TÜRI RAHVALEHT 27. mai 2011 1

TÜRI VALLA AJALEHT 27. mai 2011 nr 5 (786) www.issuu.com/tyrirahvaleht

• Türi sai pontšikubaari lk 2• Lapsed käisid teleshow’s lk 3• Särevere lasteaia hetkeolukorrast lk 4

• Persoon – Veiko Valang lk 6• Ees ootab kokkuhoiuaasta lk 9• Tehti algust rattakrossihooajaga lk 10

SÕNUMID

Bussiliinide sõidugraafi k muutubSeoses Edelaraudtee rongide sõiduplaanide muudatustega muutis Järvamaa Ühistranspordi Keskus (JÜTK) alates 29. maist liini nr 10 (Paide-Türi-Särevere) busside sõidugraafikut. “Kolm viimast välju-mist nii Paidest, Türilt kui ka Säreverest muutuvad 20 minutit hilise-maks, kuna Türile hakkab rong saabuma senise 21:18 asemel 21:36. Türilt Lokutale hakkab buss väljuma senise 18:12 asemel 18:16, ku-na rong saabub senise 18:08 asemel 18:11. Kõik teised väljumisajad jäävad tööpäevadel samaks. Laupäeval-pühapäeval on 5-minutilised muudatused praegusega võrreldes,” selgitas Järvamaa Ühistranspordi Keskuse liinimajanduse spetsialist Sirje Tuga. Liini nr 10 liiklemissa-gedust suveperioodil Tuga kinnitusel ei vähendata.

Erinevalt eelmistest suvedest jäävad saabuval koolivaheajal sõitma liin nr 22 (Türi-Änari-Väätsa-Türi) ja liin nr 22-II (Türi-Änari-Türi).

Tuga lisas veel, et reisijatelt tulnud ettepanekut arvestades muu-dab JÜTK liini nr 16 (Türi-Pikkmetsa-Türi) väljumisajad ühesugu-seks õppeperioodil ja suvisel koolivaheajal. “Praegusel ajal puudub erisusteks objektiivne põhjus. Käigusoleku päevad suvel jäävad endiselt teisipäev ja laupäev. Rassile sõidab buss endiselt neljapäeval eelmise suve graafiku alusel,” täpsustas ta.

Täpsemat teavet bussiliinidel esinevate muudatuste kohta saab internetiaadressidel www.jytk.ee ja www.peatus.ee

Imaveres oodatakse piimasõpru4. juunil algusega kell 10.30 toimub Imavere Piimandusmuuseumis järjekordne piimapäev. Kogu päeva jooksul on külastajatel võimalik osa saada paljust põnevast. Erinevate Eesti kutsehariduskoolide õpi-lased annavad õpitubades nõuandeid, kuidas hapendatud piimajoo-kidest erinevaid roogi valmistada. Piimandusmuuseumi pargis aga toimub piimatoodete mess ja tootetutvustused, kohapeal valmista-takse võid, kohupiima ja sõira, võimalus on mekkida ka toorpiima ja kama. Kohaletulnutel on võimalus anda oma hääle parima pii-matoidu ja -toote valimisel. Kellel vahepeal piimatoodetest isu täis saab, need saavad nautida Järvamaa taidlejate esinemist, toimuvad erinevad käsitöötöötoad ning näha saab ka Pilistvere näitetrupi eten-dust.

Piimapäeva toetavad Eesti Põllumajandusministeerium, Eesti Piimaliit ja Eesti Piimandusmuuseum.

Türil valvab suplejaid G4SEelseisval suvel hoolitsevad Türi tehisjärve ääres rannaliste vee-ohutuse eest G4S rannavalvurid. G4S kommunikatsioonijuht Julia Garanža sõnas, et vastavalt sõlmitud lepingule hoolitsevad professio-naalsed rannavalvurid suplejate turvalisuse eest Türi tehisjärve ran-nas 10. juunist kuni 12. augustini kell 12–18.

Politsei jagab teavet Paide politseijaoskond korraldab koostöös Maanteeameti ja LRK Au-tokooliga Paides, Türil ja Järva-Jaanis tasuta infopäevad tutvustamaks 1. juulil kehtima hakkavat liiklusseadust. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristi Kais andis teada, et infopäevadel on osalejatel võimalus täpsemalt kuulda liiklusohutuse seisukohast olulisematest muudatustest ja täiendustest liiklusreeglistikus. “Tutvustatakse uusi nõudeid mopeedidele, jalgratturitele, jalakäijatele,” täpsustas Kais. Kõne all on muudatused mootorsõidukite kategooriates ja ka näiteks juhtimisõiguse taastamine, mis puudutab piiratud või esmase juhti-misõigusega juhte, kes on toime pannud liiklusalase õigusrikkumise ja peavad uue seaduse kohaselt juhtimisõiguse taastamiseks läbima kor-duseksami. Samuti antakse ülevaade olulisematest uutest teemärgis-tustest ning reeglitest turvavarustuse kasutamisel. Teabepäev toimub 9. juunil kell 17.30 Türi Kultuurimajas.

TR

24. mail oli Oisus tegutseva käsitööringi Käbedad naistel põhjust kergendatult hingata – kuu aja eest alustatud suur ja värvikirev lapitekk oli lõpuks valmis saanud . Tegemist pole aga lihtsalt oma tarbeks valmistatud ilusa voodikattega, vaid pesapaiga-tekiga, mis antakse kaasa Tallinnasse üldlaulu-ja tantsupeole sõitvatele valla lastekollektiividele. Sinna on lastel mõnus puhkama istuda. Teki valmistajad Vaike Siemann (vasakult), Vaike Pärn, Ilse Ernits, Thea Luuasep, Helve Kaselo ja Õie Ernits, (puudub pildilt) annavad teki koos heade soovidega üle eelseisval nädalavahetusel Aravetel toimuval maakondlikul laulu- ja tantsupeol. Tekke tehti 12, niipalju, kui on Järvamaal omavalitsusi.28. mail Aravete Kangrumäel toimuval Järvamaa laulu- ja tantsupeol “Tulihänna kingitus” osaleb Türi vallast 15 koori, 8 tantsurühma ja orkester – kokku ligikaudu 400 lauljat, tantsijat ja pillimängijat.Maakonna pidu on peaprooviks nendele kollektiividele, kes pääsesid koolinoorte XI laulu- ja tantsupeole “Maa ja ilm”, mis toimub 1.–3. juulini Tallinnas. Türi vallast pääsesid suurele peole järgmised kollektiivid: Türi Majandusgümnaasiumi (TMG) 1. klassi rahvatantsurühm (Annely Läänesaar), Türi Gümnaasiumi (TG) 1. klassi rahvatantsurühm (Külli Piirits), TMG 2.–3. klassi rahvatantsurühm (Annely Läänesaar), TMG lastekoor Sinilind ja noortekoor (Annely Läänesaar), TG lastekoor ja neidudekoor (Tiiu Schüts), TG 1.–2. klassi ja 3.–4. kl mudilaskoor (Tea Saar), Türi noortekoor (Siret Heinaste), Türi poistekoor (Eda Liblik, Ulvi Tamm), Retla Kooli mudilaskoor ja lastekoor (Eda Liblik), Laupa Põhikooli mudilaskoor (Virve Kaljula), Laupa-Kabala lastekoor (Eda Liblik, Virve Kaljula) ja orkester Türi (Ants Oidekivi).

TR

26. mail kell 15.30 toimub Laupa mõisas vallavanem Aivo Prüsseli vastuvõtt Türi valla tublimatele koolilõpetajatele.

Vallavalitsuse hariduse ja kultuuriosakonna spetsialisti Katrin Soometsa sõnul on sellel aastal koolide ettepanekuid järgides vas-tuvõtule kutsutud 47 noort, kes on oma tulemustega teiste hulgast silma paistnud.

„Tunnustame neid noori, kes on midagi teinud ja kelle tegudel on väga head tulemused. Ehk et siis vastuvõtule on palutud tubli-matest tublimad Türi noored – täiega tegijad!” ütles Soomets.

Türi Gümnaasium: Monika Koks (kuldmedalikandidaat), Minni Metsunt (kuldmedalikandidaat), Mirjam Robam (hõbemeda-likandidaat), Eleri Näpping, Grisly Kuuskler, Andra Aedma, Taaniel Stoitšev, Kaidi Kori, Teesi Zeemann, Teevi Zeemann, Maris Vette, Al-lan Kuldre, Laura Vooremäe, Kaisa Tuisk, Gerli Kuldre, Melissa Een-maa, Taivo Pajuman, Erika Lippur, Karolin Peterson, Enelin Väisinen, Sander Aasaväli, Johanna-Maria Muuga, Airike Jõesaar, Tanel Takk.

Türi Majandusgümnaasium: Laura Tatrik (kuldmedalikandi-daat), Siim Sisask (kuldmedalikandidaat), Liina Vreimann, Rauno Mäger, Allar Juss, Marili Kõiv, Marta Viik, Epp Rusi, Els Rusi, Heli-na Hansar, Kati Lillak, Jane Arakas, Säsil Rammo, Martin Kaschan, Franz Murula.

Laupa Põhikool: Merlin Paas, Martin Murumaa, Kristjan Lukas. Retla Kool: Berit Einsalu. Kabala Põhikool: Kätlin Lind-mäe, Kelly Martin, Greeta Roosileht. Türi Muusikakool: Kerdo Riismaa.

Tublid koolilõpetajad on palutud vastuvõtule

LÕPUAKTUSED TÜRI VALLA KOOLIDES

TÜRI GÜMNAASIUM: 9. klassid – 20. juuni kell 16; 12. klassid – 21. juuni kell 16

TÜRI MAJANDUSGÜMNAASIUM: 9. klass – 19. juuni kell 13; 12. klassid – 19. juuni kell 16

TÜRI TOIMETULEKUKOOL: 3. juuni kell 11

KABALA PÕHIKOOL: 17. juuni kell 15

RETLA KOOL: 17. juuni kell 17

LAUPA PÕHIKOOL: 18. juunil kell 12

Silvi Lukjanov

www.tyrirahvaleht.ee

2 TÜRI RAHVALEHT 27. mai 2011

Türi minevikÜldise tuntuse sai Türi 1937. aastal, kui siin valmis selle aja moodsaim raadiosaatejaam ja eetrisse läks kutsung: “Hallo, hallo, siin Tallinn, Tartu ja Türi!“

1940. aastani teati ja tunti linna kui raadiosaatejaama, paberi-vabriku, moodsa piimatööstuse ja raudteesõlmega heakorrastatud linna.1941. aastal muutus kõik. Lahingute kandudes linna piirile õhkis taanduv Punaarmee kõik eespool nimetatud ehitised. Linn kaotas peaaegu kogu oma tööstuse, sillad, pumbamajad, Särevere veskitammi, jahu- ja villaveski ning elektrijaama. Purustati kiriku tornikiiver ja katus. Tulekahjus hävis üle 100 mitmesuguse hoo-ne, neist elamuid 70 ümber.

Nõukogude kord taastati 1944. aastal, rakendati tööle töö-rahva saadikute komiteed. Toiduaineid sai osta talongide alusel, vahetati mitmesuguste esemete vastu või saadi taludest. Rõivaid ja jalanõusid saadi ostulubadega. Suviti klõpsusid puutallad, tal-vel kanti patinkasid ja sõdurisaabastest tehtud säärikuid. Alates 1950. a-st sai Türist rajoonikeskus, likvideeriti vallad ning 1945. aastal Kabala vallas moodustatud Ollepa, Mäo ja Villevere küla-nõukogu liideti Türi rajooniga. Linna territoorium hõlmab 1976. aastal 999 hektarit, sh parke ja haljasalasid. Linnas on 66 tänavat ja 936 elamut, elanike arv läheneb 7000-le.

Iga-aastane lillelaadatraditsioon saab alguse aastast 1978. Suuresti tänu lillelaadale ja linna rohelusele kannab Türi alates 2000. aastast kevadpealinna staatust.

Türi linna, valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinemisel aastal 2005 moodustus uus omavalitsusüksus Türi vald.

Tänaseks on Türi kujunenud roheliseks aedlinnaks, just sel-liseks, nagu soovis seda kunagine linnapea Ants Viirmaa. Suure teene linna haljastusele on osutanud Looduskaitse Seltsi Türi osakonna liikmed. Muidugi ei saa ega tohi märkimata jätta meie linna Aianduse ja Mesinduse Seltsi liikmeid, kes on linna heakor-rale palju kaasa aidanud. Nende algatusel toimuvad aastaid Türile palju kuulsust toonud lillelaadad. AMS eestvõttel hakati jagama ka majamärke „Tänuks ilu ja korra eest!”.

ERIKA JAANHOLDTüri Muuseumi direktor

Naaberlinn ootab taimevahetus-laadale28. mail kell 11 oodatakse kõiki huvilisi Paide kogukonnakes-kusesse taimevahetuslaadale. Laata korraldab MTÜ Käsitöö Katsikud, mille esindaja Katrin Aesma selgitas, et tegemist on tasuta laadaga neile aiapidajatele, kellel omakasvatatud istikuid üle jäänud või hoopistükkis mõttes peenraid mõne uue põneva istikusordiga täiendada. “Pole ju mõtet oma ülearuseid istikuid kompostihunnikusse või prügikasti vistata pelgalt seetõttu, et po-le kellegagi kaupa teha,” avaldas Aesma.

Aesma sõnul on kevadperioodil taimevahetuslaat eriti päeva-korral. Ta toob näite oma tutvusringkonnast, kus üks või teine rohenäpp aeg-ajalt vihjab, et mõni istik on üle või hoopis uut oleks vaja. “Praegusel kevadisel ajal toimub kõikjal erinevaid laa-tu. Liialt suurtel laatadel aga on vähetõenäoline, et üks väikeaia-pidaja oma kümmekonna taimega “löögile pääseb”. Samas ei ole meie eesmärk konkureerida, vaid soovime rahvale pakkuda ühte toredat, vana aja hõngulist laadapäeva. Sellist väikest, omanäolist ja lõbusat.”

Lisaks taimevahetusele leiab laadalt muudki põnevat – on nõuandenurgad, infot saab nii mesinduse, ravimtaimede, taime-toitude ja muu aiandusega seonduva kohta.

Taimedega kauplejatel palutakse endast korraldajatele teada anda telefonil 521 6861, et omale müügilett broneerida.

TR

uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

29. mail on võimalus osa saada ekskursioonidest Türil, mida juhendavad giidikonkursi “Türi kõneleja 2011” kandidaadid.

Konkursi eestvedaja Ülo Ormus andis teada, et huvilistel on võimalus kaasa lüüa ekskur-sioonidel, mis kulgevad neljas erinevas Türi linna piirkonnas. Kell 10 on Türi Majandus-

gümnaasiumi parklas võimalus liituda esimese ekskursioonigru-piga, mida juhendab Luule Kivi-rand. 45 minuti jooksul tehakse tutvust gümnaasiumi ja Lokuta mõisa kompleksiga.

Kell 11 alustab samuti TMG parklast retke giid Asta Viigipuu, kes viib huvilised läbi endise EPT territooriumi Türi

ujula parklani. Sealt transpor-ditakse nii žürii, konkursandid kui ka kuulajad kesklinnas asu-vasse Konsumi kaupluse park-lasse, kus oma võistlustööga alustab giidikonkursi osaleja Aare Allmann. Ühiselt tehakse tutvust parkide ja Türi kiriku-ga. Kell 13.15 aga algab endise Krooni kaupluse eest viimane

ekskursioon, mille käigus viib René Viljat huvilised tutvuma Pillikülaga.

Neil, kes soovivad ekskur-sioonidel osaleda, palutakse end eelnevalt registreerida telefonil 5380 7946; 387 2257 (õhtuti) või e-posti teel: ylo.ormus@gmail.com.

TR

Giidid panevad end Türil proovile

Hasartmängumaksu Nõukogu jagas maikuus toetusi kultuuri-, spordi-, hariduse- ja sotsiaalvald-konna väikeprojektide toetuseks. Järvamaalt esitatud projektid pälvisid toetust 8103 euro ula-tuses. Kokku esitati Järvamaalt neliteist rahataotlust, neist posi-tiivse vastuse said kaheksa.

200 euroga toetas HMN Türi Kultuurimaja korraldata-vaid Eesti brassansamblite päe-

vi, mis leiavad aset juunikuus. Kultuurimaja direktor Ülle Väli-mäe rääkis, et brassansamblid tulevad Türile juba teist korda, eelmisel aastal esimest korda toimunud üritus läks igati korda ja traditsiooni otsustati jätkata.

Toetust pälvisid veel: MTÜ S’Fingers – „Türi Big-bändi ja MTÜ S’Fingers osalemine Rootsi puhkpillikoolitusel“, 544 eurot; Paide-Türi Rahvajooks

MTÜ – „Paide-Türi 30.Rah-vajooksu ettevalmistamine“, 1000 eurot; Paide Spordi- ja Tervisekeskus SA – „Paide II minitriatlon 2011“, 250 eurot; EELK Koeru kogudus – „Vaimu-puudega noorte, nende tugiisi-kute ja töötegijate õppe- ja mo-tivatsioonilaager”, 3000 eurot; Lõuna-Järvamaa Arendusühing MTÜ – „Eakate tervisekäitu-mise kujundamine”, 322 eurot;

Albu Vallavalitsus – „Hansenist Tammsaareni suvekool“, 1200 eurot; Järvamaa Omavalitsuste Liit – „Poiss, teeme meeste käsi-tööd – puutööd!“, 709 eurot; Paide Kultuurikeskus – „Loo-vuse arendamine läbi paekivi ja fotokunsti“, 650 eurot; Eesti Piimandusmuuseumi Sõprade Selts – „Piimapäev 2011 – töö-toad“, 228 eurot.

TR

Pillimängijad said toetusraha

Kui lillelaadal pakutavast valikust väheks jäi, siis taimedega kaubeldakse eeloleval nädalavahetusel ka Paides. Merit Männi

Türil on oma pontšikubaar„Mul on mitu äri, aga see on neist ainus, mis sõna otseses mõttes toidab,“ ütleb lillelaada esimesel päeval uue söögikoha avanud ettevõtja Enn Kingo nal-jatamisi.

Ettevõtlik mees rajas Türile kiirsöögikoha tihedaima liik-lusega tänava äärde, kaupluse Türi Vaip ruumidesse. Maja ees ja hoovis on piisavalt parkimis-kohti autodele, istekohti on külastajatele nii ruumis sees kui ka terrassil. Lisaks kohapeal val-

mivatele värsketele pontšikutele on menüüs vorstikesed ja friikar-tulid, praeliha ning majapraad nimega Hot Snacks.

„Pontšikud on siin igatahes paremad kui Paides, seal on need liiga rasvased,“ kiitis uue konkurendi kätetööd populaarse Türi Burgeri töötajate laudkond üksmeelselt.

Välismaise nimega Hot Snacks uus söögikoht on avatud iga päev kell 7–21.

TREnnu äri on käima läinud hästi, päeva lõpuks on värsked ja maitsvad Türi pontšikud peaaegu otsas. Auris Rätsep

TÜRI RAHVALEHT 27. mai 2011 3

uudised

Võhma linnavalitsuse juures kell 10.00 - 12.00 Kabala rahvamaja juureskell 13.00 - 14.00

II kvartalis11. ja 25. aprill9 . ja 23. mai6. ja 20. juuni

Suure-JaaniKonsumi kaupluse parklaskell 14.15 - 17.15

II kvartalis 4. ja 18 .aprill2., 16. ja 30. mai13. ja 27. juuni

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, telli-da ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabuss peatub:

10. mail toimunud Türi lin-na kooliealiste laste laulu-võistluse vanuserühmade võitjad said pääsme “Eesti otsib superstaari” saate sal-vestusele. 22. mail käidigi oma silmaga kaemas melu, mis ühe saate tegemisega kaasneb ja millest seni lap-sed vaid teleriekraani va-hendusel osa on saanud.

MERIT MÄNNIrahvaleht@tyri.ee

„Igal kevadel toimuvad lauluvõistlused on nii õpetajate kui ka laste hulgas väga popu-laarsed. Seda näitab ka sel aastal osalenud laste arv: lauljaid oli kokku 50 ringis vanuses 7–19 eluaastat,“ lausus võistluse kor-raldaja Türi Kultuurimaja kuns-tiline juht Ave Avamere. „Türi lapsed on andekad ja vahvad, mitmed valivad oma repertuaa-ri ise, õpetajatel jääb üle neid vaid aidata ja suunata, kuidas õigemini ja paremini laulda,

et lugu ikka kõlaks nii, nagu peab,“ lisas ta. Lauluvõistluse žürii töö on raske ja vastutus-rikas, sest parimaid saab olla vaid loetud arv. Seekord hindas noori lauljaid lisaks Türi Muusi-kakooli õpetaja Valdo Preemale ja Türi Kammerkoori lauljale Anu Ubalehtile ka 2009. aastal toimunud “Eesti otsib super-staari“ saate finalist Jaanus Saa-go. „Selline võistlus on paljuski natuke superstaarisaate moodi, endast peab andma kõik, et meelde jääda nii žüriile kui ka teenida väärt aplaus publikult. Seepärast on päris tore, et kor-raldajatel on õnnestunud saata parimad lapsed superstaari otse-saatesse, et hankida kogemusi ja tunnet, mis toimub suurtel ja palju kõlapinda omavatel võist-lustel,“ ütles Saago.

22. mail oligi Mia-Maria Männil, Helina Viigandil, Anett Nõmmel, Meeli Vreimannil ja Liisi Reimaal võimalus telestuudios toimuvale super-staari-show’le kaasa elada ning

oma lemmikutele pöialt hoida. Liisi Reimaa sõnul oli see väärt preemia ning telestuudios ko-getu jättis suurepärase mulje. “Kohapeal oli ikka hoopis teine õhustik. Kogu aeg käis meeletu sagimine ja iga vaba hetk ka-sutati millegi kasuliku jaoks. Meeldivaks üllatuseks oli Liisile see, et finalist Rosanna Lints esitas saates Rein Rannapi loo “Must lind”, mille eest ta hindjatelt vaid kiitvaid hinnan-guid pälvis. “Kuna ma nelja-päeval erisaadet ei näinud, siis vaatasin selle TV3 kodulehelt pühapäeval läbi. Siis saingi teada, et Rosanna laulab seda laulu. See oli väga lahe kokku-sattumus. Mina võitsin laulu-võistluse selle lauluga ja sain tänu sellele sinna saatesse ja just selles saates laulis Rosanna sama laulu. Mulle väga meeldis tema esitus,” rääkis Reimaa. Ta ise hoiab pöialt Artjom Savitskile, kuid möönab, et kõik finalistid on sümpaatsed.

TR

Laululapsed käisid super-staaridele kaasa elamas

TEAVE

Türi kooliealiste laste lauluvõistluse tulemused:7aastased: 1. Mia-Maria Männi, juh Tea Saar 2. Lisette Taube, juh Ave ja Andris Avamere 3. Kerdo Männilaan, juh Helle Maalman. Eripreemia kauni eesti keele eest Anneli Krais, juh Tea Saar

8–10aastased: 1. Helina Viigand, juh Helle Maalman 2. Kasper Koiduste, juh Tea Saar 3. Seliina Malinina, juh Tea Saar. Eripreemiad: lavalise julguse eest Karl-Mathias Saarse, juh Helle Maalman; kaasakiskuva esituse eest Tiit Vestrik, juh Helle Maalman; eripärase hääle eest Karmeli Gudinas, juh Tea Saar

11–13aastased: 1. Anett Nõmm, juh Tiiu Schüts 2. Marleen Matztein, juh Tiiu Schüts 3. Eva-Britta Simson, juh Tea Saar. Eripreemiad: jutustava esituse eest Annika Krais, juhen-daja Tiiu Schüts; mehise esituse eest Martin Tampuu, juh Annely Läänesaar

14–16aastased: 1. Meeli Vreimann, juh Annely Läänesaar 2. Margit Kooser, juh Tiiu Schüts 3. Kaarel Orumägi, juh Annely Läänesaar. Eripreemia kõige omapärasema esituse eest Iti-Pätrik Järve, juh Annely Läänesaar

17–19aastased: 1. Liisi Reimaa, juh Tiiu Schüts 2. Kärolyn Nigula, juh Tiiu Schüts 3. Kadi Villem, juh Annely Läänesaar

Tundub, et maikuu on harrastuskalastajatele igati soodus, sest siit- ja sealtpoolt Järvamaad tuleb teateid veest välja õngitsetud kalahiiglaste kohta.14. mail püüdis türilane Märt Mägi Türi tehisjärvest välja 8,1 kilogrammi kaalunud haugipuraka. Mägi ütles, et haug jäi landi otsa õhtul poole kümne paiku. “Oli sombune ilm ning väljatõmbamiseks kulus kümmekond minutit,” meenutas ta. Vaid paar päeva varem, 12. mail õnnestus Jüri Krõlovil Tarbja tehisjärvest püüda 1,2 meetri pikkune ja 12,3 kilo kaalunud haug. Märt Mägi püütud haugist gabariitidelt veidi suurema isendi veest väljatõmbamiseks kulus Krõlovil aega veerand tundi.

11. juunil korraldab harrastuskalastajate klubi Säinas Türi tehisjärvel kell 12 kolmetunnise võistluspüügi. Võidab see, kes püüab suurima kaalunumbriga saagi. Osaleda saavad kõik, osalemine on tasuta. Registreerimine telefonil 505 3552, kalake@grillfest.ee.

TR

Kolu ja Karjaküla peavad suvesimmanitKolu ja Karjaküla traditsiooniline suveüritus toimub 18. juunil Pähklimäel, seda juba 14. korda.

“Kuniks on lauljaid, laulame, ja kui kurgud väsinud, siis keerutame jalga pillimehe saatel. Kui jalad väsivad hakkame jälle laulma ja nii kuni tahtmist ning jaksu on,” kinnitasid kohalikud sädeinimesed Kersti Sääsk ja Merle Lepind ning lisasid, et kuigi varasematel aastatel on suvesimmanid toimunud päev enne jaanilaupäeva, siis tänavu on see toodud varasemaks. “See aga ei tähenda, et Kolu ja Karja-küla lähenevaid jaane meeles ei pea. Üle küla lõke on kindlasti olemas. Suvesimmanit võib pidada jaanipäeva soojenduspeoks,” ütles Merle Lepind.

Naiste sõnade kohaselt pole alust juttudel, et iga-aastased suveüritused Kolus ja Karjakülas sellel aastal ei toimu. Lõpetamise mõtted küll käisid korraldajatel peast läbi, kuid talvel sai mõeldud, ko-gutud tahtmist ja pealehakkamist ja kevadel alustatigi uue tuhinaga, seetõttu toimuvad Karjakülas Pähklimäel peod ka sellel suvel.

Majandusaasta aruande avalikustamineTüri valla 2010. aasta majandusaasta aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks Türi raamatukogus, ametiasutuse kantseleis ja teeninduspunktides ning Türi valla veebilehel 14. juulil.

TR

Kuigi Helina Viigand (vasakult), Mia-Maria Männi, Anett Nõmm, Liisi Reimaa ja Meeli Vreimann hoidsid igaüks salamisi pöialt oma lemmikule, elasid nad telestuudios ühtviisi kõikidele superstaari-kandidaatidele kaasa. Erakogu

Erakogu

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

4 TÜRI RAHVALEHT 27. mai 2011

haridus

Türi Majandusgümnaasiumi ajalugu on 22 sisutihedat aastat pikk. Selle aja jooksul on Tolli tänaval gümnaasiumi lõpetanud 19 lendu, kokku 642 inimest. Neile lisandub sel aastal viimast korda veel üks hulk tublisid ja arukaid noori inimesi.

21. mail pidas TMG erakor-ralist vilistlaste kokkutulekut. Kuigi eelmisest kokkusaamisest oli möödas vaid kaks aastat, oli meeldivalt aega veetma tulnud u 200 inimest.

Kui praegune direktor Ellu Rusi rääkis vilistlaste kokku-saamise avakõnes, et õpetajad tahaksid Türi Majandus-gümnaasiumist järgmisesse kooli kaasa võtta meie kooli kõige olulisemad tunnused: soojuse ja sõbralikkuse, siis selle kinni-tuseks hüüdis vilistlane teisest lennust: “Aamen!”

Kõik need, kes on Türi Ma-jandusgümnaasiumis õppinud või töötanud, teavad, mis on

hea kooli tunnuseks. TMG-ga seotud inimesed, kes ikka ja jälle sinna tagasi tulevad, et koolimajas toimunud muutusi uudistada ja õpetajatele oma kordaminekutest pajatada, ei tule sinna mitte hea ma-temaatikahinde või edukalt tehtud inglise keele kontroll-töö pärast. Türi Majandus-gümnaasiumisse on alati olnud hea tagasi minna, sest seal on midagi, mida saab vaid süda-mega tunda.

Vaatamata sellele, et Türi Majandusgümnaasiumi uuest õppeaastast enam ei ole, lubas praegune direktor, et maja uk-sed jäävad kõigile vilistlastele lahti ka järgmiste kokkutulekute jaoks.

Olge tervitatud kõik, kellele on osaks saanud Türi Majandus-gümnaasiumiga seotud olla!

KATRI PERNTMG 7. lennu vilistlane

TMG psühholoog

Türi Majandusgümnaasiumi viimased tegemised

1. juunil toimub Türi Gümnaa-siumi ja Türi Majandus-gümnaasiumi ühine rong-käik-ühislaulimine. Majandus-gümnaasiumi rongkäik stardib linna staadioni kõrvalt kell 10.00 ja kohtub kesklinnas Türi Gümnaasiumi rongkäigu-ga, mis alustab sammumist oma algklasside maja juurest. Koos suundutakse Türi lauluväljaku-le, kus toimub mõnus ühislaul-mine. Lauldakse noorte valitud noortepäraseid laule. Kõik on oodatud rongkäigule kaasa ela-

ma ja ühislaulimisel koos linna õpilastega laulma. Laulukaare all peaks olema ligi 1000 õpilast.

2. juunil ehitakse koolimaja pidurüüsse, sest järgmisel päeval toimub pidulik lõpuball.

Staadionil toimub Eesti Kergejõustikuliidu turnee – tut-vustatakse neid noori, kes on täitnud juunioride EMi normi ja osalevad juulikuus Tallinnas toi-muvatel võistlustel. Meie koolist on selleks Grete Šadeiko. Gretel on kaasas ka õde Grit, kes kuu-lub täiskavanute koondisesse.

Õpilastele õpetatakse tribüünil lainete tegemist, rütmi plaksu-tamist ja loomulikult räägitakse spordijuttu. Pärast kohtumist n-ö päris sportlastega algab meie kooli suur spordipidu. Kuna te-gu on viimase spordipäevaga, siis on see pingevabam ja lõbusam kui tavaliselt. Nimelt korraldab Paide Vabatahtlik Tuletõrjeselts meile tuletõrjeolümpia. See koosneb väga paljudest mini-teatevõistlustest, mis nõuvada osavust, kiirust ja väga head meeskonnatööd.

3. juunil toimub pidulik kooli lõpuball. Seal jagatakse sel aastal ka tunnistusi. Pidu algab kell 18.00 ja eeldatav lõpp on 22.30. Ballil saab tantsida bändi Igatahes järgi, vaadata-kuulata mitmeid esinejaid, mängida, teha viimased klassipildid. Peo lõppedes kuulu-tatakse välja peo kuningas, ku-ninganna, prints ja printsess ning auhinnatakse kõige kaunimalt kaetud pidulaudu. Loomulikult on peol ka üllatusesineja.

ENE HUNTTMG huvijuht

TMGs toimub veel palju põnevat

TÕRUKESED 1. klass: parim sportlane – Karolin Puusepp, pa-rim lugeja – Anneli Krais, parim loodusetundja – Cätlin Taimre, parim laulja – Kasper Koiduste, parim kunstnik/meisterdaja – Mirko Martjak, parim arvutaja – Mia- Maria Männi2. klass: parim sportlane – Jaagup Luts, parim laulja – Kärt Ran-nik, parim kunstnik/meisterdaja – Stenmar Mühlberg, parim loodusetundja – Sten Aasaväli, parim lugeja – Liis-Marii Kõuts, parim arvutaja – Alex- Marcus Ulp3. klass: parim sportlane – Janno Lemetsar, parim laulja – Georg Paal, parim kunstnik/meisterdaja – Anete Salujärv, parim loo-dusetundja – Tõnu Koskor, parim etleja – Ingo Reiljan, parim nuputaja – Markus Sulg4. klass: parim sportlane – Magnus Tempel, parim laulja – Mari Roos, parim kunstnik/meisterdaja – Kreeta Suitsberg, parim loo-dusetundja – Mait Jurask, parim etleja – Rebeka Renke, parim nuputaja – Jasmiin Karu, parim sõnakunstnik – Erko-Hendrik Mõttus

KULDNE TAMMELEHTPARIM ÕPPUR PÕHIKOOLIS: Enelin Väisinen (Kuldne Tamme-leht), Sander Aasaväli (Väike Tammeleht), Johanna-Maria Muu-ga (Väike Tammeleht).PARIM ÕPPUR GÜMNAASIUMIS: Monika Koks (Kuldne Tamme-leht), Mirjam Robam (Väike Tammeleht), Minni Metsunt (Väike Tammeleht).PARIM SPORTLANE (NEIUD): Birgit Ruisu (Kuldne Tammeleht), Kädy Jefanov (Väike Tammeleht), Jessica Omann (Väike Tamme-leht).

PARIM SPORTLANE (NOORMEHED): Kristjan Jäärats (Kuldne Tammeleht), Tanel Ärm (Väike Tammeleht), Clen-Erik Mõttus (Väike Tammeleht).PARIM LAULJA: Liisi Reimaa (Kuldne Tammeleht), Eva-Britta Simson (Väike Tammeleht), Anett Nõmm (Väike Tammeleht).PARIM KUNSTNIK PÕHIKOOLIS: Eveli Lattik (Kuldne Tamme-leht), Britta Puusemp (Väike Tammeleht), Johanna Kalda (Väike Tammeleht).PARIM KUNSTNIK GÜMNAASIUMIS: Kristi Juhanson (Kuldne Tammeleht), Kätlin Luht (Väike Tammeleht), Leini Tiik (Väike Tammeleht).PARIM NÄITLEJA: Kerstin Laanemets (Kuldne Tammeleht), Brita Puusemp (Väike Tammeleht), Johanna Kalda (Väike Tammeleht), Karolin Piho (Väike Tammeleht).PARIM SÕNAKUNSTNIK: Johannes Karpender (Kuldne Tamme-leht), Tatjana Grõndžola (Väike Tammeleht), Kaidi Kori (Väike Tammeleht).PARIM KÄSITÖÖTEGIJA (NEIUD): Karolin Peterson (Kuldne Tam-meleht), Airike Jõesaar (Väike Tammeleht), Caroline Kertner (Väike Tammeleht).PARIM KÄSITÖÖTEGIJA (NOORMEHED): Joonas Kalda (Kuldne Tammeleht), Juhan Vahter (Väike Tammeleht), Aleksander Salum (Väike Tammeleht).PARIM KODU-UURIJA: Reelika Roosileht (Kuldne Tammeleht), Tatjana Grõndžola (Väike Tammeleht), Leini Tiik (Väike Tamme-leht).PARIM IT: Sten Paal (Kuldne Tammeleht), Tanel Maasalu (Väike Tammeleht), Kristjan Ševerev (Väike Tammeleht).

Türi Gümnaasiumi Tõrukese ja Kuldse Tammelehe laureaadid 2010/2011

Parim laulja Kasper Koiduste. Merit Männi

Särevere lasteaia hetkeolukorrast2. mail toimus Särevere lasteaias Kurepesa koosolek lastevanema-tele, kuna 31. oktoobril 2011 lõpetab Järvamaa Kutsehariduskes-kus rendilepingu lasteaia ruumidele. Sellest tingituna vajab laste-aed uusi ruume. Koosviibimisel olid ka Türi Vallavalitsuse ja Türi Vallavolikogu esindajad.

Meie kui lastevanemate peamiseks mureks oli, mis saab las-test ja kus hakkavad asuma lasteaia uued ruumid. Vallavalitsuse esindaja Vahur Salom pakkus (ühe võimalusena – toimetus) aju-tisteks ruumideks kuni uue Särevere lasteaia hoone valmimiseni välja praeguse Türi Kolledži ruumid, ehitades need ümber laste-aiale sobivaks.

Lastevanematel kerkis ka küsimus – ega ometi ei juhtu, et Säre-vere lasteaia lapsed jaotatakse Türi linna lasteaedade vahel ära. Vastuseks saime, et linna lasteaedade kohtade arv on täis.

Lastevanemateni oli veel jõudnud jutt, et ühe variandina pa-kutakse lastele kohta Oisu lasteaias. Selline lahendus ei ole meie arvates sobiv, kuna vahemaa Säreverest Oissu laste transportimi-seks on liiga pikk ja aeganõudev.

Arvesse võttes ees toodud asjaolusid, soovides oma lastele parimat, peame kõige sobivamaks „ajutiseks“ Särevere lasteaia hooneks Türi Kolledži hoonet. Samas jääme ootama uut laste-aeda Säreveresse.

Särevere lasteaia vanemate nimelKAREN KIIK

lapsevanem

19. mail pidasid Türi valla lasteaiad maha esimese ühise tantsupeo. Peole oli tulnud kuuest lasteaiast 137 last koos õpetajatega. Ühises rõõmsas rongkäigus astuti Kesklinna lasteaiast läbi linnaparkide ja tänavate lauluväljakule. Lapsed esitasid kümme tantsu, mille oli välja valinud ja osaliselt ise loonud peo peakorraldaja, Kesklinna lasteaia muusikaõpetaja Pille Paal. Peole lisas elevust Murumoori osalemine ühistantsus. Tantsud õpetasid selgeks lasteaedade muusikaõpetajad Mare Neemelo, Pille Paal, Siret Heinaste, Eda Liblik, Eve Tammekänd ja Vaike Pärn. Peo jäädvustas fi lmile OÜ Saundland. Korraldajad tänavad kõiki lapsi, lastevanemaid ja õpetajaid. Tantsupeokest toetasid Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp, Türi Kultuurimaja ja Türi Vallavalitsus, KÜ Kujundus, Veigo ja Virgo Kaaret.

TR

Türi Majandusgümnaasiumi 11. lend 21. mail toimunud kooli kokkutulekul ühiselt koolilaulu laulmas.

Kool tänas aktiivseid vilistlasi. Pildil ulatatakse aukiri Elmo

Tempelile, kes korraldas koolis väga põneva tähtkujude-

teemalise fotonäituse.René Viljat

TÜRI RAHVALEHT 27. mai 2011 5

lugeja kirjutab

Oisu tantsijad kutsuti Lõuna-Eestisse suvepeoleRahvatantsurühm Oisu Ohakas sõidab 4. juunil Otepääle Lõuna-Eesti memme-taadi rahvatantsu ja rah-vamuusika suvepeole „Kaunistagem oma kojad ...“

Pilistvere memmede rahvatantsurühma kutsel osales Oisu Ohakas esimest korda Lõuna-Eesti memme-taadi suvepeol „Krahvile külla“ Olustvere lossipargis 2010. aasta juunis. Sel aastal sõidame Otepääle, kuhu kutsus meid osalema Viljandi Maavalitsuse kultuuri peaspetsialist Kati Grauberg-Longhurst.

29. mail tantsime Karksi-Nuias koos Viljandi maakonna rahvatantsijatega nende memme-taadi suve-peol „See on mu kodu“, et siis üheskoos minna 4. juunil Otepääle, kus tähistame ka ühiselt sinimustvalge lipu sünnipäeva.

Üritusel osalemine annab võimaluse paremaks rahvatantsutraditsioonide väärtustamiseks, arendami-seks ja hoidmiseks, rahvatantsurühma tegevuse aktiviseerimiseks ning repertuaari laiendamiseks. Põhi-tantsudeks suvepeol on Kadi Pärnoja „Valsitants“, Eesti rahvatants „Ingliska“ ja Anneli Arraste „See on mu kodu“, ühistantsudeks „Sünnipäevavalss“ ja „Isamaa hiilgava pinnala“. Ühistantse tantsitakse koos peo alguses ja lõpus. Tantsurühma osalemisega tugevdame sõprussidemeid Viljandi maakonna rahvatant-sijatega. Tantsud õppisime selgeks rahvatantsujuhi Velli Leesmaa juhendamisel. Oisu Ohakas esineb Türi kihelkonna rahvariietes. Suvepeol osalemisega tähistame rahvatantsurühma 19. aastapäeva.

Otepääle sõitu toetab Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp.EHA MARRANDI

rahvatantsurühmast Oisu Ohakas

MÜÜA ELAMUKRUNDIDMÜÜA ELAMUKRUNDID MÄEKALDA ELAMURAJOONMÄEKALDA ELAMURAJOON

SUURUSEGA ALATESSUURUSEGA ALATES

1100 M1100 M22HIND ALATES

12,9912,99 ¤/M2

SISALDAB MAA HINDA JA KÕIKI KOMMUNIKATSIOONE, S.H.vesi, kanalisatsioon, sadevesi,

side, elekter, tänavavalgustus,

asfalteeritud teed, terviserada,

tiik.

KUTSU OMA SÕBER VÕI SUGULANEKUTSU OMA SÕBER VÕI SUGULANE

TÜRILE ELAMA!TÜRILE ELAMA!

www.maekalda.euwww.maekalda.eu

tel. 512 4236tel. 512 4236

BBNN

RONRO

BROBB

EEEE

BB

RIRIERIER

DUDTUDTUTT

DDD

NEER

BBONON

BRONBRBR

EE

BRBB

RIRIEERIEER

DUDTUDTUTT

D

EERIT

Rahvatantsurühm Oisu Ohakas Järvamaa rahvatantsupäeval Paides 2009. aastal. Erakogu

6 TÜRI RAHVALEHT 27. mai 2011

persoon

Veiko Valangule meeldib rääkida. Ja palju. Kord kommenteeris ta üht spor-divõistlust, mis kestis 9,5 tundi, sealjuures kordagi mikrofoni käest panemata. Kõneoskust on tal oma õpe-taja-, treeneri- ja direktori-ametis küllalt vaja läinud ning läheb edaspidigi. Ome-ti ei aja ta tühja-tähja juttu, vaid pikib lausetesse kõik-võimalikke fakte spordiaja-loost ja viskab nalja enese üle. Aga kui vaja, räägib ka tõsistel teemadel.

MERIT MÄNNIrahvaleht@tyri.ee

Pealinna poiss Veiko ütleb, et tegelikult on ta elus allkirja vastu. “Ma tulin siia ilma sünni-traumaga. Aasta oli siis 1960 ja teadagi, kuidas Nõukogude me-ditsiiniasutustes toona traumaga sündinutesse suhtuti. Erilist elulootust mulle ei antud ja vanematele öeldi, et opereerida pole mõtet – nagunii sureb ära. Öeldi veel, et kui vanemad oma allkirjaga kinnitavad, et nad siis-ki operatsiooni teha lasevad, siis proovitakse,” räägib Veiko muia-tes. “Operatsioon ilmselgelt õnnestus – ma elan. Elan allkirja vastu.” Samal aastal hüppas ka esimene eestlane 2 meetrit kõrgust ja Veiko on surmkindlalt veendunud, et see fakt kujundas ka tema edaspidiseid erialaseid valikuid.

Veiko lapsepõlveaeg möödus Tallinnas Mustamäel. “Elasime viiekorruselises kortermajas, mis oli üks esimesi sealkandis. Paar aastat tagasi samasse kanti jalutama sattununa tänas ta jumalat, et enam seal ei ela. “Oli tunne, justkui oleks kuskile getosse sattunud: majad olid räämas, hoovid jubedad. Ka Tal-linn üldiselt pole enam see, mis toona. Need klaasist ja metallist monstrumid, mis kesklinnas asuvad, ei meenuta enam armsat kodulinna.”

Kooliteed alustas Veiko Tal-linna 44. Keskkoolis, põhikoolis õppimise ajal avastas ta enda jaoks ka kergejõustiku võlud ja nagu eespool öeldud, kujunes lemmikalaks kõrgushüpe. Põhi-haridus omandatud, otsustas poiss kooli vahetada ja jätkas õpinguid Tallinna 43. Kesk-koolis. “Seal hakkasin õppima juba teadlikult ehk siis õppisin

neid aineid, mis mind huvitasid, teistest ainetest “libistasin” end sujuvalt läbi,” tunnistab prae-gune koolidirektor ausalt. Üha enam end spordile pühendanud noormees kuulus ka spordiühin-gusse Dünamo, seoses sellega olid kõik koolivaheajad sisusta-tud treeningute ja võistlustega. Vastavalt sellele, kus võistlused toimusid, sai läbi käidud pea kogu Venemaa.

Tüli sõjakomissariaadiga ja saatuslik kinoskäik

“Keskkooli lõppedes mõtle-sin, mida edasi. Sain sõjaväe-kutse. Aasta oli 1979, käimas oli Afganistani sõda ... seepärast polnud ma eriti vaimustuses mõttest hakata suurt kodumaad teenima. Paar aastat hiljem, kui olin valmis teenistusse asuma, ei soovinud nemad millegipärast mind, väites, et mu tervisenäita-jad pole eriti head. Veel paar aas-tat hiljem otsisid jällegi nemad minuga kontakti. Ja ma andsin korvi. Siis läksimegi lõplikult tülli,” meenutab Veiko aega, mil käis sõjakomissariaadis istuvate meestega väitlemas.

Ta oli veendunud, et õige Nõukogude mees saab kodu-maad teenida ka tööd tehes, mitte, automaat seljas, mööda metsi joostes. “Ma ei oksa öel-da, kui suure jälje on minusse jätnud see, et ma pole läbinud sõjaväeteenistust, aga eks mingil määral on kindlasti mõjutanud. Koos teiste omaealistega pole võimalus saunalaval sõjaväe-mälestusi heietada,” ütleb ta justkui nukralt, endal samal ajal suunurk petlikult ülespoole kerkimas.

1980. aastal alustas noor-mees õpinguid peda etteval-mistusgrupis ning järgmisel aastal oli ta seal esimese kursuse tudeng. Toonasesse aega jääb ka Veiko sportlasekarjääri tipp-saavutus – ta tuli Nõukogude Liidu pedgoogiliste kõrgkoolide meistriks kõrgushüppes.

“Õppida oli tore, mis siis, et mind vahepeal välja visati, väidetava arvestusvõla pärast. Palusin toonasel dekaanil Kaarel Zilmeril kirjutada selle kohta suisa paberi, et mind tõepoolest selle ühe arvestusvõla pärast üli-õpilaste hulgast välja arvatakse. Aga kui nii siis nii. Jätkasin ene-seharimist kaugõppimise teel,” meenutab ta ja jätkab pateetili-selt: “Oligi kätte jõudnud aasta

1983. Oli kevadine aeg ja juhtus see, mis ikka noorte inimestega juhtub. Tegin Tallinnas spordi-hallis trenni ja sattusin kogu aeg lähestikku ühe Lea-nimeli-se tütarlapsega. Ajasime juttu ja mulle tundus, et täitsa tore tüdruk on. Siis ütles ta saatus-liku lause, mis mul siiani meeles on: “Aga kinno sa mind ju ei kutsu.” Sain aru, et ilmselt pean ikka kutsuma ja nii me läksime.” Mis filmi toona noored vaatasid, Veiko enam meenutada ei suu-da. Arvab, et eks see mõni India kostüümidraama oli.

Pani kontoritädid võimlema

Veiko meenutab, et kaug-õppes haridust omandades tal õppimise peale eriti palju aega ei kulunud. Seepärast asus ta kooli kõrvalt tööle. Noorel mehel oli ju vaja raha teenida, kas või juba seetõttu, et edaspidigi tütarlast kinno kutsuda. Esimeseks töö-kohaks sai kõlava nimega NSVL Ehituspanga Eesti Vabariiklik Kontor, kus Veiko oli kaadriosa-konna töötaja.

“Tegelikult oli selle uhke ametinimetuse taga lihtne spordimetoodiku ametipost, minu ülesandeks oli kontori-laudade taga istuvad tädikesed võimlema ja tantsima panna.” Ka järgmisel töökohal Tallinna aiandussovhoosis oli Veiko ame-tis spordimetoodikuna, samuti oli innukas komsomolitöötaja. “Ülemused arvasid, et näe, sel-line hakkaja noormees, las ajab seda komsomoliasja. Mina siis ajasin ka. Need olid vahvad ajad – täitsime aga plaani ja tänu-täheks saime punalippe,” naerab Veiko, kui seda kõike praegu meenutab.

Olümpialapsed ja “Reklaamiklubi”

On see kokkusattumus või mitte, aga noorte spordihuvi-liste Veiko ja Lea perre sündis esiklaps – tütar – 1984. ja poeg 1988. aastal. “Jah, Ann sündis siis, kui olümpiamängud oli Los Angeleses ja Veikko tuli ilmale Souli olümpiamängude aastal. Euroopa- ja maailmameistri-võistlused jätsime vahele ...” Sedamööda, kuidas pere kasvas, jäi Tallinnas Mustamäel asunud kolmetoaline korter järjest kit-samaks. Siin tuli mängu tele-meedia kõikvõimas jõud.

“Juhtusime vaatama toona

ülipopulaarset saadet “Rek-laamiklubi” ja seda just hetkel, kui näidati lõiku toonasest Türi näidis-sovhoostehniku-mist, mille juurde oli äsja loodud spordikool ja valminud ka plekist angaar, mida siiani spord iha l l iks kutsutakse. Saa-tes kõlas üleskut-se, et spordikool vajab kerge-jõustiku-treene-r i t .

K u -na minu tegevsport-l a s eka r j ä ä r i oli põlvevigastus rikkunud, siis tun-dus treeneriamet ahvat-lev. Veiko haaras telefoni ja küsis otse: “Te tahate ühte treenerit, aga kas te kahte ei võtaks?” Võetigi, ja 1986. aastal kolis Valangute pere Säreverre. Treeneritöö kõrvalt jagus Veikol Särevere kooliski aega komsomolitööga tegeleda. “Korraldasin näiteks porgan-dikorjamise võistluse, auhin-nalistele kohtadele tulid eriti huvitava kujuga porgandid ja hindamiseks oli moodustatud koguni tõsine žürii.”

1989. aastal pakuti Leale ja Veikole tööd Türi Gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajatena. Sellest ajast mäletavad kindlasti paljud noort abielupaari ühesu-gustes dressides, viled moekate aksessuaaridena kaelas rippu-mas ja Veikol tavaliselt ka topis-,

võrk- või korvpall kaenlas. “Jah, me olime noored ja ilusad siis,“ nõustub Veiko. “Muide, kui me Säreverre kolisime, peeti meid vennaks ja õeks.”

Pea paarkümmend aastat hiljem astus Veiko taas TG uk-sest sisse, kuid dresside asemel nägi koolipere tema seljas shikki ülikonda. Just nagu ühele kooli-direktorile kohane. “Suurim kompliment oli see, kui üks kolleeg ütles mulle tunnustavalt, et mulle sobib ülikond ja et ma olen täitsa direktori moodi,” muheleb Veiko. Ta ütleb, kolme aastat direktoriametis andis palju häid kogemusi, mis kind-lasti edaspidises elus kasuks tulevad. Sügisel vahetab ta aga

taas ülikonna dresside vastu ja “taandab” end kehalise kasvatu-se õpetaja ametisse.

Elukutseline lõpetaja

“Ahjaa – võin öelda, et olen ellu kutsutud lõpetajaks. Olen pere teine ja viimane laps, olin omal ajal Järvamaal ilmunud ajalehe Peegel viimane sporditoi-metaja, endise Türi Rahvalehe viimane sporditoimetaja, Türi Gümnaasiumi viimane direktor. Kuidagi halb enne või mis? Et mind kuskile uude kohta tööle võtta, siis tööandjal tasub kind-lasti enne mu tausta uurida. Tõmban kohe jamasid ligi.”

TIIU SCHÜTSTüri Gümnaasiumi muusikaõpetaja

Veiko Valang on ennekõike tõeline härrasmees, kelles nii vorm kui ka sisu on ideaalses tasakaalus. Talle sobib ülikond, sest ta oskab igas olukorras väärikalt käituda. Hindan temas kõige enam kolme omadust: os-kus kuulata oma partnerit, abi-valmidus ja kadestamisväärne huumorisoon. Türi Gümnaasiu-

mi direktorina on ta suutnud tagada rahuliku ja hirmuvaba õhkkonna, mis on kolmeaastase koostöö vältel suurim väärtus.

Muljet avaldav seik minu kui muusikaõpetaja jaoks mee-nub 8. klassi muusikatunnist. Parasjagu oli käsil rokkmuusika teema ja kuulamise analüüs „Bohemian Rhapsody” Freddy Mercury ja ansambli Queen esituses. Kui muusika vaikis,

sisenes tundi ootamatult Veiko Valang, kes oli kuulanud ukse taga loo lõppu ja pöördus kõigi poole. „Kas teate, et see lugu on aegade rokkmuusikas maailmas 2. kohal, esikohal „Yesterday” ja biitlid! Stuudios lindistatud laul kestis 11 minutit Ansambel kahtles, et kes see ikka nii pikalt kuulata viitsib, ja lühendas lugu kolmaniku võrra. Hiljem, kui laul väga kuulsaks sai, oli an-

samblil kahju, et väärtuslikku muusikat enam alles polnud,” teatas Valang talle omase selgu-sega. Tunnistan, sain teadmise võrra rikkamaks! Pole saladus, et Veiko on hinnatud mälumängi-jana väga suurte teadmistega mitmes valdkonnas.

LEA VALANGAbikaasa

Veiko võlus mind algul ära

oma muheda huumoriga ja to-redal kombel on see jätkuvalt nii. Elu oleks maru igav, kui nalja ei saaks, raske on mõis-ta inimesi, kes näevad ainult musta ja valget värvi. Teda võib kutsuda vabalt töönarko-maaniks.

Olid aastad, kus ta käis üritusi kommenteerimas: Silvesteri võrkpallimänge, Erika rattarallit, Seidla rammu-

meest, Jaak Mae suusavõistlust, Paide-Türi rahvajooksu. Tal on fenomenaalne mälu, enamik kommentaare oli täis pikitud tarkusi spordist, koos mõnu-sa huumoriga. Kõik need 27 aastat, mis me oleme koos elanud, on tema valmistanud hommikusööki, meie pere või-leivameistrivõistlustel saab ta ülekaalukalt esikoha. Selle eest talle kindlasti aitäh!

Mees, kes elab tänu allkirjale

Ülle Kuldkepp

TÜRI RAHVALEHT 27. mai 2011 7

Niisiis on ”rahvakohus” Türil kokku tulnud ja alustanud koh-tuprotsessi. Sel korral istun süü-pingis mina ja ootan kohtuotsu-se ettelugemist.

Olukord sarnaneb Prantsuse revolutsiooni ajal toimunule, kus ainult üks otsus rahuldaks kohtupidajaid – see on hukka-mine giljotiini all. Süüdistused on sõnastatud ähvardavalt ja hoiatavad lisanduvate karistuste eest. Raske on ette kujutada, millised need on. Võib-olla sisal-davad need lähenevaid tutvumi-si salapolitsei piinakambritega.

Mul ei jää muud üle kui kirju-tada ilma advokaadita oma kait-sekõne. See kindlasti ei mõjuta rahvakohut, aga annab minule sisemist jõudu jätkata oma missiooni – arendada inimlikku suhtlemist erineva kultuuriga maade vahel.

Minu sidemed Türiga ulatuvad tagasi 1990. aastate algusesse. Eesti oli just saavu-tanud iseseisvuse ja Põhjamaa-de naaberrahvad olid andnud avatud südamega abi demo-kraatia juhtimissüsteemi, mis oli hävitatud 50 aastat kestnud

kommunistliku ühiskonna üles-ehitustöö käigus, taastamiseks. Kui minu Rootsi koduvald palus abi potentsiaalse Eesti sõpruslinna leidmisel, olin ma enesestmõistetavalt nõus kaasa aitama. Mõlemapoolne usaldus viis edasi pikaajalise koostööni Türi linna (Eesti) ja Åmåli kommuuni (Rootsi) vahel. Igal aastal viidi ellu arenguprojek-te, mida 100 % toetas Rootsi valitsus ehk teisisõnu – Türi linnal oli võimalik korraldada igal aastal üritusi, mille maksis kinni Rootsi riik.

Nendeks oli muu hulgas näi-teks demokraatia arengu, naised ettevõtluses, kodaniku ühiskon-na planeerimise, võrdõiguslikku-se, puuetega inimeste ja kliima-küsimuste projektid. Aga samuti seltsitegevuse edendamise, kul-tuuri ja turismi küsimused olid

olulisel kohal. Ligikaudu 500 inimest Türilt on külastanud Åmålit ja võtnud osa erinevatest projektidest ning tegevustest, mis koostati spetsiaalselt sõpra-de jaoks. Ainuüksi 2001. aastal, mil sõprussuhted kahe linna vahel jõudsid oma kõrgpunkti, võttis üle 100 Türi linna koda-niku osa erinevatest tegevustest Åmålis, mis organiseeriti mani-festeerimaks koostööd Rootsi ja Eesti riigi vahel ajal, mil Rootsi oli EL komisjoni eesistujamaaks. Selle projekti patroonideks olid Eesti rahvastikuminister Katrin Saks ja Rootsi asepeaminister Lena Hjelm-Wallén .

Toetamaks omavalitsuste-vahelist koostööd, osalesin Ro-tary koostöövõrgu arendamisel. Eestis asutati uus klubi Türil aastal 1995, mida muu hulgas ka finantsiliselt toetasid ristiklu-

bid Rootsist, Norrast ja Taanist. Hiljem liitus Türi Rotary Klubi sõprusvõrku ka Wiesmoor-Grossefehni Rotary Klubi Sak-samaalt. Minu vabatahtlik tasu-ta töö on olnud ja on siiamaani humanitaarprojektide elluviimi-ne USA Rotary Foundation’i toetusel. Alates 1995. aastast on ellu viidud 10 erinevat projekti, mis on hankinud varustust Türi Päevakeskusele, Türi Toimetule-kukoolile, Türi Tervisekeskusele ja Türi Majandusgümnaasiumi-le, kokku maksumusega u 200 000 dollarit.

Põhjamaade sõpruslinna-de võrk lagunes 2002.–2005. aastatel. Sel perioodil oli Eesti-maa teel Euroopa Liitu ja seega pidasime ennast võrdseks teiste Põhjamaade riikidega. See oleks olnud õige aeg muuta sõprus-linnade koostöö sisu – muutuda

saajast võrdväärseks partneriks. Reaalsus oli see, et sidemed Åmåli linnaga jäid napilt ellu. Need vajavad täna uut energiat. Vaid silmapilk kulub lammu-tamiseks, aga ülesehitamiseks ja taastamiseks aastaid, kui ennistamine on üldse võimalik. Nende küsimustega tegelemine ei saa olla ainult ühe vallavalit-suse ametniku ülesanne, vaid see nõuab poliitilist laiapinnalist alust. Praegune vallavalitsus on teadlik sellest problemaatikast ja on huvitatud lähinaabrite usaldusliku koostöö taastami-sest.

Me kuulume Põhjamaade kultuurisfääri – õppigem pika-ajalise demokraatliku arenguga riikidelt, kuidas väärikalt luua üks inimlik ja sõbralik ühiskond selles unikaalses maailmanur-gas.

poliitika Sellel leheküljel saavad soovi korral sõna kõikide Türi vallas KOV valimistel osalenud erakondade ja valimisliidu esindajad.

Aastatepikkust pingutust Eesti iibe positiivseks saamise nimel on lõpuks saatnud edu. Täpsus-tatud andmetel sündis 2010. aastal 35 inimest rohkem kui suri. Eesti rahvaarv 1. jaanuaril 2011 oli statistikaameti andme-tel 1 340 194.

Veel kümme aastat tagasi jäi meid vähemaks pea kuue tuhande inimese võrra aastas. See on rohkem kui Põltsamaa ja Võhma linna jagu inimesi kokku.

Sellest ajast alates on sündi-de arv kasvanud märkimis-väärselt. 2000. aastal sündis

13 067 last, 2010. aastal juba 15 825. Sündivus hakkas eriti jõudsalt tõusma 2004. aastast, kui kehtestati vanemahüvitis. Pea kolm tuhat last aastas sünnib Eestimaale viimastel aas-tatel rohkem kui kümme aastat tagasi. Rõõmu teeb, et ka suremuse numbrid on märgatavalt muu-tunud, loomulikult hoopis vähe-nemise suunas. Kümme aastat tagasi lahkus siit ilmast 18 403 inimest aastas, 2010. aastaks oli see langenud 15 790-ni. Posi-tiivse iibe saladus on seega väga lihtne: rohkem sünde ja vähem

surmasid. 2004. a algusest kehtima

hakanud vanemahüvitis on avaldanud sündimusele selgelt positiivset mõju. Nii praegused kui ka tulevased lapsevanemad võivad kindlad olla, et lapse saa-mine ei vii neid võlgadesse ega jäta olemasolevate kohustuste täitmisel hätta. Üle seitsme aasta töötanud vanemahüvitis täidab aasta-aastalt täpsemalt eesmärki hüvitada ühele va-nematest lapse sünnist alates pooleteise aasta jooksul saamata jäänud palk. Kui 2004. aastal said 43% vanemaist vanema-hüvitist 100% nende varasemast keskmisest palgast, siis 2010. aastaks on protsent kasvanud juba 67,4-ni. Vanemahüvitise ülempiir rakendub samuti üha vähematele, 2010. aastal 2,7% saajatest. Pea kolmandik vane-mahüvitise saajatest ei ole aga

varasemalt üldse sissetulekut omanud ja nemad saavad seega hüvitist miinimumpalga ulatu-ses. Ei saa öelda, et vanema-hüvitis oleks odav meede, kuid on see-eest tulemuslik. Sellegi-poolest jätkub oponente, kelle arvates tuleks kaheksandat aastat kehtiv süsteem ära muu-ta, kaotada seotus varasemalt teenitud palgaga.

Reformierakond on emapal-ga idee sünnist alates, vanema-hüvitise süsteemi loomisel ja pa-rendamisel seisnud selle eest, et säiliks põhiline element hüvitise juures – otsene seos ja sõltuvus lapsevanema palgast. Just nii on see seni olnud ja võin kinnitada, et on ka edaspidi. Mõte, et riik võiks lapsi osta, tükihinnaga, mis kõigile sarnane, pakkudes vanematele tehingut, ei ole Re-formierakonnale vastuvõetav.

Viimastel aastatel on üha

vähenenud surmade arv, eelkõi-ge just enneaegsete ja õnnetus-juhtumitest põhjustatute osas. Oma roll on selles kindlasti neil miljarditel kroonidel, mis on investeeritud Eesti erinevais paigus eelkõige kergliiklustee-desse, aga ka avalikesse spor-dirajatistesse, loodus-ja mat-karadadesse. Kui inimesel on võimalik mugavalt tervisesporti teha, siis ta seda ka meelsamini teeb. Ülekaalulisus ja vähene kehaline aktiivsus koos kõrge stressitasemega on tõsised ohud meie tervisele. Positiivne mõju on olnud erinevatel kampaa-niatel, näiteks südamenädal, mis kutsub liikuma ja koleste-roolitaset mõõtma. Kõik need sõnumid on suunatud inimese mõtlemise muutmisele enda tervise ja heaolu parandamise suunas. Hea tervis on väga suur väärtus, mis meie elukvaliteeti

märkimisväärselt mõjutab. See-pärast tuleb oma tervise eest pidevalt hoolt kanda.

Eurostati andmetel on Eesti sündimuskordaja aastatel 2004–2008 suurenenud roh-kem kui näiteks meie naabrite juures Soomes, Rootsis või Taanis. Kuid sellegipoolest tuleb tunnistada, et absoluutnumbris on naabrite sündimuskordaja Eesti 1,65-st suurem (Soomes 1,85, Rootsis 1,91 ja Taanis 1,89). Me liigume õiges suunas ja kiirus on hea, nüüd ei tohi hoogu maha võtta. Seepärast peab Reformierakond väga tähtsaks vanemahüvitise süstee-mi kestmist, jätkuvat investeeri-mist laste jaoks vajalikesse tege-vustesse. Lapsed on ju meie elu väärtustajad. Täisealistel tasub aga tervise eest hoolt kanda, sest nõnda võib eluiga pikendada kümmekond aastat.

Rohkem lapsi, vähem matuseid!

TÕNIS KÕIVRiigikogu liige

„Rahvakohus“ Türil on asunud tegutsema

Keerulistest aegadest ning ras-kustest hoolimata on hea meel, et tegusad inimesed leiavad endale tegevust ja suudavad ka teisi innustada ning kaasa tõmmata. Kui enamasti pee-takse eestvedajateks pigem nooremapoolseid inimesi, siis kas või koduvallas toimuvat vaadates võib tõdeda, et eakad, oma elu jooksul palju tööd tei-nud inimesed ei lase käsi rüppe ega jää vanaduspensionini jõu-des koju puhkama, vaid leia-vad endas jõudu ning tahtmist

erinevateks ettevõtmisteks. Eakad tantsivad, laulavad,

hoiavad alal meie rahvatradit-sioone käsitöös ja kultuuris, on aktiivsed liikujad-võimle-jad, kepikõndijad. Erinevate projektikavandite abil ning ka kohaliku omavalitsuse abiga korraldatakse ühiseid ettevõtmisi – need on väga olulised, et hoida inimestes harjumust kokku saada ning ühiselt tegutseda, annavad ea-katele väljundi ja võimalused arvamusi avaldada, suhelda.

See kõik hoiab vaimu virge ja keha liikumises.

Olen kuulnud ka arvamusi, nagu ei oleks eakate klubiline kooskäimine oluline ega vääriks äramärkimist. Kindlasti ei ole see nii! Ühiskond ei ole ainult noortele inimestele, eakatel aga on omad soovid, eelistused, vajadused ning neid saavad nad kooskäimise abil kõige paremi-ni rahuldada. Rahulolevad ini-mesed on aga alati rõõmsamad, tervemad ning seeläbi on meil kõigil rõõm ja võimalus nende-ga kauem koos olla.

Headele ideedele leitakse enamasti toetajaid, seetõttu olen rõõmuga aidanud eakatel toetusavaldusi koostada ning neid on ka erinevad fondid toetanud – Leader-programm, Eesti Kultuurkapital, Hasart-

mängumaksu Nõukogu ja Ko-haliku omaalgatuse programm on mitmelgi korral aidanud soetada käsitöövahendeid ja -tarbeid, organiseerida loen-guid ja õppereise ning ühis-üritusi. Üht huvitavat loodust väärtustavat projekti plaanime koostada Keskkonnainvestee-ringute Keskuse keskkonna-programmi. Abilisi leiab huvili-ne kindlasti, nii vallavalitsuses, Järvamaa Arenduskeskuses kui ka Koostöökogus on ole-mas tublid projektikirjutajad, vahel aga piisab ka lihtsalt kohalike inimeste tahtmisest, koos- ja isetegemise rõõmust. Mitmed tegusad seltsingud, tantsurühmad ja käsitööseltsid muudavad meie igapäevaelu oma tegevusega rõõmsamaks ja omapärasemaks, see on

väärtus, mida ehk igapäevaelus alati tähelegi ei pane, aga tege-likult peame neile tänulikud olema!

Heaks näiteks eakate pika-ajalisest aktiivsusest on ka Türi Lillelaat, mille korraldajad on pika kogemusega aiahuvilised. Ka laadal müüjate hulgas on palju neid, kes on oma aja väärindanud aiatöödes ja istu-tusmaterjali kasvatades. Praegu on väga hinnas nn vanaema aia taimed – mitte klassikalised suuraiandi taimed, vaid läbi põlvede kantud hästi vastupi-davad lilled jmt. Ka laata külas-tanud välismaalaste hulgas olid just need hinnatud-nõutud. Eeskuju innustab ka noori peresid aiapidamisega tegelema ning nii kanname meie piirkon-nale iseloomulikku aia- ja kodu-

kultuuri väärikalt edasi. Eakatel on meile kõigile

tõenäoliselt pakkuda enam, kui oskame neilt oodata või vastu võtta. Kogemused, pika aja jooksul läbi tunnetatud teadmised ning oskused erine-vates oludes toime tulla võiksid olla abiks paljudele. Kindlasti on eakaid, kes sooviksid ka ise oma oskusi teistele õpetada, olla juhendajaks või õpetajaks oma erialal või hobi edasi-andmisel, seeläbi saame hin-damatuid kogemusi. Seetõttu julgustan kõiki oma mõtetega välja tulema, kaotada pole midagi, aga võita terve maa-ilm! Põlvkondadevaheline piir ei ole niivõrd jäik ega eraldav, koos tegutsevad eri põlvede esindajad ning see ongi meie edasikestmise võti.

Türi vald on rikas – meil on suurepärased inimesed!

PIPI-LIIS SIEMANNTüri vallakodanik

PEETER SÄRGarhitekt/nõunik

TÜRI RAHVALEHT 27. mai 20118

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Vallavalitsus müüb kinnistutTüri Vallavalitsus müüb eelläbirääkimistega pakkumi-sel Türi linnas aadressil Paide tänav 12 asuva kinnistu. Eelläbirääkimistega pakkumise korra ja tingimustega on võimalik tutvuda valla veebilehel investeeringute kataloogis aadressil http://investeeringud.tyri.ee ja Türi Vallavalit-suse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonil 384 8249 või 512 1815.

Ajutiselt suletakse Tallinna tänavSeoses vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustöödega suletakse alates 30. maist kuni 5. juunini Tallinna tänav Lembitu ja Väike-Pärnu tänava vahelises lõigus. Liiklus suunatakse ümber mööda Tolli ja Koidula tänavat.

Palume olla tähelepanelikud ja jälgida liiklusskeeme.TÜRI VALLAVALITSUS

Läheneb toetuste tähtaegValla kodanikeühendustelt oodatakse toetuse taotlusi II poolaasta ühisürituste ettevalmistamiseks ja korraldamiseks. Taotlused tu-leb vallamajja tuua 1. juuniks.

Kohalikule elanikkonnale suunatud ürituste ja ühistegevuste korraldamiseks võivad toetust küsida vallas tegutsevad mittetu-lundusühingud ja seltsingud. Toetust eraldatakse kuni 50% üritu-se eelarvest, toetuse taotlejad peavad vastama määruse nõuetele ning neil ei tohi olla aruandevõlgnevusi eelmistest perioodidest. Taotlemise täpne kord ja taotluste vormid on kättesaadavad Türi valla veebilehel. Taotlusvorme ja täpsemat infot on võimalik saa-da ka Türi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnast.

Türi Vallavalitsus toetab valla mittetulundusühenduste kul-tuuri-, spordi- ja noorsootegevuse võimaluste laiendamise, koda-nikualgatusliku tegevuse arendamise ning valla elanike koostöö soodustamise eesmärgil.

RIINA TRUMMkülaliikumise- ja seltsitegevuse spetsialist

Kabala küla tegemistest juunisKabala lasteaia- ja koolilastele toimub juunis õuesõppe seiklus-päev, eakatele väljasõit Olustverre ja Järva-Jaani ning kõigile Ka-bala küla ja naabrite päev.

Kabala kooli ja lasteaia noored tähistavad 2. juunil lastekaitse-päeva õuesõppe ja seikluslike köisatraktsioonidega. Ettevõtmist aitab korraldada Türi Noortekeskuse juhataja Sulo Särkinen.

Teist hooaega tegutsev Kabala eakate klubi sõidab 16. juunil Olustverre, et külastada sealset mõisa ühes erinevate kodadega ja 18. juunil osaletakse Järvamaa eakate kokkutulekul Järva-Jaanis. Kokkutulekul esinevad ka Kabala Rahvamaja seeniorite naisrahvatantsurühm Segadik ja segaansambel. Eakate klubi on avatud ühendus ja ettevõtmistele registreerudes saab neis kaasa lüüa.

Kabala suursündmusena toimub 18. juunil Kabala küla ja naabrite päev, mis algab kell 10 kergejõustikuga, kus selguvad parimad jooksmises, kaugushüppes, palliviskes ja kuulitõukes, jätkuvad kell 11 võrkpallivõistlusega ja kell 18 Kabala Rammu-mehe 2011 valimistega. Kabala küla ja naabrite päeva õhtul on võimalik jalga keerutada ansambli Vana Kallim saatel. Terve päe-va toimuvad tegevused on kõikidele avatud ja tasuta.

Kogutakse materjali Kabalalaulu- ja tantsupidudest31. juulil toimub Kabala 45. laulu- ja tantsupidu. Sellega seoses korraldab rahvamaja peost ajaloonäitust. 45. korda toimuva peo kohta on materjali palju, kuid kahjuks ei ole seda säilinud rah-vamajas. Väga ootame piduliste mälestusi, meeneid, trükiseid ja muud sellist Kabala peo kohta. Kui teil on säilinud erinevaid ma-terjale Kabala traditsioonilise laulupäeva kohta, palume ühendust võtta telefonil 5300 3987 (Katre Saar) või e-posti aadressil kabala.rahvamaja@tyri.ee. Kindlasti leiavad need väärilise koha näituse-eksponaadina peopaigas.

KATRE SAARKabala Rahvamaja juhataja

Villevere külaselts sai ruumidKülaelanik Monika Riga rõõmustas, et Villevere külaselts toime-tada oma ruumides. Varem saadi kokku taludes, kuid tänu Türi Vallavalitsusele saab nüüd koguneda Villevere sotsiaalmaja II kor-ruse ruumides. Vallavalitsus andis külaseltsile kooskäimiseks ja kangaringi korraldamiseks ruumid tasuta kasutusele. Tasuda tu-leb vaid elektri ja ruumide kütmise eest.

SILVI LUKJANOVTüri vallavanema nõuniku asendaja

Sotsiaalosakond organiseerib vallaelanikele võlanõustamis-päevi eesmärgiga tugevdada toi-metulekuvõimet ja vältida uute võlgade tekkimist.

Sotsiaaltööspetsialist Kaja Laanesti sõnul võib keerulisse finantsmajanduslikku olukorda sattuda iga inimene. Põhjusedki selleks on väga erinevad: vaesus, töökoha kaotus, õnnetusjuhtu-mid, pereliikme kaotus, meele-mürkide tarbimine jms. Võla-nõustamise teenus peab olema kättesaadav igale inimesele, kuid eriti neile, kellel veel on sissetulek ja eluruum ning kes veel on moti-veeritud olukorda lahendama.

Võlanõustamise eesmärgiks on isiku toimetulekuvõime tugev-damine ja uute võlgade tekkimise vältimine. Oluline on isiku soov olukorrale lahendus leida ning võlgadest vabaneda. Võlanõusta-ja ei maksa kinni kellegi võlgasid, vaid abistab nendega toimetu-lemisel. Türi Vallavalitsuses on eelistatud teenusele pääsejateks toimetulekutoetuse saajad. Sot-siaaltöötajaga vestluse käigus saab ülevaate inimese majan-duslikust toimetulekust. Kliendi kergemate võlaprobleemide lahendamisele suunamisega saab sotsiaaltöötaja ise hakkama, kuid enamat süüvimist ja abi vajavate

küsimuste korral suunab sotsiaal-töötaja kliendi edasi professio-naalse võlanõustaja juurde.

Võlanõustamise käigus õpe-tatakse, kuidas tulevikus oma majanduslike võimaluste piires rahaga ümber käia ning vältida uute võlgnevuste tekkimist.

Türi vallamajas 17. mail toimunud esimesel võlanõusta-mise päeval käis üheksa klienti. Võlanõustamist Türil aitab kor-raldada jurist, võlanõustaja Ülli Adamson Tartust, kelle sõnul polnud vastuvõtule tulnute seas ühtegi mõtlematult võetud lae-nudega kimpu sattunut.

Nõustamist rahastatakse Eu-

roopa Sotsiaalfondi projektiga, mis kestab kümme kuud ja mille raames on võimalik võlanõusta-mist saada tasuta.

Järgmine võlanõustamise päev toimub vallamajas 3. juunil. Nõustamisele tulekuks on vajalik eelregistreerimine tööpäeviti Türi Vallavalitsu-se sotsiaalosakonna telefonil 384 8223, e-posti aadressil Kaja.Laanest@tyri.ee.

Esimesele kohtumisele tuleb kaasa võtta kõik olemasolevad võlanõuded ja võlgnevusega seotud kirjavahetus.

SILVI LUKJANOVvallavanema nõuniku asendaja

Võlanõustamisteenus peab olema kättesaadav

Aprillikuu Türi Rahvalehes andsime teada, et 31. maini saavad koolitranspordi korral-damise avaldusi esitada need va-nemad, kelle lapsed ei saa kooli ühistranspordiga ning sooviksid, et Türi vald korraldaks järgmisel õppeaastal nende laste transpor-di kooli ja/või koolist koju. Kes veel ei ole avaldust teinud, palun kiirustada.

Õpilane, kes sõidab kooli ühistranspordiga ning Türi vald on talle taganud tasuta sõidu õiguse ühistranspordis (sõidu-kaart), annab oma koolisõidu marsruudi teada septembri algu-ses koolile.

Huvihariduse sõidukulu hüvitamine

Märtsis, aprillis ja mais huvi-hariduse omandamisel tehtud sõidukulu osalise hüvitamise taotluste esitamise tähtaeg on 15. juuni. Palume sellest täht-ajast kindlasti kinni pidada ning

paneme taotlejatele südamele, et taotluse õigeaegse esitamise eest vastutab taotleja (mitte kool, treener või ringijuht). Palume taotluste vormistamisel olla võimalikult täpsed, sest eelmisel taotlemisperioodil tuli üsna palju taotlusi parandami-seks-täpsustamiseks taotlejatele tagastada ning seetõttu venis kogu hüvitiste väljamaksmise protsess.

Õppetoetused

Iga õppeaasta neljanda veerandi lõpus maksab Türi vald vallavolikogu kehtestatud korras õppetoetusi valdkondlikel konkurssidel, olümpiaadidel ja võistlustel edukalt osalenutele. Ajalehe ilmumisele järgneval nädalal makstakse koolide taot-luste alusel õppetoetus välja Türi Majandusgümnaasiumi ja Türi Muusikakooli õpilastele, kuna need koolid on oma taot-lused vallavalitsusele esitanud. Ülejäänud koolide puhul õppe-

toetuste väljamaksmine viibib, kuna rohkem taotlusi lehe trükkimineku ajaks ametiasutu-sele esitatud ei ole.

Linna gümnaasiumite õpilaspiletid

... kehtivad kuni 31. augusti-ni ning neid koolidele tagastada ei ole vaja. Õpilaspilet on õpilase staatust (ja alla 15aastasel ka isikut) tõendav dokument ning seega seotud erinevate õigustega – soodustused ühistranspordis, kontsertid, vabaõhuüritustel jm. Nimetatud koolide õpilas-piletid kehtivad kuni 2010/11. õppeaasta lõpuni ning on pärast seda automaatselt kehtetud ning enam õiguslikke tagajärgi kaasa ei too.

Türi uutesse koolidesse vastuvõtmine

Türi Põhikooli astumiseks saab dokumente esitada alates 1. juunist. Sellest kuupäevast saavad dokumente esitada 1.

klassidesse astujate vanemad, üleminekuklasside õpilaste vanemad saavad lapsega tulla dokumente tooma pärast 2010/11. õppeaasta õppeperioodi lõppu.

Türi Ühisgümnaasium võtab dokumente vastu 6. juunist kuni 10. juulini.

Palume vanematelt koolias-tumiseks vajalike dokumentide esitamise asjatoimingutes mõist-vat suhtumist, kuna gümnaa-siumi ja majandusgümnaasiumi kantseleitöötajatel ja õppeper-sonalil on sel perioodil väga suur töökoormus.

Türi Rahvaleht on valla vee-bilehe kõrval teine võimalus viia ühesugune info kõikidesse valla peredesse – augustikuises rahva-lehes pühendatakse taaskord koolitranspordile ja õppeaasta alustamisega seonduvale palju leheruumi, seega – olge huvita-tud ja tähelepanelikud!

HARIDUS- JA KULTUURIOSAKOND

Haridusvaldkonna teadaanded Koolitranspordist

TÜRI RAHVALEHT 27. mai 2011 9

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi hoolekandekülale kehtestati detailplaneeringTüri Vallavolikogu kehtestas 25. mai istungil Türi hoole-kandeküla detailplaneeringu, millega on Türi linnas Roo-pa ja Staadioni tänava ristmiku ja Staadioni tänav 15-ga piirnevale ligikaudu 6,5 ha suurusele maa-alale kavan-datud erihoolekandeteenust osutava hoolekandeasutuse hoonete ja rajatiste krunt. Dokumendiga on määratud ehitusõigus, hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, haljastuse põhi-mõtted ning peamised keskkonnatingimused.

Detailplaneeringuga ning selle juurde kuuluvate kõigi lisadega paberkandjal saab tutvuda Türi Vallavalitsuse majandus- ja planee-ringuosakonnas aadressil Türi linn, Kohtu tänav 2.

Digitaalset avaldamist võimaldavad dokumendid on avaldatud Türi valla veebilehel www.tyri.ee kataloogi “Ehitus ja planeerimine” alamkataloogis “Detailplaneeringud”.

TÜRI VALLAVALITSUS

Küladele valmivad infotahvlidMaapiirkondadesse hästi sobivad viilungkatusega puidust infotahvlid paigaldatakse Mäekülla, Türi-Allikule, Kirnasse, Säreverre ja Põikvale ning on mõeldud elanikele info jagamiseks nii külavanematelt kui ka vallaametnikelt. Nendelt saab teavet näiteks bussiliikluse, autokaup-luse, külakoosolekute, talgute, kultuurimajades toimuvate ürituste või muude ettevõtmiste kohta.

Teadetetahvlite puudmisel püüti kirjalikke teateid kinnitada puu-de ja postide külge, majade seintele või on otsitud muid lahendusi. Infotahvlid koondavad teabe konkreetsesse kohta, mis soodustab info leidmist ning samas aitab kaasa külade heakorra paranemisele.

Leader meetme toel saadud infotahvlid on tellitud, neid hakatak-se paigaldama hiljemalt augustis.

RIINA TRUMMkülaliikumise- ja seltsitegevuse spetsialist

Algab hajaasustuse veeprogramm1. juunist avatakse hajaasustuse veeprogramm, mis annab võimaluse väiksemate kulutustega ehitada majapidamisse veekaev. Kõigil, kes elavad teistest sedavõrd eraldi, et ei ole võimalik rajada ühisveevärki, ja kel on vaja majapidamisse veekaevu, oodatakse esitama Türi Valla-valitsusele sellekohast taotlust. Taotluse blanketi saab valla kodulehe-küljelt www.tyri.ee ametlikud teated/hajaasustuse veeprogramm.

Neljandat aastat algava riikliku hajaasustuse programmiga saab majapidamisse kaevu ehitada, tasudes kolmandiku sellele tehtud kuludest. Ülejäänu katavad riik ja kohalik omavalitsus. Raha on programmis piiratult, kuid püüame aidata nii paljusid soovijaid, kui võimalik. Kaevu ehitamisel saab programmi raames toetust tööde eest, mis toimuvad kuni majaseinani. Tänavu algav hajaasustuse kae-vuprogramm jääb viimaseks. Türi vallas on seni programmi kaudu saanud kaevu 21 majapidamist.

Täpsema teabe saamiseks palume pöörduda vallamajja ehi-tusspetsialist Tiia Rohula poole telefonil 384 8251 või e-postiga tiia.rohula@tyri.ee.

URVE MEERITSenergeetik

Õpetajad saavad koolitustTüri Vallavalitsus korraldab sügisest tööd alustavate Türi Ühis-gümnaasiumi ja Türi Põhikooli töötajatele meeskonnatöö koolitust. Kolmeosalise koolituse raames saavad õpetajad teadmisi ja praktilisi oskusi edukast meeskonnatööst alustavates koolides.

Koolituse eesmärk on aidata kaasa töötajate kohanemisele ning uute töömeeskondade kiirele ja efektiivsele toimima hakkamisele. Koolitajateks on Invicta ja Sisekaitseakadeemia Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus. Projekti „Meeskonnatöö käivitamine uutes haridusasutustes“ kogumaksumuseks on 20 680 eurot, millest 85% rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

REEDA KAALarendusspetsialist

Oisulased kogunevad jaanilaupäevalTraditsioonilist Oisukandipäeva peetakse 23. juunil. Korraldustoim-konna juhi Pipi-Liis Siemanni sõnul oodatakse sellele nii Oisu kandi rahvast kui ka sõpru-tuttavaid kaugemalt. Päev algab kell 11 Retla Kooli staadionil avasõnadega Toomas Marrandilt ning jätkub kogu päeva kestvate sportlike mõõduvõtmistega ja meeleolukate ürituste-ga, mis on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanutele, uudistada saab mootorrattaid, politseiautot ning vaadata hobuse rakendamist vankri ette. Sportliku osa lõpetab ümber Oisu jooks ja kepikõnd, järgneb tra-ditsiooniline jaaniõhtu Oisu rahvamaja juures. Oisukandipäeva kor-raldavad kohalikud elanikud ja Oisust pärit noored.

TR

Käib Türi valla 2012. aasta eel-arve koostamine. Sellega seoses analüüsisin vallaeelarve tulude ja kulude muutusi, sest tulude vähenemine mõjutab ka vasta-valt kulutusi. Piltlikult saame aastal 2011 kulutada reaalset raha 21,36% vähem kui neli aastat tagasi, millele lisandub veel inflatsioon. Hindade kalli-nemisest ei saa üle ega ümber ka vallaeelarve, sest elektriener-gia- ja küttekulud moodustavad märkimisväärse osa eelarve ku-lust. See tähendab aga vähemas mahus teenuseid vallakodani-kele.

Eelarve koostamise põhi-tõdede paremaks arusaamiseks lisan mõne fakti. Kõige suure-mad kululiigid vallaeelarves on haridus (koolid ja lasteaiad) – 41,86% ning vaba aeg, kultuur ja sport – 21,31%. Võrreldes kolme eelneva aastaga on enam kasvanud elamu- ja kommu-naalmajandus (143,7%) ning seda peamiselt Türi linna vee- ja reoveesüsteemide rekonst-rueerimise alustamisega, mille omafinantseering kaetakse peamiselt laenu arvelt. Veel on

kasvanud kulutused sotsiaalsele kaitsele (108,81%), mis on sele-tatav majanduslanguse mõjuga inimeste sissetulekute vähene-misele ja seetõttu on vaja roh-kem raha toimetulekuks.

Kõige rohkem on vähene-nud kolme eelneva aastaga ku-lutused keskkonnakaitsele (sh haljastus) ning majandusele (sh kohalike teede ja tänavate

korrashoid).Kokkuvõtvalt võib öelda, et

vallaeelarves on kasvanud valla-volikogu otsustega prioriteet-sed valdkonnad ja kõige enam vähendatud valdkondi, kust kokku võtta andis. Vallavalitsu-se kohustus on täita ülesandeid ja teavitada rahvast.

Diagrammilt saab ülevaate kululiikide muutusest, protsenti-

des võrreldes 2008. ja 2010. aas-tat. Loodetavasti on arve analüü-sides meil kõigil parem arusaam valla rahalisest olukorrast ja mõistame koos vajadust 2012. eelarveaastal kulusid kokku hoi-da selleks, et olla majanduslikult jätkuvalt suutlikud.

ÜLLAR VAHTRAMÄEabivallavanem

Ees ootab kokkuhoiuaasta

Türi Vallavolikogu 25. mai istungi kokkuvõte• Tunnistas Türi Muusika-kooli 2010. aasta eelarve täit-mise nõuetekohaseks ja väga heaks.• Seoses Türi Vallavolikogu eel-arve- ja arenduskomisjoni ühe liikme surmaga kinnitas ko-misjoni uueks liikmeks Veiko Viigipuu.• Muutis Türi valla 2011. aas-ta eelarvet, mille tulu pärast muutmist on 8 202 346.38 (kaheksa miljonit kakssada kaks tuhat kolmsada neli-kümmend kuus eurot ja 38 sen-ti) ja kulu pärast muutmist on 9 106 780.59 (üheksa miljonit ükssada kuus tuhat seitsesada kaheksakümmend eurot ja 59

senti). Türi valla 2011. aasta muudatustega eelarve on ava-likustatud Türi valla veebilehel www.tyri.ee.• Toimus Türi valla arengustra-teegia aastani 2025 ja Türi valla arengukava aastateks 2011–2018 muutmine ning uues re-daktsioonis vastuvõtmine esi-mene lugemine.• Muutis Järvamaa arengulepet aastateks 2007–2013.• Kehtestas Türi hoolekande-küla detailplaneeringu.• Otsustas taotleda riigilt Türi linnas asuvate Saunametsa ja Kõrgessaare kalmistu maa-üksuste tasuta Türi valla oman-disse andmist.

• Ostis Türi vallale Türi lin-na ja Lokuta küla ühendava kergliiklustee rajamiseks Türi vallas Lokuta külas asuva era-isikule kuuluva Pirnipuu tee maaüksuse 762.60 (seitsmesaja kuuekümne kahe euro ja kuue-kümne sendi) eest.• Võttis Türi vallale varalise kohustuse Türi kesklinna endi-sesse katlamaja masuudihoid-lasse rajatud ja Regionaalaren-gu Fondi abil renoveeritud Türi Noortekeskuse ekstreemspor-dimaja hoida ekstreemspordi-majana kasutusel vähemalt viis aastat.• Otsustas taotleda SA-lt KIK projekti „Türi linna ühisvee-

võrgu ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laienda-mine“ ala laiendamist ning luba renoveerida ja laiendada Türi valla külades ja Oisu ning Säre-vere alevikes asuvat Türi vallale kuuluvat ühisveevärki ja -ka-nalisatsiooni umbes 1 278 233 euro ulatuses.• Kinnitas tugiisikuteenu-se osutamise korraldamise ja Türi valla eelarvest teenuse eest maksmise korra.• Kinnitas hoolekandeasutusse hooldamisele suunamise ja Türi valla eelarvest hoolekandetee-nuse eest maksmise korra.

SILVI LUKJANOVTüri vallavanema nõuniku asendaja

10 TÜRI RAHVALEHT 27. mai 2011

sport

28.05 kell 12 Tallinna Teater Marionett kogupere-etendus “Jokker Joosu ja tema imelised marionetid” Türi Kultuurimaja sisehoovis. Pi-let 1.50 €29.05 kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi Kultuurimajas30.05 kell 20 Laur ja Sadam kontsert-ränd reisilugude ja lauludega Türi Kultuurimaja sisehoovis. TasutaKuni 3.06 Kabala Rahvamajas Ann Valangu joonistuste näitus (Info tel 5300 3987)7.06–12.09 Türi Muuseumis pesunäitus “Kliima soojenemine”. Ava-mine 7.06 kell 16Kuni 20.06 galeriis Ultra (Kohtu tn 4) näitus “DKW-mootorrattast autoni”Kuni 12.06 Türi kultuurimajas Türi Majandusgümnaasiumi mäles-tusnäitus – kunstisuuna õpilaste ja õpetajate looming4.06 kell 20 Türi Kultuurimajas tantsuklubi tantsuõhtu 5.06 kell 12–17 Türi järve ääres Noortepäev. Kell 15–17 töötoad noortekeskuses (vt www.tyri.ee/noortekeskus)5.06 kell 19 Türi Noortekeskuses vaheaja alguse noortepidu. Kai-ri Õigemeel + gogo tantsijad, DJ-d: Crowey, Kaspar R, Jaanus Polli, Glen, Sulo jt

14.06 kell 12 Türi kesklinna kalmistul leinapäeva mälestushetk (in-fo tel 384 8231)16.06 kell 11.30 Kabala eakate väljasõit Olustverre (lisainfo ja re-gistreerumine tel 5300 3987)16.06 kell 17–19 Murumoori mängupargi sünnipäev17.–19.06 Türil II Eesti brassansamblite päevad (Ülle Välimäe tel 5348 6882)17.06 kell 19 Türi Kultuurimajas külalisansamblite kontsert Pooletunnikontserdid 18.06 kell 14 Estonia Brass (Rapla) kell 15.30 The Beer Brass Band (Kehtna mõisa park) kell 17.00 Igihaljas Seitse (Türi keskväljak) kell 17.30 Kompliment Brass (Kabala mõisa park) kell 17.30 Reval Brass (Oisu Rahvamaja) kell 17.00 Ansambel Rohelised Raamatud (Eesti Piimandusmuuseu-mi sisehoov) kell 17.00 Swingkompanii G7 (Paide Kultuurikeskuse parkla) kell 17.00 Leedu brassansambel (Põltsamaa roosisaar) kell 15.00 NATO Brass (Pärnu) 18.06 kell 10 Kabala lauluväljakul Kabala Küla ja Naabrite päev Ka-

bala lauluväljakul. Kell 10 kergejõustikuvõistlused; kell 11 võrkpall. Kell 18 Kabala Rammumees 2011 ja õhtu lõpetab meeleolukas sim-man ansambliga Vana Kallim (lisainfo Katre Saar tel 5300 3987)18.06 kell 20 Türi Kultuurimajas kontsert/peoõhtu osalevate brass-ansamblitega 18.06 kell 19 Kolu-Karjaküla suvesimman22.06 kell 19.30 Türi kirikus Hanna-Liina Võsa kontsert “Suve-haldjas” (MTÜ Sääsküla Huviklubi, tel 5344 5996)22.06 kell 20 Türi lauluväljakul pööripäevapidu – kevadpealinna hooaja lõpetamine ja Türi linna jaanituli23.06 kell 10 Türi kesklinna kalmistul võidupüha mälestushetk (In-fo tel 384 8231)23.06 kell 11 Oisukandipäev (Piret Lai tel 5340 3551)

Jaanituled külades23.06 kell 19 jaanituli Ollepal23.06 jaanituli Kurla külaplatsil23.06 kell 20 jaanituli Villevere külaplatsil23.06 kell 21 jaaniõhtu Oisus (Piret Lai tel 5340 3551)24.06 jaanituli Mäekülas

kuhu minna TuriKevade kodu

Jahilaskurid olid tasavägised 21. mail peeti Türil Lokuta jahilasketiirus Türi Compak Sportingu seeriavõistluse I etapp, millest võttis osa laskureid üle Eesti. Arvestust peeti kolmes erinevas vanuseklassis – veteranid, juuniorid ja absoluutarvestus. Veteranide ja juunioride arvestus peeti 50-märgilises harjutuses. Absoluutarvestuses lasid kuus pa-rimat laskurit lisaks finaalseeria 25 märki, kokku seega 75 märki. Absoluutarvestuses oli võimalus kätt proovida ka veteranidel ja juunioridel.

“Võistlus oli tasavägine ja põnev. Meeldiva üllatuse valmistas türilane Reigo Paukku, kes saavutas absoluutarvestuses esimese koha,” avaldas võistluste peakorraldaja Ülo Mets. Veteranide arvestuses tuli kolmanda koha selgitamiseks kasutada ka ümber-laskmist Nikolai Trofimovi ja Aleksander Siimensoni vahel. Võit-jana väljus türilane Nikolai Trofimov.

TULEMUSED

Absoluutarvestus: 1. Reigo Paukku, Türi, 69 tabamust 75st 2. Lembit Mihkelstein, Pärnu, 67 tabamust 75st 3. Andres Karu, Harju, 66 tabamust 75st

Veteranid: 1. Olev Tiisler, Paide, 41 tabamust 50st 2. Olev Schmidth, Harju, 39 tabamust 50st 3. Nikolai Tro-fi mov, Türi, 29 tabamust 50st

Juuniorid: 1 Reino Velleste, Rapla, 41 tabamust 50st 2. Raiko Mets, Väätsa, 40 tabamust 50st 3. Karl Raaga, Viljandi, 39 tabamust 50st

Noored ujujad olid heas vormis22.–23. aprillil toimusid Tartus Aura veekeskuses rahvusvahelised ujumisvõistlused “Tartu kevad 2011”. Osales kuus riiki: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Venemaa - kokku 350 võistlejat. Eriti tihe ja kõrgetasemeline oli juunioride ja noorte vanuseklass.Türilt olid stardis neli noorujujat: Kätlin Pent, Helari Rahnik, Veli Iva ja Ris-to Kadalipp. Kahe kolmanda kohaga oli edukaim Helari Rahnik: 100 selili ajaga 1.07,81 ja 50 m selili ajaga 31,02. Tubli eneseüle-tamisega sai hakkama Veli Iva, kes tuli 100 m liblikujumises ajaga 1.05,50 noorte arvestuses kolmandaks.

“Hästi ujus ka meie pesamuna Risto Kadalipp. Võisteldes endast kaks aastat vanemate ujujatega, saavutas ta 50 m ja 100 m rinnuliujumises tublid 8. Ja 12. kohad. Ajadki igati kiiduväärt – 33,62 ja 1.14,98,” kiitis ujumistreener Otto Männa. Ta hindas kõrgelt ka USK poiste 4 x 50 m kombineeritud teateujumises savutatud teist kohta. Võistkonda kuulusid Risto Kadalipp, Veli Iva, Helari Rahnik.

Juunioride vanuseklassis osalenud Kätlin Pent ujus 100 m selili välja kuuenda tulemuse ning saavutas nii 50 m seliliujumises kui ka 100 m liblikujumises seitsmenda koha.

30. aprillil olid Türi noored ujujad taas stardipukkidel, seda-korda Pärnus peetud spordiseltsi Jõud meistrivõistlustel, kust üldarvestuses toodi Järvamaale teine koht. Oma õpilaste tulemusi kommenteerides polnud Otto Männa kiitusega kitsi. “Noor-teklassis tegid “puhta töö” Türi poisid Risto Kadalipp ja Veli Iva, võites kõik, mis võita andis – kokku kuus esikohta. Helari Rahnikul ja Kätlin Pendil tuli seekord rinda pista täiskasvanutega. Kätlin võitis kaks esikohta, Helari kaks teist ja ühe kolmanda koha. Hästi ujus ka Alvar Timoskin olles teine noorte 50 m vaba-ujumises”.

TR

7. ja 14. mail Pärnus toimunud Eesti noorte ja täiskasvanute karikavõistlused vibulaskmises kujunesid edukaks seal osalenud neljateistkümnele Türi Vibukooli ja seitsmele Järvamaa Amburite Klubi ammulaskjale.

Kõigepealt toimus kvalifikat-sioonivõistlus, mille alusel pandi kokku paremusjärjestus. Lõplikud kohad selgitati duell-laskmisel, noortel on võimalik maksimaalselt koguda 120 ja täiskasvanutel 150 silma. Plokkvibu tidettide tüdru-kute arvestuses saavutas esikoha Lisell Jäätma 119 silmaga. Plokk-vibu tidettide poiste klassis saavu-tas esikoha Artur Aas 119 silmaga, teiseks tuli Kren Kask (114 s), kol-mandaks Robin Jäätma (111 s). Kõik kolm esindasid Türi Vibukooli. Neljandaks tuli Priit Vestrik 97 silmaga (JAK). Plokkvibu klassis saavutas noorte tüdrukute arvestuses 112 silmaga 1. koha Türi Vibu-kooli esindaja Kristi Ilves. Teised poodiumikohad hõivasid tema klubikaaslased Triin Piip (111 s) ja Linda-Liis Laikoja (109 s). Noorte poiste arvestuses sai plokkvibu klassis esikoha Järva-maa Amburite Klubisse kuuluv Karl-Hans Aasavelt (112 s).

Plokkvibu klassis neidude (kadetid) arvestuses saavutas 1. koha Egle Vestrik (JAK), lastes 84 silma, samas klassis saavutas noormeeste (kadetid) arvestuses 86 silma lasknud Türi Vibu-kooli esindaja Agris Adamberg 2. koha.

Sportvibu võistlusklassis poiste (tidetid) arvestuses saa-vutas 5. koha Sander Savisaar (110 silma, JAK), 18. koha Kristjan Ilves 62 silmaga (Vibu-kool). Sportvibu noorte poiste arvestuses saavutas 15. koha

Renet Kask 65 silmaga (Vibu-kool). Sportvibu klassis noorte tüdrukute arvestuses saavutas 3. koha Kelli Nasonov 100 silmaga (Vibukool).

Meeste plokkvibu klassis saa-vutas esikoha Evert Ressar 143 silmaga (JAK), 4. koha sai Timo Türn 141 silmaga (Vibukool), 6. koha Agirs Adamberg 126 silma-ga (Vibukool), 8. koha Artur Aas 102 silmaga (Vibukool). Naiste plokkvibu klassis saavutas 1. koha Mariel Jäätma 134 silmaga, 2. koha saavutas Maarika Jäätma

130 silmaga ja 4. koha Kristi Il-ves 96 silmaga (kõik Vibukool). Mees-veteranide plokkvibu klas-sis saavutas esikoha Aleksander Kiskonen 133 silmaga (JAK). Meeste sportvibu klassis saavutas 6. koha Guido Kitsingi (JAK). Meeste plokkvibu meeskonna-võistluses saavutasid Türi Vibu-kooli laskurid koosseisus Timo Türn, Agris Adamberg, Artur Aas 2. koha ja naiskond koosseisus Kristi Ilves, Maarika Jäätma, Ma-riel Jäätma võitis esikoha.

TR

Vibulaskjad on taas poodiumil

19. mail tehti Saunametsa teedel algust tänavuse Türi rattapoe see-riavõistlusega. Kohal oli 60 rat-takrossihuvilist Albust, Paidest, Imaverest, Koerust, Vändrast, Tallinnast. Türilasi oli stardis 34. Rajameister Rein Noodla märkis maha võistluste 15,6 kilomeetrise põhiringi ning kaks võistlusmaad noorematele ratturitele.

Hooaja avasid kõige noore-mad, kuni 6aastased. 500-meet-risel ringil oli kiireim Samuel Beekman ajaga 1.34. Ove-Rasmus Radala kaotas kuue ning Karolin Surva neljateistkümne sekundiga. 7–10aastased läbisid kilomeetrise ringi. Tüdrukutest oli ülekaalukas võitja Anni Jalakas Albust ajaga

5.35,9. Lisette Kaasiku saavutas ajaga 9.09,8 kolmanda koha. Poistest võitis kindlalt Kren Kask ajaga 5.25,2. Kert Järva oli ajaga 5.57,9 kolmas.

Põhidistantsil võitis 11–14aastaste neidude arvestuses esikoha Brita Ennok Tallinnast ajaga 45.27.6. Naiste põhiklassi võit läks eelmise aasta üldvõitja-le Jana Matvejevale Albust ajaga 35.42.4. Teise koha saavutas Tii-na Nõmmik (38.44.0). Neljan-da koha võitis Mailis Petrovits. Noormeeste, 11–14aastaste ja 15–18aastaste vanusegrupi või-dud läksid Vändrasse. Parimad olid Karl-Arnold Vendelin ajaga 31.55.5 ja Silver Lehemets ajaga

31.12.6. Meie noormeestest oli parim viienda koha saavutanud Olavi Allase, kes järgmistel etappidel jõuab kindlasti esi-kolmikusse.

Meeste põhiklassis selgus võitja lõpujoonel. Ajaga 31.08.8 saavutas esikoha Aivar Lage-nõmm Koerust. Meie Janek Maidla kaotas vähem kui se-kundiga ning pidi leppima teise kohaga. Meeste vanusegrupis 40–49 oli parim Ivo Mölder ajaga 32.04.3 Raivo Kaasiku (33.10.01) ja Vello Lillipuu (35.27.1) ees. Vanusegrupis 50+ saavutas etapivõidu Arved Mägi ajaga 33.38.8. Järgnesid Jüri Ellram Imaverest (33.50.4),

Ahto Matvejev Albust (38.33.9) ning rajameister Rein Noodla ajaga 38.42.6.

Seeriavõistluse teine etapp toimub 2. juunil Tolli metsa radadel. Juhendi järgi selguvad võistlusklasside üldvõitjad nelja parema etapi tulemuste põhjal. Seega on ka neil, kes mingil põhjusel Saunametsas võistelda ei saanud, kõik võimalused hoo-aeg võidukalt lõpetada. Spordis on võit väga tähtis, aga sageli on võit laiskuse ja mugavuse üle magusam kohast kolme hulgas. Ootame järgmiste etappide star-ti kõiki jalgrattasõidu nautijaid. Meil kaotajaid ei ole!

MATI SADAM

Rattakross on jätkuvalt populaarne

Türi Vibukooli ja Järvamaa Amburite Klubi vibulaskjad saavutasid taas häid tulemusi. Erakogu

TÜRI RAHVALEHT 27. mai 2011 11

uus ja vana Türil

Praeguseks on mitu Kaare tänava alguses paiknenud maja hävinud või ümber ehitatud ning vaadet Tallinna tänavale varjavad suured põlispuud.

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee, www.issuu.com/tyrirahvaleht

Peatoimetaja Merit Männi

Türi valla lehekülgede toimetajaSilvi Lukjanov

KorrektorReet Piik

Küljendaja Elin Kalda

Raamatupidaja Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liigeAuris Rätsep

Väljaandja Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Trükkija AS Kroonpress

Levitaja AS Eesti Post

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Muude kaebuste korral palume pöörduda: Auris Rätsep, e-post: tasa@tyri.ee, telefon 504 3000.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Lehe trükiarv on 4750 eksemplari ja lugejaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale.

U 1913 Avelinius Tõnisson

2011 Rene Viljat

Türi pritsimeeste paraad Näljakülas. Tsaari lipu all marsitakse mööda Suur- Pärnu tänavat, mis praegu kannab Kaare tänava nimetust. Kolonni saba on parajasti Kaare tänav 1 asuva maja ees.

teated

TEATED

Kütte-, vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide projekteerimine, pai-galdus ja hooldus. Tel 513 8314 www.avmterm.ee

Soojuspumbad, side- ja valvesead-med. Paigaldus ja nõrkvoolutööd. Ants Jüriorg, tel 507 3623.

Müüa kompostmulda ja sõnni-kut Tel 525 1742.

Nõukapood Viljandis Turu 13. Vanavara ost-müük. Ostame vanu raamatuid, maale, märke, medaleid, ordeneid, ehteid, kuld-ja hõbemünte, paberraha-sid, mööblit, lauahõbedat, laua-nõusid, portselani, taluesemeid jne. Pakkuda võib kõike, mis tundub vana. Tulen ka ise koha-le. Tel 5804 6910.

Eesti Metsamaakler OÜ pakub tööd kogemustega metsaveoau-tojuhile. Tel 744 6652.

Ostan vanu (enne 1945. aastat)

õnnitluskaarte ning fotosid

Eesti ja välismaa

linnadest, küladest,

inimestest ja sündmustest.Fotograaf René Viljat

tel 525 8325

UUED KODANIKUD!

KAROLIINA KUNILA 20. aprill

KÄTI-LII LIEDEMANN 22. aprill

HENRI EESMAA 25. aprill

HEIDI-MERILI REINBERG 27. aprill

DAVID KASPAROV 5. mai

STENELY VIILIP 6. mai

ANDERO ROHTVEE 6. mai

HELE-RIIN VAINOS 12. mai

MARKUS KÜNNAPUU 13. mai

GREETE GORNOV 19. maiPalju õnne!

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

LAINE PROODE 7. mai

MAIRE ELBLAUS 7. mai

ANNE MALLAS 9. mai

ILSE SAAR 19. mai

EINAR LAUSVEE 20. mai

VELLO VAHER 20. mai

ja avaldab kaastunnet omastele.

Otsitakse tööstuskaupade müüjat Türil. Tel 5695 9106.

Reisijate vedu Eestis ja Euroopas 19+1 bussiga. Tel 5695 9106.

Loe Türi Rahvalehte ka internetis!

www.tyrirahvaleht.ee

12 TÜRI RAHVALEHT 27. mai 2011

MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu

MTÜ Järva Arengu Partnerid

MTÜ Raplamaa Partnerluskogu

kutsuvad kõiki ettevõtlikke inimesi

ETTEVÕTJATE SUVESEMINARILEVäätsa mõisa 10. juunil kell 13-24

Pakume huvitavaid ettekandeid, vahetame kogemusi ning lõpetame päeva

meelelahutuslikult!

Registreerimine kuni 06.06.2011 meilile konsultant@koostookogu.ee

Osalemistasu 10 eurot on võimalik maksta kohapeal sularahas või ülekandega.

Täpsem informatsioon www.koostookogu.ee või tel 518 5110

lugejaküsimus

Vastused palume saata hiljemalt 9. juuni e-posti aadressile: rahvaleht@tyri.ee või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rah-valeht. Palume vastajatel lisada ka oma telefoninumber, et saaksime võitjaga ühendust võtta.

24. juunil tähistatakse jaanipäeva. Eestlased on aastasadade vältel seda päeva ikka tähtsaks pidanud ja omistanud sellele erilise tähen-duse.

Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n-ö teineteise vastas. Jõu-lust hakkab päev pikemaks ja jaanipäevast jälle lühemaks minema.

Seekordne küsimus on seotud ühe vana uskumusega.Millise taime õit käiakse jaaniööl metsast otsimas?

A: kuuking; B: öökuninganna; C: sõnajalaõis

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

11. juunil kell 11–23.30 Türi rannas ja lauluväljakul toimu-val Eesti meistrivõistlustel grillimises – Grillfestil saab iga osalev võistkond Selveri toidukorvi, mis sisaldab kaks Rak-vere maitsestamata searibiplaati, kaks Talleggi kana rinna-fi leed, kolm kotti GreenCoal grillsütt, neli 1,5 liitrist pudelit gaseerimata vett Aura Spring, ühe poti lehtsalatit, kaks Pakendikeskuse toidukarpi, lisaks annab võistluse part-ner Meira igale võistkonnale maitseainekoti, mille sees on peenestatud meresool, ketšup, sinep, grill-marinaadkaste, grillmaitseaine, purustatud must pipar, provencale ürdise-gu, rosmariin, tüümian ja broilerimaitseaine.

Kõigi lugejaküsimusele õigesti vastanute vahel loosime välja sellesama rikkaliku sisuga toidukorvi. Loosimine toimub 10. juunil Türi valla raadiosaates ja kätte saab sel-le 11. juunil kell kell 11–20 Grillfesti festivali infopunktist isikut tõendava dokumendi esitamisel.