AASTAKOOSOLEK 200828. mail Eesti Rahvusraamatukogus

28. mai 2008 2

PÄEVAKORD

Koosoleku juhataja valimine ja päevakorra kinnitamineMerekeele nõukoda tähistab 35. tegevusaastat - komisjoni esimees Uno Laur Eesti Laborimeditsiini Ühingu terminoloogia töörühma tegevusest - töörühma esimees Alar Aab'Bijurgunn' ja 'lubav potentsipuu' -  ülevaade eestikeelsete taimenimede komisjoni tööst - komisjoni esimees Toomas KukkEteri juhatuse aastaaruanne - juhatuse esimees Siiri Lauk 2007. aasta tegevusaruande kinnitamineEteri tegevusplaanid – Siiri Lauk, Valli Voor jt

Algatatud küsimused

28. mai 2008 3

Eteri põhikirjalised ülesanded

Eestis tehtava terminoloogiatöö koordineerimine koostöös Eesti Keele Instituudiga ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega;koostöö korraldamine rahvusvahelise terminoloogiaasutuste võrguga;olemasolevate terminoloogiakogude (andmebaaside, raamatukogude) integreerimine ja edasiarendamine;

28. mai 2008 4

oskuskeelekorralduse toetamine;terminoloogiliste teenuste (termininõuanded, eksperdihinnangud, erialatekstide tõlked, oskuskeeleinfo levitamine) andmine;terminoloogiakoolituse korraldamine;kodumaiste ja rahvusvaheliste terminoloogiaprojektide täitmise korraldamine;oskussõnastike ja muu terminoloogiateemalise kirjanduse kirjastamine.

28. mai 2008 5

LiikmeskondERAISIKUD: Eri valdkondade oskuskeelespetsialisid, filoloogid/lingvistid, standardimise ja oskuskeelekorrastusega tegelevad valdkondade

asjatundjad - kokku 70 liiget

JUHATUS: Veiko Berendsen,Mati Kaal, Valli Voor, Heikki Vallaste Merily Plado (asendusliige)Siiri Lauk- juhatuse esimees

JURIIDILISED ISIKUD:Interlex OÜILO Kirjastus ASTervise Arengu InstituutTEA KirjastusTehnilise Tõlke Keskus OÜTilde Eesti OÜTallinna Ülikooli Slaavi Keelte

ja Kultuuride InstituutEesti Rahvusraamatukogu

28. mai 2008 6

Tegevus 2001-2007

2001-2007 - Eteri juhatuse esimees Arvi TavastOlulisim sel perioodil: rahvusvaheliste kontaktide loomine, terminoloogiakoolitused, ühingu seminarid, oskuskeelekorralduse seisundiuuring jms: http://www.eter.ee/yritused.htm

2007. aasta märtsikuus alustas tegevust uus juhatus: ühingu üldkoosolekul vaagiti taas kord Eteri vajadust, rolli ja võimalikke arengusuundi. Prioriteedid: ekspertide võrgustiku laiendamine; koostöös Eesti Keele Instituudi ja ministeeriumidega terminoloogiatöö koordineerimine eri valdkondade vahel; oskuskeelekorralduse toetamine

28. mai 2008 7

Oskuskeelekorralduse seisundiuuring 2003 http://www.eter.ee/baas/index.html

28. mai 2008 8

2006. aasta küsitluse tulemused (täidetud e-küsimustike põhjal)

Terminikomisjone on kokku 18. Süstemaatiliselt töötavaid komisjone 10 (mõnede tegutsemisaeg mitukümmend aastat). Ülejäänud komisjonide tegevusperiood kõigub paarist kuni kümne aastani.

Osa komisjone töötab sagedusega kord kuus, nõupidamiste kestus 2–4 tundi, osa koguneb nõupidamisteks vastavalt vajadusele.

Terminivalik süstemaatiliselt tegutsevates komisjonides põhineb valdkonna terminite temaatilisel jaotusel, lisaks tõlketekstidest kogutud, terminipäringutest laekunud ning eestindatud standardites esitatud terminid.

28. mai 2008 9

Terminikorrastuse käik jäädvustatakse valdavalt koosolekute protokollides ja kantakse andmekogusse (ühe või mitme tabeliga andmebaasidesse). Töömaterjali põhjal on osa andmekogust tehtud kättesaadavaks üle Interneti (veebisõnastikud) ja välja antud erineva mahuga trükiseid (terminivihikud; tõlkesõnastikud; sõnastikud, kus on nii seletused kui ka võõrvasted mitmes keeles).Komisjonide tegevuseks on mõnel juhul saadud projektitoetusi, osa komisjone töötab missioonitundest ning oma valdkonna oskuskeelekorrastuse vajadusest ja ei ole leidnud rahastamisallikat.

28. mai 2008 10

Igas valdkonnas tegutsevad üksikud huvilised või ajutised töörühmad, ajendiks oma erialatöö vajadused.Mitmete organisatsioonide või ühenduste kodulehtedelt võib leida tegevusvaldkonnaga seonduvate terminite eri mahus loendeid (ei kajastu Eteri andmebaasis). Sageli ei ole eri organisatsioonid oma valdkonna oskussõnu ühtlustanud või kooskõlastanud sidusalade terminitega.

28. mai 2008 11

Probleemidena on nimetatud: rahapuudust ja initsiatiivipuudust komisjoni loomiseks.

Mõnel juhul oodatakse algatust ja eestvedajaid mujalt, s.t väljastpoolt organisatsiooni (nimetatud on nii Eterit kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi). Ühtset terminoloogiategevust ei pea vajalikuks mitmed ministeeriumid, mistõttu on terminikorrastus iga erialainimese või huvigrupi oma mure.

28. mai 2008 12

Põhilised vajadused: terminoloogiaabi tõlketekstide koostamiseksandmebaaside loomise ja pidamise koolitusedabi ja toetus nii oma kui ka valdkondadevaheliste oskuskeeleseminaride korraldamiseksoodatakse, et keegi algataks projekte ja neid ka koordineeriks; igas valdkonnas on mitmeid erialaspetsialiste, kes on nõus tegema sisutööd, keegi ei taha aga võtta endale administreerimise (projektijuhtimise) kohustust.

28. mai 2008 13

TEGEVUSARUANNE 2007

2007. aastal jätkus koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga (kolm koostöölepingut).Täideti eelmisest perioodist ületulnud lepingukohustused; eraldatud vahendeid kasutati oskuskeelekorralduse andmebaasi arenduseks:

testiti andmebaasi funktsionaalsust ja kontrolliti sisu ajakohasustfikseeriti tehnilise lahenduse veadosa andmebaasist programmeeriti ümber

28. mai 2008 14

loodi tehniline tugi terminiallikate lisamiseks ja redigeerimiseks ning sõnastike analüüsiks andmebaasistoimetati terminiallikate nimistuvastavalt lepingule toetati raamatukoguterminoloogia andmebaasi arendust

maist-oktoobrini sõlmiti Haridus- ja Teadusministeeriumiga 2 koostöölepingut, millega Eter võttis kohustuse:välja töötada terminikomisjonide toetuskonkursi kriteeriumidkonkurss läbi viia

28. mai 2008 15

konkursikomisjoni otsuse kohaselt toetused jagada, sõlmida lepingud toetuse saanud komisjone esindavate juriidiliste isikutega, tagada toetuse kasutamise aruandlusKahe konkursi tulemusena toetati järgmisi komisjone:Merekeele nõukodaEestikeelsete taimenimede ja botaanilise terminoloogia komisjonMeditsiiniterminoloogia komisjonRaamatukoguterminoloogia toimkondEesti Laborimeditsiini Ühingu terminoloogia töörühm

28. mai 2008 16

Eesti imetajanimede komisjonEesti Mööblitootjate Liidu terminoloogiakomisjonHaridusterminoloogia komisjon

Vastavalt lepingule telliti aastatel 2000-2005 ilmunud terminisõnastike ülevaade, mis avaldati Eteri veebisaidil http://www.eter.ee/andmebaas/index.php

Koostöös Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonnaga korraldati 4. oktoobril Rahvusraamatukogus oskuskeeleseminar “E-keskkond – lisaväärtus või uus mõõde?” http://www.nlib.ee/803

28. mai 2008 17

Raamatupidamise bilanssAKTIVA 31.12.2007 31.12.2006KÄIBEVARARAHA

55 311 159 667NÕUDED JA ETTEMAKSEDNõuded liikmete vastu 300 3100Maksude ettemaksed ja tagsinõuded 714

Kokku55 611 3 814

KÄIBEVARA KOKKU 55 611 163 481

AKTIVA KOKKU 55 611 163 481

PASSIVAKOHUSTUSEDMaksuvõlad 29 349 -Sihtfinantseerimine /tulev.per.tulu/ - 172 500Muud võlad 691 4 229KOHUSTUSED KOKKU 30 040 176 729NETOVARAEelmiste perioodide akumuleerit. tulem -13 248 -13 830ARUANDEAASTA TULEM 38 819 582

NETOVARA KOKKU 25 571 -13 248PASSIVA KOKKU 55 611 163 481

28. mai 2008 18

Tulude-kulude aruanne2007 2006

PÕHITEGEVUSE TULUDLiikmemaksud 7 865 10 300

Sihtotstarbeline tulu 502 500 98 476Kokku 510 365 108 776

PÕHITEGEVUSE KULUDSihtotstarbeline kulu sh.Terminikomisjonide toetus 265 000 -Projektide toetus 113 682 70 746Mitmesugused tegevuskulud 18 532 13 752

Tööjõukulud:Palgakulu 58 287 17 865Sots.maksu kulu 19 234 5 896

Ettevõtte töötuskindlustuse kulu 175 54Tööjõukulud kokku 77 696 23 815Kokku 474 910 108 313FINANTSTULUIntressitulu 3 364 119ARUANDEAASTA TULEM 38 819 582

28. mai 2008 19

Liikmemaksude tasumisest

Juriidilised isikud – Eter saadab arve

Eraisikud – kannavad käimasoleva aasta liikmemaksu Eteri pangaarvele:

221017637698 makse selgitusse märkida:  Eteri liikmemaks (2008)

Muu info

http://www.eter.ee/

28. mai 2008 20

Algatused aastast 2007

Terminoloogiategevuse koordineerimine riiklikul tasandil. Haridus- ja Teadusministeeriumi algatusel loodi 2007. aasta jaanuaris terminoloogiatöö koordineerimise komisjon, kelle ülesandeks on välja töötada eestikeelse terminoloogia arendamise riiklik programm aastateks 2008-2012.

Ülikoolides on võetud mitmetesse õppekavadesse eraldi ainena ka terminoloogia vähemalt 2 ap mahus.

Probleem endiselt: ressursinappus ja vähene või suisa olematu rahastamine. Asjahuvilised loovad ja korrastavad oskuskeelt ajendatuna entusiasmist ja oma töövajadustest.

28. mai 2008 21

Eteri roll riiklikus programmis

Koondab eri valdkondade oskuskeeleasjatundjaid ja lingviste, olles seega terminiekspertide võrgustiku põhiosa.Koordineerib valdkondadevahelist oskuskeeletegevust, arendades koostööd nii Eesti Keele Instituudi kui ka Eesti ülikoolide ning kutseharidusasutustega. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga (võimalik, et tulevikus ka teiste ministeeriumidega), toetab ja tõhustab Eter ka terminikomisjonide tegevust.Eter esindab oma liikmeskonna huvisid suhtlemisel riigiasutustega.

28. mai 2008 22

Eter arendab, haldab, korrastab ja hoiab ajakohasena oskuskeelekorralduse andmebaasi, mis sisaldab andmeid ekspertide, terminikomisjonide ja terminiallikate kohta. Oskuskeeleseisundi hindamiseks ja andmete ajakohastamiseks korraldab Eter elektroonilisi küsitlusi, töötleb kogutud andmed ja teeb need Eteri veebisaidil tasuta kõigile kättesaadavaks, tagades pakutava informatsiooni usaldusväärsuse ja seeläbi ka väärtuse.Eteri oskuskeelekorralduse andmebaas hõlmab kõigi erialade (ühe keelena eestikeelset terminoloogiat sisaldavate) oskuskeeleallikate (sõnastike) korrastatud bibliograafianimestikku.

28. mai 2008 23

Eter koordineerib terminikomisjonide ja teiste erialaühingute suhtlust ja korraldab tööseminare.Eter on suhtluskeskkond erinevate valdkondade terminoloogiahuvilistele, erialaasjatundjatele/ekspertidele, keeleteadlastele ning terminoloogiakoolitust pakkuvatele õppeasutustele.Eter loob vajadusel ja võimalusel veebipõhise oskuskeelefoorumi, andes tõhusama võimaluse oskuskeelehuviliste ning spetsialistide erialaseks suhtluseks.

28. mai 2008 24

Teooria versus praktikaTerminoloogiatöö võib tinglikult jagada kaheks – ühelt poolt ülikoolides antav teoreetiline koolitus, riiklikud kavad ja normdokumendid, teisalt aga n-ö akadeemilisest ringist väljapoole jäävad praktilisemat laadi alad.Rakendusvaldkondade oskuskeel on samavõrd oluline kui teadusterminoloogia, ning tegelikkuses on need kaks omavahel tihedalt seotud.Uute, eeskätt e-keskkonnaga seotud mõistete plahvatuslik kasv on suur väljakutse ka oskuskeelekorrastajaile.Iga valdkonna mõistete süstematiseerimine vajab ühtseid liigitusaluseid ning ka täpseid ja selgeid termineid, mida kasutada märksõnadena.

28. mai 2008 25

Kas on olemas piisavalt allikaid?

Avaldatud on palju eri valdkondade standardeid, k.a terminoloogiatööd käsitlevaid ja termineid esitavaid normdokumente, mis on aga valdavalt trükised.Enamik arvestatavaid oskussõnastikke on paberil.Üle Interneti on võimalik leida terminite andmebaase, sõnastikke ja üksikuid terminiloendeid, mille puhul ei saa alati kindel olla nende kvaliteedis.Mõned (võib-olla) väga head ja asjatundlikud terminikogud võivad olla kellegi isiklikul veebisaidil, “peidetud” veebi süvakihtidesse, mistõttu terminivajajal neist abi ei ole.

28. mai 2008 26

“Suurt osa informatsioonist, mida me nõutame ja tarbime, ning millest kindlasti olulise osa moodustab esmatähtsusega praktiline või isiklik teave, ei saa me raamatukoguhoidjatelt, andmebaasidest või Internetist. Kaasinimeste poole pöördumine on alati olnud kõige sagedamini kasutatav ja kõige tulusam informatsiooni hankimise viis …”

Alistair Black. Informatsiooninduse ajalugu.Ajakiri Raamatukogu, 2007, 1-4.

28. mai 2008 27

TÄNAN TÄNAN KAASA MÕTLEMAST !KAASA MÕTLEMAST !