Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime - Aastaraamat 2008 · 2009. 2. 20. · EESTI RAHVUSVAHELINE KONKURENTSIVÕIME 2008 5 SISSEJUHATUS Käesolev aastaraamat, järjekorras kaheksas,

EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT • ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUS

EESTIEesti konkurentsivõime 61 riigi ja majanduspiirkonna

võrdluses ning olulised konkurentsiindikaatorid

võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

RAHVUSVAHELINE KONKURENTSIVÕIME

AASTARAAMAT 2008

Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime

2008 AASTARAAMAT

Eesti konkurentsivõime maailma 55 riigi võrdluses

ning olulised majandusindikaatorid võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega

Tallinn, detsember 2008

EESTI RAHVUSVAHELINE KONKURENTSIVÕIME 2008

2

Väljaande koostasid: EKI juhtivteadur Leev Kuum, teadurid Liina Ernits ja Aet Vanamölder Andmetöötlus ja lisad: Koit Nilson, Liisi Belinets Kujundus: Mati Reiman Väljaande koostamist finantseeris Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Informatsioon; EKI direktor

Marje Josing, tel 646 6439 19080 Tallinn, Rävala 6 fax: 668 1240 e-mail: [email protected] http://www.ki.ee

Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut


3

SISUKORD

Sissejuhatus (L. Kuum) .................................................................................................... 5

1. Majanduse areng 2007. aastal (L. Kuum) ............................................................. 7 1.1. Maailmamajanduse iseloomustus ....................................................................... 7 1.2. Eesti majanduse lühiülevaade ............................................................................. 8

2. Riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise tulemused (L. Kuum) ................................................................. 13

2.1. Riikide üldine järjestus ...................................................................................... 13 2.2. Riikide järjestus konkurentsivõime faktorite lõikes .......................................... 16

3. Eesti majanduse konkurentsivõime iseloomustus Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses ........................................................................................... 20

3.1. Majanduse seisund (A. Vanamölder) ................................................................ 22 3.2. Valitsuse töö tõhusus (L. Ernits) ....................................................................... 33 3.3. Äritegevuse efektiivsus (L. Ernits) ................................................................... 44 3.4. Infrastruktuur (A. Vanamölder) ......................................................................... 51

4. Valitsuse kava Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks (Keit Kasemets, Klas Klaas - Riigikantselei) .............................................................. 61

5. EAS - Eesti majanduseesmärkide elluviija (E. Peegel - EAS) ..................... 72

Lisad: 1. Statistilisi andmeid IMD Aastaraamatust 2008 2. Ettevõttejuhtide arvamusuuringu tulemused 2008. a


5

SISSEJUHATUS

Käesolev aastaraamat, järjekorras kaheksas, iseloomustab Eesti majanduse rahvusvahe-list konkurentsivõimet 2007. a statistiliste andmete ja 2008. a eriuuringute alusel. See tugineb Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituudi (Institute for Management Development, IMD) 2008. a väljaandele “World Competitiveness Yearbook 2008”. Aastaraamat annab Eesti lugejatele ülevaate IMD projektis osalevate riikide (55 riiki) konkurentsivõimest, tuues ära nende riikide kohad edetabelis ja konkurentsivõime esi-kohal oleva riigi suhtes (II ptk). Üksikasja-likult iseloomustatakse Eesti majanduse konkurentsivõimet ja selle muutumist teiste Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses (III ptk). Esmakordselt sisaldab aastaraamat ülevaadet Eesti riigi tegemistest oma kon-kurentsivõime tõstmisel: IV peatükk tutvus-tab valitsuse kava Eesti konkurentsivõime tõstmiseks (Keit Kasemets ja Klas Klaas, Riigikantselei) ning V peatükk annab üle-vaate Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevusest riigi majanduseesmärkide ellu-viimisel (Erki Peegel, EAS). Aastaraamat annab ülevaate käesoleva aasta konkurent-sivõime arvutamisel aluseks olnud 2007. aasta majandusarengutest maailmas ja Ees-tis (I ptk). Kõik seni ilmunud aastaraamatud on rõhu-tanud riigi kõrge konkurentsivõime tähtsust tänapäeva avatud maailmas. Nad on kirjel-danud abinõusid, mida riigid rakendavad, et olla rahvusvaheliselt edukad. Oleme näida-nud, et konkurentsivõitluses edu saavutami-seks on riikide käsutuses palju erinevad võimalusi. Edukad riigid on väärtustanud avatust, haridust ja ettevõtlikkust. Erineva-tele riikidele on rikkust toonud sellised edumudelid nagu Kerge Äri Teha, Arene-nud Logistika, Tugev Pangandus, Kompe-

tentsi Mitmekesisus, Teaduspõhine Majan-dus. Samas on uuringud näidanud, et kon-kurentsivõime edumudelid ei ole igavesed ning kord toimiv eelis ei pruugi selleks olla mõne aasta pärast. Seepärast püüavad pal-jud riigid endis arendada võimet muutuda (juhtida muutumist), et kiiresti reageerida maailma konkurentsimaastikul aset leidnud muutustele. Riikides, kus juhtimine on heal tasemel, lähevad asjad ka hästi. Riigid, kes püüdlevad kõrgemale, on ambitsioonika-mad, jõuavad ka kõrgemale. Viimased Harvardi Ülikooli ja Maailma Majandusfoorumi uuringud näitavad, et konkurentsivõimet riigiti mõjutavad sageli väga kaudsed ja raskesti mõõdetavad tegu-rid. Nendeks võivad olla riigi ajalugu, kolo-niaalpärand, suhted naaberriikidega jne. Sellest järeldatakse, et riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet mõjutavad nii tegurid, mis on valitsuse poolt juhitavad (neid saab koheselt muuta) kui ka tegurid, mille mõju-tamine on võimalik vaid pika aja jooksul. Uuemate uuringutega on jõutud samuti järel-dusele, et mitmete oluliste (tähtsate) tegurite (näiteks infrastruktuur, geograafiline asend) mõju riigi konkurentsivõimele sõltub oma-korda mitmetest individuaalsetest (väikestest) alamteguritest. Eelkõige sellistest, mis on seo-tud selle eduteguri kasutamisega. See tähele-panek selgitab, miks mõni riik saavutab rah-vusvahelises konkurentsivõitluses tagasihoid-like eeldustega suuremat edu kui mõni teine riik suurte (rikkalikke) võimalustega. Eesti majandus asub käesoleval aastal ma-jandustsükli langusfaasis ning suure tõenäo-susega lõpeb aasta miinuskasvuga. Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul võib lan-gus jätkuda ka 2009. aastal. Eesti riigi ja ärisektori tähelepanukeskmesse peavad nüüd tõusma tegevused, mis on suunatud madal-


6

seisust kiireks väljatulemiseks. Õnneks lan-geb see, mida me peame tegema majandus-kasvu taastamiseks, suuresti kokku sellega, mida me peaksime tegema niikuinii oma konkurentsivõime tõstmiseks. Kindlasti tuleks Eestile kasuks, kui praegust arengu aeglustumist ei dramatiseeritaks üle, vaid asutaks võimalikult kiiresti majandust ümber korraldama, seda kohaldama muutu-nud oludega. Langusest tekkiv energia ei püsi kaua, mistõttu kiirustamine tuleb antud juhul kasuks. Kõige kiirem tee tõusule on ekspordi suu-rendamine. Ettevõtted peaksid tegema mak-simaalseid pingutusi, et muuta oma tooted paremaks ja nõutavamaks rahvusvahelistel turgudel. Riigil tuleks ettevõtete sellealast tegevust igati toetada ekspordi arendamise programmidega, turu-uuringute tellimisega, riikidevaheliste raamlepete sõlmimisega jne. Riigi ja ettevõtete üheks eesmärgiks võiks olla pürgimine mõnda globaalsesse väärtusahelasse, et osa saada rahvusvaheli-sest tööjaotusest. Kindlasti on kergem sisse murda mõnda sellisesse klastrisse, kus kon-kurents on alles tekkimas. Osalemine rah-vusvahelistes klastrites tagaks Eesti ekspor-dile suurema stabiilsuse. Analüüs on näidanud, et olukorras, kus nõudlus rahvusvahelistel turgudel on pidur-dunud, löövad paremini läbi välisosalusega ettevõtted. Õigesti talitavad ettevõtted, kes praeguses keerulises olukorras kaasavad oma tegevusse välispartnereid, eriti selli-seid, kes valdavad segmenti välisturul. Olulise koha uue tõusu tagamisel omandab innovatsioon. Et sellealastest kulutustest oleks maksimaalselt kasu, peaks silmas pi-dama, et innovatsioon poleks ühekülgselt teadus- ja tehnoloogiakeskne, vaid kindlasti orienteeritud tarbijate vajaduste täielikuma-le rahuldamisele. Riigi otsene abi äriettevõtetele on tööjõu täiend- ja ümberõpe. Kui see on operatiivne ja tööturu vajadusi arvestav, siis pole karta, et nõrgeneks koondatud töötajate soov uut ametit omandada. Eesti rikkus on tema ini-mesed, et seda rikkust paremini kasutada,

tuleb inimesi koolitada tegema keerukamat tööd. Samaaegselt peab riik seisma ka selle eest, et tekiks piisavalt uusi töökohti kõrge tootlikkusega tegevusharudes. Omakapitali vähesus on probleemiks palju-dele ettevõtetele ja järjest raskemaks muu-tub pankadest raha saamine. Kiiremalt saaksid ettevõtted üle raskustest, mis teki-vad müügi vähenemisest, kui riik aitaks et-tevõtteid sihtotstarbelise kapitali saamisel. Käesolev aastaraamat, nagu eelpool öeldud, tugineb Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituudi uuringutele. Nende poolt kasuta-tud metoodika riikide rahvusvahelise kon-kurentsivõime hindamiseks on leidnud laialdaselt rahvusvahelist tunnustust. Põhju-seks on riikide rahvusvahelise konkurentsi-võime laiapõhjaline hindamine. See näeb ette enam kui 300 näitaja arvesse võtmist iga riigi kohta, millest ⅔ on statistiline (kvantitatiivne) ja ⅓ hinnanguline (kvalita-tiivne) informatsioon. Kogu sisestatav in-formatsioon töödeldakse ja viiakse ühisele alusele variatsioonanalüüsi meetodit kasu-tades. Iga riigi kohta avaldatakse tema kon-kurentsivõime positsioon (reiting) järjekor-ranumbrina riikide üldedetabelis ning %-na esikohal asuva riigi konkurentsivõimest. Käesoleva väljaande kasutajatena on silmas peetud valitsusasutusi, ettevõtete juhte, et-tevõtete liitusid ja kõiki teisi, kes on seatud hea seisma Eesti rahvusvahelise konkurent-sivõime eest. Väljaanne peaks kasulik ole-ma ka Eesti investoritele, eksportööridele ülevaate saamiseks Euroopa Liidu liikmes-riikide majandusest. Aastaraamatu rahasta-jaks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes selle kaudu soovib kaasa aidata Eesti ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete välissi-demete arendamisele. Soovime, et käesolev aastaraamat aitaks kaasa meie riigi ja äriettevõtete pingutustele järele jõuda majanduslikult arenenud riiki-dele, innustaks neid olema innovaatilised ja ambitsioonikad, aitaks meid majandusras-kustest väljuda tugevamana ja konkurentsi-võimelisemana.


7

1. MAJANDUSE ARENG 2007. AASTAL

1.1. Maailmamajanduse iseloomustus 2007. aasta oli maailmamajandusele kül-laltki edukas, seda juba neljandat aastat jär-jest. Esialgsel hinnangul ulatus majandus-kasv 4,9%-ni, mis on vaid 0,1%-punkti võr-ra madalam kui 2006. aastal. Samas võis aasta teisel poolel üha selgemini täheldada pingete tõusu.

Piirkonniti oli majanduskasv siiski erinev. Kõige kiirem areng oli iseloomulik Aasia arenevatele tööstusriikidele (9,6%), kusjuu-res Hiina majandus kasvas koguni 11,4%. Kesk- ja Ida - Euroopa riigid arenesid kesk-mise kiirusega – nende reaalkasv ulatus 5,5%-ni (2006. a – 6,4%). Juhtiva tööstus-maa USA majanduskasv oli 2,6%, jäädes mõnevõrra alla 2006. aasta tasemele (2,9%). Enda kohta edukalt arenes Jaapan (1,9%), jäädes arengukiiruselt siiski alla Euroala ma-janduskasvule, mis moodustas 2,6%.

2007. aastal sai alguse inflatsiooni kiirene-mine, seda küll eelkõige arenenud riikides. OECD riikides näiteks ulatus inflatsioon viimaste aastate rekordtasemele – 3,3%-ni, mida põhjustas eelkõige naftahinna jätkuv tõus (aasta jooksul 60 dollarilt ligi 100 dol-larini).

Maailma tööturul suuri muutusi ei toimu-nud, kuigi USA-s tööpuudus mõõdukalt kasvas. Aktsiaturud arenesid aasta esimesel poolel edukalt, kuid alates juulist toimus selge pööre langusele. Põhjuseks oli USA elamusektor, mille langus tekitas laenukva-liteedi ja rahaturu likviidsusega seotud probleeme. Need hakkasid kiirelt levima ka teistesse majandussektoritesse.

Üksikute majanduspiirkondade kohta võib lisada veel järgmist:

USA majandus liikus 2007. a aasta jooksul langustrendil ning majandusprobleemid te-ravnesid seal kuust kuusse. Alguse sai ma-janduse jahtumine kinnisvarasektorist, kus varasematel aastatel tekkinud hinnamull lõhkes. See mõjutas negatiivselt tööstuse arengut, mille aktiivsus teisel poolaastal oluliselt langes. Tööpuuduse tase tõusis aas-ta lõpus 5%-le. Seoses majandusriskide märgatava tõusuga alustas keskpank sep-tembrist baasintressimäärade alandamist (aasta jooksul 5,25%-lt 4,25%-le).

Jaapani majandusareng 2007. aasta jooksul samuti mõnevõrra aeglustus (kvartalite lõi-kes 2,4%-lt 1,8%-le). Erinevalt USA-st hakkas Jaapani tööstus kiiremini arenema just aasta teisel poolel. Tööpuudus püsis aasta vältel 3,6-4,0% vahel. Inflatsioon, energia ja toiduainete hindu arvestamata, püsis endiselt nullilähedane.

Euroala areng oli aastasiseselt üsna stabiil-ne (2,6...2,8% kvartalite lõikes). Teatud aeglustumist võis täheldada tööstuse aren-gukiiruses, mis aasta lõpul langes 1,7% ta-semele. Mõõdukalt süvenesid aasta jooksul finantssektori raskused ning langesid aktsia-te hinnad. See kajastus ka tarbijate kindlus-tunde alanemises aasta teisel poolel. Inflat-siooni kiirendas nafta kallinemine, mis tõs-tis tarbijahindade aastakasvu aasta lõpuks 3,2%-le (kõrgeim tase alates euro kasutuse-levõtust). Euroala tööpuudus aastasiseselt vähenes, jõudes aasta lõpuks 7,2%-ni.


8

1.2. Eesti majanduse lühiülevaade Eesti areng käesoleva majandustsükli vii-masel neljal aastal on aastate lõikes olnud piisavalt eriilmeline, et igat neist iseloomus-tada nimeliselt:

2004 − kiirenduse aasta 2005 − kõrgkonjunktuuri aasta 2006 − ülekuumenemise aasta 2007 − jahtumise aasta.

2008. aasta märksõnadeks saavad tõenäoli-selt majanduse kohanemine muutunud olu-dega ja globaalne finantskriis.

Jahtumise aasta nime teenis 2007. aasta eel-kõige majanduskasvu märgatava aeglustu-mise tõttu. Erinevalt majanduskasvu tava-pärasest aeglustumisest (mida tuleks käsita-da negatiivse nähtusena) oli 2007. aastal tegemist olukorraga, mida võib nimetada ülekuumenemise tõkestamiseks. Teisiti öel-des – 2007. aasta oluliseks tunnuseks oli 2006. aasta alguseks kulmineerunud kinnis-varabuumist jagusaamine. Viimase pikaaja-lisem jätkumine oleks võinud riigi majan-dusele palju probleeme tekitada. Niigi an-navad ülekuumenemise järelmõjud end tun-da veel 2008. aastal ja seda eelkõige tööjõu jätkuva kallinemise näol. Kinnisvarabuumi aitas lõpetada ehitus- ja kinnisvarasektori aktiivne reageerimine eluasemenõudluse tõusule pakkumise suurendamisega. Selle tulemusena rahuldati odavate laenude toel kujunenud kõrgnõudlus suhteliselt kiiresti, juba 2007. aasta esimesel poolel (seda küll varasemast oluliselt kõrgemal hinnatasemel).

Tööjõu rekordiline kallinemine on 2007. aasta teine oluline märksõna. Keskmise pal-ga tõus oli nii jõuline, et see annab põhjust rääkida Eesti senise, nn odava riigi edumu-deli ammendumisest. Põhjuseks oli tööjõu nõudluse järsk tõus ehitussektoris ja viima-se võime buumi tingimustes maksta kesk-misest oluliselt kõrgemat palka. Ettevõtted, kes soovisid oma töötajaid hoida, pidid pal-gatõusuga kaasa minema. Arusaadavalt kõik

ettevõtted seda teha ei saanud, kuid paljud suutsid.

Iseloomustamaks 2007. aastat, ei saa kol-manda märksõnana nimetamata jätta kõrget inflatsiooni. Selle põhjustajaks oli nii pakkumis- kui ka nõudluspoolsete tegurite koosmõju. Kallinesid mitmed tooraine lii-gid ja energiakandjad ning muidugi töö-jõud. Sissetulekute kiire kasv võimaldas ettevõtjatel tootmise kallinemise kulud aga hinna tõstmise teel ostjate kaela veeretada, ilma et see oleks müüki märkimisväärselt pidurdanud. Paljud ostud elanike poolt tehti kartuses, et sisendite kallinemise tõttu jät-kub hindade tõus ka edaspidi. Hinnakonku-rents ettevõtete vahel oli nõrk.

Nüüd kõigest lähemalt. Sisemajanduse ko-guprodukt (SKP) kasvas 2007. aastal püsi-hindades 6,3% ja ulatus 239 mld kroonini (kasv jooksevhindades 34 mld krooni ehk 16,5%). Võrreldes 2006. aastaga reaalkasv aeglustus 4,1%-punkti võrra ehk enam kui kolmandiku. Majanduskasv aeglustus (pi-durdus) kvartalist kvartalisse: I kvartalis oli kasv 9,0%, II kvartalis 6,7%, III kvartalis 5,5% ja IV kvartalis 4,4%. Aeglustumise peamisteks põhjustajateks olid kinnisvara, rentimise ja äritegevuse sektor, hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus, ehitus ning veonduse, laonduse ja side sektor. Summa-liselt mõjutas majanduskasvu aeglustumist kõige enam kinnisvara, rentimise ja äritege-vuse sektor.

SKP arvestus tarbimise meetodil näitab, et 2007. aastal suurenesid eratarbimise kulutu-sed 7,8% ja investeeringud põhivarasse 4,8% (kõik püsihindades). Võrreldes 2006. aastaga aeglustus areng mõlemas valdkonnas märgatavalt: eratarbimise osas 5,1%-punkti ja investeeringute osas 14,7%-punkti. Loo-dud lisandväärtusest investeeriti 32,5% ja tarbiti eraisikute poolt 53,8%, mis näitab, et 2007. aastal püsisid enam-vähem mõistli-kud proportsioonid tarbimise ja investeeri-mise vahel.


9

Majanduskasvu aeglustumise tulemusena aeglustus ka uute töökohtade loomine, kuid hõivatute arv suurenes aasta keskmisena siiski u 1,4% ehk 9 tuh töötaja võrra (2006. a ligi 40 tuh töötaja võrra). Hõivatute kesk-miseks arvuks kujunes 2007. aastal 655 tuh inimest, nendest palgatöötajaid u 600 tuh inimest (ülejäänud olid ettevõtjad). Mõneti üllatav oli see, et hõivatute arvu kasv oli kõige suurem ehituses: III kv andmetel oli hõivatuid ehituses 85,9 tuhat ehk 22 tuh ini-mese võrra rohkem kui 2006. aastal samal ajal. Hõivatute arv suurenes aktiivselt samuti hotellide ja restoranide sektoris (7 tuh in) ja finantsvahenduses (3,5 tuh in). Töötuse määr langes aasta keskmisena 4,7 %-ni ehk 1,2 %-punkti võrra. Töötute arv oli IV kvar-talis 28,1 tuh in, nendest pooled töötuse kestusega vähem kui 12 kuud. Tööjõus osa-lemise määr tõusis aastaga 0,6%-punkti võr-ra ja jõudis 66%-ni. Tööjõuressursid said praktiliselt ammendatud, mistõttu tööturu peamiseks probleemiks kujunes tööjõu puudus, mis oli iseloomulik peaaegu kõiki-dele tegevusaladele. Sellest tulenevalt kas-vas veelgi (võrreldes 2006. aastaga) surve palkadele, mis kujunes arvestatavaks prob-leemiks lihtsat tööd tegevatele ettevõtetele ja tegevusharudele.

Kogu aasta vältel oli majandusanalüütikute tähelepanu keskmes tarbijahindade tõus, mis suuresti ületas kõige pessimistlikumad-ki ootused. Inflatsiooni aastatasemeks kuju-nes 6,6 %, kusjuures IV kvartalis tõusid tarbijahinnad 9,0% eelmise aasta sama pe-rioodiga ja 3,0% III kvartaliga võrreldes. Inflatsioon kiirenes 2006. aastaga võrreldes 2,2%-punkti ehk pooleteisekordistus. Te-gemist on äärmiselt ebasoovitava nähtuse-ga, mida vaid osaliselt saab õigustada mit-mete pakkumis- ja nõudmispoolsete objek-tiivsete teguritega (toorainete, energiakand-jate, tööjõu kallinemine, tulude tõus). Sa-mas sissetulekute tõus nõrgendas tarbijate hinnatundlikkust, mis võimaldas ettevõtetel “kergelt” hindu tõsta, kaotamata oma kon-kurentsivõimet. Keskmisest oluliselt kiire-mini kallinesid 2007. aastal toit ja eluase

(vastavalt 9,9% ja 14,6%), lüües valusalt väiksema sissetulekuga peresid. Tarbijahin-dade kiire kallinemisega kaasnes omakorda palganõudmiste kasv.

Kaupade eksport kasvas 2007. aastal 3,8%, mis on oodatust ja 2006. aasta vasta-vast näitajast (2006. a 25,1%) oluliselt vä-hem. Osaliselt võib seda seletada tootmise kallinemisega ja sellest tulenevalt rahvus-vahelise konkurentsivõime vähenemisega (tööstustoodangu tootjahinnaindeks 8,3%, ekspordihinnaindeks 7,5%). Positiivne on see, et ekspordi kasvutempo aeglustumine (mõne kaubagrupi osas ka langus) toimus peamiselt madala lisandväärtusega kauba-gruppide (mineraalsed tooted jt) osas, mis-tõttu selle pidurdav mõju majanduskasvule ei olnud väga tugev. Töötleva tööstuse ette-võtted suutsid ekspordi osakaalu hoida val-davalt varasemal tasemel, mis esialgsel hin-nangul oli sel aastal 57% tööstustoodangu müügist. Traditsiooniliselt oli ekspordi osa-kaal suurem raadioaparatuuri (97%), täppis-instrumentide (88%), metallide (86%), elekt-rimasinate (85%) ja keemiatoodete (85%) alal. Riikide arv, kuhu kaupu eksporditi, laienes kümnekonna riigi võrra ja ulatus 2007. aastal ligi 160-ni. Suuremad partner-riigid olid väljaveo alal endiselt Soome (18%), Rootsi (13%) ja Läti (11%). Kuna kaupade eksport baseerus suuresti sissevee-taval toorainel ja pooltoodetel, siis ekspordi kasvutempo langus tegi võimalikuks ka im-pordi juurdekasvu aeglustumise. Esialgsel hinnangul suurenes kaupade import 2007. aastal vaid 5,4%, aasta varem oli vastav näitaja 30%. Kaubavahetuse puudujääk ula-tus 50,9 mld kroonini, mis on u 10% enam kui 2006. aastal. Teenuste väliskaubandus-bilanss oli traditsiooniliselt positiivne (13,3 mld krooni), kuid vaatamata sellele kujunes jooksevkonto negatiivne saldo taas väga suureks – 34,3 mld krooni ehk 14,1 % SKP suhtes.

Tööjõuressursside vähesus ja jätkuv aktiiv-ne uute töökohtade loomine (eriti ehitussek-toris) põhjustas tööturul kasvava surve pal-kadele. Seda toetas omakorda kiirenev tar-


10

bijahindade kallinemine. Tulemuseks oli oodatust oluliselt kiirem palgakasv, mis aasta keskmisena ulatus rekordilise 20,6%-ni ja viis keskmise palga 11336 kroonini. Sa-mal ajal tootlikkuse kasvu näitajad halvene-sid ja süvenes palga ennakkasv tootlikkuse ees. Kõik see süvendas juba 2006. aastal formeerunud järeldust, et ammendumas on Eestile rahvusvahelises konkurentsis pikka aega edu toonud odava riigi mudel. Palga-kulude tõus kujunes probleemiks eriti töö-jõumahukates tööstusettevõtetes ja ettevõte-tes, millised tegutsesid rahvusvahelistel tur-gudel. Samas tuleb märkida, et palga tõus on elatustaseme aspektist vaadates oluline positiivne tulemus. Lisaks sunnib see ette-võtteid enam tähelepanu pöörama toote-arendusele ja innovatsioonile. Tegevusala-dest oli kõrgeim keskmine kuupalk finants-vahenduses − 21,2 tuh krooni, kusjuures palga kasv oli sektoris 26,5 %.

Vaatamata kõrgele inflatsioonile kasvas reaalpalk 2007. aastal rekordiliselt 12,4%.

Kinnisvaraturg tegi 2007. aastal läbi nii-võrd suure languse, et seda võib õigusega nimetada 2004/ 2005. aastal alguse saanud kinnisvarabuumi lõppemiseks. Põhjuseks oli turu küllastatus ehk kiirelt kasvanud pakkumine koos kõrgete hindadega. Võr-reldes rekordilise 2006. aastaga langes nota-riaalselt tõestatud kinnisvaratehingute arv 17% (60,2 tuhandelt 50 tuhandele tehingule) ja müügitehingute väärtus 21% (73,8 mld kroonilt 58,5 mld kroonini). Keskmise kin-nisvaratehingu maksumus langes 1225 tu-handelt kroonilt 1170 tuhandele kroonile ehk 4,5%. Kinnisvaraturg taandarenes te-hingute arvu poolest 2004. aasta tasemele ja käibe mahult 2005. aasta tasemele. Kinnis-varaturg liikus kogu aasta langustrendil, kuid langus kiirenes teisel poolaastal, eriti aga IV kvartalis. Aasta viimasel kvartalil moodustas turu maht vaid natuke üle poole rekordilise 2006. aasta IV kvartali tasemest.

Laenuturg jätkas laienemist ning isegi suu-remal määral kui 2006. aastal. Seda vaata-mata sellele, et keskmine intressimäär tõu-

sis ja Eesti Pank karmistas kommertspan-kade laenutingimusi. Ettevõtete ja eraisiku-te koondlaenuportfell (koos liisinguga) kas-vas aastaga 178 mld kroonilt 240 mld kroo-nini ehk 62 mld krooni (aasta varem 52 mld krooni). Laenamine soodustas olulisel mää-ral majanduskasvu, kuid arusaadavalt ei saa laenudel põhinev areng olla jätkusuutlik.

Elanike laenujääk kasvas aastaga 28 mld krooni ja ulatus aasta lõpul 109 mld krooni-ni (võrdne u 1,3 aasta palgafondiga), kus-juures valdavalt on tegemist eluasemelaenu-dega. Lisaks veel liisingud, mille maht ulatus aasta lõpul 7,5 mld kroonini (eelmise aasta lõpul 5,6 mld krooni). Samal ajal moodusta-sid elanike rahasäästud kommertspankades 53,7 mld krooni ehk umbes poole laenudest. Elanike säästud kommertspankades kasvasid aastaga 7 mld krooni võrra.

Äriettevõtete tegevust (käivet) peamistes tegevusharudes 2007. aastal iseloomustavad järgmised andmed: tööstustoodang kasvas 6,7% (mahuindeks), kaupade jaemüük (ma-huindeks) kasvas 15% ja ehitustööde maht (mahuindeks) suurenes 9%. Seejuures omal jõul tehtud ehitustööde maksumus jooksva-tes hindades moodustas 2007. aastal 37 mld krooni. Kõik need näitajad on positiivsed, kuid näitavad arengukiiruse langust võrrel-des 2006. aastaga. Siis kasvas tööstustoo-dangu maht 9,9%, jaemüügi maht 19%, ehi-tustööde maht 23%.

Jääb veel lisada, et aasta maksebilanss oli 1,4 mld kroonise ja riigieelarve 7 mld kroonise ülejäägiga.

2007. aasta viis Eesti elanike elatustaseme lähemale EL 27 keskmisele. Nüüd on see esialgsel hinnangul 71% ja Eestile kuulub selles arvestuses 20. koht. Edasine areng sõltub suuresti sellest, kui kiiresti suudavad Eesti äriettevõtted töötajate tootlikkust tõs-ta. Parim tee selleks on tootmisstruktuuri muutmine, tehnoloogia uuendamine, toote-arendus ja innovatsioon.


11

Rahvusvaheliste reitinguagentuuride hin-nangud Eestile (seisuga 1. november 2008)

• Rahvusvaheline konkurentsivõime reiting (Institute for Management Development, Lausanne)

23. koht 55 riigi arvestuses. Reiting iseloo-mustab Eesti ettevõtluskeskkonda, ekspor-divõimet, avatust, infrastruktuuri arengut. Võrreldes aasta varasemaga on reiting ühe koha võrra langenud.

• Globaalne konkurentsivõime reiting (World Economic Forum, Geneva)

32. koht 134 riigi võrdluses. Reiting ise-loomustab riigi võimet tagada jätkusuutlik majanduskasv keskpikal perioodil. Tugineb informatsioonile, mis iseloomustab riigi arengufaasi sõltuvalt sellest, kas areng toi-mub ressursside, tehnoloogia või innovat-siooni baasil. Võrreldes aasta varasemaga on reiting 5 koha võrra langenud.

• Rahvusvaheline inimarengu indeks (ÜRO)

44. koht 177 riigi edetabelis. Indeks arves-tab elanike haridustaset, eluiga, majanduse arengutaset jne. Võrreldes 2006. aastaga langus 4 kohta.

• Rahvusvaheline majandusvabaduse indeks (The Heritage Foundation)

12. koht 162 riigi võrdluses. Aastaga pole muutunud. Hindamise aluseks on kauban-duspoliitika, riiklik sekkumine, rahanduspo-liitika, musta turu osakaal majanduses jne.

• Rahvusvaheline korruptsiooni indeks (Transparency International)

27. koht 180 riigi edetabelis. Esikohal ole-vas riigis on korruptsioon väikseim. Aasta varem oli Eesti positsioon ühe koha võrra halvem.

• Rahvusvaheline pikaajaliste väliskohus-tuste täitmise võimet iseloomustav reiting (Standard & Poorś)

A/A –1. Aluseks on riigis läbiviidud struk-tuurireformid, otsinvesteeringute maht, fiskaal- ja rahapoliitika. Reiting “A” tähen-dab, et riik on täiesti usaldusväärne.

• Rahvusvaheline infotehnoloogia indeks (World Economic Forum)

20. koht 127 riigi võrdluses. Aluseks on IT kasutamine riigi majanduse edendamisel. Viimase aastaga pole Eesti koht muutunud.

• Bertelsmanni transformatsiooni indeks (Bertelsmann Media Worldwide)

Eestile kuulub 3. koht 125 riigi hulgas. Ise-loomustab turumajanduse ja demokraatia arengut riigis sellesuunaliste reformide kii-ruse ja efektiivsuse kaudu. Viimase aastaga pole Eesti koht muutunud.

• Turismi konkurentsivõime indeks (World Economic Forum)

Eestile kuulub 130 riigi hulgas 26. koht. Indeks võtab arvesse riigis valitsevat turva-lisust, transpordi- ja IT infrastruktuuri, loo-dus- ja kultuuriressursse, tervishoiu- ja hü-gieenitingimusi jne. Viimase aastaga pole Eesti koht muutunud.


12

Sisemajanduse koguprodukt tegevusalade lõikes (miljonit krooni)

Jooksevhindades 2000. a püsihindades Tegevusala

2006 2007 Osatähtsus 2007. a, % 2006 2007 Muutus,

%

Põllumajandus, jahindus, metsamajandus 5 246.2 5 373.4 2.6 3 415.8 3 021.2 -11.6

Kalapüük 354.7 388.2 0.2 206.9 223.7 8.1

Mäetööstus 1 728.9 2 126.5 1.0 1 383.7 1 548.3 11.9

Töötlev tööstus 30 937.7 36 506.0 17.6 28 126.5 30 671.6 9.0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 5 518.0 5 517.3 2.7 3 206.5 3 099.8 -3.3

Ehitus 15 255.9 18 952.1 9.1 8 874.7 9 759.6 10.0

Hulgi- ja jaekaubandus 27 193.8 29 876.8 14.4 21 013.6 22 335.7 6.3

Hotellid ja restoranid 3 005.1 3 481.0 1.7 2 292.3 2 430.4 6.0

Veondus, laondus ja side 20 718.3 22 622.4 10.9 19 225.9 20 484.3 6.5

Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 34 394.1 39 956.0 19.2 22 369.2 22 921.4 2.5

Finantsvahendus 6 900.4 8 485.7 4.1 10 420.9 12 340.5 18.4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 9 334.6 11 605.9 5.6 6 254.5 6 433.9 2.9

Haridus 7 717.9 9 059.1 4.4 4 818.4 4 884.9 1.4

Tervishoid ja sotsiaal- hoolekanne 5 472.9 6 756.2 3.3 2 746.9 2 876.4 4.7

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 5 970.4 7 016.1 3.4 3 833.3 4 054.2 5.8

LISANDVÄÄRTUS KOKKU 179 749.0 207 722.9 100.0 136 252.9 143 917.5 5.6

Neto-tootemaksud 25 289.1 31 206.0 17 622.7 19 625.1 11.4

SKP TURUHINDADES 205 038.1 238 928.9 153 835.9 163 578.1 6.3


13

2. RIIKIDE RAHVUSVAHELISE KONKURENTSIVÕIME HINDAMISE TULEMUSED

2.1. Riikide üldine järjestus IMD World Competitiveness Yearbook 2008 toob tänavu (nagu eelmiselgi aastal) ära 55 riigi konkurentsivõime hindamise tulemused. Riikide nimekirjast on välja lan-genud Island ja uue riigina lisandunud Pe-ruu. Hindamisel kasutati valdavalt 2007. a statistilisi andmeid ja 2008. a alguses (veeb-ruar – märts) riikides läbi viidud ettevõtte-

juhtide küsitluse tulemusi. Aastaraamatu üldedetabelis on toodud kõigi 55 riigi koht paremustabelis ja nende konkurentsivõime näitaja (%) esikohal oleva riigi (antud juhul USA) suhtes. Alljärgnevas tabelis on meie poolt võrdluseks lisatud eelmise aasta tule-mused:

Riikide rahvusvahelise konkurentsivõime 2008. aasta üldedetabel

2008 2007 Riik koht tulemus (USA=100) koht tulemus (USA=100)

USA 1 100,000 1 100,000 Singapur 2 99,330 2 99,121 Hongkong 3 94,964 3 93,541 Šveits 4 89,656 6 90,432 Luksemburg 5 84,405 4 92,207

Taani 6 83,852 5 91,926 Austraalia 7 83,500 12 82,387 Kanada 8 82,852 10 83,824 Rootsi 9 82,464 9 84,119 Holland 10 80,476 8 85,864

Norra 11 79,516 13 81,992 Iirimaa 12 77,638 14 81,856 Taiwan 13 77,359 18 76,050 Austria 14 75,028 11 83,184 Soome 15 75,025 17 77,337

Saksamaa 16 74,735 16 78,022 Hiina 17 73,758 15 79,484 Uus-Meremaa 18 73,374 19 75,506 Malaisia 19 73,199 23 74,091 Iisrael 20 72,408 21 74,321


14

2008 2007 Riik koht tulemus (USA=100) koht tulemus (USA=100)

Suurbritannia 21 71,904 20 75,447 Jaapan 22 70,028 24 72,405 Eesti 23 69,648 22 74,303 Belgia 24 68,746 25 71,543 Prantsusmaa 25 66,012 28 62,561 Tšiili 26 64,173 26 68,567 Tai 27 63,096 33 57,758 Tšehhi 28 62,247 32 59,624 India 29 60,625 27 63,380 Slovakkia 30 59,365 34 57,722 Korea 31 58,884 29 61,564 Sloveenia 32 57,904 40 55,172 Hispaania 33 57,515 30 61,208 Jordaania 34 56,725 37 57,132 Peruu 35 56,284 Leedu 36 56,234 31 61,071 Portugal 37 54,657 39 55,984 Ungari 38 52,932 35 57,627 Bulgaaria 39 51,392 41 48,737 Filipiinid 40 50,478 45 47,163 Kolumbia 41 50,396 38 56,899 Kreeka 42 48,761 36 57,431 Brasiilia 43 48,576 49 44,706 Poola 44 47,986 52 42,734 Rumeenia 45 47,549 44 47,286 Itaalia 46 46,921 42 48,268 Venemaa 47 45,736 43 47,315 Türgi 48 45,535 48 45,221 Horvaatia 49 45,203 53 38,523 Mehhiko 50 43,825 47 45,305 Indoneesia 51 41,520 54 37,410 Argentiina 52 40,205 51 43,350 Lõuna-Aafrika Vabariik 53 39,054 50 44,479 Ukraina 54 38,170 46 45,479 Venezuela 55 31,143 55 30,954 Toodust nähtub, et Eesti on IMD 2008. aas-ta edetabelis 55 riigi hulgas 23. kohal. Võr-reldes eelmise aastaga on Eesti langenud ühe koha võrra. Eestist on möödunud Ma-laisia ja Jaapan ning eelpoololijatest on väl-ja langenud Island. Mõnevõrra kahetsus-väärsem on Eesti konkurentsivõime märga-

tav langus USA suhtes – kui eelmisel aastal oli vastav näitaja 74,3%, siis käesoleval aas-tal - 69,6% ehk 4,7%-punkti vähem. Eesti konkurentsivõime positsiooni muutu-mist perioodil 2002 – 2008 näitab järgnev joonis:


15

21 2219

22 23

2628

68,4%66,7%

71,4%74,3%

69,6%65,9%

63,4%

1

6

11

16

21

26

312002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

55%

60%

65%

70%

75%

80%Eesti koht % USA tasemest

koht

Eesti konkurentsivõime positsioon 2002. - 2008. a Jooniselt nähtub, et edetabeli koha arvestu-ses Eesti arengus selget trendi ei ole – ole-me oma konkurentsivõime positsiooni 7 aasta vältel väikeste kõikumistega hoidnud. Tuleb arvestada, et Eesti koht aasta edeta-belis sõltub ka teiste riikide arengust. Mõ-nevõrra selgem on Eesti konkurentsivõime areng võrdluses USA-ga. Vaatamata 2008. a. langusele on 7 aasta jooksul Eesti lähe-nenud USA-le keskmiselt 1%-punkt aastas. 2008. a üldedetabelist saab teha veel järg-mised järeldused:

• USA majandus on endiselt maailma konkurentsivõimelisim, nagu ka kõigil eel-nevatel aastatel vaatlusperioodi jooksul. USA on mitmekülgselt konkurentsivõime-line, kuid eriti tugevateks külgedeks on kõrgelt arenenud infrastruktuur ja majandu-se seisund. Viimane saab palju “punkte” juba üksnes suuruse (mahu) arvel. Olgu märgitud, et USA 2005. aasta 3,5%-line majanduskasv moodustas summaarselt um-bes ⅔ India sama aasta SKP-st.

• Kuna IMD mõõdab riikide konkurentsi-võimet väga laiapõhjaliselt, siis riigi edu või ebaedu üksikutes valdkondades (näit. aasta majandustulemused) kuigivõrd oluli-selt selle riigi positsiooni üldedetabelis ei muuda. Näiteks võrreldes 2001. aastaga on riikide TOP 10-st tänaseks välja kukkunud vaid 2 riiki – need on Soome ja Iirimaa. Nende asemele on tõusnud Taani ja Aust-raalia.

Konkurentsivõimeliste riikide TOP 10 on järgmine:

2001. a 2007. a 2008. a

USA USA USA

Singapur Singapur Singapur Soome Hongkong Hongkong Luksemburg Luksemburg Šveits Holland Taani Luksemburg Hongkong Šveits Taani Iirimaa Island Austraalia Rootsi Holland Kanada Kanada Rootsi Rootsi Šveits Kanada Holland

• 2008. a edetabeli suurimad tõusjad (võrreldes eelmise, 2007. aastaga) on Slo-veenia ja Poola (mõlemad +8 kohta), Bra-siilia ja Tai (mõlemad +6 kohta) ning Fili-piinid ja Taiwan (mõlemad +5 kohta). Suu-rimad langejad on Ukraina (–8 kohta), Kreeka (–6 kohta), Leedu (–5 kohta) ning Itaalia ja Venemaa (–4 kohta). • Euroopa Liiduga peale 2004. a liitunud riikidest (12) on IMD aastaraamatus 2008. aastal esindatud 9 riiki. Nende arvestuses on kõrgeim koht Eestil (23.), järgnevad Tšehhi (28.), Slovakkia (30.), Sloveenia (32.), Leedu (36.), Ungari (38.), Bulgaaria (39.), Poola (44.) ja Rumeenia (45.). • IMD poolt konkurentsivõime hindami-sega hõlmatud 55 riigist kõige nõrgemateks osutusid tänavu Venezuela (55.), Ukraina


16

(54.), Argentiina (52.) ja Indoneesia (51.). Võrreldes eelmise aasta edetabeliga pääse-sid “muda” grupist välja Poola ja Horvaatia, ning nende asemel kukkusid siia Ukraina ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Viimase riigi (Ve-nezuela) konkurentsivõime moodustab vä-hem kui 32% USA tasemest. Lisaks üldedetabelitele koostas IMD tänavu riikide konkurentsivõime kohta mitu alam-edetabelit: 2 elanike arvu, 2 majandusliku arengutaseme (SKP) ja 3 territoriaalse tun-nuse alusel. Alamedetabelite analüüsist nähtub järgmist: • Väikeste (alla 20 miljoni elanikuga) rii-kide grupis (29 riiki) on kõige konkurentsi-võimelisemad ka üldedetabelis eesotsas ole-vad riigid: Singapur, Hongkong, Šveits, Luksemburg ja Taani. Eestile kuulub väikes-te riikide arvestuses 14. koht. Sellest järel-dub, et väiksem elanike arv tuleb riigi kon-kurentsivõimele pigem kasuks kui kahjuks. Väikesed riigid on nähtavasti paindlikumad ja võib-olla ka ambitsioonikamad kui suured.

• Suurte riikide (üle 20 miljoni elaniku-ga) grupi edetabelit juhivad USA, Austraa-lia ja Kanada. • Majanduslikult enam arenenud (SKP inimese kohta üle 10 tuhande USD) riikide konkurentsivõime edetabelit juhib USA, järgnevad Hongkong, Šveits, Luksemburg ja Taani. Sellesse gruppi kuulub ka Eesti, asudes 21. kohal. Vaesemate riikide (SKP inimese kohta alla 10 tuhande USD) grupis on teistest konkurentsivõimelisemad Hiina, Malaisia, Tšiili, Tai ja India. • Territoriaalse tunnuse järgi moodusta-tud Euroopa–Lähis-Ida–Aafrika riikide gru-pis on 33 riiki. Grupi liidriks on Šveits, Ees-tile kuulub 13. koht ning ka kõik ülejäänud Euroopa riigid edestavad selle grupi ülejää-nuid riike. Aasia–Vaikse ookeani grupi ees-otsas on Singapur, Hongkong ja Austraalia. Ameerika grupis USA, Kanada ja Tšiili.

2.2. Riikide järjestus konkurentsivõime faktorite lõikes IMD metoodika kohaselt kasutati 2008. a riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamiseks 231 kriteeriumi (näitajat). Viimased ühendati esimesel etapil 20-ks allfaktoriks ja teisel etapil viimased oma-korda 4-ks faktoriks. IMD Aastaraamat an-nab ülevaate riikide positsioonidest kõigi faktorite (4) ja allfaktorite (20) lõikes. All-järgnevalt tutvume riikide konkurentsivõi-me elementidega (struktuuriga) faktorite lõikes. Nendeks faktoriteks on: Majanduse seisundi faktor, mis näitab, kui-das aruandeaastal arenes riigi majandus. Ise-loomustab siseriikliku majanduse olukorda, rahvusvahelise kaubanduse arengutaset, vä-lismaiste otseinvesteeringute mahtu, tööhõi-ve olukorda riigis ning hindade taset. Ma-janduse seisundi hindamiseks kasutas IMD käesoleval aastal 90 kriteeriumit (näitajat).

Valitsuse (töö) tõhususe faktor näitab, mil määral valitsuse tegevus on kooskõlas riigi konkurentsivõime edendamise huviga. Ar-vestatakse riigieelarve tasakaalustatust, maksude taset ja nende laekumist, riigi ins-titutsioonide arengutaset ja teisi ettevõtluse arengut soodustavaid tingimusi. Faktori kvantitatiivse väärtuse arvutamiseks kasutas IMD tänavu 73 kriteeriumit.

Äritegevuse efektiivsuse faktor iseloomus-tab, kuivõrd innovaatiliselt, kasulikult ja usaldusväärselt (vastutustundlikult) ettevõt-ted tegutsevad. Arvestatakse tootlikkuse ta-set riigis, tööturu olukorda, ettevõtete juhti-mise kogemusi, majanduse valmisolekut vastu seista globaalsetele mõjutustele jne. Arvesse võetakse kokku 70 erinevat näitajat.


17

Infrastruktuuri faktor näitab, mil määral riigi baas-, tehnoloogiline ja teaduslik infra-struktuur ning inimressursid vastavad äri-sektori vajadustele. Selle faktori puhul lä-hevad arvesse infrastruktuuri seisundit, sa-muti tervishoidu ja keskkonda iseloomusta-vad statistilised näitajad. Rohkem kui teiste faktorite puhul arvestatakse ettevõttejuhtide

hinnanguid (küsitluse tulemusi). Kokku võeti tänavu arvesse 108 kriteeriumit. Alljärgnevas tabelis on ära toodud riikide positsioonid edetabelites, mis on moodusta-tud konkurentsivõime faktorite alusel (riigid on reastatud tabelis nende positsiooni järgi konkurentsivõime üldedetabelis).

Riikide positsioonid edetabelites, mis on koostatud konkurentsifaktorite lõikes 2008. aastal

Riik Koht üldjärjestuses Majanduse

seisund Valitsuse tõhusus

Äritegevuse efektiivsus Infrastruktuur

USA 1 1 18 3 1 Singapur 2 3 1 2 3 Hongkong 3 5 2 1 19 Šveits 4 9 3 7 2 Luksemburg 5 4 14 9 18 Taani 6 26 4 5 7 Austraalia 7 15 5 6 16 Kanada 8 11 8 11 8 Rootsi 9 22 11 8 5 Holland 10 7 17 12 9 Norra 11 10 15 13 10 Iirimaa 12 24 7 4 23 Taiwan 13 21 16 10 17 Austria 14 17 20 15 13 Soome 15 36 13 17 12 Saksamaa 16 6 26 28 6 Hiina 17 2 12 33 31 Uus-Meremaa 18 34 6 18 22 Malaisia 19 8 19 14 25 Iisrael 20 27 21 16 14 Suurbritannia 21 16 24 19 20 Jaapan 22 29 39 24 4 Eesti 23 23 10 27 26 Belgia 24 19 42 23 15 Prantsusmaa 25 13 45 35 11 Tšiili 26 43 9 22 38 Tai 27 12 22 25 39 Tšehhi 28 20 33 34 24 India 29 18 23 20 49 Slovakkia 30 32 31 26 36 Korea 31 47 37 36 21 Sloveenia 32 25 43 32 29 Hispaania 33 30 34 40 30 Jordaania 34 51 25 21 34 Peruu 35 14 32 30 52


18

Riik Koht üldjärjestuses Majanduse

seisund Valitsuse tõhusus

Äritegevuse efektiivsus Infrastruktuur

Leedu 36 28 36 41 32 Portugal 37 44 27 43 28 Ungari 38 39 47 45 27 Bulgaaria 39 38 29 48 41 Filipiinid 40 42 41 31 48 Kolumbia 41 46 35 39 44 Kreeka 42 48 46 42 35 Brasiilia 43 41 51 29 50 Poola 44 31 49 50 37 Rumeenia 45 35 48 47 43 Itaalia 46 45 53 46 33 Venemaa 47 49 30 49 45 Türgi 48 53 44 37 42 Horvaatia 49 40 50 51 40 Mehhiko 50 33 40 55 54 Indoneesia 51 52 38 44 53 Argentiina 52 37 54 54 47 Lõuna-Aafrika Vabariik 53 55 28 38 55 Ukraina 54 50 52 52 46 Venezuela 55 54 55 53 51

Tabelis toodud andmetest saab teha mit-meid olulisi järeldusi riikide konkurentsi-võime tugevate ja nõrkade külgede kohta. Alljärgnevalt toome mõned olulisemad tä-helepanekud: • Majanduse seisundi poolest (lähtudes IMD kriteeriumitest) on 6 edukamat riiki USA, Hiina, Singapur, Luksemburg, Hong-kong ja Saksamaa. Neist viis olid 6 eduka-ma riigi hulgas ka eelmisel aastal, vaid Sak-samaa on uustulnuk ja asendab TOP 6-s Hollandit. Toodust nähtub, et IMD metoo-dika alusel võivad majanduse seisundi poo-lest konkurentsivõimelised olla nii suured kui ka väikesed riigid. Samas tuleb nõustu-da, et majandusliku mõju poolest ülejäänud maailmale on silmapaistvad just kolm suurt: USA, Hiina ja Saksamaa. • Valitsuse töö on kõige tõhusamaks hin-natud Singapuris, Hongkongis, Šveitsis, Taanis, Austraalias ja Uus-Meremaal. Võr-reldes eelmise aastaga on esikuuiku uueks tegijaks Austraalia, kes tõrjus sealt välja Iirimaa. Valitsuse töö tõhususe hindamisel võtab IMD aluseks riigi eelarve- ja maksu-

poliitika, institutsionaalse arengu, ärisea-dustiku ja sotsiaalse raamistiku. Ülaltoodud riikidel on need valdkonnad edukalt välja arendatud. Vaatlusalustest riikidest on valit-suse töö kõige ebaefektiivsem Venezuelas, Argentiinas, Itaalias, Ukrainas ja Brasiilias. Kõik need riigid on ka konkurentsivõime edetabelis viimases veerandis, mis näitab, et nõrga valitsusega riigid ei suuda olla kon-kurentsivõimelised. • Äritegevuse efektiivsuse poolest on 6 esimest riiki Šveits, Hongkong, USA, Iiri-maa, Taani ja Austraalia. Uued riigid esi-kuuikus on Šveits, Iirimaa ja Austraalia, kes tõrjusid sealt välja Singapuri, Luksemburgi ja Islandi (Island 2008.a ei osalenud). Äri-tegevust hinnatakse efektiivseks, kui riigis on kõrge tootlikkus, paindlik tööturg, are-nenud finantsturud jne. Nendele nõuetele ei vasta (või vastavad kõige vähem) Mehhiko (55. koht), Argentiina (54. koht), Venezuela (53. koht), Ukraina (52. koht), Horvaatia (51. koht) ja Poola (50. koht). • Infrastruktuuri arengutasemelt on riikide esikuuik järgmine: USA, Šveits, Singapur,


19

Majanduse seisund

11 915

2719

2429

23

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Valitsuse tõhusus

11 1013

15

111215

13

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Äritegevuse efektiivsus

2124 27

1822 23 26 26

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Infrastruktuur

31

26

33

293028

31 31

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Jaapan, Rootsi, ja Saksamaa. Esikuuiku uustulnukaks on Saksamaa, kes tõrjus Taani seitsmendaks (oli ise eelmisel aastal seits-mes). Toodust järeldub, et infrastruktuuri osas on edetabel vähe muutuv, mis on ka mõistetav, sest tugeva infrastruktuuri raja-mine on kulukas ja aeganõudev tegevus. Viimasega ei ole toime tulnud (asuvad IMD edetabeli lõpus) Lõuna-Aafrika Vabariik (55. koht), Mehhiko (54. koht), Indoneesia (53. koht), Peruu (52. koht), Venezuela (51. koht) ja Brasiilia (50. koht). • Tabelist nähtub, et kõige ühtlasemalt on konkurentsivõime arenenud Singapuris, kel-lele kuulub 4 faktori arvestuses 1 esikoht, 1 teine koht ja 2 kolmandat kohta. Mõnevõrra madalamal tasandil paistavad ühtlase aren-guga silma Kanada, Norra, Austria, Suur-britannia, Slovakkia ja Hispaania. Eesti kohta võib öelda järgmist: • Eesti positsioon konkurentsivõime fak-torite lõikes on varasemate aastatega võr-reldes mõnevõrra ühtlustunud. Faktorite lõikes on hälbed üldedetabeli kohast (23. koht) järgmised: majanduse seisundi hälve 0, valitsuse tõhusus – 13 kohta parem, äri-tegevuse efektiivsus – 4 kohta halvem, inf-rastruktuur – 3 kohta halvem. Eesti tuge-vaimaks küljeks on valitsuse tõhusus (10. koht) ja nõrgimaks küljeks äritegevuse efektiivsus (27. koht). Võrreldes eelmise aastaga langes Eesti majandusseisundi ar-vestuses 14 kohta ja äritegevuse efektiivsu-se arvestuses 3 kohta. Paranesid meie posit-sioonid valitsuse tõhususe osas (3 kohta) ja infrastruktuuri osas (5 kohta). • Eestist üldarvestuses konkurentsivõime-lisematest riikidest on majanduse seisundi poolest meist tagapool: Soome (36.), Uus-Meremaa (34.), Jaapan (29.), Iisrael (27.), Taani (26.) ja Iirimaa (24.) • Eestist üldarvestuses konkurentsivõime-lisematest riikidest on valitsuse töö tõhusu-se poolest meist tagapool 14 riiki, neist eriti oluliselt Jaapan (39.), Saksamaa (26.), Suurbritannia (24.), Iisrael (21.), Austria (20.) ja USA (18.).

• Äritegevuse efektiivsuse poolest on Eestist tagapool meist üldarvestuses konku-rentsivõimelisematest riikidest Hiina (33.) ja Saksamaa (28.). • Infrastruktuuri arengutasemelt on Ees-tist üldarvestuses konkurentsivõimelisema-test riikidest meist kehvema infrastruktuuri-ga vaid Hiina. Samas omavad mitmed vä-hem konkurentsivõimelised riigid meist pa-remat infrastruktuuri. Näiteks Belgia, Prant-susmaa, Tšehhi, Korea.


20

3. EESTI MAJANDUSE KONKURENTSIVÕIME ISELOOMUSTUS EUROOPA LIIDU

LIIKMESRIIKIDE VÕRDLUSES

Käesolevas peatükis tutvustame Euroopa Liidu liikmesriikide konkurentsivõimet, tu-ginedes IMD konkurentsivõime aastaraa-matule. Eelkõige pööratakse tähelepanu Eesti konkurentsivõimele teiste EL riikide-ga võrreldes ning tuuakse välja Eesti tuge-vused ja nõrkused. Samuti osutatakse tähe-lepanu Eesti konkurentsivõime positsiooni

muutusele eelmise aastaga võrreldes, seda nii üldises arvestuses kui üksikute näitajate lõikes.

Võrdlusesse on haaratud 24 EL liikmesriiki. Kolm liikmesriiki − Malta, Küpros ja Läti Lausanne’i IMD konkurentsivõime projek-tis ei osale.

EL liikmesriikide kohad ja konkurentsivõime indeksid IMD edetabelis

2008 2007 Koht EL arvestuses 2008

Riik Koht IMD edetabelis

Konkurentsivõime USA suhtes (USA=100)

Koht IMD edetabelis


1 Luksemburg 5 84,41 4 92,2 2 Taani 6 83,85 5 91,9 3 Rootsi 9 82,46 9 84,1 4 Holland 10 80,48 8 85,9 5 Iirimaa 12 77,64 14 81,9 6 Austria 14 75,03 11 83,2 7 Soome 15 75,03 17 77,3 8 Saksamaa 16 74,74 16 78,0 9 Suurbritannia 21 71,90 20 75,4 10 Eesti 23 69,65 22 74,3 11 Belgia 24 68,75 25 71,5 12 Prantsusmaa 25 66,01 28 62,6 13 Tšehhi 28 62,25 32 59,6 14 Slovakkia 30 59,37 34 57,7 15 Sloveenia 32 57,90 40 55,2 16 Hispaania 33 57,52 30 61,2 17 Leedu 36 56,23 31 61,1

18 Portugal 37 54,66 39 56,0

19 Ungari 38 52,93 35 57,6


21

2008 2007 Koht EL arvestuses 2008

Riik Koht IMD edetabelis


Koht IMD edetabelis


20 Bulgaaria 39 51,39 41 48,7 21 Kreeka 42 48,76 36 57,4 22 Poola 44 47,99 52 42,7 23 Rumeenia 45 47,55 44 47,3 24 Itaalia 46 46,92 42 48,3 EL liikmesriikide keskmine 26,3 64,7 26,5 67,1

Tabelist nähtub, et Euroopa Liidu liikmes-riikide keskmine konkurentsivõime USA suhtes on eelmise aastaga võrreldes mõne-võrra nõrgenenud. Kui 2007. aastal moo-dustas see 67,1%, siis nüüd 64,7%. Samas on EL liikmesriikide keskmine koht IMD edetabelis natuke paranenud (0,2 punkti võrra) ning on 2008. aastal 26,3.

Kõige konkurentsivõimelisem EL riik on Luksemburg, kelle tase USA konkurentsi-võimest moodustab tänavu 84,4%. Kõige nõrgema konkurentsivõimega EL riigiks osutus käesoleval aastal Itaalia (46,9% USA tasemest).

Euroopa Liidu sisemises arvestuses on kõi-ge enam oma edetabelipositsiooni paranda-nud Sloveenia (5 kohta). Kahe koha võrra on edetabelis tõusnud Tšehhi, Slovakkia ja Poola. Langenud konkurentsivõimega riiki-de pingerida juhivad Kreeka, Leedu ja His-paania – kõik on kaotanud kolm kohta.

Eesti on EL liikmesriikide seas 10. kohal, säilitades oma eelmise aasta positsiooni.

Üldistavalt võib tabelis toodu põhjal kons-tateerida, et kõrge konkurentsivõime on en-diselt omane Põhjamaadele (Taani, Rootsi ja Soome). Põhjamaadega konkureerivad EL15 liikmed Luksemburg, Austria, Sak-samaa, Suurbritannia, Belgia ja Prantsus-maa. EL uusliikmetest on kõige konkurent-sivõimelisem Eesti. Teised Eestiga samal ajal liitunud riigid asuvad tabeli teises poo-les. Tabeli lõppu on paljudele ootamatult langenud sellised vanad EL riigid nagu Itaa-lia, Kreeka ja Portugal.

Järgnev keskendub Eesti konkurentsivõime positsiooni analüüsile võrdluses teiste EL liikmesriikidega. Konkurentsivõimet ana-lüüsitakse nelja valdkonna lõikes – majan-duse seisund, valitsuse tõhusus, äritegevuse efektiivsus ning infrastruktuur.


22

3.1. Majanduse seisund Majanduse seisundit iseloomustavad näita-jad on IMD metoodika kohaselt koondatud viide gruppi: siseriiklik majandus, rahvus-vaheline kaubandus, välisinvesteeringud, tööhõive ning hinnad. IMD kasutab majan-duse seisundi hindamiseks tänavu kokku 80 kriteeriumit, milledest käesolevas töös esi-tamiseks on tehtud valik.

Tabelis toodust nähtub, et EL liikmesriikide suhteliseks (IMD 55 riigi võrdluses) tuge-vuseks majanduse seisundi osas on välisin-vesteeringud ja rahvusvaheline kaubandus. EL nõrgim külg on tööhõive. Välisinvestee-ringud on ühtlasi ka valdkond, kus EL liik-mesriikide positsioon (keskmisena) on aas-taga kõige rohkem (kuue koha võrra) para-nenud.

Võrdlus riikide lõikes näitab, et majanduse seisundi poolest on EL-is esikohal Luksem-burg, kellele järgnevad Saksamaa, Holland,

Prantsusmaa ja Suurbritannia. IMD metoo-dika alusel on kolmeks kõige nõrgema ma-jandusega EL riigiks Kreeka, Itaalia ja Por-tugal. Võrreldes 2007. aastaga on oma koh-ta EL riikide arvestuses kõige rohkem pa-randanud Tšehhi (6 kohta), Poola ja Slo-vakkia (mõlemad 5 kohta). Suuremad lan-gejad on Taani (6 kohta) ning Bulgaaria ja Eesti (mõlemad 5 kohta).

Eesti positsioon EL riikide arvestuses on halvenenud kõikide komponentide osas. Majanduskasvu aeglustumise tõttu (2007. a võrreldes 2006. aastaga) oleme siseriikliku majanduse arvestuses langenud 2. kohalt 10. kohale ja rahvusvahelise kaubanduse arvestuses 5. kohalt 11. kohale. Võrdselt viie koha võrra kaotasime oma positsioone EL-is välisinvesteeringute, tööhõive ja hin-dade arvestuses.

EL liikmesriikide positsioonid IMD edetabelis majanduse seisundi komponentide lõikes

Koht EL arvestuses 2008

Riik Siseriiklik majandus

Rahvusvaheline kaubandus

Välis-investeeringud

Tööhõive Hinnad Kokku majanduse

seisund

1 Luksemburg 3 3 15 3 19 4 2 Saksamaa 6 6 7 38 15 6 3 Holland 16 12 13 8 24 7 4 Prantsusmaa 28 34 3 47 21 13 5 Suurbritannia 13 45 5 29 43 16 6 Austria 17 20 18 19 37 17 7 Belgia 33 8 10 45 16 19 8 Tšehhi 23 16 31 25 20 20 9 Rootsi 26 19 16 31 29 22

10 Eesti 19 22 26 27 36 23 11 Iirimaa 15 26 14 16 49 24 12 Sloveenia 22 10 54 39 8 25 13 Taani 20 30 17 17 47 26 14 Leedu 18 36 46 23 26 28 15 Hispaania 36 33 9 34 30 30


23

213840435075138166175223245256312313373420452455

7661 437

2 1022 556

2 7703 317

EestiLeedu

BulgaariaSloveenia

LuksemburgSlovakkia

UngariRumeenia

TšehhiPortugal

SoomeIirimaa

TaaniKreekaAustria

PoolaBelgiaRootsi

HollandHispaania

ItaaliaPrantsusmaa Suurbritannia

Saksamaa

SKP, 2007(miljard USD)


Riik Siseriiklik majandus

Rahvusvaheline kaubandus

Välis-investeeringud

Tööhõive Hinnad Kokku majanduse

seisund

16 Poola 35 23 25 44 12 31 17 Slovakkia 8 7 38 52 28 32 18 Rumeenia 43 29 21 32 27 35 19 Soome 14 43 30 33 34 36 20 Bulgaaria 41 25 11 35 42 38 21 Ungari 55 11 4 48 48 39 22 Portugal 53 35 41 42 10 44 23 Itaalia 38 32 24 43 39 45 24 Kreeka 37 49 43 50 31 48 EL liikmesriikide keskmine 25,8 23,9 21,7 32,5 28,8 26,2

Järgnevalt vaadeldakse lähemalt valikut statistilisi näitajaid, mida IMD kasutab majanduse seisundi iseloomustamiseks.

Siseriiklik majandus Sisemajanduse koguprodukt (SKP) ise-loomustab kõige üldisemalt riigi majandus-tegevuse ulatust, näidates riigi majanduses aasta jooksul toodetud lisandväärtust jook-sevhindades. Suurem majandus on eeliseks rahvusvahelises konkurentsis. EL suurima majandusega riigid on Saksa-maa, (toodab viiendiku kogu EL27 riikide SKP-st) ja Suurbritannia (toodab kuuendiku). Viis suurema majandusega riiki kokku too-davad 73% EL riikide SKP-st1. Riikide jär-jestus SKP alusel on küllaltki püsiv, ainsaks muutuseks oli 2007. aastal Rootsi tõusmine Belgiast ettepoole. Saksamaa ja Eesti kui antud võrdluses kõi-ge suurema ja kõige väiksema SKP-ga riigi erinevused vähenesid viimastel aastatel Eesti kiire majanduskasvu tulemusel. Kui 2005. aastal oli Saksamaa majandus üle 200 korra Eesti majandusest suurem, siis 2006. aastal 180 korda ja 2007. aastal 156 korda. 2007. aastal moodustas EL27 riikide SKP 123% USA sisemajanduse koguproduktiga võrreldes. 1 Allikas: Eurostat


24

5 1777 70611 02711 34813 70713 89815 85316 99121 03521 522

27 97331 79135 69640 31641 44942 74144 89145 51146 32246 77249 509

57 20458 926

105 243

BulgaariaRumeenia

PoolaLeeduUngari

SlovakkiaEesti

TšehhiPortugal

SloveeniaKreeka

HispaaniaItaalia

SaksamaaPrantsusmaa

BelgiaAustria

SuurbritanniaSoomeHollandRootsiTaani

IirimaaLuksemburg

SKP elaniku kohta, 2007 (USD)

11 00711 083

15 80617 19618 50919 54420 32021 15523 46425 92929 02829 47032 38232 56533 17533 90834 30834 37234 70336 26537 11537 743

41 70877 187

BulgaariaRumeenia

PoolaLeeduUngari

SlovakkiaEesti

PortugalTšehhi

SloveeniaHispaania

ItaaliaPrantsusmaa

KreekaSaksamaa

SuurbritanniaBelgia

SoomeRootsiTaani

AustriaHollandIirimaa

Luksemburg

SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel, 2007 (USD)

SKP elaniku kohta elimineerib riikide SKP võrdlemisel rahvaarvu mõju ja peegel-dab elanike elatustaset riigis.

Antud näitaja alusel kuuluvad Euroopa Lii-du esikuuikusse väikeriigid Luksemburg, Iirimaa, Taani, Rootsi, Holland ja Soome. Suurtest riikidest on kõrgeim näitaja Suur-britannial. Luksemburgi kõrge taseme üheks põhjuseks on asjaolu, et riigis töötab palju (35%) välismaalasi. 2007. aastal suuri muutusi pingereas ei toimunud, vaid His-paania tõusis ettepoole Kreekast, Leedu Poolast ja Slovakkia Ungarist.

Eesti SKP elaniku kohta moodustas 2007. aastal 15 853 USD (18. koht EL-s), millega Eesti edestas teisi uusi EL liikmesriike, v.a Sloveenia ja Tšehhi. Uutes EL riikides kas-vas SKP elaniku kohta 2007. aastal kiire-mini (26% aastas) kui vanades liikmesriiki-des (EL15 riikides kasv 10%).

Rumeenia ja Bulgaaria astumisega EL liik-meks suurenesid elatustaseme erinevused EL riikide vahel. Kui 2005. aastal ületas Luk-semburgi SKP elaniku kohta ligi 10 korda Poola taset, siis 2007. aastal oli erinevus Bul-gaaria SKP tasemega 20-kordne (vastavalt 105 tuh USD ja 5 tuh USD elaniku kohta).

SKP võrdlemine elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel välistab võrdlusest hinna-taseme erinevused riigiti. Selles võrdluses on riikidevahelised erinevused väiksemad ja Luksemburgi edumaa teiste riikide ees vä-heneb mõnevõrra. Ostujõu pariteedi alusel kuuluvad EL edetabeli esikümnesse enam-vähem samad riigid, mis eelkäsitletud näita-ja puhul, kuid Põhjamaad, samuti Suurbri-tannia, kus hinnatase on kõrge, on nihkunud mõnevõrra tahapoole, Austria, Holland, Belgia ja Saksamaa aga tõusnud ettepoole.

Eesti elatustase on tõusnud ostujõu pariteeti arvestades IMD võrdluses osalenud EL rii-kide keskmisega võrreldes 69%-ni ja ületab ligi 2 korda Rumeenia ja Bulgaaria taset. Pingereas püsib Eesti endiselt 18. kohal, edestades teisi uusi EL riike (v.a Tšehhi), kuid mitte vanu EL riike.


25

1,31,51,81,91,9

2,52,62,73,03,43,53,84,04,4

5,25,3

6,06,16,46,56,6

7,18,8

10,4

UngariItaaliaTaani

PrantsusmaaPortugal

SaksamaaRootsiBelgia

SuurbritanniaAustriaHolland

HispaaniaKreekaSoome

LuksemburgIirimaa

RumeeniaSloveeniaBulgaaria

PoolaTšehhi

EestiLeedu

Slovakkia

SKP reaalkasv, 2007 (%)

38,746,747,047,548,949,750,651,752,454,054,256,056,556,756,958,660,161,263,364,665,0

68,268,770,8

Luksemburg*Rootsi

HollandTšehhiIirimaa

TaaniSoome

EestiBelgia

SloveeniaAustria

SlovakkiaPrantsusmaa

SaksamaaHispaania

ItaaliaPoolaLeedu

SuurbritanniaPortugal

UngariRumeeniaBulgaaria

Kreeka

Eratarbimise kulutused, 2007(% SKPst)

* 2006. a andmed

IMD metoodika võtab majanduse konku-rentsivõime hindamisel arvesse ka mitmeid dünaamikanäitajaid, nende seas SKP reaalkasvu (püsivhindades). Eesti viimaste aastate kiire majanduskasv suurendas Eesti siseriikliku majanduse konkurentsivõimet. Kui 2006. aastal ulatus Eesti SKP kasv 11,4%-ni ning oli kiireim IMD uuringus osalenud EL riikide seas, siis 2007. aasta 7,1%-line majanduskasv andis Eestile EL riikide järjestuses 3. koha2.

2005. aastal kasvas EL riikide majandus 2,0%, 2006. aastal 3,1% ja 2007. aastal, mil algas majanduskasvu aeglustumine, 2,9%. Vaid väheste riikide, nagu Itaalia ja Portu-gali majandus kasvas neil aastail alla 2% aastas. Kiireim oli majanduskasv 2006. aas-tal, mil majandus elavnes enamikus EL rii-kides, sh ka Saksamaal (2,7%) ja Hispaa-nias (3,9%). 2007. aastal kiirenes majan-duskasv veel vaid Suurbritannias (3,0%), Leedus, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias. Paljudes riikides, nagu Saksamaal, Põhja-maades, Eestis, Ungaris jm aga hakkas ma-janduskasv 2007. aastal aeglustuma. SKP reaalkasvu edetabeli tippu kerkis Slovakkia, Eestist möödus ka Leedu.

Eratarbimine mõjub soodsalt riigi konku-rentsivõimele, avardades siseturgu ja pee-geldades nõudlust kaupadele ja teenustele. Üheks eratarbimist iseloomustavaks näitajaks on eratarbimiskulutuste osakaal SKP-st. Eestis moodustas see 2007. aastal 52%, EL riikides keskmiselt 56% (2006. a 57%). Enamikus Euroopa Liidu riikides 2007. aastal eratarbimiskulutuste osakaal SKP-s vähenes mõnevõrra, kuid Eestis, Kreekas, Taanis ja Iirimaal suurenes. Eesti säilitas järjestuses 17. koha ning Eesti näitaja on endiselt samas suurusjärgus Soome ning Belgiaga. Kõrgeim oli eratarbimise osakaal Kreekas (üle 70%,), samuti Bulgaarias, Rumeenias, Leedus, Por-tugalis ja Suurbritannias (üle 60%), mada-laim Luksemburgis (39%).

2 Statistikaameti täpsustatud andmeil kasvas Eesti SKP 2006. a 10,4%, 2007. a 6,3%


26

-2,09-0,45

1,441,461,491,942,122,132,422,462,813,083,093,133,633,663,72

5,255,67

8,028,93

10,7511,0211,14

UngariSaksamaa

ItaaliaPortugal

AustriaLuksemburg

HollandPrantsusmaa

TaaniBelgia

SloveeniaSuurbritannia

RootsiKreeka

HispaaniaBulgaaria

SoomePoola

TšehhiSlovakkia

EestiIirimaa

RumeeniaLeedu

Eratarbimise kulutuste reaalkasv, 2007 (%)

25,925,825,4

23,422,221,721,2

20,420,019,819,2

18,418,017,717,617,117,116,616,515,915,815,414,9

9,7

RootsiTaani

HollandPrantsusmaa

BelgiaSuurbritannia

SoomePortugal

TšehhiItaalia

SloveeniaHispaania

SaksamaaAustria

SlovakkiaEestiPoola

BulgaariaRumeenia

LeeduKreeka

Luksemburg* Iirimaa

Ungari

Valitsuse lõpptarbimiskulutused, 2007(% SKPst)

* 2006. a andm ed

Põhjamaades jäävad eratarbimiskulutused alla 50% SKP-st, kuna valitsussektori kulu-tused on keskmisest kõrgemad.

2007. aastal kasvas eratarbimine kiiresti paljudes uutes liikmesriikides, mida soo-dustasid madalad laenuintressid. Kiireim oli eratarbimiskulutuste reaalkasv Leedus, Rumeenias ja Iirimaal (11% püsivhindades). Eestis hakkas eratarbimise kasv 2007. aastal aeglustuma ja kui 2006. aastal oli Eesti era-tarbimise reaalkasvu pingereas esimene, siis 2007. aastal neljas. Endistviisi oli Eestis eratarbimiskulutuste kasv (8,9%) kiirem SKP kasvust (7,1%). Saksamaa ja Ungari olid 2007. aastal ainsaiks EL riikideks, kus eratarbimine vähenes (1-2%).

Valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste3 osakaal SKP-s on kõrge Rootsis, Taanis (mõlemad 26%), Hollandis (25%), samuti Prantsusmaal, Belgias, Suurbritannias ja Soomes (21-23%). Eesti kuulub 17%-ga madalamate valitsuse lõpptarbimiskulutus-tega riikide hulka. Madalad olid vastavad kulutused jätkuvalt ka Iirimaal ja Luksem-burgis (15%).

2007. aastal vähenesid valitsuse lõpptarbi-miskulutused SKP-s enamikus riikides, suu-renedes vaid 6 riigis, sh Eestis. Samal ajal on valitsuskulutuste reaalkasv (püsivhindades) kõigis riikides positiivne, seega summaar-selt suurenesid valitsemissektori lõpptarbi-miskulutused kõigis riikides.

3 Hõlmab keskvalitsuse, riigieelarveliste asutuste, kohalike omavalitsuste, sotsiaalkindlustusfondide jt mitteturutootjate kulutusi


27

7,5415,7316,84

21,6022,8723,3924,25

32,7433,1536,6437,0040,0043,4544,7745,0646,6547,3551,33

68,2269,7169,8171,86

77,4195,57

KreekaSuurbritannia

HispaaniaPrantsusmaa

PortugalItaalia

RumeeniaPoolaTaani

SoomeRootsi

SaksamaaAustriaLeedu

..LuksemburgBulgaaria

IirimaaEesti

UngariSloveenia

TšehhiHolland

Slovakkia Belgia

Kaupade eksport, 2007(% SKPst)

10,917,218,522,623,630,040,351,058,189,794,2103,3121,1122,4137,6162,2168,2

242,0432,3435,6491,5

550,6552,2

1326,5

EestiLeedu

BulgaariaLuksemburg

KreekaSloveeniaRumeenia

PortugalSlovakkia

SoomeUngariTaani

IirimaaTšehhiPoola

AustriaRootsi

HispaaniaBelgia

SuurbritanniaItaalia

HollandPrantsusmaa

Saksamaa

Kaupade eksport, 2007 (miljard USD)

Rahvusvaheline kaubandus Rahvusvahelise kaubanduse näitajad ise-loomustavad riigi võimet müüa oma tooteid ja teenuseid välisturgudel. IMD metoodika vaatleb riikide rahvusvahelise kaubanduse arengutaset nii mahuliste kui ka arengukii-ruse ja efektiivsuse näitajate abil. Eesti vä-liskaubanduse mahuga teiste EL liikmesrii-kidega konkureerida ei suuda, küll aga eks-pordi mahu kasvuga.

Suurimaks kaupade eksportijaks Euroopa Liidus on Saksamaa, kelle edumaa Prant-susmaa ekspordi ees kasvas 2007. aastal 2,4-kordseks. Saksamaa kaupade eksport ületas ka Hiina, USA ja Jaapani eksporti. 2007. aastal tõusid edetabelis ettepoole Itaalia, kes edestas Suurbritanniat, samuti Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia ja Kreeka. Kõrge ekspor-divõimega riikideks on suurriikide kõrval ka Holland ja Belgia (pingereas 3. ja 6.). Eesti majanduse väiksuse tõttu on Eesti IMD võrdluses osalenud EL riikidest ekspordi mahult viimasel kohal. Samas Eesti eksport kasvas 2007. a 16%.

Kaupade ekspordi mahu võrdlemine SKP-ga annab infot ekspordi rolli kohta majanduses. Kõrgem ekspordi osakaal SKP-s näitab IMD metoodika kohaselt pa-remat konkurentsivõimet. Kaupade eksport suhtena SKP-sse on kõrge eelkõige väikse-mates EL liikmesriikides, kus siseturg on piiratud, suurematest aga Saksamaal.

Eesti säilitas 2007. aastal järjestuses 7. po-sitsiooni, vaatamata sellele, et ekspordi su-he SKP-sse vähenes 57%-lt 51%-le. Kõigi Eestist pingereas eespool olevate riikide eksport võrreldes SKP-ga 2007. aastal kasvas.

Teist aastat kasvas kaupade eksport suhtena SKP-sse Saksamaal ja Sloveenias, samal ajal Suurbritannias kaupade ekspordi roll majan-duses vähenes. EL riikidest väikseim on kau-pade ekspordi osa endiselt Kreeka majandu-ses. Kõigi 55 riigi võrdluses on eksport võr-reldes SKP-ga suurim Singapuris ja Hong-kongis.


28

-29,3-20,1-18,1-17,8-16,6

-11,7-9,9-9,2

-6,6-5,5-3,3-2,7-2,4-0,6-0,5

0,11,32,53,53,74,0

7,88,1

15,4

BulgaariaEesti

LeeduRumeenia

KreekaPortugal

LuksemburgHispaania

SuurbritanniaPoola

SloveeniaSlovakkia

PrantsusmaaItaaliaUngari

AustriaTaani

TšehhiSoomeBelgiaRootsi

HollandSaksamaa

Iirimaa

Kaubavahetuse bilanss, 2007(% SKPst)

5,105,185,956,206,657,278,879,329,449,519,8810,5511,8612,1213,0513,7913,7914,4115,2216,1319,7320,21

34,06119,72

PrantsusmaaItaalia

SaksamaaRumeenia

PoolaSoome

HispaaniaTšehhi

SlovakkiaSuurbritannia

PortugalLeedu

HollandUngari

SloveeniaKreekaRootsi

AustriaBulgaaria

BelgiaTaaniEesti

IirimaaLuksemburg

Teenuste eksport, 2007(% SKPst)

Teenuste eksporti peetakse kaasaegse ma-janduse oluliseks arengunäitajaks. See hõl-mab transpordi-, finants-, turismi-, side- ja muude teenuste eksporti. Eesti püsib IMD teenuste ekspordi edetabelis kolmandat aas-tat 3. kohal, vaatamata teenuste ekspordi vähenemisele võrreldes SKP-ga 2007. a 21%-lt 20%-le. 2007. aastal suurenes teenuste eksport suh-tena SKP-sse enamikus vaatluse all olnud EL riikides (16-s). Kõige suurem roll on tee-nuste ekspordil Luksemburgi majanduses (peamiselt finantsteenused), ülejäänud EL riikides moodustas teenuste eksport SKP-ga võrreldes 2007. aastal keskmiselt 12%. Kaubavahetuse bilanss võtab näitajana arvesse lisaks ekspordile ka impordi ja pee-geldab kaubavahetuse tasakaalustatust. Kon-kurentsivõimelised riigid suudavad rohkem eksportida, mistõttu muude tegurite võrdsu-se korral on neil kaubavahetus tasakaalus või positiivse saldoga, s.o ekspordi maht ületab importi. Samas võivad riikide kauba-vahetuse tasakaalust välja viia mitmed ob-jektiivsed asjaolud, näiteks sõltuvus välis-maisest toorainest ja energiast. 2007. aastal lisandus 8-le positiivse kauba-vahetuse bilansiga EL riigile Austria. Suu-rima kaubavahetuse ülejäägiga riigiks oli Iirimaa (saldo +15% SKP-st), kuid vahe Saksamaaga (+8%) vähenes teist aastat jär-jest. Positiivne oli kaubavahetuse saldo ka Hollandis, Belgias ja Põhjamaades. 2007. aastal pooltel EL riikidel kaubavahetuse saldo paranes, pooltel halvenes. Eesti kaubavahetuse puudujääk vähenes 21%-lt 20%-ni SKP-ga võrreldes. Selle näi-tajaga püsis Eesti pingereas endiselt eelvii-masel kohal, veel suurem oli kaubavahetuse puudujääk vaid Bulgaarias (29%). Uutest liikmesriikidest on kaubavahetuse saldo po-sitiivne üksnes Tšehhil (2,5% SKP-st). Paljudele Euroopa Liidu riikidele on ise-loomulik kaubavahetuse puudujääk. IMD võrdluses osalenud 10 positiivsema kauba-vahetuse bilansiga riigi hulka kuulusid Eu-roopa Liidu riikidest vaid Iirimaa, Saksa-maa ja Holland.


29

-20,4-14,2-14,1-13,0

-10,1-10,0

-9,8-5,4-5,3-5,0-4,2-3,8-2,6-2,3-1,3-1,3

0,71,0

3,04,4

6,67,68,39,2

BulgaariaKreeka

EestiRumeeniaHispaania

LeeduPortugal

IirimaaSlovakkia

UngariSuurbritannia

PoolaTšehhiItaalia

PrantsusmaaSloveenia

BelgiaTaani

AustriaSoomeHolland

SaksamaaRootsi

Luksemburg

Jooksevkonto saldo, 2007(% SKPst)

-2,13-1,45-0,37

0,250,310,350,400,931,271,371,471,481,872,132,532,592,703,233,353,874,435,737,54

48,87

IirimaaSaksamaa

ItaaliaHolland

RumeeniaSoome

PrantsusmaaSlovakkia

PoolaTšehhiBelgiaUngariTaani

HispaaniaSuurbritannia

BulgaariaLeeduRootsi

SloveeniaPortugal

AustriaEesti

KreekaLuksemburg

Teenuste bilanss, 2007(% SKPst)

Teenuste bilanss ehk teenuste eksport-import on Euroopa riikides paremini tasa-kaalus kui kaubavahetuse bilanss. Enamikul riikidel on teenuste bilanss positiivne ja vaid kolmel negatiivne. Teenuste bilansi ülejääk EL riikides jääb enamasti 3% piiresse SKP-st. Kõige suurem oli teenuste bilansi ülejääk tänu finantsteenuste ekspordile Luksembur-gis (49% SKP-ga võrreldes) ja Kreekas (8% SKP-st).

Eesti teenuste bilanss on 5,7%-lise ülejää-giga ja nii oleme EL pingereas kolmandal kohal. Eesti teenuste bilansi ülejääk kaha-nes kolmandat aastat, (2005. a oli ülejääk 9,6% SKP-st), seda peamiselt reisiteenuste ekspordi vähenemise tõttu.

Negatiivse teenuste bilansiga Saksamaa ja Iirimaa omavad tasakaaluks positiivset kau-bavahetusbilanssi.

Riigi välismajandussuhete tasakaalu ise-loomustab kõige üldisemalt jooksevkonto saldo suhe SKP-sse4. 2006.-2007. aastal oli jooksevkonto saldo ülejäägis kaheksal IMD võrdluses osalenud Euroopa Liidu riigil, puudujäägis 16 EL riigil. Võrreldes 2006. aastaga suurenes puudujääk 9 riigil, vähe-nes 7 riigil. Jooksevkonto ülejäägiga riiki-deks olid positiivse teenuste bilansiga Luk-semburg (9,2% SKP-st), positiivse kauban-dusbilansiga Saksamaa (7,6%), Skandinaa-viamaad Rootsi (8,3%), Soome (4,4%), Taani (1%) samuti Holland (6,6%), Austria (3,0%) ja Belgia (0,7%).

Eesti tõusis jooksevkonto puudujäägi vähe-nemisega 2 protsendipunkti võrra (-14%) viimaselt, 24. kohalt 22. kohale, edestades Kreekat ja Bulgaariat, kus näitajad halvene-sid. Kõige enam paranes jooksevkonto sal-do Saksamaal (+3,6%-lt +7,6%-le SKP-st), 2%-punkti võrra paranesid Austria, Tšehhi ja Slovakkia jooksevkonto saldod.

4 Jooksevkonto peegeldab kaupade ekspordi-impordi, teenuste müügi-ostu, tulu ja ülekannete sissevoolu-väljavoolu tasakaalu. (Allikas: Eesti maksebilansi aastaraamat 2007. Eesti Pank, 2008.)


30

0,10,20,70,80,91,62,22,32,62,83,33,5

4,65,86,06,57,17,47,57,68,08,5

16,6

SlovakkiaRumeeniaBulgaaria

TšehhiLeedu

Kreeka*Poola

SloveeniaPortugal

ItaaliaSaksamaa

Soome Suurbritannia

TaaniRootsi*Austria

EestiHolland

BelgiaPrantsusmaa

HispaaniaIirimaaUngari

Otseinvesteeringute väljavool, 2007(% SKPst)

* 2006. a andm ed

0,30,61,51,71,92,02,53,03,53,64,14,24,34,44,85,25,76,0

7,07,1

10,716,4

21,2

HollandSloveenia

ItaaliaBelgia

SaksamaaKreeka*Portugal

SlovakkiaSoome

TaaniHispaania

IirimaaLeedu

SuurbritanniaPrantsusmaa

TšehhiPoola

AustriaRootsi*

RumeeniaEesti

UngariBulgaaria

Otseinvesteeringute sissevool, 2007 (% SKPst)

* 2006. a andm ed

Välisinvesteeringud IMD kontseptsiooni kohaselt toetavad vä-lismaised otseinvesteeringud riigi konku-rentsivõimet, kiirendades kaasaegsete teh-noloogiate kasutuselevõtmist, soodustades uute töökohtade loomist ja tootlikkuse tõusu. Ka otseinvesteeringute väljavool riigist on riigi konkurentsivõime tugevuse näitajaks. Otseinvesteeringute sissevool (suhtena SKP-sse) oli jätkuvalt suurim Bulgaarias, kus see näitaja tõusis 14%-lt 21%-ni. Ka Ungari majandusse suunatud otseinvestee-ringud kasvasid 2007. aastal kiiresti (10%-punkti). Eestis jätkus 2007. aastal kiire otse-investeeringute sissevool (11% SKP-st), mil-lega Eesti oli edetabelis kolmandal kohal (2006. a teine, 2005. a esimene). Intensiivne, 5% ületav otseinvesteeringute sissevool oli iseloomulik eelkõige EL uutele riikidele, EL15 riikides moodustas see keskmiselt 3,5% SKP-st. Aastail 2006-2007 suurenes otseinvesteeringute sissevool tea-taval määral enamikus EL riikides. Eestisse tehtud välisinvesteeringutest ⅔ oli reinvesteeritud tulu. Üle 50% välisinvestee-ringuist oli Rootsist, kuuendik Soomest. Enamikus EL riikides suurenes 2007. aastal teataval määral ka otseinvesteeringute väl-javool (võrreldes SKP-ga). Kõige enam, 15%-punkti võrra suurenesid investeerin-gud välisriikidesse 14. kohalt pingerea tippu tõusnud Ungaris. Eesti näitaja kasvas 6,3%-lt 7,1%-le, mis andis EL riikide võrdluses seitsmenda koha eelmise aasta neljanda ko-ha asemel. Eesti otseinvesteeringute välja-voolust üle poole (57%) hõlmasid aktsia- või osakapitali investeeringud ning viiendi-ku reinvesteeritud tulu. 90% Eesti investee-ringuist oli suunatud EL riikidesse, valda-valt Lätti, Leetu ja Küprosele. Välisriikidesse investeerivad eelkõige EL15 riigid, kus otseinvesteeringute väljavool moodustas 2007. aastal riikide keskmisena 4,9% SKP-st. Tugevamaiks investeerijaiks olid Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Bel-gia ja Holland. Uutes liikmesriikides (peale Eesti ja Ungari) moodustas otseinvesteerin-gute väljavool keskmiselt vaid 1,5% SKP-st.


31

11,39,6

8,38,38,38,38,07,87,57,4

6,96,26,16,16,0

5,35,3

4,74,74,64,44,3

3,83,2

SlovakkiaPoola

SaksamaaPrantsusmaa

KreekaHispaania

PortugalBulgaaria

BelgiaUngari

SoomeSloveenia

RootsiItaalia

RumeeniaTšehhi

SuurbritanniaLuksemburg

EestiIirimaaAustriaLeeduTaani

Holland

Tööpuudus, 2007(% tööjõust vanuses 15-74)

39,039,440,040,441,141,643,745,045,045,447,248,048,048,148,348,348,448,448,648,848,851,251,6

70,0

UngariItaaliaPoola

KreekaBelgia

PrantsusmaaSlovakkiaRumeeniaHispaania

LeeduSoome

SuurbritanniaTšehhi

SloveeniaAustria

SaksamaaIirimaaRootsi

BulgaariaPortugal

EestiHolland

TaaniLuksemburg

Hõivatud, 2007(% rahvaarvust)

Tööturu seisundi hindamisel väärtustab IMD tööturu paindlikkust, võimet reageeri-da majandusliku olukorra muutustele. Töö-turg peaks piisavalt rahuldama ettevõtete vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele ning olema riigi poolt mõõdukalt reguleeritud. Hõivatute osakaal rahvaarvus peegeldab rahvastiku tööalast aktiivsust ja kaasatust tööellu. Tänu kiirele majanduskasvule aas-tail 2006-2007 tõusis hõivatus Eestis 2006. aastal 45%-lt 48%-le ja 2007. aastal 49%-le, mis tagas Eestile 2007. aastal IMD kon-kurentsivõime edetabelis neljanda koha. Hõivatute arv suurenes 2007. aastal majan-dusliku elavnemise mõjul vähem või roh-kem kõigis Euroopa Liidu riikides. Kõige kiirem oli kasv Bulgaarias, kus hõivatus tõusis 41%-lt 49%-ni ja Rumeenias (+3%-punkti). Kõrgeim on tööalaselt hõivatute osakaal rahvastikus endiselt Luksemburgis (70%), järgnevad Taani ja Holland, kus üle poole elanikest on tööalaselt aktiivsed. Uutest liikmesriikidest on hõivatus seni madalaim Poolas ja Ungaris, EL15 riikidest Itaalias ja Kreekas. Hõivatuse näitajat mõjutab suuresti naiste tööhõive, mis näiteks Lõuna-Euroo-pas on traditsiooniliselt võrdlemisi madal. Suhteliselt kiire majanduskasv Euroopas 2007. aastal andis võimalused tööpuuduse jätkuvaks vähenemiseks. Tööpuudus5 ala-nes teist aastat järjest enamikus EL riikides, sh Eestis. Kõige tuntavamalt paranes olu-kord Slovakkias ja Poolas, kus aga vaata-mata töötute osakaalu vähenemisele 2-4%-punkti võrra jäi töötuse tase ikkagi kõige kõrgemaks ja hõlmas 10-11% tööjõust. Eestis vähenes töötute osakaal 4,7%-le, millega Ees-ti tõusis pingereas 4 koha võrra (6. kohale). Madalaim oli tööpuudus Hollandis (3,2%) ja Taanis (3,8%), 4-5% vahemikku jäi see lisaks Eestile veel Leedus, Austrias, Iiri-maal ja Luksemburgis. Samal ajal oli 10-s EL riigis töötuid üle 7% tööealisest rahvas-tikust.

5 mõõdetakse töötute arvu kogu majanduslikult aktiivse rahvastiku (tööjõu) suhtes


32

9,37,0

5,85,6

5,04,24,14,03,93,9

3,63,53,4

3,02,5

2,21,81,8

1,41,31,31,21,1

0,8

SlovakkiaPoola

SaksamaaBulgaaria

KreekaBelgia

PrantsusmaaPortugal

TšehhiRumeeniaSloveenia

UngariItaaliaEesti

LeeduHispaania

SoomeHolland

LuksemburgIirimaaAustria

SuurbritanniaRootsiTaani

Pikaajaline tööpuudus, 2006(% tööjõust vanuses 15-74)

9,811,712,9

14,614,614,7

17,717,7

20,220,721,0

22,624,125,226,326,827,328,328,429,429,430,030,5

34,4

LuksemburgSaksamaaAustria***Hispaania

ItaaliaPortugal**

IirimaaBelgia

SuurbritanniaRumeenia

TšehhiKreeka

SlovakkiaEesti

LeeduSoome

Holland*UngariPoola*

SloveeniaTaani

PrantsusmaaBulgaaria

Rootsi

Tööjõud avalikus sektoris, 2006 (% töötajate arvust)

* 2005. a ** 2004. a *** 2003. a andm ed

Tänu majanduskasvuga kaasnenud tööturu elavnemisele alanes Eestis olulisel määral pikaajaline tööpuudus (üle ühe aasta), mis oli seni Eesti tööturu ja konkurentsivõime nõrgaks kohaks. Pikaajalise tööpuuduse vä-henemine 4,2%-lt 3%-le 2006. aastal tõi Eesti EL riikide seas 11. kohale.

Pikaajaline töötus vähenes suuresti ka Poo-las, Slovakkias ja Leedus, kuid üldiselt on pikaajalise töötuse tase uutes liikmesriiki-des olukorra paranemisele vaatamata senini kõrgem (hõlmates keskmiselt 5,2% töö-jõust) kui vanades liikmesriikides (keskmi-selt 2,6% tööjõust). Riikides, kus ka üldine tööpuudus on madal, nagu Põhjamaades, Austrias, Hollandis, Iirimaal, Suurbritannias ja Luksemburgis, on pikaajalisi töötuid alla 2% tööjõust. EL vanadest liikmesriikidest on pikaajaline töötus kõrgeim Saksamaal (5,8% tööjõust), madalaim Taanis (0,8%).

Tööhõive avalikus sektoris (% hõivatutest) näitab avaliku sektori rolli ühiskonnas. IMD lähtub riikide konkurentsivõime hindamisel seisukohast, et ülepaisutatud avalik sektor piirab riigi konkurentsivõimet.

2006. aasta andmeil jäi avaliku sektori hõi-ve alla 10% vaid Luksemburgis, suhteliselt väike oli avalikus sektoris hõivatute osakaal ka Saksamaal, Austrias, Hispaanias, Itaalias ja Portugalis (12-15%). Samal ajal töötas 11 EL riigis, sh Eestis, avalikus sektoris üle veerandi hõivatutest. Kõrge oli avaliku sek-tori osakaal hõives Rootsis (34%) jt Põhja-maades, samuti Prantsusmaal (30%).

Kuigi Eesti avaliku sektori hõive kasvas 24%-lt 25%-le, tõusis Eesti pingereas 16. ko-halt 14.-le, kuna mitmetes uutes EL liikmes-riikides, nagu Bulgaarias, Sloveenias, Ungaris ja Slovakkias, kasvas tööhõive osakaal avali-kus sektoris eelmisel aastal veelgi enam. Enamikus EL15 riikides seevastu vähenes avalikus sektoris hõivatute osakaal, v.a Root-sis, Prantsusmaal, Hollandis ja Portugalis, kus avaliku sektori roll hõives suurenes.


33

3.2. Valitsuse töö tõhusus IMD riikide rahvusvahelise konkurentsi-võime hindamise metoodika kohaselt on valitsuse töö (tõhusus) teine neljast konku-rentsivõime faktorist. Valitsuse tööd konku-rentsivõime arendamisel vaadeldakse viiest aspektist: riigieelarve, maksupoliitika, insti-tutsionaalne raamistik, äriseadusandlus ning sotsiaalne raamistik. Positiivselt hinnatakse valitsuse sellist tegevust, mis on paindlik ja võtab arvesse rahvusvahelises majandus-keskkonnas toimuvaid muutusi. Valitsus ei

pea otseselt sekkuma ettevõtete tegevusse, kuid ta peab hea seisma konkurentsitingi-muste arendamise eest vastavate riiklike programmide ja seadusloome kaudu. IMD kasutas valitsuse töö hindamiseks tänavu 73 kriteeriumit.

Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine koht IMD konkurentsivõime uuringus osalenud 55 riigi hulgas on 29, mis on ühe koha võrra ma-dalam kui 2007. aastal. Komponentide lõikes

EL liikmesriikide positsioonid IMD edetabelis valitsuse töö tõhususe komponentide lõikes


Riik Eelarve-poliitika

Maksu- poliitika

Institutsionaalne raamistik

Äri- seadustik

Sotsiaalne raamistik

Kokku valitsuse

töö tõhusus

1 Taani 6 42 2 3 5 4 2 Iirimaa 23 7 7 5 16 7 3 Eesti 5 15 15 10 21 10 4 Rootsi 8 50 5 8 1 11 5 Soome 7 40 9 20 6 13 6 Luksemburg 16 29 8 17 13 14 7 Holland 14 41 11 15 8 17 8 Austria 32 45 10 14 11 20 9 Suurbritannia 45 32 26 22 19 24

10 Saksamaa 44 49 19 23 10 26 11 Portugal 30 38 29 25 22 27 12 Bulgaaria 9 26 39 40 45 29 13 Slovakkia 37 20 43 31 30 31 14 Tšehhi 26 33 34 33 34 33 15 Hispaania 28 37 30 38 24 34 16 Leedu 35 30 41 43 23 36 17 Belgia 41 54 31 26 20 42 18 Sloveenia 21 51 33 47 37 43 19 Prantsusmaa 49 55 25 28 15 45 20 Kreeka 46 39 36 34 42 46 21 Ungari 51 53 35 11 35 47 22 Rumeenia 39 43 51 41 46 48 23 Poola 36 48 47 48 40 49 24 Itaalia 55 52 46 36 50 53 EL liikmesriikide keskmine 29,3 38,7 26,3 25,8 23,9 29,5


34

-5,5-2,9-2,9-2,7-2,6-2,5-2,2-2,0-1,9-1,6-1,6-1,2

-0,5-0,2

0,00,30,4

2,22,82,93,43,5

4,45,3

UngariSuurbritannia

KreekaPrantsusmaa

PortugalRumeeniaSlovakkia

PoolaItaalia

SloveeniaTšehhiLeedu

AustriaBelgia

SaksamaaIirimaa

HollandHispaania

EestiLuksemburg

BulgaariaRootsiTaani

Soome

Valitsuse eelarve tasakaal, 2007(% SKPst)

võrdlus näitab, et EL tugevamaks küljeks on sotsiaalne raamistik (keskmiselt 24. koht) ja äriseadustik (26. koht) ning nõrgaks küljeks (konkurentsivõime seisukohalt) maksupolii-tika. Nii oli see ka 2007. aastal. Üksikute EL liikmesriikide kohad IMD arvestuses valitsuse töö tõhususe osas on 4. ja 53. koha vahel. Kõige kõrgemal, 4. kohal on Taani ning kõige madalamal, 53. kohal Itaalia.

Eesti on valitsuse töö tõhususe arvestuses EL riikide hulgas kõrgel 3. kohal, mis on ühtlasi ka 2 koha võrra kõrgem kui eelmisel aastal. Eesti tugevuseks EL sisemises arves-tuses on eelarvepoliitika (1. koht), maksu-poliitika (2. koht) ning äriseadustik (4. koht).

Järgnevalt võtame vaatluse alla olulisemad valitsuse töö tõhusust iseloomustavad näi-tajad.

Üheks riigi usaldusväärsuse rahvusvaheli-selt tunnustatud kriteeriumiks on riigieelar-vest kinnipidamine. Riigieelarve ülejääk SKP-st on IMD uuringus osalenud EL liikmesriikide seas suurim Soomes, ulatudes 5,3%-ni (2006. aastal 3,9%). Teisele kohale langes eelmise aasta esikohalt Taani 4,4%-ga ja kolmandale kohale aasta varasemalt 6. kohalt tõusis Rootsi (3,5%). Eesti langes aastaga kolme koha võrra 6. kohale (2,8%) ja Eestit edestasid peale Soome ja Taani veel Bulgaaria ja Luksemburg. Üle 2% oli eelarve ülejääk veel Hispaanias, väiksemad ülejäägid olid Hollandis, Iirimaal ja Saksa-maal. Eesti on selle näitaja osas EL riikide eesotsas olnud juba aastaid ning riigieelarve on ülejäägiga olnud 7 aastat järjest.

Üldiselt on aastaga riigieelarve puudujääk EL liikmesriikides vähenenud. Maastrichti kriteeriumile (-3% SKP-st) ei vasta vaid Ungari (-5,5%), kuid aastaga on ka Ungari näitaja paranenud (-9,2% – 2006.a). Aasta varem Maastrichti kriteeriumi ületanud rii-gid: Slovakkia, Portugal, Poola ja Itaalia on tänavu riigieelarve puudujääki vähendanud.


35

104,094,8

81,866,065,164,863,6

59,245,445,344,7

40,636,235,4

29,428,726,025,323,2

18,217,3

13,06,8

3,4

ItaaliaKreekaBelgiaUngari

SaksamaaPrantsusmaa

PortugalAustria

PoolaHolland

SuurbritanniaRootsi

HispaaniaSoome

SlovakkiaTšehhi

TaaniIirimaa

SloveeniaBulgaaria

LeeduRumeenia

LuksemburgEesti

Üldvalitsuse võlg 2007(% SKPst)

2,803,503,603,743,763,96

4,354,36

4,834,884,885,075,225,225,245,355,485,535,555,685,806,006,186,31

SuurbritanniaHispaaniaSlovakkia

LeeduIirimaaBelgiaItaalia

AustriaLuksemburg

PrantsusmaaUngari

KreekaHolland

SloveeniaTaaniPoolaEesti

BulgaariaRumeenia

SaksamaaSoomeRootsiTšehhi

Portugal

Riigieelarve juhtimine(1-eeloleval 2 aastal halveneb/10-paraneb)

Üldvalitsuse võlg SKP-st on madalaim Eestil, ulatudes vaid 3,4%-ni. Maastrichti kriteeriumite järgi on riigi lubatud võlatase kuni 60% SKP-st, mida ületasid 2007. aastal 7 riiki. Aastaga on ainult Austria võlatase vähenenud alla 60% SKP-st. Kõrge võlatase püsib endiselt Kreekas (95%) ja Itaalias (104%), kus viimaste aastate aeglane ma-janduskasv on põhjustanud riigieelarve tu-lude alalaekumise. Kõrge võlatase võib li-saks muudele halbadele külgedele negatiiv-selt mõjutada riigi mainet ja usaldusväärsust.

Eesti on seni Euroopa riikide seas silma paistnud suhteliselt konservatiivse eelarve- ja laenupoliitikaga. Sellele on paljuski kaa-sa aidanud kiire majandusareng ja prognoo-situst suuremad eelarve tulude laekumised. Eesti tugev eelarvepoliitika on olnud oluli-seks teguriks senise kõrge konkurentsivõi-me saavutamisel ning selle säilitamiseks on majanduskasvu aeglustumisel väga oluline ranget eelarvepoliitikat jätkata.

IMD metoodika kohaselt hinnatakse valit-suse eelarvepoliitikat ka ettevõttejuhtide küsitluse vahendusel. Vastav küsimus puu-dutas eelarve juhtimise paranemist/halve-nemist eeloleval 2 aastal. Ettevõttejuhtide hinnangud EL-is keskmisena näitasid, et ootused arengutele eeloleval kahel aastal on keskpärased – keskmine hinne EL-is 4,9 punkti (10 punkti süsteemis). Positiivse-maid arenguid oodati nendes riikides, kus eelarvepoliitika oli konservatiivsem (posi-tiivne riigieelarve ja väiksem valitsuse võlg) või kus eelarvepoliitika oli viimastel aastatel muutnud tõhusamaks.

Ettevõttejuhtide kõrgemad ootused eelarve-poliitika suhtes eelneval kahel aastal on Portugalis (6,3 p), Tšehhis (6,2 p) ja Rootsis (6 p) ning madalaim Suurbritannias (2,3 p). Eesti ettevõttejuhtide hinnangud näitavad (5,5 p), et ka siin oodati positiivseid aren-guid ning selle näitaja osas oli Eesti kahek-sandal positsioonil EL riikide seas.


36

48,948,8

44,544,443,542,641,7

39,038,6

37,237,137,036,536,435,535,4

33,733,3

32,131,530,730,229,2

27,9

RootsiTaani

PrantsusmaaBelgia

SoomeItaalia

AustriaHolland

SloveeniaLuksemburg

UngariSuurbritannia

HispaaniaTšehhi

SaksamaaPortugal

PoolaBulgaaria

IirimaaKreeka

EestiLeedu

SlovakkiaRumeenia*

Maksutulud, 2006(% SKPst)

* 2005. a andm ed

Documents

Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime - Aastaraamat 2008 · 2009. 2. 20. · EESTI RAHVUSVAHELINE KONKURENTSIVÕIME 2008 5 SISSEJUHATUS Käesolev aastaraamat, järjekorras kaheksas,