Praktilised lahendused muinsuskaitseobjektidel

Ajalooliste hoonete tuleohutusalane

konverents 28. mai 2014

ESTONIAN RESCUE BOARD

Praktilised lahendused muinsuskaitseobjektidel

Vassil Hartuk,

Psteameti Phja pstekeskuse insenertehnilise broo peainspektor


Tuleohutuse normide kohaldamise vimalused


Tuleohutuse nuete kohaldamisel tuleb arvestada:

- puudused isikuohutuse osas ravi-, hooldus- ja karistusasutustes tuleb pda krvaldada juba igasuguse remondi tegemisel;

- tulekahjuriski suurenemise korral normide kohaldamist ldjuhul ei lubata;

- olemasoleva hoone gabariitidest vljapoole rajatavad tarindid nhakse ette VV mruse nr 315 nuetele vastavalt ilma mndusteta;

- uued tarindid ja tuleohutuse seisukohalt esmathtsad olemasolevad ehitise osad (niteks, evakuatsioonitrepikoda) tuleb rajada vi pda asendada vastavalt VV mruse nr 315 nuetele.

Kohalikul psteasutusel on igus ehitiste remondi ja uuendamise puhul phjendatud juhtudel karmistada tuleohutusnudeid.

Esmajrgulised abinud

Tulekahjuriski vhendamiseks:

- ohutud kttekolded;

- pragudeta suitsulrid;

- kllaldased ohutuskujad kuumade pindadeni;

- ohutu elektriinstallatsioon;

- plevvedelike jms silitamist puudutavad piirangud;

- ehitisse sissemurdmise rahoidmine.


Esmajrgulised abinud Isikuohutuse suurendamiseks:

- vljapsude kllaldane hulk;

- evakuatsiooniteede lbimisklblikkuse eest hoolitsemine;

- tuleohutud sisepinnakihid;

- tarindite tulepsivus;

- tuletkkesektsioonide moodustamine;

- tuleohutuspaigaldised (automaatne tulekahjusignalisatsioonissteem, automaatne tulekustutusseade, esmased tulekustutusvahendid, turvavalgustus, piksekaitse, suitsutrje, tuletrje veevarustus).


Teisejrgulised abinud (peamiselt omandi kaitsmiseks) ehitusmaterjalid;

tarindite tulepsivus;

tuletkkesektsioonide moodustamine pindala jrgi;

tuleohutuspaigaldised;

tuletrje- ja pstemeeskonna tegutsemisvimalused


Tuleohutuspaigaldised, eriseadmed-ja muud tuletrjepstevahendid Automaatne tulekustutusssteem;

Automaatne tulekahjusignalisatsioonissteem;

Suitsutrjessteem;

Tuletrje voolikussteem;

Piksekaitsessteem;

Hdavalgustusssteem;

Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni korraldamise ssteem;


Tuleohutuspaigaldised, eriseadmed-ja muud tuletrjepstevahendid Tuletrjujate lift;

Tuleohutusssteemide indikatsiooni- ja juhtimistabloo;

Diiselgeneraator (tuleohutuspaigaldiste varutoiteallikaks)

Tuletkkekardinad;

Tuletkkeuksed (vravad);

Tule- ja suitsutkkeklapid;


Tuleohutuspaigaldiste informatsiooni- ja juhtimistabloo

INFOTABLOO (pstemeeskonna paneel) philesanded:

Igapevane kasutamine (ssteemide kasutaja)

Inspekteerimis- ja hooldusprotseduuride teostamine (ssteemide hooldaja)

Hdaolukorras kasutamine (pstemeeskonnad)


Sprinklerpead


Svendisse paigutatud sprinkler, mille katteplaat soojuse mjul eraldub

Klgsprinkler


Kompensatsiooni phimtte kasutamine

Kompensatsiooni phimte seisneb selles, et konkreetses olukorras peetakse vimalikuks vajaliku tuleohutuse taseme silitamist tulekaitseabinude varieerimisega, nende omavahelise asendamisega.

Projekteerimisnormide tuleohutusnuetes on erinevaid vimalusi vrdvrseteks lahendusteks normaalnuetest jreleandmise riskide tasakaalustamiseks.



Tule levikut tkestavatest abinudest on soovitatav:

automaatne tulekustutusseade;

tuletkkesektsiooni jagamine viksemateks ruumideks

vaheseintega, mille tulepsivus on vhemalt EI15 vi EI30;

plemiskoormuse vhendamine;

tarindeid lbivate kommunikatsioonide lbiviikude tiheduse

tagamine.



Isikuohutust tagavatest abinudest on soovitatav:

nuetekohaste evakuatsiooniteede tagamine;

turvavalgustuse rajamine;

tulekahju teadustamine, alarmseade;

thistatud hdavljapsud, nende avade hlbus avatavus;

evakuatsiooniplaanide olemasolu;

sisekoridoride seinte ehitamine tulepsivusega vhemalt EI30, mis tinglikult pikendab vljumisteed.


Ehitise tulepsivusklassi tagamine

Kolme- ja enamakorruseline hoone peab olema tulepsiv (TP1), olemasolevate hoonete remontimisel ja uuendamisel kehtib see nue vhemalt kohaldatavates osades.

Tuld kartva (TP3) ja tuld takistava (TP2) hoone uuendamisel tagatakse korruste arvu nude titmine; hoone krguse osas vib mndusi teha.

Kui hoone pningule ehitatakse ruume, kus inimesed alaliselt viibivad vi ttavad, loetakse see (lisa) korruseks.

Tuletkkesektsioonina rajatud tehnilisi ruume pningul (niteks ventilaatoriruum, lifti masinaruum) ei loeta (lisa) korruseks.

ESTONIAN RESC UE BOARD

Ehitise tulepsivusklassi tagamine Kivist seintega (kandeseinad) hoonet, kui selle vahelagede

tarindites on kllaldase kandevimega puit- vi terasosi vi selles on plevast materjalist isolatsioon ning seda juhul, kui neid vahelagesid ei avata mingil muul phjusel (niteks remondiks), vib tinglikult hinnata tulepsivaks.

Seejuures tuleb konstruktiivsete abinudega suurendada vahelagede tulepsivusaega (niteks mittepleva kaitsekihiga). Kuni 5. korruselistes hoonetes on selline mndus lubatav.


Tarindite tulepsivusklassi tagamine

Kandetarindite tugevuse mramisel vetakse arvesse

maksimaalselt vimalik plemiskoormus, mis vib phjustada

suure tulepsivusaja tttu tarindi piklike mtmete

suurendamise (niteks sarruse betoonist kaitsekihi paksuse

tstmise arvel) rohkem, kui see on vajalik tarindi tugevuse

seisukohalt.



Terastarindi tulepsivusaja suurendamiseks kasutatav kaitsekiht (kips, krohv, supalux, vermikulit, promatec, ) on mitteplevatest materjalidest vi kasutatakse tulekaitsevrvi.



Puidust kande- ja tuletkketarinditena on soovitav kasutada tispuitu vi liimitud massiivpuidust detaile. Tuletkketarindites paiknevates puitdetailides ei tohi olla lbivaid pragusid, mis muudavad tarindi ebatihedaks tule ja suitsu leviku suhtes.

Puittarindite ttlemine (immutamine) tuldtkestavate ainega vib tsta tarindi tulepsivusaeg vi tstab tarindi pinnakihi tuletundlikkuse klassi.



Plevast materjalist korruseid ja pninguruumi lbivad ventilatsioonikanalid (mis vanades hoonetes on tihti tehtud puidust) asendatakse ldjuhul mitteplevast materjalist kanalitega vi erandjuhul isoleeritakse need tulepsiva soojaisolatsiooniga ja hermetiseeritakse.



Vanaaegsetele puitustele (mida tihti soovitakse silitada

sisekujundusliku elemendina) on vimalik maksimaalselt

tagada tulepsivus Ei15 (kohaldamisel kasutatakse

tulekaitsevrv, paisuvad tihendid, suitsutihendid...).

Uute tuletkkeuste (-akende) tulepsivus tendatakse

vastavuasertifikaadiga vi vastavusdeklaratsiooniga,

ebastandartsetele toodetele koosklastamise andmine on

sertifitseerimise asutuste pdevuses. (nt. Inspekta Eesti O).



Kui vanas hoones vahelagi ei ole nutava tulepsivusega ja vahelae alumisele kljele ei ole vimalik tiendavat kaitsekihti lisada (niteks laemaalingu vi arhitektuursete sisekujundus-elementide tttu), kaalutletakse kompensatsiooni phimtte rakendamist alljrgnevalt:

- automaatse tulekustutusseadme kasutamist ruumis, kus see tavaliselt normi nuete jrgi ei oleks nutav;

- ruumi plemiskoormuse piiramist: niteks kogunemisruumis, kus tavaline arvutuslik plemiskoormus on 600-1200 MJ/m2 tagada, et plemiskoormus oleks alla 600 MJ/m2 (mitteplev mbel jm.)


Tuletkkesektsioonid

Ehitiste remontimisel ja uuendamisel moodustatakse tuletkkesektsioonid vastavalt VV mruse nr 315 nuetele.

Mitmekorruselises hoones on loogiline tuletkkesektsioonide moodustamine korruste eraldamise phimttel. Juhul, kui korruste jrgi sektsioonide moodustamine on raskendatud vi antud olukorras sobimatu, vib moodustada korruseid lbivaid sektsioone. Sel juhul on soovitav ehitada viksema pinnaga tuletkkesektsioone, kui korruste kaupa sektsioonide moodustamisel on lubatud.


Tuletkkesektsioonid

Remonttde ajaks on samaaegselt kasutatavad ruumid soovitav eraldada remonditavatest ruumidest ajutise tuletkketarindiga, mille tulepsivus on vhemalt EI60.



28.68

15.54 15.54 15.54

28.745 28.745

18.33 18.3318.33 18.26

25.26 25.26

21.521.50

28.68

TEATRINUKKUDE MUUSEUM


302

301

303

304

305

306

307

309

310311

312313

314

315

316

TEATRINUKKUDE MUUSEUM

Standtarsed mtmed


TTK-te klassifikatsioon


Evakuatsiooni tagamine - Phinuded

Phinuded ohutu evakuatsiooni tagamiseks on jrgmised:

- ehitises peab olema piisavalt nuetekohaseid avaraid ja liikumiseks ohutuid evakuatsiooniteid;

- hoone iga korruse tasandilt, sealhulgas hoonetes, kus kaks vi enam korrust on avahendusega ja kus alaliselt viibib vi ttab inimesi, peab olema vhemalt kaks teineteisest sltumatult paigutatud evakuatsiooniteed vi -psu;

- vljumistee pikkus peab vastama VV mruse nr.315 nuetele;

- evakuatsioonitee minimaalne laius, olenevalt evakueeritavate inimeste arvust, peab vastama VV mruse nr 315 nuetele


Evakuatsiooni tagamine - Probleemid Sajandivanused hooned (misahooned, vanalinna hooned jm) valdavas osas ei vasta kaasaegsetele nuetele peamiselt just vljapsude ja evakuatsiooniteede osas:

nende arv ja mtmed on ebapiisavad, konstruktsioon plevast materjalist;

vljumisteed liiga pikad ning tihti knulised ja sopilised;

vljapsud raskelt leitavad

lahtised puutrepid tulepsivas hoones;

puitpaneelidest seinakate evakuatsiooniteel;

arhitektuurne plaanilahendus, mida soovitakse silitada muutmata kujul;

hoone fassaadilahendus, millele ei sobi lisatrepikoda juurde ehitada jne.


Soovitused evakuatsiooniteede nuetele kohandamise osas

- rajada nuetekohased trepikojad, kusjuures vib lubada ka

hekigulisi treppe. Sel juhul saab vajadusel silitada ka

lahtiseid puittreppe, mis siiski ei sobi evakuatsioonitrepiks;

- evakuatsiooniteel olevates trepikodades ja koridorides

paigaldada turvavalgustus;

- vljumistee thistada tuleohutusmrkidega;



- suitsutrje

- automaatne tulekustutusseade

- tulekahjust teavitamise ja korraldamise ssteem



- kompenseerida ehituslikku laadi puudujgid automaatse

tulekustutusseadme paigaldamisega hoonetes vi ruumides,

kus see VV mruse nr 315 kohaselt tavaolukorras pole

nutav;

- rajada hoonesse automaatne

tulekahjusignalisatsioonissteem;

- rajada viksema pindalaga tuletkkesektsioonid.


Pinnakihid. Pranda- ja katusekatted

Tule sttimisele ja tule levikule omavad otsustavat mju ruumi seinte ja lagede pinnakihid ning prandakate. Isikuohutuse seisukohalt olulistes ruumides vi hooneosades (nagu niteks trepikodades, evakuatsiooniteedel) on soovitav kasutada ohutuid pinnakihte, niteks klass A1 vi A2s1,d0 vi erandjuhul Bs1,d0.


Pinnakihid. Pranda- ja katusekatted

Kui siseviimistluses kasutatakse tekstiilmaterjale, peavad need

olema tehaseliselt sttimisohu vastu tdeldud ja omama

vastavat sertifikaati.

Kui vahelagi on ette nhtud tuletkketarindina ja vahelae tarindis on plevat isolatsioonimaterjali, tuleb see isolatsioon asendada mittepleva isolatsiooni vastu.


Pinnakihi tuletundlikkusklassi vhendamise vimlused Pinnakihi tuletundlikkusele vib teha mndusi (kui ta pole evakuatsiooniteedel) vrreldes VV mruse nr 315 nuetega, kui ks alljrgnevatest tingimustest on tidetud:

ruum on vike ja selles ttavate vi viibivate inimeste arv on kuni 5;

tulekahju sttimise ja tule levimise oht ruumis on phjendatult viksem tavalisest;

evakueerimistingimused ruumist on eriti head (otsevljaps, vljumistee on piirpikkusest tunduvalt lhem);

ruumis on automaatne tulekustutusseade.


Tuletrje- ja pstevahendite juurdeps hoonetele

kigile tulekustutus- ja pstemeeskonna sisenemisteedele;

nelja- ja enamakorruseliste hoonete puhul lisaks ka iga

hdavljapsuna kasutatava akna vi rdu juurde;

samuti ka piisavalt lhedale territooriumil asuvatele

veevtukohtadele.



A klassi veevrgi toitesisend

Tuletrje- ja pstevahendite juurdeps hoonetele

Juurdesidutee peab ldjuhul asuma nelja- vi

enamakorruselise hoone seinast 5 - 8 m kaugusel.

Hoone ja tee vahele ei tohi paigutada elektrihuliine,

krghaljastust ega piirdetara, mis viksid takistada

tuletrjevahendite td.


Tulekustutus- ja pstetde tagamine

Igasse pningu tuletkkesektsiooni peab olema sisseps nii

trepikojast (vi hepereelamus ka esikust) ukse vi luugi

kaudu kui ka katuselt luugi kaudu. Katuseluugi asemel vib

psuna kasutada ka katuseaknaid vi suitsueemaldusluuke,

kui nende kasutamine on ohutu.

Kui pningu sisekrgus on vhemalt 600 mm, peab olema

vimalus sinna suunata kustutusjuga tulekindla ukse vi luugi

kaudu vhemalt hest trepikojast iga tuletkkesektsiooni

kohta.



Hoonetes krgusega 8,5 m ja enam tuleb ette nha ps katusele kas vahetult trepikojast vi lbi pningu vi vlise tuletrjeredeli abil. Pninguga hoonetel tuleb ette nha ks ps katusele hoone pikkuse iga 100 m kohta.

Lame katusega hoone puhul tuleb rajada ks ps katusele katuse pindala iga 1000 m2 kohta.



Tulekustutus- ja pstemeeskonna turvalisuse tagamiseks tuleb ldjuhul katusele rajada ksipuuga vi turvav kinnitusrpaga varustatud hendusteed ja -redelid.

hendusteed ja -redelid paigaldatakse katusele psust kuni vajaliku seadme vi tarindini.



Kui teenindatavad seadmed puuduvad, rajatakse ainult tarindid turvav kinnitamiseks hoonetele, mille karniisi (rsta) laserva krgus maapinnast on 7 m vi enam ning katuse kalle on le 12%, samuti kigil hoonetel karniisi krgusega le 10 m.

Kui turvav kinnitusrpaga varustatud hendusteed vi redelid puuduvad, tuleb rajada 600 mm krgune rstabarjr.


Tulekustutus- ja pstemeeskonna juurdepsud Seoses ehitiste remondi ja uuendamisega tuleb teha

tuletrjevahendite juurdeps hoonetele ja siseuedesse vastavuses VV mruse nr.315 stetega. Selles osas nuete kohaldamine vi mnduste tegemine vib toimuda ainult kohaliku psteasutuse loal.

Tulekustutus- ja pstemeeskonna sisenemistee keldrikorrusele (-korrustele) tuleb ette nha nii, et keldrikorrusele pseks maapinna tasandilt, lbimata lakorruste trepikoda. Pstjate sisenemistee mtmete ja liikumisklblikkuse suhtes kehtivad kik evakuatsioonitee nuded.


ldplaneering

Tule leviku tkestamiseks rajatakse hoonete vahele tuleohutuskuja (8 m) vastavalt VV mruse nr 315 nuetele.

Kui tuleohutuskuja ei ole nuetekohane, tuleb hoonete vahele (neist krgema ja laiema hoone vlispiirdena) ehitada tulemr.

Koosklastatult kohaliku psteasutusega vib he kinnistu piires asendada tulemri tuletkkeseinaga tingimusel, kui sellega ei kaasne naaberhoonetele tule leviku ohu suurenemine.


Tnan

Vassil Hartuk tel: 6747292

mobiil: 5012271 email: [email protected]


Documents

Praktilised lahendused muinsuskaitseobjektidel