441a Looduslikud lahendused

7/27/2019 441a Looduslikud lahendused

1/22

441a Looduslikud rajatised


2/22

Rannikumere hdrodnaamika

Lained

411 Lainete kirjeldus

412 Laineteooria

413 Looded

Tuuled

421 Atmosfri mju

422 Tormiaju

423 Lainekliima

Seted

431 Setete liigid

432 Setete transport

433 Rannaprofiil

Rajatised441 Looduslikudrajatised442 Ehitised
http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#


3/22

441a levaade

Ranna titmine

Luited

Liivavallid
http://localhost/var/www/apps/conversion/tmp/scratch_2/#


4/22

441a pivljundid

Teadmised millised lahendused on

olemas

kuidas tidetakse randa

kuidas tekitatakseluiteid

milleks kasutataksetarat

mis on luidete elufaasid mis on luidete tugevad

kljed

Oskused arvutada liiva maht

titmiseks

prognoosida ranna

kasutamisaega valida sobiva

liivafraktsiooni


5/22

441a Kirjanduse loetelu

Dominic Reeve, Andrew Chadwick. Coastal engineering:processes, theory and design practice. 9.3

Waves, tides and shallow-water processes. Preparedby an Open University Course Team

Robert G. Dean, Robert A. Dalrymple. Coastal processes:with engineering applications. 11

R. Carter. Coastal environments: an introduction to

the physical, ecological and cultural systems ofcoastlines.

Ian R. Young. Wind generated ocean waves.


6/22

Ranna titmine

Erodeeruva randa vib

psta, kui tuua liiva.

Juhul, kui uus liiv teiselimisega, tuleb arvutada,

kui palju liiva on vaja, et

asendada olemasoleva

fraktsiooni.


7/22

Ranna titmine

N native

(olemasolev)

F fill (uus liiv)

K = f ('F, F)f thendab, et see onfunktsioon(sltuvus, omavaheline

seos)


8/22

Tehnoloogia

Ranna titmise tehnoloogia:tuuakse veokitega; svendaja ja pumbaga;pargasega pannakse enne veepiiri, et lained ise

jaotaksid rannale (samas ta vibki sinna jda)

On thtis, millal uuesti liiva tuua. Kuna randerodeerub, siis ta ei ole tasakaalus, kantakse ra kasee liiv, mis on toodud.


9/22

Nide


10/22

NideAntud

N= 1,5

N

= 0,9

F

= 2,5

F

= 1,7

Leida, mitu korda rohkem liiva tuleb tuua rannale titmiseks.

Lahenduskik:

Leida m F prim ja m N prim.Nad vastavad sirgetele joonisel.

Ristumispunktis leida K (overfill ratio, letitmise suhe)


11/22

Liivamahtude arvutamine

Alternatiivne meetod, mis kasutab tasakaaluprofiili

mistet.

Parameeter A = 0,21*d0,48

, kus teraosakese lbimttuleb vtta millimeetrites.


12/22

Vimalikud rannaprofiilid


13/22

Liivamahtude arvutamine

Kui profiilid likuvad

Kui profiilid eiliku

V = x*V

1

V = x*V

2

V1on profiili ristlike

pindala

(joonisel mrgitud halli v

rviga), xon rannajoone

pikkus, h* onsulgemissgavus


14/22


15/22

NideLiivarannal on liiv suurusega 0,2 mm, tahetakse laiendada

seda 5 m vrra liivaga 0,45 mm. Rannajoon on 3 km pikk.Luite krgus 4 m le veepinna.

Andmed:

B = 4 mAN

= 0,1 m1/3

AF

= 0,153 m1/3

y0= 5 m

x = 3000 m

Kuna AF>A

N, siis profiilid likuvad,

jrelikult valem (1)


16/22

Kontrolli oma teadmisi

Liivarannal on liiv

suurusega 0,4 mm,

tahetakse laiendada seda

4 m vrra liivaga 0,25 mm.Rannajoon on 4 km pikk.

Luite krgus 3 m le

veepinna.


17/22

Ksimused

Miks tuleb tuua rohkem liiva, kui seda on vajatitmiseks?

Mis protsessid mngivad olulist rolli uue ranna

kujundamisel?Kui tuua peenemat liiva, mis juhtub rannaga?

Kui tuua kaks korda jmedamat fraktsiooni, tulebtuua rohkem vi vhem liiva?


18/22Mis on pildil?


19/22

Luited

Embryonic - esimene faas, liiva kuhjumine tusumaksimumi juures. Taimed on vimelised tajumasoolast vett; kergesti rikutavad tormiga.

Eelluited - jtkuvad vi lnklikud luited, tekkivadpeamiselt peale tormi.

Climbing - liivahunnikud jrsaku all vi peal.

Jnusluide - tekib siis, kui selle ees ei ole enam liiva.

Paraboolsed - kui on vhe taimkattet, tugevad tuuledeemaldavad peenemat liiva.

Transgressive - ebastabiilne, liikuv luide. Tekib siis, kuion liiva ja tuult, taimestiku juures peatub ja jrgmise

puhanguga tekib uues kohas.


20/22

Nide


21/22

Ksimused

Millest sltub liiva valik titmiseks?

Kuidas saab arvutada, kui palju liiva on tarvis rannatitmiseks?

Mille alusel vib otsustada, millal tuleb randa uuestitita?

Mille poolest luited on kasulikud ranna jaoks?


22/22

Ksimused

Millised looduslikud vimalused rannikuprojekteerimisel te teate?

Mille poolest erinevad looduslikud lahendused

insenerlikest rajatistest?Mis eeldusel vib randa tita?

Kuidas saab laiendada luitevndi?

Millest sltub luidete kuju ja krgus?

Mida nitab varutegur K (overfill factor)? (Dean, p.348, Fig.11.2)

Documents

441a Looduslikud lahendused