaheliste kon-kursside laureaatide kaasamine, kelleks olid Kerstin Laanemets (flööt, Türi Muusikakool, õp. Viia Ivask), Katariina Maria Kits (viiul, Tallinna Muusika-keskkool) ja Johannes Välja (tšello, Tallinna Muusikakesk-

kool). Milline suurepärane võimalus noortele muusikutele mängida koos sümfoonia-orkestriga ja Kerstin Laane-metsale debüütesinemine! Märkimisväärne on, et orkestri võimekas dirigent Lilyan Kaiv tegi õnnestunud orkestriseade O. Merikanto “Valsile”, mida esitas Kerstin Laanemets ning suutis mängijatelt selle lühi-kese harjutusaja jooksul võtta viimast, et edukalt ette kanda väga nõudlik A. Dvoraki tun-tuim sümfoonia nr 9 “Uuest maailmast”.

EMSO on valinud oma kokkusaamispaigaks Türi, sest siin on suurepärased võima-lused laagrite ja kontsertide

korraldamiseks, entusiastlik ja toetav Türi Muusikakool ning Türi Kultuurimaja. Mängijad väidavad, et tahavad siia tulla, koos musitseerida, vahetada kogemusi ning kasutada suure-pärast võimalust ennast aren-dada.

Märgakem ja nautigem siis seda ka meie! Kuigi pühapäe-vasel kontserdil oli kuulajaid palju, loodame väga, et järgmi-sel korral on nende hulgas olu-liselt rohkem Järvamaa inimesi kui sellel korral! EMSO tulek Türile on oluline märk popula-riseerimaks Türi valda ja kogu Järvamaad.

SILJA AAVIKTüri Muusikakooli direktor

Kõrgetasemeline kultuur tuuakse koju kätte

14. augusti varahommikul alustasid 50 eakat väljasõitu Türilt, et veeta sisukas päev Lõuna-Eestis. Esimene peatus oli Hinni kanjon Kahrila järve ääres. Turistide turvalisuse taga-miseks on seal mäest allamine-kuks tehtud käsipuudega trepid ja all laiad laudteed.

Järgmine sihtpunkt oli Rõuge, mille ümbruses paikneb seitse suurt järve. Nautisime kuppelmaastiku käänulisi ja üles-alla kulgevaid teid. Käisime ka Rõuges asuva Eesti Ema mo-numendi juures. Kuju on 3,6 m kõrge ja kaalub 7 tonni. Meil

oli kaasas krüsanteemipott, mille asetasime kuju jalamile. Laulsime ka „Ema südant“.

Seda ilusat kuju vaadates tuli meelde Tallinnas Vabaduse väljakul asuv „raharöövel“. Oleks see kivist tehtud, seisaks see sajandeid ega vajaks min-geid parandustöid.

Käisime ka Rõuge kunsti-kuuris, kust oli võimalik osta kunsti- ja käsitööesemeid, pudelisse villitud allikavett ja kohalike poolt valmistatud keediseid. Kohalikud käsitöö-meistrid jagasid meile lahkelt ka kõige kohta selgitusi, nii

saime nendega kogemusi va-hetada. Järgmisena läksime Rõuge Maarja kindluskirikusse. Kirikus asub väga hea kõlaga ja huvitava ajalooga orel. Kiriku vastas asub Vabadussõjas lange-nute mälestussammas.

Tee viis edasi Rõuge Ööbi-kuorgu, kus asuvad turismi-infopunkt, tuulegeneraatoriga vaatetorn ja „vesioinas“. Meile pakkus huvi Linnamäe nõlval asuva muinasmaja ehitus, mille rajamisel on tööriistadena kasu-tatud vaid kirvest ja oherdit.

Käisime veel Suure Muna-mäe tipus, Rogosi kindlus-

mõisas ning Pikajärvel asuvas Cantervilla lossis.

Meie viimaseks reisisiht-punktiks oli Tehvandi suusa-hüppeplatvorm, liftiga ülessõit-jatele avanes sealt suurepärane vaade ümbritsevale loodusele.

Ning oligi aeg asuda kodu-teele. Reis sai teoks tänu eakate klubi Ehavalgus perenaisele Milvile ja Kaia Ivale ning Pipi-Liis Siemannile. Mainimata ei saa jätte ka bussijuht Tõnist, kes oli meile vahepeal ka giidi eest.

Suured tänusõnad neile!JUTA ILVES

Eakate reis Lõuna-Eestisse

Türi Muusikakooli fl öödi eriala õpilasel Kerstin Laanemetsal avanes suurepärane võimalus musitseerida koos sümfooniaorkestriga. Silja Aavik

ˇ


persoon

Kabala Rahvamaja nooru-ke juht Katre Saar on seda tüüpi inimene, kelle kohta võib öelda “Ei püsi pudelis-ki paigal” või “Temaga juba igav ei hakka”. Ta ise kinni-tab ka, et on rõõmsameelne, aktiivne ja hakkaja ja kasu-tab iseloomustamiseks mo-tot “Igast mäest saab üle ja kui üle ei saa, siis läbi ikka”.

MERIT MÄ[email protected]

“Sa võid minust kirjutada küll, aga praegu on mul puh-kus ja momendil olen lastega laagris ka,” kuulen telefonitoru teises otsas energilist häält, kui teen katse Katret intervjuuks “ära rääkida”. Õnneks leiab ta lastelaagris sigina-sagina kõrvalt võimaluse vahepeal arvuti taha istuda. Tore, et elame interneti-ajastul…

Lastelaagri “nahka” läks ka Ühtelaulmise üritus, kus Katre oleks hea meelega kaasa löönud, kuigi Türi vallas kooslaulmise kohta polnud ja kohalikud lau-lusõbrad lasid häältel kõlada Paides. “Projekt on väga huvitav ja innovatiivne, kiitused orga-niseerijatele. Minu jaoks oleks korralduslikult keeruline olnud selle projekti tehniline lahendus, see on rohkem nagu meeste ala,” nendib ta.

Kolimine teise Võhmasse

Kuigi nüüdseks on töökoht Katret Türi vallaga sidunud pea kaks aastat, pole ta siia kanti omale kodu rajanud, vaid elab praegugi lapsepõlve kodulinnas Võhmas.

Plikapõlvest meenub Katrele seik, kui ta oli umbes viieaastane ja pere kolis viiekorruselise maja viienda korruse korterist oma majja. “Minu jaoks tundus see vahemaa nende kahe kodu vahel nii suur ja rääkisin sõpradele, et kolin teise Võhmasse elama. Ning meeles on ka kurb hetk, kui korrusmaja ees kolimisautot täitsime ja sõiduteele veetud voodil sõpradega hüvasti jätmi-ne,” meenutab ta.

Lasteaias ja koolis käis Katre oma ja sõprade rõõmuks siiski samas linnas.

Koolis kuulus Katre õpilas-omavalitsusse ning jõudis 2002. aastal ka Õhtulehe veergudele, kui ta kogus allkirju kohaliku hambaarsti toetuseks. Üks

lapsevanem oli seadnud arsti kompetentsuse küsimärgi alla ja nii ähvardas väikelinna oht üldse ilma hambatohtrita jäämine. Tarmukas õpilasomavalitsuse ju-hatuse liige Katre suutis lühikese perioodi jooksul koguda paar-sada toetusallkirja. Ilmselt oli neist kasu, sest sama arst ravib võhmalaste hambaid siiani.

Töökoht ootas oma aega

Enne Kabalasse tööleasumist Katrel oma jutu järgi siinse pai-gaga kokkupuuteid peaaegu et polnud.

“Kabalasse sattusin seoses sellega, et õppisin Tartu Üli-kooli Viljandi Kultuuriakadee-mias ning 2009. aastal ootas ees kooli lõpetamine.Vaatasin otsiva pilguga ringi, et pärast kooli lõpetamist endale mõni töökoht kindlustada. Minu õnneks oli just välja kuulutatud konkurss Kabala Rahvamaja juhataja leidmiseks. Kuna Kul-tuuriakadeemias õppisin huvi-juht-loovtegevuse õpetaja erialal, siis kartsin veidi, et need ametid on liialt erinevad ja nii hoidsin Sakalast välja lõigatud tööpak-kumiskuulutust mitmeid päevi lihtsalt päeviku vahel,” jutustab naine. Lõpliku tõuke ja kindluse kandideerimiseks andsid sõpra-delt saadud moraalne tugi ja head soovid. “Saatsin vajalikud dokumendid, käisin vestlusel ja minu rõõmuks sooviti minuga veel kohtuda.”

Noore kultuurijuhi esime-seks suuremaks väljakutseks sai Kabala laulu- ja tantsupeo korraldamine. Nüüdseks on ta juba kahe (korraldus)kogemuse võrra rikkam. “Toimunud laulu-päevad on andnud mulle juurde palju uusi tutvusi, sõpru ja koos-tööpartnereid. Kommentaarid pidude kohta on siiamaani olnud positiivsed ning ka viima-ne, järjekorras juba 44. laulu- ja tantsupidu läks korda.

Esinejaid oli palju ning kava pikk, mis kindlasti osalejaid väsitas, samas oli vaataja jaoks igale maitsele midagi,” avaldab Katre. Igasugust kriitikat võtab ta kui edasiviivat jõudu ja püüab seda mitte väga südamesse võtta. Olulisem ajaleheveergudel ilmu-nud negatiivsest kommentaarist on talle lähedaste ja kohalike sädeinimeste arvamusavaldused, mida silmast silma on edastatud.

Aktiivne kultuuritöötaja peab oma töö tõttu suhtlema.

Ja palju. Päevast päeva suhtleja aga vajab ka hetki, et “akusid laadida”. Milline on Katre võlu-retsept?

“Minu töö nõuab tõesti pal-ju suhtlemist ja ma arvan, et uut energiat saan samuti suheldes. Laadimist vajan pigem siis, kui on palju paberitööd. Üksiole-mist ma väga ei hinda, pigem olen õnnelik siis, kui mu ümber on minu lähedased ja kallid.”

Energiat annab naer ja suhtlemine

Katre sõprade sõnul naerab ta palju. Ta ise tunnistab, et nii ongi. “Naeran tihti ja alati süda-mest. Silmad naersin viimati märjaks arvatavasti mõnel õhtul, kui tööpäev liiga pikaks venis ja eestikeelsed laused enam eesti-keelsetena ei tundunud. Armas-tan huumorit, naudin naermist ja seda, et inimesed minuga koos naeravad.”

Kõige puhul aga naer ei aita. Katre nendib, et talle valmis-tab muret ühiskonnas valitsev ükskõiksus ja passiivsus. Oma kurvastuseks koges ta seda ka lastelaagris viibides. “Siin näen paraku ükskõikset suhtumist nii lapsevanemate kui ka laste hul-gas. Arvan, et see on üsna suur probleem. Ka hoolimist on liialt vähe – peaksime hoolima palju rohkem, kui seda praegu teeme,” arvab Katre.

Aega on alati vähe

Kultuurijuhi töö iseloom on selline, et kuigi ta ise osaleks hea meelega ühes või teises kollektii-vis, kipub selleks aega nappima. Siiski näpistab ta oma tiheda töögraafiku vahelt mõne tunni, et Kabala näitetrupis kaasa lüüa või kantriviiside saatel line-tant-surühmas tantsukingi kulutada. “Käiksin hea meelega ka rah-vatantsu tantsimas ja leiaksin muudki huvitavat, kui vaid ajad klapiksid…,” avaldab ta. Katre kuulub ka Kabala Kultuuri- ja Spordiseltsi ning seltsingusse Kultuurne Kabala.

Järgneb veel pikk leotelu hobidest ja tegevustest, millega ettevõtlik naine tegeleb ja nii tekibki küsimus, et kas 24 tunni pikkusest ööpäevast selleks kõi-geks ikka jätkub. “Mu põhilisteks hobideks on kindlasti käsitöö ja skautlus. Käsitööd armastan ja püüan külastada nii erinevaid

kooli-tusi kui ka ise asja uurida ja uusi tehnikaid proovida. Eriti meeldib heegeldamine, Fimo-massist pisiasjade voolimine ja viltimine, aga põnevaid uusi tehnikaid ar-mastan ka,” loetleb Katre ning hobide loetellu lisanduvad veel jalgrattasõit, ujumine ja korv-pall.

Skautlusega tegeleb ta alates 2006. aastast ning nüüdseks on ta juba kaks aastat juhtinud sal-ka Kõo Koprad. Salga liikmed kohtuvad igal nädalal – ühiselt õpitakse ja saadakse läbi mängu ja tegevuse uusi teadmisi, käiak-se matkamas, laagrites ja loo-duses. Salgajuht Katre eredaim mälestus on eelmisel aastal Tagametsas toimunud skautide suurlaager Tähemets. Tema sõnul oli see vahva kogemus ning ta ootab sama ka järgmi-sest suurlaagrist, mis toimub nelja aasta pärast.

Üksi kultuuri ei edenda

“Asusin Kabalas ametisse 2009. aasta 9. märtsil. Alates sellest päevast on mul selja taga juba väga palju vahvaid ettevõtmisi ja kohtumisi koha-likega ning ka kaugema kandi rahvaga. Mulle tundub, et mind on omaks võetud. Kultuuri- ja

Spordiseltsis nimetati mind juba „peaaegu päris“ Kabala elani-kuks,” mainib ta uhkusega.

Tuleviku osas Katrel veel kindlat nägemust pole. “Mul ei ole plaani selle kohta, millal Ka-balast ära minna ja uus töökoht muretseda. Olen hetkel selle va-likuga rahul ja ei tea, mis tulevik toob,” märgib ta ise.

Rahvamajaga seoses on noo-rel juhatajal aga unistusi palju. Hoone vajab tema sõnul veel remonti – maja välisfassaad ja teisel korrusel asuvad pööningu-ruumid on kehvas seisus. Samu-ti puuduvad majas duširuumid, mis juhataja sõnul võiksid igas rahvamajas olemas olla.

Kohalikku kultuuritemplisse ootab ta aga ikka rohkem ak-

tiivseid, mõnikord ka passiivseid osalisi, kes lööksid kaasa majas tegutsevates ringides, sündmus-tes ja ettevõtmistes.

Arvatavasti poleks ühegi väi-kese rahvamaja juhatajal midagi selle vastu, kui mõnel kenal lau-päevaõhtul esineks tõeline pub-likumagnet, mis saali puupüsti rahvast täis tooks.

“Konkreetseid salasoove mul ei ole. On mõned unistused esinejatest-tegijate osas, keda Kabalas väga näha tahaks. Aga salajastest unistustest rääkides ei pruugi need täituda. Ideid ja pakkumisi ning ettepanekuid ootan ka kohalikelt – ettevõtmi-sed on ikkagi mõeldud paljude jaoks, mitte minu ja maja tar-beks.”

Noor kultuurijuht üksiolemist ei hinda

VIIVIKA LEPPhea tuttav

Hoolimata sellest, et tunnen Katret lähemalt alles paar aas-tat, on siiski tunne, nagu oleks tundunud teda eluaeg. Kui meie lapsepõlved oleksid kat-tunud ajaliselt/ruumiliselt, siis kindlasti oleksin ma üritanud tehe kõik endast sõltuva, et

Katre minu „liivaämbriga ka mängiks“.

Ta on inimene, kellel on palju anda – soe, südamlik ja järjekindel.

Katrega on huvitav maailma-asju arutada. Tal on oskus näha elu erinevaid tahke ja värvitoone ning seejuures leida kõiges mida-gi positiivset.

Oma tööd teeb ta südamega ja seda on hea nautida!

HELI MARTINKabala Lasteaia juhataja, hea sõber

Mina arvan, et seoses Katre ametisseastumisega on Kabala kultuurielu väga palju võitnud. Jaksu ja tahtmist Katrel jagub – ta on kirjutanud väga palju

projekte ja korraldanud palju mitmesuguseid üritusi nii noor-tele kui ka vanadele. Kui varase-matel aastatel polnud siitkandi noortel vaba ajaga eriti midagi peale hakata, siis nüüd toimu-vad laagrid, tantsuüritused, väljasõidud.

Väga tore on seegi, et Katre teeb palju koostööd Türi kultuu-

rimajaga ja Türi Avatud Noor-tekeskusega. Kui varasematel aastatel oli Kabala laulu- ja tant-supeo korraldamine vaid Kabala Rahvamaja õlul, siis nüüd on ap-pi tulnud ka türilased. Igasugune koostöö on ju teretulnud.

Lugesin maakonnalehest ühe peolise kriitikat viimase laulu-päeva kohta, ega saa sellega kui-

dagi nõustuda, sest minu arvates läks üritus igati korda. Eesmärk oligi ju teha tantsuline pidu. Ja kas kirja autor ikka märkas, kui palju oli peol noori?

Katre on väga abivalmis inimene ja tuleb vajadusel alati appi. Ka Kabala lasteaias on te-ma abiga nii mõnigi vahva üritus läbi viidud.

Ülle Kuldkepp


Tähistasime 20. augustil Eesti taasiseseisvumise aastapäeva eri-nevate üritustega, olgu need siis ühtelaulmine või jalgrattamat-kad, ikka meie riigile mõeldes, mis 1991. aastal jälle vabaks sai. Pidupäeva ja rõõmutundmise kõrval hiilis mõttesse aga küsi-mus, kui palju isamaalisust on meie argipäevades ja kuivõrd se-da endale teadvustada oskame. Vabadus ja vaba riik on kalleim aare iga rahva jaoks, nende kest-

ma jäämiseks peame eelkõige noortega tööd tegema. Hetkel tundub, et isamaalisest kasvatu-sest jääb paraku vajaka, igapäe-vaselt väärtustatakse meie riiki ja ajaloolisi tähtpäevi vähe. Ku-hu jäävad vabariigi tähtpäevadel osalemast õpilased, kuhu jäävad õpilasomavalitsused? Koolid on esindatud direktorite näol. Aga just noored, meie tulevik, kelle kohuseks on vaba riiki hoida ja kaitsta, kus te olete? On selge, et

sellistel tähtpäevadel osalemine ei tohi saada noortele käsu kor-ras minekuks. Lapsevanemad, õpetajad, noorsootöötajad – meie peame oskama erinevaid tähtpäevi noortele lahti seletada ja oluliseks muuta!

Kindlasti peame oma riigi kestma jäämiseks tõhustama tööd noorte riigikaitse kas-vatuse osas. Osalesin alles hiljuti reservõppekogunemisel, vestlustest ajateenijatega tege-levate ohvitseride ja allohvit-seridega koorus välja, et seis ajateenijatega on pehmelt öel-des masendav. Tänased noored mehed (loodan, et mitte Türi noored) jäävad tervise osas nõrgaks ja oskus teha lihtsa-maidki asju on olematu. Siin

mängib olulist rolli interneti-ajastu, aga kindlasti ka kodu roll ja suhtumine meie riiki. Ka saavad vallajuhid ja koolid teha senisest aktiivsemat koostööd näiteks Kaitseliiduga. Täna on riigikaitseõpetused koolides X–XI klassides, see võiks aga alata juba põhikoolis.

Töö noortega peab haarama senisest rohkem kogu valda, mitte jääma Türi linna keskseks. Oluline on Türi valla noorte-juhtide töö motiveerimine rin-gitasudest. Meie tänased Türi noored on tublid, nad võtavad osa erinevatest tegevustest, neile on loodud võimalusi vaba aja veetmiseks, kuid soovin, et valla noored nii linnas kui ka külades teadvustaksid endale ka isamaa

tähtsust ja riigikaitse vajalikkust. Türi valla-, haridus- ja noorsoo-juhid, olgem veelgi julgemad/aktiivsemad, kaasamaks oma üritustele vallas tegutsevaid jõu-struktuure!

Paslik on lõpetada president Konstantin Pätsi sõnadega: “Ehkki vaene on see pind, ku-hu saatus on meid paigutanud, kuid sügavale siia oleme me oma juured ajanud. Iga paelõhe, soo-mülka, raba ja liivakingu sisse on meie tahtmise terasjuur puu-rinud. Ja siit ei kisu seda välja miski jõud. Meie isade higiga on see pind siin rammutatud. Meie põlvkonna verega on ta vabaks võidetud. Kogu jõudu pingutades loome me siin oma iseseisvat riiki. Täis rõõmu, jul-

gust, tahtejõudu ja uhkust oma maa ja rahva vastu teeme seda tööd adraga. Aga kui vaja, siis ka mõõgaga.“

Tahtes olla vaba rahvas, ei jää meil muud üle, peame hoidma neid ideaale ja püüdlusi, mis tõid priiuse meie rahvale. Tahame me seda või mitte, see on meie kõigi kohus põlvkondade ees, kes on unistanud enda saatuse üle ise otsustamisest ning võidelnud selle nimel relva või sõnaga. Sõnum vabadusest, vabast riigist ja rahvast ei tohi mattuda argi-elu pisiasjade tolmukorra alla, vaid peab kõlama alati värskelt ja veenvalt. See on tagatis, et suudame oma vabadust kind-lalt hoida nii tänapäeval kui ka tulevikus.

Oleme juba mitu aastat elanud võimaliku euro tuleku otsustus-te ootuses. Nüüdseks on otsu-sed tehtud ja alates 1. jaanuarist 2011 on Eesti Vabariigis kehti-vaks maksevahendiks euro. Ka paljuräägitud vahetuskurss on üheselt selge – 15, 6466 krooni = 1 euro. Ettevalmistusi eurole üleminekuks on tehtud juba mi-tu aastat.

Türi Vallavalitsus on eurole üleminekuks põhimõtteliselt

valmis. Vajalikud raamatu-pidamisprogrammid peavad võimaldama arvestust eurodes ja kroone sisaldavad kehtivad õigusaktid peavad aastavahetu-seks olema ümber vormistatud. 2011. aasta eelarve koostame veel küll kroonides, kuid viima-ses lõpus konverteerime ümber eurodeks.

Mida toob aga euro tulek kaasa tavainimesele? Kindlasti ei ole euro mingi imerohi ja

jätkuvalt sõltub palju meie en-di mõistlikust majandamisest. Emotsionaalselt on muidugi kroonist kui ilusast ja harjumus-pärasest rahatähest ning tema väärtusest raske loobuda. Küll aga loob euro tulek eeldused Eesti majanduse kasvuks. Meie reitingute paranemise on kaasa toonud juba ainult otsused euro kasutuselevõtuks.

Ilmselt ongi osale tava-inimestest kõige raskem uute vääringutega kohanemine. Väheneb ju vääring 15,6466 korda. Kindlasti võtab kohane-mine uue vääringuga palju aega, eriti nendel inimestel, kel praegu veel eurodega otsest kokkupuu-det ei ole. Küll aga soovitan juba aegsasti end vääringu muutusega

harjutama hakata. Juba praegu on kõikvõimalikud hinnakirjad kahes vääringus ja lisaks kroo-nidele tasub kindlasti ennast harjutada eurode reaga.

Sügisel peaksid kõik Eesti leibkonnad saama lisaks muu-dele teavitusmaterjalidele ka eurokalkulaatorid, sest ega kroo-nisummat 15,6466-ga niisama lihtsalt peast ei jagagi. Vähem on probleeme nendel inimestel, kes kasutavad oma igapäeva-tehingute tegemisel erinevaid pangakaarte. Pankades toimub kursi vahetus automaatselt.

Kroonide vahetamine (nii müntide kui paberraha) on tehtud inimestele võimalikult lihtsaks ja võimalus raha va-hetada avaneb varakult – ei ole

mõtet jätta raha vahetust uue aasta esimesteks päevadeks. Ka liiga vara ei ole mõtet raha eurodeks vahetada, sest praegu käib see veel kommertspankade müügikursside alusel, mis ei ole inimesele nii soodsad kui Eesti Panga kurss. Eesti Pank vahetab pärast esimest jaanuari 2011 kroone eurodeks tähtajatult, st niikaua, kuni kellelgi veel kroone on.

Seost hindade muutuse (tõusu, languse) ja euro kasutu-selevõtu vahel on otseselt raske leida – sestap on selle teema ümber väga palju spekulatsioo-ne. Hinnad tõusevad Eestis, sõltumata meie rahvusvaluutast, kuna väikese riigi majandus on seotud tihedalt meid ümbritse-

vate riikidega ja tahes-tahtmata tekkib varem või hiljem ühen-datud anumate efekt: hinnad ning palgatasemed ühtlustuvad. Kindlasti ei saa need olema päris võrdsed, aga lähenevad kindlas-ti. Euro on usaldusväärne raha ja euroalal on madal ja stabiilne inflatsioon, see on ka meie ees-märk.

Täpsemalt saab euro tu-leku kohta lugeda internetist www.euro.eesti.ee

Küsimuste korral võib pöörduda ka Türi Vallavalit-susse otse minu poole, kuna olen Rahandusministeeriumi kontaktisik Türi vallas eu-role üleminekul. Telefonil 3848240 või meiliaadressil [email protected]

Isamaalisest kasvatusest

URMAS PIIGERTTüri vallavolikogu turvalisuse komisjoni liige

Tõstatan selle küsimuse, tea-des, et Eesti kapitalil põhinev kütusemüüja Olerex AS on ostnud Türi linna (Paide tn 1) kinnistu ja ettevõttel on äri-huvi ehitada praegu aedlinna südames asuva vana puumaja asemele teenindusjaam. Minu esimene reaktsioon sellest kuul-des oli: EI. Bensiinijaama koht ei ole kesklinnas, see teema ei

vääri arutamist ja vallavoli-kogu poolt detailplaneeringu algatamist.

Mõeldes ajas tagasi 90ndate algusesse – enda tudengiaega – meenub mulle tänase Tartu linna südames paikneva (Turu tn 6) Statoili teenindusjaama tekkega seonduv. Enne oli sel-le koha peal turg ja linnarahvas käis seal sisseoste tegemas. Ela-

nike vastuseis oli üliterav: korja-ti allkirju, tehti kõik, et jääks alles turg ja Statoili teenindus-jaama Tartu linnasüdamesse ei tuleks. Kõik see toimus 20 aastat tagasi.

Nüüdseks on see minu arva-tes kujunenud üheks parimaks näiteks nüüdisaegsest teenin-dusjaamast linnasüdames. Jaam on kõigi poolt omaks võetud ja moodustab linnaruumiga har-moneeruva terviku, kus naabri-teks on bussijaam, toitlustus- ja majutusasutused koos linnaela-nike korteritega.

Olerexi esindajate poolt on lubatud, et Türi kesklinna loo-dav teenindusjaam saab ehitud

viimase tehnoloogia järgi ja so-bitub üldilmega linnaplaneerin-gusse. Seal saab olema ööpäeva-ringne võimalus keha kinnitada ja tualetti kasutada. Töökohti on lubatud uude loodavasse tee-nindusjaama minimaalselt neli ja kütust hakkavad sealt saama ainult väikesõidukid. Kütuse-firma on valmis igakülgselt arvestama kohalike elanike soo-vide ja ettepanekutega jaama projekteerimisel.

Türi kesklinna teenindus-jaama tekke üle peab otsustama Türi rahvas ja mingil juhul ei ole otstarbekas juba ette välistada avalikku diskussiooni Olerexi teenindusjaama võimalikku

tekke üle planeeritavale asuko-hale. Vallavolikogul on mõistlik anda nõusolek objektile detail-planeeringu algatamiseks. See annab ettevõttele võimaluse hilisemal avalikul planeeringu arutelul kohalikele elanikele projekti tutvustada ja leida sobivaimad lahendused, mis ra-huldaksid ühtviisi nii äriühingu huvisid kui ka elanike soove. Tulenevalt loodava teenindus-jaama asukohast on esitatavad esteetilis-tehnilised tingimused väga kõrged. Tuleb teha riski-analüüs jne.

Olen seda meelt, et kui kasutatakse parimat tehnoloo-giat, täidetakse kõiki nõudeid-

ettekirjutusi, on jaama ehitus planeeritud asukohale võimalik ja läheduses elavate inimeste elukvaliteet ei kannata. Pla-neeringuga (ehitusega) saab Viljandi-Paide tänavate ristmik 1/4 osas uue kaasaegse ilme koos kaubamaja otsa jääva ala korras-tamisega.

Mis täpselt ja kuidas, selgub aga detailplaneeringu käigus. Juhul kui planeeringuga peaks tekkima elanikkonnapoolne tugev vastuseis või mingi muu määrav faktor, saab vallavoli-kogu (tänaseks veel algatamata) detailplaneeringu peatada ja Olerexi teenindusjaama Türi kesklinna ei ehitata.

Kas Türi kesklinn on sobilik koht Olerexi teenindusjaama rajamiseks?

VELLO OHUVallavolikogu liige

Euro tulek on kindel ja mõistlik on ennast juba varakult uue rahaga harjutada

ÜLLAR VAHTRAMÄEAbivallavanem

poliitika

7

Sellel leheküljel saavad soovi korral sõna kõikide Türi vallas KOV valimistel osalenud erakondade ja valimisliidu esindajad.


vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Nii eelmises Türi Rahvalehes ilmunud artikkel “Tankla vaja-likkuse üle peab otsustama rah-vas” kui ka samal teemal Järva Teatajas ilmunud lood on nii mõnda lugejat ajendanud esi-tama õigustatud küsimusi Türi Vallavalitsuse ametnikele. See-tõttu teen lühikese kokkuvõtte. Vast on sellest abi nii asjaajami-se käigu kui ka asja sisu mõist-miseks ning tuge oma arvamuse väljaütlemiseks.

Detailplaneering on täpsustav

Linna ruumilise arengu põhimõtted kavandatakse üld-planeeringuga. Projekteerimise ja ehitamise aluseks on ena-masti vajalik üldplaneeringut täpsustav detailplaneering, millega määratakse konkreetse krundi ehitusõigus, sealhulgas krundi ja ehitise kasutamise otstarve, hoonete arv krundil, suurim ehitusalune pindala ja suurim lubatud kõrgus ning muud krundi kasutamise tin-gimused.

Türi linna ruumilise arengu põhimõtted on fikseeritud Türi valla üldplaneeringus, mis keh-testati 2009. aasta juunikuus. Üldplaneeringu seletuskirja ja jooniseid saab vaadata di-gitaalselt Internetis Türi valla kodulehel www.tyri.ee kata-loogi “Valla juhtimine” alam-kataloogis “Üldplaneering”. Paberkandjal on üldplaneering kättesaadav Türi Vallavalitsuse tööajal majandus- ja planeerin-guosakonnas.

Üldplaneeringu kohaselt on Türi linnas määratletud nn keskuseala, mis ulatub Kohtu tänavast piki Paide ja Viljandi tänavat raudteeni ning Vaba-duse tänavast piki Tallinna ja Hariduse tänavat Kooli puies-teeni, hõlmates peatänavaid ääristavad krundid, avalikud haljasalad ja pargid.

Paide tänav 1 asuv krunt, millele taotletakse tankla ka-vandamist, paikneb Türi linna keskusealal.

Üldplaneeringu järgi on keskuseala mõeldud eeskätt kaubanduse, teeninduse ja vaba ajaga seonduvate asutuste ja et-tevõtete, samuti ka alakorrusel paiknevate teenindusruumide-ga elamute rajamiseks. Eraldi on üldplaneeringus rõhutatud, et keskusealale ei kavandata liikluskoormust suurendavaid ja võimalikku keskkonnaoh-tu kujutavaid objekte, nagu näiteks tanklad, autopesulad. Nimetatud tingimus lähtub üldplaneeringu eesmärgist vähendada liikluskoormust Türi kesklinnas. Sama eesmärki täidab ka Türi ümbersõidutee kavandamine üldplaneeringus.

Lisaks üldplaneeringule, mis määrab üldised arengu-suunad, kehtib Türi linna kesk-osas, sealhulgas Paide tänav 1 krundil 2003. aastal koostatud detailplaneering. Sellekohaselt on osale tänasest Paide tänav 1 krundist kavandatud 27-ko-haline parkla ja osa krunti ette nähtud hoonestamiseks kuni 3-korruselise hoonega. Krundi kasutusotstarve võib olla 50%

ärimaa ja 50% elamumaa. Planeerimisseaduse koha-

selt võib iga isik teha planee-ringu koostamise algatamise ettepaneku.

Türi Vallavalitsusele ongi laekunud detailplaneeringu al-gatamise ettepanek kavandada Türi kesklinna teenindusjaam ja tankla. Sellise avalduse lae-kumine kohustab haldusorganit läbi viima haldusmenetluse, mis lõpeb haldusorgani otsusega avalduses taotletu kohta. Hal-dusorganiks, kes antud küsi-muses otsuse peab langetama ning haldusakti andma, on Türi Vallavolikogu, kuna ettepane-kus nimetatud eesmärk eeldab üldplaneeringuga vastuolus ole-va detailplaneeringu algatamist. Niisuguse detailplaneeringu, millega soovitakse muuta kehti-vat üldplaneeringut, algatamise või mittealgatamise otsustamise pädevus on Türi Vallavolikogul.

Täpselt sama küsimust on arutatud ka 2006. aastal, kui kütusefirma taotles detail-planeeringu algatamist Türi linnas Paide tn 1 kinnisasjale autokütuse tankla rajamiseks. Tollane vallavolikogu koosseis keeldus niisuguse detailplanee-ringu algatamisest, sest tankla rajamine ei toeta Türi kesklinna miljöö väljakujunemist.

Otsustab volikogu

Käesolevaks ajaks on nüüd kehtiva Türi valla üldplanee-ringu kohaselt tankla rajamine kesklinna selgesõnaliselt välis-tatud. Samuti jätkub kehtiva kesklinna detailplaneeringu realiseerimine – on rajatud kesklinna park, hoonestatud Paide ja Hariduse tänavate ristmiku ääres asuv krunt, Ida Regionaalne Maanteeamet kavandab kesklinnas asuva rii-gimaanteede ristmiku rekonst-

rueerimist ringristmikuks. Tuginedes planeerimis-

seadusele ja kehtivale Türi valla üldplaneeringule, ei ole Türi Vallavolikogul kohustust taotletava detailplaneeringu koostamist algatada. Juhul, kui Türi Vallavolikogu leiab, et üldplaneeringut muutva detail-planeeringu algatamine ei ole põhjendatud ega vajalik, võtab volikogu vastu otsuse detailpla-neeringu mittealgatamise kohta Sel juhul ei tekigi täiendavat avalikku arutelu, vaid kinni-tatakse juba üldplaneeringus sätestatut ja Türi linna kesku-sealale tankla kavandamiseks detailplaneeringu koostamist ei algatata.

Kui aga volikogu leiab, et Türi kesklinna tankla planee-rimise küsimus väärib siiski veelkordset kaalumist, võib ta algatada üldplaneeringut muut-va detailplaneeringu koosta-mise. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine on erandlik ning selle vajadus peab olema põhjendatud.

Detailplaneeringu koos-tamise algatamine ei tähenda koheselt selle kehtestamist. See on sõnumiks, et tankla rajamise küsimuses avatakse avalik arutelu, mis omakorda annab võimaluse, et kesklinna tanklat siiski kavandatakse. Ni-metatud küsimuse arutamine ja detailplaneeringu koostamise algatamise või mittealgatamise otsustamine on kavandatud Türi Vallavolikogu septembri-kuu istungile.

Kõigil, kel on selgeid seisu-kohti ja asjalikke mõtteid Türi kesklinna tankla kavandamise küsimuses, palun neist selge-sõnaliselt teada anda Türi Valla-volikogu liikmetele. Just nemad langetavad lõpuks otsuse, mis saab edasi sellest kirgi kütvast ja juba üsna pika habemega loost.

Vallavolikogu otsustab tankla saatuse

ENE MÄGIplaneeringuspetsialist

Oisu Rahvamaja sai invatee Oisu Rahvamajale ligi 165 000 krooni eest valminud invatee paran-dab oluliselt liikumispuudega inimeste ja eakate pääsemist majja.

Oisu rahvamaja juhataja Piret Lai andis teada, et ehitustöid teos-tas Vekmari OÜ ja selle käigus paigaldati uued plaadid ka rahvamaja välistrepile.

Invatee ehitamist rahastas Regionaalsete Investeeringutoetuste andmise programm läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse. Valla omaosalus selles oli 15% ehk ligi 25 000 krooni.

Oisu Rahvamajas toimub palju erinevaid üritusi, koosolekuid, bankette, vastuvõtte, teatrietendusi ja invatee olemasolu on majale väga vajalik. Oisu mõis (praegune Oisu rahvamaja hoone) püstitati 1851. aastal. Alates 1989. a täidab endise Estonia kolhoosi kontor-kultuurimaja rahvamaja funktsiooni.

SILVI LUKJANOVvallavanema nõuniku asendaja

Muuseumraudtee detailplaneeringTüri Vallavolikogu 25. juuni 2008 otsuse nr 51 alusel kavandatak-se Türi muuseumraudteed Türi linna Jaama tänava äärsele raudtee-maale. Detailplaneeringut koostab OÜ ERKAS Pärnu Instituut, kes tutvustab Türi muuseumraudtee detailplaneeringu lähteseisukohti ja valminud eskiisi avalikul arutelukoosolekul 14. septembril kell 16.30 Türi Vallavalitsuse haldushoone II korruse saalis aadressil Türi linn, Kohtu tänav 2.

Detailplaneeringu lähteseisukohad on avaldatud Türi valla kodu-lehel www.tyri.ee kataloogi “Ehitus ja planeerimine” alamkataloogis “Detailplaneeringud”. Samal aadressil saab alates 13. septembrist tutvuda ka eskiisiga. Planeeringu koostamise ajal võib iga isik esitada küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta kirjalikult Türi Vallavalitsusele aadressil Kohtu tänav 2, Türi või e-posti teel [email protected].

ENE MÄGIplaneeringuspetsialist

Prügiveost vallasAlates 1. septembrist on Türi vallas jäätmevedaja AS Veolia Keskkon-nateenused. Jäätmevedaja saadab kõigile lepingud, kus on kirjas kon-teineri mahud, vedamise graafik ning hinnakiri. Jäävad kehtima kõik varem kokkulepitud prügiveo tingimused. Täpsem teave ja prügiveo-graafik kodulehel www.tyri.ee alapunktis keskkond/jäätmemajandus.

URMAS KUPPmajandus- ja planeeringuosakonna juhataja

Metsaküla saab puhta joogivee Türi vald taotles Sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus ra-ha Metsaküla veetorustiku kordategemiseks. Esimeses voorus saadi raha ja tehti korda veetorustik küla ühes pooles ning juunis saadi raha veetorustiku väljavahetamiseks küla teises pooles. Veetorustiku vahe-tustöid teostab OÜ Türi Vesi, kes loodab need lõpetada augustis. Vee-torustiku väljavahetus tagab puhta joogivee Metsaküla 12 majale.

Kirnas on algamas vee- ja kanali-satsioonitorustike ehitus Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas Türi valla pro-jekti Kirnas maanteeääres olevatele majadele vee- ja kanalisatsiooni- torustike ehitamist 1,3 miljoni krooniga Energeetik Urve Meeritsa sõnul on ehitusleping sõlmitud avaliku hanke parimaks pakkujaks osutunud OÜ-ga Välistrasside Ehitus ning projekt on saadetud kinni-tamiseks Maanteeametile. Nii kui saadakse kooskõlastus, alustavad ehitajad tööd.

Projekti raames ehitatakse trassid inimeste krundi piirideni ja ela-nikel palutakse mõelda, kuhu nad tahavad oma krundil ühenduskae-vu saada. Ehitustöödega loodetakse alustada septembri teisel nädalal.

Taikse kanalisatsiooni ehitus on ajutiselt seiskunudKuigi Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas Türi valla projekti “Taikse kanalisatsiooni parendamine” rohkem kui 717 000 krooniga ja suurem osa sellest on juba tehtud, on tööd praeguseks mõneks ajaks peatatud.

Tööde jätkamiseks on vaja Maanteeameti kooskõlastust, et ühenda-da kanalisatsioon mõlemal pool teed asuvatel majadel. Kohe, kui leping sõlmitud, viiakse tööd lõpuni ja kõik 12 maja saavad kanalisatsiooniga

liitumise võimaluse. Projekti raames ehitatakse trassid inimeste krundi piirideni ja elanikel palutakse mõelda, kuhu nad tahavad oma krundil ühenduskaevu saada. Tööd loodetakse lõpetada septembri lõpuks.

URVE MEERITSenergeetik

Surma registreerimine

Surma registreerivad valla- ja linnavalitsused ning maava-litsused (põhjendatud vajadusel ka Eesti välisesinduse konsu-laarametnik) ning surmakanne koostatakse perekonnaseisu-asutuses, kellele sellekohane avaldus esitatakse. Perekonna-seisuasutus registreerib surma 3 tööpäeva jooksul surma regist-reerimise avalduse saamise päe-vast arvates. Surma registreerib Eesti perekonnaseisuasutus, kui isik sureb Eestis. Samuti

siis, kui välisriigis surnud isiku viimane elukoht oli Eestis või välisriigis surnud isikul oli Eesti kodakondsus ja kui surm ei ole juba registreeritud välismaal.

Kui isik tunnistati surnuks kohtumääruse alusel, registree-rib surma kohtu asukohajärgne maavalitsus. Avaldus surma registreerimiseks tuleb esitada 7 päeva jooksul isiku surmapäe-vast või isiku surnult leidmise päevast arvates. Avalduse võib esitada surnu abikaasa, sugu-lane, hõimlane, isik, kes elas koos surnud isikuga, raviasu-tuse juht, politseinik või muu ametnik. Surmast seadusega

ettenähtud tähtaja jooksul tea-tamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga 60 kuni 6000 krooni (3.83-383.47 eurot) või arestiga.

Surmakande tegemiseks tuleb perekonnaseisuasutuse-le esitada: 1) arstlik surma-teatis või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks kuulutamise kohta: 2) surnud isiku pass ja ID-kaart, kui isi-kul on mõlemad isikut tõen-davad dokumendid, siis nii pass kui ka ID-kaart. Surnu isikut tõendava dokumendi võtab perekonnaseisuamet-nik avaldajalt ära. Avaldajale

väljastatakse tema soovil surma registreerimise kohta surmatõend. Surmatõendit ei väljastata surnult sündinud lapse kohta. Surnult sündi-nud lapse surma tõendab arst-lik surmateatis ja selle kohta surmatõendit ei väljastata.

Surmakande koostamine ja esmase tõendi väljaandmi-ne on riigilõivuvaba. Korduva surmatõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu 50 kroo-ni (3.20 eurot).

LII LAANEMETSvallasekretär

Muudatustest uues perekonnaseadusesAlgus juulikuu Türi Rahvalehes

Järgneb septembrikuu Türi Rahvalehes

9TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

Veeprojektitööd jätkuvad“Türi linna ühisvee- ja kanalisat-sioonivõrgu rekonstrueerimise ja laiendamise” projekti juhi Jan Raudsepa (pildil) sõnul kulge-vad tööd plaanipäraselt. Augustis jätkuvad mõõdistus- ja projektee-

rimistööd, mis lõpevad kogumahus h i l j e m a l t novembris. Töid teostab AS Merko Ehitus. Esi-

meste kaevetöödega loodetakse alustada septembris eeldatavasti Raadiojaama, Heina ja Ristiku tänavatel, kuhu rajatakse vee- ja kanalisatsioonitorustik ning üks väikese võimsusega reovee üle-pumpla.

Augustis on AS-i Maves teos-tatud uuringute käigus selgunud, et Türi linna uue veehaarde asu-kohaks võib jääda Tolli metsas väljavalitud koht. AS Mateko (AS MAVES alltöövõtja) kaas-abil on valminud osaline kergka-tendiga ligipääsutee veehaarde piirkonda. Jätkuvad tööd ühe töötava puurkaevu rajamiseks ning põhjaveevaru kinnitami-seks Põhjaveekomisjonis.

Septembris kuulutakse pro-jekti raames läbiviidavatest han-getest välja hange survepesuauto soetamiseks.

TÜRI VALLAVALITSUS

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Ujula avatakse 13. septembrilTüri Vallavalitsus ja Türi Ujula OÜ leppisid kokku, et Türi ujula on külastajatele avatud alates 13. septembrist kuni 30. aprillini. Järgmise aasta mais toimuvad ujulas vaid ujumistreeningud ja kord nädalas on eakatel võimalus käia ka saunas.

Vastavalt saavutatud kokkuleppele tellib Türi Vallavalitsus käes-oleval aastal ujumisteenust täiendavalt 200 000 krooni eest (lisaks eelarves kinnitatud 638 218 kroonile). Järgmise aasta esimese viie kuu jooksul kulu valla raha ujumisteenuse tellimiseks 500 000 kroo-ni. Türi Vallavalitsus peab jätkuvalt mõistlikuks ujula munitsipalisee-rida ning pooled leppisid kokku, et läbirääkimised ujula munitsipali-seerimiseks jätkuvad.

Osaleti maakonna külade päeval Registreerimisandmete järgi osales 31. juulil Prandi allikatel toimu-nud Järvamaa 11. külade päeval Türi vallast 77 inimest. Esindatud olid Kirna, Metsaküla, Pala, Särevere, Türi-Alliku, Karjaküla, Poaka ja Änari külad ning ka Türi linn. Üheks oluliseks osalejaks oli ka or-kester Türi, kelle rütmikat muusikat sai kuulata nii rongkäigus sam-mudes kui ka lava pealt. Kokku osales sel korral külade päeval üle 500 inimese. Järgmine Järvamaa külade päev toimub 2012. aasta suvel Järva-Jaani vallas.

Arendusspetsialist on valitudTüri Vallavalitsuses alustas 24. augustist arendusspetsialistina tööd Liina Lehis, kes valiti välja 29 kandidaadi seast.

Spetsialisti valiku tegi Türi vallavanema käskkirjaga moodustatud komisjon esitatud dokumentide ja vestlusvooru põhjal. Liina Lehis on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli ja omandanud magist-rikraadi Tartu Ülikoolis. Järva Maavalitsuses töötades viis ta ellu kultuuri- ja noorsoopoliitikat ning juhtis valdkonna arengukavade ja projektide koostamist maakonnas. Arendusspetsialisti kontaktid 384 8238, 5333 1261, [email protected]

Vald müüb kortereid ja kinnistuidTüri vallavalitsus võõrandab otsustuskorras eelläbirääkimistega pak-kumise teel kinnistud Türi linnas Roheline tn 5, Türi vallas Laupa külas endine õpetajate maja ja Türi linnas Mäe tn 22 ning korteri-omandid Türi linnas Telliskivi tn 4-7, Kabala külas Pärna tn 10-8 ja Arkma külas korter nr 8, korter nr 7 ja korter nr 6.

Eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega on võimalik tutvuda Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815 (Signe Tõõtsu).

Müügis on mitmed sõidukidTüri Vallavalitsus kuulutab välja suulise avaliku enampakkumise val-lale kuuluvate sõidukite võõrandamiseks. Enampakkumine toimub 20. septembril kell 16.00 vallamaja III korruse saalis.

Enampakkumisel on sõiduauto Nissan Almera 1,6GX, re-gistreerimismärk 105 MCI, registreeritud 11.05.2000, sõiduauto Skoda Felicia 1,6LXI, registreerimismärk 847 BAG, registreeritud 29.12.1998; veoauto GAZ 52-04, registreerimismärk 025 ADH, registreeritud 01.01.1984; veoauto GAZ 52-04, registreerimismärk 030 AJH, registreeritud 18.12.1980; veoauto GAZ 53-14, regist-reerimismärk 935 AHT, registreeritud 1990; traktor JUMZ 6KL, registreerimismärk 3625EK, registreeritud 1985.

Enampakkumise tingimustega on võimalik tutvuda Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi Vallavalitsusekantseleis. Täienda-vat infot saab telefonil 384 8249 või 512 1815 (Signe Tõõtsu).

Vald toetab esimesse klassi astujaidKa tänavu maksab Türi vald 1. klassi õpilastele kooli alustamise toe-tust 1000 krooni lapse kohta.

Kooli alustamise toetust makstakse ühele vanemale üks kord lapse põhihariduse omandamise alustamisel Türi valla koolis. Toetust makstakse ka lapsevanemale, kelle lapse elukoht rahvastikuregistris on Türi vald, kuid kelle laps alustab põhihariduse omandamist mõne muu kooli esimeses klassis ja lapse õpingud väljaspool Türi valda on põhjendatud.

Toetus määratakse pärast õpilaste nimekirjade kinnitamist ja makstakse lapsevanema avalduse alusel. Avalduse vorm on kättesaa-dav Türi valla koduleheküljel www.tyri.ee ning iga kooli kantseleis. Avalduste esitamise tähtaeg on 10. september.

Menetlustoimingute lihtsustamiseks palub vallavalitsus taotlused võimalusel täita kooli juures (hea päev selleks on näiteks 1. septem-ber), sel juhul saab iga kool esitada taotlused korraga vallavalitsusele.

Kooli alustamise toetuste määramisega tegeleb Türi Vallavalitsuse sotsiaalosakond. Toetus kantakse taotleja pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks 2010.

SILVI LUKJANOVTüri vallavanema nõuniku asendaja

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada koolitransporti haridusasutusse ja tagasi. Türi vald on seda ülesannet täitnud tasuta sõidu võimaldamisega ühistranspordis, tasuta sõidu õigust tõendava kaardi väljas-tamisega, vallapoolse organi-seeritud koolitranspordiga või sõidukulu hüvitamise kaudu nendele õpilastele, kellel ei ole võimalik kasutada koolisõiduks ühistransporti ja kelle koolisõi-tu ei ole Türi vald korraldanud muul viisil.

Tasuta sõidu kaart

Tasuta sõidu kaart on MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Kes-kuse (edaspidi JÜTK) väljasta-tud dokument, mis annab Eesti rahvastikuregistri alusel Türi vallas elavale õpilasele õiguse sõita igal koolipäeval ühistrans-pordiga ühe sõidu kodust õppe-asutusse ja tagasi koju tasuta. Türi valla üldhariduskoolide õpilastele ühistranspordis tasu-ta sõiduks kaartide väljastamise ning kooli ja koolist koju sõit-miseks tehtud kulu hüvitatakse Türi valla eelarvest.

Sõidukaarti võib taotleda Türi vallas elav Türi valla üldha-riduskooli õpilane, kelle jalakäi-mise koolitee on pikem kui 3 km ning kodu ja kooli vahel sõidab koolikorralduslikult sobiv ühis-transport. Sõidukaart on kehtiv ainult koos õpilaspiletiga.

Sõidukaarti vajavad õpilased selgitab õppeaasta alguses välja õppeasutus, kus õpilane õpib, ja edastab andmed nii elekt-rooniliselt kui ka paberkandjal Türi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonda. Ametiasutu-se haridus- ja kultuuriosakond koostab õppeasutuste esita-tud taotluste alusel JÜTKile sõidukaartide väljastamiseks koondtaotluse. JÜTK väljastab Türi valla õpilastele sõidukaar-did ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakonna koostatud taotluse alusel üldjuhul kahe nädala jooksul alates õppeaasta algusest. Türi valla õpilastele sõidukaartide taotlemise eest JÜTKist ning nende õigeaegse kättetoimetamise eest õppeasu-tustesse vastutab ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakond. Õpilane saab sõidukaardi õppe-asutusest, kes kaardi taotles.

Õppeasutusele esitatud sõidukaardi väljastamiseks vajalike andmete õigsuse ja täpsuse eest vastutavad õpilane ja lapsevanem. Õpilased saavad ilma sõidukaardi ja õpilaspileti-ta ühistranspordis sõita kuni 15. septembrini 2010.

Sellest kuupäevast alates tuleb kõigil õpilastel, kel sõidu-kaarti ette näidata ei ole, osta sõiduks üksikpileteid. Et sõidu-kaart kehtib ainult koos õpilas-piletiga, tuleb õpilaspilet koolile õigel ajal pikendamiseks anda.

Tasu õpilaspileti väljastamise eest koolil õigus küsida ei ole.

Sõidukaarti taotleb Türi vallas igal aastal umbes 400 õpilast ning tähtajad andmete esitamiseks ning taotluste kontrollimiseks-vormistamiseks ja kaartide väljas-tamiseks on lühikesed ning igaühe omapoolse ülesande õigeaegsest täitmisest sõltub omakorda teise inimese töö. Seetõttu palume oma kohustused endale täpselt selgeks teha ning andmed õige-aegselt esitada.

Sõidukulu hüvitamisest ja õpilastranspordist

Vanemad, kes oma lapsi isikliku sõiduautoga kooli ja/või koolist koju sõidutavad ning tekkinud kulu vallaeelarvest hüvitamist soovivad, peavad selle aluseks olevad asjaolud eelnevalt vallavalitsusega koos-kõlastama. Kooskõlastamata sõidukulu hüvitamise taotlusi üldjuhul menetlusse ei võeta. Kooskõlastuse avalduse vorm on kehtestatud koos määrusega ning see on koos määrusega kättesaadav valla veebilehel. Kui millelegi on kehtestatud konk-reetne vorm, siis tuleb avaldus selle vormi kohaselt ka esitada, st täita kõik vormil nõutud väljad. Tähtaeg nende avalduste esitamiseks on 17. september. Vastused (kooskõlastused) teeb vallavalitsus avaldajatele teata-

vaks septembri viimase nädala jooksul kirja teel.

28. mai Türi Rahva-lehe vahendusel pöördume lapsevanemate poole, et kõik hoolega läbi mõtleksid, kuidas nende laps järgmisel õppeaastal kooli saab, ning kui selgub, et kooli ja kodu vahel tõepoolest puudub kooli õppekorraldusega sobiv ühistransport, annaksid sellest vallavalitsusele teada juunikuu jooksul. Pöördumine kehtis kõikide vanemate suh-tes, seega ka nende, kelle laste koolisõitu vald juba aastaid on korraldanud. Pöördumisele reageeris kolm inimest. Vallava-litsus eeldab, et seega sobib üle-jäänutele sama korraldus, mis ka eelnevatel aastatel või ei vaja nad vallapoolset korraldatud õpilastransporti enam üldse.

Sellest tulenevalt on 2010/11. õppeaasta vallapoolne koolitransport korraldatud eel-nevate aastate praktikale ning kehtinud marsruutidele tugine-des. Kuna osal marsruutidest on vedaja muutunud, siis võivad marsruutide kellaajad septembri esimeste nädalate jooksul pisut muutuda ning muudatused tuleb sõitjal kokku leppida juba otse teenuse osutajaga.

Vaata graafikut 12. lehe-küljelt.

TÜRI VALLAVALITSUS

(Täismahus teksti saab lugeda www.tyri.ee/haridus - toim.)

Koolitranspordi korraldusest

• Muutis Türi valla 2010. aas-ta eelarvet, muudatustega Türi valla 2010. aasta eelarve on ava-likustatud Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee • Võttis Türi valla projekti „Türi linna ühisveevõrgu ja -kanalisat-sioonivõrgu rekonstrueerimise ja laiendamise projekt” Türi val-la omafinantseerimiskohustuse täitmiseks laenu summas kuni 2 039 876,46 eurot (kaks miljonit kolmkümmend üheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus eurot ja nelikümmend kuus eurosenti). See on Eesti krooni vääringus kuni 31 917 131 (kolmkümmend üks miljo-nit üheksasada seitseteist tuhat ükssada kolmkümmend üks) krooni.• Algatas isikliku kasutusõiguse seadmise Türi valla kasuks Türi linnas Mäekalda põik 1, Mäe-kalda põik 4, Mäekalda põik 5 ja Mäekalda põik 6 kinnisasjade maa sisse paigaldatud Türi val-lale kuuluva ühiskanalisatsioo-ni vabavoolse torustiku kaudu avaliku ühiskanalisatsiooni-teenuse osutamiseks, torustiku hooldamiseks ja remontimiseks torustiku kaitsevööndi ulatuses; Türi linnas Mäekalda põik 1, Mäekalda põik 3, Mäekalda põik 5, Mäekalda põik 7 ja Tiigi tänav 2 kinnisasjade maa sisse paigaldatud Türi vallale kuulu-

va reovee kanalisatsioonikollek-tori vabavoolse torustiku kaudu avaliku ühiskanalisatsiooni-teenuse osutamiseks, torustiku hooldamiseks ja remontimiseks torustiku kaitsevööndi ulatuses ning Türi linnas Tiigi tänav 2 kinnisasja maa sisse paigaldatud Türi vallale kuuluva sademevee kanalisatsioonikollektori vaba-voolse torustiku kaudu avaliku ühiskanalisatsiooniteenuse osu-tamiseks, torustiku hooldami-seks ja remontimiseks torustiku kaitsevööndi ulatuses. • Kehtestas Türi vallas Lokuta külas asuva Õunapuu katastri-üksuse detailplaneeringu. • Otsustas taodelda riigilt tasu-ta Türi valla omandisse andmist Türi linnas Staadioni tänava ääres asuva jalgpallistaadio-ni maad, mille üldplaneerin-gus kavandatud sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa ja mille suurus on ligikaudu 34700 m².• Kinnitas hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korra.• Kinnitas Türi Põhikooli põhi-määruse• Kinnitas Türi Ühisgümnaa-siumi põhimääruse• Muutis Türi Vallavolikogu 28. detsembri 2005 määrust nr 13 „Toimetulekutoetuse määrami-seks jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste ku-

lude piirmäärad“ • Kooskõlastas OÜ Puurvesi rajatava puurkaevu asukoha aadressil Järvamaa, Türi vald, Laupa küla, Kuivati maaüksus. Rajatava puurkaevu tootlikkus on 2 m3. • Volitas kohalikku omavalit-sust täitma veeseadusest tulene-vaid ülesandeid.• Muutis Türi Vallavalitsuse struktuuri ja moodustas Türi Vallavalitsuse haridus- ja kul-tuuriosakonda nooremamet-nike ametigruppi haridus- ja kultuuriosakonna juhataja abi ametikoha.• Võttis Türi vallale varalise ko-hustuse seoses EAS-ilt toetuse taotlemisega Türi Gümnaasiu-mi õppehoone III korruse ai-neklasside rekonstrueerimiseks. Toetuse saades kaetakse 2011. aasta vallaeelarvest omaosalu-se kulu.• Katkestas Türi valla vallasise-se linna linnapea statuudi ja lin-napea tegevusega seotud kulu hüvitamise korra esimese luge-mise ja määras eelnõu juhtivaks komisjoniks eelarve- ja arendus-komisjoni.• Eelnõu koostaja Otto Maa-mägi võttis tagasi oma eelnõu Türi Vallavolikogu linnaelu ko-misjoni moodustamine.

SILVI LUKJANOVTüri vallavanema nõuniku asendaja

Vallavolikogu augusti istungi kokkuvõte


sport

Türi Rattapoe seeriavõistlu-se neljas etapp viis võistlejad Kõrgessaare künklikele rada-dele. Selle hooaja kõige raske-mad sõidud meelitasid starti 70 võistlejat. Kohal olid kõiki-de võistlusklasside esikohapre-tendendid ning esmakordselt seeriavõistluste ajaloos ka noor-ratturid Kuusalu rattaklubist. Võistlus pakkus kõike, mida rat-taspordilt oodata võiks: oli tihe-dat rebimist lõpusirgel, soolosõi-te, tehnilisi probleeme ratastega ning meeletut tagaajamist lõpu-meetriteni. Nii mõneski võist-lusklassis selgus hooaja parim.

Kuni kuueaastaste poiste ja tüdrukute võistlusklassis on tänavu teistele püüdmatu Raymond Holm Türilt, kes sai juba neljanda järjestikuse etapivõidu ning kindlustas sel-lega ka esikoha üldarvestuses. Sama kindlalt hoiab teist kohta Reesi Orupõld Eidaperest. Meie poisid Samuel Beekmann ja Ove-Rasmus Radala selgitavad kolmanda koha omaniku viima-sel etapil.

7–10aastaste poiste tänavu-ne võistlus on kujunenud Kren Kase soolosõiduks. Neli esikohta neljalt etapilt tagas ka temale en-ne viiendat osavõistlust esikoha omas vanusegrupis. Kuigi And-res Viidikas juunior pidi Kõrges-saares leppima alles neljanda kohaga, on tema teine koht hooaja kokkuvõttes kindel. Sa-maealiste tüdrukute arvestuses

läheb kaksikvõit õdedele Jala-katele Albust. Anni tuli võitjaks Kõrgessaares ning on eelnevate etappide tulemuste põhjal teis-tele püüdmatu. Aiki oli küll nel-jandal etapil kolmas, aga sellest piisas hooaja kokkuvõttes teise koha kindlustamiseks. Meie Lisette Kaasiku peab kolmanda koha saavutamiseks viimasel etapil tugevalt pingutama.

11–14aastaste noormeeste arvestuses lähevad viimasele etapile võrdse 114 punktiga Vändra poisid Kert Kivistik, kes oli esimene Kõrgessaares ning Karl-Arnold Vendelin. Mõlemal on kaks etapivõitu ning kaks teist kohta. Neidude arvestuses võitis neljanda etapi Tene Must,

kes juhib ka üldarvestuses Maire Liidleini ees. Võitja selgub vii-masel etapil.

15–18aastaste noormeeste vanusegrupis võitis etapi Peeter Tarvas juunior Raplast meie Alar Nõmmiku ees. Üldarvestuses juhib enne viimast etappi Alar Olavi Allase ees. Üldvõitja sel-gitamisse võib sekkuda ka etapil kolmas olnud Silver Lehemets Vändrast.

Meeste põhiklassis võitis Kõrgessaares Andres Laaniste Koerust oma klubikaaslase Aivar Lagenõmme ees. Meeste üldlii-der Raido Saar oli Kõrgessaare etapil pahuksis võistlusrattaga. Tehniliste viperuste tõttu tuli paidekas esimeselt ringilt alles

kaheksateistkümnendana. Tugeva sõiduga tõusis Raido lõpuks neljandaks ning sellest piisas ka üldesikoha kindlusta-miseks. Meie meestest võivad kolme parema hulka jõuda nii Kristjan Männa kui ka Raivo Kaasiku. Naiste põhiklassis on kindel liider nelja etapivõiduga Jana Matvejeva Ahulast. Sama kindlalt hoiab läbi hooaja teist kohta Tiina Nõmmik. Mailis Petrovitsil on head võimalused lõpetada hooaeg kolmanda kohaga.

40–49aastaste meeste võist-lusklassis on kõikidel etappidel võidutsenud Ivo Mölder Järva-Jaani mehe Teet Kallakmaa ees. Enne viimast etappi hoiab kolmandast kohast kinni Vello Lillipuu.

Meeste kõige vanemas võist-lusklassis võitis neljanda etapi Peeter Tarvas seenior Raplast meie Arved Mägi ees. Üld-esikoha on aga kindlustanud Kõrgessaares viiendaks tulnud Jüri Ellram Imaverest. Järgnevad kohad selguvad viienda etapi tulemuste põhjal.

Rattakrossi hooaeg Türil lõpetatakse 26. augustil Türi te-hisjärve ja lauluväljaku ümbruse radadel.

Rattaspordiüritusi Türil toe-tavad Türi Rattapood, Kultuur-kapital, Türi Vallavalitsus ning aktiivsed inimesed.

MATI SADAMTSKL juhatuse esimees

Krossiratturite hooaeg on jõudnud lõpusirgele

Järvamaa vibulaskjad saavuta-sid esikümnekohtiSaksamaal Dahnis maastikuvibulaskmise MMil võistelnud Järva-maa vibulaskjad saavutasid esikümnekohti, arvestades meeste-klasside ülisuurt osalejate arvu on mõlemad tulemused maini-misväärsed.

Oma klassis mahtusid meeste arvestuses esikümnekohtade-le Järvamaa Amburite Klubi esindanud sportvibulaskja Guido Kitsingi (7. koht, 43 laskjat) ja sportplokkar Evert Ressar (6. koht, 94 laskjat). Juunioridest lõpetasid viienda kohaga Gert-Kardo Kitsingi sportvibuklassis ja jahiplokiklassis Harald Astok.

Kokku osales maastikulaskmise MMil 22 eestlast.Maastikulaskmises tuli eestlannast pikavibulaskja Katrin

Virula kolmandat korda maailmameistriks. Esiviisikus oli neli eestlannat – teisele kohale tuli Inge Sirkel-Suviste, neljandaks Triin Kent ja viiendaks Monika Hõim. Kolmandale kohale tuli mullune maastikulaskmise Euroopa meister Urte Paulus Aust-riast. Kokku osales naiste pikavibuklassis 18 laskjat.

Teise maailmameistritiitli tõi Eestile vastukaar jahivibuklassis osalenud juunior Reinhold Mutli, juunioride pikkvibuklassis ja-gasid kohad omavahel eesti poisid – kolmandaks selleaastaseks eestlasest maailmameistriks tuli Carl Robert Taimla ja teiseks jäi Marko Neider.

Meeste pikavibulaskjatest tuli maailmameistriks soomlane Jarkko Lehtinen, Eestit esindav Steve Morley saavutas teise ko-ha. 2008. aastast maailmameistrina valitsenud Ülar Teppo jäi sel aastal kuuendaks.

TR

Türi ujula saatus selgusSellise pealkirja all ilmus maakonnalehes Järva Teataja artikkel, mis andis lühikese informatiivse ülevaate ujula saabuvast hoo-ajast. Järva Teataja internetikommentaare jälgides tuleb aga tun-nistada, et klientide jaoks veel selgust pole. Olgu siis alljärgnevalt kõik pisut detailsemalt lahti kirjutatud.

Nagu eelnevatel hooaegadelgi, jätkuvad lasteaialastele ja alg-klasside õpilastele ujumise algõpetuse tunnid, ujumistreeningud nii algklassiõpilastele kui ka edasijõudnutele ja juba populaarsust võitnud mängutunnid vees. Samuti jätkuvad vesiaeroobika ja ea-kate vesivõimlemine, bodyshapingu ja Tai-Chi treeningud, line-tants ning jõusaal ootab oma vanu ja uusi külastajaid. Lahtiolekuajad jäävad tavakliendile põhimõtteliselt samaks. Saab käia ka päe-vasel ajal ujumas ja pesemas. Sauna- ja ujumisteenust pakume argipäeviti kella 18–22ni, reedest pühapäevani 14–22ni. Kel soovi ainult sauna külastada, saab seda teha ka argipäeviti kella 18–22ni 40 krooni eest.

Kuna kütte-, vee- ja elektrihind on tõusnud, peame tõstma piletihinda viie krooni võrra. Seega kutsume oma kliente rohkem kasutama püsikliendikaardi võimalusi, ostma 5 ja 10 korra pile-teid, perepileteid, kuukaarte ning hooajapiletit. Täpsemat infot lahtiolekuaegadest ja hinnakirjast saate lugeda ujula kodulehelt septembri alguses www.hot.ee/tyriujula/ või tel 38 47 187; 515 1264.

Meie hooaeg algab reedel, 10. septembril kell 14 ja kestab vähemalt aprilli lõpuni 2011. Maikuu võimalikud lahtiolekuajad sõltuvad külastatavusest. Lõpetuseks tahaks tänada nii ujula juht-konna kui ka kõigi spordilembeste inimeste poolt Türi Vallavalit-sust, volikogu ja komisjone, kes leidsid tahet ja võimalust valla tellimuse suurendamise kaudu majanduslikult raskel ajal tagada nii tervisespordi, tulemusspordi kui ka ujumisõpetuse kättesaada-vus Türi vallas. Mõnusat ujumishooaega!

TÜRI UJULA OÜ

Türil on ikka peetud lugu kala-püügist, sealhulgas sportlikust kalapüügist. Nõukogude ajal peeti tollase Türi EPT meistri-võistlusi nii jääaluses kalapüügis kui ka õngitsemises.

Osaleti aktiivselt spordi-ühingu JÕUD ja Eesti meistri-võistlustel. Türile toodi mitmed Eesti meistri medalid. Vahepeal jäi asi soiku, kuid 90ndate aastate keskel hakkasid aktiiv-sed kalamehed mõtlema jälle võistluste korraldamisele. 1999. aastal korraldati esialgu Türi meistrivõistlused õngitsemises ja jääaluses kalapüügis, alates 2002. a korraldatakse ka Järva-maa meistrivõistlusi. On jäädud kindla kava juurde, et märtsis toimuvad jääalused kalapüügi-võistlused ja septembris õngit-semine. Parimad võistluskohad on olnud Tarbja, Paide ja Türi tehisjärved ning Kihli ja Kõltsi karjäärid. Viimasel kolmel aastal on korraldatud Grillfesti-vali raames ka kalapüügivõistlusi „Kalake”. Meie tublid sportlased osalevad jälle aktiivselt Eesti

meistrivõistlustel ja saavutavad auhinnalisi kohti. Tänavune Eesti meister jääaluses kala-püügis naiste arvestuses on Türi naine Oksana Didrichon.

Sportlik kalapüük ei ole odav spordiala. Püügiriistad, pei-butussöödad ja muud tarvikud maksavad tuhandeid kroone. Üldjuhul on ka võistlustel osale-mine tasuline. Järvamaa ja Türi meistrivõistlused on siiani olnud tasuta, sest on olnud tublid toe-tajad: Järvamaa Omavalitsuste Liit, Järva Maavalitsus ja Türi Vallavalitsus läbi Türi Spordi-klubide Liidu. Tänu toetajatele on lisaks meistrimedalitele pari-matele ka auhinnad.

Tänavu toimuvad Järvamaa ja Türi meistrivõistlused õngitse-mises 11. septembril kell 8 Kõltsi karjääris. Võistlusklassid on noored, naised ja mehed. Regist-reerimine toimub kohapeal enne võistluste algust, täpsemat teavet saab telefoni teel 505 3552.

THEO AASAHarrastuskalastajate klubi Säinas

juhatuse esimees

Harrastuskalastajad hakkavad meistreid selgitama

Harrastuskalastajate klubi Säinas viib talviti läbi jääalust kala- püügivõistlust. Pildil on mitmekordne Järvamaa ja Türi meister Vladimir Ossipov koos pojapoeg Devid Ossipoviga. Theo Aasa

Rattakrossi etappidel osalejate vähesuse üle kurta ei saanud.Silvi Lukjanov

11TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

vana ja uus Türi vallas

Pärast kaupluse likvideerimist elasid majas üürnikud. Mõnda aega paiknes nendes kitsukestes ruumides ka küla raamatukogu.

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-mail: [email protected] www.tyri.ee/rahvaleht

Peatoimetaja Merit Männi

Türi valla lehekülgede toimetajaSilvi Lukjanov

KorrektorAnne Viljat

Küljendaja Elin Kalda

Raamatupidaja Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liigeAuris Rätsep

Väljaandja Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Trükkija AS Kroonpress

Levitaja AS Eesti Post

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja ar-vatud riiklikel pühadel) kõi-kidesse Türi valla postkasti-desse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele tea-da, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Muude kaebuste korral palume pöörduda: Auris Rätsep, e-mail [email protected], telefon 504 3000.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Lehe trükiarv on 5000 eksemplari ja lugejaid 10 000 inimest.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või mei-li teel [email protected].

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale.

1937

2010 René Viljat

UUED KODANIKUD!

TENE TUULIS 18. juuniKARL-MARTIN VALDRE 21. juuniJAN MARKUS KONTUS 23. juuni

MARGOT-JAANIKA SAARMETS 27. juuniOLIVER TARIUS 28. juuni

REILA KOOR 3. juuliARTON TATRIK 5. juuli

EMILY POLENOK 5. juuliRICHARD FOKIN 15. juuliRANELI HULKO 15. juuli

ANDREAS ŠEVEREV 17. juuliKAROLIINA KUUSK 18. juuli

ANELLE PÄRN 5. augustKERLY-BIA TAMM 12. augustSTEVEN KOOSER 14. august

Palju õnne!

Seda maja Laupa mõisa pargis tunti Saare kaupluse nime all. Kaupade valik oli siin üsna tagasihoidlik, kuna müügipinda nappis. Maja ette rajatud lippidest aed pidi ilupõõsaid hobuste eest kaitsma. Poe seinal olevalt tahvlilt võib lugeda, et selles majas oli ka tulekahjust teadaandmise koht.

Ostan vanu (enne 1945. aastat)

õnnitluskaarte ning fotosid

Eesti ja välismaa

linnadest, küladest,

inimestest ja sündmustest.Fotograaf René Viljat

tel 525 8325

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

teated

TEATED

Kütte-, vee- ja kanalisatsiooni-süsteemid, septikud. Projekt, paigaldus, hooldus. Garantii 5 aastat! www.avmterm.ee.Tel. 513 8314.

Ostan remontivajava ekskavaa-tori ja roomiktraktori (buldoose-riga). Pakkuda võib ka teisi vene päritolu masinaid, seadmeid ja haakeriistu. Tel 5078478e-mail [email protected]

Müüa 2-toaline korter Türil Hind 50 000 kr; tel 528 8558.

Türi Spordiklubide Liit kuulutab välja konkursi stipendiumitele:1. Edukas noor kergejõustiklane; 2. Kergejõustikuelu edendaja Türi vallas. Avaldused esitada kuni 31. augustini Kalevi 9, Türi, 72213. Täpsem teave tel 52 50 582.

Lembit-Heinrich VimbAksel Kivinukk

Jüri SanderJüri Oja

Arvo-Märt NurmojaMati Kaselo

Sven UmbsaarHarri NiglasJüri LepikKalju Käi

Neeme ÕunapuuVirve-Lilleleid Ollino

Leida PiiritsMaimu MadissooElisabetha Aak

Larissa ZagrebelnajaHelmi Aruväli

Laine-Marie TõldseppMaimu Rajala

Linda RaudseppMarika Annus

ja avaldab kaastunnet omastele.


lugejaküsimus

MÜÜA ELAMUKRUNDIDMÜÜA ELAMUKRUNDID MÄEKALDA ELAMURAJOONMÄEKALDA ELAMURAJOON

SUURUSEGA ALATESSUURUSEGA ALATES

1100 M1100 M22HIND ALATES

199199 KROONI/M2

SISALDAB MAA HINDA JA KÕIKI KOMMUNIKATSIOONE, S.H.vesi, kanalisatsioon, sadevesi,

side, elekter, tänavavalgustus,

asfalteeritud teed, terviserada,

tiik.

KUTSU OMA SÕBER VÕI SUGULANEKUTSU OMA SÕBER VÕI SUGULANE

TÜRILE ELAMA!TÜRILE ELAMA!

www.maekalda.euwww.maekalda.eu

tel. 512 4236tel. 512 4236

BBNN

RONRO

BROBB

EEEE

BB

RIRIERIER

DUDTUDTUTT

DDD

NEER

BBONON

BRONBRBR

EE

BRBB

RIRIEERIEER

DUDTUDTUTT

D

EERIT

Ootame oma praeguseid ja tulevasi kliente silmi

kontrollima ja soodsa hinnaga prille tellima

4. septembril toimuvale TÜRI 25.

SÜGISLAADALE. Info telefonil 6464614.

Silmarõõm OÜ

Alustame 15. septembril kell 16

Türi Kultuurimaja kooriklassis.

Tere tulemast kõikidele laulupoistele!

Augustikuu eelviimasel nädala-vahetusel oli Türi kiriku ja ko-guduse jaoks tähtis päev – õnnis-tati sisse uus tornikell, kirikuaias asuv mälestuskivi ning tähistati koguduse 690. aastapäeva.Uus, 600 kilogrammi kaaluv tornikell valati Saksamaal asuvas kellatöökojas. Meist-rite käe alla sai kell valmis maikuu lõpupäevil ning ki-riku torni paigaldatati see jaanipäevaks. Koos kellaga paigaldati torni ka kellatool, samuti keeruline elektrooni-kasüsteem, mis kella helisema paneb. Türi kirikuõpetaja Teet Hanschmidt kinnitas, et nüüd piisab kella helisema panemi-seks vaid digitaalsele puldile vajutamisest ning on valida, kas tornis helisevad pulma- või matusekellad või lööb kell lihtsalt täistundi.

Selle kuu lugejaküsimus on:Mitu lööki Türi kiriku

tornikell argipäeviti ööpäeva jooksul lööb?

Õigesti vastanute vahel loosi-me välja lõunasöögi kahele Türi Pritsumeeste restoranis Türi Õu-nafestivalil 11. septembril.

Vastuse palume saata hiljemalt 6. septembriks meiliaadressile [email protected] või posti teel: Türi, Kohtu 2, 72215, Türi Rah-valeht. Palume lisada ka oma te-lefoninumber.

Eelmise lugejamängu küsimuse õige vastus oli: Türil asuva Mu-rumoori Mängupargi seinal on

96 käejälge.

Auhinna võitis Margit Veskimäe.

Kabala piirkonna kooli ja lasteaia bussi mars-ruudid 7.10 Kahala 7.20 Villevere 7.25 Ollepa 7.30 Kabala 7.35 Arkma 7.40 Meossaare 7.45 Kurla 7.50 Kabala 7.55 Väljaotsa 8.00 Kabala

15.10 Kabala15.15 Ollepa15.25 Villevere15.35 Kabala15.40 Väljaotsa15.50 Kurla15. 55 Meossaare16.00 Arkma16.05 Kahala

Oisu piirkonna õpilaslii-nid (OÜ Eifeld)7.05 Mäeküla (aiand) – Taikse – Mardihansu – Tännassilma – Sikensaare – Kärevere – Madise – Külakõrtsi – Oisu (Retla Kool)7.35 Oisu (Retla Kool) – Retla – Oisu (Retla Kool)7.55 Oisu (Retla Kool) – Raukla – Äiamaa – Metsaküla – Oisu (Retla Kool) 14.00 Oisu – Retla 14.10 Oisu – Kärevere – Taikse 16.00 Oisu – Retla 16.10 Raukla – Äiamaa – Metsaküla – Oisu 16.25 Oisu – Kärevere – Taikse – Türi

Põikva ja Kolu piirkon-na õpilasliinid (OÜ Eifeld)7.10 Põikvalt saabu-misega 7.30 Türi Ma-jandusgümnaasiumi juurde;7.40 Kolust saabumise-ga 7.48 Türi MG ning 7.50 Türi Gümnaasiu-mi juurde.

Laupa ja Jändja õpila-sed Türi linna gümnaa-siumidesse, (Laupa kooli buss, Peeter Sergejev)7.25 Jändja7.30 Laupa7.45 Türi MG7.50 Türi Keskväljak

Õpilastransport 2010/11. õppeaastal

“Eestis on käes digiajastu – meil on digitelevisioon ja digilaulupidu. Ka meie käime ajaga kaasas – Türi kirikul on digitaalne tornikell.”

Andres Tšumakov

Auris Rätsep

Documents

27.08.2010 - Türi Rahvaleht