3 (98) 2007 mai - rup.eesilmas pidada, et Eesti hea tava ei vastandu rahvusvahelisele heale tavale (rahvusvahelistele stan‑ darditele), vaid on viimase veidi lihtsustatud variant

KOOLITUSED

Tulemas on järjekordsed raamatupidajate kutseeksamid .............................................................................................2Kutseeksami korraldusest ...................................................................................................................................................................... Jaan Alver

UUDISED

Muutunud on deklaratsiooni vorm INF 9 .........................................................................................................................7Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid .......................................................................8Täidame TSD deklaratsiooni ................................................................................................................................................................... Taivo Lillo

ÕIGUSAKTID

Tolliseaduse muutmise seadus ...................................................................................................................................... 15Käibemaksuseaduse muutmise seadus ........................................................................................................................ 18

KOMMENTAARID

Muudatused maksukorralduse seaduses ja käibemaksuseaduses ............................................................................ 20Maksu- ja tolliameti kommentaar........................................................................................................................................................ Karin Laur

TEIE KÜSITE, MEIE VASTAME

Intressita laenude andmine maksude aspektist ........................................................................................................... 21Kas juhatuse liige või aktsionär võib anda oma firmale intressita laenu äritegevuseks ..............................................Jelizaveta Litau

RAAMATUPIDAMINE

Tellimuspõhine kuluarvestussüsteem: metoodika ja selle rakendamine teenindusettevõttes ............................... 22Tellimuspõhine kuluarvutlus teenindusettevõttes. Plussid ja miinused ...................................................................................... Jaan Alver

Lühikokkuvõte rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest: IAS 16 – IAS 28 ............................................... 27Materiaalne põhivara. Rendiarvestus. Tulu. Hüvitised töötajatele .............................................................................................Lehte Alver

FINANTSID

Euroopa Liidu eelarve ..................................................................................................................................................... 33EL-i ühtekuuluvuspoliitika ja eelarveõiguse põhimõtted .......................................................................Lembo Tanning, Toivo Tanning

TÖÖSUHTED

Palgasüsteemid ja nende seos töötulemustega ........................................................................................................... 40Ajapalgasüsteem, tükipalga- ja kombineeritud palgasüsteemid ............................................................................................Heino Siigur

JUHTIMISARVESTUS

Oskus müüa ehk turunduse juhtimine .......................................................................................................................... 47Turundusuuringud ja müügipoliitika ................................................................................................................................................... Lev Golub

TARBIJAKAITSE

Nõuandeid neile, kes soovivad osta kasutatud autot Euroopa Liidus ........................................................................ 52Kokkulepped ja müüjavastutus....................................................................................................................................................... Natalia Ontin

NIMED

Kuulsaid mitteraamatupidajaid raamatupidamises .................................................................................................... 57Daniel Defoe – tuntud inglise kirjanik, ajakirjanik ja pamfletist ................................................................................................... Jaan Alver

RAAMATUPIDAJA PUHKAB

Anekdoote ja nalju .......................................................................................................................................................... 60 ....................................................................................................................................................................................................................... Jaan Alver

HOROSKOOP

Astroloogiline äriprognoos ............................................................................................................................................ 61Mai ............................................................................................................................................................................................... Valentina Tomson

Toimetaja:Ruta Pels

Tel: 662 2193

☎ Helistage: tel. 662 1679, faks 662 1640 ✉ Kirjutage: Paldiski mnt. 19A, 10137 TallinnAjakiri Raamatupidamisuudised; e-post: [email protected]äljaande indeks 78143 © Kirjastus FOLIO

3 (98) 2007 mai

2 Raamatupidamisuudised nr 3, 2007

Tulemas on järjekordsed raamatupidajate kutseeksamid

Raamatupidaja assistendi kutseeksam toimub käesoleva aasta 2. juunil ja Raamatupidaja II kutseeksam 26. mail. Registreeruda

kutseeksamiteks saab Raamatupidajate Kogus, samast saab ka teavet. Käesolev artikkel heidab pilgu senitoimunule.

1. Toimunud kutseeksamitest ja eksamitulemustestEsimene raamatupidajate kutseeksam leidis aset 2004. aasta det‑sembris Tallinnas. Raamatupidaja assistendi eksamil osales siis 34 inimest, kellest 31 sooritas eksami edukalt. Üldse on seni raa‑matupidaja assistendi eksamitel osalenud 535 inimest, kellest 489 ehk 91,4% on eksami sooritanud edukalt ning omandanud soo‑vitud kutsekvalifikatsiooni. Raamatupidaja assistendi kutseeksa‑mid on toimunud peale Tallinna veel Tartus, Pärnus, Narvas, Mõdrikul ja Hiiumaal.

Raamatupidaja II kutseeksamitel on osalenud 66 inimest, kel‑lest 23 ehk 34,8% on sooritanud eksami edukalt. Tulemuste jao‑tus on järgmine:

Üle 90% 1 inimeneÜle 80% 3 inimestÜle 70% 7 inimestÜle 60% 12 inimestÜle 50% 13 inimestÜle 40% 15 inimestÜle 30% 11 inimestÜle 20% 4 inimestKO

OLIT

USED

Jaan AlverTallinna Tehnikaülikooli professor,ERK kutsekomisjoni liige,kutseeksamikomisjoni esimees

KOOLITUSED

3Raamatupidamisuudised nr 3, 2007

Parim tulemus on seni olnud 90,4% ja halvim 21,9%. Rõõmustava asjaoluna tuleb märkida, et viimasel kolmel eksamil osalenud 27 kvalifikatsioonitaotlejast 15 ehk 55,6% sooritas eksami edukalt.

2. Mõnedest eksiarvamustestÕiendamist vajavad mõned meie raamatupidajate hulgas levinud eksiarvamused.

Teatavasti on raamatupidamisseaduse kohaselt igal raamatupidamiskohustuslasel võimalus (ja kohustus) otsustada, kas finantsaruandluses lähtuda rahvusvahelistest standarditest (IFRS‑idest) või Eesti heast tavast (veidi lihtsustatult öeldes Raamatupidamise Toimkonna juhenditest). Siit on paljudel raamatupidamispraktikutel jäänud mulje, nagu eksisteeriks mingi eriline Eesti enda raamatupidamine ja finantsaruandlus, mis on täiesti erinev rahvusvahelistel standarditel põhine‑vast. Sellega seoses tuleb märkida, et Eestis pole kunagi olnud raamatupidamisteoreetikuid (ka meie kuulsaim raamatupidamisprofessor Erik Linnaks, kelle 80. sünniaastapäeva eelmisel aastal tähistasime, oli pigem majandusküberneetik, kelle tuntumad uuringud olid seotud maatriksbi‑lanssidega), mistõttu Eesti raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldus on alati olnud tugeva välise mõju all (Tsaari‑Venemaa, Saksamaa, NSV Liit, nüüd rahvusvahelised standardid). Tasub silmas pidada, et Eesti hea tava ei vastandu rahvusvahelisele heale tavale (rahvusvahelistele stan‑darditele), vaid on viimase veidi lihtsustatud variant. Metoodika osas erinevusi peaaegu pole.

Teine levinud eksiarvamus on, nagu piisaks kutsekvalifikatsiooni saamiseks ainult finantsar‑vestuse valdkonna teadmistest. Kutsestandardis on toodud, millised teadmised ja millisel tasemel peaksid kutsekvalifikatsiooni taotlejal olema ning seda on võimalik kontrollida ka Raamatupi‑dajate Kogu koduleheküljel. Eksami sooritajalt eeldatakse mitmekülgseid teadmisi. See on igati kooskõlas rahvusvahelise praktikaga. Tänapäeval ei ole raamatupidaja enam kitsarinnaline ar‑vepidaja, vaid pigem laialdaste teadmistega ökonomist, kes tegeleb finants‑, kulu‑, juhtimis‑ ja maksuarvestusega, eelarvestamisega (planeerimisega), finantsaruannete analüüsi, efektiivsusar‑vutuste ning palju muuga. Kahjuks on selline arusaam meil väga visa juurduma.

3. Kutseeksami korraldusestKutseeksam on seni toimunud testina. Tuleb vastata 10 lihtsamale ja 55 keerulisemale küsimu‑sele, aega on kokku 5 tundi. Lihtsa küsimuse puhul tuleb märkida, kas esitatud väide on tõene või väär, keerulisemate küsimuste puhul tuleb leida neljast pakutud vastusevariandist õige. Ek‑samiküsimuste koostamisel on lähtutud kutsestandardi alusel väljatöötatud programmidest, mis on kutsekomisjoni poolt heaks kiidetud ning millega võib tutvuda Raamatupidajate Kogu ko‑duleheküljel. Eksam hõlmab järgmisi valdkondi: finantsarvestus, kuluarvestus, maksundus, ma‑jandusanalüüs (täpsemalt finantsaruannete analüüs), audit, ettevõtte rahandus, eelarvestamine. Valdkonniti jagunevad küsimused järgmiselt:

Valdkond Osatähtsus küsimuste üldarvustFinantsarvestus 28 (50,9%)Konsolideeritud aruandlus 1 (1,8%)Kuluarvestus 8 (14,5%)Maksundus 4 (7,3%)Majandusanalüüs 5 (9,1%)Audit 2 (3,6%)Ettevõtte rahandus 4 (7,3%)Eelarvestamine 3 (5,5%)Kokku 55 (100%)

KOOLITUSED


Kommentaar: Kuigi finantsarvestust ja ‑aruandlust käsitlevad küsimused hõlmavad küsimuste koguarvust üle poole, on selge, et kutseeksami edukaks sooritamiseks läheb tarvis ka teadmisi teistest kutsestandardiga sätestatud valdkondadest.

4. Millised valdkonnad on problemaatilised?Eksamitulemuste analüüs näitas ära põhiprobleemid. Lühidalt öeldes – probleemid on eelkõige seal, mis on uus (tulnud meie ellu koos turumajandusega). Olgu nimetatud mõningad neist: • raha ajaväärtus;• kõik väärtpaberitega seonduv;• reaalväärtus (õiglane väärtus);• tekkepõhistelt näitajatelt kassapõhistele üleminek ja vastupidi;• finantsarvestuse, kuluarvestuse, finantsaruannete analüüsi metoodika.

Paistab, et meie raamatupidajad tegelevad valdavalt finantsarvestuse ja ‑aruandlusega. Selle‑le viitavad kehvad teadmised kuluarvestusest, finantsaruannete analüüsi ja ettevõtte rahanduse alustest. Kuigi finantsarvestust ja ‑aruandlust käsitlevad küsimused hõlmavad küsimuste kogu‑arvust poole, on selge, et kutseeksami edukaks sooritamiseks läheb tarvis ka teadmisi teistest kutsestandardiga sätestatud valdkondadest.

5. Kust saada abi kutseeksamiks valmistumisel?Kutseeksamiks valmistumisel kasutatavateks allikateks on eelkõige mitmesugused normatiivaktid (raamatupidamise seadus, äriseadustik, maksuseadused, Raamatupidamise Toimkonna juhen‑did, finantsarvestust ja ‑aruandlust reguleerivad rahvusvahelised standardid) ja metoodilist laadi erialakirjandus. Eestis ilmunud kirjandus (raamatud, brošüürid) on märgitud ka Raamatupida‑jate Kogu internetileheküljel. Tänuväärt panuse meie raamatupidajate teadmiste täiendamisse on andnud ajakiri Raamatupidamisuudised, kus käesoleva artikli autor ning TTÜ professor Lehte Alver on saanud paljude aastate jooksul publitseerida raamatupidamise metoodikat ja eksami‑küsimusi tutvustavaid artikleid. Olgu järgnev nimekiri abiks Raamatupidaja II kutseeksamiks valmistumisel.

Metoodilised artiklid1. Alver, J. (2007). Tellimuspõhine kuluarvutlus: kaudkulude jaotusbaasid.

Raamatupidamisuudised nr 2 (97), lk 27–31.2. Alver, J. (2007). Tellimuspõhine kuluarvutlus: sissejuhatus.

Raamatupidamisuudised nr 1 (96), lk 14–16.3. Alver, L. (2007). Finantsinstrumendid: liigitamine ja kajastamine.

Raamatupidamisuudised nr 1 (96), lk 20–23.4. Alver, L. (2006). Võlakirjad: arvestusmeetodid.

Raamatupidamisuudised nr 7 (94), lk 22–28. ISSN 1406‑250X5. Alver, L. (2006). Võlakirjad: emiteerimishinna leidmine ja arvestusmeetodid.

Raamatupidamisuudised nr 5 (92), lk 27–30.6. Alver, J. (2006). Kulupõhine hinnakujundus.

Raamatupidamisuudised nr 5 (92), lk 21–26.

KOOLITUSED

�Raamatupidamisuudised nr 3, 2007

7. Alver, L. (2006). Pikaajalised kohustused. Raamatupidamisuudised nr 4 (91), lk 49–51.

8. Alver, J. (2006). Hinnaotsuseid mõjutavad tegurid ja strateegiline hinnakujundus. Raamatupidamisuudised nr 4 (91), lk 45–48.

9. Alver, J. (2006). Hinnakujundus: majandusteoreetiline aspekt. Raamatupidamisuudised nr 3 (90), lk 20–23.

10. Alver, J. (2006). Juhtimisotsuste langetamine. Kas praaktooted alla hinnata või parandada? Raamatupidamisuudised nr 3 (90), lk 24–26.

11. Alver, J. (2006). Juhtimisotsuste langetamine: olulised ja ebaolulised kulud. Raamatupidamisuudised nr 2 (89), lk 46–49.

12. Alver, L. (2006). Lühiajalised kohustised. Raamatupidamisuudised nr 2 (89), lk 50–53.

13. Alver, L. (2005). Põhivahendi soetamisjärgsed väljaminekud. Raamatupidamisuudised nr 8 (87), lk 6–10.

14. Alver, J. (2005). Ühendkulude jaotamise vähem tuntud võtted. Raamatupidamisuudised nr 8 (87), lk 3–5. ISSN 1406‑250X

15. Alver, J. (2005). Ühendkulude jaotamine. Raamatupidamisuudised nr 7 (86), lk 10–14.

16. Alver, L. (2005). Põhivahendite soetamise viisid. Raamatupidamisuudised nr 7 (86), lk 15–18.

17. Alver, L. (2005). Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kindlaksmääramine ja soetamise viisid. Raamatupidamisuudised nr 4 (83), lk 8–13.

18. Alver, J. (2005). Tulu jaotamine. Raamatupidamisuudised nr 4 (83), lk 2–7.

19. Alver, L. (2005). Tulu kajastamine. Raamatupidamisuudised nr 3 (82), lk 8–11.

20. Alver, L. (2005). Varud: liigitamine ja omandiõiguslikud probleemid. Raamatupidamisuudised nr 2 (81), lk 17–20.

21. Alver, J. (2005). Tugiallüksuste kulude jaotamine: retsiprookne jaotusmeetod (vastastikuse jaotamise meetod). Raamatupidamisuudised nr 2 (81), lk 10–16.

22. Alver, J. (2005). Tugiallüksuste kulude jaotamine. Raamatupidamisuudised nr 1 (80), lk 39–44.

23. Alver, L. (2005). Debitoorse võla pantimine ja müük (faktooring). Raamatupidamisuudised nr 1 (80), lk 52–56.

24. Alver, L., Alver, J. (2004). Ostjate arvete kajastamine bilansis ja kasumiaruandes. Raamatupidamisuudised nr 8 (79), lk 35–42.

25. Alver, J. (2004). Ühiskulude jaotamine. Raamatupidamisuudised nr 7 (78), lk 17–23.

26. Alver, L., Alver, J. (2004). Debitoorne lühivõlg. Raamatupidamisuudised nr 7 (78), lk 28–33.

KOOLITUSED


KOOLITUSED

27. Alver, J. (2004). Kulude jaotamine. Raamatupidamisuudised nr 6 (77), lk 23–27.

28. Alver, L. (2004). Kasumiaruanne. Raamatupidamisuudised nr 6 (77), lk 48–54.

29. Alver, L. (2004). Raamatupidamisbilanss. Raamatupidamisuudised nr 5 (76), lk 45–48.

30. Alver, J. (2004). Sihtkalkuleerimine. Raamatupidamisuudised nr 5 (76), lk 17–23.

31. Alver, L. (2004). Kassapõhine vs tekkepõhine arvestus. Raamatupidamisuudised nr 4 (75), lk 48–51.

32. Alver, L. (2004). Arvestustsükkel. Raamatupidamisuudised nr 3 (74), lk 38–45.

33. Alver, J. (2004). TÄPPISAJASTUSSÜSTEEM: rakendamisest saadav kasu ja kaasnevad ohud. Raamatupidamisuudised nr 3 (74), lk 29–34.

34. Alver, J. (2004). Täppisajastussüsteem ja selle allsüsteemid. Raamatupidamisuudised nr 2 (73), lk 30–33.

35. Alver, J. (2004). Juhtimise täppisajastuse kontseptsioonist. Raamatupidamisuudised nr 1 (72), lk 48–51.

36. Alver, L. (2004). Nüüdisväärtuse meetodi rakendamine finantsarvestuses. Raamatupidamisuudised nr 1 (72), lk 13–17.

37. Alver, L. (2003). Pikaajaliste võlakirjade arvestus. Raamatupidamisuudised nr 8 (71), lk 29–34.

38. Alver, L. (2003). Finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamise reguleerimine. Raamatupidamisuudised nr 8 (71), lk 39–45.

39. Alver, J. (2003). Loodusvarade ja depletsiooni arvestus. Raamatupidamisuudised nr 7 (70), lk 2–4.

40. Alver, L., Alver, J. (2003). Amortiseeritud soetusmaksumuse meetodist. Raamatupidamisuudised nr 4 (67), lk 11–18.

Märkus: Toodud nimekirjas on artikleid (eeskätt kuluarvestust käsitlevaid), mille materjal on mõeldud Raamatupidaja III tasemeeksamiks.

Kordamisküsimusi kutseeksamiks1. Alver, L. (2006). Valmistume kutseeksamiks: Raamatupidaja II.

Raamatupidamisuudised nr 3 (90), lk 31–33.2. Alver, J. (2006). Valmistume kutseeksamiks: Raamatupidaja II.

Raamatupidamisuudised nr 2 (89), lk 57–58.3. Alver, J. (2005). Testiküsimusi enesekontrolliks Raamatupidaja II kutsekvalifikatsioonieksa‑

miks valmistumisel. Raamatupidamisuudised nr 6 (85), lk 2–4.4. Alver, J., Alver, L. (2005). Valmistume kutseeksamiks: Raamatupidaja II.

Raamatupidamisuudised nr 5 (84), lk 5–9. RU


UUDISED

Muutunud on deklaratsiooni vorm INF 9

Deklaratsiooni vorm INF 9 “Kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise deklarat‑sioon” on muutunud. Muudetud vormil esitatakse deklaratsioon esmakordselt 2006. kalendri‑aasta kohta.

Deklaratsiooni vormi INF 9 kalendriaasta kohta tuleb esitada 1. juuliks järgmistel maksu‑maksjatel: ‑ Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja

sihtasutuste nimekirja kuuluv isik, ‑ erakond, ‑ avalik‑õiguslik ülikool, ‑ haiglat pidav isik.

Vormi INF 9 peavad esitama kõik eelnimetatud maksumaksjad, sõltumata sellest, kas nad on saanud kingitusi, annetusi või muid tulusid. Näiteks juhul, kui kalendriaastal ei ole saadud tulusid ega ka tehtud kulusid (tegevus võib olla peatunud), esitatakse vorm INF 9 ikkagi kas või ühegi numbrinäiduta, millega deklareeritakse mittetegutsemist. Sellega on täidetud vormi INF 9 kehtestamisega ettenähtud informatsiooni esitamise kohustus tulenevalt TuMS § 57¹ lg 3.

Nimetatud kord ei laiene kirikute ja koguduste seaduse kohaselt usuliste ühenduste registrisse kantud juriidilistele isikutele (kirik, kogudus, koguduste liit, klooster), st nende isikute kohta, kes loetakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja ilma taotlust esitamata.

Vormi INF 9 saab maksumaksja esitada e–maksuametis või paberkandjal. Võimalusel palume maksumaksjal kasutada e‑maksuametit. Nõuetekohase täitmise tagamiseks tuleks juhinduda paberkandajal oleva vorm INF 9 märkustest maksu‑ ja tolliameti kodulehel.

Juhime tähelepanu veel mõnele asjaolule: Võrreldes eelmise INF 9 vormiga, on real 1 kajastamisele kuuluvate saadud tulude jaotus de‑

tailsem. Tulude ja kulude kajastamisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste poolt tuleb lähtuda Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 14 kasutatud mõistetest ja arvestuspõhimõtetest.

Real 1.4 ei kajastata MTÜ ja SA ettevõtlustulusid, mida tulumaksuseaduse § 11 lg 6 kohaselt ei käsitleta ettevõtlusena ja need tulud näidatakse real 1.5. Sellised tulud (TuMS § 11 lg 6) olek‑sid deklaratsiooni esitaja põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt seotud tegevusest saadud: näiteks trükiste väljaandmine, koolitus, teabevahetus, ürituste korraldamine; tegevusest sihtots‑tarbeliste annetuste realiseerimisel; heategevusliku loterii või oksjoni korraldamisest ning muu‑dest annetuste kogumiseks tehtud tegevustest, kui selline tegevus ei ole põhitegevuseks.

Uudsena tuleb real 4.1.2 kajastada kingituste ja annetuste arvel tehtud kulutused heategevus‑like projektide lõikes, kindlasti ära näidates ka projektide nimetuse. Samuti näidatakse real 4.2.2 projektide lõikes teistest allikatest saadud tulude kasutamine heategevuseks ning jällegi välja tuues projektide nimetused.

Vormi INF 9 on täiendatud tabeliga 1, mille täidavad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus kajastatakse ettevõtlustulu ja selle kasutamine. Read 1–4 täidetakse vormil INF 9 kajastatud andmete alusel igal tabeli 1 real kajastatud reegli kohaselt.

Tabeli 1 rea 5 täidab vormi INF 9 täitja ise ettevõtlustulude avalikes huvides kasutamise tegelike andmete järgi. Real 5 kajastatud ridadevaheline seos ei ole reegliks rea täitmisel, vaid tingimus, millele peaks vastama tulu kasutamine, et jätkuvalt tulumaksusoodustusega nimekirjas püsida.

Maksu- ja tolliamet


TSD

TSD Vormi TSD on lisatud 3 küsimust:

a) Kas maksustamisperioodil on sooritatud tehinguid seotud isikutega?

b) Kas maksukohustuslane on osaline seotud isikute vahelises kulude jaotuse kokkuleppes, millele laiene-vad kohustuslikud kulude jaotuse dokumenteerimise nõuded?

c) Kas maksukohustuslasele on kohustuslikud seotud isikute vaheliste tehingute detailsed dokumenteeri-mise reeglid?

Nendele küsimustele vastamine on kohustuslik igale maksumaksjale.

Vaatleme esimest küsimust, millele on vaja vastata jaata‑valt või eitavalt: a) Kas maksustamisperioodil on sooritatud tehinguid

seotud isikutega (tulumaksuseaduse § 8)?

Taivo Lillo audiitor

Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid

10. novembril 2006. aastal andis rahandusminister välja määruse nr 53 “Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid”, mis kehtib 1. jaanuarist 2007. Määruse aluseks on võetud “Juhised siirdehinna turuväärtuse kindlaksmääramiseks hargmaistele ettevõtjatele ja maksuhaldurile”. Seoses sellega on jaanuarist 2007 muudetud TSD põhivormi.


TSD

Tehing on maksukohustuslast puudutav toiming, mille tulemuseks on muudatused raamatu‑pidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus (raamatupidamise seaduse § 6 p 1).

Isikud on omavahel seotud, kui: 1) isik on teise isiku abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja sugulane,

abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend;

isa/ema isa/ema

vend/õde naine mees vend/õde

poeg/tütar poeg venna/õe lapsed

lapselaps venna/õe lapselapsed


TSD

2) isikud on ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses; emaettevõte

tütarettevõte

tütarettevõte tütarettevõte

tütarettevõte tütarettevõte

tütarettevõte

3) isikule kuulub üle 10 protsendi juriidilise isiku aktsia‑ või osakapitalist või häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;

isik

> 10 %ettevõte

4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50 protsendi juriidilise isiku aktsia‑ või osakapitalist või häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;

isik B

isik A 30 %

isik C

25 %

ettevõte

5) üle 50 protsendi juriidiliste isikute aktsia‑ või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidiliste isikute kasumile kuulub ühele ja samale isikule;

isik

> 50 % > 50 %

ettevõte ettevõte


TSD

6) isikutele kuulub üle 25 protsendi ühe ja sama juriidilise isiku aktsia‑ või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest selle kasumile;

isik A isik B

> 25 % > 25 %

ettevõte

7) juriidiliste isikute juhatuse või muu juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;

8) isik on teise isiku töötaja, töötaja abikaasa või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise isiku juhtimis‑ või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis‑ või kontrollorgani

liikme abikaasa või otsejoones sugulane.

Vaatleme teist küsimust: b) kas maksukohustuslane on osaline seotud isikute vahelises kulude jaotuse kokkuleppes,

millele laienevad kohustuslikud kulude jaotuse dokumenteerimise nõuded? Kulude jagamise kokkulepe on seotud isikute vahel sõlmitud leping, millega jaotatakse kokku‑

leppeosaliste vahel kulud ja riskid varade, teenuste või õiguste arendamisel, loomisel või oman‑damisel ning määratletakse poolte õigused kokkuleppe eseme suhtes. Näiteks immateriaalse vara loomisega seotud uurimistöö (patent) või ühine reklaamikampaania (“Seotud isikute vahel teh‑tud tehingute väärtuse määramise meetodid” § 17).

Vaatleme kolmandat küsimust: c) kas maksukohustuslasele on kohustuslikud seotud isikute vaheliste tehingute detailsed

dokumenteerimise reeglid? Rahandusministri määruse nr 53 “Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise

meetodid” paragrahvis 18 on öeldud: “Siirdehindade turuväärtuse määramise dokumenteerimi‑sel lähtutakse üldistest majandustehingute dokumenteerimise nõuetest” (maksukorralduse sea‑dus ja raamatupidamise seadus).

Kehtestatud täiendavaid dokumenteerimise nõudeid kohaldatakse: 1) residendist krediidiasutusele, kindlustusseltsile või väärtpaberibörsil noteeritud äriühingule; 2) kui tehingu üheks osapooleks on madala maksumääraga territooriumil asuv isik; 3) residendist äriühingule, kellel on töötajaid koos seotud isikutega 250 või rohkem või kelle

tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem;

4) mitteresidendile, kes tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu ja kellel on töötajaid koos seo‑tud isikutega 250 või rohkem või kelle tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikute‑ga oli 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem.


TSD

Vaatleme vormi TSD deklaratsiooni täitmist näidete abil. Ülesanne 1 (TSD deklaratsiooni täitmine 10.02. 2007).

firma A (vaadeldav)

tehing AB (kaup) firma B

tehing AC (kaup) firma CFirmadevahelised tehingud jaanuaris 2007:

1) Firma A müüs firmale B 2000 paari jalatseid hinnaga 300 krooni paar. 2) Firma A müüs firmale C 2000 paari samasuguseid jalatseid hinnaga 450 krooni paar.

Firmale A kuulub 11% firma B osakapitalist ja 2% firma C osakapitalist.

Lahendus: 1) Firmad A ja B on omavahel seotud isikud (tulumaksuseaduse (TMS) § 8 p 3). 2) Seotud isikute (A ja B) vaheliste tehingute väärtus: 2000 x 300 = 600 000. 3) Mitteseotud isikute (A ja C) vaheliste tehingute väärtus:

2000 x 450 = 900 000.

Täidame TSD deklaratsiooni: a) Kas maksustamisperioodil on sooritatud tehinguid seotud isikutega?

Kui on sooritatud tehinguid seotud isikutega (TMS §8), tehakse ristike lahtrisse JAH isegi sel juhul, kui tehingud on turuhindades. Küsimustele vastamisel vormis TSD arvestatakse, et tehing toimus samal maksustamisperioodil, kui toimus vara võõrandamine, s.o omandiõigus läks ühelt seotud isikult teisele, aga teenuse puhul sel perioodil, kui teenust osutati.

Ülesande tingimuste kohaselt on firmad A ja B seotud isikud (TMS § 8 p 3). Teeme ristikese lahtrisse JAH. a. Kas maksustamisperioodil on sooritatud tehinguid seotud isikutega? JAH X EI

b) Kas maksukohustuslane on osaline seotud isikute vahelises kulude jaotuse kokkuleppes, millele laienevad kohustuslikud kulude jaotuse kokkulepete dokumenteerimise nõuded?

Ülesande tingimuste kohaselt ei ole firma A osaline seotud isikute vahelises kulude jaotuse kokkuleppes. Teeme ristikese lahtrisse EI. b. Kas maksukohustuslane on osaline seotud isikute vahelises kulude jaotuse kokkuleppes, millele laienevad kohustuslikud kulude jaotuse kokkulepete dokumenteerimise nõuded?

JAH EI X

c) Kas maksukohustuslasele on kohustuslikud seotud isikute vaheliste tehingute detailsed dokumenteerimise reeglid?

Ülesande tingimuste kohaselt ei ole firmale A kohustuslikud seotud isikute vaheliste tehingute detailsed dokumenteerimise reeglid. Teeme ristikese lahtrisse EI.c. Kas maksukohustuslasele on kohustuslikud seotud isikute vaheliste tehin‑gute detailsed dokumenteerimise reeglid? JAH EI X

Kui maksumaksjal oli aruandeperioodil tehinguid seotud isikutega ja tehingu väärtus erines turu omast, on vaja täita vormi TSD lisa 6 (TMS § 54 p 2). Tulumaks arvutatakse seotud isiku‑


TSD

te vaheliste tehingute ja mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute vahelt ehk erinevuselt (TMS § 50 p 5).

Vormi TSD lisa 6 tabel 8 10.1 Omavahel seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtus 600 000 10.2 Omavahel mitteseotud isikute vahel tehtud sarnaste tehingute väärtus 900 000 10.3 Maksumaksja saamata jäänud tulu:

rida 10.1 – rida 10.2 > 0 (positiivne tulem)300 000

10.4 Omavahel seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud 10.5 Omavahel mitteseotud isikute vahel tehtud sarnaste tehingute kulud 10.6 Kulud, mis maksumaksjal oleks jäänud kandmata:

rida 10.4 – rida 10.5 > 0 (positiivne tulem)10.7 Vormi TSD lisa 6 reale 10 kantav summa: rida 10.3 + 10.6 300 000

Andmed tabelist 8 kanname reale 10 (TSD lisa 6), täidame rea 26 (TSD lisa 6), real 27 (TSD lisa 6) märgime 300 000 x 22/78 = 84 615 – ettevõttelt maksmisele kuuluv tulumaks.

Ülesanne 2 (TSD deklaratsiooni täitmine 10.02.2007)

firma Ctehing CA (laen)

firma A (vaadeldav)

tehing AC (kaup)

firma Dtehing DA

tehing AD (laen)

Firmadevahelised tehingud jaanuaris 2007: 1) Firma C müüs firmale A 10 000 paari jalatseid hinnaga 270 krooni paar (kui partii suurus on

kuni 5000 paari, maksab üks paar 300 krooni, kui partii suurus on 5000 – 15 000 paari, on ühe paari hind 270 krooni).

2) Firma D müüs firmale A 6000 paari jalatseid (samasuguseid kui firma C) hinnaga 300 krooni paar.

3) Firma A sai 2006. aastal firmalt C 500 000 krooni laenu aastaintressiga 10% (intressi tasumine igas kuus).


TSD

4) Firma A andis 2006. aastal firmale D 500 000 krooni laenu aastaintressiga 3% (intressi tasumi‑ne igas kuus). Intressimäära määramisel juhinduti rahandusministri 29.12. 1999. a määrusest nr 120 tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamise kohta.

Firmale A kuulub 25% firma D osakapitalist ja 8% firma C osakapitalist.

Lahendus: 1) Firmad A ja D on omavahel seotud isikud (TMS § 8 p 3). 2) Seotud isikute vahelised tehingud (kauba ost):

a) seotud isikute (A ja D) vahelise tehingu väärtus 6000 x 300 = 1 800 000; b) mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtus. Aluseks võtame A ja C vahelised

tehingud, sest nad on mitteseotud isikud. Kuna mitteseotud isik teeb 10% hinnaalandust enam kui 5000 paari puhul, võtame ühe paari väärtuseks 270 krooni:

6000 x 270 = 1 620 000.

3) seotud isikute vahelised tehingud (intressi saamine, laenu andmine): a) seotud isikute (A ja D) vahelise tehingu väärtus. Firma A maksab igas kuus firmale C lae‑

nu intressi 500 000 x 0,1/12 = 4167; b) mitteseotud isikute (A ja C) vaheliste sarnaste tehingute väärtus. Firma D maksab igas

kuus firmale A laenuintressi 500 000 x 0,03/12 = 1250.

Vormi TSD lisa 6 tabel 8

10.1 Omavahel seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtus 1 25010.2 Omavahel mitteseotud isikute vahel tehtud sarnaste tehingute väärtus 4 16710.3 Maksumaksja saamata jäänud tulu:

rida 10 .1 – rida 10.2 > 0 (positiivne tulem)2 917

10.4 Omavahel seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud 1 800 00010.5 Omavahel mitteseotud isikute vahel tehtud sarnaste tehingute kulud 1 620 00010.6 Kulud, mis maksumaksjal oleks jäänud kandmata:

rida 10.4 – rida 10.5 > 0 (positiivne tulem)180 000

10.7 Vormi TSD lisa 6 reale 10 kantav summa: rida 10.3 + rida 10.6

182 917

TSD lisa 6 täidetakse samamoodi nagu esimese ülesande puhul. RU

1�Raamatupidamisuudised nr 3, 2007

ÕIGUSAKTID

Tolliseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 14. veebruaril 2007. a Jõustumise kpv. 15.06.2007 RTI, 13.03.2007, 22, 113

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 1. märtsi 2007. a otsusega nr 116

I. Tolliseaduses (RT I 2004, 28, 188; 2007, 11, 50) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Kui tolliagentuur ei ole viis tööpäeva enne tagatise kehtivusaja lõp‑

pemist esitanud tollile uut tagatist, peatab toll tolliagentuuri tegevusloa kehtivuse tagatise lõppemise päevale järgneval päeval kuni tolli rahuldava tagatise esitamiseni. Kui toll on teinud tagatise suurendamise otsuse, kuna isik ei vasta enam käesoleva seaduse § 62 lõikes 1 sätestatud tingimustele või teda on karistatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud süütegude eest, peatab toll tolliagentuuri tegevusloa kehtivuse kuni tolli rahuldava tagatise esitamiseni.»

§ 2. Paragrahvi 9 tekst nimetatakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Sularaha kontrollimisel kohaldab toll kauba tollikontrolli eeskirju. Käesolevas seaduses kasutatakse sularaha mõistet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889 /2005 ühendusse sisse toodava või ühen‑dusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9–12) artikli 2 punkti 2 tähenduses.»

§ 3. Seadust täiendatakse §‑ga 91 järgmises sõnastuses: « § 91. Eelkontroll (1) Enne tollieeskirjades ettenähtud lubade väljastamist viib toll läbi loa

taotleja eelkontrolli, mille käigus hindab taotleja suutlikkust täita taotletava loa kasutamise tingimusi.

(2) Toll koostab kirjaliku eelkontrolli otsuse. Eelkontrolli otsus võib sisaldada ka tolli nõudeid või soovitusi loa taotleja töökorralduse muutmiseks, sealhulgas arvepidamise, aruandluse või sise‑eeskirja muutmiseks.»

§ 4. Paragrahvi 11 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Paragrahvi 18 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) kontrollida isikut tõendavaid dokumente ja teha nendest koopiaid,

teha kauba, transpordivahendi, isiku ja tema isiklike asjade läbivaatust ning pidada kaupa, transpordivahendit ja isikut kinni seadusega sätestatud juhtudel ja korras;».

§ 7. Paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ÕIGU

SAKT

ID


ÕIGUSAKTID

« § 21. Maksu- ja Tolliameti ametnike vormiriietus (1) Maksu‑ ja Tolliameti ametnikud kannavad teenistuses olles ettenähtud juhtudel vormi‑

riietust. (2) Maksu‑ ja Tolliameti ametnike vormiriietuse kirjelduse ja vormiriietuse esemete kasuta‑

mise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Maksu‑ ja Tolliameti ametnikele vormiriietuse andmise ja selle kandmise korra kehtestab

rahandusminister määrusega.»

§ 8. Paragrahvid 28 ja 29 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Tollile esitatud kauba võib toll kauba valdaja taotluse alusel hoiule võtta kuni sellele tolli‑

käitlusviisi määramiseni ning see kaup loetakse ajutiselt ladustatuks.»

§ 10. Paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 37. Tollideklaratsiooni esitamine (1) Tollideklaratsioon esitatakse elektroonilise andmetöötlussüsteemi vahendusel. Tolliees‑

kirjades ettenähtud juhtudel võib tollideklaratsiooni esitada muul viisil. (2) Kui kaubasaadetise kogus või väärtus ületab ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve

ja kaubasaadetist ei saa vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakendussätetele deklareerida suuliselt või muu toimingu abil, tuleb esitada tollideklaratsioon.

(3) Kaubasaadetise kohta tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule esitada tol‑lideklaratsioon ka siis, kui kaubasaadetise väärtus ületab ühenduse tollimaksuvabastuse süsteemis sätestatud imporditollimaksuvaba piiri või kogus ületab Eesti maksuseadustega kehtestatud maksuvaba koguselist piiri.

(4) Toll võib keelduda ühe kaubasaadetise osade kohta nende importimisel eraldi tollidek‑laratsioone aktsepteerimast, kui kaubasaadetise deklareeritava osa väärtus ei ületa ühen‑duse tollimaksuvabastuse süsteemis sätestatud imporditollimaksuvaba piiri või kaubale on Eesti maksuseadustega kehtestatud maksuvaba koguseline piir ja kauba kogus ei ületa seda piiri.

(5) Kaubasaadetise kohta, milles sisalduva kauba suhtes on kehtestatud piirang, esitatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätetes määratud juhtudel tollideklaratsioon ka käes‑oleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetamata juhul.

(6) Füüsiline isik võib tollideklaratsiooni asemel esitada reisija deklaratsiooni, kui kaubasaa‑detise kogus ega väärtus ei ületa ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve. Reisija deklaratsiooni ei või esitada ühendusevälisest riigist Eestisse kaubana toimetatud trans‑pordivahendi deklareerimisel.

(7) Tollideklaratsiooni esitamisel kontrollib toll isikusamasust, isiku esindusõigust ja õigust konkreetse kauba kohta tollideklaratsiooni esitada.

(8) Täiendavad juhised tollideklaratsiooni ja lihtsustatud tollideklaratsiooni täitmiseks, esi‑tamiseks ja aktsepteerimiseks ning deklaratsioonides sisalduvate andmete edastamiseks kehtestab rahandusminister määrusega.»

§ 11. Paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Toll toimetab deklarandile kätte kirjaliku teate oma kavatsuse kohta kaup hõivata ja mää‑

rab tähtaja tollieeskirjadest tulenevate nõuete täitmiseks. Kaupa ei hõivata, kui deklarant täidab


ÕIGUSAKTID

nõuded, reekspordib kauba ühenduse tolliterritooriumilt tolli määratud tähtpäevaks, hävitab kauba tollijärelevalve all või kannab kauba tolli loal üle riigi omandisse.» § 12. Paragrahvi 47:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki siirduva reisija pagasis

olevale kaubale kohaldatakse käesoleva seaduse § 37 lõigetes 2, 3, 4 ja 6 kaubasaadetise deklaree‑rimise kohta sätestatut.»;

2) lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Isiklike asjade ja kauba kohta, mille suhtes on kehtestatud piirang, esitatakse reisija dekla‑

ratsioon, kui õigusaktidega ei ole sätestatud tollideklaratsiooni esitamise kohustust.» § 13. Paragrahvi 48 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõna «kirjaliku». § 14. Paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kui majandusliku mõjuga tolliprotseduuri kasutav isik või tollilao pidaja ei ole viis töö‑päeva enne tagatise kehtivusaja lõppemist esitanud tollile uut tagatist, peatab toll majandusliku mõjuga tolliprotseduuri kasutamise või tollilao pidamise loa kehtivuse tagatise lõppemise päevale järgneval päeval kuni tolli rahuldava tagatise esitamiseni.» § 15. Paragrahvi 54 lõiget 5 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

« 31) isikul ei ole ühenduse tolliseadustiku artiklile 168a vastavas vabatsoonis tegutsemiseks tolli rahuldavat tagatist;». § 16. Paragrahvi 63 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Toll vabastab tagatise ühenduse tolliseadustiku artiklis 199 sätestatust lähtudes ning teavitab sellest asjaomast isikut kümne päeva jooksul tagatise vabastamise päevast arvates.» § 17. Paragrahv 69 tunnistatakse kehtetuks. § 18. Paragrahvi 85 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kaubale tollikäitlusviisi määramiseks või tolliprotseduuri lõpetamiseks või kauba saabu‑misel ja väljumisel ülddeklaratsiooni või seda asendava tollideklaratsiooni esitamiseks või kauba reekspordiks ettenähtud tähtaja ületamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.»

§ 19. Seadust täiendatakse §‑ga 911 järgmises sõnastuses: « § 911. Sularaha deklareerimiskohustuse täitmata jätmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1889/2005/EÜ ühendusse sisse toodava või ühendu‑

sest välja viidava sularaha kontrollimise kohta artiklis 3 sätestatud sularaha deklareerimiskohus‑tuse täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.»

II. § 20. Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 15. juunil. § 21. Käesoleva seaduse §‑d 4, 8 ja 18 jõustuvad 2009. aasta 1. juulil.

Riigikogu esimees Toomas VAREK


ÕIGUSAKTID

Käibemaksuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 8. veebruaril 2007. a

Jõustumise kpv. 01.03.2007 (RTI, 27.02.2007, 17, 83)

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 21. veebruari 2007. a otsusega nr 108

§ 1. Käibemaksuseaduses (RT I 2003, 82, 554; 2006, 55, 405) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

«21) hambatehniku poolt kutsealases tegevuses osutatav teenus ning hambaarsti või hambatehniku poolt võõrandatav hambaprotees;»;

3) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Arvestatud käibemaks on maksukohustuslase tehtud käesoleva

seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingute või toimingute maksus‑tatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. Arvestatud käibemaksu hulka ei arvata tollieeskirjade kohaselt tasutud käibemaksu.»;

4) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: «(81) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud viite võib asendada

muu selge ja üheselt mõistetava märkega.»; 5) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

«(21) Maksukohustuslane võib maksuhaldurit eelnevalt kirjalikult teavitades kauba impordilt arvestatavat käibemaksu deklareerida käibedeklaratsioonis juhul, kui on täidetud järgmised tingimu‑sed:

1) maksukohustuslane on olnud registreeritud järjestikku vähemalt 12 kuud enne sellise tollideklaratsiooni esitamist, mille alusel im‑porditavalt kaubalt arvestatud käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareeritakse (edaspidi käesolevas lõikes tollideklaratsioon);

2) maksukohustuslase tollideklaratsiooni esitamisele eelneva 12 kuu kogukäibest on nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive moodustanud vähemalt 50 protsenti;

3) maksukohustuslane on 12 kuu jooksul enne tollideklaratsiooni esitamist esitanud maksudeklaratsioone üksnes elektrooniliselt;

4) maksukohustuslasel ei ole tollideklaratsiooni esitamise ajaks täht‑aegselt esitamata maksudeklaratsioone;

5) maksukohustuslasel ei olnud enne esimese tollideklaratsiooni esitamist 12 kuu jooksul ega järgmiste tollideklaratsioonide esi‑tamise ajal maksuvõlga.

(22) Põhivara importimise korral ei pea maksukohustuslane vasta‑ma käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1–3 nimetatud tingi‑ÕI

GUSA

KTID


ÕIGUSAKTID

mustele. Kui maksukohustuslane ei vasta nimetatud tingimustele, peab ta maksuhaldurile esitama viimase nõudmisel tagatise.

(23) Maksuhaldur kontrollib maksukohustuslase vastamist käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tingimustele ja teavitab iga kuu 25‑ndal kuupäeval maksukohustuslast, kes on maksuhaldurit käesoleva paragrahvi lõike 21 kohaselt kirjalikult teavitanud, kirjalikult tema tingimustele vastamisest. Maksuhaldur teavitab maksukohustuslast tagatise nõudest kirjalikult viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 21 kohase kirjaliku teate saa‑misest arvates.»;

6) paragrahvi 50 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 7) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1Nõukogu kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmes‑riikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.06.1977, lk 1–40), viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136);

nõukogu kaheksas direktiiv 79/1072/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmes‑riikide õigusaktide ühtlustamise kohta – välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibe‑maksu tagastamise kord (EÜT L 331, 27.12.1979, lk 11–19), viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136); nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 326, 21.11.1986, lk 40–41);nõukogu direktiiv 2006/58/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2002/38/EÜ seoses raadio‑ ja televisiooniringhäälinguteenuste ja teatavate elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes ko‑haldatava käibemaksukorra kohaldamisajaga (ELT L 174, 28.06.2006, lk 5–6); nõukogu direktiiv 2006/98/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive maksustamise vald‑konnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136); nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118), viimati muudetud direktiiviga 2006/138/EÜ (ELT L 384, 29.12.2006, lk 92–93).»

§ 2. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. märtsil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 5 jõustuvad 2008. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkti 6 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. juulist.

§ 3. Vabariigi Valitsusel korraldada kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest alates käibe‑maksuseaduse tervikteksti avaldamine Riigi Teatajas.

Riigikogu esimees Toomas VAREK


KOMMENTAARID

KOM

MEN

TAAR

IDKarin LaurpressiesindajaMaksu- ja tolliamet

Muudatused maksukorralduse seaduses ja käibemaksuseaduses

Riigi Teatajas avaldatud maksukorralduse seaduse (MKS) ning käibemaksuseaduse (KMS) muudatused toovad 2008. aastal mit‑meid uuendusi, neist olulisim on siduva eelotsuse regulatsioon.

Maksu‑ ja tolliamet hakkab alates 2008. aastast maksukohustuslase taotlusel väljastama siduvaid hinnanguid tulevikus sooritatavate toi‑mingu või toimingute kogumi maksustamise kohta. Eelotsus on mak‑su‑ ja tolliameti otsustus, mis langetatakse vaid maksukohustuslasele tema taotlusel ning enne tehingu tegemist.

Maksuhaldur lähtub isiku maksukohustuse hilisemal tuvastamisel eelotsuses enda antud hinnangust, st tehing maksustatakse viisil ja määras, mis määratletakse eelotsuses. Eelotsust saab küsida seondu‑valt kõikide riiklike maksudega. Siduvuse tingimusteks on üksikasja‑liku ja õige teabe esitamine taotleja poolt ning tehingu sooritamine taotluses märgitud korras ja tingimustel. Maksuhalduril on õigus eel‑otsusest keelduda, kui toimingu eesmärk on maksudest kõrvalehoi‑dumine, taotlus on ebaselge või oletuslik või puudutab siirdehindade kindlaksmääramist.

Praegu on maksuhalduri antavate vastuste ja selgituste siduvus la‑hendatud intressi tasumisest vabanemise võimaluse kaudu – kui mak‑sude tasumise viivitamise on põhjustanud maksuhalduri ekslik teave, võib maksumaksja taotleda MKSi alusel intressi arvestamata jätmist maksuvõlalt.

16. märtsist jõustus muudatus, mis välistab pahatahtlikult kohus‑tuste täitmisest kõrvale hoidumise võimaluse seeläbi, et välditakse maksuotsuse vastuvõtmist. Juulis jõustuvad maksukorralduse seaduse muudatused, mis annavad maksuhaldurile aluse arvata registrist välja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes ei tegele ettevõtlusega ning võimal‑davad kiiresti reageerida tahtliku maksejõuetuse tekitamisele. Samuti saab maksuhaldur õiguse küsitleda vaatluse läbiviimisel objektil viibi‑vaid isikuid.

Alates 1. jaanuarist 2008 jõustub ka käibemaksuseaduse (KMS § 38 lg 21–23) muudatus. Kui seni tuleb impordikäibemaks tasuda kauba vabasse ringlusse lubamise momendil, siis muudatuse kohaselt võivad teatud tingimustele vastavad ettevõtjad kauba importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerida ja tasuda käibedeklaratsiooni alusel (pärast tollideklaratsiooni vormistamist).

Täpsemat teavet eespool mainitud muudatustest saab edaspidi mak‑suhalduri koduleheküljelt. RU


TEIE KÜSITE, MEIE VASTAME

TEIE

KÜS

ITE,

M

EIE V

ASTA

ME

Jelizaveta Litau maksukonsultant, Litau Büroo OÜ juhatuse liige

Intressita laenude andmine maksude aspektist

Küsimus: Juhatuse esimees (aktsionär) annab aastase tähtajaga intressita laenu oma firmale, mis ehitab selle raha eest ühte objekti. Kas juhatuse liige või aktsionär võib anda oma firmale intressita laenu äritegevuseks ja millised on sel juhul maksuriskid?

Vastus: Äriseadustiku paragrahvi 281 järgi on aktsiaseltsile keh‑testatud laenukeeld. Aktsiaselts ei või anda laenu oma aktsionärile, kelle aktsiad moodustavad rohkem kui 1% aktsiakapitalist. Samuti ei või anda laenu aktsiaseltsi juhatuse ega nõukogu liikmetele ega prokuristile. Vastupidise protsessi suhtes (juhatuse liige või aktsio‑när annab laenu aktsiaseltsile) ei ole äriseadustikus keeldu kehtes‑tatud. Mingeid piiranguid selles suhtes ei ole ka maksukorraldust puudutavates seadustes. Füüsilist isikut ei saa sundida tulu saama, kui ta seda ise ei taha. Kui aktsionär annab aktsiaseltsile intressita laenu, loodab ta tõenäoliselt saada tulu dividendidena, mille välja‑maksmisel arvestab aktsiaselts maha tulumaksu.

Füüsiline isik võib oma rahaga teenida lisatulu, aga võib ka mitte teenida ja soovi korral võib koguni oma raha kinkida. Füüsilisel isikul sellest maksukoormust ei teki.

Kui residendist juriidilise isiku (firma, aktsiaseltsi) ja temaga seo‑tud isiku (sealhulgas aktsionäri, kellele kuulub üle 10% aktsiaka‑pitalist ja õigus saada kasumit, juhatuse ja nõukogu liikme) vahel tehtud tehingu väärtus on erinev omavahel mitteseotud isikute va‑hel tehtavate sarnaste tehingute väärtusest, võib maksuhaldur tulu‑maksu määramisel kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud (tulumaksu‑seaduse § 50 lg 4). Maksuhaldur võib seda seadusesätet rakendada ainult juriidiliste isikute suhtes (alus – tulumaksuseaduse § 1 lg 3). Sellisel juhtumil maksustatakse tulumaksuga tulu, mille firma võiks saada, või kulu, mis võiks jääda katmata juhul, kui väärtus oleks sel‑line, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud. Seega meie juhtumil, kui firma saab intressita laenu füüsi‑liselt isikult (aktsionärilt, juhatuse liikmelt), puudub maksustamise objekt, kuna firma kulutab sellele tehingule vähem (laenuintressi puudumine) ja saab vastavalt rohkem kasumit. RU


RAAMATUPIDAMINE

RAAM

ATU-

PI

DAM

INE

Jaan AlverTallinna Tehnikaülikooli professor,OÜ Deebet juhatuse liige

Tellimuspõhine kuluarvestussüsteem: metoodika ja selle rakendamine teenindusettevõttes

Käesolev artikkel jätkab tellimuspõhise kuluarvutluse tutvusta‑mist.

1. Tellimuspõhise kuluarvutluse metoodikaTellimuspõhine kuluarvutlus kui protsess näeb välja järgmine:1. Identifitseeritakse kulude jaotamise objekt. Kulude jaota‑

mise objekt on selline tellimus (toode või teenus), mille kohta soovitakse omaette kulukalkulatsiooni.

2. Identifitseeritakse tellimuse otse- ja kaudkulud. Otsekulu‑deks loetakse neid kulusid, mida on võimalik majanduslikult tõhusal viisil seostada vastavate kulude jaotamise objektidega (tellimustega). Kõik ülejäänud kulud on kaudkulud. Kaudku‑lud on kulud, mida ei saa vahetult seostada konkreetsete telli‑mustega.

3. Valitakse kaudkulude jaotusbaas(id), mida kasutatakse kaudkulude jaotamiseks tellimustele. Paljude tellimuste täitmine pole mõeldav selliste toiminguteta nagu juhtimine (töökorraldus), inseneritugi, remont. Tellimuste täitmine eel‑dab ka kommunaalteenuste tarbimist. Mainitud toimingute ja teenustega seotud kulud on kaudkulud, mis tuleb tellimuste vahel jaotada. Traditsiooniliselt on kaudkulude jaotusbaas olnud ühine kõigi toodete jaoks. Enamikul juhtudel võetakse selleks tegur, mis muutub proportsionaalselt tootmismahuga – nt põhitöötajate tööaeg või töötasu. Tänapäeval, seoses uute ideedega juhtimis‑ ja kuluarvestuses (toimingupõhine kuluar‑vutlus!) kasutatakse kaudkulude jaotamisel järjest enam mitut kulujaotusbaasi.

4. Koostatakse majandusüksuse eelarve, tavaliselt aastaks ette. Eelarvestatud kasumiaruandes peavad olema eraldi välja too‑dud kaudkulude kogusumma ning kaudkulude jaotusbaasiks valitud suurus(t)e kogusumma(d).


RAAMATUPIDAMINE

5. Arvutatakse kaudkulude jaotamise plaaniline ehk eelarvestatud määr, jagades kaudkulude kogusumma jaotusbaasiks valitud suuruse kogusummaga. Kui kaudkulude jaotamisel kavat‑setakse kasutada mitut jaotusbaasi, arvutatakse vastavalt ka mitu kaudkulude jaotusmäära.

6. Arvutatakse kaudkulud iga tellimuse kohta. Tellimuse kaudkulud saadakse jaotusbaasiks valitud suuruse tegeliku väärtuse korrutamisel vastava kaudkulumääraga.

7. Kalkuleeritakse tellimuse maksumus, võttes arvesse otse- ja kaudkulud. Otsekulude pu‑hul lähtutakse kas tegelikest andmetest (nt kasutades andmeid materjalide liikumise ja tööaja kohta) või eelarvestatud otsekuludest antud tellimuse kohta. Võetakse tegelikud (planeeritud) andmed jaotusbaasina kasutatava näitaja kohta ning jaotatakse kaudkulud, kasutades lisaku‑lude plaanilist määra.

8. Aasta lõpul tehakse täpsustavad arvutused tegelike kaudkulude ja jaotatud kulude erine-vuste kohta.

Eeltoodud metoodika on rakendatav nii teeninduses, kaubanduses kui ka tootmissfääris.

2. Tellimuspõhine kuluarvutlus teenindusettevõttesTootmisfääri ettevõtetega võrreldes erinevad teenindusettevõtete tellimused oluliselt täitmisaja, keerulisuse ja kasutatavate ressursside poolest.

Näide. Vaatleme Audiitorbürood, mis osutab ka raamatupidamis‑ ja nõustamisteenuseid. Iga audit on individuaaltellimus ja enne töövõttu tehakse potentsiaalsele kliendile hinnapakkumine. Keskseks probleemiks on seejuures auditi läbiviimisega seotud kulude kindlaksmääramine. Potent‑siaalsete tellimuste omamaksumuse kindlaksmääramisel saab kasutada eelmiste tellimuste koge‑musi. Mida täpsemalt teatakse oma kulusid, seda tõenäolisem on, et pakutav hind tagab kasumi.

Käsitleme kõigepealt tellimuspõhist kuluarvutlussüsteemi, mis tugineb tegelikele kuludele. Sellise kuluarvutlussüsteemi rakendamisel kantakse otsekulud kuluobjektile, lähtudes tegelikest otsekulumääradest ja otsekulumahtudest ning jaotatakse kaudkulud lähtudes tegelikest kaudku‑lumääradest ja kulujaotusbaasiks valitud suuruse tegelikust mahust.

Oletame, et Tellijafirma on Audiitorbüroole teinud pakkumise auditeerida 2006. majandusaasta aastaaruannet 85 000 krooni eest. Töö tehti ära 2007. aasta esimeses kvartalis. Tellimuse kulude kalkuleerimisel rakendati jaotises 1 kirjeldatud metoodikat.

Identifitseeritakse tellimus (st kuluobjekt). Vaadeldavas näites on selleks Tellijafirma. Seejärel tehakse kindlaks tellimuse otsekulud. Vaadeldaval juhul loetakse ainsaks otsekuluks põhitööta‑jate töötasu. Iga audiitor peab arvet töötundide (inimtundide) jaotumise kohta auditite lõikes. Märkmed näitasid, et Tellijafirma tellimuse täitmiseks kulus 80 inimtundi. Põhitöötajate tegelik töötasu oli keskmiselt 508 krooni tunni kohta. Seega kokku

508 EEK/h × 80 h = 40 640 EEK

Määratakse kindlaks kaudkulude puulid1 (kogumid), mis seonduvad tellimusega. Audiitorbü-roo on välja toonud ühe kaudkulupuuli, milleks on audititugi (see hõlmab kõiki Auditi Tugitee-nistuse kulusid). Puulis on mitmesuguseid kulusid (näiteks auditiga seotud üldkulud, sekretäri‑töö kulud jne), mida on raskem prognoosida ja tellimustega siduda kui otsekulusid. Kaudkulude tegelik määr arvutatakse sageli tegelikest kuludest lähtudes aasta lõpus. Audiitorbüroo kaudku‑1 Ingliskeelses erialakirjanduses tähistatakse kaudkulude seostamisel kindlate kulujaotusbaasidega moodustuvaid kogumeid terminiga “pool”. Parema eestikeelse vaste puudumisel on käesolevas artiklis selliseid kulukogumeid tähistatud terminiga “puul”.


RAAMATUPIDAMINE

lud olid 2007. aastal 12 600 000 krooni (sh 4 900 000 krooni tööjõuga seotud muud kulud ja 7 700 000 krooni tööjõuga mitteseotud kulud).

Iga kulupuuli tarvis valitakse kulude jaotusbaas. Vaadeldaval juhul otsustati auditeerimisspet‑sialistide töötundide (inimtundide) kasuks. Auditeerimisspetsialistid töötasid 2007. aastal kokku 27 000 inimtundi.

Arvutatakse (tuletatakse) kaudkulude jaotusmäär:

(4 900 000 EEK + 7 700 000 EEK) : 27 000 h = 467 EEK/h

Tellijafirma tellimusele jaotatakse tegelikke kaudkulusid

467 EEK/h × 80 h = 37 360 EEK

Kalkuleeritakse tellimuse maksumus, võttes arvesse tegelikud otse‑ ja kaudkulud (selleks kasu‑tatakse etappidel 1–5 saadud infot):

40 640 EEK + 37 360 EEK = 78 000 EEK

Kui võtta arvesse, et Tellijafirma maksis auditi eest 85 000 krooni, siis sai Audiitorbüroo vaadel‑dava tellimuse pealt ärikasumit

85 000 EEK – 78 000 EEK = 7000 EEK

Tegelikel kuludel põhineva meetodi rakendamise teeb ebamugavaks asjaolu, et tuleb oodata majandusaasta lõpuni, alles siis saab arvutada tegelikud kulud iga tellimuse kohta.

Omahinna normaalarvutluse ehk nn normaalse kuluarvutluse (normal costing) rakendami‑sel lähtutakse otsekulude kandmisel tellimuse omamaksumusse põhitöötajate tariifimääradest ja tegelikest otsekulude mahtudest ning kaudkulud jaotatakse eelarvestatud (plaanilisi) kulumäära‑sid kasutades.

Audiitorbüroo eelarvestatud andmed 2007. aasta kohta

Põhitöötajate tööajafond kokku 28 800 inimtundiOtsekulud Põhitöötajate summaarne töötasu 14 400 000 EEKKaudkulud Muud tööjõuga seotud kulud 5 328 000 EEK Tööjõuga mitteseotud kulud 7 632 000 EEKKaudkulud kokku 12 960 000 EEK

Otsekulude kandmine kuluobjekti omamaksumusse on analoogiline juba vaadelduga:

508 EEK/h × 80 h = 40 640 EEKKahe meetodi erinevus seisneb selles, et ühe puhul kasutatakse tegelikku kaudkulumäära, teise

puhul aga eelarvestatud kaudkulumäära. Teades, et Audiitorbüroo põhitöötajate eelarvestatud (st plaaniline) tööajafond 2007. aastal oli 28 800 tundi, arvutame kaudkulude eelarvestatud jaotus‑määra:

(5 328 000 EEK + 7 632 000 EEK) : 28 800 h = 450 EEK/h

Selle meetodi rakendamisel kujuneb Tellijafirma tellimuse omamaksumuseks 76 640 krooni:


RAAMATUPIDAMINE

Tellimuse otsekulud Põhitöötajate töötasu 508 EEK/h × 80 h = 40 640 EEKTellimuse kaudkulud Audititugi 450 × 80 = 36 000 EEKKokku 76 640 EEK

Normaalarvutluse rakendamisel kasutatakse tegelikke otsekulusid, sest need on teada ja kii‑resti tellimusega seostatavad. Kuna kaudkulusid ei saa vahetult tellimusega seostada, need on raskemini prognoositavad ning pole teada kuni perioodi lõpuni, kasutatakse tegelike kaudkulude aproksimeerimiseks eelarvestatud määrasid. See võimaldab töö lõpetamisel kohe tellimuse mak‑sumuse välja arvutada.Normaalarvutlust on mõttekas rakendada näiteks ehituse vallas. Siin on materjalide soetus‑

hind soetamisel teada ja põhitöölisi tasustatakse ajatariifist lähtudes (viimane määratakse kindlaks töölepingus). Seega saab mõlema otsekululiigi osas tegelikke kulusid kajastava info kohe töö lõppedes. Kaudkulude jaotamisel kasutatakse eelarvestatud kulumäärasid.

3. Laiendatud normaalarvutlusEttevõtted kasutavad sageli mitmesuguseid normaalarvutluse modifitseeritud variante. Näiteks mõnikord on tellimustele raske otsekulusid kanda kohe pärast töö lõppu seetõttu, et need võivad sisaldada mitmesuguseid boonuseid (preemiaid), mis selguvad alles aasta lõpul2. Samuti võib te‑gelike töötundide arv periooditi kõikuda, sõltudes tööpäevade arvust kuudes ja tellimuste saabu‑misest (nõudlusest).

Eelarvestatud kuluarvutluse (budgeted costing) ehk omahinna laiendatud normaalarvutluse (extended normal costing) rakendamisel kasutatakse otsekulude kandmisel kuluobjektile (telli‑musele) eelarvestatud otsekulumäärasid ja tegelikke mahtusid ning kaudkulud jaotatakse eelar‑vestatud (plaanilisi) kulumäärasid ja tegelikke mahtusid kasutades.Laiendatud normaalarvutluse eripäraks on eelarvestatud kulumäärade kasutamine nii otse‑

kui ka kaudkulude puhul. Mõlemad eelarvestatud määrad arvutatakse aruandeperioodi (ma‑jandusaasta) algul.

Audiitorbüroo eelarvestatud otsekulumäär arvutatakse järgmiselt

Eelarvestatud otsekulumäär =Põhitöötajate eelarvestatud töötasuPõhitöötajate eelarvestatud tööajakulu

Audiitorbüroo eelarvestatud otsekulumäär = 14 400 000 EEK : 28 800 h = 500 EEK/hLaiendatud normaalarvutluse rakendamisel saame Tellijafirma poolt esitatud tellimuse oma‑

maksumuseks 76 000 krooni:

Tellimuse otsekulud Põhitöötajate töötasu 500 EEK/h × 80 h = 40 000 EEKTellimuse kaudkulud Audititugi 450 × 80 = 36 000 EEKKokku 76 000 EEK

2 Sellised boonused on sageli seotud kasumiga.


RAAMATUPIDAMINE

Tellijafirma auditeerimine lõpetati 2007. aasta märtsikuus. Laiendatud normaalarvutluse kasu‑tamisel saame tellimuse maksumuse (käesoleval juhul 76 000 EEK) kindlaks määrata kohe, kui on teada tegelikult töötatud inimtundide arv (antud juhul 80 inimtundi). See info on kasulik, kui tulevikus kavatsetakse konkureerida kas Tellijafirma auditi või mõne muu analoogilise tellimuse saamiseks.

Tabelis 1 on kokkuvõtlikult kirjeldatud eelkäsitletud kolme kuluarvutlusmeetodit.

Tabel 1. Tellimuspõhise kuluarvutluse meetodidÜldvalem

Kulud Tegelikele kuludele tuginev kuluarvutlus

Normaalne kuluarvutlus Laiendatud normaalarvutlus

Otsekulud Tegelik otsekulumäär × otsekulu tegelik maht

Tegelik otsekulumäär × otsekulu tegelik maht

Eelarvestatud otsekulumäär × otsekulu tegelik maht

Kaudkulud Tegelik kaudkulumäär × kulujaotusbaasi tegelik maht

Eelarvestatud kaudkulumäär × kulujaotusbaasi tegelik maht

Eelarvestatud kaudkulumäär × kulujaotusbaasi tegelik maht

Tellijafirma auditi omamaksumuse arvutlusKulud Tegelikele kuludele tuginev

kuluarvutlusNormaalne kuluarvutlus Laiendatud normaalarvutlus

Otsekulud 508 EEK × 80 h = 40 640 EEK 508 EEK × 80 h = 40 640 EEK 500 EEK × 80 h = 40 000 EEKKaudkulud 467 EEK × 80 h = 37 360 EEK 450 EEK × 80 h = 36 000 EEK 450 EEK × 80 h = 36 000 EEKKokku 78 000 EEK 76 640 EEK 76 000 EEK

4. Tellimuspõhise kuluarvutluse plussid ja miinusedTellimuspõhise kuluarvestuse positiivsed küljed on järgmised:1. Kui tellimuse tulule vastandatakse tellimuse täitmisega seonduvad kulud, on võimalik mõõta

iga tellimuse kasumit või kahjumit.2. Kuna tellimuse kulud kujunevad tellimuse täitmise kohaselt, kajastab tellimuse kulukaart (job

cost card) hästi jooksvat seisundit ja võimaldab varakult avastada ülekulusid.3. Tellimuse kulude võrdlus kokkulepitud hinna aluseks olnud kuludega võimaldab kindlaks

teha hälbeid ning kontrollida prognoosimetoodika sobivust. Vigane prognoosimetoodika võib tulevikus põhjustada ebaadekvaatseid hinnapakkumisi. Liiga madala hinna puhul võib tellimus osutuda väherentaabliks või isegi kahjumlikuks, liiga kõrge hinnapakkumisega võib kaasneda potentsiaalsete klientide kaotus konkurentidele.

4. Tellimuspõhine kuluarvutlus võimaldab võrrelda eri tellimuste kasumlikkust ning välja selgi‑tada ebaefektiivsuse põhjused.

5. Kuna mõnikord on raske prognoosida tellimuse hinda, võib tellija ning täitja vaheliste läbirääkimiste tulemuseks olla leping, mille kohaselt tellija nõustub täitjale tasuma telli‑musega seotud kulud ja teatud kasumi. Nendes oludes on täpse kuluarvestuse pidamine essentsiaalne. RU


RAAMATUPIDAMINE

RAAM

ATU-

PI

DAM

INE

Lehte AlverTallinna Tehnikaülikooli professor,OÜ Deebet juhatuse liige

Lühikokkuvõte rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest: IAS 16 – IAS 28

Eelmises artiklis vaatlesime standardeid IAS 1, IAS 2, IAS 7, IAS 8, IAS 10, IAS 11, IAS 12 ja IAS 14. Käesolevas artiklis jätkame standardite tutvustamist.

IAS 16 Materiaalne põhivara (IAS 16 Property, Plant and Equipment)

Materiaalse põhivara üht osa – depretsiatsiooniarvestust – kajas‑tati juba 1976. aastal vastu võetud standardis IAS 4 Depreciation Accounting. Kui 1982. aastal võeti vastu juba täielikult uus ka praegu kehtiva numeratsiooniga standard IAS 16 Accounting for Property, Plant and Equipment, siis jäi kuni 1999. aastani paralleelselt kehti‑ma kaks selle valdkonna standardit: depretsiatsiooniteema oli sa‑mal ajal standardites IAS 4 ja IAS 16. Standardisse IAS 16 on tehtud muudatusi aastatel 1993, 1998 ja 2003. 1993. aastal lühendati stan‑dardi nimetust ja sellest ajast kehtib praegune nimetus.

Standardi IAS 16 eesmärgiks on kirjeldada materiaalse põhivara arvestuspõhimõtteid niivõrd, kuivõrd teised standardid nõuavad või lubavad teistsuguseid lähenemisi. Näiteks IFRS 5 kehtib selli‑se materiaalse põhivara kohta, mis on klassifitseeritud müügiootel olevaks.

Materiaalne põhivara kajastatakse algselt soetusmaksumuses. Edasises arvestuses kajastatakse materiaalset põhivara kas soe‑tusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja akumuleeritud väärtusvähendid, või ümberhinnatud väärtuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja akumuleeritud väär‑tusvähendid. Ümberhinnatud summaks on reaalväärtus (fair va-lue) ümberhindamispäeva seisuga. Sellist valikut rakendatakse jät‑kuvalt materiaalse põhivara kogu klassile. Tekkinud üleshindlust kajastatakse omakapitali ümberhindlusreservina nii kaua, kuni tekib vastupidine olukord ja varasem üleshindlus kaob. Igasugune allahindlus kajastatakse kohe kasumiaruandes.


Depretsiatsiooni arvestamisel tuleb varaob‑jekti soetusmaksumus, millest on lahutatud lõppmaksumus, süstemaatiliselt jaotada vara‑objekti kasutusajale. Depretsiatsiooniarvestust võib pidada ka komponendipõhiselt, s.t. põhi‑vahendi iga olulist osa depretsieeritakse eral‑di. Meetoditest aktsepteerib standard lineaar‑set, alaneva jäägi ja tegevusmahul põhinevaid meetodeid.

Varaobjektide väärtuse testimine toimub IAS 36 alusel. Tulum või kadum materiaalse põhi‑varaobjekti kajastamise lõpetamisel määratle‑takse jääkmaksumuse ja laekuva rahasumma vahena.

Standardi IAS 16 kohta tõlgendused puudu‑vad.

IAS 17 Rendiarvestus (IAS 17 Leases)Standardi eelkäijaks oli 1982. aastal vastu võe‑tud IAS 17 Accounting for Leases. Standardit muudeti 1997. ja 2003. aastal ning praeguse nimetuse sai see 1997. aastal.

Standardi IAS 17 eesmärgiks on kirjeldada rentnikele (rendilevõtjatele) ja rendileandjatele arvestuspõhimõtteid ja avalikustamisnõudeid.

Rendileping klassifitseeritakse kas kapitaal‑ või kasutusrentimiseks lepingu sõlmimisel. Kapitaliseeritav on selline leping, mille koha‑selt kõik olulised riskid ja hüvised kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud lepingud on ka‑sutusrendilepingud.

Rentnikupoolne arvestus. Rendilepingu sõlmimisel kajastatakse kapitaalrentimine va‑raobjektina ja kohustisena rentniku bilansis vähimana renditud varaobjekti reaalväärtu‑sest ja minimaalsete rendimaksete nüüdis‑väärtusest. Kõik otsesed kulutused, mis katab rentnik, kajastatakse varaobjekti maksumu‑ses. Minimaalsed rendimaksed jagunevad ko‑hustiseks ja intressiks. Intressid arvutatakse konstantse intressimäära alusel olemasoleva kohustise põhjal. Renditud varaobjektilt arvu‑tatakse depretsiatsiooni vastavalt rahvusvahe‑lisele standardile IAS 16. Kasutusrendimaksed

kajastatakse kuluna lineaarselt kogu rendile‑pingu jooksul.

Rendileandja arvestus. Rendilepingu sõl‑mimisel kajastatakse kapitaalrentimine debi‑toorse võlana summas, mis on võrdne rendi‑lepingu netoinvesteeringuga. Netoinvesteering leitakse minimaalsete rendimaksete nüüdis‑väärtuse ja garanteerimata lõpetamismaksu‑muse summana. Kõik otsesed kulutused, mis katab rendileandja (v.a tootjad ja vahendajad), lülitatakse debitoorse võla koosseisu. Netoin‑vesteeringu jäägi alusel kajastab rendileandja finantstulu (intressitulu), kasutades konstant‑set intressimäära. Tootjad ja vahendajad kajas‑tavad müügist teenitava kasumi või kahjumi kooskõlas tavamüügiga. Kasutusrendi tulu ka‑jastatakse lineaarselt rendituluna kogu rendile‑pingu jooksul.

IAS 17 määratleb ka müük‑tagasirentimise alused, mis sõltuvad sellest, kas rendileping on klassifitseeritud kapitaal‑ või kasutusrentimi‑seks.

Standardi IAS 17 kohta on avaldatud tõl‑gendused SIC 15 Operating Leases – Incenti-ves, SIC 27 Evaluating the Substance of Tran-sactions Involving the Legal Form of a Lease ja IFRIC 4 Determining Whether an Arrangement Contains a Lease.

IAS 18 Tulu (IAS 18 Revenues)Standardi eelkäijaks oli 1982. aastal vastu võe‑tud IAS 18 Revenue Recognition, mida muudeti 1993. aastal ja uueks nimetuseks sai praegugi kehtiv IAS 18 Revenues.

Standardi IAS 18 eesmärgiks on kirjeldada tulu arvestust. IAS 18 kirjeldab tulu, mis tekib:• kaupade müügist;• teenuste osutamisest;• majandusüksuse varaobjektide kasutada

andmisest, teenides intresse, kasutustasu‑sid (rojalteid) ja dividende.

Tulu mõõdetakse reaalväärtuses, võttes alu‑seks laekunud (või laekuva) raha. Juhul kui raha laekumine oluliselt (või laekuva) hilineb ja intresse ei arvestata (või intressimäär on

RAAMATUPIDAMINE


RAAMATUPIDAMINE

turuintressimäärast madalam), määratletakse reaalväärtus tulevase laekumise diskonteerimi‑se abil. Juhul kui toimub erilaadsete kaupade ja teenuste vahetus (bartertehing), loetakse tuluks saadud kaupade/teenuste reaalväärtust või kui viimast ei saa usaldusväärselt mõõta, siis üleantud kaupade või osutatud teenuste reaalväärtust.

Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:a) ostjale on üle läinud kõik kauba omandiõi‑

gusega kaasnevad olulised riskid ja hüved;b) müüjal puudub jätkuv haldusvastutus, mis

tavaliselt seondub omandiõigusega, ning puudub tegelik valitsev mõjuvõim müüdud kauba üle;

c) tulusummat on võimalik usaldusväärselt mõõta;

d) on tõenäoline, et müüja saab tehingust tu‑lenevalt majanduslikku kasu;

e) tehingust tulenevaid juba tehtud või veel tehtavaid kulutusi on võimalik usaldus‑väärselt mõõta.

Juhul kui lõpptulemust ei saa usaldusväärselt mõõta, kajastatakse tulu ainult selles ulatuses, milles on kajastatud kulud. Intressitulu kajas‑tatakse intressimeetodi alusel. Rojaltid kajas‑tatakse tekkepõhiselt oluliste lepete kohaselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui aktsionäri õigus dividendi saada on jõustunud.

Standardi IAS 18 kohta on tõlgendus SIC 31 Revenue – Barter Transactions Involving Adver-tising Services.

IAS 19 Hüvitised töötajatele (IAS 19 Employee Benefits)

Standardi eelkäijaks oli 1983. aastal vastu võetud IAS 19 Accounting for Retirement Be-nefits in the Financial Statements of Employers, mida muudeti 1993. aastal, kusjuures lühendati ka nimetust (IAS 19 Retirement Benefit Costs). Standardit muudeti veel 2002. ja 2004. aastal. Praeguse nimetuse sai standard 2002. aastal.

Standardi IAS 19 eesmärgiks on kirjeldada töötajatele antavate hüvitiste arvestust ja ava‑

likustamist (v.a IFRS 2 Aktsiapõhised maksed toodud hüvitised). IAS 19 ei käsitle ka hüvitis‑plaane (viimaseid käsitleb IAS 26 Pensionihüvi-tisplaanide arvestus ja aruandlus).

Hüvitised töötajatele on:• lühiajalised (st 12 kuu jooksul tehtavad)

hüvitised – sh palgad, preemiad, puhkuse‑tasud, haigusrahad;

• töötamisjärgsed hüvitised, mis tuleb tööta‑jale pärast töölt lahkumist välja maksta (sh pensionid, elukindlustus, tervishoiuteenu‑sed);

• muud pikaajalised hüvitised, nagu näiteks lahkumishüvitis pärast pikaajalist tööta‑mist ja muud hüvitised, mis ei kuulu välja‑maksmisele järgneva 12 kuu jooksul;

• töösuhte lõpetamishüvitised, mis tuleb töö‑tajale töölt lahkumisel välja maksta.

Lühiajalised hüvitised kajastatakse kuluna sellel perioodil, mil töötaja tööandja juures töötas. Pikaajalised hüvitised klassifitseeritak‑se kas kindlaksmääratud sissemaksetega või kindlaksmääratud hüvitistega plaanideks.


IAS 20 Valitsuselt saadud sihtfinantseeringute arvestus ja valitsusepoolse abi avalikustamine (IAS 20 Accounting for Government Grants and Disclosure of Governmental Assistance)Standard IAS 20 Accounting for Government Grants and Disclosure of Governmental Assis-tance võeti esimest korda vastu 1983. aastal ja seda muudeti 1994. aastal.

Standardi IAS 20 eesmärgiks on kirjeldada sihtfinantseeringute arvestust ja valitsusepool‑se abi avalikustamist.

Sihtfinantseerimist ei kajastata enne, kui on piisavalt kindel, et majandusüksus vastab siht‑finantseerimise eeldustingimustele ja sihtfi‑nantseerimine leiab aset.


RAAMATUPIDAMINE

Sihtfinantseerimist kajastatakse süstemaati‑liselt tuluna nendel perioodidel, mis on vaja‑likud tulu sidumiseks kulutustega, mille kom‑penseerimiseks sihtfinantseerimine on ette nähtud. Sihtfinantseerimist ei kajastata otse omakapitalis.

Standardi IAS 20 kohta on tõlgendus SIC 10 Governmental Assistance – No Specific Relation to Operating Activities.

IAS 21 Valuutakursside muutuste mõju (IAS 21 The Effects of Changes in Foreign Exchange Rates)

Standard IAS 21 Accounting for the Effects of Changes in Foreign Exchange Rates võeti vastu 1983. aastal ja seda on muudetud aastatel 1993 ja 2003.

Standardi eesmärgiks on kirjeldada, kuidas kajastada majandusüksuse valuuta‑ ja väliste‑hinguid ning valuutakursside muutumise mõ‑jus.

Standardit IAS 21 rakendatakse: • välisvaluutatehingute ja ‑saldode arvesta‑

misel, välja arvatud nende tuletistehingute ja ‑saldode suhtes, mis kuuluvad standardi IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine rakendusalasse;

• nende välismaiste äriüksuste finantstule‑muste ja ‑seisundi ümberarvestamisel, mis on kaasatud ettevõtte finantsaruannetesse kas konsolideerimise teel, proportsionaal‑se konsolideerimise teel või kapitaliosaluse meetodil;

• majandusüksuse finantstulemuste ja ‑sei‑sundi ümberarvestamisel esitusvaluutasse.

Välisvaluutatehing on standardi kohaselt tehing, mis on fikseeritud välisvaluutas või nõuab tasumist välisvaluutas, sealhulgas te‑hingud, mis tulenevad sellest, kas majandus‑üksus:a) ostab või müüb kaupu või teenuseid, mille

hind on fikseeritud välisvaluutas;

b) võtab või annab laenu, kui tasumisele kuu‑luvad või saadavad summad on fikseeritud välisvaluutas; või

c) muul viisil omandab või võõrandab vara‑objekte või võtab või arveldab kohustisi, mis on fikseeritud välisvaluutas.

Välisvaluutatehingu esmasel kajastamisel arvestusvaluutas arvestatakse välisvaluuta summa ümber arvestusvaluutaks, kasutades arvestusvaluuta ja välisvaluuta vahelist tehin‑gupäevakurssi.

Tehingupäevaks loetakse standardi kohaselt kuupäeva, mil tehingut saab esmakordselt ka‑jastada vastavalt rahvusvahelistele finantsaru‑andlusstandarditele. Praktilistel põhjustel ka‑sutatakse tihti kurssi, mis on ligikaudu võrdne tehingupäeva tegeliku kursiga – näiteks võib kõigi nädala või kuu jooksul samas valuutas teostatud tehingute suhtes kasutada selle pe‑rioodi keskmist kurssi. Samas juhul, kui va‑luutakursid oluliselt kõiguvad, ei ole perioodi keskmise kursi kasutamine aktsepteeritav vä‑lisvaluutas.

Igal bilansipäeval tuleb:• välisvaluutas fikseeritud monetaarsed va‑

raobjektid ja kohustised arvestada ümber, kasutades sulgemiskurssi;

• soetusmaksumuses kajastatavad, välisva‑luutas fikseeritud mittemonetaarsed va‑raobjektid ja kohustised arvestada ümber, kasutades tehingupäevakurssi;

• reaalväärtuses kajastatavad, välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed varaobjektid ja kohustised arvestada ümber, kasutades reaalväärtuse määramise kuupäeva valuu‑takurssi.

Standardi IAS 21 kohta on tõlgendus SIC 7 Introduction to the Euro.

IAS 23 Laenuvõtukulutused (IAS 23 Borrowing Costs)Standardi eelkäijaks oli 1984. aastal vastu võetud standard IAS 23 Capitalisation of Bor-rowing Costs. Standardit muudeti 1993. aastal,


RAAMATUPIDAMINE

mil standard sai ka praeguse nimetuse IAS 23 Borrowing Costs.

Standardi eesmärgiks on kirjeldada laenu‑võtukulutuste arvestust. Laenuvõtukulutused on intressikulu(tuse)d ja muud analoogilised kulutused, mis on seotud raha laenuksvõtuga. Standardis säilinud põhivariandi kohaselt ka‑jastatakse laenuvõtukulutusi kuluna momen‑dil, mil need tekivad. Alternatiivvariandina võib laenuvõtukulutusi kapitaliseerida ühe osana varaobjekti soetusmaksumusest juhul, kui need on otseselt seotud selle varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega. Kapital‑iseerimine toimub juhul, kui: a) varaobjektiga seotud kulutused on tekkinud; b) laenuvõtu‑kulutused on tekkinud ja c) tegevus, mis on seotud varaobjekti kasutuse või müügiga, leiab aset tulevikus.


IAS 24 Seotud osapooli käsitleva info avalikustamine (IAS 24 Related Party Disclosures)

Standard IAS 24 Related Party Disclosures võeti vastu 1984. ja seda muudeti 2003. aastal.

Standardi eesmärgiks on anda juhiseid seo‑tud osapooli käsitleva info avalikustamise kohta seoses võimalusega, et majandusüksuse finantsseisund ja kasum või kahjum võib olla mõjutatud seotud osapoolte olemasolust ja te‑hingutest nendega.

Osapool loetakse majandusüksusega seotuks juhul kui:a) osapool kas otseselt või kaudselt omab va‑

litsevat mõjuvõimu majandusüksuse üle, on majandusüksuse valitseva mõju all või on koos majandusüksusega ühise valitseva mõjuvõimu all; osapoolel on oluline osalus majandusüksuses, mis tagab olulise mõ‑juvõimu majandusüksuse üle; või osapool osaleb ühise mõjuvõimu teostamises ma‑jandusüksuse üle;

b) osapool on majandusüksuse sidusettevõte;c) osapool on ühisettevõte, milles majandus‑

üksus on ühisettevõtjaks;d) osapool on majandusüksuse või selle ema‑

ettevõtte juhtkonna üks võtmeisikuid;e) osapool on punktide (a) või (d) alla klassi‑

fitseeruva üksikisiku lähedane sugulane või pereliige;

f) osapool on majandusüksus, mis on punkti‑de (d) või (e) alla klassifitseeruva üksikisiku valitseva või olulise mõju all; kui mainitud üksikisik osaleb ühise valitseva mõjuvõimu teostamises osapoole‑majandusüksuse üle või omab olulist hääleõigust osapooles‑ma‑jandusüksuses;

g) osapoolel on töösuhte lõppemisjärgne hü‑vitiste plaan majandusüksuse töötajate või viimasega seotud osapool(t)e kasuks.

Seotud osapoolte vaheline tehing on standar‑di kohaselt ressursside, teenuste või kohustuste üleandmine seotud osapoolte vahel, sõltumata sellest, kas see toimub tasu eest või tasuta.


IAS 26 Pensionihüvitisplaanide arvestus ja aruandlus (IAS 26 Accounting and Reporting by Retirement Benefit Plans)

Standard IAS 26 Accounting and Reporting by Retirement Benefit Plans võeti vastu 1987. aas‑tal.

Standardit rakendatakse juhul, kui on ole‑mas pensionihüvitisplaanid. Pensionihüvitis‑plaanid on standardi kohaselt kokkulepped, millega majandusüksus annab oma töötajatele töösuhte lõppemisel või pärast seda hüvitisi (iga‑aastase sissetuleku või ühekordse summa‑na). Mainitud hüvitisi või nende jaoks tehta‑vaid tööandja sissemakseid peab olema võima‑lik pensionilemineku eelselt dokumentaalselt või majandusüksuse senise praktika kohaselt kindlaks määrata või hinnata.


RAAMATUPIDAMINE

Eristatakse kindlaksmääratud sissemaksete‑ga pensionihüvitisplaane ja kindlaksmääratud pensionihüvitistega plaane, millest kummalgi on oma iseloomulikud tunnused. Võib esine‑da ka plaane, millel on mõlema liigi tunnused. Selliseid hübriidplaane käsitatakse standardi IAS 26 rakendamisel kindlaksmääratud hüvi‑tistega plaanidena.


IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded (IAS 27 Consolidated and Separate Financial Statements)

Standardi eelkäijaks oli 1976. aastal vastu võe‑tud standard IAS 3 Consolidated Financial Sta-tements. 1989. aastal võeti vastu uus, praegu kehtiva numeratsiooniga standard IAS 27 Con-solidated Financial Statements and Investments in Subsidiaries. Lisaks konsolideeritud aruan‑netele lisati standardisse tütarettevõtetesse teh‑tavaid investeeringuid käsitlev osa. 2003. aastal muudeti standardit veel kord, standardi nime‑tuseks sai IAS 27 Consolidated and Separate Fi-nancial Statements.

Standardi eesmärgiks on anda juhiseid kon‑solideeritud aruannete koostamiseks.

Konsolideeritud finantsaruannete koostami‑sel kasutatavad emaettevõtte ja tütarettevõtete finantsaruanded peavad olema koostatud sama aruandekuupäeva seisuga. Konsolideeritud bi‑lansis kajastatakse vähemusosalus omakapitali koosseisus, eraldi emaettevõtte omanikele kuu‑luvast omakapitalist. Vähemusosalus esitatakse eraldi ka kontserni kasumist või kahjumist.

Emaettevõte ei pea esitama konsolideeritud finantsaruandeid siis ja ainult siis, kui on kor‑raga täidetud kõik järgmised tingimused1:a) emaettevõte ise on 100%‑lise osalusega

tütarettevõte või väiksema osalusega tütar‑ettevõte ning emaettevõtte teisi omanikke, sealhulgas hääleõiguseta omanikke, on tea‑vitatud ning neil ei ole vastuväiteid sellele, et emaettevõte ei esita konsolideeritud fi‑nantsaruandeid;

b) emaettevõtte võla‑ või omakapitaliinstru‑mendid ei ole avalikult kaubeldavad (sise‑ või välismaisel väärtpaberibörsil või järel‑turul, sealhulgas kohalikel ja piirkondlikel turgudel);

c) emaettevõte ei ole esitanud või pole hetkel esitamas oma finantsaruandeid väärtpabe‑rikomisjonile või mõnele muule järeleval‑vet teostavale organisatsioonile eesmärgiga emiteerida vabaturule ükskõik millist liiki (finants)instrumente;

d) kontserni emaettevõte või vaadeldavast emaettevõttest kontsernis kõrgemal seisev vahepealne emaettevõte koostab avalikult kättesaadavad konsolideeritud finantsaru‑anded kooskõlas rahvusvaheliste finants‑aruandlusstandarditega.

Tütarettevõtet ei konsolideerita juhul, kui on andmeid, et

a) valitsev mõjuvõim on kavandatud ajuti‑sena, kuna tütarettevõte omandati ja seda hoi‑takse üksnes võõrandamise eesmärgil 12 kuu jooksul omandamisest ja b) juhtkond tegeleb aktiivselt ostja otsimisega. Investeeringud sel‑listesse tütarettevõtetesse liigitatakse kauple‑miseesmärgil hoitavateks investeeringuteks ja arvestatakse vastavalt standardile IAS 39 Fi-nantsinstrumendid: Kajastamine ja mõõtmine.

1 Kahjuks on Raamatupidamise Toimkonna koduleheküljel (www.easb.ee) oleva rahvusvahelise standardi IAS 27 eestikeelne tõlge väär. Eestikeelses tõlkes on standardi paragrahv 10, mis käsitleb konsolideeritud aruannete mit-teesitamist, sõnastatud järgmiselt: “Emaettevõte ei pea esitama konsolideeritud finantsaruandeid ainult järgmistel juhtudel: …”, st nagu piisaks vaid ühe loetelus toodud tingimuse täitmisest. Originaalteksti kohaselt võib emaette-võte jätta konsolideeritud aruanded esitamata ainult siis, kui korraga on täidetud kõik neli toodud tingimust.


RAAMATUPIDAMINE

Standardit rakendatakse ka tütarettevõte‑tesse, ühise valitseva mõjuvõimu all olevatesse majandusüksustesse ja sidusettevõtetesse teh‑tud investeeringute arvestamisel, kui majan‑dusüksus on otsustanud esitada või kohaliku normatiivaktide järgi on kohustatud esitama konsolideerimata finantsaruandeid.

Konsolideerimata finantsaruannete koosta‑misel arvestatakse investeeringuid tütarette‑võtetesse, ühise mõjuvõimu all olevatesse ma‑jandusüksustesse ja sidusettevõtetesse kas: a) soetusmaksumuses või b) vastavalt standardile IAS 39. Kehtib põhimõte, et ühesugust arves‑tusmeetodit rakendatakse investeeringute kõi‑gi kategooriate puhul.

Standardi IAS 27 kohta on tõlgendus SIC 12 Consolidation – Special Purpose Entities.

IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetesse ( IAS 28 Investments in Associates)

Standardi eelkäijaks oli 1989. aastal vastu võe‑tud standard IAS 28 Accounting for Investments in Associates, mida on muudetud 2000. ja 2003. aastal. Praeguse nimetuse sai standard 2003. aastal.

Standardi eesmärgiks on kirjeldada investee‑ringute arvestust sidusettevõtetesse.

Sidusettevõte on standardi IAS 28 kohaselt

majandusüksus, mille üle investoril on oluline mõju ning mis ei ole tütarettevõte ega osalus ühisettevõttes. Kui investorile kuulub otseselt või kaudselt (näiteks tütarettevõtete kaudu) vähemalt 20% hääleõigusest investeerimisob‑jektis, siis eeldatakse, et investoril on oluline mõju, välja arvatud juhul, kui on võimalik sel‑gelt esile tuua, et see nii ei ole. Ning vastupi‑di, kui investorile kuulub otseselt või kaudselt (näiteks tütarettevõtete kaudu) vähem kui 20% hääleõigusest investeerimisobjektis, siis eelda‑takse, et investoril ei ole olulist mõju, välja ar‑vatud juhul, kui on võimalik selgelt esile tuua, et oluline mõju eksisteerib.

Investori olulise mõju olemasolu tõendiks on tavaliselt üks või mitu järgmistest asjaoludest:• esindatus investeerimisobjekti juhatuses

või samaväärses juhtorganis;• osalemine tegevuspoliitika kujundamisel,

sh osalemine dividende ja muid kasumi‑jaotust käsitlevate otsuste langetamisel;

• olulised tehingud investori ja investeeri‑misobjekti vahel;

• ühised juhtivtöötajad;• investori varustamine olulise tehnilise tea‑

bega.Sidusettevõttesse tehtud investeeringut ar‑

vestatakse kapitaliosaluse meetodil.Standardi IAS 28 kohta tõlgendused puuduvad. RU


FINANTSID

fINA

NTSI

D

Toivo Tanning Tallinna Majanduskool, MSc

Lembo Tanning Tallinna Tehnikaülikool, PhD

Euroopa Liidu eelarve

Tavaliselt on rahvusvaheliste organisatsioonide rahaliseks vajaduseks halduskulude katmine. Euroopa Ühendusel (EÜ) on olnud aga algusest peale

teised finantseerimise põhimõtted, sest oli selge, et raha ei ole vaja mitte ainult halduskuludeks, vaid ka konkreetsete abinõude rahastamiseks. Algusest peale nähti ette oma tulusid.

EL–i eelarve erineb küllaltki palju riigi või mõne teise rahvusva‑helise organisatsiooni eelarvest. Nii ei koosne see kindla suurusega liikmemaksudest nagu IMF–i, Maailmapanga ja teiste taoliste orga‑nisatsioonide eelarve, samuti ei kulu neil enamik rahast haldusku‑ludeks. Erinevuseks on ka see, et EL–i eelarve peab alati tasakaalus olema. Samuti ei kasutata seal raha siirdamiseks erasektorist sotsiaa‑lsfääri või mõne suurema majandusprobleemi lahendamiseks, näi‑teks majanduse elavdamiseks eelarvepuudujäägi abil. EL–i eelarve moodustab kuni 1,27% EL–i kogu rahvuslikust kogutoodangust, samas aga riigi eelarve 20–45%.

Rahandussätted on paika pandud EÜ asutamislepingu artik‑lites 268–280. Seal on sätestatud, et kõik EÜ tulu‑ ja kuluartiklid, k.a need, mis on seotud Euroopa Sotsiaalfondiga, võetakse arvesse igaks eelarveaastaks koostatavates kalkulatsioonides ja näidatakse ära eelarves. Eelarvesse arvatakse EL–i lepingu ühise välis‑ ja julge‑olekupoliitika ning justiits‑ ja siseküsimuste alase koostöö sätetest tingitud institutsioonide halduskulud. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest, ilma et see piiraks muid tulusid. Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Euroopa Liidu (Ühenduse) eelarveõiguse põhimõtted on järg‑mised:

Eelarve ühtsus. Kõik finantsprotsessid, sissetulekud ja välja‑minekud peavad olema liidetud ühte tulude ning kulude eel‑arvesse. Kuluartiklite hulgas kajastatakse ka institutsioonide halduskulud, mis on tingitud EL–i lepingu ühise välis‑ ja julge‑olekupoliitika ning justiits‑ ja siseküsimuste alase koostöö säte‑test. Erandiks on Euroopa Arengufond, millel on oma eelarve.Kõikehõlmavus. Eelarve tulude ja kulude kajastamisel ei tohi teha tasaarvestusi ning eelarve tulud ei ole määratud konkreet‑sete kulude katmiseks, v.a sihtotstarbeliselt laekunud tulud, näiteks laekumised fondidest, toetused, kinked ja annetused.

✦

✦


FINANTSID

Täielikkus. Eelarves tuleb näidata kõik ühenduse tulud ja kulud.Brutoprintsiip. Väljaminekud ja sissetu‑lekud tuleb kanda eelarvesse teineteisest eraldi, täies ulatuses ning tasakaalusta‑mata kujul. Sihtotstarbelisus. Väljaminekud tuleb näidata mitte üldiselt, vaid üksikult, ots‑tarbe järgi. Kulud on eelarves kindlaks määratud ja nende otstarvet on võimalik muuta vaid eelarve muutmise teel. Võib kanda assigneeringud üle kas peatükki‑de või alajaotuste vahel. Iga‑aastasus. Kõik tulud ja kulud tuleb kalkuleerida üheks eelarveaastaks, mis kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsemb‑rini. Finantsaasta jooksul kasutamata jäänud assigneeringud tuleb tühistada. Kasutamata jäänud assigneeringud v.a personalikulutused võib vastavalt fi‑nantsmääruses kehtestatud tingimustele üle kanda järgmistesse aastatesse. Eran‑diks on põllumajanduseelarve, mis on nihkes, s.t algab 16. oktoobril ja lõpeb järgmise aasta 15. oktoobril.Tasakaal. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus, s.t kulud ei tohi ületada tulu‑sid. Lisaeelarved on siiski võimalikud. Arvestusühik. Eelarve koostatakse ja sel‑le vahendite üle peetakse arvestust üht‑ses rahaühikus euro.Eristada tuleb makse‑ ja assigneeringu‑kulusid. Assigneeringukulud määravad mitmeaastaste programmide finantsraa‑mid: maksukulud sisaldavad summasid, mida tohib tegelikult eelarveaasta jook‑sul välja anda.

Ühenduse poliitika laienemisega suurenesid ka tema rahalised vajadused. See tingis uute fi‑nantseerimise põhimõtete määramise:

Kehtestati kõigi omavahendite kohustus‑lik ülempiir. 1988 = 1,15% kogu ühen‑duse RKPst; 1992 = 1,2%; nüüd 1,27% RKP–st.

✦

✦

✦

✦

✦

✦

✦

✦

Liikmesriigid pidid 1,4% käibemaksu laekumisest ühendusele üle kandma.Väljaminekud koondatakse gruppidesse, millele on kehtestatud igal aastal kohus‑tuslikud ülempiirid.Kui kolmest senisest sissetulekuallikast ei piisa, luuakse uus finantsallikas liikmes‑riikide osamaksuna. Osamaksu suurus määratakse kõigis liikmesriikides ühtsete kriteeriumide alusel, lähtudes RKP–st.Karmistatakse eelarvedistsipliini. Tähtis on finantsperspektiiv.

Sissetuleku allikad:Tollimaksud, mis nõutakse sisse ühen‑dusesse tulevalt impordilt.Lõivud ühtse põllumajanduspoliitika alusel. Neid lõive ei määrata nagu tolli‑makse kauba väärtuse järgi, vaid need on maksud, millega ühtlustatakse ma‑dalamad maailmaturuhinnad ühendu‑se hinnatasemega. Lisanduvad mõned tasandusmaksud ja suhkru ületootmist piiravad maksud.Käibemaksu osa. Selle suurust ja arves‑tusaluseid muudetakse vastavalt varem nimetatud finantsperspektiivile. Liikmesriikide osamaks, kui kolmest eelnevast sissetulekuallikast ei piisa.

Väljaminekud:Põllumajandus. Struktuuriabinõud.Sisepoliitika.Välispoliitika.Halduskulud.Reservid.

Finantsperspektiiv on EÜ üldeelarve mitme‑aastase planeerimise instrument, mille eesmärk on tagada eelarveprotsessi stabiilsus, eelarve‑distsipliini tugevdamine ja eelarveprotseduuride parendamine. See ei ole eelarveplaan mitte ai‑nult paljudeks aastateks, vaid selle ülesandeks on anda orientiirid tulevase eelarvepoliitika ku‑

✦

✦

✦

✦

☞

☞

☞

☞

✦✦✦✦✦✦


FINANTSID

jundamiseks. Tegemist on mitmeaastase finants‑raamistikuga, mis fikseerib EÜ planeeritavate tulude ja kulude struktuuri ning maksimaal‑sed piirsummad viieks kuni seitsmeks aastaks. Finantsperspektiivid peegeldavad poliitilisi prioriteete. Vana finantsperspektiiv Agenda 2000 pidi võimaldama EL–i laienemist. Uus fi‑nantsperspektiiv peab vastama EL–i uutele välja‑kutsetele. Saavutusprioriteetide märksõnadeks laienenud liidus on jõuline ja ühtlustav areng üheskoos uute liikmesriikidega, tegevuse vasta‑vus EL–i kodanike huvidele ning Euroopa täht‑suse suurendamine maailmas.

Euroopa Liidu 2007. majandusaasta üldeelarve Europarlamendi otsusega on 2007. aasta kulu‑tuste pool 115,5 mld eurot, mis on 7,6% roh‑kem kui 2006. aastal ja kujutab endast 0,99% EL–i aastasest RKPst. Koos summadega, mida võib kasutada ka pärast 2007. aastat, on eel‑arve mahuks 126,5 mld eurot, mis moodus‑tab 1,08% ühenduse RKTst ja on 5% suurem 2006. aasta eelarvest. Uue finantsraamistikuga ettenähtud ülemmäärani jääb 1,85 mld euro suurune varu.

See kajastab realistlikku hinnangut maksete tegemise vajadusele aastal, mil algavad paljud uued programmid.

2007. aasta eelarve on esimene eelarve, mis on koostatud kuni 2013. aastani kehtiva mit‑meaastase finantsraamistiku alusel. See on ka

27‑liikmelise laienenud EL–i esimene eelarve. 2007. aasta eelarvega toetatakse uusi program‑me, mis keskenduvad ühenduse peamistele prioriteetidele, eelkõige jätkusuutlikule kas‑vule ja tööhõivele. Samuti on seal rahastatud kulutusi ettevõtete investeerimiseks ja töökoh‑tade loomiseks, keskkonnakaitseks, kultuuri‑lise mitmekesisuse soodustamiseks ning EL–i ülemaailmsete kohustuste täitmiseks ja veel palju muud.

Suurim osa eelarvest kulub EL–i majanduse konkurentsivõime ning samas EL–i ühtsuse suu‑rendamisele, et vähendada erinevust rikkamate ja vaesemate liikmesriikide vahel. Ajavahemikul 2007–2013 kulutatakse nimetatud prioritee‑tidele ligi 38% üle 900 miljardi euro suurusest kogueelarvest. Seitsmeaastased tsüklid ja kogu tsüklit hõlmavad prioriteetide kohta saavutatud kokkulepped võimaldavad EL–il raha kasuta‑mist korralikult planeerida.

EL–i peamiseks prioriteediks jääb majandus-kasv ja tööhõive. Majanduskasvu saavutamist ja tööhõive suurendamist suunab Lissaboni strateegia, mida kajastab nii 2007. aasta eelar‑ve ülesehitus kui ka selles ettenähtud vahendid. 54,9 mld eurot ehk 15,4% kulukohustustest suu‑natakse vahetult Lissaboni strateegia seisukohast olulistesse meetmetesse selliste programmide kaudu nagu konkurentsivõime ja uuenduste‑gevus, üleeuroopalised võrgud, elukestev õpe ning teadusuuringute seitsmes raamprogramm. Uuest Euroopa Globaliseerumisega Kohane‑

Euroopa Liidu eelarve, mln EUR, 2006 - 2013

110000

120000

130000

140000

150000

120570 126551 129481 123646 133202 133087 139908 142180

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013


FINANTSID

mise Fondist antakse aastas 500 mln eurot lisa‑toetusi, et aidata töötajaid, kes tõsiselt kanna‑tavad üleilmastumise tõttu. Struktuurifondi ja ühtekuuluvusfondi kulukohustused suurenevad 14,8% võrra, 45,5 mld euroni, kusjuures kõik liikmesriigid osalevad täielikult uue põlvkonna programmides.

Teine suurem kuluartikkel on suunatud põllu-majandusele, mis on ainus EL–is täielikult integ‑reeritud poliitikavaldkond. Selle osakaal on 35% eelarvest. Raha kulub ohutute ja kvaliteetsete toiduainete tootmisele, tootmise modernisee‑rimisele ja põllumajandusettevõtjate õiglasele tulule.

Põllumajandusreform, EL–i muude kohustus‑te kasv, suurema tähelepanu pööramine maa‑piirkondade majanduse mitmekesistamisele ja toimetulekule ning maakeskkonna kaitsmine on viinud selleni, et põllumajandusele eraldatud summad on nüüd ainult pool sellest, mis nad olid 40 aastat tagasi. Praegu eraldatakse EL–i eelarvest maaelu arengule ja keskkonnakaitsele umbes 10%.

Ühenduse loodusvarade kaitset ja majanda-mist toetatakse endiselt tõhusalt. Maaelu aren‑guga seotud kulukohustused suurenevad 3% võrra, 12,4 mld euroni ja eelarvetoetus keskkon‑napoliitikale kasvab 17,9%. Põllumajanduskulu‑tused ja otsetoetused ei ole eriti muutunud ning moodustavad 42,7 mld eurot.

EL–i konkurentsivõimelisemaks ja ühtse‑maks muutmisel kasutatakse raha mitmeti, soo‑dustades töökohade loomist ning vähendades majandusliku, keskkonnaalase ja ühiskondliku arengu erinevusi. Osa raha kulub suurtele inf-rastruktuuri projektidele nagu teed, sillad, kiir‑teed, lennujaamad, sadamad ja elektroonilised sidevahendid. Paljud muud projektid hõlmavad valdkondi väikeettevõtetest lagunevate linna‑keskusteni, tuuleparkidest puudega inimeste ühiskonda lõimimiseni, veepuhastusjaamade kaasajastamisest EL–i kutseharidusnõuete täit‑miseni. Erilist tähelepanu pööratakse väikeette‑võtete innovatsiooni toetamisele, kuna sellised ettevõtted on EL–i majanduse alus.

Konkurentsivõime olulisuse tõttu kulub suur osa eelarvekuludest teadusuuringutele ja inno-vatsioonile. Rahaliste vahendite abil arendatak‑se üleeuroopalisi uurimisprojekte, mis liidavad erinevates EL–i riikides töötavate teadlaste jõupingutused valdkondades nagu tervishoid, toiduained, biotehnoloogia, infotehnoloogia, nanotehnoloogia, energeetika, keskkond, trans‑port, turvalisus ja kosmos. Konkurentsivõime seisukohast on olulised ka oskused ja elukestev õpe. Sellepärast on käivitatud programme, mis tagavad igaühele võimaluse omandada teadmis‑tepõhises ühiskonnas vajalikke oskusi ning ha‑ridus‑ ja kutseõppe programme, mis on koosta‑tud selleks, et võimaldada õpilastel ja õpetajatel viibida teistes riikides.

EL–i kui ülemaailmse kaubanduspartneri ja abiandja rolli tugevdamiseks eraldatavat raha kasutatakse paljude maailma riikide majandus‑liku, keskkonnaalase ja ühiskondliku arengu toetamiseks. EL pöörab erilist tähelepanu oma Euroopas ja Vahemere piirkonnas paiknevate lähinaabrite vajadustele, s.h EL–i kandidaatrii‑kide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookea‑ni piirkonna (AKV) riikidele. Viimastega on EL sõlminud Cotonou kaubavahetuse, tehnilise‑ ja finantsabi lepingu. EL–i liikmesriigid eraldavad AKV riikidele täiendavalt raha Euroopa Aren‑gufondi kaudu. Veel on järgmiseks rahastamis‑tsükliks eraldatud umbes 800 mld eurot aastas ülemaailmse humanitaar‑ ja toiduabi andmi‑seks, sealhulgas hädaabi nälja või maavärinate puhul. Väiksem summa on eraldatud ka majan‑duskoostööks teiste tööstusriikidega. See teeb ajavahemikul 2007–2013 kokku üle 5 mld euro aastas.

Järjest suureneb laienenud EL–i tähtsus rah-vusvahelise partnerina. 2007. aasta eelarves on ette nähtud 6,8 mld eurot ühinemiseelse‑tele meetmetele, naabrus‑, arengukoostöö‑ ja humanitaarabipoliitikale, demokraatiale ning inimõigustele, ühisele välis‑ ja julgeolekupoliiti‑kale ning stabiliseerimisvahendile.

Laienemisega on seotud ka rubriik ”Kompen‑satsioon”, kus on ette nähtud 444,6 mln eurot,


FINANTSID

et Bulgaaria ja Rumeeniaga ühinemisläbirää‑kimistel kokkulepitu kohaselt parandada ühi‑nevate riikide eelarve rahavooge ja rahastada kontrollimeetmeid EL–i uutel välispiiridel.

Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus täiendavad oluliselt ühtset turgu ning EL–i ko‑danike liikumisvabadust. Igal aastal eraldatakse raha vabadusel ja õigusel rajaneva ala arenda‑miseks. Sellega tagatakse, et EL–i sisepiirid ei takistaks kodanikke pöörduda teise liikmesriigi kohtusse ning parandatakse koostööd kriminaal‑õigus süsteemide ja politsei vahel. See lihtsustab terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastast võit‑lust, samuti võitlust kurjategijatega, kes kuritar‑vitavad kodanike vaba liikumise õigust, põgene‑des üle EL–i piiride.

2007. aasta eelarvest rahastatakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala loo‑miseks vajalike uute programmide käivitamist, kusjuures peatähelepanu on pööratud põhiõi‑gustele ning õigusküsimustele, turvalisusele ja vabaduste kaitsele ning solidaarsusele ja rände‑voogude juhtimisele. Selle valdkonna kuluko‑hustused suurenevad 12,8% võrra ja moodusta‑vad 623,8 mln eurot.

Üldnimetuse ”kodakondsus” all kavandab komisjon mitut programmi, mille raames eden‑datakse kodanike arusaamist EL–is toimuvast ja tegeldakse inimeste igapäevamuredega. 2007. aastaks on tervishoiu ja tarbijakaitse paranda‑miseks, Euroopa kultuuri ning mitmekesisust edendavatele programmidele ja teabevahetuse

meetmeteks ette nähtud 623,2 mln eurot.EL–i halduskulude osakaal moodustab kuni

6% üldkuludest, alla 0,8 euro EL–i kodaniku kohta päevas. Halduskulud hõlmavad kõikide institutsioonide kulusid ning EL–i 23 keeles töö‑tavatele tõlkijatele ja tõlkidele eraldatud kulusid. Haldusele tehtavate kulutuste suurenemist 5,1% võrra põhjendab üldiselt ametikohtade arvu suurenemine, mis on omakorda tingitud laiene‑misega seotud jooksvatest vajadustest. 1/2

EL ühtekuuluvuspoliitika ja riigieelarve

Euroopa majandussuutlikkuse parandami‑seks esitasid riigipead ja valitsusjuhid EL–i Lis‑saboni kohtumisel 2000. aasta märtsis stratee‑gia, et muuta Euroopa 2010. aastaks maailma kõige edukamaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusruumiks. Lissa‑boni strateegia elluviimiseks töötati välja uus ühtekuuluvuspoliitika, millel on kolm eesmärki (prioriteeti):

I konvergents: kasvu toetamine ning töökoh‑tade loomine kõige vähem arenenud liikmes‑riikides ja regioonides. See prioriteet on eeskätt suunatud uutele liikmesriikidele, kus majandus‑kasv on suurem ja keskkond muutusteks sood‑sam.

II regionaalne konkurentsivõime ja tööhõive: muutuste prognoosimine ja edendamine. Teine prioriteet on suunatud eeskätt vanadele liikmes‑riikidele, kelle majanduskasv on aeglasem ning

ELi ühtekuuluvussummad, mln EUR, 2007-2013

44 000

48 000

52 000

56 000

Mln 45 487 46 889 48 427 49 393 50 626 52 400 54 188

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

1 Grybauskaitė, D. http://ec.europa.eu/budget/library/publications/budget_in_fig/syntchif_2007_2_et.pdf Feb 20072 Laufendes Haushaltsjahr http://ec.europa.eu/budget/budget_detail/current_year_de.htm


FINANTSID

kelle üheks peamiseks probleemiks on tööhõive elavdamine. Seda prioriteeti loodetakse ellu viia riiklike ja regionaalsete programmide abil.

III territoriaalne koostöö Euroopas: har‑moonilise ja tasakaalustatud arengu soodusta‑mine EL–i territooriumil. Kolmas prioriteet on suunatud piiriäärsete alade ja regioonidevahe‑lise koostöö elavdamiseks, samuti linnade, ää‑repoolsete alade ning maapiirkondade koostöö arendamiseks.

EL–i ühtekuuluvuse (kohesiooni) toetamise vahendid aastatel 2007–2013.3

Kui kogu EL–i ühtekuuluvuse toetamise summa oli 2007. aastal 45,5 mld, siis juba 2013. aastal 54,2 mld eurot, kusjuures seitsme aasta toetuste summa kokku on 347,4 mld eurot, s.h tehnilisele abile 868 mln ja regioonisisesele abile 445 mln eurot.

Suurima summa toetusfondist on saanud poolakad – seitsme aasta peale 67,3 mld, järg‑nevad hispaanlased – 35,2 mld eurot jt. EL–i uustulnukad Bulgaaria ja Rumeenia saavad vas‑tavalt 6 853 mln ning 19 668 mln eurot.

Ülejäänud raha kulub erinevatele poliitika‑valdkondadele, s.h elukestev õpe, kodanike turvalisus ja õiguse ühetaoline kohaldamine, teadusuuringud ning innovatsioon, arengu‑, toidu‑ ja humanitaarabi.

See joonis illustreerib ühtlustustoetuste sum‑ma pidevat suurenemist Eestile, nii nagu ka teis‑tele riikidele.

See on lühike ülevaade EL‑i summa eelarvest ja selle moodustamise põhimõtetest ning prio‑riteetidest. Suurem osa eelarvest kulub EL–i majanduse konkurentsivõime ja liikmesriikide ühtsuse suurendamisele, et vähendada erine‑vust rikkamate ja vaesemate liikmesriikide va‑hel. Seetõttu on väga tähtsad EL‑i ühtlustamise toetused, mis tähendab raha voolu Eestisse sel‑leks, et saaksime sama jõukaks kui praegused rikkad Lääne‑Euroopa riigid. Ligi 3,5 mld eu‑rot on märkimisväärselt suur toetus ja kui siia lisada veel Eestisse tulevad välisinvesteeringud ning meie oma tööga saavutatud lisandväärtus, siis peaks see tagama, et kunagi jõuame Soome ja teiste edukate maade tasemele. RU

3 http://ec.europa.eu/budget/library/documents/multiannual_framework/2007_2013/tab_cohesion_2007-2013_en.pdf

Balti riikidele eraldatavad ühtlustamisfondi summad, eurodes, 2007–20132007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku

Eesti 376.530.806 409.974.515 446.440.649 486.201.728 530.028.620 577.833.150 628.833.031 3.455.842.499 Leedu 767.739.912 833.413.967 902.450.439 975.204.912 1.052.169.488 1.134.996.617 1.219.008.746 6.884.984.081 Läti 508.251.651 554.225.772 603.897.967 655.705.281 709.399.722 765.395.661 823.567.165 4.620.443.219

Eesti ühtlustustoetused, mln EUR, 2007-2013

300

400

500

600

700

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kokku: 3 456 mln EUR


TÖÖSUHTED

Palgasüsteemid ja nende seos töötulemustega1. Palgasüsteemi mõiste ja liigidTöösuhteid sätestavad seadused ja muud normatiivaktid palga‑süsteemi ehk palga arvutamise viisi määrangut ei anna.

Õiguskirjanduses määratletakse palgasüsteemi kui õigusnormide (eeskirjade) kogumit, mis sätestab tehtud töö eest tasu arvutamise viisi, arvestades töötulemuse suurust (hulka), selle kvaliteeti tähtsust (väärtust) tööandjale ja töö ühiskondlikku tähtsust (väärtust). Tar‑bemääranguna võib kasutada ka lühemat määrangut: palgasüsteem (palga arvutamise viis) on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks vahekorra (suhte) tehtud töö ja selle eest makstava palga vahel.

Kui palgamäär määrab kindlaks võimaliku töötasu (palga) vastavas ajaühikus (ajavahemikus) tingimusel, et töötaja täidab ettenähtud tööülesanded, siis palgasüsteemi abil realiseeritakse palgamäär ning määratakse kindlaks töötaja palga tegelik suurus töötulemuste järgi palgaarvestusaja jooksul.

Palgasüsteemi õigel valikul on suur tähtsus töötajate stimu‑leerimisel, üksiktöötaja ja kollektiivi ning tööandja huvide õi‑gel ühendamisel. Palgasüsteem peab arvestama töötingimusi, võimaldama tööjõu valutut ümberpaigutamist, ergutama tööta‑jat oma teadmiste ja oskuste täielikule rakendamisele, pidevale täiend‑ ja ümberõppele.

Palgasüsteemide liigitamise aluseks on see, kuidas määratakse kindlaks tehtud töö ja selle eest makstava tasu (palga) vahekord. Õiguslikeks küsimusteks palgasüsteemide puhul on:

1) kes määrab kindlaks kasutatava palgasüsteemi;2) mis ajaks palgasüsteem kehtestatakse;3) kuidas toimub palgasüsteemi individualiseerimine s.o, mille

alusel tekib töötajal õigus / tööandjal kohustus saada / maksta töötasu selle või teise palgasüsteemi alusel.

Ajalooliselt on kujunenud kaks põhilist palgasüsteemi mitme‑sugustes teisendites: ajapalgasüsteem ja tükipalgasüsteem.

2. AjapalgasüsteemAjapalgasüsteemi puhul on töötulemuse arvestamise ja selle

eest tasu maksmise aluseks tööloldud aeg. Loomulikult ei maks‑ta töötajale palka tööloldud aja eest, vaid ikka tehtud töö eest. TÖ

ÖSUH

TED

Heino SiigurTÜ emeriitprofessor, dr iur


TÖÖSUHTED

Ka siin on eelnevalt plaanitud töötulemus, mida töötaja peab saavutama teatud ajaühiku (ajavahemiku) jooksul, kuid mitte tootlus‑ või ajanormi alusel üksikule tööoperatsioonile või töötulemuse ühikule, vaid täitmiseks kind‑laksmääratud tööülesannete ringina. Järelikult sõltub vajaliku tööintensiivsuse saavutamine töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid silmas pidades tööandja oskusest tööd õigesti kavan‑dada ja korraldada.

Ajapalgasüsteemi eeliseks on selle lihtsus ja arusaadavus töötajale, tööandjale aga arvutus‑tööde väike maht ja töötulemus(t)e kõrge(te) kvaliteedinõuete esitamise võimalus. Selle pal‑gasüsteemi miinuseks on töötajal stiimuli puu‑dumine tööpinge (intensiivsuse) suurenda‑miseks paremate töövõtete või tööaja parema ärakasutamise arvel.

Ajapalgasüsteem võib olla mitmes teisendis olenevalt sellest, milline ajaühik on võetud alu‑seks töötulemuse hindamisel ja selle eest tasu maksmisel. Nii võib ajapalgasüsteem olla tun‑ni‑, päeva‑, nädala‑, kuu‑, kvartali‑, poolaasta‑, aastapalgasüsteemina jms. Eestis kasutatakse põhiliselt ajapalgasüsteemi tunni‑, päeva‑ või kuupalga teisenditena.

Seega töötaja palk vastava ajavahemiku eest ühtib tema palgamääraga sama ajavahemiku eest eeldusel, et ta on töötanud selle aja jooksul kogu tööajanormi ulatuses.

Üheks ajapalga modifikatsiooniks on ajapal‑ga maksmine normitud tööülesannete alusel. Ülesanded antakse lühemaks või pikemaks ajaks, nt nädalaks, kuuks). Selle ülesande täit‑misel makstakse töötajale palgamäära alusel arvutatud tasu ülesande täitmiseks kavandatud aja eest. Järelikult töötaja tasu suurus oleneb sellest, kas ta täidab normitud ülesande ette‑nähtud aja jooksul (või kiiremini) või kulutab selleks rohkem aega. Normitud tööülesande ennetähtaegse või tähtaegse täitmise puhul võib olla ette nähtud ka preemia, millele töö‑tajail tekib nõudeõigus, tööandjal maksmise kohustus. Kuid sel juhul on tegu juba kombi‑neeritud palgasüsteemiga.

3. TükipalgasüsteemTükipalgasüsteemi puhul on töötasustamise

aluseks palgaarvestusaja töötulemused. Tööta‑ja nõudeõiguse ja tööandja maksmiskohustuse tekkimise aluseks on töötaja töötulemus palga‑arvestusajas. Palgasumma arvutamise aluseks on tükitööhinne, mis tuletatakse palgamäärast ja töönormist.

Tükitööhinne on palga (tasu) suurus töötule-muse ühiku või sooritatud tööoperatsiooni eest.

Sõltuvalt töö normimise viisist, arvutatak‑se tükitööhinne kas tootlusnormist või aja‑normist lähtudes. Tootlusnormist lähtudes jagatakse palgamäär samale ajaühikule (aja‑vahemikule) kindlaksmääratud töönormiga töötulemuse ühikutes (tooteühikute või tööoperat‑sioonide arvuga). Nt töötaja päevapalgamäär on 320 krooni, tootlusnormiks 80 tooteühikut. Jä‑relikult tükitööhinne (hinne tooteühiku eest) on 320 : 80 = 40 krooni. Töötajale arvutatud palgasumma suurus sellel päeval oleneb sel‑lest, mitu tooteühikut ta valmistab. Ajanormist lähtudes arvutatakse tükitööhinne tooteühiku tootmiseks või tööoperatsiooni sooritamiseks ettenähtud normajast ja palgamäärast teatud ajaühiku (ajavahemiku) eest. Nt toote valmis‑tamise ajanorm on 4 tundi. Töötaja päevapal‑gamäär on 320 krooni. Seega ettenähtud päe‑vapalga saamiseks peab see töötaja valmistama 80 tooteühikut. Tema tegelik teenistus sellel päeval oleneb sellest, kui palju tooteühikuid ta valmistab.

Tükitööhinde kindlaksmääramise mõlema viisi puhul lähtutakse mitte konkreetse tööta‑ja palgamäärast, kes seda tööd teeb, vaid sel-le töötaja palgamäärast, kes tööandja arvates peaks seda tööd tegema. Teisisõnu tükitööhin‑de kindalaksmääramisel lähtutakse selle töö tegemiseks töötajalt nõutava kvalifikatsiooni, iseseisvuse, vastutusastme jne arvestamist, mis on aluseks ka sellise töötaja palgamäära keh‑testamisel. Tükitööhinde selliselt kindlaksmää‑ramine teeb tükitööhinde üldiseks. Välistab igale töötajale eraldi tükitööhinde kehtestami‑se, tagab võrdse töö eest võrdse tasu maksmise,


TÖÖSUHTED

töötaja rakendamise kooskõlas tema kvalifi‑katsiooniga jt tööalaste oskuste ja võimetega¹. Seega oleneb töötajale tehtud töö eest arvu‑tatava palga suurus sellest, kas töötaja täidab palgaarvestusperioodiks ettenähtud töönormi või ületab selle, toimugu see siis otseselt toot‑lusnormi ületamise või ajanormist väiksema aja kulutamise tõttu tooteühikule või tööope‑ratsioonile.

Tükipalgasüsteemi eeliseks on tema stimu‑leeriv toime töötajale töötulemuse kvantita‑tiivseks suurendamiseks olgu oma töö parema korraldamise, tööintensiivsuse suurendamise, paremate töövõtete rakendamise jms tõttu. Kuid töötulemuse (töö) kvaliteedile pöörab töötaja tähelepanu vaid niipalju, et see vastaks tööandja kehtestatud minimaalsetele kvalitee‑dinõuetele, teisisõnu, et tööandja loeks töötu‑lemuse vastuvõetavaks.

Tükipalgal on mitmeid teisendeid olenevalt töökorraldusest ja töötulemuste arvestamise viisist.

Otsese tükipalga puhul makstakse töötajale tasu tehtud töö eest tükitööhinnete alusel kas muutumatute tükitööhinnete alusel või muu‑tuvate (suurenevate) tükitööhinnete alusel ole‑nevalt töönormi täitmise tasemest nn progres‑siivse tükipalgana. Tükitööhinde suurenemine võib olla mitmeastmeline. Rakendatakse muu‑tuvate hinnetega tükipalgasüsteemi üldjuhul üksikutes töölõikudes piiratud tähtajaks, eel‑kõige kitsaskohtade leevendamiseks või likvi‑deerimiseks. Majanduslikuks aluseks sel puhul on nende kulude kokkuhoid, mille suurus ei olene töötulemuse mahust.

Kaudse tükipalga puhul oleneb töötaja (ta‑valiselt abitöötaja) palk tema teenindatavate töötajate töötulemustest. Tükitööhinne kehtes‑tatakse teenindatavate töötajate töötulemuste ühiku kohta. Sel teel taotletakse teenindatavate töötajate töötulemuste paranemist abitööliste töö parandamise tõttu viimatinimetatute huvi

tagamise teel. Tänapäeval kasutatakse abitöö‑liste töötasustamisel enamasti siiski ajapalga premiaalvormi.

Töökorraldus tingib tükipalga rakendamise kas individuaalse või kollektiivse tükipalgana. Individuaalse tükipalga puhul määratakse töö‑taja palk palgaarvestusajas kindlaks tema indi‑viduaaltöötulemuse alusel. Seda tükipalga tei‑sendit rakendatakse siis, kui töökorralduses on töötajate vahel range tööjaotus ja on võimalik iga töötaja töötulemust täpselt arvestada.

Kollektiivse tükipalga aluseks on kollektiivse töökorralduse alusel saavutatud töötulemus. Kasutada võidakse nii kollektiivseid kui ka individuaalseid tükitööhindeid. Viimatini‑metatud arvutatakse lähtudes komplekssest tootlusnormist või ajanormist. Normatiivide (teenindusnormi) kohase arvuga kollektiivi liikmete palgamäärade summa jagatakse sead‑mele (agregaadile) kehtestatud tootlusnormiga ning saadakse kollektiivne tükitööhinne. Kui tulemus saavutatakse normatiivist väiksema töötajate arvuga (kui see on lubatav töötervis‑hoiu ja tööohutuse eeskirjadega), kuid kollek‑tiiv täidab kõik tööd ja komplekse tootlus‑ või ajanormiga ettenähtud töömahu, siis tükitöö‑hindeid ei korrigeerita. Kõigi lisatööde eest, mis pole võetud komplekstöönormi ega pee‑geldu kollektiivses tükitööhindes, arvestatakse kollektiivile palka nendele töödele ettenähtud normide ja hinnete kohaselt.

Kollektiivse töötulemuse alusel arvutatud palgasumma jaotamise alused ja korra kehtes‑tab kollektiiv ise.

Kollektiivse tükipalga korral ei ole õigusta‑tud subjektiks mitte kollektiiv, vaid nagu indi‑viduaalse tööõigussuhte puhul ikka, iga konk‑reetne kollektiivi kuuluv töötaja. Kollektiivi töötulemus on ainult aluseks töötajale kuuluva palgasumma arvutamisel.

Individuaalse ja kollektiivse tükipalga va‑hevormiks on individuaal-kollektiivne tüki-

¹ Kui tööülesande täitmiseks tuleb kasutada kõrgema palgamääraga töötajat, siis makstakse talle juurde tegeliku teenistuse ja tema palgamäära alusel sama ajavahemiku eest arvutatava palgasumma vahe.


TÖÖSUHTED

palk. Selle tükipalga teisendi puhul arvutatak‑se iga töötaja palk tema tehtud töö kohaselt, kuid sõltuvalt tootmise lõpptulemusest s.o toodangu hulgast ja kvaliteedist vooluliini, seadme, agregaadi jne kohta tervikuna, ehk teisisõnu olenevalt kollektiivi töötulemusest. Individuaalne tükitööhinne saadakse töötaja palgamäära jagamisel kollektiivse töönormi‑ga. Töötaja palga suurus saadakse kollektiivse töötulemuse korrutamisel töötaja individuaal‑se tükitööhindega. Sellist tükipalga teisendit saab kasutada siis, kui tööprotsessis säilib töötajate vahel tööjaotus, kuid töö lõpptule‑mus oleneb kollektiivi tööst tervikuna. Raken‑damise eesmärk on töötajate stimuleerimine puuduste kõrvaldamisele ühises töös, üksteise vastastikusele abistamisele ja töödistsipliini tugevdamisele.

Üheks palgasüsteemi teisendiks võib olla ka akordpalk. Akordpalga olemus seisneb selles, et töötasu määratakse kindlaks teatud tööde kompleksi kohta tervikuna, lähtudes komplek‑si kuuluvatele töödele (operatsioonidele) kind‑laksmääratud normidest ja hinnetest. See ei ole töötasu kindlaksmääramine n‑ö silma järgi, nagu vahel ekslikult arvatakse.

Akordülesanne peab olema vormistatud ja töötaja(te)le antud kirjalikult (akordtöökäsk). Lõpparveldus akordülesande järgi tehakse pä‑rast kogu tööde kompleksi lõpetamist ja töö‑andja poolt vastuvõtmist. Kui akordülesanne on antud pikemaks ajaks kui palgaarvestusaeg või akordülesande täitmisele asumine ja akord‑ülesande lõpetamine langevad erinevatele pal‑gaarvestusaegadele, siis makstakse töötajale igal palgapäeval võrdeliselt akordülesande täit‑misega, kuid mitte vähem töötaja palgamää‑rast tööloldud aja eest2. Lõpparveldus tehakse pärast akordülesande lõpetamist, arvestades varem tehtud väljamakseid. Akordülesanne võib olla antud kas üksiktöötajale või kollek‑tiivile. Viimatinimetatud juhul määrab kollek‑

tiivse teenistuse jaotuse töötajate vahel vastav kollektiiv.

4. Kombineeritud palgasüsteem4.1. Et tagada töötaja huvi töötulemuse suu‑rendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks, ra‑kendatakse nn kombineeritud palgasüsteeme.

Kombineeritud palgasüsteemiks nimetatakse sellist palgasüsteemi, milles tüki‑ või ajapal‑gaga on seotud lisatasu(de) maksmine varem kindlaksmääratud näitaja(te) saavutamisel ja tingimus(t)est kinnipidamisel.

Kombineeritud palgasüsteemi kohaldamine nõuab järgmiste eelduste olemasolu:1) töötaja töötulemus (tööpanus) peab olema

võimalikult täpselt mõõdetav olenemata sellest, kas on individuaalne või kollektiiv‑ne töökorraldus;

2) töötajal peab olema tegelik võimalus mõ‑jutada töötulemuse kvantiteeti ja/või kvali‑teeti;

3) palga seostamisel kollektiivi töötulemus‑tega peab töötajal olema tegelik võimalus kollektiivi töötulemuse mõjutamiseks ja võimalus selle mõju kindlaksmääramiseks lisatasu maksmise iga arvestusperioodi jooksul.

Kui puuduvad vajalikud eeldused kollektiivse(t)e töötulemus(t)e seostamiseks töötaja(te) töötulemustega, siis kombineeritud palgasüsteemi rakendada ei saa. Tööandja peab leidma muid vahendeid töötaja(te) stimuleeri‑miseks heade töötulemuste ja nende paranda‑mise eest (nt ühekordsed lisatasud, preemiad jms).

Eelduste olemasolul tuleb kindlaks määrata, millist kombineeritud palgasüsteemi rakenda‑takse ning milliseid tegureid tuleb arvestada, et oleks tagatud valitud süsteemi rakendamise tõ‑husus. Sellised tegurid on: 1) näitaja(d), mille saavutamise eest kavatse‑

takse maksta lisatasu;2 Sageli nimetatakse neid summasid avansiks akordülesande arvel. See nimetus ei ole õige, sest tegemist ei ole summaga tegemata töö eest, vaid tasumisega tehtud töö eest vähemalt palgamäära ulatuses tööks kulutatud aja kohaselt.


TÖÖSUHTED

2) tingimus(ed), mille täitmine on näitaja(te) järgse lisatasu saamise eelduseks;

3) arvestusperiood, mille kohta tehak‑se kindlaks näitaja(te) saavutamine ja tingimus(t)est kinnipidamine;

4) lisatasu suurus näitaja (või selle osa) eest;5) lisatasu maksmise aeg.

4.2. Kindlaksmääratav näitaja on kvantiteeti või kvaliteeti piiritlev suurus, mille saavuta‑misel (täitmisel) või ületamisel tekib töötajal õigus varem kindlaksmääratud lisatasu saa‑miseks tingimusel, kui ta on kinni pidanud (järginud) näitaja saavutamiseks kehtestatud tingimus(t)est.

Näitajaks valitakse kõige olulisem ettevõtte või allüksuse tööd mõjutav tegur. Kui näitaja väljendab (mõjutab) töötulemuse kvantiteeti, kehtestatakse tingimuseks teatud kvaliteedi‑nõuetest kinnipidamine nt kõrgema sordi osa‑tähtsus töötulemuses jms. Kui näitajaks valitak‑se töötulemuse kvaliteet või selle parandamist iseloomustav tegur, kehtestatakse tingimusena töötulemuse kvantiteeti iseloomustav tegur, nt töö‑ või tootlusnormi täitmine jms.

Näitaja ja tingimuse seostamine võimaldab mõjutada nii töötulemuse kvantiteeti kui ka kvaliteeti. Järelikult õiguse tekkimiseks lisata‑sule pole aluseks ainult üks juriidiline fakt, vaid juriidiline koosseis, milles on seostatud näitaja ja tingimus. Sellega tagatakse töötulemuse õige arvessevõtmine töötasu kindlaksmääramisel.

Vajadusel kehtestatakse ka veel teine näitaja kas oma tingimus(t)ega või mõlemale näitajale ühis(t)e tingimus(t)ega. Näitajaid ja tingimusi lisatasu saamiseks ei tohi olla palju – üldjuhul kumbagi mitte üle kahe. Esiteks peab töötajal hea töö korral olema reaalne võimalus lisata‑su saamiseks. Teiseks tingiks näitajate paljusus lisatasu suuruse vähenemise. Lisatasu arvu‑tatakse ja makstakse iga näitaja eest eraldi, arvestades näitajale kehtestatud tingimus(t)e järgimist. Kolmandaks, paljude näitajate ole‑masolu annaks töötajale valikuvõimaluse, mil‑lise (milliste) näitaja(te) saavutamist taotleda,

milliste näitajate saavutamist mitte taotleda, ilma et oluliselt väheneks talle arvestatava(te) lisatasu(de) üldsumma.

Lisatasu saamise näitajaid ja tingimusi oleks otstarbekas kehtestada kindlaks tähtajaks, nt poolaastaks, aastaks, hooajaks jne, määra‑tes kuupäevaliselt kindlaks iga näitaja kehti‑vustähtaja alguse ja lõpu kuupäeva. Lisatasu maksmise piiramine teatud tähtajaga on oluli‑ne selleks, et tööandjal oleks võimalik määrata uued näitajad ja tingimused seoses tehnilise taseme ja/või töökorralduse täiustamisega või töötajate oskuste kasvuga, sest aja jooksul li‑satasu stimuleeriv toime väheneb. Muidugi on võimalik kindlaks määrata ka asjaolud, mille muutmisel vaadatakse läbi lisatasu arvutamise ja maksmise näitajad ja tingimused, kui need on kehtestatud tähtajatult.

4.3. Lisatasu arvutamiseks on vajalik kind-laks määrata ajavahemik, mille kohta tuvas-tatakse näitaja saavutamine ja tingimus(t)e täitmine (järgimine). Vajaduste järgi võib see olla erinev: päev, nädal, kuu, palgaarvestus‑aeg, kvartal, mõni muu periood. Eri näitajate osas võib see ajavahemik olla erinev selle järgi, mida on vaja stimuleerida ehk milline tähtsus on ühe või teise ajavahemiku töötulemusel ül‑disesse töötulemusse.

Üldjuhul ei tohi näitaja saavutamise ja tingimus(t)e täitmise tuvastamise ajavahemik olla väga pikk, sest sel juhul väheneb lisatasu stimuleeriv toime.

4.4. Lisatasu suurus iga näitaja saavutamise eest määratakse kindla summaga või teatud protsendina saavutatud tulemusest, näitaja saavutamiseks kulutatud tüki‑ või ajatöötasust, saavutatud kokkuhoiust vms.

Enamasti määratakse lisatasu suurus kind‑laks näitajaks oleva teguri teatud osa kohta, nt tootlusnormi ületamise iga protsendi eest, too‑te kvaliteedi parandamise (sordilisuse paran‑damise) iga kümnendiku protsendi eest jne.

Mõeldav on kehtestada lisatasu erinev suu‑rus olenevalt aastaajast või tegevushooajast (hooajal ja hooajavälisel ajal) jne.


TÖÖSUHTED

4.5. Kindlasti tuleb fikseerida ka lisatasu väl‑jamaksmise (ülekandmise) tähtpäev ja maks‑mise kord, sest sellega seostub töötaja nõudeõi‑gus lisatasule. Võimaluse korral tuleks lisatasu välja maksta (üle kanda töötaja pangakontole) koos palgaga selle palgaarvestusaja eest, mil täitus lisatasu arvestusperiood. Töötaja peaks lisatasu kätte saama hiljemalt ühe kuu jooksul alates lisatasu suuruse kindlaksmääramisest ettenähtud korras.

Võimalik on lisatasude arvutamine ja maks‑mine lühemate ajavahemike, nt iga kuu või kvartali tulemuste eest ja eraldi veel aasta töö‑tulemuste eest, arvestades, et lisatasu summa iga väljamakse korral ei jääks liiga väikeseks, sest sel juhul kaotab see oma stimuleeriva toi‑me.

Ka on võimalik lisatasu arvutada ja maksta nt kvartalite kaupa kumulatiivselt aasta algusest arvates. Sel juhul tehakse lisatasu lõplik arves‑tus aasta möödudes ja vajadusel vastav juurde‑makse. Kui aasta jooksul on makstud lisatasu töötajale rohkem, kui seda tuleks maksta aas‑tatulemuse põhjal, siis enam makstud summat töötajalt tagasi nõuda ei saa.

4.6. Olgu veel kord rõhutatud, et kombi‑neeritud palgasüsteemi rakendamise eelduste puudumisel ei saa töötajatele lisatasu maksmist töötulemuste eest kehtestada. See viiks lisatasu mehhaanilisele maksmisele ja alusetule võrd‑sustamisele töö tasustamisel.

Neid töötajaid, kelle suhtes kombineeritud palgasüsteemi kehtestada ei saa, võimaldab PalS § 2 lg 4 ergutada tööülesannete pare‑male täitmisele preemia maksmisega töö‑andja ühepoolse otsuse alusel. Sellel sättel on oluline tähtsus nii palgaks kavandatavate vahendite suuruse kindlaksmääramisel kui ka nende vahendite kasutamisel. Preemia määramine töötajale töösaavutuste eest või muudel õigusaktis, kollektiiv‑ või töölepin‑gus ettenähtud juhtudel eeldab, et tööand‑ja (tema esindaja) jälgib ja arvestab tööta‑ja saavutusi ning määrab talle ühekordse preemia. See preemia tuleb välja maksta kas

koos palgaga või eraldi. Preemia on tunnus‑tus töötajale, mis võetakse arvesse keskmise palga arvutamisel.

5. Palgasüsteemide efektiivse rakendamise eeldusedIdeaalset palgasüsteemi pole olemas. Iga palga‑süsteemi rakendamisel tuleb arvestada konk‑reetseid tingimusi ja palgasüsteemi mõne tei‑sendi eduka kohaldamise eelduste olemasolu nendes tingimustes.

Ajapalgasüsteemi efektiivse rakendamise kõige tähtsamaks eelduseks võib pidada:1) töötaja kvalifikatsiooni vastavust tehtavale

tööle;2) põhjendatud teenindusnormide ning nor‑

matiivide olemasolu tagamaks töötaja üht‑se ja pideva koormamise kogu tööpäeva (vahetuse) vältel töötervishoiu ja tööohu‑tuse nõuete kohaselt;

3) tööaja ja täidetud tööülesannete täpset ar‑vestamist.

Tükipalgasüsteemi efektiivse rakendamise kõige tähtsamaks eelduseks võib pidada:1) tööde keerukusastme ja kvaliteedinõuete

õiget kindlaksmääramist;2) rakendamist ainult seal, kus töötajal on või‑

malik suurendada töötulemust kas otseselt või kollektiivse töötulemuse kaudu, kui sel‑leks on vajadus;

3) tehniliselt põhjendatud töönormide ole‑masolu ja nende õiget (paindlikku) raken‑damist;

4) töötulemuste täpset arvestamist vältimaks juurdekirjutisi või osa töötulemuste (töö) arvesse võtmata jätmist.

Kombineeritud palgasüsteemi efektiivse ra‑kendamise kõige tähtsamaks eelduseks võib pidada:1) kombineeritud palgasüsteemi aluseks oleva

põhilise palgasüsteemi efektiivse rakenda‑mise eelduste olemasolu;

2) lisatasu(de) näitajate, tingimuste arves‑tusperioodi ja määra(de) (suuruse) täpset kindlaksmääramist ja nende järgimist;


TÖÖSUHTED

3) paindlikku töökorraldust, võimalusi ja ta‑het lisatasu maksmise näitajate ja tingimus‑te muutmiseks olenevalt vajadusest seoses muudatustega töökorralduses või muudest asjaoludest tingitult.

6. Palgasüsteemi kehtestamine ja muutminePalS § 11 kohaselt kehtestab palgasüstee‑mid (tehtud töö eest tasu arvutamise viisid) tööandja, arvestades sõlmitud kollektiivle‑pinguid. Seega kui ettevõte (selle osa, teatud kutseala(de) töötajad) on hõlmatud kollektiiv‑lepinguga, on tööandja kohustatud arvestama kollektiivlepingu sätteid palgasüsteemi kujun‑damisel. Välistatud pole ka palgasüsteemi(de) kindlaksmääramine kollektiivlepingus. Kui ettevõte kollektiivlepinguga hõlmatud ei ole, kehtestab palgasüsteemid ettevõttes tööandja. Kuid ka kollektiivlepingu olemasolul on töö‑andjal avarad võimalused palgasüsteemide kujundamisel, sest kollektiivleping on ju ena‑masti kahepoolne kokkulepe, mille täitmine on tööandjal kohustuslik, ta ise on osa võtnud selle koostamisest ja on üks lepingu pooltest.

Tööandja võib kehtestada ettevõttes ühe või mitu palgasüsteemi, mis kehtib kas kogu ette‑võtte, selle teatud osade või kutsealade (tööta‑jate rühma) lõikes.

Et palgasüsteem on ka üks töölepingu tingi‑musi, siis peab see kajastuma ka töölepingus. Seega on tööandja kehtestatud palgasüsteem eelkõige tööandja pakkumine, millega tööle‑soovija võib nõustuda või loobuda lepingu sõl‑mimisest või kokkuleppel tööandjaga leitakse mõni muu sobiv palgasüsteem või selle teisend, tingimusel, et ei oleks eiratud töölesoovijaisse ja töötajatesse ebavõrdse suhtumise keeldu.

Palgasüsteemi kehtestamisel tuleks kindlaks määrata ka selle kehtivuse aeg kas kalendaar‑selt või teatud sündmuse saabumisena. Kui

seda tehtud ei ole, loetakse palgasüsteem keh‑testatuks tähtajatult. Välistatud ei ole erineva‑te palgasüsteemide rakendamine aastaaegade või hooaegade lõikes. Ka tuleks palgasüsteemi kehtestamisel kindlaks määrata asjaolud, mis võivad tingida muudatuse palgasüsteemis või ühe palgasüsteemi asendamise teisega.

Et palgasüsteem on ka töölepingu üks kohus‑tuslikest tingimustest, siis saab palgasüsteemi muutmine toimuda ainult poolte kokkuleppel. Ka võib arvesse tulla töölepingus kindlaks‑määratud palgasüsteemi (selle teisendi) muut‑mine seaduse muutunud nõuete järgi (vrd PalS § 23¹).

Siinkirjutaja ei näe seaduserikkumist selles, kui palgasüsteem või selle muudatus kehtesta‑takse piiratud tähtajaks nt katseajaks või uue tehnika, tehnoloogia või töökorralduse evi‑tamise eri etappidel ning pärast selle perioodi lõppu määratakse kindlaks juba n‑ö tööle vas‑tav tavaline palgasüsteem. See on nii töötaja kui ka tööandja huvides.

Praktikas on esinenud vaidlusi juhtudel, kui töölepingus on märgitud tasustamine tükipal‑ga või tükitöö alusel, töötajale on aga antud tööprotsessist tingitult lühiajaliselt ajatööd, ilma et oleks olnud tegemist tootmishädavaja‑duse või tööseisakuga ja ajutist üleviimist vor‑mistamata. Töötajale on tasu makstud lähtudes töölepingus kindlaksmääratud palgamäärast, töötaja aga nõuab keskmist palka. Siinkirjutaja arvates on töötaja nõue õigustatud.

Sellise olukorra vältimiseks võiks töölepin‑gus kokku leppida, et olenevalt töökorraldu‑sest tulenevast vajadusest võib töötajale anda teatud ajaks ajatööd, tasustamisega vähemalt töölepingukohase palgamäära alusel. Eriti sa‑geli on väike‑ ja keskmistel tööandjatel raske või võimatu tagada töötajale tema tööfunkt‑siooni raames tasustamist ainult ühe palgasüs‑teemi või selle teisendi alusel. RU


JUHTIMISARVESTUS

JUHT

IMIS

- AR

VEST

USLev Golubprofessor

Oskus müüa ehk turunduse juhtimine

Mida firma ka ei toodaks, peab keegi neid tooteid ostma. Seega on iga firma peaeesmärk õppida müüma. Turumajanduses on vaja osata toota

ainult neid kaupu ja teenuseid, mille eest on keegi valmis maksma määratud hinda. Kui aga kaubal või teenusel ei ole ostjat, on nende tootmine täiesti mõttetu tegevus.

Seejuures ei ole loomulikult tähtis see, kas kaup või teenus ise on halb, hind kõrge, pakend liiga sünge või puudub reklaam, sa‑muti see, kas ostjat teenindab kvalifitseerimata müüja või segab miski muu. Sellisest olukorrast on ainult kaks väljapääsu – lõpe‑tada tootmine või kõrvaldada tõkked avamaks tee kliendi süda‑messe ja rahakotti.

Oskus müüa on tänapäeval nii teadus kui ka kunst, samuti iga ettevõtte ellujäämise ja õitsengu tingimus. Toodangu müümisega seotud kulutused moodustavad paljudel juhtudel olulise osa fir‑ma kuludest. Just seepärast peab ettevõtte raamatupidaja tundma müügikorralduse põhireegleid ja turunduse aluseid.

Õppe‑ ja teaduskirjanduses on toodud palju eri sõnastusi mõis‑tele “turundus” (“marketing”) . Kuid mulle tundub, et parem on rääkida selle väga mahuka mõiste olemusest, mitte formuleerin‑guist.

Kakskümmend aastat tagasi ilmus Francis J. Rodgersi raamat “IBM: pilk seestpoolt – inimene, firma, turundus”. Selle raamatu autor on üks maailma tuntumaid turunduse eriteadlasi ja prakti‑kuid, firma IBM asepresident, kes pikki aastaid vastutas turundu‑se eest ja aitas firmal jõuda maailma suuremate korporatsioonide hulka. Teda on nimetatud XX sajandi üheks suuremaks müügi‑juhiks.

Alustan tsitaadist, mis avab turunduse mõiste. “Küsimusele “Milliseid kaupu müüb IBM?” vastan: “IBM ei müü kaupu. Ta müüb lahendusi.” Fraas võib tunduda üpris targutlev, kuid see vastab täielikult tõele. Inimesed ei osta asju tõepoolest asjade pä‑rast, vaid selleks, et neid mingil moel kasutada. Nad soetavad neid


JUHTIMISARVESTUS

oma probleemide lahendamiseks. Kui on moes lokid, aga inimesel on sirged juuksed, ongi probleem olemas. Selle lahendus võib tulla lo‑kitangide, juukserullide või keemiapreparaadi abil ja lõppude lõpuks võib ju inimene lihtsalt minna juuksuriärisse. Ostja ei vaja kaupa kui niisugust, ta vajab lahendust oma probleemile. Kogu lugu. Ostjale on vaja lokke.”

Ja edasi: “Ei tohi unustada turustuse ja turun‑duse kui firma kahe tegevusprintsiibi kardinaal‑set erinevust. Esimesel juhul püüate äratada ostja huvi sellega, mis teil juba on olemas; teisel juhul püüate omada seda, millest ostja on ise huvita‑tud.” Aga Rodgersi raamatu põhitees on vahest see: “IBM‑is tegelevad turustamisega kõik.” Sel‑les seisneb firma tõhusa müügitöö sisu.

Tundub, et need kaks tsitaati annavad vastuse küsimusele, mis on tegelikult turundus. Mulle jääb eluks ajaks meelde nõukogude kauban‑duse iseloomustus, mille andis nelikümmend aastat tagasi tuntud insener ja väliskaubandus‑ministri asetäitja N. Smeljakov, kes kirjutas, et nõukogude tööstuse häda seisneb selles, et ettevõtete direktorid pakuvad ostjaile tualett‑paberi asemel smirgelpaberit, sest ainult seda nad oskavadki toota.

Kui järele mõtelda, siis praegu, turumajan‑duse õitsengu ajal, toimub meil sageli midagi sarnast. Nüüdisaja turunduskursustel käsitle‑takse paljusid firma tegevuse tahke:

turu segmentimine ja positsioneerimi‑ne; turundusuuringud; kauba(müügi)poliitika; innovatsioonipoliitika; hinnakujundus; turustuse korraldus; teeninduspoliitika; reklaam.

On selge, et raamatupidaja ei pea kõiki neid asju üksipulgi teadma. Kuid seda, mis on seo‑tud suurte rahasummade kulutamisega ja mis mõjutab firma finantsseisundit, on kasulik tea‑da kas või selleks, et kujundada oma seisukoht

✦

✦✦✦✦✦✦✦

eelseisvate kulude otstarbekuse ja suuruse suh‑tes.

Ükskord viibisin firmas, mis tegeleb prog‑rammeerimisega. Programme koostas küm‑me inseneri, s.o nad tegid valmistooteid, aga turundusosakonnas töötas ligi nelikümmend inimest, kes seda toodet müüsid. Ja kõik olid rahul, sest toodet müüdi kogu maailmas ja see tõi firmale suurt tulu. Selgus, et toodangu val‑mistamisele kulutati palju vähem raha kui selle müümisele. Ja seda peeti täiesti normaalseks.

Praegu räägitakse sageli: “Kui vaid teaks, mida müüa. Kui on reaalne ostja, võib too‑ta kõike, mida ta vajab.” Oskus kindlaks teha, mida ostja just vajab, ongi turunduses kõige raskem.

Turu segmentimine ja positsioneerimine Esmajoones on vaja teada, kes on teie ostja. See võib olla eraisik, kes ostab kaupa isiklikuks tarbimiseks, see võib olla firma või riigiasutus. Väga tähtis on kindlaks teha ostja asukoht: kas ta elab teie regioonis, teie riigis või välismaal.

Tähtis on ka see, mida te müüte – kas kau‑pa või teenust. Turu segmentimise eesmärk seisneb selles, et leida grupp perspektiivseid ostjaid ja seejärel välja selgitada, kuidas saab rahuldada nende nõudeid teie toodete järele.

Turu segmentimiseks ei ole ühtset tunnust. Olenevalt toote omadustest, selle iseärasustest, firma tegevuse tingimustest ja paljust muust tuleb lihtsa loogilise analüüsi teel välja selgita‑da oma ostja. Siin võivad olla teguriteks kliendi geograafiline asukoht, demograafiline situat‑sioon, elustiil, käitumise eripära, sissetulekud jne.

Geograafiline asukoht mängib rolli sõltu‑valt teie firma plaanitavast tegevuspiirkonnast. Kujutlegem, et avatakse juuksuritöökoda, mis on orienteeritud ümbruskonna majade elani‑kele, kellele see salong on kõige lähemal. Kui kõne all on tavaline elurajoon, peab see juuksla olema universaalne ja mitte väga kallis. Selle


JUHTIMISARVESTUS

klient on keskmise sissetulekuga ja läheduses elav inimene.

Aga on võimalik ka teine situatsioon: kavat‑setakse avada kalleid teenuseid pakkuv elitaar‑ne juuksuriäri. Sellisesse juukslasse sõidavad kohale rikkad kliendid eri linnaosadest. Nii‑sugustele klientidele ei ole tähtis lähedus ko‑dule ja teenuste hind, neile on palju olulisem prestiižikus, juuksurite meisterlikkus ja salongi hubasus.

On selge, et potentsiaalsete klientide kok‑kuarvamine toimub esimesel ja teisel juhul täiesti erinevate parameetrite järgi. Esimesel juhul on klientide väljaselgitamiseks tähtis geograafiline parameeter – juuksuriäri lähe‑dus. Teisel juhul on määravaks tulu, sest see juuksla on mõeldud eeskätt jõukatele inimes‑tele. Tuleb arvestada, et prestiižikasse juuks‑lasse võib mingite eriliste sündmuste puhul sattuda ka esimese juuksla püsiklient, kuid see ei ole reegel, vaid erand.

Võib määratleda ka näiteks sporditarvete kaupluse, noorte moesalongi jne. Klientide iseärasused. Analoogiliselt saab segmentida juriidiliste isikute turgusid.

Turusegment on see turuosa, millega firma võib arvestada Segment peab üldjuhul vastama mitmele tingi‑musele, olema: ‑ piisavalt suur (arvestades müüjafirma tege‑

vuse ulatust); ‑ selgelt eristatud, s.o erinema teistest konk‑

reetsete parameetrite poolest; ‑ ligipääsetav müüjale s.o peavad olema või‑

malused kaupade ja teenuste jõudmiseks antud tarbijate grupini;

‑ pikaajaline, mis tähendab, et sellele seg‑mendile võib orienteeruda kaugemas pers‑pektiivis.

Kui oma segment on kindlaks määratud, tu‑leb põhjalikult läbi mõtelda, kuidas saaks pa‑rimal viisil selle segmendi vajadusi rahuldada. Just selles ongi enamasti edu pant.

Turu segmentimine annab lähteandmed konkreetse segmendi vajadusele vastava toote väljalaske korraldamiseks. Potentsiaalset ostjat teades võib täpselt määratleda tema nõuete ja eelistuste eripära. Nende nõuete võimalikult efektiivne rahuldamine on juba tehnika küsi‑mus.

Edasi on vaja positsioneerida oma toode turul, et ostja mõistaks: on valmistatud erilis‑te omadustega just temale orienteeritud toode. See on üpris pikaajaline ja keerukas protsess, mis kätkeb järgmisi etappe: ‑ analüüsitakse potentsiaalsete klientide va‑

jadusi ja tunnusjooni, et välja selgitada, kuidas ostjate eelistused ja kalduvused on seotud nende iseärasuste ja parameetrite‑ga;

‑ määratakse kindlaks kriteeriumid, s.o põ‑hitegurid, mille põhjal eristub segment ise; nagu juba mainitud, võivad selliste tegurite hulka kuuluda isiksuste ja ettevõtete geo‑graafilised ja demograafilised tunnusjoo‑ned ning spetsiifika, jõukus jpm;

‑ hinnatakse potentsiaalseid kliente nende alalisteks ostjateks kujunemise seisukohalt;

‑ eristatakse sihtturud, s.o need segmendid, kus võib oodata suurimat edu antud ärite‑gevuses; siin on tähtis võimalike klientide hulgast välja valida need, kes on kõigilt sei‑sukohtadelt lähtudes enim eelistatavad;

‑ uuritakse konkurentide turupositsioone; tänapäeval ei ole praktiliselt võimalik pak‑kuda turul kaupa või teenust, mida seal ühel või teisel kujul juba ei müüdaks;

‑ õpitakse hästi tundma oma konkurente, kuna nendega tuleb turul võistelda, milleks on vaja teada kõiki nende tugevaid ja nõrku külgi. Viimaste tundmaõppimise meetodid võivad olla väga erinevad. Konkurentide tööd on vaja vaadata tavatarbija pilguga. Konkurenti tund‑ma õppides on kasulik koostada tema positiiv‑sete omaduste nimistu ja seejärel otsustada, mida neist võib kasutada oma äritegevuses. Samuti on vaja kindlaks teha konkurentide

�0 Raamatupidamisuudised nr 3, 2007

JUHTIMISARVESTUS

töö puudused ja otsustada, milliseid nende vajakajäämisi saab oma tegevuses kõrvaldada. Niisuguse analüüsi tulemusel valmib üldjuhul hea tööplaan – positsioneeritakse kaup siht‑turgudel, arvestades konkurentide seisundit, s.o tuleb otsida tegureid, mis teevad teie kauba konkurentide omast eelistatavamaks. Eeliseks ei pruugi olla ainult kauba või teenuse kvaliteet või eriomadused, vaid näiteks ka hea asukoht, parkimisvõimalus, maksmise soodustingimu‑sed jpm.

On selge, et raamatupidaja osa on selles töös tegelikult minimaalne, kummatigi peab firma kaupade ja teenuste segmentimise ja positsio‑neerimise tulemus olema raamatupidamis‑töötajaile teada, et paremini mõista ettevõtte perspektiive.

Turundusuuringud Olgu kohe öeldud, et keskmisele ja väikeet‑tevõtlusele ei ole tõsiste turundusuuringute tegemine üldjuhul taskukohane. Probleem on selles, et ulatuslike ja komplekssete turundus‑uuringute korraldamine on väga kallis, seda tööd teevad spetsialiseeritud firmad müüjate või tootjate tellimusel. Seepärast määratakse väikefirmades nõudlust enamasti silma järgi, arvestades umbkaudu võimalike ostjate hulka ja nende konkreetseid huve. Kuid on olemas selline turundusteave, mida võib koguda eriliste kulutusteta, korraldades oma firmas niisuguse informatsiooni pideva kogumise. Toome näiteks firma, mis valmistab ja paigal‑dab köögimööblit tellimuste järgi. Enamasti on ostja sellises firmas harv külaline, sest mööbel peab kaua vastu. Iga ost on sisuliselt üksikakt. Kummatigi on firmal väga tähtis teada, kes on põhiline ostja ja tellija. Selline info võib anda lähteandmeid firma tegevuse korrigeerimiseks, arvestades klientuuri iseärasusi. Seejuures on tähtsad järgmised andmed klientide kohta: ‑ millises linnaosas ta elab; ‑ kas uues või vanas majas; ‑ kas ta eelistab ostmisel täiskomplekte või

üksikelemente;

‑ milliseid hindu ta eelistab (kallitest või odavatest materjalidest mööbel);

‑ milline on klientide vanus (noorpaarid, keskealised või vanurid);

‑ kas nad kasutavad tüüp‑ või individuaal‑projekte.

Võidakse käsitleda ka muid näitajaid. Sellist teavet tuleb firmas põhimõtteliselt koguda, seades sisse klientide kartoteegi ja seda pide‑valt töödeldes. Firma töötaja, kes võtab vastu tellimusi, võib saada palju informatsiooni, esitades justkui juhuslikke küsimusi ja fiksee‑rides vastused kohe pärast kliendi lahkumist. Et niisugune informatsioon oleks tõepoolest kasulik, peab see hõlmama vähemalt põhiosa klientidest. Selle tulemusel võib teada saada klientide ja nende eelistuste tüüpilisi iseärasu‑si. Niisuguste andmete baasil saab juba korral‑dada reklaamikampaaniaid, mis on suunatud potentsiaalsete ostjate kindlatele gruppidele. Informatsiooni analüüs võimaldab mõtiskleda ka uute, perspektiivikamate toodanguliikide valmistamise üle jne.

Kui sellel firmal on turundusuuringuteks raha, võib muidugi tellida näiteks uusasukate küsitluse, esitades küsimuse: “Millist köögi‑mööblit te tahaksite soetada?” Turundusuurin‑gute korraldamise protseduuril on igal konk‑reetsel juhul teatud järjestus: ‑ probleemi kindlaksmääramine, mida plaani‑

takse uuringu abil lahendada, ja uuringu eesmärgi sõnastamine;

‑ kogu selles küsimuses talletatud informat‑siooni eelnev analüüs;

‑ edasiste uuringute vajalikkuse väljaselgita‑mine;

‑ võimalike infoallikate ja vajalike andmete kogumise meetodite hindamine ning antud uuringule tehtavate kulutuste efektiivsuse määratlemine;

‑ turundusuuringu tegemise plaani väljatöö‑tamine;

‑ informatsiooni kogumine; ‑ kogutud informatsiooni analüüs ja selle

alusel ettepanekute väljatöötamine toote‑

�1Raamatupidamisuudised nr 3, 2007

JUHTIMISARVESTUS

arenduseks, müügimeetodite täiustami‑seks, reklaami tõhustamiseks jne;

‑ soovituste realiseerimisplaanide koostami‑ne.

Niisuguste uuringute puhul pööratakse eri‑list tähelepanu turu potentsiaali ja iseärasuste hindamisele, müügi turuosa ja prognooside analüüsile. Iseseisev väärtus võib olla andmetel toote enda kohta, näiteks ostjate hinnang selle‑le, võrdlus konkurentide samasuguste toodete‑ga, pakend jpm.

Turundusuuringud etendavad erilist osa uute kaupade ja teenuste evitamisel. Enne uue toote turule viimist on vaja hinnata võimalust seda ettenähtud hulgal maha müüa.

Raamatupidajal on vaja teada turundusuu‑ringute põhimõttelisi aluseid, et kujundada isiklik hinnang sellisteks töödeks tehtud raha‑liste kulutuste efektiivsusele ja järgnevate sam‑mude maksumusele.

Kauba(müügi)poliitika Kaup on see, mida te tahate müüa, aga ostja os‑tab selle oma vajaduste rahuldamiseks. Meil oli juba juttu sellest, et klient ostab töö tulemuse, mis rahuldab tema vajadusi. “Inimesed ei osta 10 mm läbimõõduga puure, vaid 10 mm läbi‑mõõduga auke,” ütles Theodor Levitt.

Tarbimisväärtus, s.o kauba tegelik kasulik‑kus sisaldab järgmisi tasandeid: ‑ esimene tasand – toodangu tuum, mis on

seotud toote otstarbega, selle kindlaksmää‑ramisega, milleks see toode soetatakse;

‑ teine tasand – kauba füüsilised tunnusjoo‑ned; ühel ja samal otstarbel kasutataval kau‑bal võivad olla ju erinevad tunnusjooned;

‑ kolmas tasand – kauba üksikasjalikumad omadused, mis võimaldavad ostjal luua en‑dale ettekujutuse kauba hinna ja kasulikku‑se võrreldavusest, selle eelistest konkurendi kauba ees;

‑ neljas tasand – tunnusjooned, mis on seo‑tud tarbija isiklike iseärasustega, sest ini‑mesed võivad ühte ja sama kaupa hinnata täiesti erinevalt.

Seda kõike on kasulik hinnata firma kauba (müügi) poliitika seisukohalt. Kauba (müügi) poliitika olemus seisneb ettevõtte strateegia valikus valmistatava toodangu alal: milliseid kauba gruppe toota ja milliseid erisusi iga gru‑pi raames pidada parimaks. Igal kaubal, mida turul müüakse, on oma elutsükkel: 1. Kauba viimine turule, kui müügimaht on

suhteliselt väike. Sel perioodil on ostjaiks tavaliselt need inimesed, kellele meeldib osta kõike uut.

2. Kasvuaeg, mil toimub müügi pidev suure‑nemine igas ajaühikus. Seejuures etendavad reklaamiagentide osa sisuliselt kauba esime‑sed ostjad, kes on sellega rahule jäänud.

3. Turu küllastumine, kui müügimaht saavutab maksimumi ja hakkab seejärel järk‑järgult vähenema (üks sellise nähtuse peapõhjusi on see, et turule ilmuvad uued ja paremad kau‑bad, pealegi on enamik potentsiaalseid ostjaid selle kauba juba endale muretsenud).

4. Langus, mis on seotud müügimahu järsu vähenemisega, mille järel kauba tootmine lõpetatakse.

Firmale on väga tähtis kindlaks teha languse algusaeg, et alustada aegsasti uue kauba evi‑tamist. Neil juhtudel, kui õige aeg on mööda lastud ja langus juba alanud, aga alternatiivset kaupa veel ei ole, võib müügimaht järsult vä‑heneda. Seepärast on iga firma keerukamaid probleeme väljastatava toodangu nomenkla‑tuuri kindlaksmääramine. Sellelt seisukohalt on eriti tähtis jälgida eri toodanguliikide toot‑mismahtu. Seejuures tuleb eristada firmasid, kus tooteid valmistatakse ainult konkreetsete tellimuste alusel, ja neid firmasid, kus toode‑takse turul pakutavaid kaupu.

Tuleb märkida, et kauba (müügi) poliitika küsimustes ei ole raamatupidajate osatähtsus eriti suur. Kummatigi võib finantsanalüüs, mida teeb raamatupidamine, anda informat‑siooni eri kaubagruppide kasumlikkusest ja selle muutumise tendentsidest ning muid ka‑sulikke andmeid, mille alusel tulebki kujunda‑da kauba (müügi) poliitikat. RU


TARBIJAKAITSE

TARB

IJAKA

ITSE

Natalia Ontinjurist

Nõuandeid neile, kes soovivad osta kasutatud autot Euroopa Liidus

Hinnake ja võrrelge kõiki pakkumisi Enne kasutatud auto ostmist uurige tähelepanelikult tehtud pakkumisi ning võrrelge automudelite hindu ja informatsiooni nende kohta. Kui pakutakse heas seisukorras odavat autot, mis on vähe kilomeetreid läbi sõitnud ja pole avariisse sattunud, olge ettevaatlik, sest odav ja hea käivad harva käsikäes.

Enne välismaale sõitu varuge teabematerjale kasutatud auto‑de müüjate kohta ning vestelge asjatundjate ja tuttavatega, kes on varem ostnud auto selles riigis. Niiviisi toimides saate vältida kasutut sõitu ja tagate endale valikuvõimaluse, kui olete kindlalt otsustanud sõita koju autoga.

Kokkulepped ja müüjavastutus Ostulepingu sõlmimise eel selgitage välja, mille eest müüja või vahendaja vastutust kannab ja mille eest mitte. Kui müüja pa‑kub teile tähtsaid kokkuleppeid või lubadusi, püüdke need vormistada kirjalikult. Sageli tekib probleeme seetõttu, et ka‑sutatud auto ostja ei ole vormistanud mõistlikke leppeid müüja või vahendajaga või on usaldanud autoostmise ja proovisõidu tegemise oma sõbrale.

Kui teete ostu mõne Euroopa Liidu riigi autokaupluses, siis EL‑i direktiivi 1999/44/EL kohaselt kannab kauplus vastutust müüdava kauba eest selles osas, mis puudutab jaekaubandust ja garantiid. Paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides on tarbi‑jakaitse minimaalsest kõrgemal tasandil sätestatud seadusega ning seetõttu tuleb garantiiaja määramisel lähtuda selle maa seadustest, kus asub ja tegutseb kauba müüja.

Mõnes riigis on loodud autofirmade liidud, mille liikmed peavad järgima kehtestatud eeskirju ja kaubandustavasid. Näi‑teks Saksamaal on paljud autofirmad Kraftfahrzeugegewerbe‑ni liikmed ja see liit on ühinenud tarbijavaidluste lahendamise kohtuvälise süsteemiga, mis aitab tarbijail jagu saada kaupade ja teenuste ostmisel tekkivatest probleemidest. Šveitsis tegutseb


samuti autofirmade liit Motorbranchens Riks‑förbund http://www.mrf.se/, mille liikmed on kohustatud järgima häid kaubandustavasid ja arvestama tarbijate nõudeid. Kui selle liidu liige püüab vastutusest kõrvale hoiduda, võ‑tab liit vastutuse enda peale ja hoolitseb selle eest, et tarbija saaks hüvitist.

Kasutatud autode ostjail tuleb olla ettevaat-lik vahendajatega ja enne ostu vormistamist jõuda veendumusele, kas vahendajal on auto edasimüügi volitus ning kuidas jaguneb vas‑tutus vahendaja ja müüja vahel. Võib tekki‑da küsimus, missugused seadused kehtivad sel juhul, kui vahendaja esindab müüjat, kes tegeleb ettevõtlusega teises riigis. Kui vahen‑daja on juba auto enda nimele ostnud, võib edasimüümisel tekkida olukord, kus tehing tehakse kahe eraisiku vahel, kellele ei laiene tarbijakaitse‑eeskiri. Peale selle ei laiene tarbi‑jakaitse kahe firma vahelistele tehingutele.

Tuleb arvestada ka järgmist asjaolu. Vaata‑mata sellele, et auto ostmine eraisikult võib olla odavam, on ettevaatuse mõttes õigem teha tehing autofirmaga, kus kehtivad kohus‑tuslikud müüjavastutuse reeglid. Saksamaal võib eraisikult autot ostes põrkuda säärase olukorraga, et arst, arhitekt või talunik müüb auto, mida ta on kasutanud ametiautona. Sel juhul vormistatakse auto müük ettevõtjast arsti, arhitekti või talunikuga.

Auto ülevaatus ja proovisõit Kasutatud autot ostes on soovitatav see tähe‑lepanelikult üle vaadata ja teha proovisõitu. Avastatud defektidest on alati parem rääkida enne ostu vormistamist, kui tekkinud prob‑leemidega hiljem tegeleda. Näiteks Saksamaal kehtib järgmine reegel: kui ostja autot põhja‑likult üle ei vaata ja proovisõitu ei tee, siis pole tal hiljem ilmnevate defektide eest lootust hüvitist saada. Samuti ei saa küsida hüvitist nende vigade eest, mis on avastatud proovi‑sõidu ajal ja märgitud müügilepingusse, sest defektide olemasolu on teadmiseks võetud ja arvestatud hinna määramisel.

Auto välisel vaatlusel on soovitatav pöörata tähelepanu rooste, muljumistele ning pahtel‑duse ja ülevärvimise jälgedele. Liiast ei ole ka auto altpoolt üle vaadata. Tuleb kontrollida, kas mootorinumber ja autodokumentides märgitud tehaseindeks langevad ühte.

Püüdke hinnata, kas auto ikka on sellises seisukorras, mida võib pärast proovisõitu eeldada. Paluge näidata dokumente tehno-hoolduse ja remondi kohta. Just remondido‑kumentides on sageli märgitud auto läbisõit. Paluge kanda läbisõidunäitajad ostulepingus‑se. Kui spidomeetri näitajaid on muudetud ja need ei vasta tegelikule läbisõidule, peab müüja sellest teatama. Müüjal on keelatud spidomeetrit kruttida, et saada auto eest kõr‑gemat hinda. Kui müüja säärased teod on ilmsiks tulnud, on ostjal õigus nõuda lepingu kehtetuks tunnistamist.

Proovisõitu alustades kontrollige esmalt mootoriõli ja muude vedelike seisukorda ja soojendage mootorit. Kontrollige roolimeh‑hanismi tööd ja pöörake tähelepanu võõrale mürale. Kui ostjale ei anta võimalust auto üle‑vaatuseks ja proovisõiduks, on parem sellest ostust loobuda.

Saksamaal võib auto testimiseks kasutada Dekra firma teenuseid http://www.dekra.de/, kus antakse auto seisukorrale sõltumatu hin‑nang. Peale selle teeb paljudes kohtades tes‑timist Saksamaa autoliit ADAC http://www.adac.de/. Testi hind on umbes 70 eurot. Võib teha müüjale ettepaneku testimiskulud võrd‑selt jaotada.

Šveitsis võib müüjat paluda, et ta kasutaks testimiseks “M‑testi”, mida tehakse tarbijate liidu testimiskeskuses. Häid soovitusi testi‑miseks võib leida Internetis ning vastavates ajakirjades ja ajalehtedes.

Autodokumendid ja ostuleping Enne kasutatud auto ostmist tuleb tähelepane‑likult tutvuda kõigi olemasolevate dokumen‑tidega: tehnohooldusraamatu, registreerimis‑tunnistuse ja auto üleandmist puudutavate

TARBIJAKAITSE


TARBIJAKAITSE

dokumentidega. Veenduge, et automüüjal on õigus seda sõidukit müüa, kas ta on omanik või on talle antud auto müümiseks volitus või leping.

Tuleb arvestada, et Saksamaal ei ole auto‑de koondregistrit, seal on nn Kfz-Brief, mis tõendab vaid omandiõigust autole. Peale selle peab Saksamaal juhil olema Fahzeugschein, mis näitab auto ülevaatusi, maksude tasumist ja kindlustuse vormistamist. Šveitsis võib müüja kontrollida omandiõigust autoregist‑ris. Kasulik on heita pilk kannetele hooldus‑raamatus ja püüda neid kontrollida endise omaniku abil.

Kirjalik ostuleping peab olema koostatud väga selgelt ja arusaadavalt. Kui müügileping on tehtud võõrkeeles, mida ostja ei valda, tu‑leb paluda, et see tõlgitaks ja alles pärast seda anda oma allkiri. Kui müüja on auto defekte kirjeldanud ostulepingus, pole ostjal õigust hiljem kaebust esitada. Allkiri ostulepingul paneb kindlad kohustused ja sooritatud kau‑batehingut ei saa niisama lihtsalt kehtetuks tunnistada. See nõuab teatud protseduure ja kulutusi.

Igas ostulepingus peavad olema ära too‑dud vähemalt järgmised andmed: osapoolte nimed ja aadressid, müüdav objekt, tasumise tingimused, kauba üleandmise aeg, kaubaga koos üleantav varustus, läbisõidetud kilo‑meetrite arv ja auto väljalaske aasta. Peale selle on väga tähtis lepingus märkida, et auto ei ole sattunud avariisse. Kõik eelnenud suusõnalised kokkulepped tuleb vormistada kirjalikult.

Paljudes riikides kasutatakse niisuguste tehingute puhul lepingute standardvorme. Neil juhtudel tuleb jälgida, et kasutatav stan‑dardleping vastaks tegelikele tingimustele. Kui ostate firmalt auto eraisikuna, ei või kasu‑tada sellist lepinguvormi, mis on ette nähtud kahe füüsilise või juriidilise isiku vaheliste le‑pingute vormistamiseks.

Saksamaal on olnud juhtumeid, kui kaup‑lejad, püüdes vastutusest kõrvale hoiduda,

kirjutavad ostja nime ette Händler (kauple‑ja), Autohändler (autokaupleja) või Händler-geschäft (äritegevus) või Firma. Saksamaal tuleb pöörata tähelepanu veel mõnele väl‑jendile (Bastlerfahrzeug, Schrottwagen, zum Ausschlachten), millega osutatakse sellele, et auto kõlbab ainult lammutamiseks või varuosade saamiseks. Peale selle püüavad kauplejad väljendiga Ohne Garantie (ilma garantiita) vältida vastutust müüdava auto defektide eest. Väljend Im Kundenauftrag osutab sellele, et kauplus müüb auto kellegi ülesandel. Sel juhul võib olla oht, et müües autot kellegi ülesandel, vormistab kauplus lepingu, mille osapoolteks on kaks eraisikut. Sellistele lepingutele ei laiene tarbijakaitse eeskirjad.

Kui te kasutate auto ostmisel vahendaja või tuttava teenuseid, sõlmige temaga kirjalik le‑ping. Täpsustage lepingus kõiki ostuga seo‑tud tingimusi ja neid omadusi, millele oste‑tav auto peab vastama. Tuleb olla ettevaatlik, usaldades proovisõidu tegemise sõbrale või tuttavale, sest hooletut tuttavat ei saa vastu‑tusele võtta.

Veenduge garantii olemasolus Kui kasutatud autole pakutakse garantiid, selgitage välja, kes kohustub tegema garan‑tiiremonti ja milline on selle remondi ter‑ritoriaalne ulatus. Kogu see informatsioon peab sisalduma garantiikohustuses, kuid kü‑simuste tekkimisel nõudke selgitusi müüjalt. Garantii on sisuliselt vabatahtlik lisasoodus‑tus. Selle puudumine või lõppemine ei mõ‑juta seadusega kehtestatud tarbijaõiguste toimimist.

Kaupleja ei pea andma kasutatud autole ga‑rantiid. Garantiita ostetud auto remondi eest on ostja kohustatud ise maksma. Õiguslikult seob garantii selle andjat tingimustega, mis on esitatud reklaamis. Tingimata tuleb saada garantiitunnistus, sest on ette tulnud juhtu‑meid, kui tuuleklaasile kinnitatud reklaamis mainitakse garantiid, aga ostulepingus mär‑

��Raamatupidamisuudised nr 3, 2007

gitakse, et garantii puudub, sest auto lahkub sellest riigist.

Säilitage kõik ostutehinguga seotud doku‑mendid, kaasa arvatud reklaam ja müügi‑pakkumised. Ärge nõustuge sellega, et teile antakse ainult dokumentide ärakirjad, aga originaalid lubatakse saata hiljem postiga. Nõudke koos autoga registreerimistunnis‑tust (Saksamaal on see Kfz-Brief), kuna sel‑leta ei ole võimalik autot registreerida. Näi‑teks Saksamaal ei saa loota tarbijakaitsele, kui hiljem selgub, et müüjal polnud oman‑diõigust. Halvimal juhul võib autoomanik hakata protsessima, aga müüja, kellele sai raha makstud, osutub maksujõuetuks.

Auto kui internetikaubanduse objekt Tänapäeval on uue võimalusena hakatud au‑tosid ostma‑müüma Interneti vahendusel või muude sidevahendite abil. Sellisel juhul sõlmitakse ostuleping arvuti või faksi kaudu ning auto saadetakse ostjale eelneva ülevaatu‑se ja proovisõiduta. Seda ostuliiki tuleb luge-da siiski väga riskantseks, eriti kui ostetava auto eest nõutakse ettemaksu.

Internetikaubanduse kohta kehtib Euroopa Liidus direktiiv 97/7/EÜ, mis tagab võimalu‑se auto tagastamiseks 7 päeva jooksul. Mõnes riigis, nagu Saksamaa, Soome, Rootsi, Taani ja Eesti, on seda tähtaega seadusega pikendatud 14 kalendripäevani. Kui pärast internetiostu ja auto kättesaamist selgub, et ostja seda autot siiski ei soovi, on kehtivale tagastamisõigusele vaatamata oma raha tagasi saada väga keeru‑kas ja asjata on loota auto tagastamiskulude hüvitamist.

Internetiostu vormistamisel on igal juhul vaja säilitada kõik Internetist prinditud müüja pakkumised, tema aadress ja reklaamteated, samuti ostja esitatud tellimuse koopia. Küsi‑ge müüjalt auto tagastamise võimaluse kohta ning seda, kuidas ja millistel tingimustel saab seda teha (eriti seda, kes tasub tagastamise kulud).

Kui ilmnevad defektid, esitage kaebus Kui ostsite kasutatud auto, mis ei vasta müü‑jaga saavutatud kokkulepetele või te avastasite autol varjatud puudusi, mis ilmselt olid seal juba ostulepingu vormistamise ajal, on meil tegemist asja defektiga. Viimase hindamisel ei ole õige lähtuda uuele autole esitatavatest nõuetest, kuna kasutatud sõidukil võivad olla defektid, millele ei laiene müüjavastutus. Olu‑korra hindamisel tuleb arvestada auto vanust, läbisõidetud kilomeetrite arvu, küsitud hinda, remondikulusid ja seda, kui palju aega on te‑hingu tegemisest möödunud.

Defekti puhul, mis on ilmnenud 6 kuu jooksul pärast auto kättesaamist, eeldatakse, et see defekt oli olemas auto kättesaamisel, kui müüja ei suuda tõestada vastupidist. Sak‑samaal kehtib varjatud defektide puhul müü‑javastutus ühe aasta jooksul. Mõnes riigis on see tähtaeg veelgi pikem.

Kui avastate defekti, teatage sellest kohe müüjale ja vajaduse korral vahendajale. Seda on soovitatav teha kahe kuu jooksul. Kui te seda nõutava aja jooksul ei tee, kaotate sea‑dusega ettenähtud õiguse saada kulude hüvi‑tist. Defekti avastamisest tuleb teatada enne, kui alustate auto remonti (kui just see defekt ei ilmnenud juba teel olles või oli viivitamatu remont möödapääsematu).

Defekti kõrvaldamine peab kuuluma es‑majoones müüjakohustuste hulka, ehkki piiriüleste ostude puhul on ostjale mugavam muu variant. Mõnikord võib müüja pakkuda võimalust saata auto remontimiseks vajali‑kud varuosad postiga. Kui ostja teeb remondi enda arvel, poleks paha võtta remontijalt teh‑tud remondi kohta kirjalik teade ning säilita‑da vahetatud autoosad. Igal juhul on hea juba see, kui õnnestub müüjat veenda, et auto on defektiga, ning anda talle võimalus leida sobiv tegutsemisviis.

Peale defekti kõrvaldamise võidakse müü‑jale pakkuda võimalusi vahetada rikkis kaup terve vastu, alandada makstud hinda või tun‑

TARBIJAKAITSE


TARBIJAKAITSE

nistada tehing kehtetuks (seda ei tehta pisi‑vigade puhul). Kui ostja pidas pärast defekti ilmnemist müüjaga läbirääkimisi ja osapooled ei jõudnud kokkuleppele, on võimalus esitada tarbija nõustamiskeskusele kaebus.

Tarbija nõustamiskeskused Et teistes riikides sisseoste tegevad tarbijad tunneksid ennast niisama kindlalt kui kodus, on loodud spetsiaalsed Euroopa tarbijate nõustamiskeskused. Üks sellise keskuse ees‑märke on tarbijate teavitamine sellest, et sõl‑tumata sellest, millises EL‑i liikmesriigis nad sisseoste teevad, on nende õigused võrdselt tagatud. EL‑i seadustest lähtuvalt on kehtes‑tatud minimaalnõuded kõigi liikmesriikide õiguslikule reguleerimisele.

EL‑i liikmesriikides asuvad keskused moo‑dustavad koostöövõrgustiku European Con-sumer Net (ECC-Net). Koostöövõrgustikku kuuluvate keskuste koostöö ja infovahetus ai‑tavad paremini kaitsta ja tõhusamalt lahenda‑da tarbijate probleeme. Võrgustiku tööd koor‑dineerib Euroopa Komisjon, aidates sellega aktiivsemalt kasutada siseturu võimalusi.

Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus Eestis Eestis kaitseb tarbijaõigusi piiriüleste ostu‑dega seotud küsimustes Tarbijakaitseameti juures tegutsev Euroopa Liidu tarbija nõus-tamiskeskus, mis on ECC‑Neti liige.

EL-i tarbija nõustamiskeskuse poole või-vad pöörduda:

Eesti tarbijad, kellel on tekkinud küsi‑musi ja probleeme teistes EL‑i liikmes‑riikides tehtud (sh interneti või sideva‑hendite kaudu tehtud) ostudega. Teiste EL‑i liikmesriikide tarbijad, kes vajavad nõu või kellel on tekkinud probleeme Eestis ostetud (sh Interneti või sidevahendite kaudu ostetud) kaupade või teenustega.

EL-i tarbija nõustamiskeskus pakub Eesti tarbijale:

informatsiooni tarbijaõigustest EL‑is; nõustamist, kuidas toimida juhul, kui tekib probleeme piiriüleste ostude te‑gemisel; abi kaebuse edastamisel müüjale, kes asub teises EL‑i liikmesriigis; konkreetse kaebuse lahendamist; vahendust kaebuse menetlemisel EL‑i liikmesriigi asjaosalises kohtuvälises asutuses.

Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse tegevust rahastavad tarbijakaitseamet ja Euroopa Komisjon. Keskus osutab tarbijaile teenuseid tasuta.

Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus avas oma Interneti‑lehekülje aadressil www.consumer.ee, mis pakub põhjalikku infor‑matsiooni tarbijaõigustest piiriüleste ostude tegemisel. RU

✦

✦

✦✦

✦

✦✦


NIMED

NIM

EDKuulsaid mitteraamatupidajaid raamatupidamises: Daniel Defoe

Daniel Defoe (u 1660–1731) on tuntud inglise kirjanik (teda peetakse inglise realistliku proosa rajajaks), ajakirjanik ja pamfletist, maailmakuulsuse saavutanud raamatu “Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused” (originaalis “The Life and Strange Surprizing Adventures of Robinson Crusoe”) autor. Vähem on teada, et märgatava jälje on ta jätnud ka poliitökonoomiasse (majandusteooriasse) ja raamatupidamisse.

Defoe elu oli seiklusrikas ja värvikas. Tema täpne sünniaeg on teadmata: kirjandusalli‑kate andmetel jääb see aastaisse 1659–1661. Kõige rohkem mainitakse aastat 1660. Tema isa oli flaami juurtega dissenterist (täpsemalt presbüterlasest) Londoni rasvaküünlategija (teistel andmetel lihakaupmees) James Foe. Vähemalt kuni 1690. aastate keskpaigani kan‑dis Foe nime ka Daniel, kes esines veel nime‑

Jaan AlverTallinna Tehnikaülikooli professor,OÜ Deebet juhatuse liige


NIMED

de Fooe ja De Fooe all1. Saanud väga hea koo‑lihariduse kuulsast dissenterite akadeemiast (Defoe valdas muuseas vabalt kreeka ja ladi‑na keelt), ei saanud temast vaimulikku, nagu soovis isa. Ta ei astunud ka ülikooli (tema kui anglikaani riigikirikusse mittekuuluva pres‑büterlase ees olid suletud nii Oxford’i kui ka Cambridge’i uksed), vaid hakkas tegelema äri‑ga, olles 23‑aastaselt juba noor edukas kaup‑mees (on tõendeid, et tema tehingud ei olnud sugugi alati ausad). Defoe abiellus 1684. aas‑ta 1. jaanuaril rikka kaupmehe tütrega, kelle kaasavara moodustas 3700 naela. Kuigi abielu polnud kõige õnnelikum, kestis see 47 aastat (kuni Defoe surmani) ja sellest sündis seitse (teistel andmetel kaheksa) last. Defoe osales 1685. aastal viis nädalat kestnud mässus, mil‑le käigus Monmouthi hertsog James Scott, samal aastal surnud inglise kuninga Char‑les II sohipoeg, püüdis trooni üle võtta oma onult James II‑lt. Ülestõus ebaõnnestus ja järgmised kolm aastat veetis Defoe Mandri‑Euroopas (Prantsusmaal, Hollandis, Itaalias ja Hispaanias), tegeldes komisjonikaubandu‑sega. Nn Kuulsa revolutsiooni ajal 1688–1689 teenis Defoe inglise troonile kutsutud Ma‑dalmaade asehalduri Oranje Willemi (kel‑lest 1689 sai kuningas William III) sõjaväes. Seejärel jätkas äritegevust, kuid pankrotistus 1692. aastal, mil tal oli võlgu kokku 17 000 naelsterlingi ulatuses. Kuigi ta maksis kümne aasta jooksul ausalt tagasi suurema osa võlast, ei õnnestunud tal elu lõpuni siiski võlgadest vabaneda (märgitakse, et Defoe oli vähemalt seitse korda võlavanglas). Aastail 1695–1699 töötas Defoe raamatupidajana (asus 1696 töö‑le tellise‑ ja kahhelkivitehasesse, mille juhiks ja omanikuks ta hiljem sai).

Defoe sai tuntuks poliitilis‑satiiriliste pamf‑lettide ja poeemidega. Defoe kõige kuulsam

poeem on aga 1701. aastal ilmunud “The True‑Born Englishman” (“Puhtavereline inglane”), mille ta kirjutas hollandi juurtega inglise kuninga William III kaitseks tärkava kseno‑foobia ja rassismi eest. Poeem tagas Defoe’le kuninga soosingu, kuid ainult lühikeseks ajaks – William III suri järgmisel, 1702. aas‑tal, kui ilmus riigikirikut pilkav pamflet “The Shortest way with the Dissenters” (“Lühim tee dissenteritest jagusaamiseks”). Selle pamfleti eest Defoe 1703. aasta mais arreteeriti, mõis‑teti kolmeks päevaks häbiposti ja seitsmeks aastaks vangi. Kohtuotsust oodates kirjutas Defoe oodi “Hymn To The Pillory” (“Hümn häbipostile”), mis muutus bestselleriks – sel‑le asemel et häbipostis olijat mõnitada, dek‑lameerisid inimesed Defoe värsse, jõid tema terviseks ning puistasid ta üle lilledega. Mär‑gitakse, et Defoe oli ainus inimene, kellest sai pärast häbiposti sattumist rahvuskangelane. On teada, et Defoe oli Inglise Panga (Bank of England) asutaja William Patersoni hea sõber ja toetaja. Tänu Patersoni hea sõbra, Oxfordi ja Mortimeri esimese krahvi Robert Harley (kes oli Inglise valitsuse mõjukamaid minist‑reid ja tegeles muuhulgas luurega) eestkostele vabanes Defoe vanglast veel samal, 1703. aas‑tal.

Defoe vangisoleku ajal oli tema tellisetehas pankrotistunud, jättes omanikule 3000 naela ulatuses võlgu. Pikaajalist vangistust peljates astus Defoe salaja valitsuse agendiks. Ta tegut‑ses valitsuse salaagendina algul Inglismaal ja seejärel Šotimaal, spioneerides Inglise ja Šoti valitsuse vaheliste läbirääkimiste ajal (need lõppesid 1707. aastal liidulepingu sõlmimise‑ga) opositsiooniliste poliitikute järele.

Defoe biograafid märgivad muuhulgas, et ta oli ka majandusteadlane ja ajaloolane. Tema “Essay on Projects” (ilmus 1697) soovitas

1 Arvatakse, et nime Foe muutmise De Foe’ks, millest hiljem sai Defoe, tingis inglise keskklassi kuuluva Danieli soov sarnaneda aristokraatidega ja muudetud nimi justkui viitas (prantsuse) aadlisoole (igal sobival võimalusel olevat ta väitnud end põlvnevat De Beau Faux suguvõsast). Osa majandus- ja kirjandusajaloolasi arvab aga, et Defoe tahtis nime muutmisega rõhutada hoopis oma flaami juuri. Teada on, et Defoe soetas endale tõlla, mille uksele laskis kinnitada oma vapi.


NIMED

palju uudseid reforme panganduse, kindlus‑tusasjanduse, naistehariduse jm alal. Romaan “The Life and Strange Surprizing Adventures of Robinson Crusoe” (“Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused”), mis ilmus trükist 25.04.1719 ning muutus eriti populaarseks alam‑ ja keskklassi kuuluva lugejaskonna hul‑gas, on muuseas pälvinud paljude filosoofide ja majandusteadlaste tähelepanu. Näiteks Karl Marx on kasutanud Robinson Crusoe eluviisi oma tööväärtuse teooria selgitamiseks. “Ro‑binson Crusoe” suur austaja oli ka kuulus prantsuse filosoof Jean‑Jacques Rousseau. 1728. aastal ilmus Defoe majandusalane töö “A Plan of English Commerce” (“Inglise kau‑banduse plaan”). On teada, et Defoe oli Ing‑lise Panga (Bank of England) asutaja William Patersoni hea sõber ja toetaja. Oma kirjutistes ründas ta teravalt aktsia‑ ja hinnaspekulante ning ennustas täpselt nii South Sea Company kui ka John Law Mississipi Company kokku‑varisemise. Defoe majandusalastes trükistes väljendatud mõtteid on peetud niivõrd olu‑listeks, et ta on lülitatud näiteks 1985. aastal Moskvas ilmunud monograafiasse “Teaduse noorus: Marxi‑eelsete majandusteadlaste elu ja ideed” [1].

Defoe on jätnud jälje ka raamatupidamise valdkonda. 1726. aastal publitseeris ta raama‑tupidamisalase raamatu “The Complete Eng‑lish Tradesman” (sellele peavad vajalikuks viidata kõik tuntud raamatupidamisajaloola‑sed), jätkates siin raamatupidamisteoreetiku‑

na mitte Luca Pacioli, vaid pigem Benedetto Cotrugli tööd. Defoe käsitles raamatupida‑mist eelkõige firma juhtimise vahendina, mil‑lega on seletatav näiteks finantsarvestusele nii traditsiooniliste raamatupidamiskannete puudumine raamatus.

Defoe on kogunud kuulsust veel ajakirjani‑kuna (andis aastail 1704–1713 välja mõjukat ajalehte “A Review of the Affairs of France, and of All Europe”, mis oli Inglise valitsuse peamine hääletoru Šotimaaga 1707. aastal sõlmitud liidulepingu propageerimisel). Ta kujunes Inglismaa ajaloos üheks suuremaks ajakirjanikuks üldse detailse reportaaži ja ma‑jandusliku ning poliitilise juhtkirja alal, teda on nimetatud isegi moodsa ajakirjanduse isaks ja majandusajakirjanduse rajajaks.

Daniel Defoe suri 1731. aasta aprillis. Tema surmapäeva osas lähevad biograafide ja ajaloolaste andmed lahku – märgitakse nii 21., 24., 25. kui ka 26. aprilli. Defoe jõudis teenida märkimisväärse varanduse. Tal oli mitmel pool maavaldusi ning ta ehitas ise 1724. aastal suure maja, mille juurde kuulu‑sid tall ning suur krunt. Tal oli 1722. aastast renditud kinnistu, mis pidi lepingu kohaselt üle minema tema surma korral tema vallali‑sele tütrele. Samuti oli ta kinnisvara vormis‑tanud nii naisele kui ka ülejäänud lastele. Defoe ei teinud testamenti (selleks polnud ka vajadust, kuna kogu tema vara oli juba ära jaotatud) ning surres oli ta (oh müsti‑kat!) vaene ja maksejõuetu. RU

Kirjandus1. Аникин, А. В. (1985). Юность науки: Жизнь и идеи мыслителей‑экономистов до Маркса.

4‑е изд. Москва: Политиздат.2. Moore, J. R. (1958). Daniel Defoe: Citizen of the Modern World. Chicago: University of

Chicago Press.


RAAMATUPIDAJA PUHKAB

RAAM

ATUP

IDAJ

A PUH

KAB

Jaan Alver Anekdoote ja naljuHobune istub

piimabaaris ja joob kokteili, kui sisse astub lehm.

Hobune vaatab teda pika pilguga ja lausub: “Mis ajast on tarnijad hakanud peauk‑sest käima?”

***Kassapidaja direktorile: “Härra

direktor, mul on vaja ära käia.”“Kas tohin teada, kuhu lähete?”“Traavivõistlustele.”“Traavivõistlustele?! Kas olete

hulluks läinud! Tööajal! Varsti on ju revisjon!”

“Jah, aga see on mu ainuke või‑malus puudujääki vältida.”

***Šotlane valmistub reisiks.“Kui sa ei taha kirjapaberit osta,

siis saada ainult tühi margistatud ümbrik. Nii saan ma teada, et oled elus ja terve,” ütleb talle naine.

“Mispärast margistatud ümbri‑ku?” imestab šotlane. “Ma saadan margita ümbriku ja sina keeldud seda vastu võtmast. Kui ümbrik ta‑gasi tuleb, saan ma teada, et ka sina oled elus ja terve.”

***Mees tuleb kuulutuse peale fir‑

masse: “Teil oli kuulutus, et vajate lao‑

töölisi?”Direktor vaatab mehe dokumente

ja nõustub: “Võtame teid tööle, aga miks te ei küsinud palga suurust?”

“Ah te maksate veel palka ka!?”

***Mitte väga kau‑

gest minevikust.Ameerika ast‑

ronaudid ja Vene k o s m o n a u d i d võistlesid, kes jõuab esimesena Kuule. Ameerik‑lased juba arva‑

sid, et on võitnud, kui märkasid, et venelased on Kuu üleni punaseks värvinud. Ameeriklased mõtlesid veidi, muretsesid valget värvi ja maalisid punasele põhjale suurte valgete tähtedega “Coca Cola”.

***Lähiminevikust.Matemaatikatudeng tõmbab krii‑

diga tahvlile täiusliku ringi. Õp‑pejõud on vaimustuses ja küsib: “Kuidas see teil nii hästi välja tuleb? Sirklit pole vajagi!”

“Ma ajasin sõjaväes kaks aastat hakklihamasina vänta ringi,” vastab tudeng.

***Venelane läheb juudi juurde: “Ole

kena mees, laena mulle kevadeni 100 rubla, kevadel maksan 200 rub‑la tagasi, pandiks võin kirve jätta”.

Juut mõtleb natuke, annab vene‑lasele 100 rubla ja lausub: “Olgu, aga teeme nii, et sa maksad mulle kohe poole kevadisest summast ta‑gasi”.

Venelane annab juudile 100 rubla ja kirve, kuid kodu poole minnes arutab: “Imelik lugu – kirvest pole, 100 rubla pole ja 100 rubla olen veel võlgu, aga tehing oli justkui aus …”


JÄÄR

Mai on teie äritegevu‑ses üldjoontes edukas, kuid üpris närviline ja rahutu aeg. Igapäeva‑

sed äritingimused on ebastabiilsed, nõudes uusi kohanemisvorme ja lisaenergiat olukorra normalisee‑rimiseks. Ettevõtjail võib tekkida probleeme õigusküsimuste, kont‑rollorganite või alluvatega, eriti kui viimastele esitatavad nõudmised ei ole objektiivsed. Teenistujail võivad komplikatsioonid olla seotud ette‑võttes toimuvate ümberkorralduste või kollektiivisiseste lahkhelide ja pahasoovlike inimeste sepitsustega. Tuleb hoolikalt kontrollida doku‑mente ega tasu kiirustada isikliku arvamuse avaldamisega. Probleemid kuhjuvad kuu keskpaiku, mil hiljuti‑sed tööalased saavutused on ohus, ja alles kuu lõpus olukord selgineb ning osa probleeme saab reguleeritud.

Finantsseisund ei kujune teie stse‑naariumi järgi. Kulusid on palju. Võib tekkida lahkhelisid sõpradega finantsküsimustes. Teie huvides on olla äärmiselt ettevaatlik kõiges, mis on seotud rahaga. Liigne usaldus‑likkus, lohakus, risk või avantüürid põhjustavad rahakulu.

SÕNN Mai ei tõota teile ärite‑gevuses rahulikku elu. Selle põhjuseks on teie

püüd iga hinna eest parandada oma ainelist heaolu. Te olete väga ette‑

võtlik ja tarmukas ning võite leida materiaalsete hüvede lisaallikaid. On võimalik sõlmida uusi või tu‑gevdada vanu sidemeid inimestega, kelle abil saate seatud ülesandeid edukamalt lahendada. Suhted mõne vana sõbra või partneriga võivad katkeda. Selle põhjuseks on lahk‑helid rahaasjades, samuti erinevad vaated ühistele ettevõtmistele ja elule üldse. Siin oleneb palju teie diplomaatlikust käitumisest ja os‑kusest inimestega ühist keelt leida. Konfliktid jõuavad haripunkti kuu keskpaiku. Kuu lõpupoole muutub olukord harmoonilisemaks, tekib võimalusi kompromissideks ja vil‑jakamaks koostööks.

Finantsseisund on stabiilne. Võib‑olla teile endalegi üllatusena laekub raha märgatavalt rohkem, kuid ka kulud suurenevad, ähvardades üle‑tada tulusid, eriti kuu keskel.

KAKSIKUD Mais kasvab järsult teie auahnus ja hakka‑te tarmukalt võitlema väärikama koha eest

ühiskondlikus ja ärielus. Ettevõt‑jad võtavad enda õlule suure töö‑koorma, tulevad kõigega hiilgavalt toime ja tugevdavad tunduvalt oma ärialaseid positsioone. Tee‑nistujail tekib palju lisakohustusi, mis võimaldavad rohkem teenida. Kuid teil on vaja väga korrektselt käituda, olla tähelepanelikum ja ettevaatlikum, et liigse innukusega mitte rikkuda suhteid kasulike ini‑

HOROSKOOP

Astroloogiline äriprognoos HO

ROSK

OOP

Valentina Tomson

MA

I 20

07


mestega ega solvata lähedasi. Tuleb hoiduda mängimast juhtkonna närvidel ning hoida häid suhteid kolleegide ja äripartneritega. Aga kui on soov alustada või ümber korral‑dada oma äritegevust või vahetada töökohta, on õige aeg seda teha. Probleemid kulminee‑ruvad kuu keskpaiku ja alles kuu lõpupoole hakkab pinge langema ja õnnestub hakata konstruktiivsemalt tegutsema.

Keerukale olukorrale vaatamata hakkab finantsseisund pärast mõningaid kõikumisi tunduvalt paranema. Kõige suuremaid raha‑laekumisi on oodata kuu teisel poolel.

VÄHK Mai on teie ärielus selle aasta rahutum ja vastuolulisem aeg.

Probleemid tulenevad teie äriringkonna käitumisest. Ühelt poolt annavad inimesed, kellest otseselt sõltub teie ettevõtluse areng, paljutõotavaid lubadusi, aga ei kiirusta astu‑ma teile vajalikke samme või on ise raskes olukorras. Teiselt poolt aktiviseerivad teie selja taga oma jõupingutusi teisse halvasti suhtuvad inimesed, kelle survet on väga ras‑ke taluda. Ei ole välistatud ka kokkupuude varjamatu pettusega. Kuid ei ühed ega teised peata teid eduteel, nad loovad vaid ajutisi ja täiesti ületatavaid takistusi. Kuu lõpupoole hakkab olukord normaliseeruma, kuid enne seda saadab kogu teie tegevust suur närvi‑pinge ja probleemid jõuavad haripunkti kuu keskpaiku.

Finantsseisund jätab soovida paremat. Tu‑lud on tagasihoidlikud, mitmel juhul tekib viivitusi raha kättesaamisega, kulud aga suu‑renevad, mis on ärielus tekkinud probleemi‑de loomulik tagajärg.

LÕVI Mais võite oma äritegevuses arvestada asjade soodsat are‑nemist. Võib investeerida uude

firmasse, sõlmida lepinguid ja võtta vastu ärilisi pakkumisi, mis osutuvad hiljem ka‑

sulikuks. Sel kuul tuleb teil loota ainult oma jõule, töökusele ja kutseoskusele. On vaja valmis olla selleks, et suhted mõjukate sõp‑rade, mõttekaaslaste või soosijatega võivad halveneda ning teile tuletatakse meelde kõiki teie võlgasid ja kohustusi või püütakse kasu‑tada teie rahalisi võimalusi teie huve eirates. Teise variandi puhul tekib sõpradel problee‑me ja teil tuleb tegeleda nende lahendami‑sega. Probleemide “tipptund” on kuu keskel, aga kuu lõpupoole hakkab olukord normali‑seeruma.

Finantsseisund on ebastabiilne. Isiklikud sissetulekud on suured ja regulaarsed, kuid võlad, laenud ja ühisomandi küsimused häi‑rivad kogu kuu jooksul. Neil, kel ei ole laene või kes ei jaga partneriga ühisomandit, tu‑leb võtta lisameetmeid tagamaks raha ja vara säilimist, seda eriti kuu keskpaiku.

NEITSI Mais võib täheldada auahnu‑se ja tööalase aktiivsuse kasvu, mille tulemuseks on olulised

muutused teie äritegevuses. Võib oodata tõusu karjääriredelil või ühiskondlikus staa‑tuses, rohkesti edukaid kontakte, perspek‑tiivikaid pakkumisi ja tulude suurenemist. Neile, kes on kaotanud töö või ei ole sellega rahul, avaneb võimalus leida uus töökoht. Kuid teie liigne võitlusvaim ja agarus seavad ohtu suhted vanade partneritega ning aktivi‑seerivad avalikke ja salavaenlasi, kadestajaid ja konkurente, kes võivad peituda sõbramas‑ki taha. Eriti teravaid kokkupõrkeid on oo‑data kuu keskpaiku, misjärel hakkab olukord stabiliseeruma ja kuu lõpus tekib võimalus kergemalt hingata. Tarbetute probleemide vältimiseks olge veidi tagasihoidlikum ja ärge pisendage oma äriringkonna teeneid. See käib eriti nende kohta, kellega kavatsete edaspidi koostööd teha.

Finantsseisund on üsna vastuoluline, raha‑laekumised vahelduvad kuludega äritegevuse edendamiseks. Raha kulub ka soosijatele ja

HOROSKOOP


enda olmevajaduste rahuldamiseks. Lõpuks võib kulusid olla mõnevõrra rohkem.

KAALUD Mai on teie ärielus üpris pinge‑line, kuid samas konstruktiivne aeg, mis toob märgatavat edu teie ettevõtmistes. Teenistujail

tõstetakse palka või neile pakutakse huvita‑vamat ja perspektiivikamat tööd, ettevõtjad aga laiendavad oma äritegevuse mõjusfää‑ri ja tugevdavad positsioone ühiskonnas. Kummatigi tuleb oma plaane realiseerida ebasoodsates tingimustes, mis ilmneb kõige teravamalt kuu keskpaiku. Teenistujad või‑vad kokku puutuda mõne kadetseva kolleegi pahatahtlikkusega, ettevõtjaile aga esitavad pretensioone välispartnerid. Võib ette tulla juriidilisi probleeme, ootamatuid kontrolli‑misi, sõprade ebakindlat käitumist, samuti mitmesuguseid olmemuresid, mis segavad keskendumist põhitegevusele. Kuu lõpupoo‑le on takistusi kergem ületada ja selle põhju‑seks võivad saada kohtumised huvitavate ja vajalike inimestega ning nende tehtud uued pakkumised.

Finantsseisund on ebastabiilne ja võib tek‑kida komplikatsioone, kui kulutusi ja raha‑lisi suhteid teiste inimestega ei võeta range kontrolli alla. Alles kuu lõpupoole, kui äri‑tegevus hakkab kiiresti edenema, toimuvad rahaasjades soodsad muutused.

SKORPION Mai on teie ärielus probleemse‑maid aegu, eriti emotsionaalses mõttes. Kõigis ettevõtmistes an‑

nab tunda ümbruskonna tugev mõju ja võite sattuda suurde sõltuvusse võõrastest tegu‑dest ja otsustest, mis kujuneb eriti raskelt talutavaks kuu keskel. Paljuski saab otsusta‑vaks teie sotsiaalne küpsus, oskus mitte al‑luda kõrvalmõjudele ning järgida oma huve finantssuhetes, samuti valmidus täita endale

varem võetud materiaalseid ja moraalseid kohustusi. Korrektse käitumise korral võib arvestada ühiskonnas mõjukate isikute uute kasulike pakkumiste ja toetusega. Kuu lõpu‑poole on edukam aeg, võimaldades kriisist väljuda ja jätkata oma ettevõtmistes tõusu‑teed.

Finantsseisund on äärmiselt ebastabiilne. Te kulutate rohkem kui teenite. Raha äravool kestab kogu kuu. Ühel juhul on see seotud ebakindla olukorraga äriasjades, teisel juhul probleemidega isiklikus elus. Ei ole välista‑tud ka vanade ettevõtmistega seotud kahju‑mid või suure rahasumma kaotus. Eriti ette‑vaatlikud peavad olema need, kes on seotud maksumaksja rahaga.

AMBUR Mai nõuab teilt tavalisest suure‑mat aktiivsust ja kõigi jõuvarude rakendamist. Oma heaolu alu‑

seid tugevdades on teil käed‑jalad tööd täis. Kummatigi võib saavutatu tase osutuda oo‑datust mõnevõrra madalamaks. See on pal‑juski seotud teie äriringkonna – kolleegide, partnerite ja ametiisikute – ambitsioonide järsu suurenemisega. Peale selle segavad teid täie jõuga asjasse süvenemast ebastabiilsed suhted lähedastega. Teie huvides on mitte teravdada suhteid nendega, kellest sõltuvad teie edaspidised äriperspektiivid, vaid leida vastuvõetav kompromiss. On alust arvata, et te käitute targalt, taktitundeliselt ja ei kan‑na kahju. Probleemide haripunkt langeb kuu keskele. Siis on vaja paindlikult laveerida, et säilitada oma positsioone. Alles kuu lõpu‑poole õnnestub leida mõlemaid pooli rahul‑davad lahendused.

Finantsseisund on ebastabiilne, mille põh‑juseks on rohked raskused, viperused ja ku‑lutused äritegevuses. Kuid laostumist pole vaja karta, selle tagatiseks on teie töökus. Pealegi võib arvestada lähedaste inimeste ai‑nelise toetusega. Suurimaid kulutusi on oo‑

HOROSKOOP


data kuu keskel. Siis tuleb oma varal hoolega silm peal hoida.

KALJUKITS Mais tuleb teil lülituda kuu lõ‑puni kestvasse pingelisse töö‑rütmi. Kõik saab alguse üli‑suurt tähelepanu nõudvatest

probleemidest. Teenistujad võivad põrkuda tööalaste intriigide või häiretega ettevõtte tegevuses. Et mitte kaotajaks jääda, on vaja hästi teha oma tööd ja eirata hõõrumisi kol‑lektiivis, ühinemata ühegi konfliktis oleva poolega. Ettevõtjail tasub olla tähelepaneli‑kum alluvate ja kaugemate partnerite suhtes, kuna ei ole välistatud, et keegi neist ajab oma kasu taga. Võibolla ei ole mõtet hoida kinni neist, kes on ennast juba halvast küljest näi‑danud, vaid otsida oma andele teistsugust rakendust. Tuleb korras hoida rahalised do‑kumendid. Probleemid jõuavad haripunkti kuu keskel, seejärel hakkab pinge langema ja kuu lõpupoole arenevad sündmused edu tõotavas suunas.

Finantsseisund on ebastabiilne. Suuri kah‑jumeid ei ole ette näha, kuid ka kasum on väike, mistõttu tõstatub üpris aktuaalse küsi‑musena finantside juhtimine.

VEEVALAJA Mais avaldab teie äritegevusele tugevat mõju soov tegeleda ai‑nult sellega, mis näib endale ole‑

vat huvitav ja tähtis, ning pühendada roh‑kem aega ja tähelepanu isiklikele huvidele ja elu romantilisele küljele. Edasine karjäär sõltub otseselt sellest, mil määral te tahate täita varem endale võetud materiaalseid ja moraalseid kohustusi ning kuivõrd mõistli‑kud on teie rahalised pretensioonid teistele.

Ühevõrra tõenäolised on nii oma ettevõtlu‑se alustamine või laiendamine kui ka seisak äritegevuses, millega kaasnevad hõõrumised partneritega. Võib tekkida olulisi lahkhelisid sõprade ja mõttekaaslastega, mis põhjustab suhete jahenemise. Probleemide haripunkt on kuu keskel ning kuu lõpul hakkab ärielu elavnema.

Finantsseisund on kuu vältel üpris ebasta‑biilne, mille põhjuseks on teie iseteadlikkus ja liigsed kulutused, eriti kuu keskpaiku. Kui neid ei võeta õigel ajal range kontrolli alla, ei ole välistatud finantsprobleemid. Võimalik

on ka suure rahasumma kaotus või vargus.

KALAD Mai ei ole kaugeltki kõige vilja‑kam aeg teie ärielus. See on pal‑

juski tingitud sellest, et tavalisest suuremat tähelepanu nõuavad pereasjad ja komplikat‑sioonid suhetes sugulaste, vanemate või abi‑kaasaga, mis on eriti teravad neis peredes, kus konflikt on kaua küpsenud. Väga raske on täie jõuga äritegevusele keskenduda. Pealegi hak‑kate oma võimalusi üle hindama ning endale täielikku vabadust ja sõltumatust nõudma. Teenistujail on mõttekas minna puhkusele ja kulutada aega olmeküsimuste reguleerimiseks või otsida uus töökoht, kui vana enam ei ra‑hulda. Ettevõtjad, kes ei soovi puhata, võivad tegeleda äriasjade ümberkorraldamise, per‑sonaliküsimuste või remondiga. Probleemide haripunkt on kuu keskel. Alles kuu lõpus õn‑nestub hakata konstruktiivsemalt tegutsema.

Finantsseisund on stabiilne. Vaatamata raskustele äritegevuses, ei ole finantsprob‑leeme ette näha. Raha laekub regulaarselt ja oodatud hulgal. Kulud on täiesti ettearvata‑vad ja olulist kahjumit ei tekita. RU

HOROSKOOP

Documents

3 (98) 2007 mai - rup.eesilmas pidada, et Eesti hea tava ei vastandu rahvusvahelisele heale tavale (rahvusvahelistele stan‑ darditele), vaid on viimase veidi lihtsustatud variant