75 aastat rahvast valgustamas

Saku raamatukogu

1932- 2007

Saku 2008

Saateks

Kalju-Olev Veskimägi, suur raamatukogu guru, on öelnud: „Raamatukogu teenib kahte jumalat. Üks on peajumal Zeus, kelle paljude ülesannete hulgas on ka igasugust kogumist ja rohkendamist kaitsta, teine on tarkusejumalanna Athena, kes võtab mõnikord öökulli kuju. Kuigi 20. sajandil hakkas kogu maailmas tarkuse taganõudmine raamatukogu kaudu pisitasa asenduma ajaviite otsimisega (selle jaoks kreeklastel- roomlastel jumalat ei olnudki), ei muuda see põhiülesannete vasturääkivust: kas koguda ja säilitada või kogutut kättesaadavaks teha”. Ei ole juhus, et esimesed raamatukogud tekkisid koolide ja seltside juurde. Õpetus nõudis ka kinnitust. Raamatukogu ajalugu on suurel määral kohaliku hariduse- ja kultuuri- ajalugu. Raamatukogu ajalugu ei saa kirjutada poliitikasse põikamata, kuigi raamatukogu hoidjad ei ole erilised poliitilised figuurid, rohkem ikka teadmiste levitajad. Poliitika ise tuleb raamatukogusse sisse, küsimata, kas ta on oodatud või mitte. Poliitiline olukord maailmas, riigis, kohalikul tasandil, mängib raamatukogu arengus tänapäeval tohutut rolli. On igal ajal mänginud. Eestikeelse kirjandusega raamatukogud algasid rahvaraamatukogudest. Raamatukapp klassinurgas, milles paarsada õhukest raamatut, neid korrastamas ja lugejatele välja andmas kooliõpetaja- rahvavalgustaja, selline oli rahvaraamatukogu algus Eestis ja ka Sakus. Kooliõpetaja Martin Ludvig, eestistatud nimega Loonde, võttis südameasjaks luua Sakku Heategeva Seltsi raamatukogu. Seltsi poolt olid ruumid, ka raamatuid aitas selts muretseda, palka tõsi küll ei makstud, kuid rahvavalgustajad on ennegi töötanud palgata.

Saku raamatukogu kroonika (ajaloo) koostamisel on koostaja pööranud suurt tähelepanu poliitilisele olukorrale riigis ja isegi maailmas. Miks? Aga sellepärast, et raamatukogu töö on olnud ja on praegugi olulises sõltuvuses poliitilisest olukorrast. Nõukogude ajal kasutasid ideoloogid raamatukogu osavalt ära kommunistlike ideede propageerimiseks. Näitlik agitatsioon, loosungid, võttis lugejat juba uksel vastu. Nn. kohustuseks oli anda külastajale kaasa mõni NLKP kongressi materjale tutvustav teavik, suurte juhtide Lenini, Stalini, Breznevi jt. teoseid. Tutvustada NLKP ajalugu. Võim tahtis raamatut kontrollida raamatukogu kaudu, lubades sellesse kirjandust, mida pidas vajalikuks. Siit tulidki keelatud raamatute nimekirjad ja raamatute hävitamised. Õnneks jätkus Saku raamatukoguhoidjatel kainet mõistust raamatuid mitte hävitada, need kas peideti ära või viisid lugejad oma kodudesse varjule. Nii on raamatukogus säilinud mitmed raamatud raamatukogu algusaegadest peale.

Aastate jooksul on Saku raamatukogus töötanud palju inimesi, kes vähemal või suuremal määral on raamatukogutöö kõrvalt korraldanud kultuuriüritusi. Tutvustanud teiste maade kultuurisaavutusi. Osalenud Saku valla ja külanõukogu töödes ja tegemistes. Need töötajad on salvestanud Saku asula ajaloolise mälu oma mälestustesse.

Raamatukogu kroonika koostamisel olid suureks abiks Saku ajaloouurija Heino Kärblase poolt koostatud Saku ajaloo raamatud. Õnneks on säilinud raamatukogu arhiiv algusaastatest alates, hõlmates isegi sõja- aastaid. Raamatukogude statistilised aruanded on alati olnud korrektsed ja kroonika koostamisel vajalikud. Kroonikat aitasid koostada raamatukoguhoidja Pille Mägi, kes uuris raamatukogu varasemat ajalugu ja kõik raamatukogu endised töötajad, kes jätsid endast maha jälje. Aruannete ja tööplaanide näol.

Kroonika I osa annab ülevaate raamatukogu ajaloost 75 aasta jooksul. Koostatavas II osas on töötajate mälestuste kõrval ka rohke pildimaterjal raamatukogu tegevustest. „Kahte kappi on ühetassa majas tarvis: leivakappi ja ramatokappi….Igas majas peaks ramatokappi, igas koggo majas laenoramatokoggo olema.. Teadmine on väggi, tuggevus ja se tulleb luggemisest” kirjutas Johann Voldemar Jannsen 1870 aastal. Ja nii ta on. Helle Pärlin koostaja

Saku Vallaraamatukogu kroonika

Sissejuhatus. Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline taust Eestis.

Kolmekümnendad aastad.

Suure Kriisi aastad (1930- 34) algasid rahulolematuse järk-järgulise kasvuga ning lõppesid põhiseaduse muutmisega, mis lõi eeldused üleminekuks parlamentaarselt demokraatialt autoritaarsele režiimile. Suur Kriis koosnes kolmest üksteisega läbipõimunud osast - majanduskriisist, sisepoliitilisest ja põhiseaduslikust kriisist.

Novembris aastal 1929 Ameerika Ühendriike vapustanud börsikrahhist alguse saanud majanduskriis levis kiiresti üle kogu maailma, ning 1930. aasta teisel poolel sisenes ka Eesti majandus kriisifaasi. Kulminatsioon saabus 1933. aastal. Esmajoones tabas kriis põllumajandust, toiduainete hinnad langesid maailmaturul väga kiiresti. Tööstustoodangu koguväärtus vähenes 20%võrra. Riigi maksebilanss muutus negatiivseks ja tekkis tõsiseid raskusi riigieelarve täitumisega. 1932.a. riigieelarvesse planeeriti tulusid 83 miljoni ulatuses, laekus aga vaid 66 miljonit. Kriisi tagajärjel tõusis plahvatuslikult töötute arv- 1932. aastaks 32 000-ni. Enneolematu tööpuudus ähvardas sotsiaalsete vapustustega, seda enam, et illegaalne kommunistlik liikumine püüdis allutada töötuid oma kontrollile. Kriisi aidanuks ületada krooni devalveerimine, kuid see samm jäi õigeaegselt astumata.

1934. aasta alguseks oli Suure Kriisi haripunkt siiski ületatud. Krooni devalveerimine oli loonud eeldused majanduskriisist väljumiseks, rahvahääletusel vastuvõetud põhiseadus lõpetas kauakestvad vaidlused põhiseaduse muutmise ja riigipea ajalikkuse ümber, eelseisvad valimised lubasid loota ka sisepoliitiliste meeleolude rahunemisele. J. Tõnissoni valitsus astus tagasi ja moodustati üleminekuvalitsus eesotsas K. Pätsiga.

Vaikiv ajastu. 1934.a. sügisel alustasid K. Päts ja J. Laidoner oma võimu kindlustamist. 1935.a. kevadel keelustati poliitilised erakonnad. Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid, pandi kehtima tsensuur ja loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles nn. rahvusterviklikkuse õhutamisega. Organiseeriti mitmesuguseid kampaaniaid nagu võõrapäraste nimede eestistamist, kodukaunistamist, rahvuslippude soetamist. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade: ametiühinguliikumise, noorsooorganisatsioonide, kohalike omavalitsuste üle. 1935.a. lõpuks oli demokraatlik kord Eesti Vabariigis asendunud autoritaarse diktatuuriga.

1934.a. algas majanduselus kiire areng. Peagi saavutati ja ületati kriisieelne tase. Erilise arengu tegi läbi tööstus. Eesti oli muutumas agraarmaast arenenud tööstusriigiks. Arenesid põllumajandus ja väliskaubandus. Suuremateks väliskaubanduspartneriteks olid Suurbritannia ja Saksamaa. Väljaveos domineerisid põllumajandussaadused (või, peekon, munad), neile järgnesid metsamaterjal, tekstiil, paber, põlevkiviõlid.

1930. aastate lõpuks likvideeriti tööpuudus, kasvas inimeste sissetulek ja vähenes elukallidus. Eesti elatustase ületas mitme Lõuna- ja Idaeuroopa riikide taset. Eesti oli täielikult integreerunud Euroopa majandusruumi ning jätkas oma võimalustele vastavat suhteliselt kiiretempolist arengut.

Kultuuripoliitika. Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel seisva rahvuskultuuri väljaarendamine. Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu osaliseks.

Kultuurkapital, mis oli loodud juba 1925.a. kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laienemine. Kiiresti arenes rahvakultuur.

Hariduselu. Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte. Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. Aastail 1920-1934 oli koolisüsteem kaheastmeline - 6-klassilisele algkoolile järgnes 5-klassiline gümnaasium. Algharidus oli maksuvaba ja kohustuslik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline. Mõlemad kooliastmed olid emakeelsed, sellega kindlustati ka vähemusrahvustele omakeelne haridus.

1934/1937.a. koolireform andis keskhariduse 9 aastaga ja gümnaasium jäi eelkõige tulevaste üliõpilaskandidaatide ettevalmistamiseks. Suurt rõhku pandi kutseharidusele. Alus eestikeelsele kõrgharidusele pandi ajal kui kestis veel Vabadussõda. 1. dets. 1919.a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid rektorid Heinrich Koppel ja Johan Kõpp. Tehnilist kõrgharidust pakkus Tallinna Tehnikumist 1938.a. välja kasvanud Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgemat kunstialast ettevalmistust võis omandada eraõppeasutusena töötavas Tartu Kõrgemas Kunstikoolis „Pallas” ja 1938.a. loodud Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Muusikat sai õppida Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, mis oli eraõppeasutus ja Tallinna Konservatooriumis. 1938.a. avati konservatooriumi juures Riiklik Lavakunstikool.

1938.a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadusele. Eesti Vabariigis tegutsenud teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. Eesti teaduselu küpsuse tõendina ilmus aastail 1932-1937 8-köiteline Eesti Entsüklopeedia.

Kirjandus. 1930. aastatel leidis aset suur murrang kirjanduses. Suhteliselt tagasihoidliku väärtusega olustikuline realism läks üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Esikohal muidugi A. H. Tammsaare, kelle kõrvale kerkis Karl Ristikivi. Suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Seda viljelesid vanameistrid Karl-August Hindrey ja Mait Metsanurk, samuti ka uustulnukad August Mälk ja Enn Kippel. Luules kerkis Siurulaste kõrvale „ Arbujate” ühendus: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro.

Kujutav kunst. Selles loomevallas valitses väga kirju pilt. Esinesid nii impressionism ja ekspressionism kui ka mõnevõrra äärmuslikud kubism ja konstruktivism. Eesti kunsti vanameistritest jätkasid tegutsemist Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Konrad Mägi, noorematest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jensen, Ado Vabbe. Skulptoritest Jaan Koort, Amandus Adamson, Anton Starkopf ja Voldemar Mellik. 30-ndatel aastatel lisandusid kunstiellu Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra, Eduard Viiralt. Uue kunstivooluna kinnitas kanda uusrealism.

Muusikaelu. Areng jätkus kiires tempos. Muusikaelu edendamiseks kutsuti ellu mitmeid seltse, millest osavõturohkemaks kujunes 1921. aastal loodud Eesti Lauljate Liit. Säilis ja tugevnes kohalike laulupidude traditsioon, neid peeti iga viie aasta järel. 1938. aasta üldlaulupidu, millega tähistati Eesti vabariigi 20. aastapäeva, kujunes eriti võimsaks: sellel osales 569 koori 17 500 esinejaga, kuulajaid oli 150 000.

Tegevust jätkasid juba tuntud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar, Peeter Süda. Lisaks tuli kõrgkoolidest palju noori ja andekaid heliloojaid nagu Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Verner Nerep, Riho Päts, Enn Võrk. Ajaviitemuusika vallas tegid juba ilma Artur Rinne ja Raimond Valgre

Teatrikunst. Eesti teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, Tartu „Vanemuine” kiratses. Eriti silmapaistva edu saavutas „Estonia”, kus hakati mängima ka oopereid ja ballette. Kandvamad lavajõud olid Paul ja Netty Pinna, Hugo Laur, Erna Vilmer, Ants Lauter. Draamateater pööras erilist tähelepanu algupärandite lavastamisele. Tuntud näitlejatest

tegutses seal Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre. Väikelinnades, külades ja alevites tekkis hulk näitetruppe, kes ei põlanud ka kõige nõudlikuma repertuaari väljatoomist, seda muidugi asjaarmastajate tasemel. Ometi pakkusid need näiteseltskonnad kohalikus kultuuris meeldivaid elamusi ja elevust. Näiteõhtud tõid kohale tohutu hulga publikut ja loomulikult ei puudunud peale etendust ka tants ja mängud. Taoliste isetegevuslaste abistajateks oli Eesti Haridusliit, mis saatis kohtadele oma instruktoreid ja dekoraatoreid, laenutas rekvisiite ja andis välja näitekirjandust.

Kehakultuur ja sport. Kõiki Eesti spordi erialaliitusid ühendas Eesti Spordi Keskliit. Tuntumateks klubideks kujunesid Tallinnas „Kalev” ja „Sport” ning Tartu Akadeemiline Spordi Klubi. 1940.a. kasvas spordiseltside liikumine 15 000 liikmeni. 1934.a. ja 1939.a. korraldati suured spordipeod Eesti Spordi Mängud. Alates 1920.a. võtsid eesti sportlased osa

olümpiamängudest. Suuremat edu saavutati maadluses ja tõstmises. Erilise populaarsuse pälvis Kristjan Palusalu, kes 1936.a. Berliini mängudel võitis kuldmedali klassikalises maadluses kui ka vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. Alles 1930-ndate aastate lõpus hakati tähelepanu pöörama kergejõustikule, korvpallile, tennisele, malele ja laskmisele. Males jõudis tippu Paul Keres. Laskespordis saavutas Eesti meeskond esikoha 1937.a. Helsingi olümpiamängudel ja kordas sama saavutust kaks aastat hiljem Luzernis. Rohkesti korraldati maavõistlusi, peamiselt lähinaabrite Läti, Soome, Leeduga, kuid ei puudunud ka eksootilised maad. Türgiga kohtuti jalgpallis. Jalgpall oligi raskejõustiku kõrval populaarsemaks spordialaks. Jalgpalliplats oli peaaegu igas alevis ja küladeski toksisid poisid igal vabal hetkel vutti.

Saku vallas hakati laulu ja muusikaga tegelema juba möödunud sajandil. Eestvedajateks kohalikud kooliõpetajad. Laulu-, muusika- ja näitemänguseltsid loodi Eesti Vabariigi iseseisvusaastatel nii Kajamaal, Kiisal kui Sakus. Eriti vilgas oli muusikaelu. Laulukoorid olid suuremates keskustes, aga ka külades. Näiteks Üksnurmes harjutas pidevalt laulukoor, kuhu tulid lauljad isegi Jälgimäelt. Väga populaarsed olid Üksnurme vanapoisteõhtud. Saku Kodumajanduskooli naiskoori esinemised said alati kiitva hinnangu. Ülimalt kuulus oli aga Kiisa näiteseltskond, kes ei löönud kartma ka kõige nõudlikemate teatritükkide ees. Saku on kuulus olnud ka puhkpillimuusika harrastuse poolest. Juba 1895.a. tegutses Saku Õlletehase juures pritsimeeste töölisorkester. Pillid orkestrile oli ostnud ja orkestrijuhi palga maksis tehas. Ka pillimeeste riideid aitas tehas muretseda. Orkester oli väga populaarne. Mängimas käidi nii laulupidudel, muusikaõhtutel kui ka tantsuõhtutel.

1931.aastal asutati Saku rahvamaja. Töötas ta väga kitsastes oludes, kasutades Saku algkooli ruume Kajamaal. Rahvamajal puudus ka klaver. Hea oli, et sai kasutada laulu- ja muusikaseltsi klaverit. Esimeseks rahvamaja juhatajaks oli Heinrich Soodla.

1931.aastal alustas tegevust Saku Heategev Selts Saku asulas. Seltsi ülesandeks oli tutvustada Eesti vabariigi kultuurisaavutusi rahvale, organiseerida meelelahutust asula elanikele. Selts töötas üüritud ruumides Viimsi abimetsaülema majas Saku raudteejaama juures. Seltsi esimeseks juhatajaks oli Marie Ludvig. Selts tegeles kõikvõimalike asjadega: kodukultuuri ja käsitöö, kodukaunistamise, näitemängu, muusika ja lauluga. Ühel hetkel otsustati luua seltsi juurde ka raamatukogu. Algul oma liikmete kultuuriliseks harimiseks, hiljem kogu aleviku tarvis. 23. septembril 1932. aastal asutati Saku Heategeva Seltsi eraraamatukogu. Raamatukogu arvestati juba 1932.a. lõpus avalike raamatukogude võrku. Teadaolevalt oli see esimene avalik raamatukogu Saku alevikus ja on praeguse Saku Vallaraamatukogu eellane.

Kuid enne seda oli vallas raamatukogu juba olemas. Kui moodustati Kajamaal Saku vallakool, loodi sinna juurde ka raamatukogu. Nii oli 1911. aastal seal 10 õpikut kogumaksumusega 1. 75 rubla. Ja see oligi kogu raamatukogu vara. Kuigi ametlikult oli

püstitatud nõue, et iga õpilase kohta peaks raamatukogus olema vähemalt 20 raamatut, ei suutnud enamik koole, nende hulgas ka Saku vallakool, seda nõuet täita. 1911. aastal tuli Harjumaal ühe õpilase kohta vaid 1,6 raamatut, Sakus 0, 5. 1908. aastal mainitakse ka Saku õlletehase raamatukogu, puuduvad aga arvud raamatute hulga ja laenutuste kohta. Ehk peetakse selleks mõisaomaniku suurt ja väärtuslikku raamatukogu, mis asus Saku mõisas ja oli kaunis kuulus, kuid kohalikele kättesaamatu.

Kaua aega ei olnud vallas avalikku raamatukogu. 2. juunil 1929. aastal kirjutab „Päevaleht”: „Saku vallas puudub ikka veel avalik raamatukogu, kuigi seadus näeb ette selle ellu kutsuda”. Samas märgiti ka, et koolivalitsus kavatseb surveabinõud kasutusele võtta. Kriitiline märkus ajaleheveergudel aitas ja 1929. aastal hakkas tööle Saku avalik raamatukogu, asutamisaastal oli raamatukogus raamatuid 200. Raamatukogu asus Kajamaal valla-, kohtu- ja koolimajas. Esimeseks raamatukogu juhatajaks oli algkooliõpetaja Johannes Künnap. Hiljem Johannes Herman ja seejärel pikka aega Elfride Mitt. 7. detsembril 1936. aastal tegi E. Mitt Saku vallavalitsusele kirjaliku ettepaneku moodustada Kiisa jaama juurde haruraamatukogu, et võimaldada ka Kiisa rahval raamatuid lugeda. Üheks põhjuseks oli, et vallamajas asuv raamatukogu oli 7.kilomeetri kaugusel. Haruraamatukogu eest vastutavaks jäi Johannes Reinutoa. Vallavalitsus arutas nimetatud küsimust 30. dets. 1936.a. istungil ja leidis, et haruraamatukogu asutamine Kiisale on vajalik ja pöördus Maavalitsuse poole palvega asutada Kiisale avaliku raamatukogu osakonna. Kuna avalike raamatukogude ülalpidajaks oli vallavalitsus, siis kooskõlastatult maavalitsusega eraldati igal aastal natuke raha raamatute muretsemiseks. Näiteks 1934/1935.aaastal eraldati Saku raamatukogule 10 krooni ja Saku Heategeva Seltsi raamatukogule 30 krooni.1937/1938.a. olid toetused aga 38 ja 10 krooni. 1939/1940.a. olid summad 36,08 ja 10,70 krooni. Lisaks rahalisele toetusele sai kumbki raamatukogu toetusena ajakirjad „Varamu” (hind 13 krooni), „Looming” (10 krooni), „Raamatukogu”, (1,5 krooni), „Eesti Noorus” ( 2,5 krooni) ja raamatu „Muistsed Eesti linnused”.

Koolivalitsus kontrollis aegajalt raamatukogude tegevust. Üks selline kontrollimine toimus 17.juunil 1936.a. Saku avalikku raamatukogu ( Kajamaal) kontrollides selgus, et Sakus loetaks raamatuid vähe. Viimase 4 aasta jooksul oli lugejate arv langenud 55-lt 19-le ja laenutuste arv 423-lt 71-le.

Kui Harjumaal iga raamat leidis kasutamist 2-4 korda aastas, siis Sakus vaid 0,25 korda. Juhiti tähelepanu ka sellele, et Sakus ei loeta üldse praktilise kallakuga ja teaduslikke raamatuid. Saku avalik raamatukogu ja vallavalitsus vastasid selle peale, et koolis puudub VI klass, kes oleksid peamised lugejad. Raamatud on ebasobivad ja ei leia kasutamist. Enamloetavad olid aga Mats Mõtslase „Mu kodu” ja „Liblika lend”, Eduard Vilde „Kui Anija mehed Tallinnas käisid” ja August Jakobsoni „Vaeste patuste alev”.

Pärast seda kui 1939.a. toimus Eestis valdade reform ja moodustati Tõdva vald, kinnitati ka Tõdva valla avalike raamatukogude võrk. Sinna kuulusid:

1. Kurna raamatukogu asukohaga Tõdva vallamajas. Osakonnad Lehmja ja Sausti koolimajas. Ülalpidajaks Tõdva vallavalitsus

2. Nabala raamatukogu asukohaga Nabala koolimajas. Ülalpidajaks Tõdva vallavalitsus.

3. Saku raamatukogu asukohaga Saku koolimajas Kajamaal. Osakond Kiisal Reinutoa talus. Ülalpidajaks Tõdva vallavalitsus.

4. Saku Heategeva Seltsi raamatukogu asukohaga Sakus raudteejaama juures, seltsi ruumides. Ülalpidajaks Saku Heategev Selts.

Seega oli 1. aprillil 1939. aastal Tõdva vallas 4 raamatukogu. Kõigis kokku 2648 raamatut. Iga 100 elaniku kohta tuli keskmiselt 82 raamatut. Lugejaid oli 399 ja lugejad moodustasid elanikest 11,9%, laenutusi oli 2706, seega 6,8 laenutust ühe lugeja kohta.

I osa

Saku Heategeva Seltsi Avalik Eraraamatukogu. 1932- 1940.a. Saku Heategeva Seltsi Avalik Eraraamatukogu asutati 23. septembril 1932. aastal.

Raamatukogu asus Sakus, Saku Tehase Erakooli ruumides, teisel korrusel. Raamatukogu kasutada oli üks tuba, raamatute jaoks üks kinnine kapp. Samas ruumis tegutses ka Saku Heategev Selts. Kodukorrast võib lugeda, et raamatukogu oli avatud 2 korda nädalas: pühapäeval 14.00- 15.00 ja kolmapäeval 17.00- 19.00. Raamatukogu võisid kasutada isikud, kes elasid Sakust mitte kaugemal kui seitse kilomeetrit. Seltsi liikmetele oli raamatukogu kasutamine tasuta, teised pidid maksma laenutustasu 60 senti aastas. Raamat laenutati kaheks nädalaks ja korraga võis võtta 1- 2 raamatut. Raamatukogu lugejatelt, kes elasid laenutuspiirkonnas lühemat aega ja keda ei tuntud, nõudis juhataja tagatisraha 2 krooni, mille lugeja sai tagasi raamatute tagastamisel. Kui lugeja ei toonud raamatuid õigeaegselt tagasi, saadeti talle meeldetuletus, mille postikulud tasus võlglane, samuti võeti trahvi iga hilinenud raamatu eest 5 senti nädalas. Ka raamatu lõhkumise ja määrimise eest võeti trahvi.

Raamatukogu juhatajaks oli 31-aastane Martin Ludvig, kes oli keskharidusega õpetaja, tema abikaasa oli koolijuhataja Marie Ludvig. 1933. aasta. Tähtsamaks tööks sellel aastal oli raamatukogu dokumentatsiooni vormistamine ja

kinnitamine. Koostati Saku Heategeva Seltsi kodukord ja avaliku raamatukogu toimkonna kodukord, mis 20. jaan. 1933. aastal Harju Maavalitsuse haridusosakonna poolt kinnitati.

Esimese aasta tegevusest raamatukogus annab teavet 22. mail 1933. aastal koostatud ülevaate-aruanne. Sellest võib lugeda, et raamatukogus oli 51 raamatut, ajutiseks kasutamiseks olid seltsi liikmed toonud kodunt lisaks 115 raamatut. Seega oli laenutamiseks kokku 166 raamatut. Kahe aasta peale oli laenutusi 372, lugejaid 48, külastusi 285. Selle aasta loetavamad raamatud olid: R. Rohu „Minevik”, J. Londoni „Loitev koit”, M. Mõtslase „Kraavitajad”. Neid oli laenutatud üle 20 korra.

27. juulil 1933. aastal saadeti Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumi koolivalitsuse poolt teatis avalikele raamatukogudele, kus seisis: „Vabariigi valitsus, 31 märtsil 1933. aastal, otsustas võtta kirjastustelt laenukustutuse arvel raamatuid ja jaotada need avalikkude raamatukogude ja koolide vahel”. Selle otsuse alusel oli raamatukogul võimalus tasuta saada kirjandust raamatute kaanehinna järgi kuni 80 krooni ulatuses. Sama aasta juulis saadeti raamatukogule kiri Eesti Kirjanduse Seltsi poolt, kus teatati, et selts võtab enda peale raamatukogudele annetatavate raamatute laialesaatmise, soovi korral ka köitmise. 1934.aasta. Kõige suuremaks mureks oli rahapuudus, mis takistas uute raamatute muretsemist.

Kui raamatukogul olid kõik võimalused ammendatud uue kirjanduse hankimiseks, pöördus M. Ludvig Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumi koolivalitsuse ja Harjumaa koolivalitsuse poole palvega toetuse saamiseks 50 krooni ulatuses, kuid kumbki neist ei tulnud raamatukogule vastu. Pöörduti ka Saku Heategeva Seltsi juhatuse poole ja 1. aprillil 1934. aastal korraldas selts raamatute loterii-allegrii, kust saadi 27 krooni ja 49 senti puhaskasu raamatukogu

toetuseks. Summa oli väike, kuid abiks ikka. Raamatukogu tegevust kajastavas aruandes ei olnud palju üldisi muudatusi, vaid laenutuste ja külastuste osas oli tagasiminek, mis on ka arusaadav, sest uusi raamatuid oli aasta jooksul saadud ainult paarkümmend. Seltsi liikmed olid osa isiklikest raamatutest koju tagasi viinud. Põhjus oli lihtne, lugejad ei osanud laenuraamatut ilusasti hoida. Fondi suuruseks oli 168 raamatut, laenutusi 260, lugejaid 63, külastusi 151. 29. juunil 1934. aastal tuli juhatajale Saku Heategeva Seltsi kiri, kus teatati, et raamatukogule saadetakse tasuta 80 krooni eest raamatuid, kuid sellest oli vähe abi, sest raamatud olid kallid ja raamatukogu raamatuid köideti ka, mis omakorda lisandus hinnale.

Suuri jõupingutusi nõudis võlglastelt raamatute tagasinõudmine, mõnikord jõudis asi isegi konstaablini välja. 1934. aasta veebruaris viidi läbi kultuurinädal, kus tutvustati uusi raamatuid, oli raamatuloterii, kontsertosas esinesid seltsi liikmed. Mitmed jõukamad inimesed kinkisid raamatuid.

1935. aastal revideeriti raamatukogu esimest korda koolinõunik Johansoni poolt. Koolinõunik jäi raamatukogu tegevusega rahule. M. Ludvig sai isegi kiita. 1935. aasta. Raamatukogu juures avati lasteosakond. Fondis oli juba 368 raamatut, laenutusi 1240, lugejaid 107, külastusi 924. Raamatukogus avati lasteosakond, sest Saku algkoolil oma kogu puudus. Raamatute hankimine läks kergemaks, sest laste jaoks annetasid mitmed organisatsioonid ja eraisikud raamatuid ja raha hea meelega. Suur külastuste arv näitab, et inimesed käisid raamatukogus ka aega veetmas ja üritusi ette valmistamas. See aasta oli Eesti Vabariigis Raamatuaasta. Korraldati kaks raamatuaasta aktust, kaks raamatute loteriid ja üks piduõhtu. Üritused tõid raamatukogule rahalist kasu, mille eest osteti raamatuid. Võib öelda, et selleks ajaks oli raamatukogul kujunenud välja juba püsilugejate grupp, kes püüdis raamatukogu igati aidata, laenutades raamatuid, kui juhataja pidi Tallinnasse sõitma. Peoõhtutel aitasid nad korraldada loteriid ja müüsid pileteid, vahel kinkisid raamatukogule mõne hea raamatu. Seda juhtus küll harva, sest üks hea raamat maksis sama palju kui paar nahkkingi. 1936. aasta. Raamatukogu juhataja osales maakondlikul üritusel. Korraldati I Harjumaa Raamatukoguhoidjate päev, millest ka M. Ludvig osa võttis.

10. mail 1936. aastal esitas M. Ludvig aruande Saku Heategevale Seltsile raamatukogu tegevusest. Sellest selgus, et raamatukogu asukoht ei olnud muutunud. Kasutada oli üks ruum ja kaks kappi. Raamatukogu oli avatud kaks korda nädalas 2 tundi.

1936. aastal oli raamatuid 472, laenutusi 1858, lugejaid 113 ja külastusi 1412. Loetavamad raamatud olid: A. H. Tammsaare” Tõde ja õigus”, M. Mõtslase „Hilda Kõrevares” ja „Mõrane hing”. Raamatukogu tulud olid 69, 43 krooni. 1937. aasta. Raamatukogu koostöö kooliga oli hea, lapsed olid raamatukogus rõõmuks ja abiks. Osteti juurde mõnikümmend uut lasteraamatut. Nüüd oli raamatukogu avatud juba viiel päeval nädalas kella 14.00- 18-00. Peale tunde oli väikene ruum lapsi täis. Õpiti tuluõhtuks näitemängu ja loeti raamatuid üksteisele ette. Katkiseid raamatuid parandati ja isegi osteti köitmise aparaat, kuid tahes-tahtmata tuli mõni teos maha kanda. Iga mahakantud raamatu kohta tuli seltsi koosolekul aru anda. Näitarvud olid samad, mis eelmisel aastal. Tulu olid 70 krooni.

1938. aasta. Töölt lahkus Martin Ludvig, raamatukogu esimene juhataja.

Sakus toimus 11. ja 12. juunil X üleriigiline maanaiste suvepäev. Suvepäeva aukülalised olid saabunud Soomest, Rootsist, Lätist ja Leedust. Maanaisi austasid oma kohalolekuga kõrged riigitegelased: peaminister K. Eenpalu, põllutööminister A. Tupits, teedeminister N. Viitak, kohtuminister A. Assor, välisministri abikaasa pr. Selters ja maakondade maavanemad ja nende abikaasad. Kokku kogunes Saku parki üle 4000 inimese. Meeleolukat kontserti lossi esisel ja treppidel olid vaatama tulnud kõik Saku elanikud, isegi haiged lapsed olid tänu soojale ilmale kaasa võetud.

13. märtsil 1938. aastal pöördus raamatukogu juhataja Saku vallavalitsuse poole palvega toetuse saamiseks. Taotluses mainib M. Ludvig, et raamatukogu asub rahvarohkes kohas ja kasutamine on tihe. Raamatud on kallid ja suurem osa raamatutest on juba kasutajate poolt läbi loetud. Raamatute muretsemiseks oli korraldatud tuluõhtuid, loteriisid. Kohalikud olid annetanud raamatuid, kuid olukord ei olnud kiita. Vallavalitsus lubaski mõningat toetust, jättes siiski summa lahtiseks. 1938. aastal omandas M. Ludvig raamatukoguhoidja kutse II järgu. Samal aastal eestistas Martin Ludvig oma nime Loondeks. Esialgu kasutades küll ka nimeühendit Ludvig- Loonde.

Selle aasta tulud olid 51,48 krooni. Raamatuid oli 488, laenutusi 1035, lugejaid 92, külastusi 821. Nõutavamad raamatud olid: A. Gailiti „Toomas Nipernaadi”, O. Lutsu „Kevade” ja A. Mälgu „Läbi öö”.

13. juunil 1938. aastal esitas M. Ludvig lahkumisavalduse ning kui sellele ei reageeritud, esitas ta järgmise avalduse 28. juunil. Raamatukogu võttis juuni lõpus üle August Veldre. A. Veldre oli 52-aastane keskharidusega politseikonstaabel. Töötama hakkas ta M. Ludvigi jälgedes, laenutades korraga 2-3 raamatut ja võttes võlglastelt 5 senti lunaraha. Raamatukogu- tööd tegi ta oma põhitöö kõrvalt. Juhataja oli range ja kui võlglasel ei olnud lunaraha maksta, pani konstaabel võlglase soolaputkasse kinni. Küll siis sugulased ta sealt välja lunastasid.

1938. aasta oktoobrikuus toimus raamatunädal. Sellel puhul korraldati loterii-allegrii. Aktusele kutsuti kõnelema M. Isokanno. Trükikojast telliti kuulutused raamatunädala kohta.

Eesti Haridusliidust saadi seeria valguspilte „Kirja- ja raamatuajalugu”. Sellel aastal revideeris raamatukogu Saku Heategev Selts. Revisjoni aruandest selgub, et raamatud olid alles, hoitud ja puhtad, lugejate registreerimise vihik olemas ja lugejad sisse kantud. Raamatukogu rahalistest vahenditest oli ülevaade olemas ja need vastasid tegelikkusele. Raamatukogu juhataja tundis oma tööd ja oskas lugejatele raamatuid soovitada. Revisjon toimus Martin Ludvigi ametisoleku ajal. 1939. aasta. Tehti esimene lugejauuring. Aruandest selgub, et raamatukogus oli 764 raamatut, 95 lugejat. Lemmikraamatud olid K Hamsuni „Naised kaevul”, E. Õuna „Unustatud naised” ja A.Antsoni „Kirg”, liigilisest kirjandusest J. Pitka „Minu mälestused”. Osa raamatutest olid seltsi liikmete isiklikud raamatud. Liikmed olid need raamatukogusse lugeda toonud ja nõudsid, et neid hästi hoitakse. Hiljem viisid nad osa raamatuid koju tagasi. Kulud olid 205,84 krooni. Esmakordselt uuriti lugejate vanust. Kõige enam oli 24 – 29-aastaseid lugejaid kokku 24. Korraldati mitmeid huvitavaid ühisüritusi kooliga. Peoõhtutel esinesid seltsi liikmed. Eriti kaunilt laulis jaamaülema proua Põder. Käidi külas Kiisa laulu- ja mänguseltsil, kus lavastati igal aastal näitemänge ja operette. Kiisal valiti ka Kiisa Miss. Sakus niikaugele ei jõutud. Sakus tegutses mitu laulukoori, seltsi liikmed olid usinad lauljad. Proove tehti tihti ka raamatukogu ruumides. Vilgas kultuurielu kestis 1939. aasta hilissuveni- ajani, mil algas II Maailmasõda.

Neljakümnendad aastad. Baaside ajastu, sõja tallermaa ja nõukogude aja algus.

1939. aastal teravnes rahvusvaheline olukord kiiresti. Saksamaa hõivas Tšehhoslovakkia ja Meemelimaa ning alustas suhete pingestamist Poolaga. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa mittekallaletungi lepingu, mida hakati nimetama Molotov- Ribbentropi paktiks. Selle salajases lisaprotokollis jagati omavahel Poola, Läti, Soome, Eesti ja Bessaraabia. Hiljem ka Leedu. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga võimaluse alustada sõda Poola vastu. Baaside leping suruti Eestile Nõukogude Liidu poolt jõuga peale. Baasvägede suuruseks sai esialgu 25 000 meest. Oluliseks sündmuseks Eesti siseelus oli baltisakslaste lahkumine. 14. juunil 1940.aastal algas Nõukogude Liidu agressioon Eesti vastu. Tulistati alla Soome reisilennuk, merevägi blokeeris Eesti sadamad, baasides olevad väed seati lahinguvalmis. 17. juuni hommikul ületas Punaarmee Eesti riigipiiri. Okupatsioon oli teostunud. 21. juunil toimus riigipööre ja tehti teatavaks uue valitsuse koosseis. Peaministriks sai arstist luuletaja Johannes Vares- Barbarus. Hakati teostama kultuurirevolutsiooni. Kooliprogramme täiendati kohustuslike õppeainetega: marksism-leninism, NSV Liidu ajalugu, vene keel. Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine ja repressioonid endiste poliitikute, sõjaväelaste, tippintelligentsi ja majandusmeeste suhtes. 14. juunil 1941.a. küüditati enam kui 10 000 inimest, sealjuures ei esitatud kellelegi süüdistust ega langetatud kohtuotsust. Kuni 1945. aastani jäi Eesti sõja tallermaaks. 1944. aastal inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Viidi läbi sund- industraliseerimine, maareform ja kolhooside loomine. 1949. aasta märtsikuus toimus uus küüditamine. Eesti majanduselu allutati plaanimajandusele, jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele. Algas plaanitud võõrtööliste sissevool. Nõukogude okupatsioonile järgnenud muutused ja ümberkorraldused tabasid kõiki kultuurivaldkondi, eriti drastiliselt aga hariduselu. Algas bolševistlik õppe- ja kasvatustöö. Tuli kasvatada austust vene keele ja vene rahva vastu, halvustada lõppenud iseseisvusaega ja kirikut. Kasutusele tulid uued õpikud. Koolides organiseeriti oktoobrilaste, pioneeride ja kommunistlike noorte rühmi. Hakkasid ilmuma ajakirjad „Nõukogude Kool”, „Ateist”, „Noor Leninlane”. Tartu Ülikool nimetati ümber Tartu Riiklikuks Ülikooliks. Kirjastused ja trükikojad riigistati ja nimetati ümber. Varamu uueks nimeks sai Viisnurk. Uusi nõudeid esitati ka kunstnikele- kunst pidi saama võitlevaks, propagandistlikuks, marksistlikuks, päevakajaliseks. Repressioonid tabasid kunstnikke, kirjanikke, ajakirjanikke ja sportlasi. Likvideeriti kõik omariikluseaegsed kodanikuühendused nagu Kaitseliit, Haridusliit, Isamaaliit, üliõpilaskonvendid. Iseseisvusaega püüti ümber hinnata ka sellega, et asuti hävitama keelatud kirjanduse nimestikke kantud raamatuid ja maha lõhkuma Vabadussõja monumente. Ometi toimus 1947. aastal üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest ja nõukogude patriootlike laulude esitamisest kujunes see omanäoliseks rahvusliku varjundiga massiürituseks.

Viiekümnendad ja kuuekümnendad aastad. Eesti NSV kui näidisliiduvabariik. Eesti NSV poliitilisi olusid mõjutasid 1950. aastatel kaks olulist välissündmust: J. V. Stalini surm 1953.a. märtsis ja Ungari ülestõusu mahasurumine 1956. aastal. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn. sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonna liberaliseerimise peaaegu kõikides valdkondades. Ungari ülestõusu mahasurumine mattis Eestis maha viimased lootused Lääne abiga Nõukogude okupatsioonist vabaneda. Poliitiliste olude liberaliseerimine, metsavendluse hääbumine, kolhoosikorra edenemine, inimeste materiaalse olukorra mõningane paranemine, aga ka hirm küüditamise ja repressioonide ees pani aluse süsteemiga kohanemisele. See protsess süvenes veelgi 1960. aastatel. Üleliidulises plaanis muutus Eesti „näidisliiduvabariigiks”. Eesti NSV-d juhtis nendel aastatel (kokku 28. aastat) EKP KK

esimene sekretär Johannes Käbin. Käbin ajas kogu oma valitsemisajal mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne, arvestades aga ka Eesti „isikupäraste” oludega. Head kontaktid kujunesid tal N. Hruštšoviga, kes 1955. aasta juunis külastas mitteametlikult Eestit, viibides Tartus ja Tallinnas. Ta tutvus „Kaardiväelase” kolhoosiga ja Viisu sovhoosiga ning kohtus ENSV juhtivtöötajatega. J. Stalini surma järel alanud sisepoliitilise sulaaja üheks olulisemaks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine, „rehabiliteerimine” nii üleliidulisel kui ka kohalikul tasandil. See ülekohtu osaline heastamine oli loomulikult hiljaks jäänud. Suur osa küüditatud intelligentsist oli tapetud või surnud koonduslaagrites. 1959. aastaks pöördus Eesti NSV-sse tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu. Kuid tagasipöördumine ei tähendanud täielikku rehabiliteerimist, nad ei saanud tagasi oma vara ja paljudel ei lubatud oma kodukohta tagasi pöörduda. Vastupanuliikumises asendus metsavendlus põrandaaluste noorsoorühmade tegevusega. Üheks selliseks oli Eesti Rahvuslaste Liit, mille ridadesse kuulus ka Enn Tarto. J. Stalini ajal katkes igasugune side välismaailmaga. Ainsaks informatsiooniallikaks olid välisraadiojaamad. Esimeseks selliseks raadiojaamaks oli „Ameerika Hääl”. Aastatel 1953- 1958 anti eestikeelseid saateid edasi Münchenist. Raadiosaateid segati ja tihti oli kuuldavus väga halb. Ometi raadiojaamu kuulati ja saadi olulist informatsiooni. Pikkamisi hakkasid tekkima ka otsekontaktid muu maailmaga.. Eestis hakati tegelema moodsate teadusharudega: psühholoogia, sotsioloogia, küberneetika. Üksikud usaldusväärsed teadlased pääsesid rahvusvahelistele konverentsidele. Eestis leidsid kõlapinda ka 1960. aastate noorsooliikumine nn. hipiajastu ja moodsad kunstivoolud. Aknaks Euroopasse oli naaberriik Soome. Soome TV saated oli nähtavad Põhja- Eestis ja 1965. aastal avatud Tallinn- Helsingi laevaliin tõi Eestisse arvukalt välisturiste.

Nõukogulik kultuuripoliitika oli „sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku” kultuuri juurutamine. Seetõttu oli kogu vaimuelu sfäär kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all. See tähendas sund orienteeritust vene kultuurile. Eriti tugev oli see 1940.aastate lõpust kuni 1950. aastate keskpaigani. Nõukogude kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Nii toimus ulatuslik raamatukogude puhastamine kodanliku ühiskonna pärandist, mille käigus hävitati märkimisväärne osa iseseisvusaja perioodikast ja ilukirjandusest. Lisandus tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi allutama kogu vaimse sfääri valitseva režiimi kontrollile.

Teise Maailmasõja lõpuaastatel pagesid eesti intelligentsi paljud esindajad repressioonide kartuses Läände. Ligikaudsetel andmetel lahkus kodumaalt 120 kirjanikku ja kunstnikku, 40 ajakirjanikku, 120 teadlast, 500 arsti ja üle 500 inseneri ja tehniku. Nende poolt paguluses loodud vaimupärand on hämmastavalt rikkalik, eriti kirjandus, kuid sellest osasaamine ei olnud nõukogude ajal kodueestlastele võimalik. Kuna suur osa haritlaskonnast oli lahkunud või küüditatud, tekkis haritlaskonna uus põlvkond. Uue põlvkonna lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel. Nemad täitsid sõja ja vägivallapoliitikaga tekitatud tühimiku, taastades eesti professionaalse kultuuri järjepidevuse. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1967.aastal lasti lisaks I programmile käiku Vikerraadio ning seejärel Stereoraadio. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Eestlaste traditsiooniliselt suur lugemishuvi ja suhteliselt madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. Maailmakirjanduse vahendamisel tegi suure töö ära „Loomingu Raamatukogu”. 1960. aastate kodust kultuuritarbimist iseloomustab süvenev tehnifitseerimine. Üha rohkem osteti koju televiisoreid, magnetofone, raadioid, kasvas teatrite, kinode ja näituste külastatavus. Maa-asulates juurdus linlik eluviis. Ehitati suuri, kuni viiekordseid kortermaju, eramute ehitamine oli põlu all. Suleti paljud väikesed maakoolid, rahvamajad, raamatukogud. See tõi kaasa maakultuuri hääbumise. Kohapeal piirdus kultuurielu sageli vaid laulukoori või rahvatantsurühma hingitsemisega.

Koolikorralduse aluseks oli teistes liiduvabariikides kasutusel olev ühtluskooli süsteem. Kõrgkoolides asendati senine ainesüsteem kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust. Eesti NSV ajal säilis vormiline usutunnistusvabadus, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku varad olid riigistatud ja nende kasutamise eest tuli maksta kallist üüri. Tartu Ülikooli usuteaduskond oli kaotatud ja Tallinnasse loodud Usuteaduste Instituut. Olude sunnil toimus õppetöö seal kaugõppe vormis. Ometi jäi kirik ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud allutada valitseva režiimi kontrollile. Seepärast täitis kirik nõukogude ühiskonnas vaimse opositsiooni rolli. Võrreldes viiekümnendate aastate vaesuse, hirmu ja näljaajaga olid kuuekümnendad juba suur samm edasi demokraatliku riigikorralduse poole. Kuldsed kuuekümnendad – nimetatakse neid aastaid tagantjärele.

II osa. Saku Tehase raamatukogu 1940- 1965.

1940-1944. Sõja-aastad.

Vaatamata sõjale ja valitsuse pidevale vahetusele töötas raamatukogu visalt kogu sõjaaja. 1940. aasta detsembris tuli raamatukogule kiri Harju Maakoolivalitsuselt, et nende poolt saadetud brošüürid „NSVL valimiste määrustik” ja K. Säre „Nõukogude Eesti sotsialismi ülesehituse teel” tuleb viivitamatult lugejatele laiali jagada. Detsembris määras Harju Maakoolivalitsus raamatukogule 25 rubla toetust, mis oli mõeldud valimiskampaania kulude katteks. Kampaanias kasutati ära kõiki võimalusi: selgituskoosolekuid, bibliograafilisi ülevaateid, raamatute tutvustust, raamatunäitusi. Raamatud olid raamatukogus riiulitele paigutatud üldnimekirja alusel, tähestiku järjekorras. Liigiline kirjandus ei olnud eraldatud. Vastavalt valitsuse vahetusele korjati osa raamatuid ära ja pandi kõrvale, et siis järgmise valitsuse ajal teha vastupidi. Et raamatud asusid kapis riiulitel, oli osa kappe lukus ja lugejal ei olnud sinna asja. Tihti kasutati ka niinimetatud sundlaenutust. Paar ideoloogiaõpikut lisati ilukirjandusele niikuinii.

Raamatukogu oli avatud kahel päeval nädalas. Vastavalt vajadusele teenindati lugejaid ka teistel päevadel. Sõda ja pidev valitsuste vahetus mõjus raamatukogule raskelt. Poliitiliselt mittesobivad raamatud tuli hävitada. Nii ka sageli tehti, õnneks mitte massiliselt.

1940. aasta. Raamatukogu sai uue nime. Politseikonstaabel August Veldre lahkus ja juhataja kohale asus Ida Süld, kes oli varem töötanud Saku sideagentuuris. Novembris 1940. aastal koostati akt raamatukogu varade üleandmise kohta A. Veldrelt I. Süldile. Üleandmis-revideerimisaktist selgus, et raamatufondist kuulus omavalitsusele 203 ja seltsile 341 raamatut. Inventari oli 3 kappi ja 4 tooli ning üks seltsile kuuluv laud. Sisse olid seatud järgmised rakendusraamatud ja kaustad: 1. Kassaraamat. 2. Protokolliraamat. 3. Kirjakogud. 4. Inventariraamat. 6. novembril 1940. aastal tuli Ida Süldile järgmine kiri: „Poliitharidustöökorralduse määruse ENSV T 1940, 24, 270, § 9 II lõike alusel natsionaliseeritakse Saku Heategeva Seltsi avalik eraraamatukogu ning võetakse ühes seadete ja nimestikega vallavalitsuse valdamisse ja

korraldusse. Ülevõetud raamatukogu jääb tegutsema rahvaraamatukoguna”. Raamatukogu nimetati ümber Saku Tehase raamatukoguks, mõnes dokumendis ka Saku Tehaste raamatukogu. 1941. aasta. Raamatukogus hakati hoolega raamatuid kustutama.

12. jaanuaril 1941. aastal toimusid ülemnõukogu valimised. Sellega seoses oli raamatukogul kohustus tegelda iga lugejaga eraldi. Moodustati aktiiv, kes korraldas lugemislaudu, õpiringe, näitlikku agitatsiooni. Tihti maaliti tapeedile suurte tähtedega loosungeid „Au nõukogude korrale”. 26. jaanuaril koostas Ida Süld esimese täispika akti raamatute kustutamise kohta. Senini oli püütud olemasolevaid raamatuid ikka säilitada. Siitpeale hakati kustutamisega tegelema tihedamini kui vaja oleks olnud. Osa väärtuslikke raamatuid hävitati, osa aga päästsid nutikad lugejad, kes aastate möödudes tõid osa raamatuid kogusse tagasi. Loomulikult sai raamatukogu raamatuid ka juurde, peamiselt poliitilise sisuga ja rohkelt vene kirjanike teoseid. 1941. aasta märtsis toimus raamatukogu revideerimine. Keelatud raamatud saadeti ENSV Kirjanduse- ja Kirjastusasjade Peavalitusele. Koostati nimekiri 1918- 1940. aastatel ilmunud raamatute kohta. Raamatukogule eraldati Harju Maakonna Täitevkomitee rahandusosakonna poolt majanduskuludeks 360 rubla. Inventari parandamiseks ja uue muretsemiseks 500 rubla.

1941. aasta aprillist hakkas I. Süld saama palka 50 rubla kuus, teenija (koristaja ja abiline) palk oli 20 rubla. Teenijale maksti palka 9 kuu eest. Raamatukogu kasutada oli ikka sama ruum, 3 kappi, mõned toolid, laud ja kokku ligi 500 raamatut. 1942.aasta. Keset sõjamöllu avati laenutuspunkt Kiisa külas.

30. novembril 1942. aastal avas Saku Tehase raamatukogu taas laenutuspunkti Kiisa külas. Alates sõja algusest oli laenutuspunkt olnud suletud. Selle ülalpidajaks oli Tõdva vallavalitsus.

1942. aasta eelarves oli raamatukogule ette nähtud 95 rubla raamatute ostmiseks. Maakonnavalitsusele saadeti teade, et raamatukogul puudub omaette ruum ja korralik raamatukapp. Statistikat ei tehtud. Ruumidesse seati sisse saksa sõjaväehaigla. 1943. aasta. Raamatukogust kõrvaldatakse bolševistlik kirjandus. Ringkiri teatab, et alates 1. detsembrist allub raamatukogu E. O. Rahvakasvatuse Peavalitsusele. 1943. aastal andis Rahvakasvatuse Peavalitsus järgmised korraldused:

1. Raamatukogu juhatajate teenistustasud tulevad võtta eelarvesse ja määrata ülalpidajate poolt samadel alustel ja ulatuses, mis olid kehtivad enne 21. juunit 1940.

2. Linna- ja vallavalitsustel tuleb eelarvesse võtta vajalikud summad raamatukogude ülalpidamiseks ja seaduses ettenähtud summa raamatute ostmiseks.

3. Koolide inspektoritele tehakse ülesandeks ilmtingimata vähemalt kord aastas revideerida oma piirkonna avalikke raamatukogusid. Seejuures on vaja jälgida, et oleks kõrvaldatud mittesoovitav kirjandus, laenutatakse ainult köidetud raamatuid ning laenutatakse kindlate laenutusmäärade alusel.

4. Raamatukogu juhataja vahetuse korral tuleb raamatukogul ette võtta põhjalik inventuur ja ülevõtmisel koostada selle kohta akt.

5. Kuna sõja tõttu on jäänud palju raamatuid tagastamata, tuleb asuda raamatute sissenõudmisele.

6. Raamatukogu juhatajatel astuda kontakti kooliraamatukogu juhatajatega, et korraldada vastastikku laenutamist. 7. Raamatukogude varustamiseks kirjandusega korraldada kohtadel raamatute

korjandusi. 24. veebruaril 1943. aastal määrati raamatukogule tasuta järgmised teosed: F. Tuglase „Novellid”, A. Kivi „Seitse venda”, K. Ristikivi „Rohtaed”, Ambuse „Laulurästas hallaöös”.

9. aprilli 1943. aastal tuli teade, et raamatukogule on võimalik tellida Eesti Tervishoiu Muuseumi poolt väljaantav kuukiri ”Tervis”. Sama aasta märtsis määrati Eesti Omavalitsuse Rahvakasvatuse Peavalitsuse poolt raamatukogule 50 riigimarka toetuseks. 1943. aastal korraldati raamatukogunduse kursused ühes kutseeksamiga raamatukogu- hoidja I ja II järgu saamiseks Pärnus, Tallinnas, Rakveres ja Kuressaares. Ida Süld võttis kursustest osa Tallinnas. 1943 aastal kõrvaldati raamatukogust:

1. Juudi autorite ilukirjandus. 2. Juudi kihutuskirjandus. 3. Vabamüürlaste teosed. 4. Bolševistlik ilukirjandus. 5. Bolševistlik parteikirjandus. 6. Bolševistlik propaganda kirjandus. 7. Kogu saksavaenulik ilu- ja kihutuskirjandus.

1944. aasta. Kõrvaldada tuli kogu okupatsiooni ajal ilmunud kirjandus. Raamatukogu alustas tööd peale Eesti NSV vabastamist saksa okupatsioonist 10.oktoobril 1944.a. Tegelikult töötas raamatukogu kogu aeg. Ainult sellest ei tohtinud rääkida.

Korralduste tegijaks oli nüüd ENSV Harjumaa TRSN Täitevkomitee Haridusosakond. 22 novembri 1944. aasta korraldustes on öeldud:

1. Rahvaraamatukogude ülesandeks on kasvatada armastust oma kodumaa vastu ja õpetada vaenlast vihkama. Abistada lugejat raamatu kaudu täiendama oma teadmisi ning aitama kaasa organisatsioonidel aktiviseerida nõukogude töötajaid poliitiliseks ja majanduslikuks ülesehitustööks. 2. Raamatukogu juhataja on vastutav raamatute ja raamatukogu varanduse säilitamise, ka remondi eest. 3. Esimesel nõukogude aastal (1940- 1941) ilmunud kirjandus, mis on säilinud, tuleb rahvale kättesaadavaks teha. 4. Enne raamatukogu avamist kõrvaldada fondist nõukogudevastane ja ideoloogiliselt kõlbmatu kirjandus. Erandiks vaimuliku sisuga raamatud, mis ei sisalda nõukogudevastast propagandat. Okupatsiooniajal ilmunud vaimuliku sisuga raamatud kuuluvad kõrvaldamisele. 5. Kõrvaldada kõik okupatsiooni ajal ilmunud kirjandus, välja arvatud eesti kirjanduse klassikasse kuuluvad teosed, nagu Tammsaare „Tõde ja õigus”, „ Kõrboja peremees” Koidula „Kolm juttu”, Kitzbergi „Valitud näidendid”. 6. Teha põhjalik inventuur. Sellele korraldusele oli alla kirjutanud haridusosakonna juhataja V. Uustalu ja koolide inspektor J. Rannaste.

1945. aasta. Raamatukogu pidi hakkama korraldama loenguid ja kõikvõimalikke poliitüritusi. Veebruaris 1945. aastal määrati Saku Tehase raamatukogu juhatajaks Linda Madison, ühtlasi eraldati majanduskuludeks 100 rubla. 1945. aastal anti haridusosakonna poolt teada, et ajaleht „Nõukogude Õpetaja” tuleb tellida igale raamatukogule ja seal ilmuvaid määrusi, ringkirju, korraldusi tuleb koheselt täita. Massiürituste läbiviimise hõlbustamiseks saadeti raamatukogule tervishoiuvõrgu töötajate nimekiri, et oleks võimalik sobivaid inimesi üritustele kutsuda. Loengute teemasid saadeti samuti rohkesti. Suure tähenduse omandasid nüüd suulised propagandaüritused. Ideoloogilises töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks viidi läbi valla kultuuriasutuste nõupidamisi ja teadmiste levitamise kursusi. Raamatukogu juhataja jooksis ühelt poliitürituselt teisele, korraldas õhtuti poliitringe ja tihti ei jäänud raamatukogutööks aegagi. Aruandeid tol aastal ei esitatud, kuid tuli täita direktiive ja nende täitmist kontrolliti kohapeal juba täpselt. Tööplaane aga tuli teha kuhjade viisi. Algul kuude kaupa, hiljem aga igaks kümnepäevakuks. Imelik, et tööplaane uuriti tähelepanelikult, aruandeid aga mitte. 1946. aasta. Esikohale tõusis suuline propagandatöö. Raamatukogu I poolaasta aruandes oli laenutusi 2062 ja raamatuid 1013, lugejaid 84. Loetavamad raamatud olid M. Gorki „Ema”, A. Tolstoi „Kannatuste rada”, E. Vilde „Mahtra sõda”. Raamatukogu töötas kolmel päeval nädalas: teisipäeval, reedel ja pühapäeval, iga päev 5 tundi. Peamise raskusena mainib juhataja küttepuude varumist. Taastati fonde, sest palju raamatuid oli hävitatud, sõjakeerises kaduma läinud ja hävinud. Raamatukogus töötas kirjandusring. Tööplaanist võib lugeda, et I poolaastal korraldati 5 suurt üritust: 1. 1. mail tööpüha puhul miiting koos rahvamaja isetegevusringide ülevaatusega. 2. 5. mail kirjandusõhtu bolševistliku ajakirjanduse tähistamiseks. 3.19. mail kirjandusõhtu põllumajanduse alal. 4. 2. juunil kirjandusõhtu aianduse alal. 5. 23. juunil kirjandusõhtu majanduse alal.

Peamiseks ülesandeks oli ideoloogiatöö. Sakus oli seda kaunis kerge teha, sest niinimetatud vaenulikku elementi oli vähe. Oli Saku ju tüüpiline töölisasula. Seetõttu pääses raamatukogu tobedatest üritustest ja peamiseks ülesandeks oli lugejaskonnale ideoloogiliselt õigete raamatute laenutamine ja suuline propagandatöö.

1947. aasta. Raamatukogu hakkas tegelema raamatute kojukandega. Aruandest selgub, et lugejaid oli 125, laenutusi 1370, neist poliitilise kirjanduse laenutusi 241, muud teaduskirjandust laenutati 30, külastusi oli 649. Korraldati 12 kirjandusõhtut(!) ja 7 raamatunäitust. Iga kuu 5-daks kuupäevaks pidi raamatukogu esitama Harju Rajooni Kultuurharidusosakonnale üksikasjalise aruande raamatukogu tööst. 1947. aasta aprillikuu aruandest võib lugeda, et lugejaid oli registreeritud 92, laenutusi oli 114, Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini teoseid oli laenutatud 24, ilukirjandust 68, teaduslikku kirjandust 4. Raamatukogu juures töötas kirjandusring. Raamatunäitusi tehti põhiliselt poliitilisest kirjandusest. Loomulikult soovitati lugejatele ka raamatuid nendelt näitustelt. Kirjandusõhtud viidi läbi koolis peamiselt õpilastele. Nendele tutvustati uusi raamatuid ja loeti ette katkendeid V. I. Lenini ja J. V. Stalini teostest. Poliitilise ja teaduskirjanduse osakaal laenutuste hulgas oli väike ja raamatukogu juhatajale tehti ülesandeks tegelda rohkem

lugeja kasvatamisega. Juhataja pani valmis raamatupakid kojuviimiseks, kus kindlasti leidus mitu poliitilise sisuga brošüüri. Aktiiv tassis õhtuti raamatupakid lugejatele koju.

1948. aasta. Laenutuste arv tõusis võrreldes eelmise aastaga kolmekordseks. 1. septembrist 1948. aastast töötas raamatukogu juhatajana Valter Asur. Tal oli mitteerialane keskharidus. Raamatukogu asus ikka koolimajas ühes toas, üldpinnaga 28. ruutmeetrit. Nüüd juba alumisel korrusel, et lugejatel oleks lihtsam raamatukogusse pääseda. 1948. aasta aruandest selgub, et raamatuid oli 1855, nende hulgas 6 nimetust ajalehti ja 6 nimetust ajakirju.

Laenutusi oli 3488, lugejaid 144, neist lapsi 37. Raamatunäitusi korraldati 7. Juhataja palk oli 471 rubla kuus, koristajal 100 rubla. Raamatute soetamiseks 800 rubla. Inventari soetamiseks ja remondiks 600 rubla. Lähetuseks 50 rubla.

1949 .aasta. Raamatukogu eelarve vähenes. 1949. aastast töötas raamatukogu juhatajana Rutt Villo, kellel oli mittetäielik keskharidus. Sel aastal vähenes raamatukogu eelarve. Raamatute soetamiseks eraldati vaid 650 rubla, postikuludeks 25 rubla, perioodika tellimiseks 400 rubla.. Valgustuseks kulus 75 rubla, eelmise aastaga võrreldes 25 rubla rohkem. Lähetusi oli 1 ja kulusid 14 rubla. Raamatukogu juhataja palk jäi samaks, 471 rubla kuus. Koristaja sai 9 kuu palga, mis oli 900 rubla. 1949.aastaaruandest selgub, et aasta algul oli arvel 1594 raamatut, aasta jooksul saadi juurde 277 ja kustutati 16 raamatut. Kustutamise põhjuseks mittekõlblikkus. Raamatukogule oli tellitud 6 nimetust ajalehti ja 4 nimetust ajakirju. Fond aasta lõpuks 1855, laenutusi 3488, lugejaid 144, neist lapsi 37, raamatunäitusi 7. Kõige rohkem laenutati ilukirjandust - 1808, ühiskondlik-poliitilist kirjandust 459 ja sama palju ka lastekirjandust. Marxi, Engelsi, Lenini, Stalini teoseid oli laenutatud koguni 215 eksemplari. Põllumajanduslikku kirjandust ainult 112 eksemplari.

1950. aasta. Alustati sotsialistlikku võistlust naaberraamatukogudega.

Oli ENSV Ministrite Nõukogu korraldusel raamatu-ja ajakirjanduse levitamise hoogtöökuu. Saku raamatukogus viidi läbi huvitavaid üritusi:

1. Rahvamajas toimus loeng nõukogude kirjanduse propageerimiseks. 2. Lugejate hulgas viidi läbi vestlusi ja raamatukogus oli uusima nõukogude kirjanduse väljapanekuid. 3. Räägiti isikliku raamatukogu soetamise vajadusest ja tähtsusest. 4. Viljakoristuse ja varumise perioodil viidi läbi järgmisi üritusi: 2 teemakohast näitust ja 2 väljalõigete tahvlit, koos aktiiviga valmistati loosung: „Täidame kõrgendatud kohustusi ÜK(B)P XIX kongressi auks!”. Puhkepauside ajal loeti põllul kolhoosnikele ette „Pravdat”.

Põllumajanduse ja ühiskondlik- poliitilise kirjanduse laenutuse % tõusis 6-lt 11-le. Mais sõlmiti sotsialistliku võistluse leping Saku-Kajamaa ja Kurna raamatukoguga.

Märtsis toimus lasteraamatunädal, selle puhul korraldati näitusi. Halb oli see, et kolhoosnikega tehti vähe üritusi. Ei toimunud ühtegi vestlust ega poliitinformatsiooni.

Raamatukogu juhataja palk vähenes 435 rublale. Koristaja koht kaotati hoopis. Juhatajale maksti lisatasu 302 rubla aastas. Seda ruumide koristamise eest. Eelarvet vähendati jälle. Raamatute soetamiseks jäi ainult 600 rubla, perioodikale 400 rubla ja postikuludeks 25 rubla, poole vähem kui eelmisel aastal, kütte ostmiseks 100 rubla.

1950. aastal oli raamatuid 2151, laenutusi 4084, lugejaid 178, neist lapsi 19. Üritusi viidi läbi 16, neist lastele 4. Bibliograafilisi päringuid lahendati 4.

1951. aasta. Aasta möödus massiürituste tähe all.

Raamatukogu kinnitatud eelarve oli 6940 rubla. Jälle vähendati raamatukogu juhataja palka. Nüüd sai R. Villo kuus 410 rubla ja lisatasu koristamise eest 300 rubla aastas. Eelarves oli ülekulu 31 krooni, mis tekkis raamatute soetamisest. Raamatukogult nõuti nüüd üksikasjalikku aruannet kõikidest vahenditest, mida ostetud. R. Villo loetlebki ükshaaval üles kõik suled, sulepead, pliiatsid, lauapaberi, knopkad, ümbrikud ja postmargid. Lähetusi oli palju, kokku 20. Raamatukogu juhataja käis end täiendamas. Poliitpäevadel. Laenutuste arv langes järsult, sest raamatukogu oli mitu kuud suletud juhataja haigestumise tõttu. Raamatukogule osteti ilusad kardinad, mis läksid maksma 103 rubla.

Nüüd oli ruum palju hubasem. Suvel laenutati raamatuid akna kaudu, et hoida ruumid puhtad.

Sel aastal oli laenutusi 1235, lugejaid 168. Korraldati 37 näitust, 10 loengut, 1 kirjandusõhtu, 1 vestlus.

Loengud viidi läbi enne kinoetenduste algust. Taheti luua vene keele õpiring, kuid kütte puudumise tõttu jäi see loomata.

1952. aasta. Raamatukogus viidi läbi põhjalik kontroll.

Eelarve suuruseks oli 7050 rubla. Palk ja lisatasu koristamise eest jäid samaks, kuigi lisatasu I ja III kvartali eest maksti 100 rubla, II ja IV kvartali eest 50. Ka lähetuskulud olid planeeritud III ja IV kvartalisse. Näitarvud aastate lõikes olid väga kõikuvad. 1952. aastal oli laenutuste arv väga kõrge, tõsi, raamatukogu oli väga vähe suletud. Ajal, mil juhataja oli ära, asendas teda keegi koolist või aktiivist.

Fond 1320, laenutusi 5521, lugejaid 255, neist lapsi 56, üritusi 31. Raamatukogu juhataja kirjutas 1320-le raamatule kaardid. See oli tõesti suur töö.

13. nov. 1952. aastal teostati raamatukogus kontroll, mille tulemused olid kirja pandud alljärgnevalt:

Raamatukogu asub ühes hoones algkooli ja rahvamajaga. Raamatukogul on omaette laenutustuba.

1. Raamatufondi säilitatakse 3 lukustatavas kapis ja ühel lahtisel riiulil. 2. Muust inventarist on raamatukogul olemas laud, tool, taburet ja pikk pink. 3. Näitlik agitatsioon on puudulik. Leidub ainult 1 alalise iseloomuga loosung ja ajalehe

väljalõigetest kujundatud plakat. Raamatute väljapanekuks kasutatakse ühte õlletehase vitriini.

4. Bibliograafilisi soovitusnimestikke ei ole koostatud. 5. Kasutusel ainult süstemaatiline kataloog. 6. Lugejakaardid on paigutatud tähestiku järjekorras, mille tõttu palju võlgnevusi. 7. Laenutusi arvestatakse laenutuste arvestuspäevikus, tööplaanid on koostatud kuude

kaupa. 8. Raamatukogu on avatud 5 päeva nädalas, 5 tundi päevas. Lastele on määratud eri

laenutusaeg pühapäeval. 9. Puuduvad rändkogud, raamatukogul puudub arhiiv. 10. Juhataja R. Villo on ühel korral aru andnud külanõukogus.

1953. aasta. Raamatukogus asus tööle energiline juhataja Valve Varendi. 5- 8. juunini 1953. aastal andis R. Villo raamatukogu üle Valve Varendile. Uuel juhatajal oli keskharidus ja ta kuulus ÜLKNÜ ridadesse. V. Varendi koostas järgmise tööplaani:

1. Korrastada raamatukogu. 2. Värvata uusi lugejaid. 3. Viia läbi bibliograafilisi ülevaateid, vestlusi ja kirjandusõhtu Nikolajeva raamatu „Lõikus” kohta. 4. Korraldada I. Krõlovi valmide õhtu. 5. Viia läbi aktus ENSV 13. aastapäeva tähistamiseks koos rahvamajaga

Raamatukogu oli avatud: teisipäeval 16- 22 kolmapäeval 10- 18 neljapäeval 14- 20 reedel 14- 22 pühapäeval 10- 12 laupäev oli puhkepäev

Esmaspäeviti oli raamatukogu juhataja abiks tehnikumi raamatukogus. Peamiselt korrastati raamatufondi, kuid sageli tuli ka raamatuid laenutada, kui rahvast oli palju.

Viidi läbi raamatufondi inventuur. Fondis oli 3600 raamatut, ühiskondlik-poliitilist kirjandust oli 1250 eks., ilukirjandust 1000 eks., lastekirjandust 500 eks. Fond rahuldas lugejaid, äraütlemisi oli, kuid seda ainult uudiskirjanduse osas. Põllumajanduslikku kirjandust saadi 2 eksemplari, mida oli liiga palju, sest kolhoosnikud ei lugenud üldse, õieti neid polnudki piirkonnas.

1953. aastal oli raamatukogus järgmine inventar: 3 kappi, laenutuslaud, taburet, istepink, kardinad.

Jaanuaris tähistati V. I. Lenini surma-aastapäeva aktuse ja raamatunäitusega. Kino eel tehti bibliograafilisi ülevaateid uudis- ja tähtpäevakirjandusest. Laste teenindamiseks oli nüüd neljapäev, siis loeti uusi raamatuid ja jutustati loetud raamatutest. Lugejakaardid olid paigutatud tagastamise tähtaegade järgi, raamatud olid raamatukogulikult kujundatud ja ilusasti alfabeetiliselt riiulites. Laenutuste kohta peeti arvestust päevikus, massiürituste kohta oli eraldi kaust.

1953. aastal oli 7510 laenutust ja 298 lugejat. Tööle oli rakendatud 3 vabatahtlikku raamatute kojukandjat. Tööplaan oli järgmine: 1. Juubilaride- kirjanike teoste näitused. 2. Raamatute ettelugemine 4 korda. 3. Biograafilised teatmed V. Kingissepast, K. Marxist, N. Ostrovskist. 4. Loeng „Kuidas lugeda raamatut”. 5. Loosung „Rahu võidab sõja”. 6. Lastehommik koos piduliku pioneerikoondusega. 7. Kirjandusõhtu „ Zoja Kosmodemjanskaja elu ja kangelaslik surm”. 8. Kirjanduslike mängude õhtu. 9. Ühislugemised nõukogude kirjanike teostega tutvumiseks. Kuna poliitilises elus toimusid suured muutused - 5. märtsil suri J. V. Stalin ja septembris asus asemele N. Hruštšov - hakati raamatukogult nõudma tähelepanu pööramist põllumajandusele. Nii inimestele, kes seal töötasid, eriti kolhoosnikele, kui ka põllumajandusliku kirjanduse levitamisele.

Raamatukogu hakkas koos rahvamajaga välja andma seinalehte, valmistati mitu loosungit ja täiendati vitriine poliitilise agitatsiooniga. Enne kinoetendust vesteldi vene kirjaniku Gladkovi teostest. Raamatute loetavuse tõstmiseks tuli värvata iga kuu 10 uut lugejat, kanda koju lugemiseks 15 raamatut, ühtlasi vestelda loetu sisu üle ja aidata seda lahti mõtestada. Vestlusi tuli läbi viia kõikvõimalikel teemadel. Näiteks Aleksander Kallaste vestles inimestega stahhaanovlikust liikumisest, kirjanduslik vestlus toimus teemal „Viies stalinlik viisaastak on suur samm edasi teel kommunismile”, pidulikult tähistati L. Tolstoi 125. sünniaastapäeva. Komsomoli 35. aastapäeva tähistati kinoetendusega „Noor kaardivägi”. Raamatukogu juhataja viis ajavahemikul 1.- 10. okt. läbi loomade loenduse. 1954. aasta. Glavlit kontrollis raamatukogu fondi.

Pariisis suri kunstnik Eduard Viiralt, kuid sellest kõvasti ei räägitud. Hoopis olulisem oli uudismaade ülesharimine ja Eestistki saadeti Kasahstani poole 200 noort uudismaaharijat.

Ajakirjanduses ja raamatukogus propageeriti kartuli ruutpesiti panekut ja maisi külvamist.

Raamatukogu maaliski kõigile tutvumiseks plakati maisist, kohalikud polnud seda imeasja ihusilmaga näinud.

Selle aasta veebruarikuus kontrollis Glavlit raamatukogu fondi, kuid keelatud kirjandust sealt ei leidnud. Ometi anti juhatajale soovitusi töö paremaks korraldamiseks ja nõukoguliku kirjanduse tutvustamiseks. Organiseeriti rändraamatukogu Juuliku abimajandisse, vastutajateks Varendi ja Reisel. Koos aktiiviga hakati parandama raamatuid.

Seinalehte „Leek” anti välja kord kvartalis, alates novembrist aga kaks korda kuus.

Igal teisipäeval ja neljapäeval kelle 19.00- 22.00 oli avatud lugemistuba ajalehtede lugemiseks ja lauamängude mängimiseks.

Raamatukogu aktiivi kuulusid S. Mooses, H. Evardson, E. Aasmaa, K. Kannik, E. Viiul, E. Blumberg, H. Vöö. S. Parves, E. Graf.

Üritusi korraldati palju. Ja need olid seinast seina. Nii tutvustati O. Lutsu, G. Malenkovi, A. Kitzbergi, A. Tolstoi, J. Vares-Barbaruse, V. I. Lenini, A. H. Tammsaare, A. Makarenko, N. Gogoli, V. Majakovski, N. Hruštšovi, Jüriöö ülestõusu, V. Kingiseppa ja paljusid, paljusid isikuid ja sündmusi läbisegi.

Väga populaarne oli lugejate hulgas V. Lacise romaan „Uuele rannale”. Et raamatut oli ainult üks eksemplar, siis loeti seda iga nädal ühislugemistel ette. Lugejad olid aktiivi liikmed. Nii lugesid 11. septembril rahvale raamatut ette juhataja V. Varendi, H. Evardson ja M. Toomsalu. 15. septembril H. Maimre, V. Varendi ja S. Parves, 22. septembril L .Haamer, V. Varendi ja T. Voolaid. Nii, erinevate lugejatega, loeti raamatut kuni detsembrikuuni. Siis sai raamat läbi. 1955. aasta. Raamatukogu juhatajaks sai Heldi Simsel Raamatukogus vahetus jälle juhataja. Peamiseks põhjuseks oli väga väike palk. Lisaks pidi juhataja ka koristama, kuid selle eest talle tasu ei makstud. Tihti rakendati raamatukogu juhatajat külanõukogu poolt igasugustele töödele nagu loomade loendamine, kinoetenduste valve ja isegi korrakaitse patrulli. Poliitilisele kasvatustööle pandi väga suurt rõhku. Juhataja palk oli 450 rubla ja 50 kopikat.

Fondis oli 4933 teavikut. Laenutusi 2997 ja lugejaid 288. Tööplaanid ja aruanded koostati kuude kaupa, lisaks veel kvartaliaruanded, millest pidi külanõukogus aru andma.

I kvartali aruandest võib lugeda, et raamatuid laenutati 679, neist ühiskondlik-poliitilist kirjandust 47, loodusteadust 10, ilukirjandust 293 ja lastekirjandust 156. Kirjandusõhtuid korraldati 3, ühislugemisi 3, raamatunäitusi 6, bibliograafilisi ülevaateid 3. Valmistati 1 raamatukogulik plakat. Igal üritusel oli märgitud nii läbiviija, kui ka vastutaja nimi.

Äramärkimist vajavad järgmised üritused: lastehommik A. Gaidari teostest ja ühislugemine N. Turgenevi „Mumuust”. Koos rahvamajaga korraldati rahvusvahelise naistepäeva aktus, valmistati plakatid „Lugege raamatuid, mis kõnelevad nõukogude rahvaste õnnelikust elus” ja „Need, kes võitlesid meile kätte kuldse elu”, kirjandusõhtu „V. I Lenini mälestuseks” ja veel palju, palju teisi, ikka samas vaimus edasi. Hakati korraldama lastehommikuid. Neil tutvustati lastele nõukogude kirjanike V. Majakovski, N. Gogoli, I. Turgenevi ja L. Tolstoi lasteraamatuid. Jätkati ka ühislugemistega, nüüd küll väikelaste ja õpilastega. 1956. aasta. Järsult suurenes laenutuste arv.

18. jaanuaril suri Kalinini psühhiaatriahaiglas Buraševos president K. Päts, Stockholmis luuletaja Gustav Suits. Sellest ei teadnud Eestimaal aga keegi. NLKP XX kongressil esines N. Hruštšov ettekandega Stalini isikukultusest ja poliitiline kliima pehmenes märgatavalt. Raamatukogu töö aga jätkus vankumatul poliitilisel kursil.

Perspektiivplaanis olid järgmised ülesanded: 1. Elanikkonna parem teenindamine. 2. Partei ja valitsuse otsuste ja määruste tutvustamine 3. NLKP XX kongressi materjalide propageerimine.

Perspektiivplaani vaatas läbi ka rajooni raamatukogu juhataja F. Karotamm. Tema otsus oli karm - plaan tuli ümber teha. Ettelugemisi oli planeeritud 8 ja seda oli vähe. Kõikvõimalikul moel tuli arve suurendada ja enda eest võidelda. F. Karotamm kirjutas plaani peale: ”Kus on kütte varumine, eelarve täitmine - ühesõnaga, kõik, mille eest peate võitlema, et raamatukogu majandus oleks korras? Tehke plaan ümber!” Ja nagu nõiaväel muutusid näitarvud- loomulikult suuremaks, sest teist võimalust ei saanudki olla.

Laenutusi oli 6900, lugejaid 300, külastusi 3485. Üritusi oli kokku 53, neist näitusi 24, ettelugemisi 9, bibliograafilisi ülevaateid 9, kirjandusõhtuid või hommikuid 3, lugejate konverentse1, raamatukogulikke plakateid 7. 1957. aasta. Raamatukogu kolis Saku aleviku keskele.

Hakkas ilmuma väärtkirjanduse sari „Loomingu Raamatukogu”, mis telliti ka kõigisse külaraamatukogudesse. Surid Anna Haava ja Mait Metsanurk. Asutati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum, tegevust alustas Tallinna Moemaja. Rootsis hakkas ilmuma Välis-Eesti kultuuriajakiri ”Mana”. Esmakordselt olid eesti kunstnike tööd eksponeeritud rahvusvahelisel näitusel Berliinis, Londonis ja Prahas.

Põhiülesandeks kohapeal oli NLKP XX kongressi otsuste elluviimine ja Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 40. aastapäeva vääriline tähistamine. Korraldati palju üritusi, erilist tähelepanu pöörati suurtele massiüritustele. Kirjandusõhtuid korraldati 3, lugejate konverentse 2, raamatunäitusi oli 24, ettelugemisi 19, bibliograafilisi ülevaateid 18.

Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 40.aastapäeva tähistamiseks koostati üksikasjaline kava, mis koosnes 17 punktist. Korraldati temaatiline õhtu „Lenin oktoobris” ja „Oktoober- 40.”, ekskursioonid tehasesse „Volta” ja Uku tallu. Valmistati 4 plakatit, vestlusi oli kokku 4, vesteldi V. Kingissepast, Kalininist, uudiskirjandusest. Koostati album „40. aastat tagasi”.

Raamatukogu kolis Saku Õlletehase majja nr. 1. Maja nimetati ka Veskimajaks, sest seal oli kunagi asunud vesiveski. Ja pagaritöökoda, mille seinad levitasid magusat leivalõhna.

Otse vastas üle tee oli õlletehase peavärav, millel suur punaseks värvitud viisnurk. Pisikesse tuppa sai kohe välisuksest, puudus eeskoda ja kui väljas oli külm ja lugejaid käis palju, oli sees peaaegu sama külm kui õues. Kuid värske õhk oli alati olemas. Seekord oli juhtunud nii, et raamatukogule oli antud väiksem pind kui koolimajas. Kõigest 13m2. Suvel tehti oma jõududega remonti, pandi tapeet ja puhastati põrand. Ruumis oli ahi, kuid vana ja ajas kõvasti suitsu sisse, sellepärast köeti ruumi peamiselt tuulistel päevadel. Õnneks hoidis ahi hästi sooja. Raamatukogu asus väga hea koha peal. Kõik Saku inimesed olid sunnitud raamatukogust mööda käima mitu korda päevas.

Laenutusi oli 5440, lugejaid 278, külastusi 2056, üritusi jälle üle 50. Plaani sellel aastal ei täidetud, näitarvudes oli mõningane tagasiminek võrreldes eesmise aastaga, kuid kolimisega seoses oli raamatukogu peaaegu kuu aega suletud. Ja juhataja oli peale kolimist sageli haige.

Raamatukogu seadis ülesandeks saada aasta jooksul juurde 180 uut lugejat, külastada koos aktiiviga lugejate kodusid. Tutvustada lugejatele vene kirjanike teoseid. Tähistada N. Gogoli 105. surma-aastapäeva suure raamatunäitusega. Teha raamatukogusse plakat A. S. Puškinist. Kohe otsustati alustada alfabeetilise kataloogi loomisega. 1958. aasta. Märksõnaks oli - iga pere lugejaks.

Ilmuma hakkasid kultuuriajakirjad ”Keel ja Kirjandus”, „Kultuur ja Elu” ning „Eesti Loodus”. Lugejatel oli selle üle ääretult hea meel. Eestis avati A. H. Tammsaare muuseum ja Mahtra Talurahvamuuseum, rajati esimene rahvaülikool sõjajärgsel perioodil.

Riik ja kommunistlik partei seadsid raamatukogu ette järgmised ülesanded: 1. Teenindada iga asustatud punkti ja värvata lugejaid igast perest. 2. Suurendada tunduvalt lugejate arvu. 3. Parandada individuaalset tööd lugejatega. 4. Propageerida kõikide töövormide kaudu kirjandust, mis käsitleb partei ja nõukogude riigi poliitikat kommunismi ülesehitamisel meie maal ja sotsialismi ülesehitamist vennalikes sotsialismimaades. 5. Laialdaselt propageerida põllumajanduslikku-, loodusteaduslikku- ja tehnikaalast kirjandust. 6. Tõhustada koostööd kooliga. 7. Õppida tundma raamatufondi. Lugeda ise kõik uudiskirjandus läbi (!). 8. Võtta plaani üritused ÜLKNÜ 40. aastapäeva tähistamiseks. 9. Tõhustada liigilise kirjanduse propagandat, eriti põllumajandusliku ja tehnikaalase kirjanduse osas.

Raamatukogu tööplaanid muutusid väga üksikasjalikuks ja olid tihti 10 lehekülge pikad. Tol ajal moodustasid Saku Tehase raamatukogu lugejaskonna Saku õlletehase töölised, Saku asula elanikud, Saku MMT õpilased ja Saku 7.a. kooli õpilased. Plaanis oli teenindada 320 lugejat, laenutuste arvu suurendada 8000-ni, külastusi 3000-ni, aktiiviga külastada kodusid, teostada raamatute kojukandmist 1x kuus, esineda aruandega lugejate ees.

Näitusi oli kavas korraldada 20, ettelugemisi ja vestlusi 16, kirjandusõhtuid 4, lugejate konverentse 2. Tuli moodustada 1 lugejate ring. Kuna vahepeal uut inventari juurde ei muretsetud, tuli nüüd kibekähku saada raha uute riiulite jaoks. Pika ootamise peale riiulid siiski saadi, kuid ruumikitsikus oli nii suur, et lugejad ei saanud riiulite vahel liikuda. 1959. aasta. Huvi ajakirjanduse vastu on suur.

Rahvaloenduse andmetel oli Eesti NSV-s 1 196 791 elanikku, neist 892 653 eestlast ja 240 227 venelast, lisaks veel kümmekond muud rahvust. Jõustus seadus „Kooli ja elu sidemete tugevdamisest ning haridussüsteemi edasiarendamisest Eesti NSV-s”, mille alusel kehtestati ajavahemikul1959-1962 8- klassiline koolikohustus ning rajati 8- klassilised koolid. Keskkoolides kehtestati tootmisõpetus.

Mingeid erilisi muudatusi Saku raamatukogutöös ei olnud. Arvulised näitajad jäid samaks. Kõige rohkem tehti ettelugemisi ja vestlusi raamatutest kokku 20, kirjandusõhtuid oli 2 ja muid üritusi, sealhulgas näitusi 24.

Kirjas külanõukogule kurdab juhataja selle üle, et inimestel ei ole kusagil ajalehti ja ajakirju lugeda. Huvilisi aga on palju. Vastuses soovitati ajakirjandust inimestele koju laenutada, sest eelmise nädala ajalehed seisavad pidevalt laual ja põrandal hunnikus. 1960. aasta. Raamatukogu arhiiv vajas korrastamist.

17. jaanuaril toimus I Tartu suusamaraton, juunis XV üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu. Laulupeo avakontsert jäi aga ära, sest sadas paduvihma. Teise päeva kulminatsiooniks sai kooride omaalgatuslik ühislaul „Mu isamaa on minu arm”, publik laulis püsti seistes ja pisarsilmil kaasa. Dirigendipuldis juhatas laulu Gustav Ernesaks. Rahvuslik ühtekuuluvustunne sai suuremaks igasugusest ametlikust ideoloogiast. Laulupeo eel avas uksed Tallinna Kaubamaja. 28. detsembril esines Tallinnas NLKP Poliitbüroo liige Leonid Brežnev.

Saku Tehase raamatukogus vahetus jälle juhataja. Raamatukogus tehti inventuur ja kanti maha hulga raamatuid. Mahakandmise põhjuseks oli aegumine ja kulumine. Stalini teosed pandi nüüd kinnisesse kappi, hiljem viidi õlletehase arhiiviruumi.

Raamatukogu uueks juhatajaks sai Maria Norvet. Raamatufond oli 7668 teost, sinna hulka kuulusid ka brošüürid ja perioodika. Ruumid olid väikesed ja külmad, kuid lugejaid jagus ja ka lugemisvara oli piisavalt. 14. juuni 1960.aasta revideerimise aktist võib lugeda, et raamatukogul oli 7 säilitusühikut arhiivimaterjali, mis ei olnud kõik nõuetekohaselt köidetud. Arhiivi eest oli vastutav rahvamaja juhataja Urve Eras. Anti korraldus arhiiv korrastada 1. augustiks 1960.a., selleks oli vaja raha ja külanõukogule kirjutati taotlus. Arhiiv korrastati koos rahvamaja arhiiviga. Kahjuks hävis kogu viiekümnendate ja kuuekümnendate arhiiv paarkümmend aastat hiljem. 1961 - 1963.a. Lootus saada uued ruumid EMMI majja luhtus. 1961.a. toimus teine rahareform. 1947.a. rahatähed asendati uutega, kursiga 10: 1. Juri Gagarin lendas kosmosesse. Tallinn sai 300 000 elanikuga linnaks. Avati Tallinna Botaanikaaed. 1962.a. toimus koolinoorte I laulu- ja tantsupidu. Alustati Mustamäe ehitamist.

Kassett-väljaandega „Noored autorid 1962.” tuli eesti kirjandusse uus jõuline põlvkond kirjanikke: Paul-Erik Rummo, Mats Traat, Enn Vetemaa jt.

Nendel aastatel pidas juhataja Maria Norvet visa võitlust uute ruumide saamise eest. 1959. aastal oli valmis saanud uhke Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Instituudi maja Saku keskel. Hoone oli küll ehitatud tehnikumiks, kuid uued tuuled tõid põllumajandusteaduse Sakku. Ruumi tundus olema majas tohutult palju. Loodeti ka Saku Tehase raamatukogule sinna ruumid leida, sest sinna olidki projekteeritud ruumid raamatukogule. Esialgu sujus kõik suurepäraselt, kuid otsus luua majja raamatukogu teadlastele uurimistööks, Saku Tehase raamatukogule enam lootust ei andnud. 1963. aastal oli raamatufond 8165 teavikut. 1963.a . augustis lahkus Maria Norvet töölt. Uueks juhatajaks sai nooruke Helle Salus. 1964. aasta. Raamatukogu juhataja käis ise metsas kütet varumas.

Eestimaad külastas Soome president Urho Kaleva Kekkonen, Ants Antson võitis Innsbruckis kiiruisutamises kuldmedali, Tallinnas avati Eesti moodsaim ja suurem kino „Kosmos”. Tegevust alustas Eesti Ehitusmalev, toimus esimene džässifestival.

20.aug. 1963. kuni 31 okt. 1964.a. oli Saku Tehase raamatukogu juhatajaks Helle Salus.

Väga palju raamatuid oli kadunud, katki ja rikutud. Õnneks oli raha raamatuid osta ja seda ka tehti. Raamatud olid odavad ja neid saadeti ikka pakkide viisi, eriti marksismi-leninismi klassikute teoseid ja muud poliitilist kirjandust. Helle Salus alustas tööd võlglastega, käis kodudes raamatute järel ja otsis sageli ka kodudest riiulitelt raamatuid. Raamatukogu kütmisega oli probleeme, ahi katki ja küttepuid napilt. Küte tuli ise varuda ja naisterahvale ei olnud see jõukohane. Aastakese töötanud, Helle Salus lahkus ja andis raamatukogu üle Õie Grünbergile. Põhiarvud olid järgmised: fond 8839, laenutusi 7562 lugejaid 381. Raamatukogu põrandapinda 13m2. Aga sotsialistliku võistluse partneril Saku- Kajamaa raamatukogul oli põrandapinda 30m2, fond 6804, laenutusi 1909, lugejaid 159. Mõlemas raamatukogus oli 1 töötaja.

III osa. Saku külaraamatukogu

1965- 1993 1965. aasta. Saku Tehase raamatukogu muudeti Saku külaraamatukoguks. Kirjanik Bernhard Kangro avaldas ajakirjas „Tulimuld” statistilise ülevaate selle kohta, kui palju oli 20 aasta jooksul ilmunud eesti autorite teoste esmatrükke välismaal ja kui palju Eestis. Aastatel 1945-1964 ilmus paguluses 86 luulekogu, 163 romaani, 39 raamatut jutustusi või lühiproosat, 77 memuaarteost ja 1 näidend. Kokku 366 teost. Samal ajal Nõukogude Eestis 115 luulekogu, 47 romaani, 79 nimetust jutustusi ja lühiproosat, 42 reisikirja, 70 näidendit, kokku 353 teost. Kuigi välismaal ilmus rohkem algupärandeid, jäid need meie lugejatele siin kättesaamatuks. Ainult mõni üksik raamat jõudis imekombel kodumaale ja siis loeti seda kuni ribadeni. Avati laevaliin Tallinn-Helsingi. Esialgu sõitis sellel mootorlaev „Vanemuine”. Trolliliin hakkas sõitma Teaduste Akadeemiast Seevaldini. Toimus XVI üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu, asutati ENSV Riiklik Noorsooteater.

Kuigi mujal toimus kiire areng, oli Sakus ikka muutusteta. Siiski, toimus raamatukogu nime muutus. Saku Tehase raamatukogust sai nüüd Saku külaraamatukogu. Saku rahvale see kohe kuidagi ei meeldinud, sest arenev Saku ei tahtnud sugugi küla olla. Üldkasutatavaks sai nimi Saku raamatukogu, lihtsalt küla jäeti eest ära. Ruumid olid samad, raamatud ei mahtunud ära ja osa fondist viidi jällegi ära Saku Õlletehase arhiiviruumi, nüüd juba ka ilukirjandust. Sageli tuli joosta kahe maja vahet. Õnneks tehti sanitaarremonti ja raamatukogu sai mõne uue riiuli juurde. Nii sai paar vana ja katkist riiulit minema visata. Juhataja hakkas võrdlema fondi põhinimestikega. Erilist puudujääki ei avastatud. Arvulised näitajad olid järgmised: fond 11 644, laenutusi 5876, lugejaid 432, neist lapsi 187, üritusi 56. Väga palju suuri massiüritusi ei korraldatud, kuid väga populaarsed olid vestlused raamatutest ja ka kooslugemised. Kujunes välja aktiiv ja raamatusõprade grupp, kes juhatajat igati aitas ja asendas seminaripäevadel. Seminare toimus aga iga kuu. Lapsed armastasid käia raamatukogus uusi raamatuid vaatamas ja koos loeti nii mõnigi raamat läbi. Kirjandusõhtuid ja lugejate konverentse oli 1. 1966. aasta. Raamatukogu hea töö leidis rajoonis tunnustust.

Eestimaal olid „kuldsed kuuekümnendad”. Inimesed said vabamalt hingata, sest poliitiline surve ei olnud nii tugev. Ilmus Betti Alveri luulekogu „Tähetund”, mille 12 000 tiraaž müüdi läbi mõne tunniga. Valdo Pant alustas populaarset raadiosaadet „Täna 25 aastat tagasi”.

Saku raamatukogu leidis äramärkimist rajooni parimate raamatukogude Äksi ja Lohusalu järel. Laenutuste arv tõusis 620 laenutuse võrra. Ka lugejate arv suurenes. Suurt tähelepanu pöörati rändkogudele ja laenutuspunktidele. Laenutuspunktid olid Saku 8- klassilises koolis, Saku sovhoosi kõikides osakondades ja Juuliku Katsebaasis. Selle aasta deviisiks oli „Raamat igasse peresse”. Juhataja selgitas individuaalsete vestluste käigus lugeja huvid ja koostas lugemisplaani. Uuriti ringlust ühiskondlik-poliitilise ja põllumajandusliku kirjanduse osas. Põllumajanduslikku kirjandust loeti hästi – ringlus 1,17. Ka ühiskondlik-poliitilise kirjandusega oli asi korras. Suurejooneliselt tähistati F. Tuglase juubelit. 27 korral kasutati RVL teenust. Peamiselt telliti õppematerjali, kuid ka ilukirjandust. Raamatukogu oli pidevalt rahvast täis, eriti palju oli raamatusõprade hulgas lapsi, kes oma vaba aja raamatukogus veetsidki. 1967. aasta. Hakati tööle lugejagruppidega.

Eestimaal hakkas ilmuma populaarteaduslik ajakiri ”Horisont”. Avati uued teatrihooned Tartus, Pärnus ja A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseum Tallinnas. Lapsed said suveks tööd Eesti Õpilaste Töömalevas. Saku raamatukogus oli see aasta sisulise töö aasta. Lugejad, peamiselt õppijad, olid jaotatud lugejagruppidesse: 1. Üliõpilased. 2. Kaugõppijad. 3. Maanoorte koolis õppijad. 4. Keskkooli õpilased. 5. Töötajad, kes õpivad õhtuti. Analüüsiti õppekirjanduse olukorda ja ringlust, koostati soovitusnimestikke ja tutvustati teatmeteoseid. Harju rajoonis viidi läbi lastekirjanduse eraldamine vastavalt metoodilisele

juhendile. I- II klassi õpilastele valmistati piltkataloogid, III- VIII klassile eraldi süstemaatiline kataloog. Õ. Grünberg sai kiita imeilusa piltkataloogi eest. 15. nov. – 15. dets. toimus bibliograafiakuu. Saku raamatukogus viidi läbi individuaalvestlusi, koostati soovitusnimestikke populaarsetest raamatutest , korraldati ekskursioon raamatukogusse. Näitarvud olid järgmised: fond 9070, laenutusi 8383, lugejaid 450, üritusi 51. RVL-i kasutati 12 korral. 1967. aastal teisel poolel juhataja Õie Grünberg haigestus. 1968. aasta. Raamatukogus viiakse sisse avariiulite süsteem. Eestimaal lõppes poliitilise sula periood. Algas stagnatsioon. Ilmus „Eesti Entsüklopeedia” esimene köide. 8+1-köitelise teose avaldamine lõpetati alles 1978.a. Kõik eestlased seisid öid järjekorras, et teatmeteost tellida. Nendes järjekordades tekkis mitmeid kasulikke tutvusi ja sõprussidemeid sõlmiti eluks ajaks. Kuigi avariiulite süsteem oli paljudes raamatukogudes juba varem, läks Saku külaraamatukogu ametlikult üldisele avariiulite kasutusele üle alles 1968. aastal. Tegelikult oli ruumi nii vähe, et riiulite vahele ei mahtunud praktiliselt keegi. Ja lugejad olid juba varem ise riiulitest endale raamatuid valinud, kui juhataja õlletehase arhiiviruumist käis mõnda nõutud raamatut otsimas. Näitarvud olid parimad, kui keegi loota julges. Fond 9171, laenutusi 9335, lugejaid 503, üritusi 52. Ringlus oli esmakordselt 1,018 ja laenamissagedus 18,67. RVL-i kasutati 3 korral. Raamatukogul oli inventari juba kaunis palju kogunenud. Nii oli arvel 1 kirjutuslaud, 10 riiulit, kataloogikapp nelja sahtliga, tolmuimeja Buran, elektriradiaator, kuuldepunkt (raadio ehk krapp), aknakardinad, 7 tooli, emailkauss, jalamatt, arvelaud, kirjapress, tuhatoos, augulööja ja laenutuslaud, mis maksis ainult 4 rubla. Juhataja Õie Grünberg oli väga kohusetundlik töötaja. Oma ülesanded täitis ta alati täpselt, raamatud olid riiulis sirgetes ridades, kaunilt kujundatud vaheeraldajad ja sildid äratasid kohe tähelepanu. Kataloogid olid trükikaartidega täiendatud ja lugejatele kättesaadavad. Kuid raske parandamatu haigus sundis juhataja tihti haigevoodisse ja raamatukogu oli 67 päeva suletud. 1969. aasta

Algas kampaania – iga pere lugejaks.

Eestimaal oli laulupidude aasta. 14.-15. juunil toimus juubelilaulupidu Tartus. 28.-29. juunil tähistati Tallinnas XVII üldlaulupeoga Eesti laulupidude 100 aastapäeva. Peokülaliste hulgas on ka Soome president Mauno Koivisto.

Üha süvenev haigus sundis Õie Grünbergi 1969. aasta kevadel töölt lahkuma. 3. aprilli võttis raamatukogu üle 19-aastane Urve Jaansoo. Tütarlapsel ei olnud mitte kõige vähematki raamatukogutöö kogemust, kuid kusagilt ei olnud ka kedagi teist võtta. Kohta käisid vaatamas küll mitmed Viljandi Kultuurhariduskooli lõpetajad, kuid raamatukogu olukord ja korteri puudumine olidki põhjused, miks keegi tööle tulla ei soovinud.

Fond oli 9556 eksemplari, laenutusi 5106, lugejaid 423, neist lapsi 191, külastusi 2296. Üritusi kokku 25, neist lastele 7. Teeninduspiirkonna elanikke oli 1600, neist peresid 620. Raamatukogus luges 469 peret. Isiklik raamatukogu oli 89 perel.

Algas kampaania- iga pere lugejaks! Raamatukogu juhataja käis kott seljas majast majasse ja värbas lugejaid. Aruandes kirjutas U. Jaansoo, et 96% peredest olid aasta lõpuks raamatukogus lugejad. Kas see tegelikult nii ka oli, noo – see on küsitav, kuid paber kannatas ju kõike. Selline sunniviisiline hõlve suurendamine tõi juurde aga suure hulga võlglasi. Ja raamatuid tagasi saada oli ikka väga raske, eriti kui juhtus hea raamat olema. Hakati uurima laenamissagedust.

1969. aasta jooksul laenutas: 1- 5 raamatut 99 lugejat 6- 20 raamatut 89 lugejat 21-50 raamatut 130 lugejat üle 50 raamatu 105 lugejat Külastatavus oli järgmine: 1- 2 korda 111 lugejat 3- 6 korda 71 lugejat 7- 12 korda 40 lugejat 13- 20 korda 9 lugejat üle 20 korra 19 lugejat

V. I. Lenini teoste arv raamatukogus oli 42, populaarsem raamat Leninist oli Kazakevitši „Sinine vihik”.

Õpilaste arv teeninduspiirkonnas oli 312, kogus luges 191 õpilast. Koolieelikuid kogus ei lugenud. Ühtegi raamatukogu ei kasutanud üldse 20 õpilast. Laste laenamissagedus oli 15,3. Lastekirjandus oli paigutatud teemade järgi. Teemasid oli 12. Killustatus raskendas raamatu leidmist, kuid teemavalikud olid jälle lihtsamad. Mõned neist: „Laste sõber Lenin”, „Väikesed kangelased”, „Vennalikud sotsialismimaad”. Kõige loetavamad raamatud olid A. Lindgreni „Pipi Pikksukk”, N. Nossovi „Totu Kuul”, V. Katajevi „Polgu poeg”.

Seitsmekümnendad ja kaheksakümnendad aastad. ENSV uuel venestusajal. Laulev revolutsioon Eestis.

1970. aastatel muutus NSV Liidu ametlikus rahvuspoliitikas keskseks tees, mille järgi kõik Nõukogudemaal elavad rahvad sulavad üheks nõukogude rahvaks – homo soveticuseks.

Meil tähendas sellise poliitika elluviimine sisuliselt venestamist. Uue rahvuspoliitika elluviimiseks ei sobinud Moskvale enam senine ENSV juhtkond. J. Käbin vahetati välja venemeelse K. Vaino vastu. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks oli kakskeelsus. Juhinduti printsiibist, et kui inimene oskab kahte emakeelt, siis on ta kahekordne inimene. Tegelikult oli selline kakskeelsus ühepoolne, sest venelased eesti keelt ei pidanud õppima. Venestamise surve aga tugevdas rahvustunnet, see omakorda põhjustas rahulolematuse süvenemist ühiskonnas, mis leidis väljundi 1980. aasta sügisel toimunud noorsoorahutustes. Kooliõpilaste väljaastumise ajendiks sai septembris

Kadrioru staadionil toimunud jalgpallimatš tele- ja raadiotöötajate vahel ning sellele järgnema pidanud punkansambli Propeller kontserdi laialiajamine võimude poolt. Noorsoo rahutuste ajel elavnes ka intelligents. 1980.a. oktoobris – novembris koostati grupi haritlaste poolt „Avalik kiri ENVS – st”. Kirjale kirjutas alla 40 Eestis tuntud vaimuinimest (J. Kaplinski, M. Lauristin, P. E. Rummo jt). Tugevnes võimude repressiivpoliitika. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. Kohtu alla anti ka Tartu ülikooli õppejõud Jüri Kukk, kes 1981. aastal suri ühes Venemaa vangilaagris. 1984. aastal saadeti erirežiimiga vangilaagrisse Enn Tarto. Valitsev režiim oli saavutanud vastupanuliikumise näilise lõpu. Ent see suhteline vaikus oli eelmänguks 1987. aastal vallandunud vastupanule, mis kasvas üldrahvalikuks 1988.aastal.

Majanduslik ummik. Põllumajanduse areng oli suunatud toitlusprogrammi täitmisele, mis omakorda tähendas liha ja piimasaaduste tarnimist üleliidulisse fondi.. Samal ajal muutus kohalik tarbimine järjest kesisemaks ja poeletid tühjemaks. Tarbekaupu polnud niikuinii saada. Migrantide sissevool tekitas sotsiaalseid pingeid. Osa piirkondi, eriti Ida-Virumaa,

muutus asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseks ja tühjenes eestlastest. Tuntavalt halvenes ökoloogiline olukord.

1985.a. oli NSV Liidu välispoliitiline ja majanduslik ummikseis ilmselge. Seetõttu muutus ka nõukogude süsteemi reformimine möödapääsmatuks. Selleks reformijaks sai noor ja särav Mihhail Gorbatšov, kes alustas põhjalikke ümberkorraldusi – perestroikat. Tänu uutmisele algas Eesti uus ärkamisaeg. 1987.aasta 23.augustil toimus Hirvepargis poliitiline meeleavaldus, kus avameelselt räägiti Molotov- Ribbentropi salasobingust. 1987. aastal loodi Eesti Muinsuskaitse Selts ja järgmise aasta alguses esimene poliitiline erakond – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. 1988.a. toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna arenemisprotsessi. Aprilli keskel loodi Eestimaa Rahvarinne ja muinsuskaitsepäevadel Tartus toodi välja rahvuslipp. 1988.a septembris toimus tähelepanuväärne sündmus Eesti ajaloos. Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusega ”Eestimaa laul” kulmineerus rahvuslik tõusulaine. Lauluväljakule oli kogunenud üle 300 000 inimese. 16. novembril 1988. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, mis sätestas ENSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus ja 24. veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks. Iseseisvuspäeval sai alguse kodanike komiteede liikumine. 1970. aasta. Tööle tuli eriharidusega juhataja.

Eestimaal esilinastusid Arvo Kruusemendi film „ Kevade” ja Grigori Kromonovi film „Viimne reliikvia”. Ilmus Jaan Krossi ajalooromaani „Kolme katku vahel” I osa ja Lennart Meri „Veelinnurahvas”, esimene etnograafilis-kultuuriline film soome-ugri rahvastest ja nende kultuurist. Tallinnas toimus II rahvatantsupidu ja fenno- ugristide kongress. Hakati ellu viima üldise keskhariduse nõuet. Tartus suri ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Aleksei Müürisepp ja Stockholmis peapiiskop Johan Kõpp.

1970. aasta augustis asus Saku raamatukogusse tööle 19-aastane Krista Lütt. Tütarlaps oli just lõpetanud Viljandi Kultuurharidusekooli raamatukogunduse eriala.

Raamatufond oli 9968, laenutusi 6272, neist lastele 1769, lugejaid 380, neist lapsi 158, külastusi 1677. Massiüritusi oli 42 , neist lastele 13.

Teeninduspiirkonnas oli 1700 elanikku, peresid 620 ja neist kasutas raamatukogu 320. Üldine ringlus oli 0,64, laenamissagedus 16,5. Kogu kirjanduspropaganda toimus raamatunäituste kaudu. Lapsi elas teeninduspiirkonnas 345, raamatukogu kasutas 45,8%.

Sel aastal uuriti metoodilise kirjanduse kasutamist ja hinnanguid selle kohta. Raamatufond oli vähenenud ligi 30% selle tõttu, et kustutati ajutise tähtsusega brošüürid ja osa raamatutest, mida hoiti õlletehase ruumides, oli saanud uputuses kannatada. Et suurem osa raamatuid oli õlletehase territooriumil, pidi juhataja pidevalt jooksma kahe maja vahet. Tihti ei olnud aega korralikult riidessegi panna. Sellepärast oli juhataja peaaegu iga kuu haige ja raamatukogu palju päevi aastas suletud. Et Saku Õlletehas soovis oma ruumides teha remonti ja arhiiviruumi üle viia teise kohta, pidi raamatukogu oma raamatud ja dokumentatsiooni sealt ära tooma. Seda aga ei olnud mitte kuhugi panna. Ometi leiti lahendus. Raamatukogu sai kohe oma maja, millega ühise katuse all oli ka juhataja tilluke ametikorter. Kolimine toimus järgmise aasta kevadel. 1971. aasta. Raamatukogu sai uued ruumid aadressil Kesk 1.

Eestimaal toimus vahetus parteiladvikus. EKP KK pleenum valis teiseks sekretäriks Konstantin Lebedevi ja sekretäriks Vaino Väljase. Algas Lahemaa rahvuspargi rajamine. Surid Juhan Smuul ja Friedebert Tuglas. Sakus toimus suursündmus. 6. juunil oli Saku I laulupäev. Laulupeo aujuht oli Jüri Variste, üldjuht Ottniell Jürissaar, korralduskomisjoni esimees Õie Kasekamp. Kokku esines 23 kollektiivi. Rahvast oli tohutult palju ja viimase laulu ajal seisid kõik püsti ja laulsid koos ühendkooriga ennastunustavalt G. Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”.

Saku raamatukogu kolis eramajja aadressil Kesk 1. Nimetatud hoone kuulus külanõukogule, kuid oli ehitatud eramuks. Hoones oli olnud Saku külanõukogu miilitsapunkt ja miilitsa korter. Miilitsajaoskond viidi üle külanõukogu ruumidesse, miilits kolis aga isiklikku eramusse elama. Maja oli vana ja tuulekojal ei olnud aknaidki ees. Põrandapinda oli 20, 2 m2. Maja oli ahjuküttega ja puud toodi reeglina talvel. Toored puud ei põlenud ja ahi ajas suitsu sisse. Raamatud olid kohati nõega koos.

1971. aasta lõpuks oli fond 10504, laenutusi 6477, lugejaid 318, neist lapsi 129. Massiüritusi oli 28, neist lastele 6. Teeninduspiirkonnas oli 1659 elanikku. Aasta jooksul korraldati 22 raamatunäitust, neist 6 lastele. Huvitavamad teemad olid „Kunst igasse kodusse”, „Noored kangelased”. Viidi läbi bibliograafilisi ülevaateid kirjanike teostest, NLKP XXIV kongressi materjale tutvustati näitusel „Kongressist kongressini”. Raamatukogu sisetöö oli halval järjel. Kataloogid ja kartoteegid olid mitu aastat täiendamata, kustutatud raamatute kaardid välja võtmata, fond korrastamata ja raamatukogu oli lahti kuidas juhtus. Pealegi tekkisid raamatukogu juhatajal lahkhelid külanõukogu esimehe Õie Kasekambiga, sest nooruke juhataja keeldus tegemast lisatöid nagu loomade loendus, evakueerimisplaanide joonistamine ja farmides laenutamine. 1972.aasta.

Sakus käis Iraani šahh ja raamatukogu sai kõrg-eriharidusega juhataja..

Eestit külastasid Iraan šahh Reža Pehlevi ja šahhinna Farah Pehlevi. Šahh külastas ka Sakut. Temale ja kaaskonnale esines Saku puhkpilliorkester. Tallinnas toimus koolinoorte III laulu- ja tantsupidu. Eesti Televisioon alustas värvussaadetega. Valmis hotell „Viru”. Eesti sai Müncheni olümpiamängudelt 2 kuldmedalit – Jaan Talts tõstmises ja Jüri Tarmak kaugushüppes. Indrek Toome valiti ELKNÜ KK esimeseks sekretäriks.

Saku raamatukogus toimus aga jälle kaadri muutus. K Lütt lahkus töölt 1972. aasta kevadel. 1.augustil 1972. aastal, peale Harjumaa Keskraamatukogu üleviimist Raasikult Keilasse, asus Saku külaraamatukogu juhatajaks endine Harjumaa Keskraamatukogu juhataja Helle Pärlin. Ta oli kõrgharidusega, lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1970. aastal raamatukoguhoidja-bibliograafi kvalifikatsiooniga. Et raamatukogu oli olnud juba pikemat aega väga kehvas olukorras, otsustas juhataja selle kiiresti korda teha. Kaugelt ja kõrgelt vaadates tundub iga asi ju palju lihtsam ning tegelikkuses ei läinud kõik nii nagu plaanitud. Külanõukogul ei olnud raha raamatukogu remondiks. Isegi tuulekoja akende klaasimisest ei tulnud esialgu midagi välja. Katkised avad tuli vineeriga kinni lüüa. Sisemiseks remondiks andis õlletehas tapeedi ja veidi värvi, et aknad üle värvida. Kultuuriosakonna kaudu muretseti kardinad ja kardinapuud. Raamatukogu ahju tegi korda tubli naabrimees Harald Lind. Vett majas sees ei olnud, kuid ka kaevuvesi ei kõlvanud juua ega mingil muul moel kasutada. Vesi haises tugevalt petrooli järele ja isegi põles natuke. Sellise veega ei saanud pesu pesta ega peenraid kasta. Selline reostus oli tekkinud instituudi katlamaja küttemahuti lekkest. Tänaval, ligi 100 meetri kaugusel raamatukogust, oli suur veepaak, mida kogu tänav kasutas. Vett toodi sageli, isegi mitu korda päevas. Puid kütteks aga ei jätkunud. Toodi küll 2 tonni briketti, kuid tule tegemiseks oli puid ikka vaja. Õnneks

head naabrid laenasid ja kevadel oli võimalus laenatud puud tagasi anda. Puud saeti käsisaega ja lõhuti talgute korras.

1972. aasta arvulised näitajad olid järgmised: fond 9177, laenutusi 4394, lugejaid 243, üritusi 33, peamiselt raamatunäitused ja väljapanekud. 1973. aasta. Sel aastal pöörati erilist tähelepanu tööle lugejaga.

Tallinnas toimus III rahvatantsupidu. Eestit külastas NLKP KK Poliitbüroo liige, KGB juht Juri Antropov. Hakati ehitama Väike-Õismäed. Tunda andis toiduainete nappus, ei jätkunud liha, vorsti, võid, mune ja suhkrut. Toidurongid aga veeresid Venemaa suunas. Eesti täitis toitlusprogrammi. Avati uhke Ajakirjandusmaja. Tallinnas suri näitleja Ants Lauter, Stockholmis eesti keeleuuenduste algataja Johannes Aavik. Toimus Saku II laulupäev, kus esines juba 35 kollektiivi, nende hulgas külalised Leedust.

Lugejate arv Saku külaraamatukogus oli katastroofiliselt vähenenud. Kõigepealt alustati tööd õpilastega. Seati eesmärk, et 80% õpilastest oleksid raamatukogu kasutajad. Kooliraamatukogusid tollel ajal enam ei olnud. Need likvideeriti 1960. aastate keskpaiku ruumikitsikuse tõttu koolides. Raamatukogu juhataja hakkas tööle rühmajuhina 6 klassis. Alustati raamatutundide läbiviimist. Analüüsiti VI klassi õpilaste lugemust. Tähtsamaks ürituseks oli kohtumine kirjanik Jaan Rannapiga. Teadaolevalt oli see Saku raamatukogu elus esimene kirjanikuga kohtumine. Kokkusaamine oli Saku koolis ja sellest võttis osa peaaegu kogu koolipere. Kohtumine oli menukas. Kirjanik tutvustas oma raamatuid ja ühte eriti värvikat tegelast Agu Sihvkat. Veel samal päeval oli raamatukogu lapsi täis. Bibliograafilised ülevaated teemadel „Uut nõukogude rahvaste kirjandust” ja „1972 aasta Loomingu Raamatukogu” viidi läbi koolis lastevanemate koosolekul. Koostati kodulookartoteek aastate 1965-1972 kohta, mis leidis elavat kasutamist õpilaste poolt. Alustati põhinimestike võrdlemist alfabeetilise kataloogiga. Selgus, et kaardid on liitmata. Seegi töö tuli kiiresti ära teha. Õnneks olid trükikaardid alles.

1973. aasta põhinäitajad olid järgmised: laenutusi 5737, lugejaid 311, külastusi 1825, üritusi 37, neist lastele 16. 1974. aasta.

Võeti vastu kõrgendatud sotsialistliku võistluse kohustused.

Tartus toimus Balti liiduvabariikide VI laulupidu. Moskvas suri kindralleitnant Lembit Pärn.

Raamatukogu asus sotsialistlikku võistlusse teiste rajooni raamatukogudega. Varem olid omavahel võistelnud Saku külanõukogus olevad raamatukogud. Nüüd algas kõik planeerimisest. Raamatukogu tööplaan oli mitu lehekülge pikk ja plaani täitmisest ja ületamisest tuli aru andmas käia nii külanõukogus kui ka keskraamatukogus.

1974. aasta plaan oli järgmine: laenutusi 6000, lugejaid 350. Raamatufond oli 8762 eksemplari. Päevakorda tõusis sõjalis-patriootiline kasvatustöö. 1974 aasta lõpuks oli

raamatukogus 6004 laenutust, lugejaid 354, külastusi 2429. Üritusi oli 53, neist lastele 25. Huvitavamad raamatunäitused olid „Metsade mees”, „Ma lillesideme võtaks”, „Loome kauni koduaia”, „Keskkond, kus elame”. Viimane oli väljas EMMTUI-s keskkonnaalasel nõupidamisel. Jätkati kirjanikega kohtumise traditsiooni. Saku koolis oli raamatuarutelu

H. Puki raamatust „ Jüri”, millest võttis osa ka kirjanik ise. Raamatuarutelu muutus väga tuliseks, sest probleemid, mis raamatus üles kerkisid, olid aktuaalsed ja õpilastele

arusaadavad. Kirjanik oli väga rõõmus, et tema jutustus nii palju elevust tekitas. Hiljem tekkis raamatule peaaegu pooleaastane järjekord.

Samal aastal külastas Saku kooli ja õlletehase lasteaeda kirjanik Heljo Mänd. Äärmiselt soe ja särav kirjanik rääkis oma raamatutest ja elust üldse. Küsimusi ja arvamusi oli nii palju, et kohtumisele kulus pool päeva. 1974. aasta plaan täideti. 1975. aasta. Oli suur massiürituste aasta.

Tallinn sai 400 000 elanikuga linnaks. Toimus XVIII üldlaulupidu ja IV tantsupidu. Raadiojaamad Vaba Euroopa ja Vabadus hakkasid edastama eestikeelseid saateid. ENSV Ülemkohtus toimus protsess Artjom Juškevitši, Mati Kiirendi, Kalju Mätliku, Sergei Soldatovi ja Arvo Varato üle. Kaebealuseid süüdistati nõukogudevastases tegevuses. Surid Paul Keres ja Georg Ots. Toimus Saku III laulupäev. Kollektiive 47. Külalisteks seekord lätlased.

Raamatukogu tuli pildile saada. Kooliga oli juba hea kontakt, nüüd tuli end tutvustada kõikidele teistele. Et raamatukogul oli ruumi vähe ja üritusi seal korraldada ei saanud, pöörduti kohalike asutuste poole. Ja asutused olid tõesti rõõmuga nõus oma ruume andma ja üritustel osalema. Vähe sellest, sovhoos ja instituut andis isegi transpordi. Kokku korraldati 67 üritust, neist lastele 28, suurem osa majast väljaspool. Teeninduspiirkonnas elas 2414 inimest, neist 252 last. Fondis oli 8467 raamatut, laenutusi 5478, neist lastele 1790, lugejaid 355, neist lapsi 149, külastusi oli 2081.

Raamatukogu aktiivi kuulus 10 inimest, neist 5 kuulus raamatukogu nõukogusse. Ajal, mil juhataja osales üritustel, laenutasid raamatukogus raamatuid ja aitasid võlgnike käest raamatuid tagasi saada nõukogu liikmed. Päris tihti hoidsid nad ka juhataja 3-aastast poega, keda alati üritustele kaasa võtta ei saanud. Aktiivi kuulusid Asta Tolm, Amanda Prunt, Aili Villo, Silvi Siir, Anne Heinat, Lea Raidmaa, Sirje Tolm, Harald Lind, Naima Kask ja Valentina Vingel.

Novembris viidi läbi ühiskondlik-poliitilise kirjanduse propagandakuu. 90% lugejatest tutvus Suurt Isamaasõda käsitlevate kirjandusteostega. Raamatunäitustega „ Ülemaks, kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad” ja „Raamat rahu teenistuses” tähistati Eesti raamatu 450. aastapäeva. Rahvusvahelist naisteaastat kajastasid näitus „Naine, töö ja tervis”, plakat „ 1975. aasta – rahvusvaheline naisteaasta” ja väljapanek „ Me ise ilutegijad”. Eesti NSV 35. aastapäeva tähistati raamatunäitusega „Jää kestma kalevite kange rahvas”. Kogemuste vahetamise korras külastati Kurna, Keila, Kiisa ja Viimsi raamatukogu. Majanduslik olukord oli halb. Puudus küte, ja kui see lõpuks saadi, olid puud toored. Et maja kuidagi soojaks saada, toodi kütteks põlevkivi. Põlevkivi aga põletas ahjukesta läbi ja ülimalt raske oli seda üldse põlema saada. Raamatukogu ruumid olid jälle väikeseks jäänud. Raamatud ei mahtunud kuidagi ära ja koridoris olid kastid raamatuid täis. Oma jõududega viidi läbi sanitaarremont, kuid katus sadas läbi ja ühes nurgas oli põrand läbi mädanenud. Külanõukogul puudusid rahalised vahendid, vaid kirve saigi osta, et tooreid puid lõhkuda. Ruumipuudus oli suur ja päevakorda kerkis uute ruumide saamine. Paraku tuli veel 5 aastat oodata, enne kui asi veidi paremaks muutus. 1976. aasta. Sakus töötavaid poliitringe hakati kirjandusega varustama.

Ameerika Ühendriikides Baltimore`is toimusid teised ESTO päevad. Eesti demokraadid kirjutasid kirja USA Kongressile. Tartus toimus üliõpilaste demonstratsioon, milles võimud nägid suurt ohtu kehtivale korrale. Jalgrattur Aavo Pikkuus võitis Montreali olümpiamängudel

kuldmedali. Ilmus Lennart Meri romaan „Hõbevalge”. Surid riigitegelased Otto Tief ja Hans Kruus. Poliitiline surve kultuuriasutustele oli väga suur.

Raamatukogu koostas abinõude plaani lugejate ja laenutuste suurendamiseks. Planeeriti lugejate arvu kasvuks 8 % ja laenutuste kasvuks 95%. Peamiseks reserviks peeti Saku 8- klassilise kooli õpetajaid ja õpilasi. Kuna õpilaste hõlve oli 54 % ja seda oli vaja suurendada, planeeriti kooli järgmised üritused: 1. I klassides 15 raamatutundi ja 4 ekskursiooni. 2. Ülekoolilisi üritusi: 3 näitust, 1 kirjandushommik, aprillis ühiskondlik-poliitilise kirjanduse propagandakuu. 3. Sakus töötavate poliitringide kirjandusega varustamine. Kohustuti RVL-i teel tellima vajalikke raamatuid, mis raamatukogus puudusid.

Asutuste partorgid olid väga agarad raamatukogu külastajad ja agiteerisid ka juhatajat parteisse astuma. Kuna juhataja ei kuulunud isegi komsomoli ridadesse, jäi asi järsku soiku. Küllap uuriti välja, et juhataja sugulased olid represseeritud.

1976. aastal võrreldi Harjumaa raamatukogude põhinäitajaid vabariigi keskmiste näitajatega.

Näitajad ei olnud halvad, kuid kasvuruumi jätkus, eriti laenutuste osas, ka raamatukogu fond oli võrreldes rajooni keskmisega liiga väike. Mõne aasta jooksul oli kustutatud ligi 6000 trükist, kõik ajutise tähtsusega brošüürid ja arvel olevad vanad ajakirjad. Kustutamise põhjuseks aegumine, kuid osa perioodikast ja just väärtuslikum osa, oli saanud kannatada eelmises asukohas, kus riiulitel polnud ruumi ja ajakirjad olid põrandal kastides. Saku külaraamatukogu põhinäitajad 1976 aastal võrreldes Harjumaa ja vabariigi keskmisega: Saku raamatukogu Rajooni keskmine Vabariigi keskmine Fond 8008 10115 9329 Ringlus 0,9 0,7 0,9 Elanikke 2247 861 743 Lugejaid 455 369 439 Laenutusi 7303 7731 9185 Hõlve 20,2 32, 7 39, 8 Üritusi 94 70 81 Suuliste ürit. osak. 35,1 38,0 39,0 1977. aasta. Raamatukogu võttis vastu kõrgendatud sotsialistlikud kohustused.

Tartu sai 100 000 elanikuga linnaks. Tallinnas algas Lasnamäe ülesehitamine. Tartu Ülikool tähistas taasavamise 175. sünnipäeva. Avati Kristjan Raua majamuuseum. Suri kirjanik Karl Ristikivi. Korrastati alevike ja külade nimekirja. Saku sai alevikuks. Pidi toimuma Saku IV laulupäev, kuid otsustati see edasi lükata 1979.aastale. Laulupäevale oli kutsutud esinejad Soomest. See aga ei meeldinud juhtivale parteiladvikule rajoonikomitees. Külanõukogu esimees Liia Vares pidas küll visa võitlust, kuid kaotajaks ta jäi. Laulupäev jäi ära. Ja ka Liia pidi töölt lahkuma. Nüüd otsustati korraldada laulupäevi iga nelja aasta tagant.

Raamatukogu tööplaanides ja aruannetes pidid iga kuu kajastuma poliitilise kirjanduse laenutused, poliitiline kasvatustöö lugejaga, sotsialistliku ajaloopärandi tutvustamine üritustel. Kogu aeg tuli sotsialistlikult võistelda, võtta kõrgendatud kohustused ja need siis jälle ületada. Näidisarve võrreldi pidevalt eelmise aastaga.

1976. a. 1977. a. Lugejaid 455 550 Laenutusi 7303 7500 Ühisk. Pol. kirj. Laen. 701 800 Teaduskirj. Laen. 2188 2350

Juba 1976. aastal oli laenutuste ja lugejate arv tõusnud märkimisväärselt. Laenutusi oli eelmise aastaga võrreldes 1825 laenutuse võrra rohkem. NLKP XXV kongressi materjale laenutati 75 eksemplari. Peamised laenutajad olid üliõpilased ja poliitringides osalejad. Ka raamatute pikendamine andis laenutusi juurde.

1977. aasta näitarvud suurenesid veelgi. See oli Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäeva aasta. Harjumaa Keskraamatukogu nõudis iga kuu aruannet, millist poliitilist kasvatustööd raamatukogu teeb. Suurt tähtsust omasid näitarvud. 1977 aasta aruandest võib lugeda järgmist: raamatufondi suurus 8172 eks., laenutusi 9376, neist lastele 4856, lugejaid 550, neist lapsi 280, külastusi 3660. Üritusi toimus 88, neist lastele 54. Koos külanõukogu ja EMMTUI klubiga tähistati oktoobrirevolutsiooni aastapäeva suure kontserdiga. Toimus palju poliitilise sisuga üritusi, eriti tutvustati V. I. Lenini elu ja loomingut. Toimus kirjandusõhtu teemal „ Kangelaslikkus läbi aegade”, kus oli külaliseks ajakirja „Noorus” peatoimetaja Vello Pilt. Lugejateks vormistati kõik I klassi õpilased.

See ajas aga Kiisa raamatukogu juhataja Ene Põldma vihale. Oli ju Saku kooli õpilaste hulgas mitu Kiisa raamatukogu piirkonna last. Ene Põldma kirjutas mitu kaebekirja külanõukogusse, keskraamatukogusse ja isegi kultuuriministeeriumi. Erilist pahandust sellest siiski ei tulnud. Esteetilist kasvatustööd tehti 7 üritusega: 1. Raamatuarutelu A. Lindgreni „Bullerby lapsed”. 2. Kirjandustund ja joonistuste võistlus „ Onu Remuse juttude” ja „ Suveajal metsarajal” põhjal. 3. Ekskursioone raamatukogusse toimus 3 korral. 26 üritust viidi läbi väljaspool raamatukogu.

Juhataja oli alates oktoobrist dekreetpuhkusel. Sellel ajal asendas teda Asta Tolm. Kokku oli juhataja ära 5 kuud. 1978. aasta. Erilist tähelepanu pöörati noorte maailmavaate kujundamisele.

Eestis tähistati suurejooneliselt A. H. Tammsaare 100. sünnipäeva. Tallinnas avati kirjaniku monument, mis kujunes hiljem vabamõtlejate kogunemiskohaks. Kinnitati perspektiivikate maa-asulate nimekiri. Ka Saku oli nimekirjas. Võeti vastu uus ENSV konstitutsioon. Algas forsseeritud venestamise ajajärk, mis kestis 1982. aastani. EKP KK büroo võttis vastu salajase otsuse „Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest”. EKP KK esimeseks sekretäriks sai Karl Vaino. Suvi oli väga vihmane. Ikaldusid hein, teravili, kartul. Poelettidel haigutas tühjus. Raamatukogu pidi hakkama tegelema noorte maailmavaate kujundamisega. Soovitati luua vene keele ringe, kasutades ära kohalik vene intelligents. Raamatukogu leidis küll juhendaja, Saku kooli vene keele õpetaja Lydia Laidla, kuid ringi esimesele kokkusaamisele ei ilmunud ühtegi inimest. Tõsi, ilm oli tormine ja vihmane. Ring jäigi loomata.

Kirjandusõhtuid toimus 4. Tähistati L. Tolstoi 150. sünniaastapäeva, noorteõhtul räägiti alkoholismi kahjulikkusest, laste kirjandusõhtul sellest, kuidas kujundada oma kodune raamatukogu ja milliseid raamatuid osta. 1978 aasta põhinäitajad olid: raamatufond 8481, laenutusi 9858, lugejaid 600, külastusi 2671. Et vabanes raamatukogu juhataja korter, sai

raamatukogu juurde ühe toa, kokku 10m2 põrandapinda, sinna seati sisse lugemistuba. Ka teatmekirjanduse riiulid olid seal. Lugemistuba kasutati väga palju, eriti oma ja naabertänava lapsed. Ka kaugemal elavad lapsed tegid lugemistoas aega parajaks, mängisid lauamänge ja valmistasid ette koolitükke järgmiseks päevaks. Vahel õpiti selgeks mõni lühinäidend ja kanti ka kohe raamatukogu trepil ette. Õnnestus hankida mõned uued riiulid ja põrandariided. Seestpoolt oli raamatukogu kaunis õdus, kuid väga pime. Maja oli ikka väga kehvas seisus, veranda aknad vineeriga kinni, katus katki ja küttepuud toored. Külanõukogu esimees käis ise mitu korda armetut hoonet vaatamas ja andis lootust, et raamatukogu saab uued ruumid siis, kui külanõukogu kolib Aasa tänavale. 1979. aasta.

Toimus esimene raamatukogukuu.

Viidi läbi järjekordne rahvaloendus. ENSV-s elas 1 464 476 elanikku. Kahe rahvaloenduse vahelisel ajavahemikul (1970 – 1979) oli eestlaste arv suurenenud 22 655 ja muulaste arv 85 742 inimese võrra. Algas Afganistani sõda. 3. juunil toimus Saku pargis IV Saku laulupäev. Osavõtvaid kollektiive vaid 18, nende hulgas külaliskoor Riiast. Repertuaaris domineeris poliitiline alatoon. Lauldi Leninist, rahvaste sõprusest, „meie suurest perekonnast”. Traditsioonilist lõpulaulu „Mu isamaa on minu arm” repertuaaris ei olnudki.

Saku raamatukogu näitarvud olid järgmised: raamatufond 8551, laenutusi 10 024, neist lastele 3476, lugejaid 610, neist lapsi 261. Laenamissagedus 16, lastel 14. Üldine hõlve oli 23, lastel 81. Sellel aastal alustas tööd Saku Keskkooli raamatukogu. Kuigi keskkoolihoone oli valminud juba 1977.a., sai kooli raamatukogu komplekteeritud ja töövalmis alles nüüd. Lapsed kasutasid raamatukogu usinalt ja külaraamatukogusse põikasid sisse siis, kui kohustuslik kirjandus oli koolist otsa saanud. Tõenäoliselt sellest oligi tingitud laste laenutuste ja ka lugejate mõningane langus. Kooli raamatukogu juhataja Ange Lepind oli Saku külaraamatukogus sage külaline ja koos temaga valiti välja raamatud, mis külaraamatukogu andis tasuta kooliraamatukogule üle. Ange oli käsitööõpetaja ja õppinud ülikoolis raamatuid köitma. Koos korraldati kohe kursused ja õpihimulisi tuli nii palju, et kursus tuli koolimajja üle viia.

Toimus esimene raamatukogukuu. Selle raames tutvustati raamatukogus olevaid bibliograafiaid ja nende kasutamist, toimus vestlus-praktikum „Kodune raamatukogu” ja raamatukogutunnid koolis. Kuna puudusid kogemused raamatukogukuu läbiviimiseks jäid üritused kesiseks. 1980. aasta.

Raamatukogu kolis. Uutes ruumides oli keskküte, vesi ja tualett.

Toimusid Moskva olümpiamängud ja purjeregatt Tallinnas. XIX üldlaulupidu juhatas sisse Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati kultuuriprogrammi. Stockholmis toimusid III ESTO päevad ja suri Marie Under. Tallinnas puhkesid koolinoorte rahutused, ligi 500-st koolinoorest koosnev rongkäik aeti laiali. Tallinnas toimus suur rongiõnnetus. 40 haritlast protesteeris oma kirjas „Pravdale” venestamispoliitika vastu. Kõlasid üleskutsed muuta see aasta lööktööaastaks, leninliku töö aastaks. Laiaulatuslikult tähistati V. I. Lenini 110. sünniaastapäeva. Kuulutati välja ühiskondlik- poliitilise kirjanduse propagandakuu. Eraldi peeti arvestust V. I. Lenini teoste ja tema kohta kirjutatud raamatute laenutamise kohta. Toimusid liiduvabariikide ülemnõukogude ja kohalike nõukogude valimised. Algas suur poliitpäevade korraldamise kampaania. Tähistati EKP 80. aastapäeva ja J .Vares- Barbaruse 90. sünniaastapäeva. L. Brežnevile anti järjekordne Lenini orden.

Saku raamatukogu asus ikka väga viletsa väljanägemisega eramajas 30m2 pinnal. Majas oli ahjuküte, kuid seinad lasid sooja välja, katus sadas läbi ja lagunenud veranda ajas pimedas inimestele hirmu peale. 1980. aasta keskpaigas kolis külanõukogu teeninduspaviljoni ruumidest Aasa tn. 1. asuvasse majja. Külanõukogu ruumid jäid tühjaks. Et maja kuulus EMMI-le, asus juhataja läbirääkimistesse asedirektor A. Roosaluga. Koos aktiiviga kirjutati kiri EKP KK-le ja üks ametnik tuligi kohapeale asja uurima. Pikkade ja väsitavate läbirääkimiste tulemusena sai raamatukogu ruumid endale, külanõukogu andis Kesk tn.1 asuva maja instituudile. Remondi uutes ruumides tegi instituut. Kuigi ruumi oli ainult 35m2, asus teenindusmaja Saku keskel, majas oli keskküte, vesi ja kanalisatsioon. Eelmises kohas olid need mugavused ainult unistuseks. Kolimine toimus novembris ja ainult ühe päevaga. Abiks andis instituut auto ja kaks meest, suure töö tegid ära vabatahtlikud ja raamatusõprade ringi liikmed: Küllike Volter, Evelin Int, Kristi Vuurmann, Anita Truuts, Koidu Talli, Ene Rahuoja, Marit Aro jt. Nüüd on Evelin Indist saanud presidendi proua, Küllikesest Saku Vallaraamatukogu raamatukoguhoidja, Kristist diplomaat.

Tüdrukud olid nii tublid, et panid uues kohas raamatud riiulitele liikide kaupa ja täiesti õigesti. Nädalaga oli raamatukogu avamisvalmis. 10. novembril 1980. aastal avati uksed. Esimesel päeval külastas raamatukogu 75 inimest. Toodi lilli ja torte, paljud astusid sisse lihtsalt uudishimust, kuid jäid hiljem lugejateks.

Raamatukogu sai endale nüüd ka naabrid. Samas majas asusid õmblejad ja juuksur, oli teeninduspunkt, kus võeti tellimusi kudumitele, keemilisele puhastusele ja pesu pesemiseks. Paaril päeval nädalas töötas kingsepp. Sõbrunemine naabritega oli kiire ja vahel, kui tuli kuhugi minna, olid õmblejad kohe varmad asendama. Peab ütlema, et kogu maja rahvas, 11 inimest, olid kõik raamatukogus lugejad.

Juba aasta alguses võttis raamatukogu vastu sotsialistliku võistluse kohustused. Suurt tähelepanu pöörati poliitilisele kirjandusele ja klassikute teostele. Igale lugejale tuli soovitada ühte sedasorti raamatut ja suurem osa ka laenutas selle. Raamatukogu juures käis koos grupp õpilasi, kellega õpiti ära kava V. I. Lenini elust ja käidi sellega esinemas Keilas ja Tallinnas. Sel aastal alustati kirjandusõhtute sarja, mis vältas läbi kümne aasta.

Kohtuti kirjanike Jaan Krossi ja Ellen Niidu, Teet Kallase ja kirjandusteadlase August Eelmäega. Kirjandusõhtud kujunesid hästi sisukateks ja lõppesid vahel südaöö lähedal. Oli seal ju võimalik avameelselt rääkida, sageli kuulis ka uudiseid, mis liikusid „kõrgemates kuluaarides”. „Kroonikat” siis veel polnud.

Lastega lavastati muinasjutt „ Pöial-Liisi” ja esineti sellega koolis aabitsapeol.

Raamatuarutelud olid H. Männi raamatu „Toomas Linnupoeg” ja Aino Perviku noorsooromaani „Õhupall” põhjal. Need raamatud olid laste hulgas väga loetavad just elulisuse pärast. Mõlemad üritused toimusid koolis ja Aino Pervik võttis üritusest samuti osa. Raamatusõprade ring aitas fondi korras hoida, igal lapsel oli oma riiul, mida ta peaaegu iga päev käis korrastamas. Lapsed parandasid üle 500 raamatu. Raamatukogu pisikestes ruumides oli alati palju rahvast, seal lepiti kokku kohtumisi ja tehti bussiaegu parajaks. Eriti raske oli õhtul ruumide sulgemisega, ikka tuli keegi peale tööaega ja vahel sai juhataja koju alles tund või rohkemgi hiljem. Sel aastal elas raamatukogus talve üle ka väikene kassipoeg Ints, kelle leidsid lapsed ühel detsembriõhtul prügikasti juurest.

Raamatukogu aktiiv oli ikka sama, lisandunud olid nüüd naabritest õmblejad Reet Villo ja Marju Kaupmees.

Keskraamatukogu metoodikud saatsid kurje kirju, kus hoiatati, et arvulised näitajad ei tohtinud mingil juhul väheneda, ega ükski lahter aruandes tühjaks jääda. Tuli leida peidetud

reserve. Üritustest nõuti neid, mis tutvustaksid juunipleenumit ja NLKP XXVI kongressi ettevalmistamist. Aasta algul võetud kohustused täideti:

fond 8991, lugejaid 667, neist lapsi 301, laenutusi 11 128, neist lastele 4908, külastusi 3586. Üritusi 98, lastele 55.

Rõõm oli uutest ruumidest ja headest abilistest. Raamatuhuvilisi oli palju. Raamatutele tekkisid järjekorrad. Seati sisse järjekorra vihik. Nüüd oli vaja telefoni, et saabunud raamatutest lugejaid teavitada. 1981. aasta. Esmakordselt tähistati lasteraamatunädalat.

Tallinnas toimus V rahvatantsupidu. Eesti vanim õppeasutus Tallinna 1. Keskkool tähistas 350. aastapäeva. Avati Tallinna Kinomaja, Meremuuseum, Tartu Ülikooli ajaloomuuseum ja Tartu rajoonis Ülenurmes Eesti Põllumajandusmuuseum Toimusid kohtuprotsessid Mart Nikluse, Jüri Kuke, Viktor Niitsoo ja Haapsalu koolinoorte üle. Üle. Arreteeriti Johannes Hint.

Poliitilises elus oli see kongresside aasta. Toimusid NLKP XXVI kongress ja EKP XVIII kongress. Püstitati eesmärk, et ideoloogiatöö olgu mõjus ja elulähedane. Raamatukogudel tuli minna rahva hulka. Pidevalt rõhutati, et raamatukogu on ideoloogiatöö asutus. Soovitada tuli poliitilist kirjandust kõikvõimalikul moel ja kohas. Õnneks olid lugejad mõistvad ja võtsid asja kui paratamatust. Viisid raamatuid koju ja tõid hiljem tagasi. Kas keegi neid ka kunagi luges, seda võib vaid oletada. Soovitati teha poliitilise kirjanduse nimestikke kohapealsetele poliitringidele ja kohalik partorg käis neid ka üle lugemas ja laenutaski suure osa nimestikes olevatest raamatutest. Eks temalgi oli oma plaan täita.

Perspektiivplaanides plaaniti tööd lõikude kaupa. Näiteks: klassikute teosed, NLKP materjalid, ideoloogiatöö organisatsioonides jne. Neid lõike oli 30 ringis. Ükski lahter ei tohtinud tühjaks jääda. Lisaks neile tuli pidada kahte kartoteeki: 1. Läbiviidud ürituste kohta, kus kirjas üritusel osalenute nimed. 2. Raamatud, mida külastajad olid peale üritust laenutanud. Poliitilise sisuga muidugi. Üks kartoteek tuli saata keskkogusse iga kvartali lõpul. Muidugi ei olnud raamatukogul võimalik ainult poliittööga tegelda ja kuna paber kannatas kõike, tuli fantaasia tööle panna.

Maakonna raamatukogu korraldas konkursi „Parim loodusteadusliku kirjanduse tundja ja propageerija”. Auhinnaks ekskursioon Vormsi saarele. Võeti küll konkursist osa, kuid Vormsi saarele ei pääsenud. Keskraamatukogu poolt anti välja kirjanduse soovitusnimestik „Ideoloogiatöö”. Rajooni- komitee poolt olid suunised järgmised:

1. Kõiki elualasid haarav ülesanne. 2. Esmajärgulise tähtsusega ülesanne. 3. Veelgi suurema energiaga.

Raamatukogud olid jaotatud viide gruppi, sest muidu ei tulnud sotsialistlikust võistlusest midagi välja. Mõned olid ju õige pisikesed, alla saja lugejaga, teised jälle ligi tuhandega. Saku raamatukogu kuulus III gruppi.

Aprillis tähistati lasteraamatunädalat. Saku raamatukogu külaliseks oli taas Heljo Mänd. Näitusel tutvustati kirjaniku lasteraamatuid, koos kirjanikuga külastati Õlletehase lasteaeda ja Saku keskkooli. Eesti raamatuajaloo tutvustamist alustati Mare Loti loenguga. Mare Lott oli õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis, ta nõustus hea meelega kohtuma lugejatega, sest tema kaks üliõpilast töötasid nüüd Sakus. Lisaks külaraamatukogu juhatajale oli

instituudi raamatukogu raamatukoguhoidja Malle Rebane samuti Mare Loti õpilane. Oli tore üritus, kus puudus täiesti poliitika ja külastajad said tutvuda ja käes hoida väga vanu ja väga väärtuslikke raamatuid..

Et laste arv oli juba üle 300 ja üritusi 50 ümber, eraldati raamatukogule 1. juulist raamatukoguhoidja koht lastetöö alal. Palk oli väga väike, sellepärast otsiti uut töötajat kaua. Alles 1. oktoobrist asus tööle Pille Mägi. Pillel oli keskkooli viimane klass veel lõpetamata ja kodus väike tütar, kuid potentsiaali temas oli. Ta oli palju lugenud, rõõmsameelne ja lastega klappis hästi. Järgmisel aastal lõpetas ta õhtukoolis keskkooli ja asus kohe õppima raamatukogundust Viljandi Kultuurhariduskoolis, mille kolme aasta pärast edukalt lõpetas.

10. nov. – 10. dets. oli vabariiklik raamatukogukuu. Raamatukogu töötajad käisid lasteaias raamatuid tutvustamas ja näpunukkudega mängimas. Näpunukud tehti sõrmkinnaste sõrmikutest. Vahel kooti koos raamatusõpradega ka uusi nukke juurde. Plaanis oli Lenini nädal, kuid see jäi millegipärast ära. Moskva nõudis andmeid lugejate haridustaseme kohta. Selgitati välja, et Saku raamatukogus oli 1981. aastal kõrgharidusega lugejaid 96 ja keskharidusega 88. Analüüsiti loodusteadusliku kirjanduse ringlust. Hämmeldust tekitas see, et pidi välja selgitama põhjused, miks lugejad üht või teist raamatut ei ole lugenud. Lugeja vastas aga, et teda ei huvita. No mis sa sellise ebateadliku inimese kohta analüüsi kirjutad!

Harjumaa Keskraamatukogu kuulutas välja konkursi „Parim kongressi materjalide propageerija”. Raamatukogu käis oma näitusega Keilas ja tuli auhinnalisele kohale. Auhinnaks saadi raamat „Memento”. Korrastati fondi ja katalooge. Suurenesid arvulised näitajad: fond 9163, lugejaid 777, neist lapsi 345, külastusi 4793, üritusi 92, neist lastele 60. Väga töörohke 1981.aasta jõudis õnnelikult lõpule. 1982. aasta.

Raamatukogu külastas Kasahhi kirjanike delegatsioon.

Poliitilises elus oli see suurte muudatuste algusaasta.. Aasta, mil L. I. Brežnev sai veel ühe Lenini ordeni ja Kuldtähe medali. Aasta, mil tekkis esimene pragu suure liitriigi vundamenti. Suri surematu L. Brežnev, troonile tõsteti J. Andropov. Suurejooneliselt tähistati „murdumatu liidu” 65. sünnipäeva, sünnipäevalaps oli ka ajaleht „Pravda”. Püstitati loosung „Toitlusprogramm ellu” ja võeti vastu otsus ühtsetest poliitpäevadest kohtadel. J. Andropov hakkas riigis korda looma. Tänavatel ja ühiskondlikes kohtades kontrolliti inimesi, miks nad päeva ajal tööpingi taga ei ole. Korra kontrolliti ka Saku raamatukogu töötajaid Balti jaamas. Töötajad olid just käinud Harjumaa kultuuriosakonnas palga järel. Kontrollijad jäid töötajate juttu uskuma ja nad lubati rongile.

Uksed avas Tartu Ülikooli Teadusraamatukogu uus hoone. Tähistati Tartu Ülikooli 350. aastapäeva. Eestit külastas India peaminister Indira Gandhi ja tema poeg Rajiv Gandhi. Ilmuma hakkas ajakiri ”Teater. Muusika. Kino”. Stockholmis suri helilooja Eduard Tubin. Tulekahju Niguliste kirikus 13. oktoobri öösel vapustas kogu Eestit. Hävisid tornikiiver ja kabelid. Eestis toimusid Kasahhi kultuuripäevad ja ka Saku raamatukogus käis sõbraliku vennasrahva kirjanikke. Kingituseks toodi naturaalne rahvustoit – hobuseliha vorst. Kuigi kingitud hobuse suhu ei vaadata, uuris raamatukogu rahvas hiljem vorsti väljast ja seestpoolt, kuid ikkagi ei julgenud keegi seda süüa, mõelda, millise pika tee see oli rongiga läbinud ja millise kuumuse käes pikad päevad olnud. Siis pandi vorst prügikasti peale ja varsti ta läinud oligi. Hiljem ei olnud kuulda, et kellegagi oleks midagi juhtunud, küllap oli ikkagi söödav.

Eriti jõuliselt hakati tegelema joomarlusega. 1. juunil jõustunud seadus keelas ära alkoholi tarbimise avalikel üritustel. Pulmades, sünnipäevadel ja isegi kodustel pidudel ei julgenud keegi alkoholi avalikult tarvitada. Tõenäoliselt joodi aga rohkem kui muidu, sest nüüd joodi piima, kohvi, teed ja muid jooke alkoholiga segatult.

Keskkogu kuulutas välja konkursi ürituste stsenaariumitele, kuidas tähistada väärikalt NSVL 65. aastapäeva. Vennasrahvaste kirjanduse propagandakuu oli detsembris. Sellel aastal käis raamatukogu kutsel Sakus palju külalisi. Koolis kohtus õpilastega Andres Jaaksoo, kes tutvustas sarja „Saja rahva lood” väljaandmise plaani ja rääkis valgevene kirjandusest. Lasteaias loeti ja võrreldi eesti ja valgevene kirjandust. Leiti nii ühiseid kui erinevaid tahke.

Külas käisid mitmed kirjanikud: Vello Lattik, Peeter Urm, Hando Runnel ja Rein Veidemann. See oli aasta, mil algasid kummalised juhtumid kirjandusõhtutel.

Vello Lattik tuli Viljandist ja vajas öömaja. Tuba saadi instituudi külalistemajja. Arutelu läks aga nii tuliseks, et osa lugejaid ei jäänud kirjanikust sammugi maha ja osa ööst veedeti kirjaniku toas.

Peeter Urmi pidi instituudi autojuht peale võtma Lasnamäelt . Parajasti jalutas suure maja ees mapiga mees ja autojuht avas lahkelt ukse öeldes, et tuli talle järele. Alles Männikul hakkas mees nihelema ja ütles, et teda oli kutsutud hoopis Maardu. Seega- mapiga mees ei olnud armastatud kirjanik. Nii saabuski Peeter Urm ligi tunnise hilinemisega kohale. Hea, et tal oli kannatust oodata, siis ei olnud ju veel mobiile.

J. Smuuli 60. sünniaastapäeva tähistati kirjandusõhtuga „Vähetuntud fakte J. Smuuli elust”. Neid fakte vahendas Elem Treier. Kohale oli tulnud väga palju rahvast. Elem Treier saabus kohale autoga. Juht oli võõras ja Elem Treierit ei olnud ka keegi korraldajatest ihusilmaga näinud. Kohtumisõhtu toimus instituudi peahoones ruumis 208. Autojuht tuli üles ja ütles:„Ma olen nüüd kohal”. Mees juhatati aupaklikult saali, pandi istuma, pakuti kohvi. Peale sissejuhatust, kui paluti tal hakata rääkima, avanes uks ja Elem Treier palus ka luba õhtust osa võtta. Kogu seltskond naeris alustuseks oma tubli viis minutit.

Kohtumine Hando Runneli ja Rein Veidemanniga toimus mõisa all keldris. See oli kui põrandaalune koosolek. Noored edumeelsed mehed rääkisid loomeliitude loomisest ja tegevusest. Õhku jäi kajama mõte, et paremad ajad on ees ja totalitaarne režiim kõigub. Eesti raamatu ajaloo tundmaõppimiseks toimus taas Mare Loti loeng „Eesti raamat XX saj algusest kuni 40. aastani”. Lugejad said näha haruldasi raamatuid, mis asusid peamiselt erifondis.

1982. aasta plaan täideti ja sotsialistlik võistlus võideti 21 punktiga, Jüri raamatukogu sai 19 punktiga II koha. Arvulised näitajad aasta lõpuks olid järgmised: fond 10 186, lugejaid 892, neist lapsi 382, laenutusi 15197, neist lastele 6594, külastusi 5593, üritusi 71, neist lastele 39. 1983. aasta. Viidi läbi esimene raamatuvõlglaste nädal.

See oli J. Andropovi valitsemisaasta. Tema tahtis vene inimese tööle panna ja nii hakati kontrollima tööaegadest kinnipidamist ka raamatukogudes. Kontrolliti tihti ja paljud said peapesu. Tähtpäevadest soovitati tähistada K. Marxi 165. sünniaastapäeva ja 100. surma-aastapäeva, nõukogude relvajõudude ja Eesti Töörahva Kommuuni 65. sünnipäeva. Julgeoleku nõudel eksmatrikuleeriti grupp Tartu Ülikooli üliõpilasi, nende hulgas Indrek Tarand ja Lauri Vahtre. 1979. aastal alanud üliõpilasliikumine tõkestati. Toimus kohtuprotsess Heiki Ahoneni, Lagle Pareki ja Arvo Pesti üle. Tartus Toomemäel avati Kristjan Jaak Petersoni monument, mis kujunes rahvuslikult meelestatud noorte

kogunemispaigaks. Johannes Käbin vabastati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohustest, tema asemele valiti Arnold Rüütel.

Aruannete ja tööplaanide koostamine muutus väga keeruliseks. Aruannetes pidid arvud ikka suuremad olema, kui plaanides ja nii muutus plaanide tegemine täiesti mõttetuks. Ajavahemikul 1.juulist kuni 1.nov. viidi läbi fondi analüüs liikide 1, 2, 3 osas. Avastati palju raamatuid, mida keegi ei olnud kordagi lugenud. Suurem osa kanti maha. Raamatukogus käis jälle palju külalisi. Kirjandusõhtuid peeti Saku lossi õdusas keldrisaalis. Keldrisaali perenaine Linda Saks oli väga abivalmis ja aitas laudade katmisel ja nõude pesemisel. Kohvi oli saada, suhkurgi ei olnud veel kaardi peal ja kuulajaskond oli erudeeritud ning huviline.

Kohtuti kirjanike Mats Traadi, Mihkel Muti ja Andres Langemetsaga. Kirjandusõhtul

Mats Traadiga oli eksikombel suhkru asemel lauale sattunud sidrunihape. Lugupeetud kirjanik oli kaunis üllatunud, kui kuulajaskond hakkas saalist ükshaaval lahkuma ja kummalisi grimasse tegema. Asi sai selgeks kohe, kui ta ühe suutäie sidrunihappega maitsestatud kohvi rüüpas. Nüüd lahkus ka ta ise korraks lauast.

Lasteraamatunädalal oli lastel külas Helle Laas. Küll ta meeldis lastele, pritsis vett ja tegi imelikku häält. Komnoored kohtusid koolis veteran Eela Kuuskülliga, kes ajas päevad segamini ja tuli kohale päev varem. Ise imestas väga, et keegi teda ei oodanud. Kohtumine peeti siiski ära, sest õnneks ei olnud tunnid veel lõppenud. Ühel üritusel koolis vaieldi selle üle, kas tänapäeval on veel võimalik teha tõelist kangelastegu. Vaidlust suunas „Nooruse” peatoimetaja Vello Pilt. Koolis korraldati kutsevalikupäev, kus tutvustati õmbleja, moekunstniku, rätsepa, mannekeeni ja juuksuri erialasid. Moedemonstratsioonil esinesid V. Klementi nim. tootmiskoondise inimesed, nemad tutvustasid ka eelmainitud erialasid, ainult juuksur oli Sakust. Juuksur tegi tasuta soenguid ja tema juurde oli ikka kaunis pikk järjekord. Väga hea koostöö oli kooli õppealajuhataja Tiina Arandiga, kellega koos mõeldi igasuguseid asju välja. Põhimõtteks oli, et üritused pakuksid noortele huvi. EMMIs rääkis psühholoog Anti Kidron suhtlemisprobleemidest. Lektor oli millegipärast pahas tujus ja suhtlemisest ei tulnud eriti midagi välja.

Sellel aastal tähistati raamatukogukuud lõbusa karnevaliga, raamatupeo ja mitme mõistatuste lahendamise võistlusega. Oli esimene raamatuvõlglaste nädal. Raamatusõprade ringi „Tarkuseallikas” lapsed käisid mööda kodusid ja tõid hulga raamatuid tagasi. Kodusid oli erinevaid, nagu inimesigi. Ühes kohas pakuti süüa, teises riieldi ja pahandati tülitamise pärast. Raamat oli ju odav, maksis vaid mõned kopikad, no oli siis vaja seda taga otsida! 1983 aasta põhinäitajad olid: fond 10335, lugejaid 930, neist lapsi 451, laenutusi 16291, neist lastele 7225, külastusi 6535, üritusi 85, neist lastele 51. 1984. aasta. Hakati tegelema noorte kutsesuunitlusega.

Suri J. Andropov. Troonile asus K. Tšernenko, kelle juhtlause oli: „Tuleb tõsta meistri töö autoriteeti, kvaliteetse töö autoriteeti, millest kõneldakse, et see elab mitu inimpõlve”. Ikka tuli kõnelda toitlusprogrammist, maaparandusest, töö efektiivsusest. Ja asi muidugi kõneluse tasemele jäigi. Eesti poliitika oli Moskva poliitika täpne täitmine. Võiks isegi öelda, et ülitäpne. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks valiti Bruno Saul. Toimus kohtuprotsess vabadusvõitleja Enn Tarto üle. Uus haridusreform nägi ette 6-aastaste laste koolikohustuse sisseseadmist. Raamatukogudele tehti ülesandeks parandada kutsesuunitlust kohtadel. Kutsesuunitlusest ja mitmetest huvitavatest erialadest kõneles Kose Kutsekooli õpetaja

J. Neidorf. Toimusid igakuised poliitpäevad kohtadel, kus kõnelema tuli mõni kõrge partei funktsionäär Tallinnast. Ühel poliitpäeval EMMTUI-s, mille teemaks oli „Põllumajanduse

efektiivsuse tõstmine”, oli kogemata kõnelema saadetud Eesti Heliloojate Liidu esimees Jaan Rääts. Räägiti siiski kultuurist, kuid mitte eriti viljakalt.

Sõjalis-patriootiline kasvatustöö ei olnud Saku raamatukogus kuigi heal järjel. Nüüd otsustati asja parandada. Kutsuti külla Paldiski piirivalvekaatri komandör Ants Toomepuu. Kohtumisel tuli välja, et Ants Toomepuu oli olnud Vasalemma koolis Alma Kallioni õpilane.

Alma Kallion oli Saku gümnaasiumi ajalooõpetaja. Maailm on ikka tõesti väike! Lasteraamatunädala külaliseks oli Helvi Jürisson. Tollel ajal oli noorte hulgas väga populaarne doktor Noorman. Nii kohtuti koolis Tõnu Otsaga, alias doktor Noormaniga. Ja juttu jätkus kauemaks.

Raamatukogu asus ka musta maagia teele. Sai teoks viiest õhtust koosnev sari „Kui tähed olid jumalad”. Juri Smirnov, hilisema nimega Igor Mang, hullutas paljusid inimesi horoskoopide, biorütmide ja muude nõukogude ühiskonda mittesobivate asjadega.

Kohtuti kirjanike Enn Vetemaa ja Eva Pargiga. Kuigi üritus toimus südapäeval, trehvasid raamatukogu töötajad õhtul töölt koju minnes lõbusas tujus Enn Vetemaad restoran „Rävala” trepil. Kirjanik rääkis, et kohtus Rävalas kohalike raamatuhuvilistega vabas vormis ja neid juhtus olema nii palju, et tal kadus ajataju.

Sakus viidi läbi raamatukogutöötajate seminar, kus kooli raamatukogu juhataja Ange Lepind õpetas raamatuköitmist. Sellel aastal alustas tööd pereklubi. Üritused toimusid mõisa keldris ja osavõtjaid oli alati palju. Raamatukogu töötajad aitasid korraldada mitmesuguseid üle Sakulisi üritusi. Saku parki ehitati esimene Lumelinn ja korraldati suusamatk. Saku suusamatkad ja võistlused olid väga populaarsed. Neid korraldas instituudi spordiklubi, eesotsas Kalju Ojaveskiga. Kohtumine Tallinna Meditsiiniraamatukogu juhataja Milvi Tedremaaga pakkus huvi neile, kes uskusid raamatu jõusse ravida hinge.

Saku raamatukogu piirkond suurenes, sest likvideeriti Saku-Kajamaa raamatukogu.

Inventuur raamatukogus tehti nii, et uksed ei olnud päevagi kinni. Muidugi olid jälle suureks abiks raamatusõprade ringi lapsed. Tuli teha ka uus koduloo kartoteek, sest vana varastati koos luuletuste ja aforismide kartoteegiga ära. Mitmel korral korraldati raamatuköitmise kursusi, õpetajaks ikka väsimatu Ange Lepind. Arvulised näitajad olid ilusad: laenutusi 16 591, neist lastele 6827, lugejaid 984, neist lapsi 477, külastusi 5878, üritusi 96, neist lastele 59. Jälle üks aasta õnnelikult lõpul! Raamatukogu oli ka selle aasta sotsialistliku võistluse võitja. Tänuks sai juhataja sõita turismireisile Bulgaariasse. Loomulikult oma kulu ja kirjadega. 1985. aasta. Uus teema – narkoloogia ja toksikoloogia.

Suurte muutuste aasta. Suri K. Tšernenko, asemele tuli noor ja sädelev M. Gorbatšov. Tallinnas toimus XX üldlaulupidu ja VI rahvatantsupidu. Valmis Värska sanatooriumi esimene järk ja Viljandi Rajooni Keskhaigla. Avati kirjanike klubi „Pegasus”, „Estonia” teater viibis külalisetendustel Rootsis. Erilisi muudatusi raamatukogude töös esialgu ei toimunud. Ikka võisteldi sotsialistlikult, tulipunktis oli ideoloogiatöö, erilist rõhku pandi tööle juhtiva kaadriga. Analüüsiti põllumajandusliku kirjanduse lugemist. Saku koolis töötas edasi laenutuspunkt, sest kooli raamatukogu ei saanud rahapuudusel ilukirjandust osta. Koostati teemamappe, peamiseks teemaks võitlus joomarlusega. Ja jälle kirjutas Saku raamatukogu juhataja peale kaebekirja Kiisa raamatukogu juhataja Ene Põldma. Kolleeg süüdistas juhatajat kõlvatus konkurentsis. Saku raamatukogu värbas Kiisa piirkonna õpilasi oma raamatukogu lugejate nimekirja! Midagi polnud teha, lapsed laenutasid kooli laenutuspunktist vajaliku raamatu, sest nii oli lihtsam. Koos teiste asutustega käis ka raamatukogu külanõukogus

aru andmas, mida oli tehtud joomarluse likvideerimiseks. Raamatukogu kõrval aga müüdi lahtist õlut ja õhtuti istusid õllesõbrad parema koha puudumisel raamatukogu trepil. Asutati karskusseltse. Sovhoosi partorg käis mitu korda raamatukogu töötajatele auku pähe rääkimas, et koos minna restorani Rävala noorte käitumist jälgima. Töötajad mitte kuidagi ei tahtnud minna ja lõpuks tüdines ka partorg kutsumisest ära.

Taas käis palju külalisi. Sellel aastal oli sponsoriks kool, kes maksis esinemistasud ja aitas transpordiga. Koolil oli oma buss.

Peeter Liiv rääkis tervetest eluviisidest, Jüri Ennet narkoloogiast ja toksikomaaniast. Tagantjärele on lausa hämmastav mõelda, milline ettenägemisvõime raamatukogu töötajatel ja abilistel oli. Paar aastat edasi oli toksikomaania Eestis lausa nuhtluseks saanud. Koolipoisid nuusutasid kummiliimi ja bensiini.

Urve Buschman rääkis inimsuhetest ja viisakast käitumisest. Meenub tema kui kauaaegse koolijuhi ütlus, et kohta peab vahetama siis, kui leiad end midagi veidrat tegemast. Tema tabas end Balti jaama perroonilt paberitükke korjamast.

Lasteraamatunädala külalisteks olid Ira Lember ja rahvateater „Käpik”. Koolis algas perepäevade traditsioon. 10 nov. – 10 dets. toimus järjekordne raamatukogukuu, mille deviis oli „Raamat – meie ühisvara”. Kohtuti kirjanike Mats Traadi ja Doris Karevaga. Kohtumise Doris Karevaga olid ette valmistanud kooliõpilased. Koos loeti poetessi ja ka õpilaste endi värsse. Kokkusaamine venis väga pikaks, peaaegu südaööni välja. 1985. aasta lõpp oli aga väga trööstitu. Kohe detsembrikuu algul lõhkes raamatukogus veetoru. Uputus oli suur ja terve detsembrikuu oli raamatukogu kütmata., vähe sellest, seina sisse kaevati suur auk ja nagu meil kombeks, jäeti auk nädalaks lahti. Igal hommikul leidsid töötajad raamatukogust mõne kassi või koera, kes oli külma eest varjule pugenud.

Arvud olid kenad: laenutusi 17 522, neist lastele 6870, lugejaid 1038, neist lapsi 479, külastusi 6870, üritusi 93. See aasta oli suurte arvude aasta. Edaspidi hakkasid arvud tasapisi langema. Esmakordselt raamatukogu ajaloos ületas lugejate arv tuhande piiri. 1000. lugeja oli Arnold Kotter ja tema sai auhinnaks suure šokolaaditahvli. 1986. aasta. Peatähelepanu all oli lugeja. Raamatuid laenutati farmides.

NLKP XXVII kongress, partei programmi uus redaktsioon. Katastroof Tšernobõli elektrijaamas. Selle likvideerimisele viidi mehi ka Eestist. Aasa alguses oli Eestis 33 linna, 24 alevit, 15 maarajooni ja 189 külanõukogu. Ilmuma hakkas kirjanduse ja kultuuriajakiri „Vikerkaar”. Võitlus joomarlusega võttis hoogu. Lõunas raiuti maha viinamarjaistandusi, meil suleti veinitehaseid. Käibele tuli uus alkoholiliik „taksoviin”.

Toimus Saku VI laulupäev. Üle aegade oli see suurejoonelisem. Noor külanõukogu esimees Ülle Lammertson oli ise koorilaulja ja tundis paljusid koore ja dirigente. Tema aitas esinejate valikule suuresti kaasa. Kokku esines 37 kollektiivi, nende hulgas külaliskoor Ukrainast ja rahvamuusikaorkestrid Tallinnast ja Harjumaalt. Laulupäeva lõpp oli tõeliselt isamaaline. Lauldi Ülo Vinteri „Laulu Põhjamaast”, Konstantin Türnpuu „Lahkumise laulu” ja Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”.

Raamatukogutöötajaid sunniti asutustesse karskust propageerima. Tegelikult ei käidud. Viidi lihtsalt mõnele üritusele raamatunäitus. EKP propagandajuht S. A. Villo soovitas luua raamatukogudesse vennasrahvaste lugemisringe. Ka see jäi loomata. Küllap Sakuski leidus mõni sõbraliku vennasrahva liige, kuid raamatukogul ei olnud lihtsalt aega neid otsida. Raamatukogus oli sel aastal peatähelepanu all lugeja. Valiti välja lugejagrupp, kellele soovitati uudiskirjandust ja uuriti tagasimõju. Nii saadi teada, millised teemad lugejaid

huvitavad. Grupi suuruseks oli 50 lugejat, kes valiti juhuslikkuse printsiibil täiskasvanud lugejate hulgast. Saadud informatsioon oli huvitav ja kulus järelkomplekteerimisel marjaks ära. Raamatukogu sai telefoni, mis oli ikka tähtis sündmus küll! Nüüd said lugejad telefoni teel panna raamatuid järjekorda ja raamatukogu omakorda sai teadustada uudiskirjanduse saabumisest.

Raamatukogu teeninduspiirkonnas oli 4776 inimest. Hõlve aga väike. Tuli midagi välja mõelda. Et raamatuid lugejatele lähemale viia, alustati tööd farmides. Sovhoosi auto võttis raamatukogust töötaja peale koos raamatutega ja viis Lokuti (7.km.) ja Jõgisoo ( 11.km.) lautadesse. Jõgisool laenutati tõesti laudas, samas olid lehmad ja lüpsiagregaadid. Lokutil nii naturaalne asi ei olnud. Laenutati nn. Talutares, kus laenutaja eest hoolitses võrratu Valli Kalev. Seal oli raamatukapp ja Valli vahel ise laenutas soovijatele, kes laenutuspäeval tulla ei saanud. Alati oli tal tee valmis ja küpsised ja klaaskommid. Lugejate hulgas oli mitmeid, kes ei töötanud laudas ja nende soovid erinesid tunduvalt laudatöötajate soovidest. Fredi Kinkar luges kõik raamatukogus olevad ajalooraamatud läbi ja ütles, et valetavad nii, et suu suitseb. Lüpsjad võtsid hea meelega lugemist, kuid raamatuid oli raamatukogul raske kätte saada, sest kaader vahetus, raamat unustati koju ja mis kõige hullem, tagastatud raamatud olid tihti väga räpased, mõned isegi sõnnikuga koos. Polegi ime, sest laenutati laudas, kus pisikese karjabrigadiri laua juures loom oma loomulikku häda tegi. Õnneks või õnnetuseks sai bensiin otsa ja sõidud farmidesse jäid ära.

Kohtumisi huvitavate inimestega oli palju. Ülo Kraan ja Reet Rihvk „Noorte Häälest” tutvustasid ajakirjaniku ametit ja õpetasid ajalehte tegema. Fr. Tuglase 100. sünniaastapäeval oli külas Oskar Kruus, kellel ühel hetkel läks hääl ära ja tema vaikse sosina pidi kõva häälega raamatukoguhoidja kuulajatele edasi andma. Muidugi läks üritus sellisel moel poole pikemaks ja osavõtjatel oli parajalt igav. Kõige lõpuks tukastas väsinud kirjanik ja siis otsustati üritus lõpetada.

Kevade algust tähistati tõlkija Valda Raua ja kunstnik Anu Rauaga. Kohtumine jättis kõigile väga sooja tunde. Valda Raud rääkis tõlkijatöö varjukülgedest, sellest, et ei saa tõlkida seda, mida tahaks. Tütar Anu Raud tutvustas eesti rahvuslikke kindakirju ja luges ette uusi omakirjutatud vigurlugusid. Soojad suhted Helle Laasiga püsisid ja mitmeid kordi vaadati tema monoetendust „Vepsa muinasjutud”.

Lasteraamatunädala külalisteks olid Leelo Tungal ja Raimo Kangro. Üritus toimus Saku Pioneeride Majas, mis asus algkoolihoone puitosas. Tundus, et kõik pioneerid olid kohal. Oli väga lõbus. Raimo Kangro mõtles kohapeal välja viisijuppe ja Leelo Tungal luuletas kiiresti sõnad juurde. Nüüd lauldi koos laul ära. Siis proovisid lapsed sama teha. Ja tuli samuti kenasti välja.

1986. aasta sügisest hakati kollektiivselt külastama Kirjanike Maja üritusi. Pileteid saadi loomulikult tutvuse kaudu, sest kirjandusõhtud olid väga populaarsed. Saku raamatukogu lugeja Endla Kõnd töötas Kirjanike Majas raamatupidajana, peale selle, mis oli tähtsamgi veel, oli ta Kirjanike Maja kunstilise juhi, kirjanik Juhan Saare õde. Piletid toodi koju kätte ja bussisõit oli väga odav. Sakus leidus hästi palju huvilisi. Külastati järgmisi üritusi: 1. D. Vaarandi juubeliõhtu. 2. „Süda kaheks” H. Visnapuu loomingust. 3. „Peotäis mind mulda” L. Koidula elust. 4. „Pärandus” J. Kaplinski luule. 5. M. Traadi juubeliõhtu. Arvulised näitajad 1986. aastal: laenutusi 18 516, neist lastele 6591, lugejaid 1030, neist lapsi 432, külastusi, 8917, üritusi 83, fond 11 757.

Jälle võideti sotsialistlik võistlus. Ja jälle sai juhataja sõita turismireisile. Seekord Tšehhimaale. Sõit ei olnud sugugi kallis ja kolleegidega teistest raamatukogudest oli tore reisida. Kokkuvõtteks peab ütlema, et 1986. aasta oli suur sebimisaasta. Raamatukogu hakkas kujunema juba klubisarnaseks asutuseks. Ei tohi unustada, et kuna kõik üritused toimusid väljaspool raamatukogu ruume, tuli teha palju ettevalmistustööd, korrastada ruumid enne ja pärast üritust. Sõita inimestega Tallinna kirjandusüritustele ja jõuda sealt tagasi südaöö paiku. Raamatukogu ruumid olid jälle väikesed. Telliti küll instituudi töökojast riiulite jaoks pikendused, kuid ega need ruumi juurde ei andnud. Nüüd ulatusid riiulid laeni. Ka redel tuli tellida. A-tähega algavad raamatud olid ilusad terved, sest, kes neid sinna lae alla ikka otsima viitsis minna, lugejad kindlasti mitte. Kuna raamatukogus WC ei töötanud, siis osa raamatuid, mida tihti ei nõutud, leidis oma koha seal. 1987. aasta. Suurte ja ilusate ürituste aasta.

Uue ärkamisaja algus Eestis. Asutati Eesti Muinsuskaitse Selts, esimeheks sai Trivimi Velliste. Tugevnes rahva üldine protestilaine Virumaale kavandatavate fosforiidikaevanduste vastu. Asutati Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu eesotsas Ignar Fjukiga. Endised poliitvangid moodustasid grupi MRP – AEG. Siim Kallas, Mikk Titma, Edgar Savisaar ja Tiit Made tulid välja isemajandava Eesti programmiga. Lühend IME muutus kiiresti populaarseks. Asutati Eesti Ajalooline Sõjaajaloo Selts. Sündis 500 000. tallinlane Riin Õispuu. Eestit külastas NLKP KK peasekretär Mihhail Gorbatšov.

Aasta popimad sõnad olid uutmine ja perestroika. Alustati majanduse ümberkorraldamist, mis läks raskelt, sest suurriigis oli kombeid ja tavasid väga raske muuta. Inimesed lihtsalt ei tulnud järele. Esimesed suured rahutused hiidriigis – Kasahstanis. Veel tähistati suurejooneliselt Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäeva.

Eestis oli 1987. aasta rahvusliku ärkamise eelaeg. Inimesed olid muutunud aktiivsemaks, justkui ärganud sügavast unest. Saku raamatukogule oli see aasta suurte ürituste aasta. Kuna EMMI klubil puudus juhataja, siis tehti ka klubitööd. Paraku keegi selle eest palka ei maksnud, kuid ruumid üritusteks olid tasuta ja ka esinejate transpordikulud tasus instituut.

Külas käisid Tõnis Rätsep ja Juhan Viiding kavadega „Öötöö” ja „Naarden ta mul vastu tulli”, Helle Kuningas etendusega „ Peotäis mind mulda”. Etenduse õhtu oli väga külm, kusagil üle 30 kraadi. Kartus oli, et rahvas ei tule sellise külmaga välja, kuid saal oli pilgeni täis ja hilisõhtuks andis külm ka järele. Näitlejanna sõitis veel samal õhtul Pärnusse tagasi. Priit Aimla ja Jüri Aarma naerutasid rahvast kahel korral . Iiri õhtu sisustasid Jaak ja Mart Johanson. Sel õhtul oli järgmine seik. Lilled olid ostetud kahele esinejale. Vennad Johansonid olid aga kaasa võtnud ka õe Kärdi, kes samuti koos vendadega laulis. Tol ajal oli lilli isegi vähe saada ja õhtul kella seitsme ajal ei olnud Sakus neid mitte kuskilt võttagi. Õnneks oli ostetud neli õit. Nüüd saidki peaesinejad kumbki ühe õie ja Kärt kaks.

Väga ilus oli K. Ristikivile pühendatud õhtu „Minagi olin Arkaadia teel”. Esinesid Jüri Krjukov, Anu Lamp, Tõnu Tepandi. Kui Jüri Krjukov juhataja 9-aastaselt tütrelt küsis, kelleks ta tahab saada, vastas tüdruk, et Krjukoviks. Millegipärast liigutas see vastus näitlejat nii väga, et talle tulid pisarad silma. Hiljem istuti koos näitlejatega veel kaua mõisa saalis, joodi teed ja Tõnu Tepandi laulis vanu laule. Sel aastal saadi tuttavaks ka vendade Tarmo ja Toomas Urbiga. Nemad esinesid kavaga” Uinuvate õhtute laulud”, väikesel džässiõhtul esinesid Lembit Saarsalu ja Leonid Vintkevitš. Kohtuti Tarmo Eesperega, kes tõi esinema RAM-i solistid. Lastel olid külas Helju Mardi, Helle Laas ning lasteraamatunädalal Dagmar Normet ja Siima Škop. Edukalt töötas raamatusõprade ring „Sipsik”. Pille Mägi läks lapsepuhkusele ja teda asendasid Hiie Plakk (02.03.1987- 30.06.1987), Küllike Volter

(01.09.1987- 15.08.1988) ja Karolin Kõll ( 01.09. 1987- 15.08.1988). Igaüks neist tõi endaga kaasa midagi uut. Küllike uuris lugejate ja laenutuste suhet viie aasta lõikes. Hiie töötas lasteringiga „Sipsik” ja õpetas ringi liikmetele lastelaule. Karolin oskas hästi joonistada ja juhendas kunstiringi. Kogu päeva käis pisikeses ruumis vilgas tegevus. Kunstiring joonistas sageli põrandal, sest mujal ruumi ei olnud Raamatukogu oli muutunud kohaliku kultuurielu keskuseks. Tõsist tööd tehti võlglastega. Raamatute järel kodus käisid raamatusõbrad ja raamatukogutöötajad. Sellel aastal varastati raamatukogust Hageri kiriku poolt kingitud piibel. Töötajad kirjutasid sellest ajalehes ja vaata imet, varas tõi selle vargsi tagasi. Raamatufondi aitasid korras hoida „Sipsikud”. Laenutuspunkt koolis suleti, sest sellel ei olnud enam mõtet. Kooliraamatukogu rahaline seis oli paranenud ja ta sai ise vajalikul määral raamatuid osta. Laenutuspunktis olevad raamatud anti pidulikult koolile üle. Nende hulgas oli palju kohustuslikku kirjandust ja seda oli lapsel koolist palju kergem kätte saada.

Arvulised näitajad hakkasid tasapisi langema.

Fond 12 190, laenutusi 17 300, neist lastele 5300, lugejaid 975, neist lapsi 355, külastusi 6835, üritusi 45. Raamatunäitusi ei saanud enam teha, sest raamatukogus ei olnud ruumi, seetõttu vähenes ka ürituste arv. See aasta läks ajalukku kui suurte ja ilusate ürituste aasta. Saadi palju uusi tuttavaid esinejate hulgast, mitmega neist suheldakse senimaani. Rõõm oli tehtud tööst, sest alati leidus häid abilisi. 1988. aasta. Raamatukogu hakkas aktiivselt osalema poliitikas.

Pöördeline aasta. Algas avalikustamine. Raamatukogudele anti vabamad käed. Enam ei pidanud arvet pidama poliitilise kirjanduse laenutamise üle. Ka tööplaane ei nõutud. 1- 2 aprillil toimus Tallinnas Eesti Loominguliste Liitude pleenum. Kõnesid kuulati üle Eestimaa, need tundusid kohutavalt julged. EKP X pleenum vabastas Karl Vaino. EKP uueks juhiks sai eestimeelne Vaino Väljas. Toimusid öised laulupeod lauluväljakul. Esmakordselt toodi Hageris I kihelkonnapäeval välja rahvuslipp. Et lippe poodides saada ei olnud, õmmeldi neid kodus.

Hüüdlauseks oli saanud H. Valgu poolt öeldu „ükskord me võidame niikuinii”. Septembris toimus lauluväljakul aasta võimsam massiüritus „Eestimaa laul”, kus Trivimi Velliste nõudis avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.

Eestimaa Rahvarinne loodi aprillis, kui Savisaar kutsus rahvast Toompead kaitsma interrinde eest ja Rahvarinde kongress toimus 1- 2 oktoobril.

Kõik olid nii innustunud, loodeti nii palju. Kahe Saku raamatukogu (Saku külaraamatukogu ja EMMI teadusraamatukogu) ettevõtmisel loodi Sakus Saku Muinsuskaitse klubi. Esimesel loomiskoosolekul esines Mart Laar. Klubi eestvedajaks ja varahoidjaks sai EMMI raamatukogu töötaja Malle Rebane. Avaloengu pidas Küllo Arjakas. Loengusari kestis terve talve. Esinesid Evald Laasi, Mati Mandel, Heiki Valk. Klubi korraldas keelepäeva, kus esinesid Linda Uustalu ja Ülo Tuulik. Räägiti Eesti valupunktidest, lauldi isamaalisi laule. Toodi välja rahvuslipp ja selle all lasksid end pildistada kõik Saku ärksamad inimesed eesotsas külanõukogu esimehe Ülle Lammertsoniga. Esmakordselt tähistati raamatukogu eestvõttel märtsiküüditamise aastapäeva. Kontserdil esines Tõnis Mägi. Peale kontserti süütasid külastajad, keda oli rohkem kui sada, K. Pätsi tamme all küünlad. Korraldati esimene jõulunädal. Jõululaupäeval sõideti kahe bussiga Hageri kirikusse. Toimus esimene jumalateenistus Saku mõisas jõulude esimesel pühal. Kutsutud olid kõik Saku üksikud eakad inimesed, sponsorite abiga tehti neile ka väikesed kingitused. Raamatukogu töötajad said

tuttavaks Elari Puuga, Kohila baptisti koguduse pastori ja Kohila kammerkoori dirigendiga. Koos temaga tehti veel mitmeid üritusi. Koos Saku Keskkooli õpetaja Aime Järvaga viidi Saku lapsed Kohilasse jõulunäidendit vaatama.

Ühiskondliku elu elavnemine tõi aga kaasa lugejate ja laenutuste vähenemise. Karolin Kõll läks kõrgkooli ja asemele tuli Anneli Tomberg ( 16.08. 1988- 31.08.1989). Anneli kirjutas luuletusi, oskas ilukirja. Ta tõi raamatukogu juurde lillelapsed, uue boheemliku seltskonna.

Nüüd loeti palju luulet. Raamatukogus korraldati kohe ka fondi ümber, eraldi toodi välja luulekogud.

Samas raamatukogu olukord oli ikka päris väljakannatamatu, kanalisatsioon oli kogu aeg umbes ja raamatukogus oli pidavalt halb lõhn. Lõpuks kaevati maja ette suur auk, mis jäeti mitmeks kuuks lahti ja lugejad turnisid laudu mööda raamatukogusse. Eriti hull oli vihmaga. Pori ja tolmu jagus kõikjale. Raamatukogul puudus ka koristaja. Nii pidid töötajad mitu korda tööaja jooksul põrandat pühkima ja pesema. Ja raamatud olid vallutanud kogu ruumi, ega lugeja enam hästi sisse ei mahtunudki. Hea oli see, et instituut andis Saku mõisa saale tasuta kasutada. Nii sai korraldada mitmeid huvitavaid üritusi. Ka instituudi saalis, kus oli ligi 300 istekohta, korraldati suuri kontserte.

Aasta jooksul toimusid järgmised suured üritused: 1. „ Ajaviide” J. Aarma ja P. Aimla estraadiõhtu. Kokku 3 korral. 2. „ Muusikaline pealelõuna RAM-i solistidega. 3. „ Usk ja lootus” Joel Steinfeldi autoriõhtu. 4. „ Helisev akordion” Henn Rebase autoriõhtu. 5. Artur Alliksaare luuleõhtu Tarmo ja Toomas Urbi esituses. 6. „ Venemaale piknikule” Jüri Krjukov ja Venda Tamman. 7. Ansambli „Talong” kaks kontserti. Peeter Kaljumäe ja teised. 8. Jõulukontsert. Esines Kohila kirikukoor. 9. Lasteraamatunädala külalised olid Ott Arder ja Juhan Saar.

Arvulised näitajad olid järgmised: Fond 13 114, laenutusi 11 074, neist lastele 3583, lugejaid 680, neist lapsi 233, külastusi 3295, üritusi 44.

1989. aasta. Esmakordselt saadi välismaalt suur hulk pagulaskirjandust.

Rahvaloenduse andmetel oli Eestis 1 565 662 elanikku. ENSV Ülemnõukogu presiidium kuulutas 24. veebruari Iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni tornis heisati rahvuslipp. Võeti vastu keeleseadus. 9. märtsil mälestati 1944. aastal Tallinnas pommirünnaku järel hukkunuid. Mindi üle vööndiajale senise Moskva aja asemel. Tähistati eestikeelse piibli 250. aastapäeva. Valiti Eesti Kodanike Peakomitee eesotsas Tunne Kelamiga. IME programm pidi päästma Eestimaa. 23.augustil MRP 50. aastapäeval moodustati enam kui 600.km pikkune inimkett nn. Balti kett, Tallinn – Riia – Vilnius, milles osales ligi 2 miljonit inimest. Saku rahvas sõitis Urge tee otsa ja ühines seal teistega. Tunne oli ülev. Ülev oli ka 4. juunil toimunud Saku VII laulupäev. Osavõtvaid kollektiive oli juba 37. Nende hulgas külaliskoorid Tšehhimaalt ja Leedust. Nüüd olid lisandunud viiuldajad ja puhkpilliorkestrid. Kogu kava koosnes isamaalistest paladest. Kontserdi lõpus laulis kogu rahvas Eesti hümni.

Raamatukogu võttis aktiivselt osa Saku muinsuskaitse klubi tööst. Seekord toimusid loengud Saku ajaloost, kodukultuurist, haridusoludest. Lektoriteks kohalikud inimesed Heino Kärblane, Evald Poots, Alma Kallion. Tohutu huvi valitses Saku ajaloo vastu. Saal oli alati pilgeni rahvast täis. Loengud toimusid põhiliselt mõisa väikeses saalis.

Raamatukogu jätkas aktiivset kontserdikorraldust. Kui rahvas mõisa saali korraga ära ei mahtunud, toimus järjest kolm Tõnis Mägi kontserti. Külas oli jälle ansambel Talong, Modern Fox, Priit Aimla ja Jüri Aarma. Kauni armastuslaulude põimiku esitasid Helgi Sallo, Leelo Talvik ja Jüri Krjukov. Jõulunädalal esinesid kammerkoor Gloria ja ansambel Voice Lääne- Saksamaalt, Sirje Puura ja Meelis Vahar. Lasteraamatnädala külalisteks olid nukuteatri näitlejad Maie ja Hendrik Toompere. 1. sept. 1989. aastal asus Anneli Tomberg õppima Eesti Humanitaarinstituuti ja tööle tuli Juta Unt. Juta oli kirjanduse- ja muusikahuviline, hea suhtleja. Lisaks kaks kõrgemat haridust. Tema tõi raamatukogusse oma tuttavaid erudeeritud inimesi. Raamatukogu sai esimese saadetise välis-eesti raamatuid, need kadusid lugejate kätte kui soe sai.

Arvulised näitajad olid stabiilsed:

Fond 13 648, laenutusi 11 180, neist lastele 3332, lugejaid 688, neist lapsi 227, külastusi 3577, üritusi 60.

Kaheksakümnendatele aastatele tagasi vaadates tundub, et need olid kirjud kui lapitekk, kus leidus nii kirkaid, aga ka süngeid toone. Raamatukogu hoone oli väga halvas seisus ja külanõukogul ei olnud mitte midagi paremat pakkuda. Ega eriti ei otsitud ka. Raamatukogu ju töötas ja mitte halvasti, ruumipuudus kimbutas kõiki asutusi, ka külanõukogu ennast. Hea oli see, et suudeti neil rasketel aastatel vältida liialdusi. Raamatukogu oli jäänud oma kodukoha kultuurikandjaiks ja tahtis seda tööd jätkata.

Üheksakümnendad aastad ja uue sajandi esimene kümnend.

Taasiseseisvunud Eesti.

NSV Liidus süvenev sisekriis kulineerus tagurlike jõudude riigipöördekatsega 1991.a. augustis, et kõikvõimalike vahenditega säilitada Nõukogude Liit. 19. augustil kuulutati kogu Nõukogude Liidu territooriumil, kaasaarvatud Baltimaades, välja erakorraline olukord. President M. Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti ja riigijuhtimise võttis enda kätte Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee. Baltikumi „sõjakuberneriks” määrati Balti sõjaväeringkonna ülem. Moskva riigipöörajad Eestis võimu haarata ei suutnud, sest kogu rahvas asus kodumaa kaitsele. Riigipöördekatse Moskvas välistas igasugused läbirääkimised keskvõimuga ning andis Eestile ajaloolise võimaluse riikliku iseseisvuse taastamiseks.

Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppel võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. augustil hilisõhtul vastu „Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest”, millega taastati omariiklus nii de jure kui ka de facto. Ühtlasi taotleti taastunud iseseisvusele rahvusvahelist tunnustust. Uue põhiseaduse väljatöötamiseks moodustati Põhiseaduslik Assamblee. Presidendi ja Riigikogu valimised toimusid 20. septembril 1992.a. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Lennart Meri. 1992.a. toimus rahareform. 1994.a. suvel sõlmiti vabakaubandusleping Euroopa Liiduga. 1994.a. juulilepingu alusel lahkusid võõrväed Eestist. 5. märtsil 1995.a. valis rahvas uue riigikogu. Enim hääli kogus valimisliit Koonderakond ja Maarahva Ühendus. Oktoobris puhkes lindiskandaal ja valitsus eesotsas peaminister E. Savisaarega astus tagasi. Uueks peaministriks sai Tiit Vähi. 1996.a. kuulutas president välja totaalse arvutiseerimisprojekti tiigrihüpe. Moodustus erakond Mõõdukad, esimeheks sai Andres Tarand. Riigi majandus oli 1992.a. alanud reformidest peale arenenud tõusujoones. Senisest oli kõige kiirem tempo 1997.a. – 11%. 1999.a. Riigikogu IX koosseisu valimistel võitis Keskerakond, kuid valitsuse moodustas kolmikliit Isamaa, Reformierakond ja Mõõdukad. Peaministriks sai Mart Laar. 1999.aastal sai Eestist Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige.

Aastat 2000 võeti Eestis, nagu kogu maailmaski, vastu rõhutatud pidulikkusega, vaatemängude ja ilutulestikega. 23. aprillil õnnistati Tartus Peetri kirikus pidulikult sisse Eesti

Raamatu Aasta, millega tähistati 475 aasta möödumist esimese teadaoleva eestikeelse tekstiga raamatu trükkimisest. XXVII suveolümpial Sidneys võitis Erki Nool kuldmedali kümnevõistluses, judomaadlejad Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin tulid koju pronksmedaliga. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 1 370 052 elanikku, neist eestlasi 930 219. 2001.a. puhkes pildiskandaal, sest sai avalikuks, et Mart Laar oli ligemale kaks aastat varem ühes sõjaväeosas koos paari kaaslasega tulistanud Edgar Savisaare pildiga kutsekaarti. 12. mail Kopenhaagenis toimunud 46. Eurovisiooni lauluvõistlus tõi võidu Eestisse. Haridusministeerium viidi üle Tartusse. 2001.a presidendivalimised võitis Arnold Rüütel. 2002.a. sai peaministriks Siim Kallas. Valmis Eesti brändi märk Welcome to Estonia. Toimus koolinoorte IX laulupidu, kus ühendkooris esines üle 20 000 laulja. Eesti ja Venemaa vahelise jalgpallilahingu võitis Eesti tulemusega 2:1. 30. okt. esilinastus A. Kivikase romaani järgi vändatud mängufilm „Nimed marmortahvlil”, mida aasta lõpuks oli vaatamas käinud 136 171 inimest. 2003.a. Riigikogu valimiste järel said võimule Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit. Peaministriks sai Juhan Parts. Eestit külastas Soome president Tarja Halonen. Eestlased hääletasid Euroopa Liitu astumise poolt. 2005.a. viibis Tallinnas Suurbritannia peaminister Tony Blair. Presidendivalimistel 23. septembril 2006. aastal valis valimiskogu napi häälteenamusega presidendiks Toomas Hendrik Ilvese. 14. aprillil 2006.a., emakeelepäeval, oli lahkunud igavikku populaarne president ja Maailmamees Lennart Meri. 2006.a kuulutati Eestis teatriaastaks, sest möödus 100 aastat kutselise teatri rajamisest. Kadriorus avati kunstimuuseum KUMU. Eestis viibisid Suurbritannia kuninganna Elizabeth II ja Edinburgi hertsog Philip samuti Ukraina president Viktor Juštšenko.

2006.a. oli ülekaalukalt positiivne. Majanduskasv oli tõusnud 11,8% ja inflatsioon langenud 4,5 protsendile. Riigieelarve tulude laekumine oli ületanud kulutused. Tööpuuduse asemele oli tekkinud tööjõupuudus. Lapsi sündis ligikaudu 15 000, mis oli suurim sündide arv peale 1990 aastate algust. Kehtestatud oli emapalk. Sellele vaatamata oli iive ikka veel negatiivne. „Eesti Päevaleht” tõdes, et kunagi ei ole eestlased veel nii hästi elanud, samas ei ole inimesed ega riik kunagi ka raha nii mõtlematult kulutanud. See viimane kehtis peaaegu kogu Eestimaal. Nüüd, kui raha liikus ja laenud olid ahvatlevad tegeldi ainult kulutamisega. Säästmisele ei tahtnud keegi mõeldagi.

1990. aasta. Raamatukogu sai uued ruumid Saku mõisa.

M Gorbatšov sai Nobeli preemia ja valiti NSV Liidu presidendiks. Saksamaa ühines. 8. mail nimetati ENSV ümber Eesti Vabariigiks. Taasloodi Kaitseliit ja toimusid Eesti Kongressi valimised. Valimistel osales 557 613 kodanikku ja 34 345 kodanikuks taotlejat.

Suri Paul Ariste. Vene šovinistid mürgeldasid Toompeal. ENSV Ülemnõukogu kinnitas Edgar Savisaare valitsuse esimeheks. Võeti kasutusele ostukaardid.

Raamatukogu olukord oli hullemast hullem. Ainukese sissepääsu ukseesine kaevati üles ja raamatukogusse pääses nüüd üle laudadest purde. Miks kraav mitmeks kuuks lahti jäi, ei osanud keegi öelda. Raamatud olid juba virnas kastides, riiulid olid vanad ja osaliselt vineerist laudidega, need läksid katki ja tihti tuli puutöömees Koitla instituudist parandama kutsuda. Kogu teine poolaasta kulus raamatukogule uute ruumide väljavõitlemiseks. Saku mõisast oli normeerimisjaam välja kolinud ja alumise korruse ruumid jäid tühjaks. Mõisast olid huvitatud hr. Hirvenkoski Soomest ja Taluliit eesotsas hr. A. Tammega. Imekombel sai raamatukogu ruumid endale, ehk aitas kaasa see, et juhataja oli volikogu liige. Remondi tegi instituut, seinad said ilusad helerohelised, värvid aitas valida endine töötaja Karolin Kõll, kes õppis kunstiinstituudis disaini. Põrandakatteks saadi reliini Kehra Muusikakoolilt. See oli toodud Venemaalt suures koguses ja kooli remondist üle jäänud. Kogu remondi ja materjalide eest oli raamatukogu tänulik instituudi asedirektorile Ants

Roosalule ja varustajale Madis Tänavsuule. Ants Roosalu aitas juba teist korda raamatukogul uusi ruume saada. Ta oli kodukoha patrioot ja suur kultuuriarmastaja. Kolimine toimus 9. detsembrist kuni 23. detsembrini.

Kolimiseks andis Saku sovhoos tasuta bussi, plastkastid raamatute vedamiseks sai laenuks Taimekaitsejaamast. Koliti 3 pikka päeva, ülejäänud aeg kulus raamatute riiulitele panekuks. Abiks olid koolilapsed ja paar meest sovhoosist. Kahjuks ei saanud osta uusi riiuleid, neid hangiti osade kaupa teistelt raamatukogudelt ja alles 2000. aastal sai kogu fondi riiulid välja vahetada. Oli soe detsember, isegi aknad sai puhtaks pesta ja ruumid olid liigagi soojad. Raamatute sorteerimine ja riiulitesse panemine võttis kaua aega, sest kolimisel mingit süsteemi ei peetud.

Pikkadel õhtutel, mis tihti ulatusid südaööni välja kohtuti ka Mõisa Vaimuga. Noor, valges kleidis naisterahvas, näitas end mitmel korral. Tundus, et raamatukogu suhtes oli ta eriti heatahtlik.

Avamine oli suursugune. Raamatukogu õnnistas sisse Hageri koguduse õpetaja Paul Saar. Lindi lõikasid läbi kõige vanem lugeja Juuli Kallaste ja kõige noorem lugeja Laur Kangert. Kogu instituudi juhtkond oli kohal. Raamatukogule kingiti kohviserviis, kast šampust, instituudi klaaside komplekt, keskraamatukogu kinkis lillelaua ja suure hulga toalilli, toodi raamatuid ja helikassette. 24. detsembril oli raamatukogu juba kõigile avatud. Käis 11 inimest, jõulud ikkagi! Küll olid uued ruumid ilusad, lugemistuba oli tavaliselt lugejaid täis, seal oli kokku 10 lugemislauda. Tundus, et ruumi jätkub kauaks- kauaks.

Suuremad üritused olid: Tõnis Mägi kontsert „Olgu tervitatud uus maailm” kahel korral, sest rahvas ei mahtunud suurde saali ära. Estonia teatri solistide kontsert ja 9. juunil toimunud kodukandipäev. See oli suur muinsuskaitse klubi ettevõtmine, milles raamatukogu lõi aktiivselt kaasa. Üheskoos „Nelli Teataja” ajakirjaniku Mati Laosega anti välja ajaleht „Saku Sõna”, toimus jumalateenistus Hageri kirikus, suur vanavara näitus näitusepaviljonis, kontsert ja rahvakunstiõhtu. Külas olid Norra tantsijad. Koos muinsuskaitseklubiga kohtuti ajaloolase Mati Mandeli , Mati Pätsi ja kunstiteadlase Eda Liiniga. Raamatukogu juures töötas lastering ja tüdrukute klubi Adeele.

Arvulised näitajad olid järgmised: fond 12 835, laenutusi 11 566, neist lastele 3712, lugejaid 668, külastusi 3914, üritusi 17, neist lastele 10.

Aastaaruandesse kirjutati: MURESID EI OLE.

1991. aasta. Parim aasta raamatukogu ajaloos.

Poliitilises mõttes oli aasta hirmuäratav. Verine pühapäev Vilniuses ja Riias. Toompeale hakati ehitama barrikaade. Impeeriumi streigid Tallinnas ja Narvas. 3. märtsil toimus referendum Eesti iseseisvumise küsimuses, 77,8 % hääletajatest olid iseseisvumise poolt. 19.-20. augustil riigipöördekatse Nõukogude Liidus, Eestisse sisenesid Pihkva dessantdiviisi üksused. Peaminister Savisaar tegutses otsustavalt.

20. augustil võttis Eesti Ülemnõukogu vastu otsuse „Eesti iseseisvuse taastamisest”. Rahvas juubeldas Toompeal, siin Sakus, kuulati Küllo Arjakase loengut instituudi saalis ruumis 208 ja juubeldati samuti.

Samal ajal liikusid Vene tankid teletorni juurde, rahvas asus kaitsepositsioonile. Juhtidel jagus tarkust ja verised kokkupõrked suudeti ära hoida. Hakati ette valmistama uut põhiseaduse projekti. Käibele tulid uued Eesti postmargid.

Eestis oli autobuum ja tarbekaupade vähesus. Rahva kõnepruuki tulid uued sõnad kantpea ja katusepakkumine.

Raamatukogule oli see sisseelamise aasta. Üle kolme korra suuremad ruumid ja suur territoorium ümber maja vajasid hoolt ja korrastamist. Rohkem oli tööd väljas. Lossi ümbrus oli korrast ära. Saku muinsuskaitse klubi käis küll regulaarselt kolmapäeviti koristamas, kuid sellest oli vähe. Ka välistrepp tuli talvel lumest puhtaks rookida, sügisel lehed kokku riisuda. Ilusate ilmadega, kui raamatukogus lugejaid parajasti ei olnud, olid raamatukogu töötajad pargis koristamas. Raamatukogu uksel aga silt: „Oleme pargis, otsige meid üles!”

Inimestel tuli harjuda uue, veidi kõrvalise kohaga ja kõrge lagunenud välistrepiga. Lugejate arv suurenes tunduvalt laste arvelt. Kõrval asuva kooli lapsed olid harjunud peale tunde raamatukogus aega veetma. Nüüd oli ruumi palju ja lapsed kasutasid seda kohe ära. Raamatukogusse oli toodud kodudest palju mänguasju, lauamänge ja lastetoas oli ruumi laialt, et koos mängida. Raamatukogu töötajad alustasid jälle visa võitlust juhuslike lugejatega, kes küll rõõmuga raamatu võtsid, kuid iialgi tagasi ei toonud. Käidi kodudes riiulitest raamatuid otsimas, avaldati ajalehes võlglaste nimesid. Samas oli rõõmustav, et saadi uusi Välis-Eestis trükitud raamatuid ja kaks pakki soomekeelset kirjandust, peamiselt küll koomiksiraamatuid. Üritusi oli vähem kui eelmistel aastatel, aga need olid suuremahulised. Korraldajate suureks rõõmuks andis instituut mõisa saali tasuta igasuguste ürituste korraldamiseks. Põnevamate ürituste aegu oli mõisa saal pilgeni rahvast täis.

1. Kirjandusõhtu „ Ella Ilbaku elu” luuleteatri „Varius” esituses. 2. Kodukohapäeva tähistamisel olid külas Võru meeskoor Kannel ja Kose EPT naiskoor Meelike 3. Ansambli Suveniir kontsert mõisa trepil ja saalis. 4. Jõulukontserdid Saku lossis 6 korral.

Arvulised näitajad olid järgmised: fond 13 673, lugejaid 720, neist lapsi 328, laenutusi 12 329, neist lastele 4165, külastusi 4324, ajakirjade laenutusi 1585, neist lastele 231, Üritusi 35, neist lastele 24. Teadmata, mida toob järgmine aasta, kirjutati aruandesse: KÕIK ON KORRAS, PAREMAT EI OSKA TAHTAGI!

1992. aasta. Raamatukogust lülitati küte välja.

Valitsuse otsusega kehtestati leiva, saia, piima, juustu, või, jahu ja tangainete müük talongidega. Hiljem lisandusid juba ka tarbekaubad nagu seep, pesupulber, pesu, sitsiriie ja muud kaubad. Võeti maha erivolitusi nõudnud peaminister Edgar Savisaar ja uueks peaministriks sai Tiit Vähi. Eestit külastasid Rootsi kuningas ja Prantsuse president.

Käibele tuli Eesti kroon, igal elanikul oli õigus vahetada 1500 rubla 150 krooni vastu.

20.septembril toimusid esimesed sõjajärgsed riigikogu valimised. 5. oktoobril valiti presidendiks Lennart Meri. Majanduslik seis oli raske, mida hinnatõus veelgi süvendas.

Tekkisid esimesed uusrikkad, kerjused, ööklubid, kasiinod, suhkruvatt ja teeäärne šašlõkimüük. Laste mänguasjade hulka ilmusid Barbid, legoklotsid ja arvutimängud.

Eesti jalgpalli taassünd. Uus haigus nimega stress, mille tekitasid pinged töökohal, rikas naaber, haigekassakaart ja tuludeklaratsiooni täitmine.

Niisama keeruline kui oli olukord riigis, oli ka olukord raamatukogus. Tasapisi kolisid lossist välja ülakorrusel asunud trükikoda ja planeerimisosakond. Raamatukogu oli jäänud suurde,

uhkesse, kuid samas lagunevasse majja üksinda. Rõõm ilusast raamatukogust asendus ahastusega tuleviku ees.

Veebruari algul tuli raamatukogusse instituudi direktor Valdek Loko, kes teatas, et instituut ei jõua enam maja kütta ja raamatukogu ruumide kütmiseks tuleb leida „alternatiiv”. Nädala pärast lülitati küte välja. „Alternatiiviks” ostis külanõukogu 5 elektriradiaatorit. Neid aga korraga sisse lülitada ei saanud, sest korgid ei pidanud vastu.

Lohutuseks oli teadmine, et kevad oli saabumas. Pille Mägi, kes oli vahepeal kaks tütart sünnitanud, tõi kodunt elektrikamina, tuli end soojalt riidesse panna ja pidada kevadeni vastu. Loodeti, et suve jooksul mõeldakse midagi välja, kuid võta näpust, raamatukogul tuli kütmata ruumides töötada kuni 1994. aasta kevadeni.

Üritusi oli vähe. Raamatunäitusi ja temaatilisi väljapanekuid oli pidevalt. Suulistest üritustest oli parim Norra õhtu, mis toimus 22. juunil Saku lossis. Tiina Vilu tõi Sakku külla 11 norrakat, kes õppisid eesti keelt. Vastuvõtjaid oli 150 inimese ümber, nende hulgas Türi linnapea Teo Aasa ja kultuurijuht Kaarel Aluoja. Üritusel viibis ka Norra suursaadik. Norrakad andsid kauni kontserdi ja pakkusid hiljem rahvustoite. Peamiselt munatoite, kala ja õlut. Toidud valmistati kohapeal ja norrakad olid kaasa toonud üle 200 külmutatud kanamuna. Raamatukogule kingiti norra troll Johannes, kelle ülesandeks oli pimedatel õhtutel pahad vaimud raamatukogu ümbert ära ajada.

Vaatamata külmadele ruumidele arvulised näitajad suurenesid, sest lugejad käisid ju korraks raamatukogus ära ja läksid koju sooja. Nemad ei pidanud kogu tööpäeva külmetama. 1992. aasta oktoobris põles Saku mõisa kõrval asuv jõemaja maani maha. Saku üks vanimaid hooneid oli juba peaaegu ennistatud, majas puudus küll elekter, aga sisetööd hakkasid lõppema ja hoone nägi oma kaunite rõdudega väga uhke välja. Remondimees käis tihti raamatukogus joogivett hankimas ja nii oli raamatukogurahvas remonditööde käiguga kursis. Tulekahju algas õhtul kella 23-24 paiku. Juhatajale helistati koju, et mõis põleb. Töötajad jooksid kodunt peaaegu öösärgi väel kohale, alles seal tuli välja, et mõis oli ikka alles, kuigi tuli oli lossile ohtlikult lähedal, 20- 30.meetri kaugusel. See kohutav vaatepilt püsis kõigil väga kaua meeles ja päriselt ei unune vist kunagi. Töötajad olid veel terve nädala šokis ja enam ei julenud keegi ühtegi elektriradiaatorit ööseks sisse jätta. Hommikul tööle tulles oli tihti 5-6 kraadi ruumis sooja ja ega üle kümne kraadi õhtuks ei saanudki kätte. Mis puutub tulekahjusse, siis ei saadudki teada, kuidas see juhtus. Küllap oli tegu süütamisega, sest elektrit tõesti majas ei olnud.

Arvulised näitajad olid: fond 13 124, lugejaid 723, neist lapsi 309, laenutusi 14 820, sellest lastele 3307, külastusi 3307, perioodika laenutusi 2483, üritusi 10.

Raske oli see aasta, sest ootused ja lootused purunesid nii ruttu. Oli ju uusi ruume oodatud nii kaua. Nüüd, kui need olemas olid, ei saanud täie jõuga töötada, sest külm võttis igasuguse tööisu ära. Loomulikult tekitas kütmata olek mõisale korvamatut kahju. Niiskus tekitas ohtliku seenhaiguse kaunites ruumides, mis kahjustas unikaalset põrandat nii, et see tuli ülesse võtta ja põletada. Ka osa mööblist tuli hävitada.

IV osa Saku Vallaraamatukogu

1993. aasta. Raamatukogu nimetati ümber Saku Vallaraamatukoguks..

Eesti võeti Euroopa Nõukogu täisliikmeks. Eestit külastas paavst Paulus II. 75. aastapäeva tähistasid Eesti välisministeerium, Eesti Politsei, Eesti Kaitseliit. Rahvarinde tegevus lõpetati. Suursaadikuks Soomes sai kirjanik Jaak Jõerüüt, peaministriks Mart Laar. Jäägrikompanii kriis Läänemaal. Toimusid kohalike volikogude valimised. Suri lauluisa Gustav Ernesaks.

5. juunil toimus Saku VIII laulupäev. Osavõtvaid kollektiive 23. Külalised seekord Soomest. Lauljatele ja tantsijatele olid lisandunud akordionistid ja Saku meeskvartett.

Lugejatele avati Eesti Rahvusraamatukogu. Ka Harjumaa raamatukogude töötajad käisid seal ekskursioonil. Raamatukogu tutvustas glamuurne, kauni kübara ja lehviva pleediga sarmikas direktor Ivi Eenmaa. Algul tekitas suur ja imposantne paekivist ehitis võõristust. Ja kui suur see tundus! Terve päev kulus kõikide korruste ja ruumidega tutvumiseks. Lõpetuseks pakuti direktori kabinetis tass kohvi. Kõik olid vaimustatud uuest kultuuritemplist ja tihti võtsid ka Saku raamatukogu töötajad osa rahvusraamatukogus toimuvaist seminaridest, pealegi olid need sageli tasuta. Rahapuudus oli vallas suur ja uute raamatute ostmiseks ei jätkunud seda piisavalt kunagi. Raamatukogu sai küll Rootsist härra Seemre isikliku raamatukogu kingituseks, kuid sellest ei piisanud lugejate lugemisnälja kustutamiseks. Eriti suur nõudlus oli ajalookirjanduse ja biograafiate järele. Kütteprobleem jäi lahendamata. Sügisel toodi valla poolt maja taha hunnik kuivi laudu, kuid ahi ja korstnad olid nii lagunenud, et kui tuli ahju tehti, oli kogu maja paksu suitsu ja tahma täis. Korra käis ka korstnapühkija, kes avastas, et korstnad ja lõõrid on kive täis loobitud. Terve talv tuli olla külmas majas, ainsaks soojusallikaks viis elektriradiaatorit, kuid korraga sai kasutada ainult nelja. Kuna raamatukogu oli juba teist aastat majas üksinda ja kella 18-ni avatud, tundsid töötajad pimedatel õhtutel hirmu kutsumata külaliste ees. Õnneks midagi ei juhtunud. Maja ümbrus ja park olid kottpimedad ja nii toimuski töölt koju minnes mõnigi kord pargis jalutajatega lauskokkupõrge. Sellel aastal suuri üritusi ei korraldatud. Olid ainult raamatunäitused ja väljapanekud. Vaatamata külmale ja troostitule olukorrale näitarvud aina suurenesid: fond 12 967, lugejaid 805, neist lapsi 301, laenutusi 20 542, neist lastele 2521, külastusi 5397, perioodika laenutusi 8952, üritusi 10. Aruandeaasta jooksul tehtud kulutused olid 43 000 krooni, neist 23 300 krooni 2 inimese palgaks, komplekteerimiskulu 12 000, ajalehtede ja ajakirjade tellimiseks 5600 krooni, riigi toetust 5000 krooni.

1993.a. alates kandis raamatukogu uut nime - Saku Vallaraamatukogu. Nüüdsest sai raamatukogu külastaja tutvuda volikogu ja vallavalitsuse otsustega ka raamatukogus. Raamatukogu töötajad aga sukeldusid valla tegemistesse ja toimetustesse erilise entusiasmiga. Raamatukogu juhataja sai juurde uue ameti - vallavalitsuse kultuuri- ja haridusteenistuse juht 0,5 koormusega. Tööd tuli juurde uksest ja aknast. Suvel toimus Saku VIII laulupäev. Seekord oli rekordarv esinejaid. Pidu ei seganud isegi vihm, alles õhtul, peale peo lõppu, tõusid hirmuäratavad pilved ja kärgatas kõu. Esmakordselt sai rahvas näha ka Saku valla uut lippu. Lipp oli just valmis saanud ja õnnistamata, kuid laulupäeva komisjon otsustas lipu rongkäiku kaasa võtta. Vallavanem Ago Järva kandis ise uhket lippu ja kõigile tundus, et Saku vallal on kõige ilusam lipp Eestimaal.

1994. aasta. Saku vallavalitsus kolis mõisa. Mõisa hakati jälle kütma!

Lillehammeris toimusid XVII olümpiamängud ja „Tibutants” sai tuntuks üle maailma.

Hiigeltulekahju Bosporuse väinas, kus toimus tankeri kokkupõrge, andis maailmale märku suurte globaalprobleemide olemasolust. Ameerika president Bill Clinton käis visiidil Lätis ja 28. augustil lahkusid viimased vene väed Eestist. 28. septembril uppus parvlaev „Estonia”. Hukkus 852 reisijat, päästa õnnestus vaid 137. Suri kirjanik Bernhard Kangro. Sellel aastal toimus palju kultuurisündmusi, milles raamatukogu paratamatult osaline oli, sest raamatukogu juhataja oli vallavalisuse liige ametinimetusega kultuuri- ja haridusteenistuse juht. 24. veebruaril õnnistati Hageri kirikus Saku valla lipp. Kavandi autoriks oli Priit Herodes. Veebruaris ilmus esimene number valla ajalehte „Saku Sõnumid”. Sakus avati esimene pangakontor ja raamatupood „Hellik”, Rocco baar ja lillepood, mis asusid Rocco kauplusega ühes majas. Raamatukogu juhataja pidi kõigil avamisüritustel osalema, sest ametikoht oli selline. Vallas läks lahti korterite erastamine.

23. juunil toimus Saku II kodukandipäev- küladepäev, mis pani aluse külaliikumisele. Kiisal oli esimene jaanituli. Ilmus kodukandipäevale pühendatud „Saku Sõnumite” erinumber. Toimus 125. juubelilaulupidu. 1. juulil kell 16.30 peatus juubelilaulupeo tuli Saku mõisa pargis. Tuletoojad oli Tartust teele lähetatud juba mitu päeva varem. Saku oligi viimane peatus enne Tallinna jõudmist. Küll oli uhke vaadata ehitud hobuseid ja väärikaid tuletoojaid. Hobustele ehitati Saku parki lasipuid ja Vello Eensalu käest saadi heinu ja kaeru. Toita tuli mitte ainult hobuseid, vaid ka ligikaudu 100 lauljat. Tegemist oli palju, kuid kõik sujus suurepäraselt. Saku mõisa trepil laulsid Norra, Soome ja Saku „Tuljaku” lauljad, leelotas Laine Mesikäpp. Sakus liitus tuletoojatega Mait Agu.

Sel aastal tutvustasid Saku kunstnikud Riina Mellikov ja Anne Leisalu esmakordselt Soomes, Ylöjärvi sõprusvallas, oma loomingut. Riina vitraažikunsti ja keraamikat, Anne graafikat.

15. juuliks oli vallavalitsus kolinud Saku mõisa, soolaleivapidu peeti 1. oktoobril, päev varem tähistas Saku vald hariduselu 125. aastapäeva, kuid veel 2 päeva varem oli Eestit tabanud kohutav katastroof, uppus parvlaev Estonia. Valla pidustused olid seetõttu surutud seisundis ja paljud väliskülalised ei tulnudki leina pärast kohale.

Raamatukogule tähendas vallamaja mõisa kolimine kõigepealt külmast pääsemist ja uute tööde ja tegemiste algust. Küll tehti suuri plaane ja mis peamine, need viidi ka ellu. Raamatukogu oli vallamaja rahvaga üks pere. Valla toetus oli suur ja olgugi, et raha nappis, said suuremad üritused tehtud. Sel ajal veel poliitika vallaelu ei suunanud.

Alates sügisest korraldas raamatukogu iga kuu kohtumise mõne kuulsa inimesega. Sakust alustas oma kontsertturneed Tõnis Mägi. Esinemas käisid Ivo Linna ja Anti Kammiste, Jaan Tätte ja Marko Matvere, Väikeste Lõõtspillide Ühing. Raamatukogule oli avamisel kingitud palju mänguasju, nüüd käisid lapsed nendega raamatukogus nukuteatrit tegemas, kuni ühel päeval avastati, et keegi kuri inimene oli kõikidel pehmetel mänguasjadel pead otsast ära keeranud. Oli hirmuäratav ja õõvastav teada, et kuskil lähedal liigub sadist, kes oma raevu valab välja süütute mänguasjade peale. Tõsi, mõne aja pärast saadi pahategija jälile ja noormehega räägiti tõsiselt.

Arvulised näitajad 1994 aastal olid järgmised: fond 9989, lugejaid 790, neist lapsi 260, laenutusi 21 280, neist lastele 2430, külastusi 6241, neist laste 260. Teenindavate arv vallas oli 5101. Kulud aasta jooksul olid 103,7 tuhat krooni, neist tööjõukulu 54,9, komplekteerimiskulu 29,5, neist ajalehtede ja ajakirjade soetamiseks 8,9 tuhat krooni.

Raamatukogule oli 1994.a. hea aasta. Kaks külma talve oli üle elatud ja vallamaja rahvaga sõbraks saadud. Kõik olid rahul.

1995. aasta.

Raamatukogu hakkas regulaarselt korraldama kunstinäitusi.

5.märtsil valis rahvas uue Riigikogu. Valimised võitis valimisliit Koonderakond ja Maa-

Rahva ühendus. Teiseks jäi alles 1994.a. novembris moodustatud Reformierakond. Peaministriks sai teistkordselt Tiit Vähi, kuid aasta oli poliitilises mõttes keerukas. Oktoobris puhkes lindiskandaal ja valitsus astus tagasi. Loodi erakond Isamaaliit. Eesti osales esmakordselt eurovisiooni lauluvõistlusel. Silvi Vraidi esitatud laul aga edasi ei pääsenud. Suri Juhan Viiding.

Sakus, endises sidemajas, mis varasematel aegadel oli kuulunud vennastekogudusele, hakati alates jaanuarikuust pühapäeviti regulaarselt pidama jumalateenistusi. Esmakordselt tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva Saku mõisas. Esmakordselt toimus ka vallavanema vastuvõtt valla asutuste juhtidele ja ärksatele inimestele. Vallal oli külas Ylöjärvi vallavanem Pauli Ihamäki, kes tahtis näha iseseisvuspäeva paraadi Tallinnas. Märtsis tähistas meeskvartett „Viis” oma 20. juubelit ja mais Saku Kodukaitse oma 5. sünnipäeva.

Juuni alguses viibis Saku vallavalisus Türil, kus pandi kirja koostööplaan järgmisteks aastateks. Sellest ajast peale vahetas Saku raamatukogu Türi kultuurimajaga ligi 10 aasta jooksul üsna tihedalt kunsti- ja muid näitusi. Ka valitsuste vahel olid regulaarsed kokkusaamised.

10. juunil toimus Saku valla I tantsupäev, külaliseks Türi linna kultuurimaja segarahvatantsurühm „Kaktus” ja kapell „Kaktuseõied”.

20. juunil võttis vallavanem esmakordselt vastu parimaid põhi-, kesk- ja muusikakooli lõpetajaid.

Suurematest üritustest toimus VAT teatri etendus „Kui mina alles Troll veel olin” ja kohtumine kirjaniku ja helilooja Albert Uustulndiga Saku mõisas. Selle ürituse valmistas ette raamatukogu koos Saku Vabadusvõitlejate Ühendusega. Õigemini küll aitas korraldada, sest Valdo Kallion tegi põhitöö ära.

1995. aastast hakkas raamatukogu korraldama Saku mõisa saalides kunsti- ja tarbekunsti näitusi.

Jaanuaris olid raamatukogu akendel väljas Riina Mellikovi kaunid vitraažid, suvel Saku portselanimaalijate tööd mõisa suures saalis ja sügisel tuntud kunstniku Urmas Viigi neli maali mõisas nõupidamiste saalis. Detsembris Silvia Kelle suured nahktaiesed. Vald ostis ühe neist isegi ära. Taiese nimi oli „Päikesesõnn” ja sellel pidi imevägi juures olema. Küllap oligi, sest üheltki näituselt ei kadunud kordagi ühtegi asja, välja arvatud viimaselt, kuid siis oli „Päikesesõnn” juba seinalt maha võetud.

Detsembris toimus kokku seitse kontserti. Esinemas käisid Aruküla kultuurimaja noortekoor, Oleviste kiriku koor „Rändur”, TTÜ naiskoor, jõulumuusika salongis musitseerisid tuntud muusikud „Estonia” teatrist. 17. dets. külastas Saku mõisa ja kohtus seal Saku kooli õpilaste ja õpetajatega kindral A. Einseln. Kogu ürituse oli kokku pannud õpetaja Kersti Vissov. Raamatukogu töötajad olid nõu ja jõuga abiks. Kindral käis ka raamatukogus ja kinkis puust kaitseväelase. Ta rääkis pikalt oma lugemisharjumustest ja soovitas poistele mehiste meeste raamatuid.

Arvulised näitajad 1995.a. olid järgmised: fond 10 326, lugejaid 1010, neist lapsi 348, laenutusi 25 739, neist lastele 3231, külastusi 8268, neist laste 1974. Kulud kokku olid 108,9 tuhat krooni, neist tööjõukulud 50,0, komplekteerimiskulud 39, 0 ja perioodika kulud 7.0 tuhat krooni. Teenindavate arv oli 5086.

Aasta oli väga edukas, sest lisaks raamatukogutööle tegutsesid raamatukogu töötajad õhtuti veel mõisasaalide perenaistena. Nii saadi juurde väga palju uusi tuttavaid ja sõpru, elu oli mitmekesine ja pingevaba. Õpiti juurde lausa uus eriala. Raamatukogu juhataja käis erikoolitusel, kus õpiti lauakatmist, teenindamist ja etiketti.

1996. aasta. Algas ürituste sari Saku vald 130.

Eestis algas arvutiseerimise ajastu. Lennart Meri kuulutas välja tiigrihüppe projekti. Seda toetas tollane suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos Toomas Hendrik Ilves. Veebruaris toimus iseseisvusaja esimene kultuuri-, hariduse- ja teadustöötajate streik. Toompeale kogunes üle 1000 meeleavaldaja. Ka Saku raamatukogu töötajad olid streikijatega solidaarsed ja streikisid kaks tundi, sest palk oli väike ja palgatõusu ei olnud ette näha. Ega see streik olukorda küll kuidagi ei parandanud, aga esimene kogemus oli olemas. Juunis avati Tallinnas, endises Rotermani soolalaos, Arhitektuuri ja Kunstikeskus. Käisid ka Saku raamatukogu töötajad seal mingit maailmakuulsat näitust vaatamas ja muljed olid suurepärased. Sel aastal toimusid presidendivalimised. Kandidaate oli koguni viis: Tunne Kelam, Lennart Meri, Siiri Oviir, Arnold Rüütel, Enn Tõugu. Teises valimisvoorus osutus Arnold Rüütli ees valituks Lennart Meri.

Surid Ivar Grünthal, Leida Laius, Eno Raud, Pent Nurmekund. Iga kultuuritegelase mälestusnäitusel süüdati raamatukogus küünal. Need näitused laenutati alati peaaegu tühjaks. Vahel tundus, et peale surma muutus inimene populaarsemakski kui eluajal.

Sügisel toimusid kohalikud valimised. Juba oli tunda valimisvõitluse hõngu. Tegelikult olidki alanud poliitilised mängud, mille tõmbetuul senini kohaliku omavalitsuse elu ei puudutanud. Augustikuus sai vald rõõmsa teate Eesti Muinsuskaitse Ametist. Vallale oli eraldatud 70 000 krooni Saku mõisa renoveerimistöödeks. Novembris külastasid Sakut rännumehed Marianne ja Werner Fahrenholz Norrast. Reisimeestel oli kaasas 3 eeslit ja 3 koera. Nad peatusid pooleks päevaks Sakus keskplatsil ja käisid korra ka mõisa vaatamas. Eriline reisiseltskond meenutas mõnelegi Breemeni linna moosekante.

Algas ürituste sari „Saku vald 130.” 1. 10. veebruaril toimus pidulik kontsert-aktus. Külalisi oli Soomest, Rootsist ja Türilt, lisaks naabervaldade esindajad. 2. 1. juunil toimus III kodukandipäev Saku mõisa ees. Uhkes rongkäigus saabusid esinejad kontserdipaika. Kontserdil esinejad olid Saku valla eri paigust, naabervaldadest ja Soomest. 3. Lasteaia „Terake” 50. juubel. 4. Nurmekülade kokkutulek Männiku talus. 5. Saku noorte kunstnike näitus, kus oli väljas 39 tööd 11 noorelt, 6. Saku valla talude konkurss, kus seitse talu julges välja tulla. I kohta välja ei antud, II preemia võitsid Käspri ja Esko talu. Esko talu leidis äramärkimist ka ülevabariigilisel konkursil, kus ta jõudis seitsme parima hulka. 7. Saku rahvamaja 65. sünnipäev. 8. Tütarlastekoor „ Siuru” jõulukontsert.

Võiks öelda, et sellest aastast algas vallas aktiivne külaliikumine. Kodukandipäeval oli väljas 300 fotost koosneb näitus „Kuni su küla elab…”. Et näitust teha, tuli üles otsida külade ärksamad inimesed, kellel endal oli palju vanu fotosid ja kes teadsid, kust ja kelle käest veel küsida. Unikaalseid pilte saadi Eha Methusalemilt, Helmi Kelemendilt, Elsa Rosenfeldilt, Leida Kasesalult, Veera Issakult, Heli Kallipilt ja Alma Kallionilt. Kahjuks oli näitus väljas ainult ühe päeva. Kunstinäitusi oli sellel aastal rohkesti:

1. Silvia Kelle väikesed merepildid. 2. Saku noorte kunstnike kevadnäitus. 3. Harju maakonna isetegevuslike kunstnike kevadnäitus, kus esindatud oli 9 valda 312 taiesega. 4. Ilme Variku maalide näitus „Armastuse lillede”(Türi kunstnik). 5. Mall Metsa nahkvaibad „Suve sinine ja kuld”. 6. Tõnu Tamme orhideed. 7. Eesi Rosenbergi graafika. 8. Riina Mellikovi vitraažid.

Väsimatu Riina Mellikov üllatas külastajaid aina uute ja uute töödega. Kunstnik oli saanud 1996.a. endale uue ateljee teenindusmajja. Tegelikult oli see pisikene tuba piimapoe kõrval, mille vald andis Riinale rendile. Seal enamik kauneid töid valmiski.

Suursündmuseks oli mais toimunud tütarlastekoori „Ellerhein” kontsert ja ansambel „Voices” jõulukontsert Saku mõisas. „Voices” oli ansambli „Viis” külaline Saksamaalt.

Raamatukogu sai jõulude kolmandaks pühaks kutse Türi Linnaraamatukogu avamisele.

Avamisele sõitsid raamatukogu juhataja Helle Pärlin ja vallavanem Arvo Pärniste. Türi uus raamatukogu oli moodne ja ruumikas. Eriti sügava mulje jättis avatud internetipunkt.

Saku raamatukogus oli ainult üks arvuti, seegi vana, panga kingitus.

Raamatukogul olid head suhted Saku vabadusvõitlejate ühendusega. Koos korraldati sellelgi aastal mitu üritust, üks neist oli „Koitjärve- meie südametunnistus ja kultuurihäll”.

1996.a. näitarvud olid järgmised: fond 11 023, lugejaid 1098, neist lapsi 376, laenutusi

29 971, neist lastele 4250, külastusi 9707, neist laste 2500. Teenindavate arv 5369.

Kulud 165,8 tuhat krooni neist tööjõukulud 79,0, komplekteerimiskulud 50,0 ja perioodika tellimiskulud 11,0 tuhat krooni.

Aasta lõpus sai raamatukogu 10 uut riiulit. Nüüd oli ruumi piisavalt riiulitele näitusi ja väljapanekuid teha. Korrastatigi kogu lastekirjanduse fond, parandati hulga raamatuid ja kujundati fondi ümber. Eraldi toodi välja noorsookirjandus, mis varem oli olnud 7-8. kl. kirjanduse hulgas. Et uued riiulid olid madalad, said lapsed ise kõik raamatud riiulitelt kätte ilma raamatukoguhoidja abita.

Kokkuvõttes oli aasta sisukas ja töörohke, pakkus palju uut ja huvitavat nii kohapeal kui maakonnas. Käidi palju maakonnaraamatukogu poolt pakutavatel koolitustel, need olid huvitavad ja alati hästi korraldatud. Hea oli, et rahvusraamatukogus toimus rohkesti tasuta koolitusi, millest innuga osa võeti, sest koolitusrahad olid minimaalsed.

1997. aasta. Raamatukogu pidas 65. juubelit.

Eesti sai kutse läbirääkimistele Euroopa Liiduga, majanduskasvu tempo oli kõrge - 11%. Uueks suurmoeks sai, et vabariigi eri paigus hakati korraldama suuri vabaõhukontserte.

Tallinna lauluväljakul esines ligi 67 000 inimesele popikoon Michael Jackson. Viimast korda peeti 1988. aastal alguse saanud Rock Summerit. Toimus esimene Järvemuusika kontsert Võrus, Tamula järvel. 11.sept. uppus Kurkses õpperetkel 14 kaitseväelast. Eestis oli jälle leinapäev. Surid Ustus Agur ja Valev Uibopuu.

Sel aastal sai valmis kauaoodatud Saku sild ja loodi mittetulundusühing Metsanurme - üks paremini tegutsevaid külaseltse. Peale valimisi lahkus kultuuri- ja haridusteenistuse juhi kohalt vallaraamatukogu juhataja Helle Pärlin. Pea kahekordistunud töökoormus raamatukogus ei võimaldanud enam kahel ametikohal töötada. Valla kultuurijuhiks sai endine Kiisa rahvamaja juhataja, noor ja energiline Anneli Kana. Raamatukogul sujus töö uue kultuurijuhiga hästi. Esimese uuendusena hakkas „Saku Sõnumites” ilmuma valla kultuurikalender. Raamatukogu ülevallalisi üritusi enam ei korraldanud, vaid jätkas oma valdkonnas väljakujunenud tegemisi. Mõisa saalides avati peaaegu iga kuu uus kunstinäitus. See aasta oli raamatukogu 65. sünnipäeva aasta. Valmis reklaamtrükis Saku raamatukogu - 65 . Kohalikus ajalehes ilmus kirjutiste sari raamatukogu ajaloost, tutvustavaid artikleid oli ka maakonnalehes „Harjumaa”. Sünnipäeva tähistati 23. septembril algusega kell 15.00 Saku mõisa saalis. Terve hommikupooliku oli ladistanud lausvihma, kuid peo alguseks tuli päike välja ja kuldas üle kauni mõisasaali. See oli esimene suurejooneliselt peetud sünnipäev üldse. Külalisi oli nii lähedalt kui kaugelt. Harju Maakonnaraamatukogu tõi kaasa raamatukogutöötajad Norramaalt, Türi rahvas tõi kingituseks ainult ühe kruusi, sest teine oli pikal teel katki läinud ja ega korraga saagi raamatukogus mitut kruusi kasutada, üks töötaja peab ikka tööd ka tegema. Väga vahva oli Kajamaa kooli ansambel, kes esitas venekeelse laulu raamatukogust ja tõi ajalehepaberisse pakitud kingituse. Raamatukogu oli pärast sünnipäeva tulvil lilli, lillelõhna ja rõõmsat meelt..

1997.a. põhiliseks tegevussuunaks oli raamatufondi ja kataloogide üleviimine kümnendliigituselt UDK süsteemile. See oli suur töö, mis lõpetati aasta lõpuks. Kui senini oli raamatukogu eelarve koostanud vallavalitsuse finantsteenistus, siis sellest aastast pidi raamatukogu juhataja eelarve ise valmis tegema ja kaitsma seda vallavalitsuses. Riigi poolt eraldatud summasid kasutati raamatute ostmiseks, valla poolt eraldatud raha perioodika tellimiseks ja tegevuskuludeks.

Saadi uued riiulid liigilise kirjanduse paigutamiseks. Fond paigutati ümber ja lugeja töökohti tekkis juurde kolm. Saadi ka uus arvuti. Oldi valmis raamatukogu automatiseerimiseks. Sooviti osta programm KIRJASTO 2000. Paraku tundus see soov tollasele volikogule rahaliselt liiga kallis. Tuli muretseda vöötkoodid, vöötkoodilugejad, maksta programmi ja hoolduse eest. See oli tõesti kaunis suur summa ja otsus oli, et tööd tuleb jätkata vanaviisi. Koolitustest võeti endiselt aktiivselt osa. Koostöö sujus hästi naaberraamatukogudega, samuti Türi ja Ylöjärvi raamatukoguga. Soomest saadi mitu pakki uusi soomekeelseid raamatuid, peamiselt ilukirjandust, mis kiiresti lugeja leidsid. Sakus on palju soome keelt oskavaid inimesi.

Korraldati endiselt palju kunstinäitusi. 1. Evar Riitsaare maalid. 3. Saue valla kunstnike Diana Tederi, Mati Karjatse ja Leida Jõenurme tööde

näitus. 4. Leida Jõenurme 14 keraamilist pilti. 5. Hiiumaa kunstnike tööde valiknäitus. 6. Saku Gümnaasiumi kunstiringi kevadnäitus. Juhendaja Eda Piisang. 7. Silvia Hiobi maastikumaalid. 8. Tabasalu kunstniku Piret Küttise lille- ja meremaalid. 9. Saku gümnaasiumi kunstiringi ülevaatenäitus Tšehhimaal Upices tehtud töödest. 10. Vasalemma kunstniku Vladimir Litinski maastikud.

Hiiumaa kunstnike valiknäitus oli selle aasta parim. Nii suurt, eripärast ja mitmekülgset näitust ei olnud Sakus veel kunagi olnud. Kõik saalid olid hiiu kunstnike töid täis ja ka külastajaid oli palju. Näituse kujundas Hiiumaa kunstnik Ott Lausing. Saku kunstnikud omakorda viisid Hiiumaale oma loomingut. Sellest näitusest peale hakkas näitustel nn. „giiditööd” tegema Elsa Pelmas. Tegelikult oli sellistele suurtele näitustele vaja valvurit, sest väljas oli ikka väga väärtuslikke asju. Elsa oli laia silmaringiga kunstihuviline inimene, kes varem töötas teadussekretärina Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse TU Instituudis. Peale selle oli ta väga põhjalik inimene. Ta uuris tööde ja kunstnike kohta kogu vajaliku info välja ja rääkis hiljem põhjalikult külastajatele edasi. Mõni huviline veetis mitu tundi näitusesaalis.

Lasteaed „Päikesekild” pidas oma 35.aastast sünnipäeva Saku mõisas. Lasteaed oligi alguse saanud sellest majast. Ka raamatukogu ruumides olid vanasti rühmatoad. Kasvandikud käisid vaatamas, kus oli olnud nende voodi või mängunurk.

7.06. toimus Saku pargis Saku IX laulupäev. Kohale tuli ligi 500 lauljat ja tantsijat üle Eesti. Raamatukogu töötajad istusid sellel päeval infoletis. See oli jälle uus kogemus.

3.07.- 5.07. lindistasid Heiki Mätlik ja Arvo Leibur Saku mõisa saalis Paganini võrratut muusikat. Kuigi lindistamine ei olnud avalik sündmus, kogunes seda hiirvaikselt kuulama kaunis suur seltskond muusikahuvilisi, kes istusid kunstisaalis ja suures saalis toimuvat ei näinudki, ainult kuulsid kauneid helisid. Oli inimesi, kes käisid kõigil kolmel õhtul kohal. 16.augustil toimus Saku I akordionimuusikapäev, mille korraldasid Saku Muusikakooli õpetaja Milvi Rookäär ja Saku raamatukogu töötajad Helle Pärlin ja Pille Mägi. Esinesid Saku muusikakooli õpetajad ja õpilased, Venda Tammani ansambel „Helisev”, akordion”, Pärnu suupillipoisid ansamblist „Piccolo” ja mitmed üksikesinejad, kes kuulutuse peale olid kohale tulnud.. Üllatuskülaline oli noor andekas akordionimängija Allan Jakobi.

1. detsembril oli mõisas Saku gümnaasiumi õpilaste omaloomingu õhtu, 13. detsembril Hageri koguduse puhkpilliorkestri 50. juubel ja 20.detsembril akordionist Allan Jakobi jõulukontsert.

Raamatukogu näitarvud suurenesid : fond 11 940, lugejaid 1225, neist lapsi 453, laenutusi 30 707, neist lastele 4843, külastusi 9128, neist laste 2889. Kulud 289,5 tuhat krooni, sellest tööjõukulud 140,9 komplekteerimiskulud 80,6 perioodika tellimiskulu 12,6 ja omavalitsuselt saime komplekteerimiseks 12, 6 tuhat krooni.

Aasta oli edukas ja töörohke. Meenutades raamatukogu sünnipäeval öeldud häid sõnu oldi töötahtelised ja jätkati innukalt ürituste läbiviimist.

1998. aasta. Alustati keeltekursuste korraldamist.

Euroopa riigid keelustasid inimese kloonimise. Film „Titanic” võitis 11 Oscarit. Prantsusmaal vermiti esimene metalleuro. 7. septembril loodi Google Inc, mida praegu tunneb iga arvutikasutaja. Eestis käis visiidil Briti prints Andrew. Suurejooneliselt tähistati Eesti vabariigi 80. aastapäeva. Venemaa kehtestas eesti kaupadele topelttollid. Eestis algas majanduslangus, pankrotti läks Maapank. Riigikogu kaotas surmanuhtluse. Toimus rida vägevaid kultuuriüritusi: suur tulevärgivõistlus Paralepas, „Rolling Stones” esines 35 000 inimesele lauluväljakul, II Järvemuusika kontsert Tamula järvel tõi peaaegu samasuguse rahvahulga Võrru.

Surid H. K. Laxness, Frank Sinatra, Mait Agu, Ernst Jaakson. Saku läks üle gaasiküttele. Tallinna vahet hakkasid sõitma marsruuttaksod, pilet 10 krooni. Eraisikule müüdi Saku raudteejaam, Kurtna kool sai „Kauni Kodu” preemia. Kurtna vanasse koolimajja kolis

hollandi reisikirjanik Carolija Visser, et tutvuda kohalike oludega ja kirjutada raamatut Eestist. Keegi ei teadnud veel, et raamatus leiavad oma koha paljud Kurtna inimesed ja, et raamat ei ole sugugi heatahtlik. Sakus elav kunstnik Urmas Viik sai ÜRO kunstipreemia. Kiisal toimus esimene kevadlaat. Saku gümnaasiumis avati raadiosõlm. Saku poisid Jens Salumäe ja Velori Kais käisid esimesel olümpial Naganos. Velori paraolümpial.

15. juunil laastas tornaado Sakut, kiskudes majadelt katuseid ja murdes puid. Ka raamatukogu sai vee läbi kannatada. Vanade akende vahelt oli vihmavesi ruumidesse pressinud ja põrandal oli ligi 10.cm vett. Mõned raamatud, mis olid põrandal kastides, said kannatada, samuti tõusis põrandakate üles. Mõisal viis torm pool katust minema. Raamatukogu sai juurde uusi riiuleid ja ühe täiesti uue arvuti. Kohe läksid ka töötajad uuesti arvutiõppe koolitusele. Paljundustöid sai teha ülakorrusel valla sekretariaadis. Rahva tungival nõudmisel alustati keeltekursuste korraldamisega. Esialgu inglise keele, hiljem lisandus ka saksa keel. Kokku tuli viie grupi jagu huvilisi. Õpetajad olid Vilma Leisner ja Egle Hunt. Huvi oli nii suur, et osa kursusi pidi üle viima lasteaeda „Päikesekild”.

Raamatukogus oli selle sajandi kõige töörohkem aasta. Korraldati 14 kunstinäitust ja 10 suurt kontserti. Lisaks oldi rahvamajale abiks suurte ürituste korraldamisel. Nii müüdi pidavalt pileteid, aidati ruumide ettevalmistamisel ja hiljem koristamisel, kaeti laudu ja pesti käsitsi nõud.

6. juunil toimus Saku III kodukandipäev „Igal külal oma lugu” ja 13. juunil Hageri kihelkonnapäev.

19. veebruaril oli E. H. Pinka raamatu „ Kolonel Friedrich Karl Pinka” esitlus. Esitluse vastu oli suur huvi. Üritusest võtsid peale vabadusvõitlejate osa rohkesti kooliõpilasi ja üllatuskülaline oli Gunnar Aarma koos abikaasaga. Kavandatud kahe tunni asemel kestis üritus ligi viis tundi.

Jaanuaris esinesid Saku mõisas Tõnis Mägi ja vennad Mart ja Jaak Johanson. Johansonide kontsert toimus eriti tuisusel veebruarikuu pärastlõunal. Paljud, kes olid eelmüügist pileti ostnud, ei pääsenudki kontserdile, sest teed olid täis tuisanud. Mõisa saal oli külm kui hundilaut ja esinejad pidid iga loo järel kitarre häälestama, lisaks tuiskas ukse vahelt lund sisse, kontserdi lõpuks oli põrandale väikene lumehang jõudnud tekkida. Johansonid kirjutasid külalisteraamatusse „Laulsime siin läbi lume ja põnnidki kuulasid rahus”.

Et üritustele rohkem rahvast meelitada, hakkas raamatukogu korraldama kokteilikontserte. Idee selliseks trikiks saadi ühelt lugejalt. Esimene kontsert toimus 25. veebruaril ja seal esinesid Villu Valdma ja Heiki Mätlik. Kontserdi vaheajal pakkus Finlandia Vodka tasuta mitmesugusid kokteile värvitud ja maitsestatud alkoholiga. II poolaeg oli siis alati lõbus. Kuulajad olid elevil ja õhetasid, aplaus oli kõva ja esitada tuli mitu lisapala. Selliseid kokteilikontserte oli järgnevatel aastatel veel mitu. Ikka sponsoriks Finlandia Vodka, korra ka Põltsamaa veinitehas. Noor tšellist Vahur Luhtsalu soovis koos pianist Andres Paasiga tulla esinema Saku mõisa, et siis edasi siirduda Euroopa turneele. Märtsikuu õhtu oli külm ja saalgi kaunis jahe, kuid veelgi jahedam oli Saku muusikasõber. Kohale tuli ainult 9 inimest. Oli väga piinlik, kuid kontsert sai maha mängitud ja kuulajad jäid väga rahule. Hiljem võis ajalehest lugeda , et noorte Eesti artistide esinemised läksid välismaal täismajale.

Sakulased kohtusid Vahuri ja Andresega järgmisel aastal veelkord. Seekord oli saal pilgeni täis, sest kõigile sõpradele ja tuttavatele saadeti kutsed ja vaheajal pakuti kõigile kohvi. Noored esinejad olid siis tõeliselt üllatunud, kust küll tuli seekord nii palju tšellosõpru?

Tiit Petersoni kevadisele kitarrikontserdile ei olnud ka erilist tungi, kuid seekord päästis publikupuudusest Saku gümnaasiumi emakeele õpetaja Helle Parmas.

Nimelt oli Hellel sünnipäev ja ta otsustas teha oma külalistele üllatuskingi - kutsuda nad kõik kontserdile ja hiljem klaasile veinile mõisa väikeses saalis. Kuus tundi peale kontserti olid peaaegu kõik sünnipäevakülalised lahkunud, kitarrist mängis aga sünnipäevalapsele kauneid Napoli viise ja lõppu ei paistnud tulevatki.

Aprillis käis Sakus esinemas Teaduste Akadeemia naiskoor ja kevadhooaja lõpukontsert „Viva Espania” oli eriti menukas. Esinesid Arvo Leibur, Terje Terasmaa ja Heiki Mätlik. Publikut oli üle 150 inimese. Ligi pooled olid Saku Lions klubi liikmed, kes peale kontserti pidasid oma peoõhtut, mis samuti toimus lossis.

21. novembril toimus Saku mõisas August von Kotzebue näidendi „Isalik ootus” läbimängimine. Näidendis mängisid Tallinna Saksa gümnaasiumi õpilased ja õpetajad. Üritust aitas korraldada Mati Kaal. Tekst oli pärit 18. sajandist, loomulikult saksa keeles. Oli pime ja külm õhtu, Sakust oli ainult kolm pealtvaatajat. Õnneks olid tegelaste vanemad ja sõbrad kohal. Saku inimene ei tundnud enam kultuurisündmuste vastu erilist huvi. Küllap oli selles süüdi vahepealne aeg, mil mõis oli kütmata ja üritusi ei toimunud, samuti hakkas ärkamisaegne entusiasm taganema. Nüüd tuli mõelda, kuidas rahvast üritustele meelitada. Prooviti siis kahte üritust ühendada. 29. novembril toimus Estonia teatri solistide kontsert „Tund Viini klassikutega”, peale kontserti avati Valli Lember- Bogatkina akvarellinäitus „Estonia teatri solistid”. Rahvast oli murdu, kes olid tulnud näitust avama, kes kontserdile. Selle näitusega juhtus mitu imelikku lugu. Kunstnik valis ise oma piltidele kohti ja Urmas Kibuspuu portree paigutas ta just sinna kohta, kus näitleja oli istunud ühel luuleõhtul. Ühel hommikul näitusesaali minnes avastasid raamatukogu töötajad, et Väino Puura portree oli seinalt alla kukkunud ja klaas pildi peal katki läinud. Natukese aja pärast öeldi raadiost, et Väino Puurale lähedane inimene oli eelmisel õhtul surnud. Jüri Krjukovi pilt seinal tegi aga igale sisseastujale kelmikalt silma, nii imetabaselt toimus valguse mäng ruumis. Valli Lember- Bogatkina ise on suurepärane inimene, imeline suhtleja ja alati naeratav. Piltide tagasiviimisel kunstniku ateljeesse juhtus jälle õnnetus. Purunes veel ühe pildi klaas. Pilt tuli viia klaasimisele. Kunstnik naeris tükk aega meie äparduste üle ja ütles, et tema süü on selles, et armastab suuri pilte teha.

Jõulude ajal esines mõisas Tallinna kammerkoor. Seekord oli saal rahvast täis. 1998.a. toimunud kunstinäitused olid järgmised:

1. Viimsi kunstikooli juhataja Tõnis Soobi maalide ja akvarellide näitus. 2. Viimsi kunstikooli õpilaste tööde näitus. 3. Tõnu Tamme orhideed ja söejoonistused. 4. Harjumaa tarbekunsti- ja fotonäitus. 5. Saku lasteaedade kevadnäitus. 6. Silvia Kelle akvarellid. 7. Valeri Dobrõnini graafika „Unenägu”. 8. Ašot Jekigeoni maalide ja graafika näitus „Suve originaal”. 9. Aliide Toomiku portselanimaal. 10. Tiina Tammetsa tööde ülevaatusnäitus. 11. Evi Varese „ Visioonid”. 12. Nandor Mikola akvarellid ( ungari kunstnik). 13. Valli Lember-Bogatkina akvarellid. 14. Kiili kunstikooli õpetaja Galina Maria Kauberi maalide näitus.

See oli suur töö, otsida kunstnikke, tuua nende tööd kohale, riputada üles ja näituse lõppedes viia need jälle tagas. Kuid külastajate tänu ja vahvad avamispeod korvasid kõik. Tänu mitmekesistele näitustele saadi juurde palju uusi sõpru, teadmisi ja piltide ülesriputaminegi oli tore ja lõbus. Näituse kujundamisega tuli raamatukogu töötajatel endil hakkama saada, vahel käis abiks Ingrid Põder, kes töötas ülakorrusel „Saku Sõnumite” toimetuses. Tema oli

lõpetanud ERKI ja näitusi oskas ta suurepäraselt kujundada, ainult väga tihti ei juletud teda tülitada. Kui pildid kohale jõudsid, sätiti need seina äärde ja hakati kokku sobitama. Kuid üks asi on vaadata pilti põrandal, hoopis teine aga juba seinal. Päris tihti tuli neid ümber tõsta ja tarku õpetajaid oli külastajate hulgas palju. Kui igaühe nõu järgi oleks toimitud, siis pidanuks pilte kogu aeg ümber sättima.

Nandor Mikola oli Ungari kunstnik, kelle näitus hangiti Ungari Instituudi kaudu. Juba küllalt eakas kunstnik oli täielik avangardist ja tema pildid äratasid vaatajates suurt huvi. Avamisel pakuti häid ungari veine ja kohal oli kogu Saku kunstinautlejate pere.

Arvulised näitajad olid järgmised: fond 12 152, lugejaid 1190, neist lapsi 436, laenutusi 30 847, neist lastele 5573, külastusi 10 200, neist laste 5573. Kulud kokku olid 296, 3 tuhat krooni, sellest komplekteerimiskulud 113,0 neist perioodikale 16,0 tuhat krooni. Vald eraldas raamatute soetamiseks sel aastal 39.0 tuhat krooni.

Sellest aastast on meeles pikad tööpäevad ja tohutu hulk üritusi, sest lisaks raamatukogutööle tuli nädalalõppudel katta pidulaudu ja pühapäev möödus piduruume koristades.

1999. aasta. Alustati tutvumisretkedega teiste maakondade kultuuriloolistesse paikadesse.

5. jaanuaril korraldas Eesti esimest korda murdmaasuusatamise maailmakarika etapi Otepääl. Jälle oli üldlaulupeo aasta, Tallinnas esines populaarne rokkgrupp „Metallica”. Märtsis toimusid riigikogu valimised. Sakust pürgis riigikogusse rohkesti inimesi, kuid valituks osutusid vähesed. Samal aastal toimusid ka kohalike volikogude valimised. Nüüd oli valimistesse poliitilist maiku palju juurde tulnud. Valimispäeval viidi läbi küsitlus kiriku ehitamise vajadusest Sakku. Mitmed riigikokku kandideerijad olid Sakku kiriku ehitamist pidanud oluliseks valimislubaduseks. Mis otsus vastu võeti, seda ei tea keegi.

See aasta viis endaga kaasa suure hulga inimesi, nende hulgas rohkelt kirjanikke ja kultuuritegelasi. Surid Iris Murdoch, Mario Puzo, Vaike Rannet, Voldemar Vaga, Hardi Tiidus, Helene Johani, Kalju Lepik, Iko Maran, Arvi Siig, Erika Esop jt. Kuna iga lahkunu mälestuseks koostati ülevaatenäituse ja mälestuseks süüdati küünal, kulus neid sel aastal rohkesti.

Saku vald tähistas Saku hariduselu 130. aastapäeva. Hakkas tööle meelelahutuskeskus Toptuba ja Tiigi tänaval avati Käsitöökool. Internetihuviline sai nüüd vallaeluga tutvuda kodulehe kaudu. Saku vallas hakati korraldama hobuste võiduajamisi. Esimese nimeks Steeplechase, järgmistel aastatel lisandus neid veelgi.

Saku gümnaasiumi õpilased õpetajate Urmi Paade ja Eda Piisangu juhendamisel hakkasid muusikale õppima. Esimene oli „Elissa ja Aeneas”. Läks väga menukalt. Saku vanim elanik Anna Poots sai 100. aastaseks. Ka raamatukogurahvas käis sünnipäeval.

Tähistati Balti keti 10. aastapäeva. Viljandi maanteel, valla piires, süüdati 24 tulepakku. Kahjuks oli sellel üritusel osalejaid väga vähe. Seisti 100 meetriste vahedega ühekaupa tund aega. Mõned autod peatusid ja küsisid, mis toimub. Kümme aastat on pikk aeg, sellega jõuab unustada isegi suurima inimketi, mis iial siinmail nähtud.

Saku muinsuskaitseklubi tähistas oma 10. sünnipäeva. Kohale tulid kõik asutajaliikmed ja Saku parki istutati 1,5-meetri pikkune imeilus kuusk. Kahjuks oli puu nii kaunis, et keegi viis selle jõuluajal oma tuppa jõulupuuks. Siiski, klubi poolt on märk maha jäetud, Saku pargis kasvab tammepuu, mis sai istutatud Saku muinsuskaitse klubi loomise aastal.

Alustati huvireisidega teiste maakondade kultuuriloolistesse paikadesse. Esimene reis toimus Valgamaale. Juunikuu pika päevaga sai ära nähtud kõik kaunimad kohad ja mälestusmärgid. Ekskursiooni korraldas raamatukogu ja osavõtjad olid parimad lugejad. Sõit meeldis kõigile väga ja veel samal päeval pandi maha järgmise aasta sihtkoht - Viljandimaa. Jätkati näituste korraldamist ja aina uute kunstnike ning nende teoste tutvustamist Saku elanikele. Näitused:

1. Milvi Torimi ja Ruudi Treu maalinäitus „ ½ sinine”. 2. Lemming Nageli „Ekstaas”. 3. Monika Kreegi maalid. 4. Mariann Kallase gobeläänid. 5. Saku valla lasteaedade loovtööde näitus. 6. Ülle Meistri maalinäitus „Kevad! Kevad!” 7. Saku Rahvamaja kunstiringide 5. aastapäeva näitus. 8. Uno Toru maalide näitus „ Hetki läinud aegadest”. 9. Maalinäitus „Olivia, Kadi ja meri”. 10. Perekond Toomla tarbekunstinäitus. 11. Maimu Vannase maalid.

Jaanuaris esines Saku mõisas taas Tõnis Mägi, õhtul avati Milvi Torimi ja Ruudi Treu näitus. Saal oli jälle rahvast täis ja samal õhtul osteti näituselt mitu tööd ära. Ühe töö ostis oma tütrele ka Tõnis Mägi. Nädala algul tuli Tallinnasse uute piltide järele sõita, sest loodus tühja kohta ei salli, ammugi siis Saku kunstihuvilised.

19. veebruaril toimus Saku mõisas raamatu „Eesti mehed sõjatules” esitlus. Raamatu oli koostanud Saku gümnaasiumi ajalooõpetaja Mart Tamberg, sinna oli kokku kogutud Saku sõjameeste mälestused. Kogu üritus oli meeliülendav ja isamaaline. Raamatut sai osta samal õhtu kohapealt ja hiljem raamatukogust. Juunikuus esitleti teise Saku autori Manivald Hellenurme raamatut „Harju-Risti. Risti asunduse lugu.”

21. veebruaril tähistati „Saku Sõnumite” 5. sünnipäeva. Üritus algas piduliku kontserdiga, kus esinesid Riho Sibul ja Jaak Tuksam. Ka see üritus oli rahvarohke.

Aprillis esines mõisas rahvusooper Estonia puhkpillikvintett koosseisus: Neeme Punder, Rait Erikson, Vahur Vurm, Olav Ainomäe ja Kristjan Kungla.

Mais tutvustati Ester Mägi suurepärast loomingut, mida esitasid Kaia Urb, Janika Lentsius, Heiki Mätlik, Urmas Vulp ja Henry David Varema.

Ansambel „Kukulind” pidas oma juubelikontserdi samuti Saku mõisas. Kandlemängijaid oli palju ja juhendaja Els Roode humoorikas esinemine tekitas rõõmsa elevuse rahva hulgas. Peale kontserti ei tahtnud kuulajad kuidagi ära minna. Küll uuriti kandleid ja kiideti esinejaid. Esinejad tahtsid juba ammugi pidu pidama hakata ja lõpuks tuli peaaegu jõuga publik koju saata. Ka näituse äraviimisega oli suur tegu. Pillid ei mahtunud kuidagi bussi ära ja Narva maantee kangialusest ei mahtunud buss jälle sisse. Suurte sekeldustega saadi kanneldest siiski lahti.

Raamatukogu ootas väga automatiseerimist. Kõik olid tüdinud pliiatsi ja paberiga jamamast. Kavatseti osta programm Kirjasto 2000, kuid eelarves selleks raha ei olnud. Käidi koolitustel Roostal ja Soomes Ylöjärvil, et programmi tundma õppida. Soome kolleegid küll soovitasid oodata, sest programmil oli palju vigu ja uuendatud versioon oli kohe-kohe tulemas. Külastati Rakvere, Rapla ja Valga uusi raamatukogusid. Raamatukogudes üle Eesti algasid massilised vargused. Ka Saku raamatukogus. Tihti avastati kadunud raamatuid, vahel lausa terveid sarju. Töötajad said ühe varga isegi kätte ja et politsei oli raamatukoguga

ühes majas, anti ta politseile üle. Aga juba järgmisel päeval oli noormees jälle raamatukogus tagasi. Siis kõndisid töötajad tal niikaua kannul kuni mehe närvid üles ütlesid ja ta minema läks. Hiljem avastati, et ta oli siiski ühe raamatu kaasa viinud. Raamatukogus oli lugejate käsutuses kaks arvutit. Kasutajaid oli palju. Korraga sai arvutis olla vaid 30 minutit. Peamisteks arvutikasutajateks olid õpilased ja töötud. Jälle oli raamatukogu toidul kassipoeg. Punane, kenade vöötidega. Nime sai ta toreda- Sai. Sai elas raamatukogus terve aasta, siis kasvas suureks ja hakkas pahandust tegema ning pidi kolima uude koju Märjamaal.

Esmakordselt võeti osa Nukitsa konkursist. Saadi edasi ja üks klassitäis lapsi käis Rahvusraamatukogus lõpuüritusel. Sel aastal viibis töö juurest ligi neli kuud haiguslehel juhataja Helle Pärlin. Kaks rasket silmaoperatsiooni nõudsid taastumist, kuid ühest silmast kadus nägemine ikkagi. Hellet asendas Juta Unt, kes oli varemgi raamatukogus töötanud.

Arvulised näitajad olid järgmised: fond 13 196, lugejaid 1232, neist lapsi 419, laenutusi 32 906, neist lastele 5676, külastusi 10890 neist laste 2930, ajakirjanduse laenutusi 2930.

Aasta oli töörohke ja vaheldusrikas. Kurvastas see, et ei õnnestunud hankida Kirjasto programmi, kuid eks natuke kardeti ka automatiseerimist, uus asi ikkagi ja raamatukogu on ju alati olnud nii alalhoidlik.

2000. aasta. Sakus tähistati suurejooneliselt Eesti Raamatu Aastat.

Algas uus sajand. 2000. aastat võeti vastu rõhutatud pidulikkuse, vaatemängude ja ilutulestikega. Sel aastal leidsid prantsuse arheoloogid Kairo lähedalt 4000 aastat vana kuninganna püramiidi. Amazonase džunglist leiti aga indiaani suguharu, keda peeti juba 80. aastat tagasi väljasurnuks. Maailm pakkus ikka ja jälle põnevaid avastusi. Suleti Tšernobõli tuumaelektrijaam. Surid Barbara Cartland, Evald Hermaküla, Lepo Sumera, Ülo Vinter, Ilmar Laaban, Toomas Uba.

23. aprillil õnnistati Tartus Peetri kirikus pidulikult sisse Eesti Raamatu Aasta. Kogu Eestis tähistati esimese teadaoleva eestikeelse tekstiga raamatu 475. sünnipäeva. Toimus järjekordne rahvaloendus. 31. märtsi seisuga oli Eestis 1 370 052 elanikku, neist 17 797 elas ajutiselt välismaal. Teistest rahvustest inimesi oli 439 833. Võrreldes eelmise rahvaloendusega 1989.a. oli rahvastik vähenenud 12,5% võrra. Vabariigi valitsus kolis Stenbocki majja ja mitme partei ühinemise tulemusena tekkis Rahvaliit, mille esimeheks valiti Villu Reiljan. Kaitseväe juhatajaks sai Tarmo Kõuts. Toimus esimene meditsiiniõdede hoiatusstreik. Lauluväljakul esines maailmakuulus Tina Turner, kes meelitas kohale 50 000 kuulajat. Andrus Kivirähk sai kuulsaks oma romaaniga „Rehepapp ehk November”. Romaan pälvis aasta kultuurkapitali preemia. Raamatukogudes tekkisid romaanile tohutud järjekorrad, lugejate muljed olid aga vastandlikud. Ühele meeldis raamat väga, teine ei suutnud üle 10 lehekülje lugeda. Saku mõisa saalist avastati ohtlik seenhaigus ja kogu suur saal läks remonti. Saali unikaalne põrand ja olemasolev mööbel põletati. Saalikontserdid jäid ära.

Saku pargis mängis Kajamaa näitetrupp „Kosjasõitu”, mis oli väga lahe etendus. Vanaaegset miljööd ilmestas moodne kraana, mis hoidis üleval dekoratsioone. 20. augustil toimus Saku II Lõõtspäev. Esines Tiit Kalluste Big Band, sakulastele juba tuttav Piccolo, kohalikud lõõtsamehed ja Väikeste Lõõtspillide Ühing.

Rein Nigul ja Peeter Prass korraldasid Karu talus rukkilõikuspäeva. Kohale tuli tohutu hulk inimesi, kes said algteadmisi rukkilõikuse ajaloost ja pidid vana kombe kohaselt ka rukist lõikama, vihku siduma ja hakkidesse panema. Kootidega harjutati viljapeksmist. Põllult

ei puudunud ka moodne kombain. Oli inimesi, kes oskasid rukist sirbiga lõigata, vihku siduda ja hakkigi panna, suurem osa nägi sihukest tööd aga esimest korda elus. Eriti atraktiivne oli põllul kõndiv rahvariietes pikapatsiline noorik Anu Altmets, kellel oli korvis 4 kuune pisipõnn. Kui beebi magama jäi, sidus Anugi rukkivihke kokku. Korraldajad pakkusid suppi ja karaskit. Rukkipäeva lõpetas külasimman murusel Karu talu õuel.

Suvel külastasid mõisa endiste omanike Baggehuffwudtide järeltulijad, kokku 11 inimest Soomest, Rootsist ja Kanadast. Vanim liige Karin von Weh tähistas oma 80. sünnipäeva mõisa väikeses saalis. Ka raamatukogurahvas kutsuti sünnipäevale. Sünnipäevalaps meenutas uhkeid jorjeneid, mis olid kasvanud vanasti lossi juures lilleklumbis. Kuna raamatukogu juhatajal olid kodus just jorjenid õitsema hakanud, sai kiiresti uhke lillekimp valmis tehtud ja proua Wehile kingitud. Vanaprouale tulid liigutusest pisarad silma. Seltskond oli soojast vastuvõtust meelitatud ja lubas raamatukogule saksakeelseid raamatuid saata. Saadigi paari kuu möödudes pakk ilusas köites raamatuid.

Kiisa raamatukogu juhatajana alustas tööd Marje Karner. Kui varem Saku ja Kiisa raamatukogu koostöö ei sujunud sugugi, siis nüüd hakati suhtlema pidevalt. Marje kuulus mõnda aega ka Saku raamatukogu nõukogusse. Suursündmuseks võib pidada vallakodaniku Indrek Pertelsoni pronksmedalivõitu Sidney olümpiamängudel. Valla poolt kingiti talle Tauno Kangro pronksskulptuur. Saku gümnaasiumi uueks direktoriks valiti 26-aastane Olavi Otepalu, kes suurematel kooliüritustel võttis kitarri ja laulis õpilastele.

Raamatukogus oli see väga töörohke aasta. Lõpuks osteti elektrooniline raamatukoguprogramm CDS/ISIS. Sama programm oli ka Türi Linnaraamatukogul. Sealt sai kirjeid maha tõmmata. Programmiõpet käis kohapeal tegemas TTÜ raamatukogu direktor Jüri Järs isiklikult. Korra või paar käidi ka Türil õppereisil. Nädalaga oli töö selge ja sai alustada raamatute sissekandmisega. Kõigepealt ikka uued raamatud ja seejärel jätkati eesti kirjandusega. Nüüd tuli osta ka vöötkoodid, mille hind oli vahepeal kerkinud peaaegu 1 kroonini. Laenutusmoodulit veel ei olnud, seepärast toimus laenutamine ikka vanaviisi. Tehti ka fondi inventuur. Raamatukogu ei olnud päevagi kinni, sest raamatud loeti liikide kaupa üle töö käigus. Inventuur tehti ka Kiisa raamatukogus. Saadi juurde kaks arvutit ja printer. Vanad arvutid kanti maha. Tööle hakkas Avatud Interneti Punkt (AIP). Raamatukogusse pandi üles uued valgustid, mis meenutasid õmblustsehhide laevalgustust, kuid andsid tunduvalt rohkem valgust kui eelmised lambid, mis olid alles jäänud veel normeerimisjaama ajast.

Pille Mägi võttis osa kolmeosalisest kursusest Viljandi kultuurikolledži juures, mis kestsid terve aasta viiepäevaste moodulitena. Teemaks oli arvutiõpe, psühholoogia, autorikaitse. Osaleti maakondlikel seminaridel, käidi ekskursioonil Alatskivil, külastati maakonna väikeseid raamatukogusid ja lastekirjanik Julius Oro päeva Vasalemmas. Need üritused olid Harju Maakonnaraamatukogu poolt korraldatud ja ikka kõrgel tasemel. Parimate lugejatega külastati Viljandimaa kultuuriloolisi paiku ja väisati vana tuttavat Anu Rauda tema kodus. Kuna mõisa suur saal oli remondis, siis kontserte sel aastal korraldada ei saanud. Kunstinäituste saal oli aga avatud ja neid tehti omajagu. Siin need on:

1. Eesti lapitekk. Eesti Lapiteki Seltsi näitus. 2. „ Hingamisi” Türi kunstniku Ülle Kuldkepi nahktaiesed. 3. „Kuulatlev puudutus” Tallinna puuetega inimeste õppekeskuse noorte tööd. 4. Anneli Säre looduspastellid. 5. „Fotograafilised maalingud” Katri Kaldaru fotograafia. 6. Anneli Säre maalid. 7. Saku sõprusvalla Liperi käsitöönäitus. 8. Saku kunstiringi 7. ülevaatenäitus. 9. „Loomine” Hillar Tatari maalinäitus.

10. „Linnud ja inimesed” Ülo Sirbi puuskulptuurid. 11. „Kolmekesi” Eesi, Viive ja Elisabeth Rosenbergi perenäitus.

10. detsembril tähistati suurejooneliselt Eesti Raamatu Aastat. Ürituse nimi oli „Kirjanduslik Saku vald”. Kutsed saadeti kõigile, kellelt oli ilmunud vähemalt üks trükitud raamat ja kes elas Saku vallas või oli siin kunagi elanud. Kokku sai inimesi üle viiekümne. Neist tuli kohale kakskümmend kaheksa kirjameest ja naist. Esitleti Ülo Sirbi uut raamatut „Tundmatu küla Üksnurme”. Suurel raamatunäitusel oli väljas 115 Saku autorite poolt kirjutatud raamatut. Evi Johandi pidas imeilusa kõne. Sünnipäevatordi lõikasid lahti kirjanikud Eva Park ja Artur Jurin Üritus läks igati korda. See oli esimene üritus vastremonditud ilusas saalis. Kõigil külalistel sinised kilesussid jalas. Ilusat põrandat tuli hoida!

Näitarvud suurenesid jälle: fond 12 527, lugejaid 1435, neist lapsi 532, laenutusi 37 487, neist lastele 5929, külastusi 12 780, neist laste 3453. Kulud olid 370,9 tuhat krooni, komplekteerimiskulud 157, 4, perioodika tellimiskulud 22,3 ja omavalitsusest saadi 46,2 tuhat krooni raamatute ostmiseks. Kõik oli liiga ilus, et kesta kaua. Hakkasid levima kuuldused, et Saku vald tahab anda Saku mõisa rendile ja ise kolida instituudi peahoonesse. See ei olnud hea uudis. Oli harjutud vallamaja rahvaga koos töötama, ürituste korraldamine oli lihtne, inimesed käisid jälle meelsasti kontsertidel, raamatukogu ja mõis olid rahva hulgas populaarsed. Peeti nõu raamatukogu nõukogu ja lugejatega. Otsustati, et raamatukogu vabatahtlikult mõisast välja ei koli. Taotleti juurde ruume, mis vallaasutuste väljakolimisel tühjaks pidid jääma. Tehti uusi plaane ja veel oldi optimistlikud.

2001. aasta. Raamatukogu saab uued arvutid..

George W. Bush vannutati Ameerika Ühendriikide presidendiks. Roomas arutati inimese kloonimise küsimust. Esmakordselt aerutas Jim Shekhdan üle Vaikse ookeani, kuid napilt enne randumist läks paat ümber ning mees pidi kaldale ujuma. 11.september oli päev, mis vapustas kogu maailma. Terroristid korraldasid rünnaku Maailma Kaubanduskeskusele ja Pentagonile kaaperdatud reisilennukitega. Hukkus üle 3000 inimese. Novembris saatis paavst Johannes Paul II esimese paavstliku e-kirja oma kontori sülearvutist. Internet oli jõudnud Vatikani. Eestis kallines järjekordselt elekter ja vähendati oluliselt reisijatevedu raudteel, püüdes seda asendada maanteetranspordiga. Kavandati radikaalset haldusreformi, mis pidi kaasa tooma omavalitsuste arvu olulise vähenemise. Paraku jäi see läbi viimata. Puhkes pildiskandaal, sest tuli avalikuks, et ligemale kaks aastat tagasi oli Mart Laar tulistanud ühes sõjaväeosas Edgar Savisaare pildiga kutsekaardi pihta. Tallinnas avati uhke Radisson SAS Hotell ja kobarkino Coca-Cola Plaza, Tartus veekeskus Aura. Juunis peeti esimene maavõistlus veel mitte päris valmis Lilleküla jalgpallistaadionil. Ümbermaailmareisilt saabus tagasi purjekas „ Lennuk”. Võeti kasutusele sõnapaar Esimene

ja Teine Eesti. Loodi erakond Ühendus Vabariigi eest - Res Publika, mille esimeheks sai Rein Taagepera. Eesti Haridusministeerium kolis Tartusse. Eurovisiooni lauluvõistluse võitsid Dave Benton ja Tanel Padar lauluga „Everybody”. Uueks Eesti Vabariigi presidendiks järgmiseks viieks aastaks valiti Arnold Rüütel. 2001.aastat pidasid analüütikud majanduslikus mõttes stabiilseks aastaks.

Saku vald tähistas taasloomise 9. aastapäeva suurejoonelise vastuvõtu ja kontserdiga. Esines vanamuusikaansambel Tallinna Baroque. Sel aastal oleks pidanud toimuma Saku X laulupäev, kuid selle asemel korraldas segakoor Tuljak esimese öökontserdi. W. A. Mozarti kaunist muusikat esitasid Vanemuise teatri keelpilli kvartett Amarilli ja segakoor Tuljak. Kontsert oli ülimenukas, mõisa saali pandi ligi 200 tooli. Osa rahvast seisis püsti. Õhtu oli soe ja natuke udune, kuid vihma ei sadanud. Uus traditsioon oli sündinud. Saku Huvikeskuse

juhiks sai noor ja energiline Aivi Lintnermann. Saku gümnaasium viis mõisas läbi süvamuusikafestivali ja lasteaed Terake tähistas oma 55. juubelit. 25. sünnipäeva tähistas meeskvartett „Viis”. Gaasitrass jõudis Sakku ja jaanipäeval toimus suur show. Laadaplatsil esinesid Seelikukütid. Lasteaia „Päikesekild” lilletoas alustas tegevust mängunurk, detsembris „Terakeses” mudilaste mänguring. Alguse sai Aili Breti laululaste jõulukontsertide traditsioon ja talve alguse tervitamine mõisa ees. Mõisa saalides toimus jälle hulganisti kontserte. Korraldas neid raamatukogu koos huvikeskusega.

1. Lastekoori Ellerhein emadepäeva kontsert. 2. Kevadkontsert, esines RAT Estonia teatri kvintett. 3. Joaquin Rodrigo „Serenaad”, esines Heiki Mätlik kitarril. Kontsert koos hispaania

veiniga. 4. Concerto Crosso mõisamuusika kontsert. 5. Villu Veski ja Tiit Kalluste. „Saksofon ja Akordion”. 6. Eesti Panga ja Eesti Ühispanga kammerkooride kontsert. Dirigendid Peeter Perens

ja Urmas Siitan. 7. Rahvusooper Estonia poistekoori õppekooli jõulukontsert

Kunstinäitused: 1. Ülo Tederi õlimaalide näitus 2. Maret Kernumehe maalid. Mälestusnäitus. 3. Indrek Tegelmanni pilapiltide näitus. 4. Keila kultuurimaja kunstiringi näitus „Killuke kunsti”. 5. Ave Nahkuri taiesed „Meie küla eided suhtlevad loomadega täitsa vabalt”. 6. Diana Teder (tütar ) ja Hillar Tatar (isa) maalid „Tulevad”. 7. Urmas Orgussaare pastellmaalid. 8. Marielle Liiveti „Linnud”. 9. Vassili Gretško õlimaalide näitus.

Raamatukogus oli lugejate kasutuses nüüd 4 arvutit ja printer. Kasutajaid ikka palju, sest kodudes oli arvuteid veel vähe. Eriti palju oli arvutis lapsi peale kooli, kuid ka tundide ajal hakkasid lapsed raamatukogu külastama. Koos kooliga seati sisse kord, et internetti sai alles kella 14.00 alates. Popitegijatele see sugugi ei meeldinud. Vahel said töötajad „kõvemate poiste” käest lausa sõimata. Harvad ei olnud juhud kui haige laps tuli koolist ära, kuid peaaegu pool õhtupoolikut veetis raamatukogus arvuti taga.

Osaleti maakonna teabepäevadel, seminaridel, külastati Ääsmäe, Paldiski, Vasalemma, Vaida, Tapa, Väike- Maarja ja Kadrina raamatukogusid. Vastselt renoveeritud Lääne- Virumaa raamatukogud olid tõesti ilusad. Osaleti koolitustel TPÜ juures 3 korral. Teemadeks märksõnastamine ja infootsing internetist. Raamatunäitusi korraldati 10 korral. Ainuke häda oli, et näitusi ei olnud kuhugi panna. Ainult üks ümmargune laud oligi. Sinna peale mahtus kõigest 20 raamatut. Kiletati ja parandati üle saja raamatu. Elektrooniliselt oli arvele võetud juba 1/3 raamatufondist, sealhulgas kogu eesti- ja lastekirjandus. Mõeldi laenutusmooduli ostmise peale.

Saku gümnaasiumi algkassidele organiseeriti kohtumine Sakus elavate lastekirjanike Artur Jurini ja Margit Salustega. Need olid väga toredad ja südamlikud kokkusaamised. Nii Artur, kui ka Margit oskavad hästi joonistada, nad ise illustreerivad ju oma raamatuid. Nii joonistasid kirjanikud mitmele tublile lugejale mälestuseks raamatutegelasi paberi peale, mõnele isegi õpilaspäevikusse. Suurel hulgal toimus ekskursioone Saku mõisa. Raamatukogu töötajad olid ainukesed, kes ekskursioone läbi viisid, kuid tihti hakkas giiditöö raamatukogutööd segama. Sellisel juhul tuli õhtuti kauem tööl olla ja peaaegu iga pühapäev oli ka sisetööpäev.

Hakati koguma ajaloolist materjali, artikleid ja fotosid, inimeste mälestusi. Seda oli tehtud varemgi, kuid nüüd juba süstemaatiliselt.

Arvulised näitajad olid rõõmustavad. Fond 13 137, laenutusi 38 052, neist lastele 6419, lugejaid 1480, neist lapsi 568, külastusi 13 284, neist laste 3865. Kulud 371,5 tuhat krooni, raamatute ostmiseks saime omavalitsuselt 49,2 tuhat krooni ja perioodika tellimiseks 21,5 tuhat krooni.

Aastaaruandesse kirjutati, et oli stabiilne ja igati rõõmustav aasta, parim kui loota juleti. Meelde jäid meeleolukad kunstinäituste avamised ja kaunid kontserdid. Osteti suur hulk sisustusalast võõrkeelset kirjandust. Kunstinäitustelt osteti palju taieseid. Näiteks Ave Nahkuri pilte 12. Imeilusad olid Marielle Liiveti linnud ja lummavad Urmas Orgussaare pastellid. 2002. aasta. Suur katsumuste aasta.

Mart Laar astus peaministri kohalt tagasi ja uueks peaministriks sai Siim Kallas, riigikogu esimeheks valiti Toomas Savi. Valmis nn. Eesti brändi kontseptsioon, mille üks osa oli märk Welcome to Estonia! Peaminister Siim Kallas kohtus Washingtonis Valges Majas USA presidendi George W. Bushiga. Kohalikel valimistel 20. oktoobril oli edukam Keskerakond, järgnesid Res Publika, Reformierakond ja Rahvaliit.

Olümpiamängudel Salt Lake Citys, Utahs, võitsid Eesti murdmaasuusatajad 15.km. klassikadistantsil kaks medalit: Andrus Veerpalu kuld- ja Jaak Mae pronksmedali. Eesti võitis Lilleküla staadionil jalgpallis Venemaad 2:1. 25. mail toimus Saku Suurhallis Eurovisiooni 47. lauluvõistlus, kus Eesti sai kolmanda koha. Võitis läti laul „ I Wanna” , mille esitas Marija Naumova. 28.- 30. juunini peeti Tallinnas IX koolinoorte laulupidu, kus esines 20 000 liikmeline ühendkoor. 30. oktoobril valmis Albert Kivikase samanimelise romaani ainetel loodud mängufilm „Nimed marmortahvlil”, aasta lõpuks oli filmi vaatamas käinud 136 171 inimest. 21. novembril kutsuti Eesti koos Bulgaaria, Leedu, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkiaga liituma NATOga. 2002.a. suvi oli Eestimaal kuiv ja põuane, samal ajal kui Kesk- Euroopas ( Prahas, Viinis, Dresdenis) olid suured üleujutused.

Saku vallale ja sealhulgas raamatukogule oli see aasta suurte muutuste aasta. 4. jaanuaril avati Saku Muusikakooli uued ruumid Saku gümnaasiumi juurdeehituses. Nüüd oli lastel lihtne ühest majatiivast teise minna, ei olnud vaja isegi üleriideid selga panna. Muusikakooli väikene saal oli avamisel rahvast pungil täis. Head soovid ja üldine rõõm kauaoodatud ruumide üle olid nii ehedad ja hingeliigutavad. 12. jaanuaril avati pidulikult Saku gümnaasiumi renoveeritud hoone. Koolimaja oli tõelise noorenduskuuri läbi teinud ja tundmatuseni muutunud. Tundus, et nüüd oli ruumipuudus tükiks ajaks likvideeritud, oli ju vanale hoonele tervelt üks korrus peale ehitatud.

16.jaan. tähistas Saku vald 10. taasloomise aastapäeva. Pidulikul kontserdil esinesid akordionist Allan Jakobi ja kitarrist Tiit Peterson. Tangoballetti esitasid Helen Org ja Dmitri Hartšenko. Kontsert oli hingele ja silmale, omanäoline ja tavatu. Külalisi oli Soomest - Liperist ja Ylöjärvilt, Tallinnast ja naabervaldadest.

2. aprillil kolis vald teise sammastega majja, endistesse instituudi ruumidesse. Saku mõis läks üle uuele omanikule, Saku Majale. Koliti trummipõrina saatel, lippude lehvides. Uue maja ees peeti miiting kõnedega ja koheselt kruviti sammaste taha vallamaja silt. Aga mõisahoone oli nii mahajäetud, vaikne ja miskipärast oli tunne justkui oleks toimunud küüditamine. Nii kurb oli siin olla. Raamatukogule kingitud lillekimbu asetasid töötajad tagatrepile ja see seisis seal terve suve. Nüüd hakkasid suuremad üritused toimuma uue

vallamaja ees. Maja sai endale ka uue nime SAKU VALLA MAJA. Esimene üritus seal oli Saku kevadlaat. Tegelikult oli see maanteelaat, sest müügikohad olid kahel pool Tallinna maanteed, esinemised ja laadatrall aga maja ees. Järgmisena toimus 1. juunil lastekaitsepäev ja 9. juunil Saku tantsupäev. Tantsupäeva külaliseks oli legendaarne kultuuritöötaja Linda Raus, kes pidas sütitava kõne. Rahvast oli palju ja ka ilm oli hea, ainus häda oli see, et maantee oli liiga lähedal ja autode mürin segas muusikat, paraku oli tuul ka maantee poolt. Ja nagu alati, kogunes peo lõpuks taevasse sünkmusti pilvi ja hakkas sadama. Õnneks olid selleks korraks esinemised esinetud ja suur maja mahutas kõik vihmavarju.

23. juunil, jaanilaupäeval, toimus Sakus 7. Maakaitsepäev. Nii palju sõjamehi ei olnud küll enne Sakus nähtud. Saku Valla Maja taga toimus paraad ja hiljem said kõik soovijad osa võtta pidulikust marsist jaanitule platsile Traani tee ääres heinamaal. Heinamaale olid ülesse rivistatud sõjamasinate kolonnid, mida siis huvilised said uudistada ja kui vedas, isegi sõita. Kui päev oli ilus ja päikesepaisteline, siis õhtul sadas nagu oavarrest.

Lasteaed Päikesekild sai 40. aastaseks. Pidu peeti Saku mõisas, eks siit lasteaia ajalugu algaski. Alguse said kaks uut üritust: Saku Sops ja Pipsi ja Popsi noortelaager. Taasalustus puhkpilliorkester Saku, ikka väsimatu Jaak Kinga taktikepi all. Verivärske Saku Noorte Nõukoda korraldas heategevusürituse 4-aastase kurdi Kristi Artovi toetuseks, mis läks kenasti korda. 20. oktoobril toimusid kohalikud valimised. Võitjate hulgas olid uued tegijad: Väikelinn Saku ja Res Publika. Võimuliit otsustas valida vallavanemaks Sven Kesleri, kelle kodu asus Väike-Maarja vallas Määri külas. Uus vallavanem oli teotahteline ja entusiastlik. Saku vallas algas kiire, võiks öelda peadpööritav areng. Ka volikogu uus esimees oli noor mees, Marek Linnutaja, kes vastupidiselt vallavanemale oli Sakus sündinud ja siin kogu elu elanud.

Raamatukogule oli 2002. aasta suurte katsumuste aasta. Uus omanik alustas mõisas remonditöödega juba juunikuus. Peeti mitu rasket läbirääkimist ruumide küsimuses. Nimelt tahtis uus omanik raamatukogult ühe ruumi ära võtta, et sinna administraatori tööruum teha. Raamatukogu sellega muidugi nõus ei olnud ja kutsus kultuurikomisjoni appi. Õnneks jäi kaine mõistus peale, kuid lootused lisaruumidele kadusid sootuks. Kokku kestsid remonditööd 7 kuud. Raamatukogu töötas kogu remondiaja ja sel aastal raamatukogu juhataja puhkust ei saanudki, sest pidevalt tuli remondimeestega kembelda. Kõigepealt otsustati renoveerida raamatukogu aknad. Aknad viidi minema, kuid kilesid aknaaukude katmiseks ei toodud, nii olidki aknaaugud lahti ligi nädal aega. Õnneks oli ehitusel valve, kuid hommikuti oli raamatukogusse ära eksinud ikka mõni linnuke, kes paaniliselt otsis väljapääsu. Raamaturiiulid olid kilega kaetud ja raamatute kättesaamine kaunis keeruline. Hiljem laenutati esimeses toas ainult neid raamatuid, mis tagasi toodi. Lugemistoas töötas internet ja kaunis palju oli kasutajaid. Sagedasemad olid ehitajad, noored ehituskooli poisid, kes lõuna ajal hõivasid kõik arvutid. Noored vene poisid ja kõik Aleksandrid. Et raamatukogu oli majas ainus töötav asutus, siis toodi sinna kallid ehitustööriistad hoiule, koristaja oli hommikul kohal ja andis need jälle välja. Vahepeal kaeti aknad kilega, kuid need läksid katki, sest välisfassaadi pesti liivapritsiga. Siis pandi akende ette luugid. Raamatukogus oli kottpime eesti kõige valgemal ajal: juunis, juulis ja augustis. Ühel päeval tulid töömehed ja lõhkusid raamatukogu seina 2.meetri laiuse ja kogu seina kõrguse augu. Mõisa seinad olid ju paksud ja ehitusprahti oli kogu laenutusruum täis. Enam ei teadnud, kas nutta või naerda. Ikka väga jube oli. Aga sellega kannatused ei piirdunud. Raamatukogusse pandi uued radiaatorid ja uhked vasktorud jooksid teisele korrusele. Torude läbilõikekohad jäid aga lahti. Kuna üleval lõhuti samuti seinu, siis tuli nende aukude kaudu kõikvõimalikku ehitusprahti iga päev kilode kaupa alla. Ühel päeval viidi ettehoiatamata ära raamatukogu sissepääsuuks. Maja välisust ei olnud samuti ees. Tööpäev hakkas juba õhtusse jõudma, kuid uuest asendusuksest ei olnud kippu ega kõppu. Lõpuks toodi tükk soome pappi ja ukseauk löödi sellega kinni. Asendusust oodati

terve kuu, kuid see jäigi tulemata. Hakati käima siseuksest, kuid seal just krohviti seinu ja tihti sai külastaja sahmaka krohvi krae vahele. Kui tulid uued aknad, siis hakati neid parajaks tegema laenutusruumis. Hööveldati elektrihöövliga, nii et sädemed lendasid ja pidevalt oli hirm, et maja läheb põlema. Ja veel üks asi tegi muret. Kogu see majapidamine oli ligadi-logadi. Raamatukogu töötajad kartsid hirmsasti vargaid ja kallid ehitusmeeste tööriistad olid ka raamatukogu ruumides varjul. Kui luugid olid ees, siis pandi ikka igal õhtul signalisatsioon peale, kuid sellest polnud mingit kasu. Töömehed tõstsid õhtul ukse eest ära, et tööle hakata ning signalisatsioon tuli maha võtta. Et raamatukogu ruumides tegid ehitusmehe pidevalt tööd ja ruumipuudus oli suur, viidi osa raamatuid ja igasugust inventari kastidesse pakituna sisekoridori. Ühel hommikul tööle tulles avanes aga kurb pilt. Kellelgi oli tulnud mõte koridor tühjaks teha ja seal remondiga pihta hakata. Kastid olid tõstetud traktori järelkärusse ja üks koorem oli juba prügimäele viidud. Nüüd ei õnnestunud enam midagi päästa ja mõisa kallid sametkardinad, disainitud Leila Pärtelpoja poolt, olid läinud samuti kõige kaduviku teed. Kihutati siiski ühe lugeja autoga prügimäele, kuid päästa ei õnnestunud midagi. Raamatukogu kaotas peaaegu kogu raamatukogundust käsitleva kirjanduse ja peale selle veel raadio, kella, suure hulga lillevaase, põrandariided ja muud nipet-näpet.

Enne remondi algust tehti mõned näitused: 1. Saku valla 10. aastapäevaks Saku kunstnike tööde näitus. 2. Saue kunstniku Mati Karjatse maalinäitus „Hinge ruum”. 3. Harry Looringu loodusfotod. 4. Aarne Leima ja Sulev Kuuse fotonäitus „Rännak”.

Näitused olid hästi mahukad, hõivates kõik mõisa saalid. Justkui ette teades, et need jäävad viimasteks, olid näituste avamised rahvarohked ja südamlikud. Mati Karjatse näituse avamisel oli ligi sada inimest, toimus kontsert ja Anne Kahro luges luuletusi. Mati Karjatse oli oma töödega ennegi Saku mõisas väljas olnud. Tema maalidel oli mingi eriline fluidum, nõiduslik alge, mis mõjus kummaliselt ja ärevakstegevalt.

Rännumeeste A. Leima ja S. Kuuse näitus oli koostatud Nepali reisi piltidest. Avamisel oli kohal samuti saja inimese ringis. Pakuti nepali teed ja pirukaid, mida küpsetati kohapeal, suitsetati viirukit ja mängiti rahvuspillil gandharbul lugu Pashupathinath, mis kõlab hommikuti sealsetes templites. Avamisel oli palju rännumehi, nende hulgas ka Tiit Pruuli. Kuigi reeglina näitustel valvet ei olnud ja saalide uksed olid pidevalt lahti, ja kümne aasta jooksul ei kadunud sealt ühtegi asja, oli seekord teisiti. Sellelt näituselt varastas purjus Saku poiss kaks pilti. Varas saadi küll kohe kätte, kuid pildid olid rikutud ja poiss ise ka väga veider. Veeretas end mööda maad ja karjus imeliku häälega, tundus, et peale alkoholi oli ta tarvitanud vist muudki meelemürki.

Kontserte toimus neli. 1. Kannatusaja muusika märtsiküüditatute mälestuseks. 2. Rein Rannapi kontsert „Selges Eesti helikeeles”. 3. Emadepäeva kontsert. Esinesid Liliana Tamm-Maaten, Ott Maaten, 6-aastane

Julius ja 4-aastane Georg Maaten. 4. Tuljaku öökontsert „ Läbi muusikali ja opereti. Esinesid segakoor Tuljak, RAT

Estonia solistid Sirje Saulep ja Alar Haak, Saku gümnaasiumi ansambel.

Kõik kontserdid olid väga huvitavad, kuid põnevaim oli R. Rannapi oma. Rahvast oli nii palju, et esineja ja rahvas olid paratamatult ninapidi koos. Teada oli, et Rannap on väga nõudlik, kuid kõik sujus imehästi. Kuuldused, et kuulsused soovivad igasuguseid kummalisi asju, tegid raamatukogu töötajad ärevaks, kuid Sakus piirdusid erisoovid vaid tassi tõrvmusta kohvi ja klaasi külma veega klaveri kõrval. Lehmanahkses pikk-kuues Rannap oli heatujuline, kuigi algul ei hakanud võimendus tööle ja väike lehmake klaveri jala juures kukkus kogu aeg

pikali. Koos huvikeskuse juhataja Aivi Lintnermanniga valmistati ette üllatus, mis läks ka korda. Kontserdi lõpus riietusid Aivi ja Helle talunaisteks, kes tõid esinejale suure purgi talupiima ja kimbukese lilli. Rannap oli rõõmsalt üllatunud ja kõigi rõõmuks mängis veel mitu lisalugu. Peale kontserti jõi pianist tubli sõõmu rammusat piima, millele tubli mandikord oli peale jõudnud tekkida. Kontserdil oli Rannapil ema igaks juhuks kaasas, sest boheemlik pianist ei teadnud suurt oma esinemisriietest ja abi oli kogu aeg vaja. Peale esinemist kiirustati minema ja maha ununes uhke saterkuub. Teisel päeval helistas proua Ines Rannap ja palus kuue ära saata. Lisas juurde, et rammus talupiim oli linnapiimaga harjunud pianisti voodisse aheldanud. Õnneks olid esinemised läbi ja kurnatud pianist, ikkagi kaks esinemist päevas mitme nädala jooksul, võis rahus puhata.

Koolitusraha oli sellel aastal 2000 krooni. Raamatukogu juhataja osales ATP koolitusel Soomes, kus teemaks oli kaasaegse raamatukogu sisustamine ja töö korraldamine. Pille Mägi külastas koos valla delegatsiooniga Ylöjärve raamatukogu ja tutvus sealse töökorraldusega. Alustati lugejakoolitusega. Õpetati internetikasutust 5 lugejale. Kuna kogu maakond läks üle uuele programmile URRAM, alustati sellega tutvumist. Programm tundus olema lihtne ja arusaadav. Väga tegus oli raamatukogu nõukogu, kuhu kuulsid Aime Tamm, Evi Kopso, Elmo Todurov, Endla Turu ja Marje Karner. Peale remonti käisid nõukogu liikmed raamatuid tolmust puhastamas ja kiletatud raamatuid isegi pesemas. Hakati rääkima raamatukogu kolimisest Saku Valla Majja. Ruumi seal oli ja raamatukogu oleks saanud poole suuremad ruumid, 180.m2, kuid puudus remondiraha ja niisama remontimata ruumidesse kolida ei olnud mõtet. Saadi juurde kaks uut arvutit. Alates aprillikuust oldi allüürnik Saku mõisas. Iga kuu tuli maksta 15 000 krooni üüri, peale selle muud kulud nagu vesi ja kanalisatsioon, hooldus ja prügivedu.

2002. aastal sai Saku raamatukogu 70. aastaseks. Sünnipäevapidu oli avalik ja tulla võisid kõik soovijad. 22. septembri külmal ja vihmasel pealelõunal kogunes suur hulk rahvast Saku mõisa saali. Õnneks ei olnud remont sinna veel jõudnud, kuigi seinas haigutas suur ventilatsiooniauk. Suur saal ja muud ruumid olid siiski kaunis korras. Kui eelmisel sünnipäeval tehti kõik söögid ise, siis seekord telliti catering. Pidulaud oli väga kaunis ja kõigile suupärane. Esmakordselt maitsti toorjuustutorti. Õnnitlejad tulid Soomest, Türilt, naabervaldadest, esindatud olid kohalikud asutused ja raamatukogu kauaaegsed lugejad. Saku kultuuritöötajad kandsid ette lõbusa näitemängu „Kultuurne hunt”. Tervitajate hulgas oli eakate ansambel Vilistlased ja Saku muusikakooli noored pillimehed, samuti Saue, Kose, Kiili raamatukogude ja paljude Saku asutuste esindajad. Saadi tohutul hulgal lilli ja muid kauneid kingitusi. Loomulikult ei olnud puudu headest soovidest ja volikogu aseesimees Toomas Tiits tõotas, et järgmine juubel on juba sissetöötatud uutes ruumides. Eks näis, kuid ruumikitsikus oli ikka väga suur. Töötajatele oli aasta olnud väga raske. Pidev mure raamatukogu varade pärast ja kohutav tolm tegi tervisele liiga. Töötajatel tekkis tolmuallergia ja stress, sest remont venis ja venis. Tihti tundus, et raamatukogu saatus ei huvitanud mitte kedagi. Südasuvel, suure remondi ajal, ilmus Saku mõisa väike must koerake. Loom oli õnnetu ja kannatas alatoitluse all. Raamatukogu töötajad ja ka ehitajad hakkasid teda toitma. Kuna välisust ees ei olnud magas koerake ees koridoris ja oli valvuritele seltsiks. Suve elas loomake rõõmsalt mõisas, kuid sügise saabudes tekkis küsimus, kuhu ta panna. Üks ehitusmees oli juba nõus ta omale koju viima. Siis ühel päeval leidis koerakese perenaine oma aasta tagasi kadunud looma ülesse. Jällenägemisrõõm oli nii suur, et perenaine ja koerake Riki nutsid mõlemad.

Raamatukogu näitarvud sellel aastal ei suurenenud. Ja oli ka põhjust. Pikk remont ja kohutav tolm peletasid lugejaid eemale, siiski olid näitajad keskmised. Fond 14 034, laenutusi 34 096, neist lastele 4489, lugejaid 1361, neist lapsi 447, külastusi 12 248, neist laste 2462. Raamatuüritusi kokku 10. Kulud 570.6 tuhat krooni, neist komplekteerimiskulud 151,6

tuhat krooni. Hoone ülalpidamisekulud 178 418 krooni. Üle pika aja toimus raamatukogus kaadrimuutus. 21 aastat raamatukogus töötanud Pille Mägi lahkus töölt 31. detsembril. Nüüd tuli kiiresti hakata uut töötajat otsima. Pille lahkumise põhjuseks oli uute väljakutsete otsimine, tegelikult oli ta tööst raamatukogus väsinud. Neljakümneaastasel naisel oli see viimane võimalus ennast proovile panna.

2003. aasta. Hakati sõitma bussidega teatrietendustele ja kontsertidele.

Haagis alustas tööd ÜRO alaline rahvusvaheline sõjakuritegude kohus. Stockholmis pussitati surnuks välisminister Anna Lindh. Surid Katharine Hepburn, Eva Janikovszky, Linda Viiding, Rein Helme. Sakust lahkusid igavikuteele külaliikumise eestvedaja Alo Sirp ja teadlane ning kodu-uurija Heino Kärblane. 2003.a. algas käreda pakasega. 11. jaanuaril mõõdeti Jõgeval -36.7 kraadi õhus ja -42 kraadi maapinnal. Kristina Šmigun võitis kuldmedali murdmaasuusatamises Val di Fiemmes. 22 mail tõusis esimese eestlasena Everesti tippu Alar Sikk.

2. märtsi Riigikogu valimistel said Keskerakond ja Res Publika mõlemad 28 mandaati. Valitsuse moodustas Res Publika koos Reformierakonna ja Rahvaliiduga. Nn. koosmeele valitsus ei pidanud siiski rohkem vastu kui kaks aastat. 14. septembri rahvahääletusel otsustas eesti rahvas astuda Euroopa Liitu. Kokku käis valimas 555 835 inimest, kellest 66, 83% otsustas Euroopa Liidu kasuks. Suures hinnatõusu hirmus osteti kokku suhkrut ja soola. Suhkur tõi kaasa suhkrutrahvi, ei tea, mis soola kokkuost ühtekokku maksma läks. Erilist hinnatõusu aga ei tulnud. Algas Iraani sõda.

Saku vald valis aasta teoks Saku Gümnaasiumi ehituse. Saku Vallavolikogu endine esimees ja praegune liige Lemmi Oro sai presidendilt Valgetähe IV klassi ordeni. Vabariigi 85. aastapäeva kontserdil Saku gümnaasiumis esines kellade ansambel Arsis Aivar Mäe juhatusel. Saku vallavalitsusse asus tööle palju noori ametnikke. Kultuurijuhiks sai Heli Veersalu, kes oli varem töötanud Saku gümnaasiumis ja Harju Maakonna haridusosakonnas. Saku Spordikeskuse juhiks sai Risto Lall. Raul Talts korraldas esimese Saku triatloni. Ühel ööl varastati Saku Valla Maja eest lipuvardast Saku valla lipp. Sakut väisas eurobuss, kust külastajad said enne valimisi vajalikku informatsiooni Euroopa Liidu kohta. Valmis Saku valla tunnusmärk ja tunnuslause „Läbi rohelise akna”- kunstnik Raul Laugen. Saku gümnaasiumi direktoriks valiti Tõnu Valdma. Valda külastasid Mart Laar, Ene Ergma, Urmas Reinsalu. Loodi esimene naabrivalve sektor, ilmus esimene Kurtna külaseltsi leht „Kurtna Kuulutaja”. Eesti esimene tehnopark loodi Saku vallas Tänassilmas. Lammutati endine veskimaja aadressil Tallinna maantee 1. Selles majas asus Saku külaraamatukogu aastatel 1957- 1971. See oli juba teine maja, mis lühikese aja jooksul leidis oma lõpu, kus raamatukogu oli asunud.

Aasta oli rikas kultuurisündmuste poolest. Juba aasta algul hakati ette valmistama Hageri kihelkonna päeva. Jumalateenistus toimus 5.juuni hommikul Hageri kirikus. Edasi kandus kultuuriprogramm Saku valda. Kiisa rahvamajas said esinejad keha kinnitada, siis liiguti rongkäigus Kurtna lauluväljakule, kus toimus suur ühiskontsert. Nagu ikka püüdis vihm esinejaid kimbutada, kuid kõige kiuste sai pidu peetud.

„Tuljaku” traditsiooniline öökontsert toimus samuti, seekord külalised Setumaalt. Jaanipäeva ajal oli esimene Saku Suve üritus. Kolmele päevale jaotunud kava tõi kohale rohkesti rahvast. Esimene päev oli lastepäev, teine õllepäev ja kolmas mõisapäev. 8.augustil toimus ülipopulaarse telesaate Laulge kaasa lindistus Saku pargis. Rahvast oli kohale tulnud väga palju, ligi tuhande inimese ümber, kohal oli ka vihm, Saku ürituste alaline

kaaslane. 20. augustil toimus järjekordne Saku lõõtsapäev, kus peaesinejateks olid Raivo Tafenau ja Ain Agan. Rahvarohkel kontserdil Saku mõisa saalis lubas Raivo Tafenau kirjutada Saku valsi kui lõõtsapäevad jäävad traditsiooniks. 24. augustil mängis Türi linna kultuurimaja näitetrupp Saku pargis H. Raudsepa komöödiat „Vedelvorst”. Ja jälle kallas vihma kogu etenduse aja, kuid kanged olid näitlejad ja sama kanged ka pealtvaatajad. Kõik pidasid lõpuni vastu. Septembris mängis rändteater mõisa õuel „Unerohtu”. Tiia Soasepp koos onutütre Anne Soopere- Bolliga kirjutas uskumatu perekonnaloo „Spurensuche in Estland”. Aasta lõpus, 11.detsembril esinesid Saku mõisa saalis Tõnis Mägi ja ansambel Noorkuu. Kuna koostöö Saku huvikeskusega oli hea, aitas raamatukogu kõiki neid üritusi ka korraldada. Raamatukogu juhataja oli ka Saku tunnuslause ja logo väljavalinud komisjonis.

Raamatukogule oli see aasta edukas. Hakati projekteerima uut raamatukogu. Projekteeris Türi firma Solness ja projekti autoriks oli Piret Lai, kes oli enne juba üle kümne raamatukogu kavandanud. Ehitusega loodeti alustada 2004.a. maikuus ja orienteeruv valmimisaeg oli septembris, raamatukogu sünnipäeva paiku. Raamatukogu haldusjuhtimises toimus samuti muudatus. Koosseisudest kadus koristaja ametikoht ja teenust hakkas pakkuma valla haldusteenistus. Raamatukogule sobis see hästi. Jälle üks mure vähem. Toimus ka muudatus töökorralduses. Raamatukogu on nüüd avatud esmaspäevast kuni neljapäevani kella 10-19, reedel 10-17 ja laupäeval 10-14. Vallas hakkasid toimuma igakuulised nõupidamised asutuste juhtidele. Viidi läbi arenguseminare, kus üksipulgi arutati läbi arengukavad. Uue raamatukogu ehitus kuulutati vallas aasta ehituseks. 2003 aastal tõusid märkimisväärselt raamatukogutöötajate palgad. Täiendkoolitusele kulutati 700 krooni, sest osa koolitusi maksis kinni vald. Kultuuriministeeriumile kirjutati projekt, et saada raha uute riiulite ostmiseks. Saadigi 50 000 krooni 2004. aastal kätte. Fondi lisandus 1486 uut raamatut, neist 7 annetusena. Elektroonilisse kataloogi oli sisestatud 50% raamatufondist.

Tallinna Pedagoogika Ülikooli üliõpilane Taavi Esperk viis vallas läbi küsitluse kultuuriasutuste kasutamise kohta. Saku Vallaraamatukogu sai keskealiste ja vanema elanikkonna poolt maksimaalhinde, noored hindasid kriitilisemalt. Nimetati vanu ja aeglasi arvuteid ja liiga ranget korda arvuti kasutamisel. Enne kella kahte päeval, kokkuleppel kooliga, lapsi arvutisse ei lubatud. Korraldati endiselt palju üritusi, kokku 46. Kuna Saku mõisas olid üürihinnad kõrged, hakati nüüd teatrietendustel ja kontsertidel käima Pärnus, Viljandis, Käsmus. Suuremad üritused olid:

1. Ugala teatri ühiskülastus „Niskamäe kired” 2. Pärnu Kontserdimajas kontsert Berlioz „Reekviem”. 3. Suvelavastus „Südamemurdumiste maja” Käsmus. 4. Endla teatris Pärnus „Meie linnake”. 5. Pärnu Kontserdimajas kontsert Berlioz „Kristuse lapsepõlv”. 6. Pärnu Kontserdimajas kontsert „Maharajade õhtunauding”.

Üüriti 50-kohaline buss ja telliti piletid. Tihti tuli teinegi buss lisaks tellida. Tahtjaid oli alati rohkem kui kohti. See aasta oli rikas ka uute raamatute poolest, mille autor oli Sakust. Toimus 3 suurt raamatuesitlust. 30. novembril esitles endine Saku rahvamaja juhataja Eda Arulaid Saku mõisas oma 6 lasteraamatut koos CD plaatide ja kassettidega. Et oli esimene advent, oli üritus eriti pidulik. Tuldi peredega, osteti raamatuid ja maitsti piparkooke, päkapikud pakkusid jõulujooki.

Margit Saluste, lasteaia Terake kunstnik, oli just jõuluajaks valmis saanud uue raamatu, millel kaunis peakiri „Rõõmuraamat” . Seekordne esitlus tehti Saku Päevakeskuses 14. detsembril. Külalisi oli kolmekümne ringis ja üritus ise ääretult südamlik.

Ants Pärna luuleraamatuga „Mu aeg” tutvuti 29. detsembril Saku Pruulikojas. Peamiselt pensionäridest kuulajaskond oli rohkearvuline, sest paljud tulid uut Pruulikoda esimest korda kaema. Pruulikoda omaltpoolt tegi külalistele kohvi välja.

Näitarvud suurenesid: fond 15 398, laenutusi 35 041, neist lastele 3754, lugejaid 1423, neist lapsi 427, külastusi 19 762, neist laste 4597. Kulud kokku 740,7 tuhat krooni, sellest raamatute ostmiseks 201, 6 tuhat krooni ja perioodika tellimiseks 23,7 tuhat krooni.

Aasta oli vägagi edukas. Raamatukogu tööd hinnati, raamatukogu projekteerimine käis, mitu korda arutati raamatukogu nõukoguga kolimist. Rahva huvi teatrietenduste ja kontserdikülastuste vastu oli suur. Raamatukogu sai juurde infotöötaja-andmesisestaja ametikoha. 3. veebruaril asus sellel kohal tööle inglise filoloog Anne Emmus. 6. oktoobril hakkas raamatukoguhoidja ametikohal 0, 75 koormusega ametisse Küllike Printseva, kes peale 12 aastast viibimist Moskvas tuli kodukohta tagasi. 0,25 koormusega hakkas tööle Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduskonna üliõpilane Piret Pärnpuu. Pireti hooleks jäi raamatukogu koduleht ja arvutite eest hoolitsemine, loomulikult ka raamatute laenutamine õhtutundidel. Küllike oli varasematel aastatel kuulunud siin raamatusõprade ringi, tal oli erialane haridus ja raamatukogutöö kogemus. Uued töötajad tõid kaasa uusi lennukaid ideid, mida kohe ka rakendama asuti.

2004. aasta. Uus üritus „Lugude jutustamise tund”.

Aasta kuulutati maailmas rahvusvaheliseks tehnika-, kehakultuuri- ja riisiaastaks. Euroopa kultuuripealinnadeks said Genova ja Lille. Toimus kohutav katastroof Kagu-Aasias, kus jõulude ajal tsunami tagajärjel hukkus ligi 140 000 inimest. George W. Bush valiti tagasi USA presidendiks. Gruusia valimistel võitis euroopalik suund ja presidendiks sai Mihhail Šaakašvili. 27. märtsil kell 20.45 võeti Eesti NATO liikmeks koos Bulgaaria, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Leedu ja Lätiga. Samal õhtul alustasid NATO lennukid Eesti õhuruumi kaitsmist. 1. maist sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Liitujate hulgas olid veel Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari. Toimusid Europarlamendi valimised. Parlamenti valiti Siim Kallas, Tunne Kelam, Siiri Oviir, Andres Tarand, Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko, Toomas Savi. Toimusid Ateena suveolümpiamängud. Jõustus vanemahüvitusseadus. Mõõdukatest said sotsiaaldemokraadid. Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele avaldati umbusaldust, linnapeaks sai Tõnis Palts. EELK kirikukogu valis peapiiskopiks Andres Põdra. 2004. aasta viis endaga kaasa palju andekaid inimesi. Surid Kalevi Sorsa, Arthur Hailey, Eerik Teder, Lia Laats, Gunnar Graps, Ott Arder, Veera Saar, Kalmer Tennosaar, Robert Vaidlo, Andres Vanapa, Rein Otsasson, Hannes Walter, Arvo Mägi., Linda Raus.

Saku vald tunnistati 2002. aasta kõige lapsesõbralikumaks vallaks. Saku Valla Majas alustas tööd mängu-ja loovustuba, mis saavutas noorte emade seas tohutu populaarsuse. Vallas olid külas president Arnold Rüütel, Mart Laar ja Tiit Made. Alustati lasteaed „Terakese” renoveerimise, kergliiklusteede ja valgustatud suusaraja ehituse ning Saku pargi korrastustöödega. Kurtnas avati hotell. Saku vibulaskjad Helena Eesmets ja Katrin Virula said maailmameistriteks. Lokuti küla sai 505. aastaseks. Saku gümnaasiumi direktoriks valiti Karli Klaas. Suurejooneline oli Saku valla hariduselu 135. aastapäeva tähistamine. Koos sõprusvaldadega Soomest, Rootsist ja Lätist peeti hariduskonverents. Alustati töö- ja puhkelaagrite korraldamisega. Lahti läks Kurtna külakeskuse ehitamine. Muusikakool tähistas 25. sünnipäeva. Alustati fotokonkursiga „Peresõbralik Saku vald” ja selgitati välja valla kaunimad kodud. Saku gümnaasiumi laulmisõpetaja Diana Põld osales Türgis eurolaulu konkursil ansambli Neiokesõ koosseisus lauluga „Tii”. Paraku finaali ei jõutud.

Kultuurisündmuste poolest oli aasta Saku vallas rikas. Kevadel peeti Saku gümnaasiumi õuel maha meeleolukas kontsert „Meie lähme laulupeole”. Toimus Saku Suve kolmepäevane üritus Saku pargis ja pruulikoja õuel. Hästi lõbus oli paadiralli Saku jõel ja suvepaari valimine. Nimelt said suvepaariks eriti stiilsed Priit Tamme ja Peeter Schmidt, kellest viimane oli end tütarlapseks riietanud. Saku Suve lõpetamine toimus 28. augustil Saku pargis koos rändteatri etenduse ja rahvapeoga. Saku valla rahvuslik jaanituli peeti seekord Metsanurme külas Rehemetsa talus. Algul oli nurinat palju, et Sakus endas ei leita jaanitulele kohta, kuid hästikorraldatud transport ja kaunis koht lepitasid ka kõige kangemad vastalised. „Tuljaku” öökontserdi nimi oli seekord Eesti pulm. Ja pulm see oligi koos noorpaari, äiade-ämmade, kaasitajate ja lõbusate pulmalistega.

Vald arendas jõuliselt sõprussidemeid. Saku muusikakool viibis Hiinas festivalil ja vähem kui kuu pärast külastust olid hiina lapsed Sakus. Ka jaapanlased Saku linnast käisid Sakus külas.

Juuli lõpus algasid paduvihmad ja üleujutused, mis ei jätnud ühtegi maapidamist puutumata. Saku jõe kaldal olevates eramutes tungis vesi tuppa ja kui välisuks paokile jäi, kasutasid pardid selle kohe ära, et tubase inimtegevusega tutvust teha.

Vallavalitsuses võeti vastu otsus Saku gümnaasiumi kolimise kohta Saku Valla Majja. Otsus tekitas suurt poleemikat igal tasandil. Kõigepealt oli aga vaja teha renoveerimisprojekt kogu maja kohta. Ja kogu maja pidi korraga minema ehituse alla. See tähendas aga, et raamatukogu ehitus lükkus vähemalt aasta edasi. Seda oli ikka väga kurb kuulda, kuid saadi aru, et selline tegutsemine oli ainuõige. Nii ka jäi. Riiulid raamatukogus olid juba ammu raamatutest üle koormatud ja nii hakati raamatuid kastidesse panema. Algul neid, mida vähem loeti, hiljem ühe autori teoseid. Imelik küll, kuid lugejatele selline töökorraldus meeldis. Said ühe autori teosed kohe ühest kindlast kohast kätte. Hästi nõutavad olid D. Dontsova ja B. Cartlandi kastid. Korraldati jälle rohkesti suuri üritusi.

Kontsertidele ja teatrietendustele sõideti nüüd juba kahe bussiga. 1. Endla teatri külastus „Raimond”. 2. Ugala teatri külastus „Triumfikaar”. 3. Endla teatri külastus „Kordusabielu”. 4. Kontsert Pärnu Kontserdimajas Mozart „Missa C moll”. 5. Saku mõisas Heiki Mätlik, Arvo Leibur ja Terje Terasmaa. 6. Ugala suveteatris „Toomas Nipernaadi”. 7. Viinistu kunstimuuseumis „Külmetava kunstniku portree”. 8. Pärnu Kontserdimajas Mendelssohn „Paulus”.

Kunstinäitusi korraldati kahel korral: 1. Saku valla professionaalsete kunstnike kevadnäitus Saku Huvikeskuse saalis

21.03- 30. 03. Näitusest võtsid osa ka külaliskunstnikud Liisa Kallam ja Raul Erdel, kes eksponeerisid turbalampe.

2. Kadi Pärlini fotonäitus Malaisia - maapealne paradiis.

Näituste korraldamiseks leiti uus koht - Saku Maja kontori vestibüül. Lahkesti oli omanik nõus seina toru panema ja nii saadi küll väikene, ainult 5-meetri laiune, fantastilise paekivist seinapinnaga näitusepind. Näitused toimusid nüüd hästi külastatavas ja valvatavas kohas. Rahvusvahelisel lugude jutustamise päeval 23. märtsil kutsuti lugejaid raamatukogusse, et tutvustada uut mõtet hakata korraldama „Lugude jutustamise tundi”. Kõik kohaletulnud olid õhinal nõus ja nii toimuski selle aastal kokku neli koosolemist. Esialgu rääkisid vanemad Saku elanikud Hans Tomson ja Manivald Hellenurm oma mälestusi kodust ja lapsepõlvest. Elsa Pelmase mälestused õpiaegadest Moskvas ja J. V. Stalini matustest olid kõige lõbusamad. Hiljem hakati rääkima juba Saku vanadest majadest ja

nende elanikest. Kogu ürituste sari kestis kokku 3 aastat. Lood ilmusid ka „Saku Sõnumites”. Saadi palju ajaloolist materjali, eriti hea meel oli fotode üle. Ja mõned lood saadigi viimasel minutil. Paar kuud hiljem oli jutustaja juba Toonela teele läinud.

20.- 29. oktoobril tähistati suurejooneliselt raamatukogupäevi. Küllike Printseva koostas projekti üritustest ja terve nädala oli raamatukogu rahvast täis.

6. novembril esitles Mari- Epp Täht lasteaias Terake oma uusi raamatuid „Maaraamat” ja „Õhuraamat”. Lasteaed oli just verivärskelt peale remonti avatud. Kõik oli nii imeilus ja personal ääretult sõbralik. Mari-Epp oli varem samas lasteaias kaua aega töötanud juhatajana. Nüüd rõõmustas ta koos teistega täiesti uue näo saanud maja üle. Külalisteks olid kutsutud lasteaedade kasvatajad ja algklasside õpetajad. Ka raamatute illustraator Margit Saluste oli kohal. Kokkuvõtteks võib öelda, et üritus läks korda ja Mari-Epult jäädi uusi raamatuid ootama. Aasta pärast need tulidki. Kokku toimus sel aastal 41 üritust. Personali koolitusele kulus sellel aastal 5390 krooni. Küllike Printseva käis täiendkoolitusel Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis. . Elektroonilisse kataloogi oli kantud juba 80% raamatufondist. AIPi külastas sellel aastal 10 101 inimest, neist 2485 last. Internetikülastajate hulgas oli palju töötuid. Lugejad olid esitanud 605 päringut. Suurem osa neist raamatute kohta..

Raamatufond 16 551 , laenutusi 33 838, neist lastele 3642, lugejaid 1495, neist lapsi 444, külastusi 21 888, neist laste 3642. Kulud kokku 1,0 miljonit krooni, sellest raamatutele 203, 1 tuhat krooni ja perioodikale 21,8 tuhat krooni. Jooksevkulu oli 920, 7 tuhat krooni. Suur osa sellest kulus ruumide rendiks ja ülalpidamiseks, ka projekteerimiseks.

2005. aasta. Raamatukogus hakkas tegutsema Netinuhk.

Suri paavst Johannes Paulus II, kelle matusetseremooniat jälgisid tuhanded eestlased. Uueks paavstiks valiti Joseph Ratzinger, kes võttis nimeks Benedictus XVI. Kiievis peeti 50. Eurovisiooni lauluvõistlus. 9. jaanuari torm tekitas tohutuid üleujutusi Pärnumaal ja Lääne-Eestis. 18. mail kirjutati alla Eesti-Vene piirilepingule. Surid Arthur Miller, Saul Bellow, Heino Gustavson, Aivo Lõhmus, Ea Jansen, Kaarel Kilvet, Eduard Vääri, Olev Neuland, Helju Tauk, Rolf Uusväli, Olga Lauristin, Gunnar Kilgas, Mati Unt.

Saku vallas viidi läbi jõulukonkurss „Valgus”, kus kaunimad jõulutuled said preemiaid. Konkursist võeti aktiivselt osa ja säravat Sakut oli kena vaadata. 17. jaan. avati Saku Noortekeskus ja 18. jaan. Kiisa Noortekeskus. Nüüd oli ometi olemas paik, kus noored said külma ilma eest varjule minna ja omavahel suhelda. Seda aastat võib nimetada konkursside aastaks, sest vallavalitsus püüdis kaasata inimesi vallaelus usinasti kaasa lööma. Konkursil „Teadjam pere reisile” osales 10 noort peret. Küsimused puudutasid Saku valla elu-olu nii ajaloolises kui tänapäevases võtmes. Võitis 6-liikmeline Karelsohnide pere. Kampaania „Saku sakulastele” viidi läbi selleks, et kutsuda Saku vallas elavaid inimesi siia sisse kirjutama. Viidi läbi kampaania „Kodu kauniks” ja alustati sündide piduliku registreerimisega. Igale uuele vallakodanikule kingiti hõbedane kaelaketiripats Saku valla logoga. Viidi läbi fotokonkurss „Saku vald muutuste tuules”. Raamatukogu töötaja Piret Pärnpuu sai III koha. Segakoor „Tuljak” tähistas 35. juubelit ja Kurtna naiste rahvatantsu rühm 20. sünnipäeva, ansambel „Viis” sai 30-aastaseks. Teist aastat korraldati suurejooneline Saku Tervisepäev. Korraldajaks ikka Tiina Laube huvikeskusest. Tõdva palvemaja sai uue katuse ja selle suve noorte töö- ja puhkelaager majutas end palvemaja katuse alla. Pähklimäel alustati uue elamurajooni ehitusega. 26. augusti „Saku Sõnumid” teatas, et vallas alustatakse suure teedeehituse projektiga. Enne seda kadusid nagu

nõiaväel Tallinna maantee ääres asunud vanad majad, nende hulgas ka kõigile tuttav Kibu pood. Levis uudis, et Sakku tuleb Säästumarket.

Toimus palju huvitavaid kultuuriüritusi. Saku gümnaasiumis esines Camerata Scotland.

Šotimaa nelja rahvusliku orkestri parimad mängijad. Kontsert oli Hiinas alguse saanud sõprussidemete tagajärg. Korraldajaks muusikakooli aktiivne õpetaja Anneli Leima. Vabariigi aastapäeva pidustustel Saku gümnaasiumis esinesid Mare Väljataga, Raivo Tafenau ja Olav Ehala. Harjumaa Sädeinimeseks valiti Sirje Õruste. Saku Õlletehase direktoriks sai Jaak Uus. Saku gümnaasium korraldas uhke „Mutionu peo”. Segakoori „Tuljak” öökontserdil esinesid külalisena Urmas Sisask, Heiki Mätlik ja Terje Terasmaa. Sakust sai pealinn - Eesti Õllekultuuri pealinn. Suurejooneline oli Saku Suvi 17.- 19. juunil. Toimus festival „Kultuurisillad”. Õlletehase ja mõisa vahele jõele ehitati jalakäijate sild. Nüüd oli tore kohe otse üle jõe pargist Pruulikotta minna. Saku Suve kultuurifestivalil esinesid külalised Soomest, Slovakkiast, Lätist ja paljudest kohtadest üle Eesti. Uhke oli rongkäik läbi Saku, kus veoauto kastis mängis orkester ja pikk oli peoliste rivi, kes lauluga läbi Saku marssis, et süüdata festivalituli Saku Valla Maja taga. Südaööl viidi tuli lootsikuga Saku jõele, kus ta veel hommikulgi rõõmsasti põles. Huvitav oli jälgida Saku pargis askeldavaid skulptoreid, kes Riho ja Ilma Kulla juhendamisel valmistasid nädala jooksul puuskulptuure. Pruulikoja õues mängisid vastamisi Saku ja Väike-Maarja puhkpilliorkestrid. Sakus käis külas Riigikogu spiiker Ene Ergma, Perearstikeskuse arstid võõrustasid kolleege Bosnia-Hertsegovinast ja vallast kõndis läbi ka prantslane Joel Buton, kes 6 aastat tagasi alustas jalgsimatka ümber Euroopa. Tema oli alustanud oma vaevarikast teekonda, et võidelda maamiinide kasutamise vastu. Hingedepäeval korraldas kunstnik Raul Meel Sakus meeliülendava tuleetenduse. Vääna jõe kaldal, Saku pargis, leegitses 66 tulepakku. Aasta lõpuks jõudis Saku valla elanikkond 8000 inimeseni. 2005 aastal toimusid järgmised kunstinäitused. Seekord Saku Maja kontori vestibüülis.

1. „Ära puutu punakivisse”- Raul Laugeni graafika. 2. Saku gümnaasiumi õpilaste maalid. 3. Türi kunstniku Indrek Tegelmanni pilapildid. 4. Aarne Leima loodusfotod. 5. Heili Männiku joonistused „Vanad majad ja kodud”. 6. „Maagilised maskid” Hanna Siigarti keraamika. Kose kunstikool. 7. „Tiivulised olevused” Ülle Kuldkepi nahast ehted koos kalliskividega.

Raamatukogus avas oma esimese näituse 9-aastane Marita Tambek. Tema tööd kandsid pealkirja „Marita maailm”. Raamatukogus oli veel teinegi laste joonistuste väljapanek. I klassi õpilased illustreerisid raamatut „Jänkujuss ja kuukiir”. Nii palju lõbusaid jänkusid oli raamatukogus küll esimest korda.

Kohtuti menukirjanik Erik Tohvriga Päevakeskuses ja lastekirjanik Kerttu Soansiga Saku Gümnaasiumis, lasteaias „Terake” Elme Väljastega. Kohtumisele Erik Tohvriga oli tulnud suur hulk Saku pensionäre, mitmel raamat autogrammi jaoks kaasas. Autor oli ladusa jutuga ja aeg kulus kiiresti. Lõpuks korraldas kirjanik väikese viktoriini ja võitja sai auhinnaks kirjaniku uusima raamatu. Kerttu Soans meeldis lastele väga ja tema Kruubi Ruudi tekitas palju vaidlusi. Näiteks ei usutud kuidagi, et väikene koer jõuab terve kana ära süüa.

Elme Väljastega planeeriti kohtumist mitu kuud. Kirjanik oli kogu aeg hõivatud. Vahepeal sai valmis lasteaed „Terake”. Juhataja oli kohe nõus kohtumise korraldamisega. Paljud inimesed ei olnud lasteaeda peale remonti seestpoolt näinud. Külalistele tehti kõigepealt ekskursioon . Elme Väljaste arvas, et Saku lasteaed on kõige ilusam Eestimaal. Kohtumine möödus rõõmsas meeleolus ja näitusel olevad raamatud laenutati kõik välja. Tol ajal oli Väljaste väga loetav kirjanik.

Jälle esitleti Manivald Hellenurme uut raamatut „Kolme inimpõlve talud Padise vallas”. Autor, kes oli üle 80. aasta vana, oli tõesti väga viljakas. Üritus toimus taas Päevakeskuses. Saku asutuste juhid olid tõesti väga lahked ja lubasid oma ruume raamatukogule ürituste läbiviimiseks.

Ka kontsertidel ja teatrietendustel käidi ikka edasi: 1. Endla teatri ühiskülastus „Vee mälu”. 2. Ugala teatri ühiskülastus „Naisevõtt”. 3. Pärnu Kontserdimajas L. Rahula poistekoorti kontsert. 4. Pärnu Kontserdimajas „Jeanne d` Arc tuleriidal”. 5. Rakvere teatri avamispidu. 6. Ugala teatri vabaõhuetendus O. Luts „Suvi”. 7. Pärnu Kontserdimaja advendikontsert.

21.-24. aprillil tähistati raamatukogus H. C. Anderseni 200. sünnipäeva muinasjutuhommikutega. Käis palju lasteaialapsi, vahepeal tekkis üritustele isegi järjekord. Kogu ürituste programmi pani kokku Küllike Printseva.

Raamatukogu sünnipäeva tähistati sellel aastal koos vanima lugeja Juuli Kallaste 95. sünnipäevaga. Oli lõbus ja tore pidu. Peale raamatukogutöötajate ja sünnipäevalapse olid kohal valla kultuuri- ja haridusteenistuse juht Heli Veersalu ja kultuurispetsialist Liina Hendrikson, „Saku Sõnumitest” Inna Mikli, raamatukogu nõukogust Aime Tamm.

Raamatukogu näitarvud olid järgmised: fond 17 761, laenutusi 32 105, neist laste 3679, lugejaid 1460, neist lapsi 434, külastusi 18 110, neist laste 4378, üritusi 52. Kulud olid kokku 1,05 miljonit krooni, sellest komplekteerimiskulu 205, 3 tuhat krooni, sellest raamatutele 183,2 tuhat krooni ja perioodikale 22,1 tuhat krooni.

Aasta oli kultuurikeskne. Raamatukogu üritustest võttis osa üle 1000 inimese, näituse külastajaid aga kordades rohkem, sest Saku Maja kontorit külastab peaaegu kogu valla täiskasvanud elanikkond. Aasta jooksul oli 52 suuremat üritust, siia hulka väiksemaid raamatunäitusi ei loetudki. Kunstinäitusi oli kokku 11. Saku kunstnike, väikese Marita Tambeki ja Heili Männiku töid eksponeeriti külaskäigul Jaapanis, Saku linnas. Teatris ja kontserdil käidi 7 korral. Eriti vaimustav oli Rakvere teatri suurejooneline avamispidu.

Vanaisa jututuba toimus 3 korral, siis läks tublil vanaisal tervis kehvaks ja üritus jäi ära. Üritus ise oli aga väga vahva. Lisaks juttudele näitas vanaisa Mihkel Reinup ka igasuguseid leiutisi, mida ta välja oli mõelnud. Peale selle oli Mihkel teinud exlibriseid mitmele tuntud inimesele, need tõi ta ka lastele näha ja hiljem olid need raamatukogus üleval mitu kuud. Lugude jutustamise tund toimus 6 korral. Peamiseks teemaks olid Saku vanad majad, peamiselt need, mis juba hävinud..

Väga tubli töö tegid ära Anne Emmus ja Küllike Printseva. Küllike korraldas lasteraamatunädala, mis oli pühendatud H. C. Anderseni 200. sünniaastapäevale. Külastajad imetlesid ürituse vapineidu, pisikest Pöial-Liisit kaunil roosal vesiroosiõiel. Kokku toimus 8 erinevat üritust, erinevates kohtades. Anderseni muinasjutte käisid ette lugemas armas vanaisa Mihkel Reinup ja lustakas vanaema Maie Velt.

Raamatukogupäevi 20.- 30. oktoobril tähistati samuti rohkete üritustega. Projekti kirjutas Küllike Printseva. Kokku toimus 12 erinevat üritust. Neist 11 olid seotud e- maailmaga. Anne ja Küllike võtsid osa vabariiklikust infootsingust. 63 koht oli esimese korra kohta hea tulemus. Piret mõtles välja kohaliku infootsingu küsimused. Siis kutsuti õpilased raamatukokku neid lahendama ja oligi sündinud uus traditsioon Netinuhk, millele igal aastal saab lisada uue aastanumbri. Sellel aastal kandis see numbrit 2005. Võitja Artti Sammalpärg sai valla logoga seljakoti ja kauni diplomi, mille kujundas „Saku Sõnumite” toimetaja Ingrid

Põder. Ingrid oli kujundanud ka Saku laada ja Saku Suve logod, mis kõigile väga meeldisid. Püüti kõigiti inimesi nakatada arvutipisikuga. Nii tutvustas Piret Pärnpuu huvilistele kodulehe tegemist ja valla infonõunik Peep Dimse arvutisaladusi. Kahjuks saabus mõlemale üritusele vaid kaks pensionäri, aga nemad said teadmisi jälle mitme eest. Julged arvutihuvilised olid Mai Silla ja Esta Tomberg. Tundus, et netinuhk meeldis lastele väga, nüüd mõeldi juba täiskasvanute peale. Järgmisel aastal otsustati otsingusse lülitada arvutihuvilised pensionärid ja puudega inimesed.

16. novembril hakkas infotöötaja Anne Emmus lugejaid elektrooniliselt registreerima ja veidi hiljem ka elektrooniliselt laenutama. Enne seda käis ta Kiisa raamatukogus tööga tutvumas. Detsembris hakkas elektrooniliselt laenutama Küllike Printseva. Korraldati ümber töökohad. Nüüd istusid kaks laenutajat, Anne ja Küllike, teineteise vastas. Kui ühel tekkis tõrge, sai teine kohe edasi laenutada. Ja töö läks nagu leppase reega. Uute ruumide ehitus lükkus jälle edasi. Hakati koostama valla uut arengukava. Raamatukogu ehitus pandi nüüd 2006/2007. aasta plaani, ainult olemasolev projekt ei sobinud ja hakati rääkima uue projekti tegemisest. Jälle tuli fond ümber tõsta. Nüüd tassiti osa raamatuid lugemistuppa, sest seal oli veel veidi ruumi. Riiulite vahele siginesid aina uued ja uued kastid, kuhu esialgu pandi need raamatud, mis enam nii populaarsed ei olnud. Uude aastasse mindi ikka veel lootuses, et ehk hakatakse raamatukogu 2006.aastal ehitama.

2006. aasta. Alustati uue raamatukogu projekteerimist.

Rembrandti, Mozarti, Šoštakovitši aasta. Eesti teatri aasta. Eesti sai uue presidendi. 174 häälega valiti valimiskogus presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Torino olümpiamängud olid Eestile edukaimad, saadi 3 kuldmedalit. Need võitsid Kristina Šmigun( 2) ja Andrus Veerpalu. Valmisid eesti filmid „Meeletu” ja „Ruudi”. Surid Mikk Mikiver, Valter Heuer, Edgar Valter, Lennart Meri, Voldemar Miller, Venda Sõelsepp, Jaan Eilart, Aarne Vinkel, Velda Otsus, Jüri Ehlvest, Pärt Lias, Lembit Lauri, Dajan Ahmet. Õnnetult hukkus eesti tuntuim võidusõiduhobune Palladium.

Saku vallale oli aasta juubelite- ja külalisterohke. Külas käisid ministrid Edgar Savisaar, Mailis Reps, Jaak Aab, Kalle Laanet, Siim Kallas ja tulevane haridusminister Tõnis Lukas. Kreeka noormees Giorgos Karvales töötas Saku noortekeskuses mitu kuud noortejuhina. Koolijuhid Inglismaalt külastasid Kurtna ja Kajamaa kooli. Ka jaapanlased Saku linnast olid vallas külas. Valla 140. sünnipäeval oli külalisi Soomest, Rootsist, Lätist. Saku uueks sõprusvallaks sai Sund Ahvenamaal.

Jälgimäe mõis sai 350. aastaseks, Saku vald 140, Kiisa raamatukogu 80, Saku gümnaasium 75, Saku seltsielu 75, lasteaed Terake 60, Kiisa rahvamaja 50, Saku Lõviklubi 15, Saku apteek 15, Saku Päevakeskus 5, Saku Huvikeskus 5. Üks lõputu juubelite aasta. Harjumaa sädeinimeseks valiti Peeter Leidmaa. Saku valla kuldmärgi said rahvatantsujuht Aime Tamm ja koolijuht Sirje Õruste. Aasta koolitajaks Harjumaal valiti Kiisa rahvamaja juhataja Marianne Rande. Saku Õlletehast asus juhtima poolakas Ireneusz Piotr Smaga. Ilmus „Saku Sõnumite” 200. number. Uutesse ruumidesse kolisid Saku apteek ja postkontor. Tammemäel hakkas tööle operatiivteenistuse keskus. Nurmiko avas Juulikul uhke lilletootmiskeskuse. 31.märtsil avati Säästumarket. Lõpule jõudis megaprojekt teedeehituses.

Toimusid mitmed konkursid. Jõulukonkursi „Valgus” võitis perekond Eesmets. Viktoriinis „Saku sakulastele” sai teist korda esikoha perekond Karelsohn. Joonistuste võistlus „Saku - minu kodu” oli osavõturohke. Kõige väiksem osavõtja ei olnud veel kaheaastanegi. Viidi läbi

kampaania „Kodu kauniks”. Võitjaks kuulutati perekond Ruut Kirdalust. Toimus esimene sprindivõistlus Saku valgustatud suusarajal. Võidu võttis tuntud suusamees Paavo Raudsepp. Tegusalt töötas Metsanurme külaselts. Seal käisid esinemas Sirje ja Väino Puura, peeti Saku valla jaanipidu, korraldati suvekino, maalide näitusmüük, külasimman ja kohtumine Üksnurmes elava kirjaniku Eva Pargiga. Lisaks talvised suusa- ja suvised jalgsimatkad.

Jalgrattamatkad, mis olid toimunud juba mitmeid aastaid valla erinevatesse piirkondadesse, olid ikka väga populaarsed. Valla laulukonkursi „Las laps laulab” võitja Kustav Kõiv võitis ka Harjumaa laululapse konkursi 16- 18-aastaste voorus. Saku gümnaasiumi lõpetas 4 kuld- ja 6 hõbemedalisti.

Suuri tegusid tegi 2006 aastal segakoor „Tuljak”. Aasta alguses esitati risotoorium „Näärmed” koos Silvi Vraidi, Peeter Volkonski, Jaan Willem Sibula ja Tartu Junior Big Bandiga. Algul tundus see küll hulljulge ettevõtmisena, kuid hakkama saadi suurepäraselt ja saal oli puupüsti rahvast täis. Traditsioonilisel „Tuljaku” öökontserdil olid seekord külas liivlased. Esinesid Julgi Stalte ja ansambel Kala Jeng. Öökontserdi nimi oli „Liivlaste pärandus”. Imestama pani, mis vägi oli sees noorel rinnalapsega emal Julgi Staltel. Võimas, väga võimas oli ta esinemine. „Tuljak” käis külas Lätimaal Kandavas. Eks see oligi lauljatele üks läti aasta.

Saku Suvel oli mitmekesine rahva- ja õllekultuuri päev, traditsiooniliselt ikka pühapäeval mõisakultuuripäev. Esines Väikeste Lõõtspillide Ühing.

Saku IV lõõtsapäev oli suurejooneline. Päevasel mõisakontserdil esinesid Silvi Vrait, Jaak Johanson ja Henn Rebane, hilisõhtul akordionist Jaak Lutsoja ja Madis Arvisto. Tantsuks mängis Vanaviisi. Imekaunis oli muinastulede öö. 27. augusti hilisõhtul. süüdati Saku jõel okstest käsitsi valmistatud paat, meistriks Raul Laugen. Kaunis valgusmäng ja imeilus muusika tumedate põlispuude all lummasid pealtvaatajaid. Vaatamata lausvihmale oli rahvast pargis palju. Sügistormis murdus Saku pargi üks vanemaid kuuski. See kuusk oli olnud taasiseseisvumisaja esimene jõulupuu Sakus. Esimesed küünlad süüdati kuusel 1988. aasta jõulude ajal, puud õnnistas Hageri koguduse pastor Paul Saar, kuuse all laulis Kohila baptisti koguduse koor. Ka sellel õhtul puhus tugev tuul ja tuiskas. Kuuse murdumisega peaaegu üheaegselt suri Saku kultuurikandja, „Tuljaku” koori kauaaegne vanem, Veera Issak. Kaks suurt olid lahkunud.

2006. aasta oli raamatukogule edukas. Kohe 2. jaanuaril mindi täielikult üle elektroonilisele laenutamisele. Kogu fond oli elektrooniliselt arvel. Saadi juurde 2 uut tööarvutit. Vahetati välja 2 lugejatele mõeldud arvutit endiste tööarvutite vastu. Alustati teistkordselt uue raamatukogu projekteerimist. Seekord projekteerivad OÜ Projekteerimise Büroo ASE arhitektid Aleksander Skolimovski ja Angela Vahter. Sisekujunduse teeb nooruke Angela Vahter. See on tal esimene raamatukogu kujundada. 2007. aasta eelarvesse on planeeritud ehituseks 6 miljonit krooni. Väga hea oli koostöö kultuuri- ja haridusteenistuse juhi Heli Veersaluga ja teiste kultuuri- ja haridusasutuste töötajatega.

Koolituseks kulutati 5000 krooni ja 84 tundi. Viidi läbi mitmeid lugejakoolitusi ja tutvustati raamatukogu kodulehekülge huvilistele. Lugejad olid hakanud kasutama raamatute elektroonilist ettetellimist. Infootsingul Netinuhk 2006 osalesid õpilaste kõrval eakad ja puudega inimesed. Probleemiks aga ikka võlglased. Kokku toimus 45 üritust, neist suulisi 21.

1. Kunsti- ja fotonäitusi 16. 2. Raamatunäitusi 8. 3. Teatrikülastusi 5. 4. Kohtumisi kirjanikega 3.

5. Eesti kirjanduse tutvustamine 2 korral. 6. Vanaisa jututuba 2 korral. 7. Lugude jutustamise tunde 3 korral. 8. Projektipõhiseid üritusi 2 korral.

Näitused Saku Maja kontori vestibüülis kandsid pealkirja „Ühe pildi näitus”, kõik Saku kunstnikud. 1. „Hollandi motiiv”- Kadi Pärlini maal.

2. „Nemad tulevad”- Raul Laugeni maal. 3. „UMA- 3”- Maarit Murka maal. 4. „Wigala 23.07.1939”- Urmas Viigi graafika. 5. „Usu, looda, armasta”- Anne Vaino joonistused. 6. „Üllar”- Argo Tamme maal. 7. „Talv 1919”- Uno Toru maal. 8. „Unest viidud”- Kerli Tamme disainitoode - padi kurtidele. 9. „Kassid on imelised”- Anne Vaino lastestuudio joonistused. 10. „Ilusad pildid”- Saku Päevakeskuse õpituba puudega inimestele. 11. „Kollaaž”- Saku gümnaasiumi õpilaste tööd.

Raamatukogus olid väljas Marita Tambeki joonistused „Selle suve lilled”, Saku puudeinimeste tööd ja „Lugemispisiku” konkursile laekunud tööd. Teatris ja kontsertidel käidi 5 korral.

1. Pärnu Endla teatris „Viimane näitus”. 2. Pärnu Kontserdimajas „Bach missa h- moll”. Esines Concerto Copenhagen. 3. Jõhvi Kontserdimajas Luxembourgi filharmoonikute kontsert. 4. Viinistul „Kits õnge ja viiuliga”. 5. Rakvere teatris „Isa”.

Lasteraamatunädalal kohtuti Saku gümnaasiumis Margit Saluste ja Artur Juriniga. Detsembris korraldati Tea kirjastuse lasteraamatute müügi nädal. Samal ajal ilmus Saku autori Elsa Pelmase esimene raamat „Sussipäkapikk Siisi seiklused”. Elsa raamatut müüdi 98 tükki ja üldse lasteraamatuid 25 000 krooni eest. 6. detsembril toimus Elsa raamatu esitlus. Kohal oli Tea kirjastuse seltskond: Silva Tomingas ja Olivia Saar, Saku kirjandushuvilised, vallavalitsuse kultuuriteenistus, lasteaedade juhatajad, Elsa sõbrad. Et järgmisel päeval oli Elsa 75. juubel, peeti koos ka sünnipäeva ja pidu oli tore. Vallavolikogu kinkis kõikidele lasteaedadele jõuluks Elsa raamatuid. Ilus kingitus igatahes.

Vahva vanaisa Mihkel Reinup, kes lastele muinasjutte ette lugemas käis, tegi ettepaneku korraldada lugemispisiku konkurss. Mis võis raamatukogul selle vastu olla. Konkurss kuulutati välja 1. veebruaril ja juunis tehti kokkuvõtteid. Lugejad ise valisid parimad tööd välja. I koha sai 7.a. Henri Tormet ( 30 erinevat pisikut ühel pildil) II koha Karl-Toomas Radik ja III koha Marita Tambek. Temal oligi ainuke ruumiline lugemameelitaja. Võitjad lapsed olid Lasteaiast „Päikesekild” Inge Ehatamme rühmast ja ammused raamatusõbrad. Marita oligi ainus koolilaps, temagi ammune raamatusõber, kes koos vanaisa Mihkel Reinupiga olid peaaegu igapäevased külalised raamatukogus. Raamatukogu suurim tänu lasteaed „Päikesekillu” kasvatajale Inge Ehatammele, kelle rühma lapsed on olnud raamatukogus sagedasemad külastajad läbi aegade. Ettelugemistel tutvustasid Anne ja Küllike eesti algupärast lastekirjandust. Ette loeti Piret Raua ja Kerttu Soansi lasteraamatuid. Küllike nägi üksjagu vaeva projektide koostamisega ja hiljem kirjutas veel kohalikku lehte vaimuka artikli.

Raamatukogupäevadel „Lugedes rikkamaks” oli kokku 11 erinevat üritust. Rahvusvahelisel ettelugemise päeval oli raamatukogus külas näitleja Alice Kirsipuu, kes luges lastele

A. Valliku lasteraamatut „Koletise lugu”. Koolilastele loeti ette ka J. Rannapi „Agu Sihvka annab aru”, et uurida, kuidas tänapäeva laps suhtub kirjandusklassikasse. Hästi suhtusid, kuigi nii mõnigi asi ajas lapsed naerma. Kokku külastas raamatukogu 150 lugemishuvilist. Raamatukogu töötajad võtsid osa vabariiklikust infootsingust ja tulid 24 kohale. Igati tubli saavutus.

Infootsing Netinuhk toimus nüüd juba teist korda. Õpilaste kõrval, kellest mõned osalesid juba teist korda, võtsid võistlusest seekord osa pensionärid ja puudega inimesed. Oli tore vaadata, kui innukalt nad vastuseid otsisid, põsed õhetamas. Kõik olid tublid. Võitjateks said siiski parimad: õpilastest Anu Ainsaar VIII klassist ja pensionäridest Elfride Tigasson. Mõlemad said auhinnaks valla logoga seljakotid.

Eesti kirjanduse tutvustamine võeti ette, et näidata kõigile, kes raamatukogusid süüdistasid eesti autorite teoste väheses tellimises ja soovitamises, et Saku raamatukogu teeb seda ja lausa nädala kaupa. Kokku laenutati nädala jooksul 116 eesti autori raamatut. Eesti kirjanduse nädal toimus augustikuu lõpus, mis pole ju kuigi menukas lugemise aeg. Ikka rohkem marja- ja seeneaeg kõigile. Sellegipoolest läks ettevõtmine korda ja detsembris tehti teinegi katse.

Lugude jutustamise tunde oli kolmel korral, kokku sai ära räägitud peaaegu kõigi Saku vanade majade lugu ja mis peamine, need lood ilmusid ka „Saku Sõnumite” veergudel. Lepiti kokku, et 2007. aastal sügisel alustavad Saku gümnaasiumi 11. klassi õpilased uurimistööga „Kodud ja majad”, kus pannakse kirja oma kodu lugu, olgu see siis suures majas või eramus. Õpetaja Mai Kahruga sõlmiti kokkulepe, et raamatukogu saab uurimistööde koopiad.

Saku valla 140. sünnipäevaks pani raamatukogu välja suure 350 fotost koosneva näituse. See oli kahtlemata oluline teave Saku valla ajaloost nii pildis kui sõnas. Fotosid saadi endistelt valla töötajatelt ja Saku elanikelt. Suureks abiks oli Heino Kärblase arhiiv, mille raamatukogu oli saanud juba 2004. aastal oma käsutusse. Endine sovhoosi direktor Otto Kaldma kinkis raamatukogule 2-köitelise Saku sovhoosi ajaloo. Jälgimäe kooli rahvas jättis peale Jälgimäe mõisa 350. juubelit oma pildimaterjali raamatukogusse. Ajaloolist materjali on juba kaunis palju kogunenud ja raamatukogu tegeleb koduloolise andmebaasi loomisega. Ainult see hirmus ruumipuudus ei lase tööd kuigi tulemuslikult teha.

2006. aasta sügisel toimus raamatukogus kaadrimuutus. Piret Pärnpuu lõpetas Tallinna Ülikooli ja asus õppima magistrantuuris. Pireti asemel tuli tööle Helle Vahenõmm, hariduselt matemaatik, lõpetanud TRÜ. Helle on küll pensionär, kuid valdab hästi arvutit. Tema hooleks on nagu Piretilgi raamatukogu kodulehekülg. Helle töötab 0,25 kohaga.

Raamatukogu näitarvud olid head: fond 18 909, lugejaid 1453, neist lapsi 389, laenutusi 33 071, neist laste 3904, külastusi 21 936, neist laste 4225, üritusi 45, neist suulisi 21. kulud kokku 977,1 tuhat krooni, neist komplekteerimiskulu 213,6 tuhat krooni. 2007. aasta. Uue raamatukogu ehitus sai hoo sisse.

Euroopa Liidu uuteks liikmeteks said Bulgaaria ja Rumeenia. 4. märtsil toimusid korralised Riigikogu valimised. Võimuliidu moodustasid Reformierakond, Isamaa ja Res Rublika Liit ja sotsiaaldemokraadid. Peaministriks sai Andrus Ansip. Tallinnas toimusid 26.- 29. aprillil tänavarahutused seoses pronkssõduri teisaldamisega Tõnismäelt sõjaväekalmistule. Vene noored lõhkusid südalinnas kaupluste aknaid, lükkasid ümber telefonikabiine ja bussiootepaviljone, loopisid korrakaitsjaid kividega. Mõned kauplused rööviti tühjaks, mõned peksti puruks.

Toimus X noorte laulu- ja tantsupidu Tallinnas, Sakust käis peol üle 200 noore laulja ja tantsija. Tartus avati laulupeomuuseum. Aasta oli kaotusterohke. Surid Boris Jeltsin, Henry

Troyat, Kurt Vonnegut, Ingmar Bergman, Luciano Pavarotti, Lilli Promet, Einar Sanden, Silvia Rannamaa, Ilmar Talve, Debora Vaarandi, Juhan Saar, Vello Lattik, Sulev Vahtre, Oskar Kruus, Juhan Peegel, Jaan Kross. Eestit külastas Jaapani keiser. Nobeli preemia sai Doris Lessing.

Valla delegatsioon käis Jaapanis ja kohtus hiljem Tallinnas lauluväljakul põgusalt keiser Akihito ja keisrinna Michikoga. Sakut külastas peaminister Andrus Ansip ja Haju maavanem Värner Lootsmann. Lasteaed Terake sai Kauni Eesti kodu 2007 preemia. Vallas alustas kooliteed 1010 õpilast. Valmis Kurtna Lasteaed- Põhikooli projekt ja kool kolis ehituse ajaks Saku Valla Majja.

27. mail toimus pruulikoja õues saate Laulge kaasa avalik lindistus. Koos Saku Suvega peeti ka Saku X laulupäev. „Tuljaku” öökontsert kandis seekord nime „Hispaania öö”. Saku huvikeskus taastas mälumängude traditsiooni. Huvilisi oli palju. Kiisa rahvamaja tõi lavale menutüki Niskamäe naised. Mõnel etendusel mängis peaosa- Niskamäe vanaperenaist, tuntud näitleja Leila Säälik. Kõik etendused läksid täissaalidele. Tõdva külast leiti iidsed rauasulatusahjud ja Jälgimäe külla kavandatakse ehitada Tiibeti haridus- ja kultuurikeskus. Eestvedajaks väsimatu Ruudi Alba.

9. juulil algas Saku Vallaraamatukogu ehitus Saku Valla Majas. Ehitajaks TREV-2 Ehituse OÜ. Projektijuht Priit Raud, objektijuht Dmitri Ovsjannikov. Omaniku järelvalvet teostasb Mait Tael P.P. Ehituse OÜ-st. Esialgu seisnes ehitus lõhkumises. Lõhkumistööd tegi väike aga tubli buldooser. Vaheseinad lõhuti ära ja kogu raamatukogu pandi seisma 24 postile. Mõned kandvad vaheseinad jäeti siiski alles, sest muidu oleks vallavalitsus teiselt korruselt raamatukogusse kukkunud. Algul jäi projekteerimata küttesüsteem, sest loodeti, et vana ehk peab vastu. Paraku kukkusid radiaatorid seintelt alla ja torud läksid katki. Nüüd tuli raamatukogu kütmine tagantjärele ära lahendada. Raamatukogu töötajate soove arvestas sisekujundaja Angela Vahter igati. Koostöö oli väga tõhus ka arhitekt Aleksander Skolimovskiga. Valla poolt juhtis ehitust Virko Kolks. Kõigi kuue ehituskuu jooksul toimusid igal kolmapäeval nõupidamised, millest ka raamatukogu juhataja osa võttis. Nõupidamised olid rahulikud ja probleemid lahendati ära suurema kärata.

Saku raamatukogu sai 75.aastaseks. Juubelipidu lükati edasi uue raamatukogu avamiseni. Vaikselt tähistati sünnipäeva ikkagi. Seekord koos vanima lugeja Juuli Kallaste 97 sünnipäevaga ja raamatukogu nõukogu esimehe Evi Kopso 40. juubeliga.

Üritusi oli jälle palju, sellel aastal eriti palju raamatunäitusi. Oli huvitav jälgida, kuidas lugejad avastasid vanu teoseid, mis aastaid riiulitel seisnud. Need vanad raamatud toodi välja mälestusnäituste puhul. Doris Lessingi näitus laenutati kohe esimesel päeval tühjaks. Nobeli preemia laureaadi vastu oli huvi suur. Traditsioonilise lasteraamatunädala kava tegi valmis Küllike. Seekordsed üritused olid seotud munadepühadega. Kokku toimus 5 üritust. Põnevamad olid munapühade kaunistuste valmistamine, ristsõnade lahendamine ja juttude kuulamine. Lõpetuseks söödi koos torti.

Teatris ja kontsertidel käidi 3 korral: 1. Brahmsi „Reekviem” Pärnu Kontserdimajas. 2. „Eesti asi” Viinistu kunstimuuseumi õuel. 3. „Cyrano de Bergerac” Rakvere teatris.

Näitused:

1. Setumaa sootska Evar Riitsaare maalid „Nägija”. 2. Aarne Leima fotonäitus „Everest”. 3. Erika Rausbergi „Haikud”. 4. Ilse Kenapea maastikumaalid.

5. II klassi õpilaste joonistused „ Pipid, Karssonid ja teised toredad tegelased”. 6. II klassi õpilaste joonistused „Linnud, meie sõbrad”

Erika Rausbergi „Haikud” olid väljas ka Kose, Vaida ja Saue Linnaraamatukogus. Näituse avamine Saku raamatukogus toimus tuuleristipäeval. Kokku olid tulnud Erika sõbrad ja teisigi luulehuvilisi. Erika rääkis, mis oli teda pargis jalutades inspireerinud haikusid kirjutama. Kord oli see pähe potsatanud tammetõru, kord kastanimuna või keset vett põlev paat. Tuleb välja, et raamatukogus oli 2007.a. luulehuviliste aasta. Rahvusvahelisel ettelugemispäeval 20. oktoobril kogunes Saku suleseppade pere raamatukogusse oma luulet teistele ette lugema. Kohale tulid Erika ja Peep Rausberg, Maimu Hint, Eha Kohver, Viiu Hein, Ants Pärna ja Elsa Pelmas. Soe ja südamlik oli see laupäeva ennelõuna teetassi taga, kus loeti teistele enda luulet, aga kuulati ka klassikat. Saadi omavahel tuttavaks ja lubati veel kohtuda. Raamatukogupäevade külalisteks olid traditsiooniliselt lasteaia lapsed, kes huviga kuulasid lugusid uutest raamatutest. Raamatukogu töötajad Anne Emmus ja Küllike Printseva võtsid ka seekord osa vabariiklikust infootsingust. Õnnetuseks oli aga sellel päeval mõisas suur seminar, kus kasutati internetti, mistõttu olid arvutid aeglased nagu kaamelid kõrbes peale nädalast rännakut. Nii ei jõutud päeva jooksul pooligi küsimusi lahendada. Mis siis ikka teha, ega aastad pole vennad. Seekord saadi 42 koht. Juba kolmandat korda toimus kohalik infootsing Netinuhk. Seekordsed võitjad olid õpilastest Kristina Kaalma ja pensionäridest Aime Tamm. Tore oli, et puudega inimesed lahendasid ülesandeid hoolega ja, et kõik said diplomid, medalid ja auhinnad.

Uueks ürituseks oli 9 osast koosnev „Õpi kuulama”. Mõeldud lasteaia vanemale rühmale. Eesmärgiks lastes püsivuse harjutamine, vaikselt kuulamine ja kaasa töötamine. Anne ja Küllike valisid uute huvitavate raamatute hulgast parimad välja ja nii tutvuti teiste maade kommetega, reisimisega, postmarkidega, mängudega. Oli huvitav endal ja lastel, kasvatajatest rääkimata. Viidi läbi Päästeameti poolt koostatud viktoriin algklassides. Osavõtt oli innukas.

9. dets. toimus 3 raamatu esitlus. Autorid kõik Sakust. Esitlusel olid Elsa Pelmase lasteraamat „Sussipäkapikk Siisi Rabarajal”, Tiia Soasepa lasteraamat „PPP ehk pesulõksupäkapikkude projekt” ja Meelis ja Maido Maiste kokaraamat „Maiste söömingute aeg”. Esitlusega koos pidas raamatukogu oma lahkumispidu. Pakuti torti ja veini. Külalisi oli 80 inimese ringis. Toimus ka raamatute jõulumüük. Müüdi kirjastuste „Tea”, „Ajakirjade Kirjastus” ja „Koolibri” raamatuid. Kokku 19.000 krooni eest. Täiendkoolitusele kulus 9500 krooni ja kokku 77 tundi. Koolitusest võtsid osa kõik raamatukogu töötajad.

Maaraamatukogu päeval Valgas valiti parimad maaraamatukoguhoidjad. Saku Vallaraamatukogu juhataja Helle Pärlin sai parimaks Harjumaal. Hellel sai suvel täis 35 tööaastat Saku raamatukogus, küllap see oligi peamiseks valiku tegemise kriteeriumiks.

Raamatukogu näitarvud olid järgmised: fond 20 828, lugejaid 1532, neist lapsi 436, laenutusi 36 810, külastusi 24 288, neist laste 3584. Üritusi kokku 57, neist suulisi 19.

RVL tellimusi oli 112, neist pooled ilukirjandus. Õpilaste kohustuslik kirjandus koolis. Telliti peamiselt Kiisa raamatukogust, kuid ka mujalt. Ühe raamatu isegi Abja raamatukogust. Tõenäoliselt RVL kasutamine järgmisel aastal väheneb, sest saatmiskulud tuleb lugejal nüüd ise kinni maksta. Registreeritud infopäringuid oli 76. Uusi andmebaase sellel aastal ei koostatud. Koduloolise materjali kohta koostati 12 mappi.

Raamatukogu eelarve oli aegade jooksul suurim 10,9 miljonit. Võrreldes eelmise aastaga olid kõik näitarvud suurenenud. Lugejaid oli rohkem 79, laenutusi 3739. külastusi 2352. Uus raamatukogu sai põhimõtteliselt valmis 2007.a. lõpuks. Jäi vaid sisustamine. Kolida oleks

võinud juba 2008.a.jaanuaris, kuid vestibüüli remont pikendas tähtaega ja avamine planeeriti 14. märtsile, emakeelepäevale.

Kokkuvõttes oli aasta edukas ja huvitav.

Valmis raamatukogu kroonika „75 aastat rahvast valgustamas”. Kogu fond kaasa arvatud perioodika on kantud elektroonilisse kataloogi. Juba 2 aastat laenutatakse teavikuid elektrooniliselt. Aastaaruandeid tehakse juba kolmandat aastat elektrooniliselt ja see on väga lihtne ja kiire. Raamatukogu kaader on haritud, tunneb ja armastab oma tööd.

Esmakordselt 75 aasta jooksul saab Saku omale raamatukogu, mis vastab kaasaja nõudmistele. Uus raamatukogu on kaunis ja moodne. Sinna on hea tulla ja seal on hea olla nii lugejal kui raamatukogu töötajal. Kohtumiseni!