Aastaraamat 2015

AS HoolekandeteenusedAastaraamat 2015

www.hoolekandeteenused.ee 3

SisukordKes me oleme? 5

Meie kliendid 7

Meie teenused 8

Missioon, väärtused ja visioon 11

Strateegilised eesmärgid 13

Eesmärk: ettevõte on majanduslikult jätkusuutlik 14

Eesmärk: klient on tegus kogukonnaliige ja rahul 20

Eesmärk: töökorraldus on tõhus 39

Eesmärk: pühendunud töötajatel on vajalikud oskused ja teadmised 41

Meie kodudErastvere Kodu 48

Imastu Kool-kodu 50

Karula Kodu ja Viljandi Näituse Kodu 53

Kehra Kodu 55

Kodijärve Kodu 57

Kogula eakatekodu 59

Koluvere Kodu 60

Rakvere Lille Kodu 62

Sillamäe Kodu 64

Sinimäe Kodu 66

Sõmera Kodu 68

4www.hoolekandeteenused.ee

Tapa Kodu ja Tapa Põllu Kodu 73

Tartu Kaunase Kodu 72

Tori Kodu 74

Tõrva kodu 76

Türi Kodu 79

Uuemõisa Kodu 81

Valkla Kodu 84

Vägeva Kodu 86

Vändra Kodu 88

Vääna-Viti Kodu 90

Võisiku Kodu 92

Majandusnäitajad 96


KES ME OLEMEAS Hoolekandeteenused (HKT) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev 100% riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevus on psüühilise erivajadusega täiskasvanud isikutele hoolekandeteenuste pakkumine. Lisaks osutame asenduskoduteenust psüühilise erivajadusega lastele ja lapsehoiuteenust Imastu Kool-kodus Lääne-Virumaal. Rehabilitat-siooniteenust pakume Imastu Kool-kodus Lääne-Virumaal, Sillamäe Kodus Ida-Virumaal ja Valkla Kodus Harjumaal. Väiksemal määral tegutseme eakate teenuste turul – Kogula Eakatekodus Saaremaal pakume üldhoolekandeteenust.

Alates 2013. aasta suvest pakume varjupaigataotlejatele majutus-keskuse teenust, mille asukoht on Vaos.

Tegeleme ka kinnisvara arenduse ja haldamisega ning muu majan-dustegevusega, mis on seotud hoolekandelise ja tervishoiualase tege-vusega.

Ettevõte jaguneb järgmisteks üksusteks:• Keskkontor (teenuseüksuste tsentraalne arendamine ja majanda-

mine ning haldusteenindamine majutuse, toitlustuse jm osas);• Teenuseüksused kodud (erihoolekandeteenuste ja muude teenuste

osutamine klientidele).

Kui ettevõtte haldustegevus on tsentraliseeritud ja seda juhivad vastava valdkonna juhid keskkontorist, siis klienditöö juhtimine on dele-geeritud võimalikult kliendi lähedale. See tähendab, et kliendiga seotud otsuseid, sh teenuselepingu sõlmimine, langetab kodu juht. Kodu juhi meeskonda kuuluvad vanemtegevusjuhendajad, tegevusjuhendajad ja mõnel pool ka tegevusju-hendaja abid ning meistrid.

Kodu juhi ülesanne on olla kohalikus kogukonnas ettevõtte esindaja ja kõnei-sik, edendades kohalikul tasandil koostööd ja klien-tide võimalusi kogukonna-elus osaleda.

Ettevõtte kontserni kuulub sihtasutus Hea Hoog (SAHH), mille ees-märgiks on psüühilise erivajadusega isikutele tööhõive ja töövõimaluste otsimine. SAHH teenindab praegusel hetkel AS Hoo-lekandeteenused kliente.

Viljandi Näituse Kodu pälvis juba teist korda Viljandi rae tunnuskirja kauni lilleaia eest


Tabel 1. Ettevõtte teenuseüksused üle Eesti seisuga 31.12.2015.

Ühiselamutüüpi kodud

Peremajatüüpi kodud

Kogukonnateenuse kodud

Muud teenuseüksused

1. Erastvere Kodu 2. Imastu Kool-kodu 3. Koluvere Kodu 4. Sillamäe Kodu 5. Sõmera Kodu 6. Tori Kodu 7. Valkla Kodu 8. Võisiku Kodu

1. Karula ja Viljandi Näituse kodu

2. Kehra kodu3. Kodijärve kodu4. Sinimäe kodu5. Tapa kodu6. Tõrva kodu7. Türi kodu8. Uuemõisa kodu9. Vändra kodu10. Vääna-Viti kodu

1. Rakvere Lille Kodu 2. Tallinna Lasnamäe

Kodu3. Tapa Põllu Kodu

(osa Tapa Kodust) 4. Tartu Kaunase/

Mõisavahe tn Kodu 5. Vägeva Kodu

1. Kogula eakatekodu2. Vao keskus

Joonis 1. Ülevaade teenuseüksuste paiknemisest

Sõmera kodu

Sinimäe koduValkla kodu

Vääna-Viti kodu

Meie kodud

Kehra kodu

Tallinna Lasnamäe kodu

Türi koduUuemõisa kodu

Koluvere kodu

Vändra kodu

Tori kodu Karula kodu

Tõrva kodu

Tartu Kaunase kodu

Kodijärve kodu

Erastvere kodu

Viljandi Näituse kodu

Rakvere Lille koduImastu kool-kodu

Vao keskus

Vägeva kodu

Võisiku kodu

Tapa koduTapa Põllu kodu

Siillamäe kodu

Kogula eakatekodu


Meie kliendid Pakume teenuseid psüühilise erivajadusega inimestele, kes oma haa-vatavuse tõttu vajavad toetust ja abi, et igapäevaeluga toime tulla. Toetusvajadus on tingitud teatud psüühiliste protsesside häirumisest (nt mälu, tähelepanu, mõtlemine, tajud). Oleme oma teenuste pakkumises järjest enam püüdnud arvestada eri sihtrühmade eripära (vaimuhaigus, vaimupuue) ja sellest tuleneva spetsiifilise toetusvajadusega. Meie tee-nused sobivad nii kerge puudega inimesele, toetades teda võimalikult iseseisval toimetulekul, kui ka raske ja sügava liitpuudega inimesele, pakkudes abi enese ja oma tervise eest hoolitsemisel, igapäevaelu mõtestamisel ja sisustamisel ning sotsiaalsetes suhetes. Pakume teenust ka täiskasvanutele ja alaealistele, kes vajavad enda ja teiste turvalisuse tagamiseks teatud perioodil suuremat järelevalvet ja tuge (ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel).

Tapa Kodu juurde rajatud tunnetusrada valmis töötajate ja klientide ühise tööna


Meie teenusedPakume lühi- ja pikaajalisi sotsiaalteenuseid psüühilise erivajadusega täiskasvanutele, lastele ja vähesel määral ka eakatele ning varjupaigataotlejatele.

Teenused psüühilise erivajadusega täiskasvanuteleTeenused on mõeldud inimestele, kes vajavad oma igapäevaelu korraldamisel ning ühiskonna- ja tööelus osalemiseks tuge ning juhendamist. Selleks pakume nii toetavaid kui ka ööpäevaringseid erihoolekandeteenuseid ja rehabilitatsiooniteenuseid.

Toetavate erihoolekandeteenuste raames pakume igapäevaelu toe-tamise, töötamise toetamise elamise teenust; ööpäevaringsete teenuste raames kogukonnas elamise teenust, ööpäevaringset hooldusteenust,

Tabel 2. Teenused erivajadusega täiskasvanutele

TEENUS

TEENUSE SISU

TEENUST OSUTAVAD KODUDMaj

utus

Toitl

ustu

s

Igap

äeva

elu

toim

ingu

te

juhe

ndam

ine

Tööt

amise

ja õ

ppim

ise

toet

amin

e

Vaim

se a

reng

u to

etam

ine

Füüs

ilise

aren

gu

toet

amin

e

Õen

dusa

bi

Nõus

tam

ine

Reha

bilit

atsio

onite

enus

Igapäevaelu toetamine✚ ✚ ✚ ✚ ✚

Erastvere, Imastu, Koluvere, Rakvere Lille tn, Sillamäe, Tapa Põllu tn, Tartu Mõisavahe tn, Võisiku, Vägeva

Toetatud töötamine✚ ✚ ✚

Erastvere, Imastu, Koluvere, Lasnamäe, Rakvere Lille tn, Sillamäe, Tapa Põllu, Tartu, Tori, Võisiku, Vägeva, Vääna-Viti

Toetatud elamine✚ ✚ ✚ ✚

Erastvere, Imastu, Karula, Koluvere, Sillamäe, Tartu Mõisavahe tn, Tori, Võisiku, Vägeva, Vääna-Viti

Kogukonnas elamine ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ Lasnamäe, Rakvere Lille tn, Tartu Kaunase tn, Tapa Põllu tn, Vägeva, Vääna-Viti

Ööpäevaringne erihooldus✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚

Erastvere, Imastu, Karula, Kehra, Kodijärve,Koluvere, Sillamäe, Sinimäe, Sõmera, Tapa, Tori, Tõrva, Türi, Uuemõisa, Valkla, Viljandi Näituse, Võisiku, Vändra, Vääna- Viti

Ööpäevaringne erihooldus liitpuudega inimestele ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ Imastu, Karula, Kehra, Sinimäe, Sõmera,

Uuemõisa, Võisiku, Vändra

Ööpäevaringne erihooldus kohtumääruse alusel ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ Imastu, Valkla

Rehabilitatsiooniteenus ✚ Imastu


ööpäevaringset liitpuudega inimese hooldusteenust ja ööpäevaringset kohtumääruse alusel suunatud inimese hooldusteenust. Rehabilitat-siooniteenustest pakume nii rehabilitatsiooniplaanide koostamist kui ka erinevate rehabilitatsioonispetsialistide üksikteenuseid.

Teenused psüühilise erivajadusega lastelePsüühikahäiretega, vaimupuudega ja liitpuudega lastele pakume asen-duskodu- ja lapsehoiuteenust, kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust ning rehabilitatsiooniteenust. Lastele pakume teenu-seid Lääne-Virumaal Tapa vallas Imastu külas asuvas Imastu kool-ko-dus. Teenuste sisust annab ülevaate tabel 3.

Asenduskoduteenust ning kohtumääruse alusel ööpäevaringset teenust on võimalik saada vaid riikliku rahastuse kaudu. Teisi teenuseid osutame nii riikliku kui ka omafinantseerimise kaudu.

Tabel 3. Ülevaade psüühilise erivajadusega lastele ja kohtumääruse alusel alaealistele osutatava teenuse sisust

TEENUS

TEENUSE SISU

TEENUST OSUTAV KODUMaj

utus

Toitl

ustu

s

Igap

äeva

elu

toim

ingu

te

juhe

ndam

ine

Tööt

amise

ja õ

ppim

ise

toet

amin

e

Vaim

se a

reng

u to

etam

ine

Füüs

ilise

aren

gu

toet

amin

e

Nõus

tam

ine

Reha

bilit

atsio

onite

enus

Asenduskodu teenus ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ Imastu

Lapsehoiuteenus ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ Imastu

Ööpäevaringne erihooldus kohtumääruse alusel ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ Imastu

Rehabilitatsiooniteenus ✚ Imastu


Teenused eakateleEakatele inimestele pakume Saaremaal Kogula eakatekodus üldhooldusteenust. Meie kogemused eri-vajadustega inimestega võimaldavad Kogulas teenindada ka neid inimesi, kellel vanusest tulenevalt on tekkinud vaimse tervise häired. Üldhooldusteenuse raames abistame eakat inimest inimväärse elu korral-damisel ja võimalikult hea elukvaliteedi säilitamisel, tagame turvalise elukeskkonna ja vajaliku hooldamise ning meditsiinilise abi (vt tabel 4). Eakate üldhooldus toimub isikliku hooldusplaani alusel, mille koostame igale teenusesaajale koos inimese enda ja tema lähedastega.

Tabel 4. Ülevaade eakatele osutatavate teenuste sisust

TEENUS

TEENUSE SISU

TEENUST OSUTAV KODUMaj

utus

Toitl

ustu

s

Igap

äeva

elu

toim

ingu

te

juhe

ndam

ine

Tööt

amise

ja õ

ppim

ise

toet

amin

e

Vaim

se a

reng

u to

etam

ine

Füüs

ilise

aren

gu

toet

amin

e

Õen

dusa

bi

Nõus

tam

ine

Üldhooldusteenus ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ Kogula

Meie juures tunnevad end koduselt nii nooremad kui eakamad inimesed


Missioon, väärtused ja visioon MissioonTegusam elu kogukonnastähendab, et erivajadusega inimesed on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kellel on teistega võrdsed võimalused aktiivseks ja mitme-külgseks eluks.

Usume, et erivajadustega inimeste kaasatus, nendega arvestamine on lisaks inimese väärikale kohtlemisele vajalik ka ühiskonnale – iga-üks saab panustada heaolu loomisesse, võtta vastutust ning seeläbi vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke riske, mis eraldatuse, mitte-aktiivsuse ning diskrimineerimisega tekivad.

VäärtusedLugupidamineKohtleme iga klienti võrdväärselt. Töötajad suhtuvad klienti lugupidami-sega, suhtlevad temaga kui võrdväärse ühiskonnaliikmega ja tagavad talle põhiõigused ning -vabadused. Me ei salli kliendi vaimsest olukor-rast tingitud kuritarvitusi tema isikuvabaduse ega vara vastu;

JulgustusJulgustame iga klienti olema sotsiaalselt aktiivne ning osalema kogu-konnaelus. Kaasame klienti ja tema lähedasi, et pakutavates teenustes oleks tegevusi, vaheldust ja rõõmu;

LeidlikkusPakume igale kliendile just talle vajalikku teenusepaketti. Arendame teenuseid pidevalt, et veelgi täpsemini vastata kliendi vajadustele ja ootustele. Selle nimel oleme leidlikud, paindlikud, kaasavad ning kohan-dume nii vajaduste kui muutustega ümbritsevas elukeskkonnas;

UsaldusväärsusKlient ja tema lähedased võivad olla kindlad meie toele kliendi lõimi-misel kogukonda; töötaja võib olla kindel arusaadavas töökorralduses ja tööandja panuses tema arengusse; ühiskond võib olla kindel meie panuses kogukonna edendamisse, keskkonna vastutustundlikusse ja säästlikku kasutamisesse.


VisioonKliendid on kogukonnaliikmedPsüühikahäirega inimesed võetakse kogukonnas omaks, nendega arvestatakse, neile luuakse võrdselt võimalusi teiste inimestega. Et olla võrdsete võimalustega tegusad kogukonnaliikmed, vajavad nad oma vaimse tervise olukorra tõttu tuge. Meie ettevõte on olemas, et pakkuda seda tuge. Me ei korralda kliendi elu, vaid juhendame klienti tema elu korraldamisel, rõhutades tahet ja tegusust ning inimese enda panust sõltuvalt tema toimetulekuvõimest.

Teenused on hajutatud kogukondaAktiivset ja mitmekülgset elu edendavaid ööpäevaselt tegutsevaid tee-nusekohti hajutame väikeste üksustena kogukondadesse; osa kliente elab vähemalt aeg-ajalt oma kodus: pakume tuge ja teadmist ka kliendi võrgustikule, et sel oleks kliendiga positiivne suhe. Võimaluse korral ostame teenused kohalikust kogukonnast ja jagame kogukonnaga oma ressursse. Kui klient saab ise mõnd tegevust teha ja see aitab tal olla võrdne kogukonnaliige, korraldame teenuse osutamist koos kliendiga;

Töötajal on arenguvõimalusedTagame töötajate pideva arengu, mis käib kaasas teenuste uuendami-sega. Õpet korraldame koostöös asjakohaste õppeasutuste ja väärt praktikutega, kasutame e-õpet ja praktikavõimalusi teistes riikides. Oleme kompetentsikeskus, hea koostööpartner teadusasutustele, kellega meie töötajad jagavad oma kogemusi;

Organisatsioon on paindliku töökorraldusega ja vastutustundlik• kogu organisatsioon on paindlik – töötajad ei ole asukohtadesse

kinnistatud, vaid töökorraldus on seotud kliendi-teenuse vajadus-tega. Häid eksperte ja asjatundjaid on vähe ning liikuvus tagab asjakohase teenuse õiges kohas;

• tõhus töökorraldus tugineb võimalikult palju kaasaegsetele teh-noloogilistele lahendustele, et hoida kokku ettevõtte (seega ka kliendi) ja keskkonna (seega ka kogukonna) kulusid. Tehnoloogilistel lahendustel põhinevad kliendi arendamise programmid, ekspertide võrgustikud, kus saab kogemusi vahetada ja nõustada kui ka töö-korraldus;

• taaskasutame olemasolevaid ressursse ja töömeetodite valikul väär-tustame keskkonda säästvaid, kestlikke lahendusi.


Strateegilised eesmärgidEttevõte on majanduslikult jätkusuutlikEttevõtte majandustegevus on tõhus – tulud katavad kulud ja tekib kasum, mida taasinvesteerida teenuste pakkumisse.

Klient on tegus kogukonnaliige ja rahulKlient tuleb toime oma psüühikahäirega, oleme koos arendanud tema tahtevalda, sotsiaalseid ja töiseid oskuseid tasemeni, et ta saab kohalikus kogukonnas elamise ning osalemisega võimalikult iseseisvalt hakkama. Madalama toimetulekuga kliendile oleme loonud asjakohase teenuste paketi, et ta saaks võimalikult palju kogukonnale toetudes ja kaasatuna olles elada.

Töökorraldus on kliendikeskneTöö ettevõttes on korraldatud kliendi isikut, tema arengupotentsiaali ja vajadusi arvestades ning laabub hästi.

Pühendunud töötajail on oskused ja vahendidMeie töötajail on erialateadmised, vilumus ja töövahendid kvaliteetse teenuse osutamiseks.


Eesmärk: ettevõte on majanduslikult jätkusuutlik

Meie ülesanne on tagada erihoolekande klientidele kvaliteetsed teenused võimalikult tõhusalt ja kestlikult majandades. Majan-duslik jätkusuutlikkus väljendab eesmärgina pürgimust olla tee-nuseid pakkudes alati tõhus, paindlik ja arenev, et kulutused oleksid optimaalsed ja sealjuures tekiks kasumi näol ressurss, mida uuesti ettevõttesse investeerida.

Majanduslik jätkusuutlikkus peab tekkima tänu heale majan-damisele, juhtimisele ja töökorraldusele, mitte teenuste kvaliteedi arvel.

Peame tagama eelarve mõistliku struktuurilise kasumi pikas perspektiivis, suurte muutuste või arendusprojektide tõttu võib periooditi tekkida nominaalne kahjum.

Teenuste müükMeie teenuseportfelli moodustavad erihoolekandeteenuse, rehabili-tatsiooniteenuse, asenduskoduteenuse, üldhooldusteenuse ja var-jupaigataotlejate majutusteenuse pakkumine. Teenuseportfell püsis sisuliselt sama nagu 2014. aastal (vaata joonis 2). Need muudatused, mis toimusid, olid seotud ettevõtte äriplaanis püstitatud eesmärgiga keskenduda tulevikus peamiselt ööpäevaringsetele erihooldusteenus-tele ja kogukonnas elamise teenustele ning anda toetavad teenused üle teisetele teenusepakkujatele. Lisaks vähendame kohtumäärusega teenuste osakaalu, suunates sealt välja kliendid, kes nimetatud teenust reaalselt ei vaja.

Nende protsesside tulemusena vähenes võrreldes 2014. aastaga igapäevaelu toetamise ja toetatud elamise teenuse osakaal vastavalt 1% ja 2% ning kohtumäärusega teenuste osakaal 1 % võrra (meie äriplaani eesmärke on toetanud ka nõudluse vähenemine). Samas suurenes klientide tööhõive just kogukonnateenusel olevate klientide arvelt nii, et maht suurenes 1% ulatuses.

Lisaks mõjutasid teenuseportfelli muutusi sõjakolded Ukrainas ja Lähis-Idas, mille kaasmõjul varjupaigataotlejate arv aasta jooksul kahe-kordistus ning varjupaigateenuse osakaal tõusis 2% võrra.

Viimase kolme aasta võrdluses on meie ettevõtte erihoolekandetee-nuste kogupaketi turuosa kõigi tegutsevate teenuseosutajate suhtes langenud 8%. Kui 2013. aastal oli kõigi erihooldusteenuste arvestuses meie hallata 44% turumahust, siis 2015. aasta lõpuks oli meie osakaal 36% turumahust. Muutused on eelkõige toimunud igapäevaelu toe-tamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenuse pakkumise osas. Kui toetatud teenuste osakaal on vähenenud meie otsusest


2%

4%5%

4%4%

8%

4% 65%

Ööpäevaringne erihooldus (ÖH)Ööpäevaringne erihooldus kohtumääruse alusel (ÖK)Ööpäevaringne erihooldus liitpuudega isikutele (ÖT)Kogukonnas elamine (KE)Toetatud elamine (TE)Töötamise toetamine (TT)Igapäevaelu toetamine (IT)Asenduskoduteenus (AK)Üldhooldusteenus (ÜH))Varjupaigataotlejad (PAG)

1% 3%

Joonis 2. Ettevõtte teenuste portfelli jagunemine seisuga 31.12.2015.

teenustest loobuda, siis kogukonnas elamise teenuse osakaal vähe-nes seetõttu, et 2015. aasta teisel poolel lõid teised teenuseosutajad juurde 20 uut teenusekohta, meie maht jäi aga samale tasemele (91 teenusekohta). Võrreldes 2013. aastaga vähenes ka meie ettevõtte ööpäevaringse ja liitpuudega isikute ööpäevaringse teenuse turuosa, kuid olenemata sellest oleme jätkuvalt turuliidrid ööpäevaringsete tee-nuste pakkumises.

Toetavate teenuste mahtude suurendamine ja teenusekohtade tekitamine kogukondadesse on olnud riigi viimaste aastate põhisuundi. Selle tulemusena peaks psüühilise erivajadusega inimesel olema või-malus oma elu korraldada harjumuspärastes tingimustes ja vältida sat-tumist kodusest keskkonnast kaugemale suurema toetusvajadusega teenustele. 2014. aastal loodi juurde 427 ning 2015. aastal veel 400 toetatud teenuste kohta.

Meie peamiste, ööpäevaringsete erihooldusteenuste turuosa muutused on tingitud teiste teenusepakkujate poolt uute teenuskoh-tade rajamisega 2013. ja 2014. aastal. Liitpuudega inimestele rajati teenusekohti haiglate ja suurte hooldekodude juurde, see aga ei leid-nud soosingut klientide ning eestkostjate hulgas ning kasvas nõudlus meie Imastu, Karula ja Sõmera kodude teenusekohade järele. Seetõttu rajasime aasta jooksul juurde 8 kohta, mis kohe välja müüdi. Ööpäe-varingsete erihooldusteenuste osutamine mitteliitpuudega isikutele on kahel viimasel aastal olnud stabiilne, sest 2014. aastal otsustas riik ööpäevaringsete erihooldusteenuste kogumahtu mitte suurendada. Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastatav müügimaht püsis aasta läbi samal tasemel 2235 koha juures.


Ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtumääruse alusel (täiskasvanutele) mahtu vähendasime I poolaastal 10 koha võrra 110 kohani ning koondasime teenusepakkumise kokku Valkla Kodusse. Kui täisealistele sellise teenuse pakkumise osas oleme jätkuvalt ainukesed, siis alaealistele kohtumäärusega ööpäevaringse teenuse pakkujate osas lisandus SA Maarjamaa Hariduskolleegiumi kuus teenusekohta psüühikahäiretega lastele (va intellektipuue). Imastu Kool-Kodu jätkab teenuse pakkumist intellektipuudega noortele kuue kohaga. Kahele sihtgrupile eraldi teenuse pakkumise alustamine oli väga vajalik taga-maks noortele asjakohane abi ja toetus.

Erihoolekandeteenuste riiklikud järjekorrad on võrreldes 2014. aastaga vähenenud 20 koha võrra toetatud teenuste osas, ööpäeva-ringsete teenuste osas on järjekorrad kasvanud 10-20 koha võrra. Sotsiaalkindlustusamet viis küll läbi teenusejärjekordade korrastuse, ent see ei ole andnud meile piisvalt infot, millistest sihtgruppidest, kui palju, millistesse kodudesse ja millal kliendid soovivad teenusele tulla.

2015. aastal jooksul tegime teenusekohtadega mitmeid ümberkor-raldusi: lõpetasime teenusosutamise Kodijärve Kodu mõisahoones; hindasime ümber Vääna-Viti Kodu pooled kogukonnas elamise klien-did, kelle tegevusvõime oli vähenenud, ja lõime seal juurde ööpäe-varingseid teenuskohti; alustasime Valkla Kodu ööpäevaringsetele klientidele teiste teenusekohtade leidmist, et kodu saaks keskenduda kohtumäärusega teenuse osutamisele, lõpetasime Erastvere Kodus kohtumäärusega teenuse osutamise ning asusime otsima toetatud ela-mise klientidele uusi teenusekohti teiste teenuseosutajate juures. Veel otsustasime uutes peremajades töötajate käsutuses olevatesse ruumi-desse rajada toad klientidele. Nii suurendasime ühest küljest tegevus-juhendaja osalemist klientide teenindamises, teisest küljest tagasime küla parema finantsilise toimetuleku klientide arvu tõusuga. Ka saime tuua suurtest kodudest kliendid parematesse elamistingimustesse.

Sõltumata toimunud muudatustest oli teenusekohtade täituvus hea ning nii ööpäevaringsete teenuste täituvus aastaringselt 99%. Kohtu-määrusega ööpäevaringse teenuse kõik olemasolevad kohad on olnud täis. Kogukonnas elamise teenusekohtade 111% täituvus võrreldes eelarvega oli tingitud sellest, et eelpoolmainitud Vääna-Viti ümberhin-natud kliendid jäid planeeritust kauemaks kogukonna teenusele, ning et rajasime uue teenuseüksuse Lasnamäele, kus lõime 10 täiendavat kogukonnas elamise teenusekohta.

Tulude ja kulude jagunemineSaadud tuludest moodustavad erihoolekandeteenuse tulud 65%, omaosalusega seotud teenuste (toitlustamine ja majutus) tulud 31% ja muud tulud koos hoolekandeliste teenuste (üldhooldus ja pagulaste varjupaiga teenus) tuludega 4% (vt ka joonis 3). Kulude jagunemist kirjeldab joonis 4.


1%

1%65%

2%

18%

13%

Erihoolekandeteenused (EHK)Üldhooldusteenused (HK)Toitlustusteenused (S)Majutusteenused (M)Varjupaiga (PAG) teenusedMuu majandustegevuse tulu

14%

61%

3%6%

12%ToitlustamiskuludHuvitegevuste ja tervishoiu kuludInventari ja riiete kuludPersonalikuludIKT- ja sidekuludBüroo- ja reklaamikuludKinnisvarahalduse kuludTranspordikuludÜldised juhtimiskulud

1%2%

0%

1%

Joonis 3. Teenuste osakaal tuludest 2015. aastal

Joonis 4. Kulude osakaal kogukulust 2015. aastal


Kinnisvara müük2015. aastal jätkasime põhitegevuseks mittevajaliku kinnisvara võõran-damist. Sarnaselt 2014. aastaga oli tehingute arv väike. Siiski võib tule-musega üldjoontes rahule jääda, sest aasta jooksu õnnestus võõran-dada ka selliseid objekte, mille puhul tehingu tõenäosus oli väga väike. Lisaks tavapärasele kinnisvarale õnnestus muuhulgas võõrandada ka väga spetsiifilise vara – tehnovõrgud. Aasta jooksul võõrandasime järg-mise vara: Erastvere Metsaääre ja Koluvere Lossiaia kinnistu, Võisiku viinavabriku ja Võisiku tee 8 kinnistu, Valkla Pargi tänava üldkasutatava tee, Karula veevärgi ja Koluvere elektrivõrgud.

Karula veevärgi ja Koluvere elektrivõrgud võõrandasime tasuta, kuid tehingud on olulised, sest nii õnnestus vabaneda lisaks võrkude omamisega kaasnevatele hooldus- ja remondikuludele ka võrku kasu-tanud klientidest, sealhulgas võlglastest.

2016. aastal jätkame nii kinnisvara müüki kui ka ettevõttele kuulu-vate tehnovõrkude ja -rajatiste võõrandamist, et vähendada põhitege-vusega mitteseotud jooksvaid kulusid teede korrashoiule ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide käitamisele.

Olemasoleva kinnisvara efektiivsem kasutamineVara tootlikkus on ja jääb meie prioriteediks. Eesmärgi täitmisel kes-kendume kahele peamisele suunale: kinnisvara efektiivne kasutus ning energiatarbimise vähendamine ja kommunaalkulude kokkuhoid.

2015. aastal oli tähelepanu suunatud kolmele suuremale projek-tile: Vägeva Kodu tegevusruumid, Erastvere Kodu kortermaja kahe korteri remont ning klienditubade rajamine tegevusjuhendajate tööruu-midesse.

Vägeva Kodu seni ebaefektiivselt kasutatud keldriruumidesse rajasime täiendavad tegevusruumid kodu klientidele. Seeläbi para-nesid töötingimused seepide ja küünalde valmistamiseks ning õmb-lustöödeks. Erastvere Kodu kahte tühjana seisnud korterisse tegime eluruumid toetatud elamise klientidele. Nii avanes võimalus sulgeda klientide eelmine eluase, kus teenuse osutamise jätkamine oleks üks suuri investeeringuid.

Ümberkorraldused puudutasid ka Vääna-Viti, Uuemõisa, Türi, Kodijärve ja Karula kodude uusi peremajasid, kus võtsime seni tege-vusjuhendajatele mõeldud ruumid kasutusele klienditubadena. Selle tulemusel saime juurde 20 privaatset kliendikohta.

Kommunaalkulude kokkuhoidmiseks rekonstrueerisime Karula Kodu katused, soojustasime Vääna-Viti Kodu mõisa pööningu ning rekonstrueerisime Kogula Eakatekodu pumpla, misläbi paranes joogi-vee kvaliteet ning vähenesid nii pumplahoone küttekulud kui ka pumpla seadmete käituskulud.


Ühe suure projektina vähendasime vee tarbimist. Me ei piiranud selle käigus mitte klientide tarbimisharjumusi, vaid veetarbimist. Vee kokkuhoiu saavutasime segistitele paigaldatud spetsiaalsete otsikute abil, mis segavad vett õhuga ning nii väheneb ajaühikus segistist väl-juva voolu hulk. Vee kokkuhoiu projekt, mis lisaks veetarbimise vähen-damisele aitab kokku hoida ka vee soojendamisele kuluvat energiat, puudutab kõiki meie kodusid.

Vägeva Kodu keldrist said uued tegevusruumid...

... kus nüüd valmimvad kaunid küünlad ja hästi lõhnavad seebid


Eesmärk: klient on tegus kogukonnaliige ja rahul

Ööpäevaringne erihooldekodu ei ole tavapärane osa inimese eluteel. See on äärmuslik ja ühiskonnale tervikuna väga kallis lahendus hetkeks, kui psüühikahäirega inimesel ei ole enam teisi võimalusi hakkama saada. Samuti on väga äärmuslik lahendus, kus erihooldekodu pakub ise kõik lahendused (töö, õppe, sot-siaalsed tegevused), lõigates kliendid ära tavapärasest kogu-konna toimimisest ühelt poolt ja teisalt võttes kogukonnalt vastu-tuse ning oskuse elada kõrvuti ja toetada erivajadusega inimesi.

Meie usume avatud ühiskonda ja sellesse, et meie kliendid on pärit peredest ja kogukondadest, kellega nad peavad oma elu jagama. Psüühikahäirega inimene peaks saama oma eriva-jadusele abi võimalikult elukoha lähedalt ja võimalikult varakult, et sekkumisega saaks hoida ära hilisemad raskemad tagajärjed. See eeldab, et kogukondades on olemas erinevad võimalused psüühikahäirega inimese toetamiseks ja võimalus tavakeskkon-nas elada. Meie ülesanne on julgustada ja suunata oma klienti kogukonda ning samaaegselt tõsta kogukonnas psüühikahäi-rega inimeste väärtustamist, sealhulgas neile elu- ja tegevusvõi-maluste pakkumist.

Meil teenusel olev erivajadusega inimene on meie klient, kellel on õigus rääkida kaasa ja otsustada temale pakutava teenuse üle. Kliendi kaasatus tõstab tema rahulolu pakutud teenustega. Kliendilt saadud tagasiside rahulolust on oluline sisend teenuste kvaliteedi tõstmisesse ja teenuste disainimisse.

Kliendikeskne teenusepakkumineKlienditöö aluseks on inimese toetamine isiklikul ja sotsiaalsel taastumi-sel (taas kogukonda kaasamisel) ning oma elukvaliteedi parandamisel või säilitamisel. Olulisel kohal on inimese soovid ja vajadused seoses oma elukvaliteediga (sh elamise, õppimise, töötamise ja vaba ajaga), tervisest tulenevate piirangutega ning keskkonnaga. Selleks, et pak-kuda vajalikku toetust, uurime, kes ja mis on inimesele oluline, millised on tema eelistused nii füüsilise kui ka sotsiaalse keskkonna suhtes. Aitame inimesel teadvustada oma tugevaid külgi ja võimalusi, leida taas oma mina, püstitada eesmärke ja liikuda nende poole.

Kõigi klientidega koostame koostöös tugiisiku ja klienditöömees-konnaga, sh kliendile oluliste isikute ehk lähedaste või eestkostjaga, tegevus- või toetusplaani. Tegevusplaan koostatakse koos kliendiga, kes on valmis ja võimeline koos meeskonnaga eesmärke seadma. Tegevusplaanis lepitakse kokku, millised on kliendi tegevused eesmär-

Erastvere Kodu elanikud käisid laadal oma kodu tooteid müümas

Kui lauamängust saab põrandamäng, annab see lisaks ajule tegevust ka kehale. “Reis ümber maailma” Erastvere moodi.


gini jõudmiseks ning millised on teiste, näiteks tugiisiku või pereliikme tegevused, mis toetavad klienti eesmärkide saavutamisel.

Toetusplaan koostatakse klientidele, kes ei ole valmis või suutelised koos meeskonnaga endale eesmärke seadma. Klienditöömeeskond juhindub küsimusest, mis on inimesele sel eluperioodil kõige olulisem, mida ta vajab, et oma elukvaliteeti paranda või säilitada. Toetamine toimub eelkõige toetava keskkonna kaudu. Märksõnadeks on kohalolu, baasturvalisus, isiklik tähelepanu, kliendis oma rõõmude ja muredega inimese nägemine ning tema toetamine selles, mis on talle oluline.

Teenuse kvaliteedi arendamine2015. aasta oli teenuste kvaliteedijuhtimise seisukohalt oluline aasta. Kvaliteedimärk EQUASS (European Quality in Social Services) omistati esmakordselt kolmele uuele kodule. Meie ettevõttel on nüüd kuus EQUASSi kvaliteedimärgiga kodu: Imastu Kool-Kodu (saanud märgi kahel korral, 2011. ja 2013. aastal), Tartu Kaunase Kodu (saanud samuti märgi kahel korral, 2013. ja 2015. aastal) ja Rakvere Lille Kodu (2013). 2015. aasta suvest on selles väärikas rivis ka Tõrva, Vääna-Viti ja Uuemõisa kodud.

EQUASS (European Quality in Social Services) on Euroopa sotsiaal-teenuste rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedijuhtimise süsteem, mis põhineb teenuse osade kvaliteedi hindamisel ja parendamisel. Süs-teem käsitleb kogu protsessi eelkõige sotsiaalteenuseid tarbiva isiku ja talle teenuste osutaja vaatenurgast: luubi all on juhtimine, personalitöö, eetika, õigused, koostöö, osalemine, isikukesksus, laiahaardelisus, tulemustele orienteeritus ja kestev areng. Kvaliteedijuhtimissüstee-mide rakendamise tulemusena oodatakse teenuse osutajatelt kvali-teedi täiustumist ning kvaliteediteadlikkuse ja -pädevuse suurenemist.

Vääna-Viti, Tõrva ja Uuemõisa kodus alustasime EQUASSi kvalitee-disüsteemi rakendamist 2014. aastal. Teguderohke taotlemisprotsess on tänaseks möödas, küll aga ei ole lõppenud töö kvaliteedisüsteemi rakendamisega, mis on saanud nende kodude igapäevatöö osaks.

Tänu EQUASSi kvaliteedimärgi korduvale taotlemiskogemusele oleme kõik oma tööprotsessid kujundanud vastavaks kvaliteedisüs-teemile. Nendesse teemadesse süvenemine annab olulise kogemuse tulevikus suurte kodude reorganiseerimise ajal uute kodude tööpõhi-mõtete väljakujundamisel.

Sarnaselt kahele varasemale aastale on 2015. aasta üheks olulise-maks teenusearenduse projektiks olnud ööpäevaringne erihooldustee-nuse kohtumääruse alusel sisuline arendamine. Nagu kahel varasemal aastal, nii ka 2015. aastal tegelesime aktiivselt ööpäevaringse kohtu-määrusega teenuse sisulise arendamisega. Arendasime edasi eelmisel aastal alustatud praktikat, et kliendid on paigutatud osakondadesse ja peredesse diagnoosipõhiselt, arvestades ühtlasi nende käitumus-likku sobivust. Seadsime eesmärgiks koostada igale perele ja kliendile

Imastu Kool-Kodu elanikud kogukonnaüritusel “Lemmikloomapäev”

Imastu Kool-Kodu käivitas projekti “Kuidas kliendist kasvab kodanik”, kus grupiliikmed üksteist toetasid


individuaalselt sobivad tegevusplaanid. Suurt tähelepanu pöörasime kohtumäärusega klientide riskikäitumise hindamisele, ennetamaks klientide probleemset käitumist.

Teine suurem teenusearendamise projekt on olnud CARe-meetodi kasutuselevõtt klienditöös. Võrreldes varasema lähenemisega on selle meetodi kasutuselevõtt lihtsustanud klienditöötajate arusaama teenuse peamisest eesmärgist – kliendi taastumisest ja naasmisest tavapä-rase elukorralduse juurde. Meetodi peamisest ideoloogiast lähtudes kirjeldasime loogilisemalt klientide hindamist (kliendiprofiil) ja ka uued tegevusplaanid, mille abil eesmärgid kirja saada ja tegevuste edukust hinnata.

Oluline muudatus toimus meie ettevõttes ravimikäitlemise osas. Alates 2015. aastast on meil kasutusel koos Ravimiametiga spet-siaalselt selleks väljatöötatud kord. Lisaks oleme uudse süsteemina kasutusele võtnud õdede ja tegevusjuhendajate omavaheliseks suht-lemiseks loodud õenduskalendrid, milles mõlemad pooled annavad informatsiooni klientide tervise osas.

Mis on Care- meetod?Kõikehõlmav rehabilitat-sioonikäsitlus ehk CARe koosneb teooriatest, põhivisioonist, praktili-sest meetodist ja abi-vahenditest. Metoodika põhialuseks on inimeste toetamine nende poolt soovitud elukvaliteedi saavutamisel. Taastu-mise all mõistame ainu-laadset isiklikku prot-sessi, milles inimene saavutab uuesti enese-kindluse, õpib paremini toime tulema oma haa-vatavusega ja hakkab taas täitma sotsiaal-seid rolle. Kuigi taastu-misprotsess on isiklik, on selleks siiski vaja teisi inimesi. Väljavõte D. Hollanderi ja J.-P. Wilkeni raamatust „Kui-das klientidest saavad kodanikud. Taastumise ja kaasatuse toetamine CARe metoodika abil.“

Valkla Kodu osakonna B 1-2 puhkeruum. Foto: Sander Ilvest, Postimees


Rajasime uue kodu – Lasnamäe KoduÜhe märgilise verstapostina meie ettevõtte teenuste deinstitutsiona-liseerimise protsessis saame välja tuua uut tüüpi kogukonnateenuse üksuse avamise 2015. aasta lõpul. Tegemist on kümnekohalise tee-nuseüksusega, mis asub kokku kolmes eraldiseisvas korteris Tallin-nas Lasnamäe linnaosas. Klientide elu korraldamisel arvestatakse iga elaniku soovide, vajaduste ja võimetega ning vastavalt sellele on üles ehitatud ka nende igapäevaelu. Meie eesmärk on klientidele pakkuda tavapärast elukeskkonda nii, et nende elu korraldavad süsteemid (töö-tajad, töökorraldus) oleks vaid toeks kliendi enda otsuste ja valikute tegemisel.

Kliendid arvavad oma uuest kodust nii:

Heiki LustiMulle meeldib Lasna-mäel rohkem kui eelmi-ses kodus. Siin on roh-kem vabadust ja mulle meeldib, et mul on oma ruum. Mulle meeldib vanalinnas ja Pirital jalu-tada. Linnas liiklemine ja inimeste rohkus tekitab vahepeal probleeme, aga muidu olen rahul.

Julia HjaninaLasnamäel meeldib mulle, et saan omaette olla. Eelmises kohas polnud nii rahulik, aga siin on mul oma tuba. Vahel võin mõtteid ja rahu koguda, minnes jalutama. Tegelikult meeldibki mulle väljas rohkem olla kui toas!

Kristel LiivalehtMulle meeldib Lasnamäel. Meil on väga toredad töötajad, mulle meeldib kui töötajad õpetavad mind huvitavaid asju tegema, näiteks pirukate tegemist või mõnda muud rooga. Mulle meeldib jalutamas käia ja uusi kohti, nagu muuseumeid, külastada. Oksanaga käin ka kirikus! Armastan käsitööd õppida!

Vahel ka tülitseme omava-hel, see mulle ei meeldi, aga siis on hea, et saab töötajatele muret kurta.

Hea on see, et saab tööl käia – ega raha niisama tule! Kõige suurem probleem siin, Lasnamäel, on kui joodikud ja narkomaanid väljas tüütavad. Nemad mulle ei meeldi!

Ando ja Oksana Uues kodus teed keetmas. Foto: ajakiri Vaimupuu

Nii valmisid Lasnamäel asjade hoidmiseks vahvad teksadest taskud


Kvaliteetne elukeskkondTeenusekohtade reorganiseerimine Euroopa Regionaalfondi projekti raames2015. aastal alustasime Euroopa Regionaalfondi-projekti ettevalmis-tamisega. Uute teenusekohtade rajamiseks soetasime aasta jooksul kokku neli objekt: kolm korterit Tallinnasse Lasnamäele ja ühe hoone Kundasse. ERF-i väliselt ostsime oma vahenditest äripinna Tapal.

Tallinna Lasnamäe Kodu tarbeks ostsime Lasnamäele kolm kor-terit: kaks neljatoalist ja ühe viietoalise. Korterid paiknevad erinevates hoonetes, jäädes üksteisest kuni 1,5 km kaugusele. Novembri alguses avati Lasnamäe Kodu ja see sai koduks kümnele kogukonnas elamise kliendile. Lisaks ostsime ERF-i abikõlblikkuse kriteeriume silmas pida-des maja Kundasse, kuhu on kavas rajada 20 kogukonnas elamise teenusekohta. Kunda Kodu avamine on planeeritud 2016. aasta kol-mandasse kvartalisse.

Alates 2013. aastast üürisime Tapa kesklinnas 100 m2 suurust äripinda, mida kasutati Tapa Kodu tegevuskeskusena. Novembris 2015 sõlmisime ostu-müügilepingu, mille tulemusena omandasime samas hoones 209 m2 suuruse äripinna, kuhu kolime ümber kõik Tapa Kodu tegevuskeskuse funktsioonid. Et uus ruum on kaks korda suurem kui senine tegevuspind, siis on loodud eeldused ka täiendavate tegevuste või teenuste juurutamiseks.

Olemasolevate teenusekohtade parendamineSuurima kvaliteedihüppe füüsilise keskkonna osas tegid meie kodud aastatel 2012-2014. Ka 2015. aastal panustasime elukeskkonna parendamisse, kuid muudatuste maht oli võrreldes varasema perioo-diga tagasihoidlikum.

Laias laastus jagunesid tehtud parendused kaheks: kliendile käega katsutavad ja silmaga vaadeldavad ning klientidele kaudset mõju avaldavad muudatused. Uusi, ajakohase keskkonnaga kogu-konnas elamise teenusekohti lõime aasta jooksul kümme, lisaks tegime juba olemasolevate peremajade kaasaegsesse keskkonda juurde 20 ööpäevaringse teenuse jaoks vajalikku kliendikohta.

Klientidele otsest mõju avaldavatest tegevustest olid märkimis-väärsemateks projektideks: Kehra Kodu haljastus, mida tehti koos klientidega, Sõmera Kodu tee ja Valkla Kodu sissesõidu asfalteerimine; põrandate rekonstrueerimised Vääna-Viti Kodu mõisahoone esimesel korrusel, Kogula Eakatekodus, Koluvere Kodu 1. ja 2. ühiselamus ning Võisiku kodu 1D osakonnas; Võisiku Kodu kaldtee põrandakatte vahetus; Valkla Kodu C-korpuse jahutussüsteem ning tegevusruumide rajamine Vägeva ja Koluvere kodudesse.

Lisaks tegime veel väiksemamahulisemaid tegevusi, mis paranda-sid kas klientide elamis- või töötajate töötingimusi. Kokku paranesid liikumis- ja tegutsemisvõimalused enam kui 560 kliendil.

Mis on ERF projekt?Projekti aluseks on Euroopa Regionaala-rengufondi (ERF) toel rahastatav meede “Eri-hoolekandeasutuste reorganiseerimine”. Riigi eesmärgiks on reorgani-seerida vähemalt 1200 erihoolekande teenuse-kohta. Meil on kavas sul-geda 7 suurt haigla-tüüpi hooldekodu ning rajada nende asemel väikse-mad, kaasaegsemad ja kodusemad teenuseük-sused. Ühed teenuseük-sused on maksimaalselt 30-kohalised, kus eri-vajadustega inimesed elavad kuni kümneliik-melistes peredes. Sel-liseid kodusid rajame linnadesse ja vallakes-kustesse, kus klienti-dele on kättesaadavad kõik vajalikud teenused ja võimalused tegusaks eluks, sealhulgas tööta-miseks.

Lasnamäe Kodu pärast remonti


Kehra Kodu sai Anija valla heakorrakonkursil Kaunis Kodu 2015 ühiskondlike, äri- ja tootmisobjektide kategoorias I koha

Esimesel kliendikonverentsil arutasime kliendiesinduste töö korraldamise üle

Konverentsist võttis osa üle 60 inimese

Klientide kaasamineMeie ettevõtte üks väärtusi on julgustus. See tähendab, et julgustame klienti olema sotsiaalselt aktiivne, rääkima kaasa temale pakutava tee-nuse osutamisel ning olema osaline kogukonnaelus. Selleks oleme kõikides kodudes ellu kutsunud regulaarselt koos käivad ja töötajatega pidevat koostööd tegevad kliendiesindused.

26. märtsil korraldasime ettevõtte esimese kliendikonverentsi „Kliendiesindus – oluline pusletükk“. Esimese konverentsi kutsusime kokku eesmärgiga jagada kogemusi ja arutleda kliendiesinduste töö korraldamise üle meie kodudes. Laiem eesmärk oli toetada ja julgus-tada kliente olema aktiivsed, ütlema välja oma arvamust ja küsima aktiivselt küsimusi. Konverentsil osalesid kliendiesinduste liikmed kõi-kidest kodudest. Konverentsi võõrustas Tallinna Tehnikaülikooli inno-vatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory.

Kliendiesinduse töövormid meie kodudes on erinevad, nii nagu on erinevad ka kodud: suured ja väikesed, osakondade või peremajadega. Konverentsi arutelud käsitlesid kliendiesinduste hea tava loomist, et kõik head praktikad ühise nimetaja alla koondada. Konverentsist võtsid osa meie 21 kodu elanikud, tegevusjuhendajad, vanemtegevusjuhendajad ning juhid, samuti ettevõtte keskkontori töötajad. Ühtekokku oli üle 60 osaleja.

Suur osa kodusid on mõistnud, et parima teenuse kujundamiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks on oluline küsida eelkõige tee-nuse tarbijalt, mida nad soovivad ja kuidas ennast teenuse saajana näevad. 2015. a. hilissügisel viisime läbi klientide rahulolu küsitluse Küsitluse aluseks oli ankeet, mida täideti poolstruktureeritud intervjuu vormis. Kliendid said anda vastuseid kolmepallisel skaalal ning lisada iga küsimuse juurde omapoolseid ettepanekuid ja kommentaare. Val-davalt olid kõik valimisse sattunud kliendid rõõmsalt üllatunud, et nende arvamust küsima tuldi ning vastasid küsimustele meelsasti (vastajaid oli kokku 86). Küsitluse teemad puudutasid klientide igapäevast elukor-raldust, toitlustamist ja majutamist. Lisaks uurisime rahulolu tegevuste planeerimise ja nende olemasoluga kodudes ning klientide tunnustami-sega. Samuti soovisime teada, millise hinnangu annavad kliendid info liikumisele, endi kaasamisele ning töötajatele. Foto - Eluga võib rahul olla, kui kõht on täis, kodu korras ja leidub alati meelepärast tegevust. Aiatööd Sinimäe Kodus.

Küsitluse põhjal on kliendid enim rahul teenuseosutamise keskkon-naga (vaata joonis 5). Kodude üldruumide, oma toa ja koristusvahen-ditega on rahul üle 90% küsitlusele vastanud klientidest. Toitlustamise korralduse, toidu piisavuse ja selle maitsele andsid rahuloleva hinnangu rohkem kui 75% vastanutest.

Teine oluline kliendirahulolu tagamise komponent on professio-naalne ja hooliv personal. Töötajatega on rahul enam kui kolmveerand (77%) vastanutest.

https://www.dropbox.com/s/cp88qbu01ff3jvq/WP_20150930_10_36_38_Pro.jpg?dl=0


Meie ettevõtte moto on “Tegusama elu kodud”. See tähendab, et klientidel on võimalus teha võimetekohast tööd ja sisustada aktiivselt vaba aega. Töötamise võimaluste ja juhendamisega on rahul 64% vastanutest, vaba aja tegevuste ja juhendamisega 73% vastanutest. Klientide tunnustamisega on rahul 78% vastanutest.

Hinnang klientide kaasamisele

Hinnag tunnustamisele

Hinnang vaba aja tegevustele

Hinnag töötegevustele

Hinnang igapäevasele elukorraldusele

Hinnang töötajatele

Hinnang info kättesaadavusele

Hinnang kodule ja elanikele

Hinnang toitlustusteenusele

Hinnang majutusteenusele

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90

olen rahul

Joonis 5. Rahulolevate klientide osakaal valdkondade lõikes (%).

Järjepidev liikumine on tervise pant. Eriti kui seda teha värskes õhtus


Tööhõive ja aktiveerivad tegevused2015. aasta oli meie ettevõtte klientide tööhõive edukam kui kunagi varem. Võrreldes eelmise aastaga on kõikidel teenustel olevate klientide tööhõive suurenenud, avatud tööturul on juurde tulnud mitmeid uusi tööandjaid ja ka SA Hea Hoog (SAHH) on suutnud klientidele pakkuda senisest rohkem, mitmekesisemat ja tasuvamat tööd ehk leida uusi koostööpartnereid ja tellijaid.

2015. aastal oli üle ettevõtte tööga hõivatud 538 inimest ehk 30,5% kõikidest tööealistest klientidest, mida on 4% enam kui 2014. aas-tal. Võrreldes eelnevate aastatega on tööhõive protsent suurenenud kogukonnas elamise teenusel 6% ja ööpäevaringsel teenustel 4% (vt ka joonis 6). Ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel kohtumääruse alusel olevate klientide tööhõive langes kahjuks 20,5%-lt 17,5%-ni. Üheks languse põhjuseks on see, et teenust saama suunatud inime-sed ei ole suutelised tööd tegema. Töötamise toetamise teenusel on tööhõive vähenenud 5% võrra. See on seotud muudatustega klientide elukorralduses ehk paljud toetavate teenuste kliendid lahkusid või on lahkumas, on seetõttu ärevamad, valmistuvad elumuutuseks ning töö-tamise tähtsus on jäänud tagaplaanile. Eriti head meelt teeb aga see, et uutes kodudes on ööpäevaringse teenuse klientide tööga hõivatus kasvanud võrreldes eelmise aastaga 16%-lt 21%-le. Suurtes kodudes oli vastav muutus 20%-lt 22%-le.

SAHHil jätkusid koostöölepingud vanade koostööpartneritega (OÜ Monier, OÜ SoftReflektor, AS Cista, MTÜ Vigastatud Veteranide Ühing, AS Linnamäe Lihatööstus) ning sõlmiti ka mitmeid koostöö-

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

TT KE ÖH ÖK2013 2014 2015

64

35

916,1

20

7

20,5 17,5

48,354,4

78,673,2

Joonis 6. Tööga hõivatud klientide osakaal teenuseti (%)TT - Töötamise toetamine KE - Kogukonnas elamine ÖH - Ööpäevaringne erihoolekandeteenusÖK - Ööpäevaringne erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel


lepinguid uute tööandjatega (näiteks OÜ Gobind-Osta Group ehk Expressions, Türi Haldus). 2015. aastal sõlmis SAHH kokku 1009 töövõtulepingut, neist 518 tööealise ja 58 vanaduspensioniealise ini-mesega, kellest osa töötasid mitme tööandja juures nii SAHHi kaudu kui ka avatud tööturul. Ainult avatud tööturul töötas kokku 121 tööealist ja 3 vanaduspensioniealist klienti.

2014. aastal avatud e-pood on asunud täitma reklaami ja uute telli-muste portaali eesmärki, kus samas toimub ka käsitööesemete müük.

Möödunud aastat iseloomustab jätkuvalt pikalt ja põhjalikult kavan-datud töövõimereformi arengutes kaasa rääkimine. Selleks oleme osa-lenud nii Töötukassa kui Sotsiaalkindlustusameti erinevatel kohtumistel, rääkinud kaasa erivajadustega inimeste soovidest ja vajadustest töö-tamisega seoses, toonud välja reformi kitsaskohti ning teinud ette-panekuid teenuste kujundamiseks, töövõime hindamise metoodika täiendamiseks ning korralduslikes küsimustes. Eesti üldiste suunda-dega kooskõlas on välja töötatud plaan, kuidas meie kliendid jõuaksid paremini tööturule nii kaitstud töö vormis kui ka konkureerima avatud tööturule. Selleks on SAHH võtnud enda kohuseks klientidele seni-sest tasuvama ja mahukama töö leidmiseks ning erinevate tööhõive teenuste korraldamiseks.

2015. aastal valmistasime ette kolm kaitstud töö teenuse han-get, mille tulemusel hakkame pakkuma teenusena pikaajalist kaitstud tööd Sotsiaalkindlustusametile üheksas maakonnas üle Eesti. Hamet metoodika kahel hankel osalemise tulemusena on meil ettevõttes kuus komplekti metoodika materjale, mida kasutame aktiivselt klientide käe-lise töövõimekuse hindamiseks. Koolitustesse ja hindamistesse on kaasatud kokku 13 üksust: Võisiku, Uuemõisa, Türi, Rakvere Lille, Karula, Sillamäe, Sinimäe, Imastu, Tapa Loode ja Põllu tn kodud, Tõrva, Tartu Kaunase ja Erastvere kodud.

Kõikide meie kodude juures tegutsevad töö- ja tegevuskeskused või töötoad, kus tublid tegevusjuhendajad ja tegevusjuhendaja-meistrid

Imastu Kool-Kodu tikitud kaardid Koluvere Kodu käsitöö

Voodipesu õmblemine Sillamäe Kodus


Sinilillevabrik Sõmera Kodus

Filmivõtted „Kehrwiederi“ kohvikus

juhendavad klientide tööd, laiendatakse kogenumate klientide töö-mahtu ja valmistatavate toodete valikut. Merimetsa kontori esimesel korrusel on hästi käivitunud keraamika õppeklass, kus toimuvad regu-laarselt üks kord kvartalis koolitused ning juhendaja valmistab kodude jaoks vorme, disainib ja katsetab uusi tooteid.

Lisaks eelpool nimetatud keraamikakoolitusele täiendasid tege-vusjuhendajad oma teadmisi ka viltimise, lapitehnikas õmblemise ja rohelise rehabilitatsiooni valdkonnas. Toimusid kogemuskohtumised, kus jagati omavahel parimaid praktikaid ja võtteid, kuidas oma tööd mitmekesisemaks ja klientidele jõukohasemaks teha. Samas arutleti ka, millised peavad olema need tooted, mis müüvad.

SAHHi juhtimisel õmblesid meie 11 kodu kliendid kõigi kodude poolt telli-tud voodipesu. Sama palju kodusid oli kaasatud kevadel suure kampaaniaga lõppenud Sinilille projekti, kus MTÜ Vigastatud Veteranide Ühing tellis meie käest 75 000 sinilille.

Aasta jooksul on jõudsalt edasi arenenud Tallinnasse rajatava kohviku idee. Toimusid mitmed kohtumised koostööpartneritega (Astangu Kutsere-habilitatisooni Keskus, Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Tallinna Ülikool), otsi-sime sobivaid ruume ning panime paika esialgne rahastusskeemi. Esmaseks rahastusallikaks saab olema crowd-funding kampaaniast kogutud raha. Selle tarbeks filmiti koostöös Tallinna Ülikooli, kohvik „Kehrwieder“, Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi ja Vääna-Viti Kodu klientidega filmilõik, mille abil toimub rahakogu-mine rahvusvahelises portaalis. Kam-paaniaga plaanime algust teha 2016. aastal.

Meie klientide aktiivsus ja tööelus osalemine on jätkuvalt väga oluline teema ja puudutab kõiki kodusid. Järjest enam jagavad meie mõtteviisi kliendid ja tööandjad ning kogukond.


Vääna-Viti Kodu elanikud treenivad rõõmuga õuetrenažööridel

Võistlus “Pall korvi! Osalevad kõik!” Vääna-Viti Kodus

Tahame ja suudame! Kergejõustikuvõistlustel Vägeval võtsid mõõtu 145 sportlast

Tervislik eluviisSarnaselt varasematele aastatele pöörasime ka 2015. aastal tähelepanu klientide liikumisaktiivsusele ja tervislikele eluviisidele. Kõikide klientide päevaplaanidesse lisasime kas tunni liikumist või raske liikumispuudega klientidele spetsiaalseid võimlemisi ja värskes õhus viibimist. Suure populaarsuse on saavutanud kepikõnd, millega tegelevad kõik meie kodud. Ka peremajadega küladesse paigaldatud õuetrenažöörid on klientide liikumisaktiivsust tunduvalt tõstnud.

Kui uutes peremajades kasutatakse klientide liikumise aktiviseeri-miseks rohkem kohalikes kogukondades olevaid võimalusi (bassein, spordisaalid), siis suurtes kodudes (Võisiku, Erastvere, Imastu, Kolu-vere, Valkla, Tori) on aktiivses kasutuses oma saalid. Erinevaid tegevusi viime läbi nii eakamatele klientidele (toolivõimlemine) kui ka noorema-tele (pallimängud, saalihoki). Hommikuvõimlemist praktiseerivad 90% kodudest.

26. veebruaril korraldasime klientidele seekord juba kolmandat korda Jõulumäel talimängud, kus seekord pidime lume puudumise tõttu harrastama suusatamise asemel muid liikumismänge. Talispordi-päeval osales 14 kodu kokku ligi 200 osalejaga. Üldarvestuses osutus võitjaks Sõmera Kodu meeskond.

Esmakordselt proovisime ühildada kabeturniiri, rammumehe- ja kergejõustikuvõistlusi Vägeva kodus. Tulemust võib lugeda kordaläi-nuks, osalemas oli 15 kodu ja külalised Käokeskusest, kokku 145 sportlase ja 43 juhendajaga. Võistlesime neljal rammumehe- ja viiel kergejõustikualal. Väga tublid olid Vägeva kodu töötajad, kes kandsid peamist korraldamise raskust. Kabekunniks 2015 kuulutati Jaan Siitan Sõmera Kodust.

Jalgpalliturniir jõudis peale kahte aastat tagasi Sillamäele, kust see ka alguse on saanud. Kodu juht Monika Feofanova koos oma tiimiga viis läbi meeldejääva võistluse, kus värvi lisasid lisaks meie kaheksale kodule ja keskkontori vutivõistkonnale ka külalismees-konnad Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusest, Narva Päeva-keskusest ja Vao Keskusest. Kokku osales võistlustel turniiril 80 jalgpallurit. Vao Keskuse elanike võistkond pakkus oma oskustega mängulusti paljudele vastastele ning võttis ootuspäraselt üldvõidu. Klientide tervislike eluviiside edendamise üheks oluliseks teemaks on olnud aktiivne ja järjepidev suitsetamisvastane tegevus. Selle teemaga hakkasime tõsisemalt tegelema juba 2012. aasta lõpul, mil aktiivse-mad kodud (Võisiku, Tapa, Tõrva, Tori, Erastvere) lõid tubakavastase juhtgrupi ja koostasid temaatilise tegevuskava. Veel viime läbi loovkon-kurssi „Tubakavaba elu“, kus kodud mõtlevad välja abivahendeid, mille abil selgitada suitsetamise kahjulikkust nii tervisele kui ka rahakotile.

Sel aastal osales konkursil viis kodu. Parimaks osutus Sinimäe Kodu projekt „Sinimäe Kodu võitlus suitsetamisega“. Kui alustuseks selgitasid töötajad klientidele suitsetamise kahjulikkust, siis projekt kul-


Jalgpalliturniir pakkus rõõmu nii osalejatele... ... kui kaasaelajatele

Tori Kodu meeskond Jõulumäel

mineerus alternatiivse pakkumisega: jätad suitsu ära, saad selle asemel jäätise! Üheskoos leiti, et kõige parem aeg suitsetamisest loobumiseks on päeval kell kolm, sest siis on kliendid tavaliselt hõivatud erinevate huviringidega. Kokku osales projektis 10 klienti. Ligi kuu aega kestnud aktsiooni jooksul jäi klientidel suitsetamata 4303 sigaretti, mis võrdub 21 ja poole bloki sigarettidega ja säästis 612 eurot klientide raha. Lisaks loobus üks klient tänu projektile suitsetamisest täielikult.

Kodud on viimasel kolmel aastal seadnud eesmärke nii suitsetami-sest loobujate arvu kui ka suitsukoguste vähendamise osas. Suitsude kogused on vähenenud keskmiselt 10 sigaretilt 3-4 sigaretile päevas. Suitsetajate keskmine hulk kodudes on 2015. aastal hinnanguliselt 30% (ööpäevaringsel teenusel 50%).


Külalisesineja Kristel Aaslaid tõi külakostiks ilusat muusikat

Talendijahi 2015 võitjad Koluvere Trikitajad

Mitmekülgsed huvitegevusvõimalusedTalendijahtNagu varasematelgi aastatel, alustasime uue aasta saabumisega kohe ettevalmistusi Talendijahi konkursiks. Kõigepealt toimusid kodu-sisesed voorud, seejärel veerandfinaal ning protsess lõppes 30. mail suurejoonelise finaalkontserdiga Vääna-Vitis. 5 kuud kestnud projekt oli töörohke, kuid läks väga hästi korda ning andis tahet jätkata tra-ditsiooni ka järgmisel aastal. Osavõtvaid kodusid oli seekord vähem, kuid etteasted olid seevastu mitmekesisemad ja huvitavamad. Kahe etteastega osales meie konkursil ka Soome Malminiityn Toimintakes-kus. Finaali olid tulnud pealt vaatama klientide lähedased, eestkostjad ja sõbrad ning kohaliku omavalitsuse esindajad. Külalisesinejaks oli sel aastal näitleja ja laulja Kristel Aaslaid. Koos oma kitarristiga esitas ta ilusa muusikalise etteaste ning osales žüriis.

Finaalis esinesid: • Näitetrupp Sõmera Kodust näidendiga “Pangaröövlid”.• Tsirkusetrupp Trikitajad Koluvere Kodust võimlemiskavaga. • Mehised Härjad Vääna-Viti Kodust tantsuga “Härjatants”. • Ansambel Abbat Imastu Kool-Kodu lauluga “Hani hani”. • Oleg Aleksejev Sillamäe Kodust omaloomingulise lauluga kitarri

saatel• Meeskvartett Poi Koluvere Kodust lauluga• Tuuseldajad Vääna-Viti Kodust näiden-

diga “Kardemoni linna röövlid”

Žüriil tuli välja valida parimatest parimad ning see ei olnud kuigi kerge ettevõtmine, sest etteasted olid kõigil finalistidel vahvad ja andekad. Võidu vääriliseks hinnati Koluvere Kodu võimlemiskava. Publik aga valis oma lemmikuks Sõmera näitetrupi Pangaröövlid.

Talendijahi korraldamisel aitasid kaasa paljud vabatahtlikud ning see üritus rõõmus-tas kõiki. Vääna-Viti Kodu juhi Kersti Ojasu sõnul ei saa head mõtet ja tegu raisku lasta, nii et 2016. aastal on plaan talendikonkursiga kindlasti jätkata. Ootame järgmisest konkur-sist osa võtma veelgi suuremat ringi erihoo-lekandeasutusi.


Tants teeb alati tuju heaks. Sel aastal kokku 150-l osalejal.

Karula Kodu elanike Kati ja Paveli joonistatud laulupeo logo

Võisiku tantsupidu3. juunil korraldas Võisiku Kodu juba teist aastat meie ettevõtte tant-surühmade tantsupeo. Pidu algas uhke rongkäiguga ja kulmineerus kõigi rühmade ühistantsudega. Tegemist on Võisiku Kodust alguse saanud ainulaadse sündmusega, mille algatajaks ja peakorralda-jaks on Võisiku Kodu tegevusjuhendaja Milvi Magus. Osalesid meie kodude tantsijad kokku 12 kodust ning külalisesinejatena Põltsamaa kultuurikeskuse tantsurühm Tantsurõõm ja Lustivere kultuurimaja tantsurühm Lilly. Ühtekokku oli peol tantsimas 150 inimest. Tantsijaid olid tulnud tervitama Jõgeva Maavanem hr Viktor Svjatõšev ja Jõgeva Linnavalitsuse esindajad. Rohkearvulise publiku seas oli ka kohalik külarahvas, klientide sõbrad ja sugulased ning loomulikult Võisiku Kodu elanikud ja töötajad.

Eriline Laulupidu27. augustil toimus Viljandi laululaval järjekorras juba seitsmes meie

ettevõtte korraldatud erivajadusega inimeste laulupidu. Eriline Lau-lupidu kujunes tunduvalt suuremaks, kui me seda aasta alguses esiti planeerisime. Karula kodu organiseeritud pidu oli tänu suurepärasele ettevalmistustööle tõeliselt meeldejääv ja suurejooneline. Laulukaare-aluse täitsid ligi 500 lauljat, 286 meie klienti ja 198 külalist 18 erinevast teenusekohast. Pidu andis meile ka päris oma laulu, Anu Röömeli just selleks puhuks ja erivajadustega inimestele kirjutatud “Kollane päi-kene”. Laulupeo ideed kannavad selle laulu refräänist kujunenud moto “Laulan helisema maa” ning Karula klientide Kati ja Paveli joonistatud logo. Kernu hooldekodust alguse saanud laulupeotraditsioon on Eestis ainulaadne ja kujunenud meie ettevõtte üheks firmamärgiks.

Üle-eestilised XI erivajadustega inimeste suvepäevad. Ühispilt osalejatega.


Viljandi laulukaare all oli koos ligi 500 lauljat

Kaunid tantsumustrid Võisikul

2015. aasta suve üheks suurürituseks olid XI erivajadustega inimeste suvepäevad, mis toimusid 7.-9. juulini meie Kodijärve Kodus. Need päevad olid täis rõõmu ja mõnusat koosolemist. Toi-mus Kodijärve järvemuusika kontsert, kus esinesid Puhja kiriku-koor Dionysius, Kodijärve Kodu Laululinnud ja Allikabänd. Kontsert toimus Tallinna Ülikooli täiendõppe kursuse “Tervise ilmajaam: kooli-tused kogukondadele” praktika raames.

Septembrikuus said Vääna-Viti Kodu kliendid osa põnevast koge-musest – kohvik Sild rahakogumise kampaania jaoks filmi tege-misest. 1,5-minutiline filmike tutvustab SA Hea Hoog Tallinnasse raja-tava kohviku ideed ja aitab selle avamiseks ning ruumide rentimiseks raha koguda. Filmivõtted toimusid Tallinna Ülikooli kohvikus Kehrwie-der, filmimisel abistasid Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi üliõpilased. Filmi plaanime üles panna rahvusvahelisse crowdfunding’u portaali Indiegogo ning kampaaniaga alustada 2016. aasta teises pooles.

Kokkuvõtteks võib öelda, et huvitegevusvõimalusi jätkub kodudes igaks päevaks ja igale maitsele. Osaleda saab spordipäevadel, käia matkamas ja ekskursioonidel, teatris, kinos ja raamatukogus, võõrus-tada külalisi kodudes korraldatud üritustel ning käia oma esinemistega ise teistele külakosti viimas. Tegevuseta ei jää keegi – olgu siis huvi kaasa lüüa teatriringis või tsirkusetrupis või teha hoopis aiatööd kodu aiamaal.

Mitte igaühel ei ole võimalust osaleda filmivõtetel, Vääna-Viti klientid selle kogemuse osaliseks 2015. aastal said.


Võisiku parimad sportlased 2015 Anu Erdfeldt ja Alar Terasmägi koos peatreenerist tegevusjuhendaja Avo Müüriga.

Sport Meie klientide tublid tulemused spordivõistlusteltVõisikuEriti aktiivsed olid 2015. aastal Võisiku Kodu sportlikud elanikud, kes saavutasid ettevõttevälistel võistlustel mitmeid tublisid tulemusi.

Märtsi alguses Otepääl toimunud Eesti Eriolümpia Talimängudel saavutasid esikohad Elle Känna 500 meetri suusadistantsil ja Vahur Kungla 100 meetri distantsil. Tubli teise koha saavutasid 500 meetri distantsil Raja Rendla, Toomas Vadi ja Rene Jung 500 meetri suusa-tamises ning Alar Terasmägi 1 kilomeetri suusatamises.

Aprillis osalesed Võisiku Kodu sportlased Viljandis toimunud Eesti Eriolümpia jalgpalliturniiril. Meeskond koosseisus Alar Terasmägi, Rene Jung, Raivo Laar, Anti Toomigas, Mattias Karro, Arne Foht, Tõnu Haller ja Alvar Altmets saavutasid oma divisjonis 2. koha.

Eesti Eriolümpia kergejõustikuvõistlustelt Valgas toodi maikuus koju koguni seitse esikohta: Kerly Vaher ja Alar Terasmägi kaugushüppes ja kuulitõukes, Mattias Karro 1500 meetri jooksus ja paigalt kaugus-hüppes ning Martin Nõmme samuti paigalt kaugushüppes. Hõbedase tulemuse saavutasid Elle Känna 400 eetri kõnnis, Raja Rendla 100 meetri jooksus ja 400 meetri jooksus, Alar Terasmägi 100 meetri jook-sus ning Martin Nõmme 400 meetri jooksus. Pronksmedali üle said rõõmu tunda Mattias Karro 100 meetri jooksus, Toomas Vadi 400 meetri kõnnis ja paigalt kaugushüppes, Raja Rendla kaugushüppes ja Kerly Vaher 400 meetri jooksus.

Maikuusse mahtusid veel ka Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu kevadvõistlused Tallinnas, kus mitmevõistluses saavutas esikoha Anu Erdfeldt, teise koha Indrek Hansen ja kolmanda koha Kerly Vaher.

Septembrikuiselt Eesti Eriolümpia jooksukrossilt Siimustis toodi taas kaasa rohkelt medaliväärilisi kohti: esikoha said Mattias Karro, Alar Terasmägi ja Anu Erdfeldt, teise koha Raivo Laar ja Rene Jung ning kolmanda koha Indrek Hansen, Margus Kuusik ja Kerly Vaher.

Sportliku aastaringi lõpetasid novmebrikuus Tallinnas toimunud Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu jõuluvõistlused, kus Anu Erdfeldt naasis esikoha ning Kerly Vaher kolmanda kohaga.

Võisiku Kodu aasta parimateks sportlasteks kuulutati Anu Erdfeldt ja Alar Terasmägi. Nemad olid kutsutud ka Eriolümpia Eesti Ühenduse tänuüritusele. Igale tublile sportlasele kingiti seal meene kirjaga “Aasta 2015 parim tegija”.

SõmeraSaaremaa Valdade malemänguvõistlustes osales Lääne-Saare valla Kärla piirkonna võistkonnas ka Sõmera Kodu elanik Jaan Siitan.


Vaimupuu fotokonkursi ühe võitja, Võisiku Kodu elaniku Indrek Hanseni töö “Üks kõigi ja kõik ühe eest”

Mida võtta ja mida jätta? Ka poeskäigud on meie elanikele õppetundideks - näiteks rahaga ümberkäimise osas

Vaimupuu fotokonkurssKa sel aastal osalesime ajakirja Vaimupuu korraldatud fotokonkursil vaimupuudega inimestele. Tänavuse konkursi teema oli „Sõprus“. Konkursile laekus ligi 200 võistlustööd üle Eesti ning isegi Leedust. Teiste seas osalesid fotokonkursil edukalt meie Koluvere, Sinimäe ja Võisiku kodude kliendid, kelle võistlustöödest seitse fotot valiti konkursil parimate sekka ja jõudsid ka rändnäitusele.

Konkursi parimatest parimate ehk võidutööde autorite hulgas olid Ilja Kharitonov Sinimäe kodust ja Indrek Hansen Võisiku kodust. Kolu-vere kodu tegevusjuhendajad omakorda pälvisid ühe kahest parimatele juhendajatele välja antud auhinnast.

3. novembril toimus Tallinnas Salme Kultuurikeskuses ajakirja Vai-mupuu fotokonkursi lõpetamine, parimate fotode autorite autasus-tamine ning rändnäituse avamine. Ka sel aastal toetame Vaimupuu tegemisi sellega, et ostame võistlustöödest väljaantud kalendri kõigile meie kodudele.

Lähedaste kaasamine ja rahuloluLisaks klientidele oleme viimasel paaril aastal süsteemset tagasisi-det palunud ka nende lähedastelt või eestkostjatelt. 2015. aasta mais saatsime küsimustikud kõigile eestkostjatele ja kliendi lähedastele kas elektrooniliselt või paberkandjal. Küsimustikule vastas kokku 235 eest-kostjat/lähedast.

90% vastanutest andis ettevõtte teenuse kvaliteedile positiivse üld-hinnangu. Eriti kõrgelt hinnati töötajate usaldusväärsust ja viisakust (rahul vastavalt 92% ja 99% vastanutest) ning info kättesaadavust (rahul 98% vastanutest).

Võrreldes 2014. aastaga olid eestkostjad/lähedased rohkem rahul töötegevuste kvaliteediga (60% => 62 %) ning andsid kõrgemaid hin-nanguid kodude töötajate usaldusväärsusele (91% => 92%) ja viisa-kusele (96%=> 98%). Rahulolu informatsiooni kättesaadavusega ning töötajate tööalaste oskustega on samal tasemel (rahul vastavalt 98% ja 88%), vähenenud on rahulolu töötajate reageeringutega eestkostjate ettepanekutele ning teenuse, tegevusplaanide, huvitegevuste, maju-tuse ja toitlustuse kvaliteedile (80%=>66%).

Tänu küsitlustes antud klientide ja nende lähedaste hinnangutele oleme saanud väga olulist tagasisidet oma teenuse ja selles sisaldu-vate komponentide kvaliteedi kohta – see on meile heaks indikaatoriks teenuste kliendikesksemaks kujundamisel.

Koostööprojektid ja suhted partneritegaOlulisemad partnerid meie ettevõtte töös erihoolekandevaldkonnas on Sotsiaalministeerium, järelevalvet teostavad ametiasutused nagu


Sotsiaalkindlustusamet, Õiguskantsleri Kantselei, Terviseamet ja Ravi-miamet, aga ka puuetega inimeste organisatsioonid ja tervishoiutee-nuseid osutavad ettevõtted.

2015. aasta tihedaimaks koostööpartneriks kujunes Sotsiaalminis-teerium. Seadusloome kujundamisel tegime oma ettepanekuid ja pida-sime arutelusid töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seondu-valt teiste seaduste muutmise seaduste üle. Veel andsime koos teiste erihoolekandeteenuse osutajatega oma sisendi Euroopa Regionaal-fondi erihoolekande reorganiseerimiseks toetuste andmise määruse loomisel; tegime oma ettepanekud ja arutlesime erihoolekande teenuse rahastamise osas ning lõime ühtse arusaama eestkostjate ülesan-netes. Lisaks korraldasime Valklas kohtunikele kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutatud isikute teenuse teemalise teabepäeva. Suvel viisime läbi ka koostööpartnerite rahulolu-uuringu. Küsimustikud saatsime enamikele partneritele elektroonilises keskkonnas. Õigus-kantsleri nõunike, Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti esindajatega korraldasime kohtumised, kus rääkisime vastastikustest ootustest. Kokku andis tagasisidet 29% küsitletutest (ehk 90 saadetud ankeedist tagastati 26). Partneritelt ootasime hinnanguid meie poolt väljastatud informatsiooni sisule ja kättesaadavusele, küsisime, milline on koostööpartnerite hinnang meie reageeringutele nende poolt tehtud ettepanekutele, palusime anda üldhinnangu teenuste kvaliteedile ja uurisime, millised on ootused meie ettevõttele tulevikus.

Hea meel on tõdeda, et koostööpartnerid andsid meile palju posi-tiivset tagasisidet ning tegid ettepanekuid, mida teenuse osutami-sel arvesse võtta (Joonis 7). Kõige enam on koostööpartnerid rahul tööga, mida ettevõte teeb teenuste edasiarendamiseks. Ära märgiti, et oleme välja töötanud mitmeid häid teenuse osutamist reguleerivaid dokumente, esile tõsteti ka kiiret operatiivset teenindust, sõbralikke ja koostöövalmis töötajaid ning õigeaegset järelevalvetele reageerimist ja puuduste likvideerimist. Oluliseks peeti veel meie initsiatiivi teenuste sisu ja rahastamise paindlikumaks muutmisel.

Valklasse kogunenud kohtunikud said tutvuda ka maja ja selle elanikega. Kunstilembeste klientide ja tegevusjuhendajate käe all valminud seinamaalingud tekitasid ka külalistes rõõmsat elevust. Foto: Sander Ilvest, Postimees

Hinnang koostööle

Hinnang teenuste kvaliteedile

Hinnang reageeringutele

Hinnang info kättesaadavusele

Hinnang infole ettevõtte kohta

Üldhinnang ettevõtte tööle

0% 20% 40% 60% 80% 100%

89%

57%

65%

77%

80%

88%

Joonis 7. Koostööpartnerite osakaal, kes on väga rahul või pigem rahul.


Oleme kogukonnas abiks oma töökate käte ja abivalmis suhtumisega

Koostöölepe Tallinnaga sai teerajajaks koostööle paljude teiste kohalike omavalitustega

Suhted kogukondadegaAasta 2015 oli väga aktiivne kogukondadega suhtlemise aasta. Esi-lekerkinud teemad olid seotud nii psüühilise erivajadusega inimestele kui ka varjupaigataotlejatele uute teenuskohtade leidmisega.

Alustasime kohtumisi ja koostööd seoses suurte kodude reorgani-seerimisprotsessiga kogukondade esindajate, kohalike omavalitsuste ja maavalitsustega, et saaksime hakata rajama uusi väikemaid teenu-seüksusi avalikke teenuseid pakkuvatesse ja hästi toimivatesse kogu-kondadesse. Arutelud ja selgituskoosolekud toimusid nii ametnike, volikogude komisjonide liikmete kui ka kohalike inimestega. Arutelude tulemusena jõudsime mitmes omavalitsuses konkreetsete kokkulepe-teni tulevaste teenusekohtade rajamise osas (Tallinn, Pärnu), kuid kah-juks kohtasime ka meie klientide osas võõrastavat ja eelarvamuslikku suhtumist, mis meie kohtumiste tulemusena ei muutunud. Aasta lõpul saatsime omavalitsustele, kus soovime teenusekohti rajada, ühiste kavatsuste protokollid, et saada omavalitsusepoolset toetust meie plaanide teostamiseks. Esimese Ühiste kavatsuste protokolli sõlmi-sime Tallinna linnaga septembris. Kohtumised ja koostöö jätkuvad ka 2016. aastal.

Seoses varjupaigataotlejate praeguse teenusekohaga ja suvel ker-kinud pagulaskriisiga korraldasime Vao Keskuses ning Kiltsi rahvamajas mitmeid avalikke arutelusid ning põgenike temaatikat tutvustavaid üri-tusi. Sügisel osalesime aktiivselt Sõbraliku Eesti liikumises – Tallinnas toimunud kontserdil panime koos varjupaigataotlejatega püsti Vao Köögi toidutelgi. Aasta lõpus osalesime Sisekaitseakadeemia maa-kondlikel teabepäevadel ja Jõgevamaal tutvustasime Vao Keskuse tegevust põhjalikumalt. Vägeva küla raamatukogus toimus kohtumine kohalike elanikega Vägeva Kodust klientide ümberpaigutamise ja sinna varjupaigataotlejate toomise teemal.


Imastu Kool-Kodu töötajate välja mõeldud mitmefunktsiooniline tegevusraamat.

Vett lisada 2407g

Kohvi 330g

Suhkrut 384g

Piima lisada 430g

Lisada kohvi, keevasse

vette Lisada suhkur kohvivette

Viimasena kallata piim

KOHVI VALMISTAMINEAjada vesi keema, lisada kohvi, suhkur ja lõpuks piim. 5 minutit lasta tõmmata.

Kvaliteetne teenus tähendab ka nutikaid lahendusi igapäevatööks. Vääna-Viti Kodu töötajate välja mõeldud piltjuhend kohvi valmistamiseks

Eeesmärk: töökorraldus on kliendikeskne

Kvaliteetne kliendikeskne teenus on märksõnad, lisaväärtus, mida pakume oma kliendile. Meie ettevõtte eripäraks on tee-nuseüksuste ehk kodude hajus paigutus üle Eesti. Soovime, et kliendile pakutav teenindus lähtuks kõikides meie kodudes ühesugusest kvaliteedistandardist sõltumata asukohast ja üht-lasi pakuks kliendi vajadustest lähtuvalt piisavalt individuaalsust ning paindlikkust. See eeldab, et tunneme oma klienti ja tema vajadusi põhjalikult, kliendi teenindamise põhimõttelised juhised on läbimõeldud ja kirjeldatud, töötajad teavad ning rakendavad neid ja me hindame regulaarselt nende täitmist.

Kodu personali põhitööks on klientide ööpäevaringne teenin-damine, ja et nad saaksid sellele täielikult erialaselt keskenduda, oleme tsentraliseerinud haldusteenused (toitlustus, kinnisvara-hooldus, dokumendihaldus, personali- ja finantsjuhtimine jms) keskkontorisse oma ala asjatundjatele, kes tagavad vastavalt kodude tellimustele töö kvaliteetse täitmise. Lähtuvalt majan-duslikust tasuvusest püüame haldusteenuseid osta sisse kodu lähedusest kogukonnast, millega aitame kaasa kohaliku ettevõt-luse arendamisele ja töökohtade loomisele ning samas oleme ise paindlikud muutustele reageerima.

Tsentraalselt juhitud ja võimalikult väikese personali ning vahenditega pakutavad teenused eeldavad seda, et ettevõt-tes on hästi läbimõeldud ning rakendatud teenuste pakkumise efektiivne süsteem ja töötajad on teadlikud sellest, kuidas nende tellimusi rahuldatakse.

Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi juurutamineEestis alustati EQUASSi süsteemi rakendamist 2011. aastal eesmärgiga ühtlustada sotsiaalteenuste kvaliteeti. Ka meie alustasime EQUASSi kvaliteedisüsteemi rakendamist aastal 2011, kui Imastu kool-kodu osales Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse pilootprojektis. Seega juurutame EQUASS (European Quality in Social Services) kvaliteedi-juhtimissüsteemi ettevõttes juba viiendat aastat. 2015. aasta lõpuks oli meil kuus EQUASS Assurance kvaliteedimärgile vastavat kodu: Imastu Kool-kodu, Rakvere Lille, Tartu Kaunase, Tõrva, Vääna-Viti ja Uuemõisa kodud, kus kvaliteedisüsteemile vastavalt tegutsemine on muutunud igapäevatöö osaks. Sealjuures Imastu ja Tartu Kaunase kodud on saanud märgid teistkordselt.


Et kvaliteedimärki taotlevale kodule EQUASSi auditi raames teh-tud parendusettepanekud viiakse sisse kogu ettevõtte töökordadesse, toob osa kodude osalemine märgi taotlemisprotsessis kasu ka kõigile teistele kodudele, sest nii tõuseb teenuse kvaliteet kogu ettevõttes üldiselt. Kuigi räägime kvaliteedimärgi taotlemisest, on meie jaoks tegelikult oluline kodude toimimise ja klientidele pakutavate teenuste sisuline parendamine, mis kvaliteedisüsteemiga kaasneb. EQUASS aitab analüüsida oma tegevust igakülgselt – ehk nii klientide, personali, lähedaste kui ka koostööpartnerite osas.

Kõige enam on EQUASSi rakendamine mõjutanud teenuse saa-jaid: kliendid on muutunud eneseteadlikumaks ning tunnevad paremini oma õigusi ja kohustusi, teenus on isikukesksem ja enam orienteeritud tulemustele, kliendid saavad rohkem kaasa rääkida teenuse osutamisel ja arendamisel ning võtta rohkem vastutust.

Asjakohaste teenuste disainimineKlienditöö ühe osana on meil kohustus märgata, kui teenusel olevale kliendile jääb teenusel pakutav toetus ebapiisavaks või vastupidiselt, klient saaks hakkama ka väiksema toetusega ja parasjagu tarbitavat teenust enam ei vaja.

Nii kogukonnas elamise teenusel, kuid eriti just ööpäevaringsel teenusel on väga erineva toetusvajadusega inimesed, kuid teenused paraku seadusega väga üheselt piiritletud, ega anna võimalusi suurema kliendikeskusega teenuse pakkumiseks. Sõnastasime nende teenuste raames spetsiifilisemad kliendigrupid eesmärgiga luua deinstitutsion-aliseerimise käigus kliendikesksemaid teenuseid. Lisaks kaardistasime ära ka autismisi, alkoholismi, dementsuse vm erisuse esinemise, mis vajab veelgi spetsiifilisemat lähenemist.

Kliendikeskse teenuse loomisele kaasaaitamiseks võtsime kasutusele CARe metoodika, mille üheks oluliseks aspektiks on kliendi enda soovide, kogemuse ja valikute aktsepteerimine. Kliendi teadlikkuse tõstmine endast ja oma keskkondadest aitab meil jõuda lähemale klientide tegelike soovide ja vajadusteni ning sellele tuginedes saame luua asjakohaseid teenuseid ja võimalusi aktiivsemaks eluks ühiskonnas.

2016. aastal lähme edasi kaardistuse tulemuste analüüsimisega, et luua konkreetsem kava asjakohaste teenusekohtade loomiseks ja klientide ettevalmistamiseks.

„EQUASSi märgi saa-mine ei olnud meie jaoks nii oluline kui kodu toimimise ning elani-kele pakutava teenuse parendamine. Pidime tegema muudatusi töö- korralduses ning hak-kama analüüsima oma tegevust klientide, personali, juhendite ja koostööpartnerite osas. Algselt aeganõudvad ning esmalt tüütuna tunduvad koosolekud ja tegevused muutusid järk-järgult vajalikemaks ning sidusus kõige ja kõigi vahel hakkas välja joonistuma.

Selgeks sai asjaolu, et meeskond ei ole vaid töötajatest koosnev rühm, vaid töötajatest, klientidest ning partne- ritest ja lähedastest koosnev grupp. Klien-tide sõna ja tahe muutus kuuldavamaks, nende soovid ning esinduse koosolekul tehtavad ettepanekud rakendusid praktikas.

Tuuli Ainsaar, Uuemõisa Kodu vanem-tegevusjuhendaja kuni 2015 a. oktoobrini


Eesmärk: pühendunud töötajail on oskused ja vahendid

Paindlik ja pidevalt arenev teenus seab nõudmised eelkõige meie kõige olulisemale ressursile – personalile. Seetõttu on meie visioonis tähtis osa areneval töötajal. Et töökorraldus toimiks ja saaksime osutada kvaliteetset teenust, on vaja personali, kellel oleksid just selleks tööks vajalikud oskused, töövõtted ja erialane ettevalmistus ning pühendumus.

Koostöö erialaspetsialistide ja koolitusasutustega, erialased arendused ja muud kaasaegseid teadmisi edendavad projektid võimaldavad olemasoleva töötajaskonna teadmisi kaasajastada ning loovad eeldused meelitada meie juurde tööle uusi inimesi. Erihoolekande valdkond on väga inimressursimahukas ja seega on väheneva tööjõu tingimustes oluline, et püsiksime töötajas-konna leidmisel konkurentsis.

Leidlikemate lahenduste, teadmistepõhise teenuse pakku-miseks ja mahuka informatsiooni läbitöötamiseks vajame oma töötajatele kaasaegseid töövahendeid. IKT seadmete abiga ei tõsta me pelgalt teabe talletamise kiirust, vaid saame analüüsida sisendit ja rakendada nutikaid lahendusi klientide teenindamisel.

2015. aasta oli organisatsioonisisese õppimise ning uuenduste juurutamise aasta üle-ettevõtteliselt. Korrastasime ja parendasime tööprotsesse ning tegime aktiivselt tööd, et kehtivad nõuded tööta-jateni viia, selgitada ning kvaliteetselt rakendada. Põhiteenus ja tugi-teenused toimisid väljatöötatud viisil. Rajatud peremaja üksustes hak-kasid meeskonnad peale nende rajamist stabiilsemalt tööle. Aasta jooksul juurutati aiandustegevusi ning kodudes oli personal seotud aedade ja haljastuse rajamisega koos klientidega. Samuti oldi hõivatud klientidele töötegevuste võimaluste loomisega.

Kehra Kodu on toonud elanike rõõmuks oma õue elama mitmeid koduloomi


Struktuur Ettevõtte struktuurist 2015. aastal annab ülevaate joonis 8.

Ettevõte jaguneb järgmisteks üksusteks: • keskkontor (teenuseüksuste tsentraalne arendamine ja majanda-

mine ning haldusteenindamine, sh majutus, toitlustus, transport, dokumendihaldus jm);

• teenuseüksused ehk kodud (erihoolekandeteenuste ja muude tee-nuste osutamine klientidele). Kui ettevõtte haldustegevus on tsent-raliseeritud ja seda juhivad vastava valdkonna juhid keskkontorist, siis klienditöö juhtimine on delegeeritud võimalikult kliendi lähedale. See tähendab, et kliendiga seotud otsuseid, sh teenuselepingu sõlmimine, langetab kodu juht. Kodu juhi meeskonda kuuluvad vanemtegevusjuhendajad, tegevusjuhendajad ja mõnes üksuses ka meistrid.

Personal arvudes2015. aasta lõpus töötas ettevõtte 976,5 ametkohal 978 töötajat. Ettevõtte struktuur ja koosseis püsis stabiilsena. Neljas teenuseük-sustes vähendasime töötajate koosseisu seoses teenuste kaota-misega, tugiteenustes seoses teenuste muutumise või tugistruktuuri optimeerimisega. Tugiteenustest viisime kaks ametikohta üle SA Hea Hoog struktuuri, et tugevadada tööhõive teemadega tegelemist. Vao varjupaigataotlejate majutuskeskusesse lõime juurde kolm uut ame-tikohta: töötegevuste juhendaja, õigusabi nõuniku ja sotsiaaltöötaja. Keskkontoris optimeerisime koosseisu ja korraldasime ümber teenuste

Üldkoosolek

NõukoguAuditikomitee

Siseaudititeenus

Juhatus Juriidilineteenus

Personali-osakond

Finants-osakond

Toitlustus-osakond

Kinnisvaraosakond

ERFosakond

Logistikaosakond

Infojuhtimiseosakond IKT juht

Teenusteosakond

Teenusüksus(kodu)

Hankejuht

Arendusjuht


osakonna tööd kahe ametikoha osas. Euroopa Regionaalarengu Fondi deinstitutsionaliseerimisprojektiga seotud projekteerimis-, ehitustööde ning kommunikatsioonitegevuse elluviimiseks lõime viis uut ametikohta.

Ettevõtte ametikohtade jagunemine valdkonniti on sarnane 2014. aastaga (vaata joonis 9 ) Klienditööga on seotud 85% töötajatest. Vahetuid klienditöötajate ametikohti (tegevusjuhendajad, kasvatajad jt) kodude juures oli 832, kui neile lisada ka klienditeenindusega seotud tugiteenuste ametikohad (toitlustus, transporditeenindajad, dokumen-dihaldurid jt), siis töötas klientide heaks inimesi kokku 943 ametikohal ehk keskmiselt üks töötaja kolme kliendi kohta.

Töötajaskonna sooline jaotus ja keskmine vanus on püsinud aas-tate jooksul suhteliselt muutumatuna. 2015. aastal töötas meil 89% naisi keskmise vanusega 47 aastat ja 11% mehi keskmise vanusega 51 aastat. Töötajate vanuseline jagunemine näitab, et inimesed eelistavad meie valdkonnas töötada vanusevahemikus 40–59 aastat. Klienditee-ninduse personal koosneb enamikus naistest.

Personali voolavusPeale esimest Euroopa Regionaalarengufondi projekti perioodi, mis tõi kaasa suurema personali voolavuse, on kaks viimast aastat on olnud tööjõu liikumises tervikuna stabiilsed. Tööjõu käive ehk tööle tulnud ja töölt lahkunud inimeste koguarv oli 2015. aastal 384 inimest (2014. aastal 371 inimest). Koduti erinev, oli meie 2015. aastase voolavuse määr 15%, mis on meie tegevussektoris positiivne tulemus.

2014

2015

0% 25% 50% 75% 100%

Toitlustus Haldus ja logistika Juhtimine ja tugiteenusedKlienditeenindus

38,55456845

34,55654832

Kehra Kodu võidukas Leidlik Lahendus: puhkeala loomine kodu õuele

Kehra Kodu mõtles välja ka teraapilised mänguasjad: mutritega kala on abiks sügava liitpuudega klientide peenmotoorika arendamisel

Joonis 9 Ametikohtade jagunemine valdkonniti 2015.


Töötajate rahulolu 2015. aastal astusime suure sammu paberivaba asjaajamise ja e-in-fovahetuse suunas. Rakendasime erinevaid koostöövorme Skype nõupidamistest Office 365 ühistöö keskkonnani ning parendasime tööprotsesse. Muudatused puudutasid pea kõiki töötajaid. Osade jaoks oli uuenduslik keskkond inspireeriv, teised vajasid harjumiseks rohkem aega. Siiski võeti muutused edukalt vastu ning aasta lõpus antud tagasisides hindas enamus töötajatest toimunud uuendusi vaja-likuks ning positiivseks, kuna need andsid uusi teadmisi, kogemusi ning parandasid meeskonnatööd. Töötajad on rahul ka meie ettevõttes toimuvate ühiste ettevõtmistega – nii klientide kui ka kolleegidega oma-vahel toimuvatega. Toetavateks hinnati ka regulaarseid nõupidamisi oma meeskondadega.

Meie iga-aastasele Leidliku Lahenduse konkursile laekus 23 tööd, kus pakuti välja erinevaid käsitlusi klienditöö arendamisel. Parimaks kuulutati Kehra Kodu töö. Kodu viis kevadest suveni läbi mahuka töö puhkeala loomisel: alates palkide langetamisest metsas kuni kiikede paigaldamiseni kodu õue. Samuti leidis kodu võimaluse pidada suvel mõnda kodulooma. See kogemus rikastas nii töötajate kui ka klientide elu.

Mitmed kodud on korraldanud erinevaid üritusi koostöös kogu-konna või teiste kodudega meie organisatsioonis (kohvikute päev, jal-gpallivõistlus, suvepidu, laulupidu, Talendijaht). Sellised tegevused näi-tavad, et töötajad armastavad oma tööd ja on valmis enda keskkonda ka ise kujundama.

Kaasaegne töökeskkondOleme Eestis üks väheseid ettevõtteid, kes on oma töös täielikult üle läinud pilvepõhisele Microsoft Office 365 teenuse kasutamisele. Kui tavapäraselt kasutatakse töös Office 365 postkasti ja kalendriraken-dusi, siis Hoolekandeteenused on töökeskkonnana kasutusele võtnud ka saidid. Et ettevõtte 24 teenuseüksust ja ligi 1000 töötajat asuvad laiali üle Eesti, võimaldab O365 teenus sõltumata töötajate asukohast neil lihtsalt omavahel koostööd teha, igapäevast teavet ja dokumente hallata.

Erialakoolitus ja täiendõpeKuigi klienditöötajate baashariduse tase on võrreldes ettevõtte algusajaga tõusnud, on jätkuvalt probleemiks erialateadmistega töötajate vähesus. Värbasime ka eelmisel aastal keskhariduse baasil ning suunasime töötajaid ise koolitustele. 2015. aastal lõpetas Sotsiaalministeerium senistel alustel tegevusjuhendajate koolituse korralduse ja finantseerimise, mistõttu hakkasime otsima ka selles vallas uusi lahendusi ning üheks neist kujunes klienditöötajate sisekoo-litamine. Peame oluliseks ka töö käigus õppimist teenusüksustes, sest

Rakvere ja Vägeva Kodu töötajad rabamatkal


iga kodu klientuur on erinev ning vajab erinevat lähenemist. Koolituse vahetuks juhendajaks kodus on vanemtegevusjuhendaja.

Arendame aktiivselt ka oma sisekoolituse süsteemi, seda nii klien-ditöötajatele kui ka tugiteenuste töötajatele. Nii oli meie seast 10 ini-mest 2015. aastal aktiivselt sisekoolitusi tegemas. Samuti rakendasime e-koolituse formaati, tänu millele jõuame efektiivsemalt oma kodude töötajateni üle Eesti ja hoiame kokku väärtuslikku tööaega. Spetsiifiliste teemade õpetamiseks kasutasime ka väliskoolitusi.

Osalesime aasta jooksul koos Eesti kutseõppeasutustega töögrupis, kus töötasime välja tegevusjuhendajate kutseõppe uue õppekava, mis valmis kutsestandardi alusel. Peale õppekava kinnitamist kavandavad koolid oma õppekava seadusele vastavaks ja tekib platvorm praktilisele tööle tugineva õppe rakendamiseks.

Koolituspäevade arv oli kokku 2234 (2014.a 4428, 2013.a 12509), mis teeb ühe töötaja kohta keskmiselt 2,2 koolituspäeva. Koolitustel osales aasta jooksul kokku 1335 inimest. Koolituspäevade arv tööta-jate kohta võrreldes eelmiste aastatega oli väiksem, kuid tähendab, et 2015. aastal koolitati rohkem töötajaid vähemate koolituspäevadega.

Vabatahtlike ja praktikantide kaasamineKaasame oma töösse endiselt aktiivselt vabatahtlikke ja praktikante. Sel-lel on mitmeid kasutegureid: saame mitmekesistada klientidele pakuta-vaid tegevusi; naabruskonnast pärit vabatahtlikud loovad kogukonnaga

Tapa Kodu töötajad organiseerid Rakvere ööjooksu eeskujul oma ööjooksu. Kokku läbiti joostes ja kõndides 14 kilomeetrit.


0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

Asendus-teenistus

Koolipraktika Töötukassapraktika

ÜKT Vabatahtlikud

2013 2014 2015

Imastu Kool-Kodu elanikud koos vabatahtlikega

tihedama kontakti; praktikantide ja vabatahtlike kaasamine tutvustab tegevusjuhendaja tööd ning seeläbi leiame ka uusi töötajaid.

2015. aasta jooksul tegid praktikandid ja vabatahtlikud ette-

võttes kokku 27 763 tundi tööd. Koolide praktikantide, töötukassa praktikantide ja vabatahtlike kaasamisel ületasime oma eesmärgid ja ka 2014. aastal saavutatud taseme. ÜKT ja asendusteenistuse osas jäime oma eesmärgist maha. Soovime ka koolidest rohkem praktikante kaasata, kuid probleemiks on osutunud asukoht ja tudengi jaoks tekkiv transpordikulu, kui kodu ei asu soodsas asukohas.

Joonis 10. Ettevõttes tehtud praktika ja vabatahtliku töö tunnid.

Vabatahtlike kaasamisel olid eriti edukad Imastu, Karula, Tõrva ja Rak-vere Lille kodud. Vabatahtlikud, kes meie töös osalesid, tulid MTÜ Noortevahetuse Arengu Ühing EstYes kaudu Hispaaniast, Saksamaalt, Venemaalt, Poolast ja Itaaliast. Vabatahtlikega koostööd tegevad kodud pidasid seda tööd väga oluliseks, sest selle kaudu saadakse uusi ideid ja kogemusi (sh huvitegevuste alal) ning tähtis on ka abi lisatööjõu näol.

Praktikantide kaasamisel olid eriti edukad kuus kodu: Sõmera, Võisiku, Sillamäe, Sinimäe, Tapa ja Rakvere Lille kodud, kes on piir-konna kutseõppeasutustega rajanud hästi toimivad koostöösuhted. Koolidest tulid meile praktikale tudengid sotsiaaltöö, sotsiaalhooldaja, hooldustöötaja (sh täiskasvanuhooldus ja tegevusjuhendaja hoolekandeasutuses) ning lapsehoidja erialadelt. Olime praktikako-haks järgmistele koolidele: Põltsamaa Ametikool (4 praktikandiga), MTÜ Töötute Konsultatsioonikeskus (1 praktikandiga), Lääne-Viru Rakenduskõrgkool (20 praktikandiga), Kurssaare Ametikool (20 praktikandiga), Järvamaa Kutsehariduskeskus (1 praktikandiga) ning Haapsalu Kutsehariduskeskus (2 praktikandiga).


Meie kodud


Erastvere Kodu• Ööpäevaringne erihooldusteenus – 144 kohta• Toetatud elamise teenus – 16 kohta• Igapäevaelu toetamise teenus – 16 kohta• Töötamise toetamise teenus – 10 kohta

„Kus on minu kodu“Minu kodu on suur, helekollane ning multifunktsionaalne. Seal on palju ruume nagu ühes tõelises lossis ikka ning tunnen end selles kui kuninga kass. Magan ilusas soojas heleroheliste seintega toas, kus mul on pehme padi nagu paljudel teistelgi, sest neid valmistatakse just minu kodus. Kolm korda päevas käin sööklas söömas, kus on väga maits-vad toidud ning kõht saab alati täis. Pärast söömist lähekski kohe magama, aga ei saa, sest igapäevaelu toimetused ootavad. Peale selle, et enda eest ise hoolitsen, püüan ise oma voodi ära teha ning toa koristada, kuigi mul on oma isiklik tugiisik ja ka teised abistajad. Hommikuti külastan ikka spordisaali, et ennast virgeks võimelda, sest iga päev toob midagi uut ja põnevat, millest ma ei taha ilma jääda. Tihti käin saalis muusikat kuulamas, kus vahel võtan viisijupigi üles, ja kui tuju tuleb, siis keerutan tantsu nii, et võhm väljas.

Mulle meeldib ka kodu ümbrust jälgida. Näiteks suvel käin aias rohimas ja vaatan huviga, kuidas viljad valmivad. Lisaks elab minu kodus kolm kassi, kelle tegemisi samuti jälgin. Kevaditi imetlen õuna-aias roosakasvalgeid puid ja unistan sellest, et saaks juba õunu süüa. Vihmastel päevadel ja talvisel ajal veedan meelsasti aega ühes erilises keldrikorruse toas, kus kasvavad peaaegu kahemeetrised moonid ja valmivad igasugused meisterdused: padjad ja kaisupadjad, eri suu-ruses kaisuloomad, sokid, kindad, korvid, kaardid ning paljud muud vahvad ideed. Seal püüan minagi mõne ilusa asja valmimisele kaasa aidata.

Kui multifunktsionaalsusest rääkida, siis minu kodus on tõesti kõik olemas. Isegi tähtpäevad tulevad ise uksest ja aknast sisse: vastlad, sõbrapäev, naistepäev, munadepühad, jaanipäev koos Tauri Anniga, halloween, kadri- ja mardipäev. Nii loetledes võib järje kaotada, aga tean, et detsember ja jõulud on veel ees. Alati on käinud punases kostüümis taat, kes pole ühtki mu sõpra unustanud. Kindlasti on salmi lugemine mikrofoni üks raskemaid tegevusi aasta jooksul, kuid sel-lega harjub ka lõpuks ära. Lisaks nimetatud sündmustele meeldivad mulle filmiõhtud saalis. Ka oleme päris kinos käinud, spaas, laatadel, matkadel ja ekskursioonidel. Kui ikka öösel kell kolm ärgata ja Soome sõitma hakata, siis tuleb vägisi peale mõte, et minu kodul on küll üks eriline juhtimissüsteem. Nagu alguses juba mainisin – tunnen end kui kuninga kass.

Õitsev õunaaed meie aiandis

Kukuruse polaarmõisas kostüüme proovimas

Anneli JürimaaErastvere Kodu tegevusjuhendaja


Laevareis Helsingisse

Kadripäevalised Lauamängu “Reis ümber maailma” mängimine kodu saalis

Minu kodul on isegi nimi – Erastvere Kodu – ning see asub maailma kõige ilusamas kohas, Lõuna-Eestis, ühe pisikese järve kaldal ja mulle meeldib siin väga.

Täname kõiki töötajaid, kes on panustanud oma pühendumisega meie klientide heaks, ning koostööpartnereid, kes meid toetavad.


Imastu Kool-Kodu • Ööpäevaringne erihoolekandeteenus – 32 kohta• Ööpäevaringne erihoolekandeteenus sügava liitpuudega

inimesele – 32 kohta• Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumää-rusega

alaealistele – 6 kohta• Asenduskoduteenus – 22 kohta• Lapsehoiuteenus – 2 kohta• Toetatud elamise teenus – 14 kohta• Igapäevaelu toetamise teenus – 12 kohta• Töötamise toetamise teenus – 9 kohta• Rehabilitatsioonimeeskonna teenus

Imastu on koduks psüühilise erivajadusega lastele, kes on asendus-kodust tulnud, ja erihoolekandeteenusel olevatele täiskasvanutele. Ka saavad meie juures rahuliku pelgupaiga kohtumääruse alusel teenusele suunatud lapsed ning seda aastaks, vahel ka pisut kauemaks.

Oleme suur rõõmsameelne ja ühtehoidev pere. Meile meeldivad südamlikud ja toredad inimesed. Armastame külalisi, keda käib meil nii Soomest, Rootsist, Norrast kui ka siitsamast lähedalt. Oleme tegusad ja toimekad, nii et paratamatult möödub aeg kui linnutiivul ja taas on aastaring täis.

2015. aastal olid märksõnadeks tervislikud eluviisid ja aktiivne osa-võtt kogukonna elust. Tervislikke eluviise propageeriti kõikidel tasandi-tel: lapsed, noored ja töötajad. Iga päev toimusid sportlikud tegevused nii saalis kui ka õues: virgutusvõimlemine, maastikumängud, spordi-, matka- ja tervisepäevad. Aastaringselt käisime kepikõnnil ning ujumas.

Võtsime osa ka kogukonna üritustest, näiteks Tapa linnapäevadest, ning käisime kinos ja kirikus. Lähiümbruse kogukonna toel sai teoks suvine lemmikloomapäev, mis kujunes väga vahvaks ja meeleolukaks. Sügisest alustasime aktiivset koostööd kohaliku valla raamatukoguga, kus toimusid raamatutunnid. Detsembris lavastasime jõulunäidendi, mille esitasime nii ristivanematele Soomest kui ka kohaliku kogukonna lastele.

Iga inimese elus on tähtsal kohal sõbrad. Nii käisime meiegi talgutel abiks oma kauaaegsetel sõpradel Pahkla kodus. Kliendiesindus sõlmis sõprussidemed Koeru Hooldekodu klientidega – käidi vastastikku külas ning toimusid ühised spordipäev ja laulupidu.

Osalesime kliendiesinduse konverentsil Tallinnas, millest sai „tuult tiibadesse“ idee anda välja oma seinaleht. Kliendiesinduse seinalehte toimetavad Gerli ja Sass. Lugusid, pilte, joonistusi ja tervitusi lehe jaoks edastatakse toimetajatele rohkelt. Nagu öeldakse: ise tehtud, hästi tehtud.

Endiselt on meil kliendid, kes tööd ei pelga. Jätkuvalt ollakse arves-tatavad tegijad nii avatud tööturul kui ka sihtasutuses Hea Hoog. Töö-

Külastame kohalikku raamatukogu

Kliendiesinduse seinaleht

Ülle KeinasteImastu Kool-Kodu juht


käsi jätkus ka oma kodu ja selle ümbruse ning aia korrashoidmiseks. Ka hobuste eest hoolitsemisega saime ise hakkama.

Kaheksast noorest, kelle sooviks on liikuda kogukonna tee-nusele, loodi uus pererühm. Noored remontisid ja sisustasid ühes tegevusjuhendajatega ise oma pererühma ruumid. Koos tegutsedes õpiti juurde iseseisva elu oskusi: söögitegemist, küpsetamist, pesu-pesemist ning vaba aja planeerimist, aga ka kaaslastega arvestamist ning abivalmidust. Õpiti oma peres külalisi võõrustama.

Et toetada Imastu ja Tapa Põllu kodude toetavate teenuste klien-tide püüdlusi iseseisvamaks eluks, käivitasime Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooniühingu ning Külli Mäega deinstitutsionaliseerimispro-jekti (DI) „Kuidas kliendist kasvab kodanik“. DI-projekti käigus said klien-did individuaalset nõustamist ja juhendamist. Klientide nõustamise käi-gus kasvas välja sotsiaalse rehabilitatsiooni tugigrupp Tiigrikutsu, kus grupiliikmed juhendaja abil üksteist toetasid. Grupiliikmete abil kasvas osalejate enesekindlus ja paranes eneseväljendusoskus. Koduste üles-annete toel harjutati järjest iseseisvamat toimetulekut. Julgustati üks-teist aktiivselt osalema kogukonna üritustel. Projekt oli tulemuslik, sest selle käigus said kaheksa klienti julguse soetada endale elamispind ning alustada iseseisvamat elu MTÜ Ambla kihelkonna tugiteenuste toel.

Talgupäev Pahkla Kodus

Tervisepäev


Muus osas kulges aasta endistviisi. Toimetasime nii pererühmas kui ka päevakeskuses, lapsed käisid koolis. Tööd jätkasid raamatuhuvi-liste-, loodussõprade-, aeroobika-, rahvatantsu- ja loovtegevuste ringid ning kogemusgrupp ja kliendiesindus. Käisime ettevõtte korraldatud laulu- ja tantsupeol. Traditsiooniliselt tähistasime vastlaid, lastekaitse-päeva, jaanipäeva ja jõule. Igakuiselt pidasime ühise peoga meeles sünnipäevalapsi. Vabariigi aastapäeval toimus kodujuhi vastuvõtt koos piduliku kätlemistseremoonia, kontserdi ning üheskoos isamaaliste laulude laulmisega. Traditsiooniks on saanud sügiskompositsioonide konkurss-näitus, kus esmakordselt võtsid ka töötajad oma väljapane-kutega osa. Jälgime erivajadustega inimestele mõeldud üritusi üle Eesti ja võimalusel osaleme. Sellel aastal võtsime osa Vaimupuu korraldatud fotokonkursist „Sõprus“.

Imastu Kool-Kodu kliendiesindus

Jõuluetendus

Imastu rahvatantsurühm


Karula Kodu ja Viljandi Näituse Kodu • Ööpäevaringne erihooldusteenus – 20 kohta (Viljandis)• Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele – 79

kohta (Karulas)Ööpäevaringne erihooldusteenus – 8 kohta (Karulas)

Karula Kodu korraldas 2015. aastal Viljandi laululaval erivajadustega inimeste laulupeo. Erilise laulupeo seekordne tunnuslause oli „Laulan helisema maa“ ning alateemaks kodu ja kõik sellega seonduv. Pidu toimus juba 7ndat korda, tuues kokku 35 koori ja kokku ligi 500 ini-mest üle Eesti. AS Hoolekandeteenuste kodudega kõrvuti olid oma kooridega esindatud veel 18 erivajadustega inimestega töötavat orga-nisatsiooni. Peol sai lisaks laulmisele ja kaasalaulmisele ka tantsu lüüa nii ratastooliga kui ka ilma. Nii osalejad kui ka korraldajad jäid peoga väga rahule – koguni sedavõrd, et ka järgmise aasta laulupidu toimub Viljandis. Laulupeo projektijuht on Karula Kodu vanemtegevusjuhen-daja Kaie Pukk.

Näituse Kodu pälvis juba teist korda Viljandi rae tunnuskirja kauni lilleaia eest. Konkursil „Lilled linna 2015“ tunnustati inimesi ja asutusi, kes on oma tegevusega linna üldilmet parandanud. Suviti on Näituse Kodu aed lilledest ümbritsetud ning see ilu on silma hakanud ka linna avalikkusele. Meie tegevusjuhendajad on aia kujundamisel tublit tööd teinud ning tragid kliendid aitavad aia eest hoolitseda. Nüüd on iluaiale

Laulupeolised laulukaare all

Kristel JaagoKarula Kodu ja Viljandi Näituse Kodu juht


lisandunud ka tarbeaed kasvuhoone, ürdipeenarde, viljapuude ning marjapõõsastega.

Karula Kodus elab kunstnik Avo Uuselu, kes tegi oma esimesed pildid lapsena Imastu lastekodus. Algul suutis ta joonistada pintslit käes hoides, hiljem tervise halvenedes pintslit suus hoides. Aktiivse arvutikasutajana tuli Avo mõttele proovida piltide tegemist arvutis. Avo juhib arvutit ninaga ning kõik tema praegusaja pildid on sel moel tehtud.

Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames on meil juba paari aasta jooksul tegutsenud noored vabatahtlikud ning rikastanud klientide ja töötajate maailma oma entusiasmi ja uute ideedega. Käesoleval aastal sai teenistus läbi Hispaaniast pärit neiul ning teed alustasid noorme-hed Itaaliast ja Saksamaalt. Saksofoni- ja klaverimuusika peremajades, meditatiivsed rahustavad hommikuvõimlemised, rahvuste päevad – need on vaid üksikud näited noorte tegevusest. Lisaväärtust annab vabatahtlike piirkondlik koostegutsemine, nad on ühiselt korraldanud üritusi nii meie kodus kui ka kohalikes sõberorganisatsioonides. Välis-vabatahtlikke vahendab MTÜ EstYES. Oleme ühtmoodi tänulikud nii välis- kui ka kohalikele vabatahtlikele, kuigi oma naabruskonnast pärit vabatahtliku kaudu tunnetame kohaliku kogukonnaga suuremat seo-tust.

Koostöös erivajadustega inimestega töötavate organisatsioonidega saame meie klientide ellu tuua rõõmu, elamusi ja uusi inimesi. Karula ja Näituse Kodude kliendid teevad Viljandi päevakeskuse Vinger rahvaga ühiselt sporti, vastastikku käiakse külas ning esinetakse näitemängu ja lauluga. Hea suhe on Viljandimaa Singliga, kelle novembrikuus korral-datud suurejoonelisel maskiballil nautisid erivajadustega inimesed ja eri-hoolekande töötajad põnevat eeskava ning tantsisid jalad ja ratastoo-lirattad tuliseks. Just nimelt ratastoolitantsuga jäime teistelegi kindlasti silma, sest konkurente meile selles vallas ei olnud.

Mõtete ja tegudega oleme 2015. aastal olnud uute teenuste juures. Septembrikuust alustasime Näituse Kodus päevahoiuteenuse pakkumist ühele kliendile, järgmi-sel aastal plaanime päevahoiu-kohtade pakkumist suurendada ning alustada teenusepakkumist Karulas. Samuti valmistume ühes-koos klientide ja töötajatega kogu-konnaelamise teenuse rakendumi-seks ning pikaajalise kaitstud töö teenuse rakendumiseks. Samas oleme lõpetanud toetatud elamise ja toetatud töötamise teenuse pak-kumise.

Lilledest ümbritsetud Viljandi Näituse Kodu

Avo Uuselu joonistus Sügis

Prätzelite küpsetamine Saksa päeval

Ratastoolitants laulupeol


Kehra Kodu • Ööpäevaringne erihooldusteenus – 40 kohta• Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega klientidele –

20 kohta

Kehra Kodu avati 1. septembril 2012. aastal. Kehra Kodu asub Kehra linna serval Lehtmetsa külas Anija vallas Harju maakonnas. Kehra on koduks 60 täisealisele psüühilise erivajadusega inimesele. Küla koos-neb kuuest kaasaegsest ja avarast peremajast, kus igas peres elab kümme klienti. Küla toimimise eest kannavad hoolt 28 töötajat.

Aasta on taaskord tiiru peale teinud ning Kehra Kodus on veedetud juba kolm aastat. Meie külas jagub üritusi, ettevõtmisi, töid ja tegemisi terve aasta vältel.

2015. aasta üheks prioriteediks oli sügava liitpuudega klientidele kohapealse teenuse arendamine. Selleks tegime tihedat koostööd Käo Keskuse spetsialistidega ning meie töötajad käisid koolitusel Käos ja said nõustamist ning abi Kehras kohapeal. Hea koostöö tulemusena lisasime mitmeid uusi teraapilisi tegevusi klientide päevaplaani, saime juurde füsio- ja tegevusteraapia teenuseid ning omandasime paremad oskused sügava liitpuudega inimestega toimetulemiseks.

Ööpäevaringset teenust kasutavate klientide arendamiseks ja nende iseseisvuse suurendamiseks lõime lisaks toimetulekugrupid, mille eesmärgiks on tulevikus kergemale teenusele liikumine. Aktiivselt toimib ka Terviseedenduse grupp, kus peamiseks põhimõtteks on tervislikum ja aktiivsem eluviis. Et kodu kliente kaasata arendustegevustesse, saab külas igakuiselt kokku Kliendiesindus.

Sellel aastal soovisime tõhustada koostööd kliendi eestkostjate ja lähedastega ning selle eesmärgiga seoses kaasasime neid klientide tegevusplaanide koostamisesse, kodu ühisüritustesse ning klientidega suhtlemisesse. Meie rõõmuks külastas meid rekordarv külalisi. Taga-sisidena saime ideid ja mõtteid koostöö paremaks toimimiseks ning klientide heaolu tõstmiseks.

Jätkuvalt on Kehra Kodus populaarsed välitööd ning territooriumi kujundamine. Kuigi piirkond jäi Euroopa Liidu Regionaalfondi uute külade rahastatavast väliskeskkonna projektist välja, ei jäänud me kur-vastama ega paremaid aegu ootama. Ühendades nõu ja jõu viisime ellu oma ideed luua õuealale vaba aja veetmise võimalused. Selleks oli plaan kasutada kodu haldusalas kasvavast metsast maha langenud palke pinkide, kiigeplatside ja korvpallialuse valmistamiseks. Tänu meie tublile hooldusmeister Aleksandrile sai plaan teoks. Metsa väljaveol, palkide koorimisel, värvimisel, koristamisel ja muudel töödel lõid pal-jud kliendid jõukohaselt kaasa. Ise tehtud, hästi tehtud – tulemus on omanäoline ja ilmestab meie küla.

Suvel saabunud viljapuude, ilupuude ja põõsaste istutusjärgne kastmine ning hooldamine oli samuti kõikide klientide ja töötajate

Inge VarblasKehra Kodu juht

Sportida on mõnus!

Uuel kiigel mõnulemas


ühine hool. Meie kodu sai veelgi kaunimaks. Kui Anija vald kuulutas välja heakorrakonkursi „Kaunis kodu 2015“, ei mõelnud me kaua ning otsustasime ka teistele seda ilu näidata. Meie suureks rõõmuks tunnis-tatigi meid ettevõtete kategoorias parimaks ja premeeriti 500 euroga. Loomulikult olime kõik väga õnnelikud!

Oleme külas arendanud ka lemmikloomaprojekti. Kuna eelmisel suvel meie juures elanud kaks küülikut olid tõelised lemmikud, siis sel aastal täiendasime oma miniloomaaeda kanade Tiku ja Takuga. Rõõmuhüüd kajas üle küla, kui noored kanad esimese muna mune-sid. Augusti alguses toimus ka lemmikloomapäev, mille raames toodi külasse poni, varss ja lammas. Kliendid said ponidega sõita ning lam-mast ja varssa silitada. Sügisel, kui kanad ja küülikud kolisid talvekor-terisse, saime tubasema loomakese – merisea.

Traditsiooniliselt tähistasime oma pereringis sünnipäevi, rahvaka-lendri tähtpäevi, osalesime kohaliku kogukonna kultuuri- ja sotsiaal-keskuse üritustel ja väljasõitudel. Jõulukuul olime kutsutud Anija valla puuetega inimeste jõulupeost osa saama ning ka rahvatantsijatega esinema.

Tegevusjuhendaja töö populariseerimiseks toimus teist korda tege-vusjuhendaja töövarjupäev, kus osales kokku 11 inimest. Osalejad olid Kehrast, Raasikult, Koselt ja Tallinnast.

Tänan kordaläinud ja tegusa aasta eest Kehra Kodu töökat peret, hea koostöö eest kohalikku kogukonda, koostööpartnereid ja vaba-tahtlikke!

Võtame Kauni kodu tiitli vastu! Ka Tiku ja Taku naudivad kena ümbrust

Meie esindus tantsupeol

Nii tantsisime Kehra jaanitulel


Kodijärve Kodu• Ööpäevaringne erihooldusteenus – 59 kohta

Kodijärve Kodus möödus 2015. aasta aktiivselt ja teguderohkelt. Toi-mus palju põnevaid üritusi ning aktiivseid tegevusi ka väljaspool kodu.

Sel aastal tähistas Kodijärve Kodu uue peremaja üksusena oma teist sünnipäeva kodu elanike ja töötajate ringis. Meie klientidel on tekkinud oma peretunne, kus igal liikmel on omad õigused ja kohus-tused. Hubased peremajad on mõjunud meie klientidele positiivselt. Kuna Kodijärve Kodus on paljud kliendid tulnud teenuselt kõrvalole-vast vanast mõisamajast, siis väga lähestikku asuvas, kuid täiesti erinevas elukeskkonnas on meil olemas positiivsed edulood sellest, kuidas elukeskkond mõjutab inimese iseseisvumist ja turvatunnet.

Esimene edulugu räägib ülekaalulisest söömishäirega naisklien-dist, kellega oli mõisamaja keskkonnas söögiajal pidevaid probleeme. Kuna toit on tema puhul väga tugev ärritaja ning suures söögisaalis olid kõikide toiduportsjonid laudadel nähtaval, muutus ta söögilauas agressiivseks ning püüdis teiste toitu ära võtta. Kui vabatahtlikult ei antud, ähvardas naine peksa anda. Peremajas näevad kliendid reaalset toidu kogust ning on läbi toimkondade kaasatud toidu jagamisse. See annab kindluse, et kõigile jagub, ja et – mis peamine – ise saab endale laua katta. Meie peategelane suudab siin järjest rahulikumalt teistega ühiselt süüa. Ta abistab oma majas tuge vajavat kaaslast, tõstes talle esimesena supi jahtuma ning ulatades leiva ning on väga õnnelik, kui selle eest kiita saab. Rahulikuma käitumise üheks põhjuseks on kindlasti ka võimalus minna ärritumise korral oma tuppa rahunema.

Teine lugu on seotud pesemisega. Mõisamajas käidi duši all kon-veiermeetodil. See tähendab, et saunas oli korraga sageli 5-6 naist või meest ning sellega kaasnes pidev lärm. Mõned kliendid püüdsid ühis-pesemisest kõrvale hiilida, eelistades wc-s asuva duši all käia. Kuid seal sai soe vesi kiiresti otsa ning seetõttu oli jälle palju pahandust. Samuti ei saanud kliendid endale varem valida meelepäraseid riideid, vaid need anti pesulaost valmispakina kätte. Uutes peremajades käiakse duši all rõõmuga ning klient saab oma kapist ise valida, mida selga panna. Must pesu pannakse koos kliendiga pesumasinasse. Kõikidel on selge ülevaade oma asjadest ja nii hoitakse neid ka ise paremini.

Meil on väga hea meel, et meie klientidele on loodud keskkond, kus nad tunnevad end turvaliselt ning neil on võimalus areneda ja õppida. Kliendid on muutunud iseseisvamaks ja saavad paremini igapäevatoi-mingutes hakkama.

Kevadel toimusid ka töökorralduslikud muudatused, mis on meie klientide elukvaliteeti muutnud paremaks. Vanas mõisahoones elanud kliendid kolisid Erastvere Kodusse, kus on kaasaegsemad elamistin-gimused. Seoses vana mõisahoone sulgemisega muutus septembri-kuust meie kodu toitlustuskorraldus, mistõttu tuuakse söök Erastvere

Õppereis Tapa Kodusse, Imastu-Kool Kodusse ja Vao keskusesse. Eda, Laevi, Helin, Ene, Katrin, Imbi, Kirsika.

Katrin KaldaKodijärve Kodu vanemtegevusjuhendaja


Kodu köögist. Nii töötajad kui ka kliendid on uue toitlustuskorraldusega väga edukalt hakkama saanud ja raske on ette kujutada, et see võiks olla kuidagi teisiti. Kliendid kiidavad, et toit on äärmiselt maitsev, ja et kõike on väga palju.

Kodijärve Kodus on igal elanikul võimalus osaleda erinevates virges-tavates, arendavates ja meelt lahutavates tegevustes. Meil on aktiivne kultuurielu, mis tähendab, et külastame erinevaid kultuuriüritusi ning korraldame neid ka ise. Selle suve suurürituseks oli XI erivajadustega inimeste suvepäevad, mis korraldati just meie kodus. Need päevad olid täis rõõmu ja mõnusat koosolemist. Toimus Kodijärve järvemuusika kontsert, kus esinesid Puhja kirikukoor Dionysius, Kodijärve Kodu Lau-lulinnud ja Allikabänd. Kontsert toimus Tallinna Ülikooli täiendõppe kur-suse “Tervise ilmajaam: koolitused kogukondadele” praktika raames.

Meie kodul on nii Facebooki konto kui ka veebilehekülg, kus kajas-tame oma koduseid tegemisi ning väljasõite Eestimaa kaunitesse koh-tadesse. Sotsiaalmeedia kaudu on võimalik kursis olla kogukonnas toimuvate üritustega ning samas teavitada nii kohalikke inimesi, eest-kostjaid, lähedasi kui ka ühiskonda laiemalt oma tegemistest.

Meile on oluline klientide arvamus ning oleme loonud neile võima-luse igapäevaelu korraldamisega seotud otsuste langetamises kaasa rääkida. Meil on oma kliendiesindus, kes saab regulaarselt kord kuus kokku. Julgustame kliente tegema omaalgatusi, et muuta igapäevane elu huvitavaks ja mitmekülgseks.

Aitäh kõigile tänastele töötajatele, kes on muutnud Kodi-järve Kodu keskkonnaks, kus klientidel on kõik võimalused võimete-kohaseks arenguks ja eneseteostuseks ning töötajatel kaasaegne töö-keskkond toetavate kolleegidega. Samuti täname kõiki meie klientide lähedasi ja koostööpartnereid ning inimesi, kes hoolivad ja soovivad anda panuse meie tegemistesse.

Taliolümpial Otepääl. Meie kliendid Maie, Valdek ja Raili suusatamas.

Türi laulupidu. Maie, Raili, Valdek, Mari-Liis, Liina, Monika, Margus, Sten.

Tantsupidu Võisikul. Alari, Maie, Raili, Monika, Riina, Valdek, Mari-Liis.


Kogula Eakatekodu• Üldhooldusteenus – 50 kohta

Kogula Eakatekodu asub Saaremaal Arandi külas, 15 km Kuressaarest Kihelkonna poole. Pakume viiekümnele eakale kliendile, sealhulgas dementsetele ja voodihaigetele, üldhooldusteenust. Teenuse raames tagame kliendile turvalise elukeskkonna, vajaliku hoolduse ning medit-siinilise abi. Eakatekodu õhkkond on hooliv, toetav ja sõbralik. Nõus-tame lähedasi ja/või eestkostjaid kliendi toimetuleku ja käekäigu osas.

Meie kodu ümbritsev männimets, siseõue õunapuuaed ning mugav liikumine õue ja siseruumide vahel pakuvad võimalust värskes õhus viibida.

2015. aasta säravamateks hetkedeks võib lugeda: • Pumbajaama renoveerimine – paranes vee kvaliteet; • Koridori remontimine – pärast ebatasasuste likvideerimist muutus

liikumine turvalisemaks; • Rohke väljasviibimine ilusate ilmade korral – jalutamine, vestlusringid

ning istumine nii päikeses kui ka varjus; • Erinevate kirikute esindajate jutlused ning eakatega suhtlemine; • Mitmed ise korraldatud lauluringid, kus oli nii aktiivseid lauljaid kui

ka kuulajaid; • Lähedaste ja koostööpartnerite positiivne tagasiside, mis tähen-

dab, et oleme õigel teel ning seame sihte veelgi paremaks teenuse osutamiseks.

Heli KaerKogula Eakatekodu juht

Kirikuõpetajat kuulamas Kirikuõpetajat kuulamas


Koluvere Kodu• Ööpäevaringne erihooldusteenus – 143 kohta, sh riigi rahastatav

teenus 138 kohta • Toetatud elamise teenus – 31 kohta • Igapäevaelu toetamise teenus – 11 kohta • Töötamise toetamise teenus – 22 kohta

Koluvere Kodu asub Läänemaal Kullamaa vallas Koluvere külas. Klien-tide tervise ja turvalisuse eest kannab hoolt 45 töötajat-tegevusjuhen-dajat.

2015. aastal oli meie kodu põhieesmärgiks klientide aktiveerimine, mistõttu oli see aasta meie elanikele täis põnevaid sündmusi ja toi-metusi.

Meil on kaks tegevuskeskust ja liikumiskeskus. Tegevuskeskustes oli põhitähelepanu suunatud klientide lepingulisele töötegevusele, tänu millele said nad teenida pensionile lisaraha. Pakendasime ehitusdetaile, helkureid ja ehteid; voltisime paberist kotte ning tegime sinililli. Osa kliente leidis tööd oma kodu aiandis, osa kogukonna talupidajate juures ja osa töötas turbarabas. Tehti hulgaliselt käsitööesemeid, mida turus-tati laatadel: kudumid, heegeldused, savitööd, õmblustööd, paberist albumid, kaardid jne.

Klientide sünnipäevi tähistatakse igakuiselt koosviibimistega, kus saab ka laulda ja tantsida. Meelelahutuslike tegevuste alla kuuluvad igasugused lauamängud.

Ehitame püramiide liikumiskeskuses, et “Talendujahil” hästi esineda

Tiia TopperKoluvere Kodu juht


Eriti populaarne on meie klientide hulgas sporditegevus: kepikõnd, jalgrattamatk, ujumine, jalgpall, jäähoki, kelgutamine, suusatamine jne. Sel aastal lisandus kaks huvitavat spordiala: bowling ja golf, mida käime Haapsalus mängimas. Aastas on toimunud mitu koduülest spordi-päeva, millest võtavad ka töötajad meeleldi osa. Osalesime kohalikel valla korraldatud spordipäevadel – ühel korral meie ettevõtte spordi-võistlusel Vägeval ja kahel korral Tallinnas puuetega inimeste spordi-võistlusel.

Klientidele väga meeldib ka isetegevus. Kahel aastal on meie tub-lid lauljad saanud rändkarika Pärnu karaoke lauluvõistluselt. Võitsime kodudevahelise Talendijahi konkursi võimlemiskava ja meeskvarteti esi-nemisega. Kodus tegutseb lauluansambel Sumisejad, meeskvartett Poi ja kapell Karikakar. Tähtpäevadel on meil alati pikad kontserdid. Esinemas käivad ka kooliõpilased ja naaberkogukondade taidlejad. Ise käisime kolmel korral esinemas oma valla seltsimajades.

Meile meeldib, kui tulevad külalised, kellele esineda. Meeldejäävaim külastus oli lahtiste uste päev, kus oli rohkesti külalisi meie oma vallast ja mujalt ning kohtumine oma sõpradega Merimetsa Tugikeskusest.

Hästi läks meie klientidel ka Vaimupuu korraldatud fotokonkursil, kus 20 paremast tööst olid kolm meie klientide pildistatud.

Ekskursioonil Matsalu looduskaitsealal

Tähistame klientide sünnipäevi koos lähimate sõpradega

Vaprad kepikõndijad kõnnivad mitu korda nädalas ja pikki distantse.

Sõbrapäeval esines teistele meie klientide kapell “Karikakar”.


Rakvere Lille Kodu• Kogukonnas elamise teenus – 24 kohta • Igapäevaelu toetamise teenus – 20 kohta • Töötamise toetamise teenus – 10 kohta

2015. aastal oli Lille Kodu tegemiste üheks märksõnaks ja välja-kutseks klientide tööga hõivamine. Pakume alates sellest aastast ka töötamise toetamise teenust. Tänu uue teenuse lisandumisele on Lille Kodus tegevusjuhendaja, kes just klientide töötegevuste, töökohtade leidmise ja tööharjumuse kujundamisega tegeleb. Lisaks on tema ülesandeks ka tööandjatega suhtlemine ja kliendi abistamine vajaliku dokumentatsiooni täitmisel. Kui 2014. aastal töötas avatud tööturul meie kodust kolm klienti, siis 2015. aasta lõpus töötas avatud tööturul Lille kodus elavatest klientidest kaheksa inimest. Kuus klienti töötavad välikoristajatena, kaks klienti on taarajaama operaatorid. Hea koostöö klientide tööga hõivamisel on Töötukassaga, AS-ga SOL ja Pindi Kin-nisvara, OÜ-ga Moya ning mitmete korteriühistutega. Lisaks käib üks meie klient vabatahtlikuna abis koduloomade varjupaigas. Psüühilise erivajadusega inimese avatud tööturule saamine ja tema seal püsimine võib olla keeruline ning nõuab meie asutuse töötajalt nii tööandja kui ka kliendi pidevat nõustamist. Tähtis on kliendi motiveerimine, et ta ei lööks esimeste tagasilöökide või probleemide tekkimisel töösuhtele käega.

Hea tööandja meie klientidele on AS Hoolekandeteenuste loodud sihtasutus Hea Hoog, mille kaudu on 14 asutuse klienti tööd saanud. Siht-asutuse kaudu turustame kodu klientide käsitööd. Põhilisteks müügiar-tikliteks on tikitud kaardid ja ajalehepaberist punutud korvid. Oma panuse andsime ka veteranide toetuseks müüdavate sinilillede valmistamisel. Peale käsitöö said kliendid hakkama katuseklambrite pakkimisega.

Tööhoos katuseklambrite pakkimisel Meie klientide punutud korvid

Riina KinkRakvere Lille Kodu vanemtegevusjuhendaja


Lisaks lepingulistele töödele toimetasid kliendid aiamaal, kus kas-vas ka sel aastal maitsetaimi, kurki, kõrvitsat, peeti. Nii majas sees kui ka õues tehti ühiselt majapidamistöid. Lille Kodu õuele on tekkimas väike roosiaed ning töötajate ning nende lähedaste abiga soetatud lilleamplid muudavad suviti koduõue kaunimaks.

Teiseks oluliseks teemaks sel aastal on vabatahtlike, praktikantide ja ühiskondliku kasuliku töö tegijate panustatud aeg meie kodusse. Kokku tegid praktikat ning abistasid meie kodus vabatahtlike ja ÜKT tegijatena 19 inimest. Lisatööjõud panustas meie asutusse kokku 3379 tundi. Esmakordselt oli sel aastal abis ka välismaa vabatahtlikke/praktikante – üks pagulaste keskusest ja üks Soome üliõpilane. Hea on tõdeda, et meie asutuse kliendid ei ole eelarvamuste küüsis, neile ei loe teise ini-mese rahvus, emakeel või nahavärv, tähtsaks peetakse vaid hoolivust, austust ja rõõmsat meelt. Oleme praktikabaasiks mitmele kõrgkoolile ning sotsiaaltöö tudengid hindavad kõrgelt meie asutuse tööd ning töötajate juhendamist. Praktikast võib aga välja kasvada töösuhe – nii oleme pakkunud tööd kolmele endisele praktikandile. Hoolimata praktikantide/vabatahtlike/ÜKT tegijate juhendamisele kuluvast ajast ja energiast võib siiski kindlalt väita, et ilma lisatööjõuta oleks meie kodul märksa raskem kvaliteetset ja individuaalset klienditööd pakkuda.

Meie kliendid on aktiivsed kogukonna liikmed, kasutades linnas pakutavaid võimalusi. Hea meelega külastavad kliendid kontserte, käi-vad kirikus, spaas, kauplustes. Kliendid ise hindavad kõrgelt Lille kodu ühisüritusi, milleks on erinevad väljasõidud, peod, kinokülastused ja Rakvere linna kõnniseriaalis osalemine.

Ka Rakvere Lille Kodu andis oma panuse sinilillede valmistamisse

Päevakeskus külastas koos vabatahtlikega Ahhaa keskust

Rajame endale väikese roosiaia

Sõbrapäeval tõi rõõmu ja elevust meie näiteringi esinemine


Sillamäe Kodu • Ööpäevaringne erihooldusteenus – 81 kohta

2015. aasta oktoobris sai Sillamäe Kodu 18-aastaseks. Aja jooksul on elu meie majas muutnud paremaks. Kodus tegutsevad mitmed aktiivselt huviklubid ja kogemusgrupid: • kunstihuviliste klubi (klientide huvi klassikalise muusika vastu) • teatriring «Meie teater» • fotohuviliste klubi • aianduse töötegevusgrupp (Kodu territooriumi heakorrastamine) • käsitööring

Sel aastal oli kodu eesmärk kaasata iga klient töösse nii kodus kui ka väljaspool. Selle eest suur tänu meie peamistele partneritele SA Hea Hoog, Töötukassa ja OÜ Juurvili. Sel aastal lisandusid meie partnerite ridadesse ka füüsilised isikud. Meie jaoks on suur saavu-tus see, et ööpäevasel teenusel olevad kliendid said käia Töötukassa pakutud neljakuulisel tööpraktikal kohaliku farmeri juures. Loodame, et niisugune võimalus nagu koostöö meie partneri OÜ-ga Juurvili, kelle juures korjame juba kolmandat aastat sügisest saaki, jääb meile ka tulevikus. Tänu avanenud võimalustele saavad kliendid oma pensionile lisa teeninda.

Sügisene saak saab põllult üheskoos katuse alla toimetatud

Monika FeofanovaSillamäe Kodu juht


Päevakeskuses tehakse kõiki töid spetsiaalsetes töötubades. Võr-reldes möödunud aastaga on kliente tunduvalt rohkem, sest tänu SA-le Hea Hoog telliti meie klientidelt palju töid, nagu näiteks voodipesu ja patjade õmblemine, savist esemete valmistamine, ajalehtedest korvide punumine, kudumine. Foto - Patjade valmistamine on vahva ja pehme tegevus!

Peale töötamise saavad meie kliendid mitmetest kodu üritustest osa võtta, samuti külastada üritusi väljaspool kodu. Traditsiooniline on meie klientide osalemine konkursil Talendijaht ja Võisiku tantsupeol. Sel aastal osalesime fotokonkursil, mis meeldis klientidele väga ja otsustati ka tulevikus kindlasti võistelda.

Nagu eelmisel, nii ka sel aastal viis meie kodu läbi jalgpalliturniiri, millel osalesid meie oma ettevõtte klientide kõrval ka teiste organisat-sioonide kliendid näiteks Narva päevakeskusest ja Sillamäe Narkore-habilitatsioonikeskusest, aga ka Vao Keskuse varjupaigataotlejad ja loomulikult meie ettevõtte juhtkond. Meie kodu sai turniirilt auhinnalise kolmanda koha.

Meie kodu areneb, ületab raskusi, püüab saavutada püstitatud eesmärgid ja lahendada meie ette kerkivad ülesanded.

Jaanipäeva tantsud Sillamäe Kodus

Voodipesu õmblemas

Meie kodu lõbus teatritrupp

Meie pronksine jalgpallitiim

https://www.dropbox.com/s/vk016ad3ral652g/paitjade_teemine.jpg?dl=0


Sinimäe Kodu• Ööpäevaringne erihooldusteenus – 50 kohta • Ööpäevaringne erihooldusteenus liitpuudega inimestele – 10 kohta

Osavõtt, liikumine, tööhõive, loovus – need on märksõnad, mis kirjeldavad 2015. aastat Sinimäe Kodus kõige paremini.

2015. aasta on Sinimäe Kodus kolmas tööaasta, mida plaanisime teha veel tegusamaks kui enne ja see õnnestus meil sajaprotsendiliselt.

Sel aastal käivitasime uued huvi- ja teraapiagrupid, näiteks seem-neteraapia ja aiandusearmastajate klubi. Kevadel istutasid kliendid ise seemned kasvuhoonesse ja peenardele ning juba suvel sõid nad isekasvatatud kurke, tomateid ja paprikaid. Sügisel korjasime por-gandeid, peete ja küüslauku, mida kasutati igas peres toidu valmista-miseks. Tänu ühe töötaja püsivusele sai loodud suur lillepeenar, kust sai suvel majadesse lõikelilli korjata. Uueks teraapiagrupiks, kus saab lõõgastuda ja suhelda, sai aroomiteraapia, mis kujunes meie klientide lemmikuks.

Üks olulisematest eesmärkidest, millega me väga hästi hakkama saime, oli liikumistegevuste propageerimine. Sel aastal jätkasime grupi «Aktiivsed ja õnnelikud» tööd. Lisandusid uued tegevused, nagu kepikõnd ja tantsuteraapia. Klientidele meeldib väga tantsimine, mis sai kinnitust Võisiku tantsupeol osalemisel. Jalgpalliturniiril võitis meie kodu meeskond 5. koha, mis on meie jaoks suur edasiminek. See oli võimalik tänu järjepidevatele treeningutele. Aasta jooksul külastasime mitu korda spaakeskusi ning lisaks külastavad kolm klienti regulaarselt kaks korda nädalas ujulat.

Tänavu viisime läbi suitsetamisvastase kampaania “Loobu sigaretist – saad jäätise”. Selle tagajärjel loobus üks elanik suitsetamisest täieli-kult ning seitse on sigarettide tarbimist vähendanud. Võrreldes 2014. aastaga on kliendid käesoleval aastal suitsetanud 164 sigaretipakki vähem, mis aitas neil säästa umbes 460 eurot.

Meie elanikud on päris aktiivsed kogukonnaliikmed ja külastavad erinevaid üritusi nii Sinimäe alevikus kui ka naaberlinnades. Sel aastal jõudsime erinevatele laatadele, olime vastlapäeval Sillamäel, vaatasime Narva lahingut, käisime muuseumiööl Narva galeriis, Tallinna Mere-muuseumis, Elistvere loomapargis ja Konju talus. Paar korda käisime kinos ja teatrietendustel.

Ühe meie töötaja eestvedamisel loodi teatriring, kus osalevad kümme klienti. Aasta jooksul lavastati kaks muinasjuttu, mida näidati külalistele Sinimäe Kodu lahtiste uste päeval ja välissõidul Sillamäe Kodus ja Sillamäe Eakatekodus.

26. juunil avasime kodu uksed eestkostjatele, sugulastele ja kõi-kidele huvilistele. Ürituse programm oli mitmekesine. Esinesid tuntud lauljad Narvast ning töötas kolm meisterklassi ehk tegevustuba, kus meie töötajad koos klientidega näitasid külalistele oma käsitööoskusi. Külastasime ka Jääajakeskust

Anna VorobjovaSinimäe Kodu juht

Hoiame oma kodu ümbruse kauni ja korras!


Sel päeval oli avatud ühe kliendi personaalne maalinäitus. Koha-peal aitas meid HIV-testimisega tegelev EHPV organisatsioon.

Lisaks huviringidele ja tege-vusgruppidele on üks meie tähtsamatest eesmärkidest klientide tööhõive. Sel aastal õnnestus meil tööd leida 18% tööealistele klientidele, mis on suur saavutus. Kaks klienti on saanud osalise koormusega tööd taaraautomaadis, viis klienti niitsid ja riisusid muru ning mõned kliendid teevad käsitööd, nagu kudumine ja nuustiku punumine. Lisaks on kolm klienti tegelenud savi-tööga. Kõiki klientide tehtud esemeid müüsime Sinimäe ja Sillamäe laatadel. Üks elanik on asunud õppima Sillamäe Kutsekooli ehitaja erialale.

Teist aastat järjest osalesime ajakiri Vaimupuu korraldatud foto-konkursil, kus sel aastal oli läbivaks teemaks sõprus. Sinimäe Kodust osales viis klienti oma piltidega. Ilya sai teise kohta, Dima foto valiti 2016. aasta lauakalendri trükki.

Sügise lõpp oli pühendatud aiasaagi korjamisele. Igas majas keet-sid kliendid koos töötajatega oma moosi. Täiendavalt on meil soetatud umbes 40 ilupõõsast, mida istutasime Kodu territooriumile majade vahele ning sel aastal täiendasime nendega muruplatsi keskosa. Kaks korda aastas toimusid talgud – üle-eestilise “Teeme ära” projekti raa-mes ja omaalgatuslik sügisel, mille käigus jõudsime ära koristada suure territooriumi vanast murust ja prahist.

Sel aastal osales klienditöös kuus praktikanti ja kolm vabatahtlikku, kes suutsid meie klientide elu kokkuvõttes 950 tunni jooksul mitme-kesistada.

Tänu kodu tegevusjuhendajatele saab meie kodu aina ilusamaks, hubasemaks ja kliendid tegusamaks. Päris palju on tehtud ning veel rohkem ootab ees.

Ilya foto “Sõprus” sai Vaimupuu fotokonkursil teise koha

Avatud uste päeva programmi kuulusid ka lõbusad võistlus-mängud

Sügisesed aiatööd


Sõmera Kodu • Ööpäevaringne erihooldusteenus – 332 kohta• Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele –

42 kohta

Kätte on jõudnud aeg, kui võtame kokku Sõmera Kodu 2015. aasta väikesed rõõmud ja möödunud päevade kiiruse. Lastes kunstnikul neist päevist pildi maalida, vahelduvad puulehtede värvid, silmapiir värvub lumevalgeks või väreleb kastepisarais. Sinine taevas kinkis nii päikese-kuumust kui ka vihma, tuul pillutas langenud lehti. Laseme silme eest läbi päevadele värvi andnud ootused ja täitunud lubadused. Mõtleme hellusega inimestele, kes meie hulgast on lahkunud.

Elu sel madalal maalapil, seitsekümmend aastat tagasi noorte sõdurpoiste poolt istutatud mändide all, koos 377 kaaslase, 150 töö-taja ja laiali pillutud majadega on üks eriline paik oma kokkulepete, sõprussuhete, omaenese rütmi ja lugudega. Kodu ja paik töötamiseks. Ühtede jaoks koht, kus on õpitud omaenese haigusega toime tulema, leitud sõpru ja tehtud igapäevaselt vajalikke toiminguid, kuid ka luuleta-tud, maalitud, näideldud. Saadud tunnustust nii lähedalt kui ka kaugelt. Teiste jaoks aga võimalus muuta hetke, öelda lahke sõna ja toetada abivajajat tema vajadust mööda. Mõista vaid pilgust rõõmu ja kurbust, kuulata valu ja hoida elu habrast tasakaalu. Sealjuures pakkudes ees-kuju uutele, noortele tööle tulijatele, praktikantidele ja külalistele. Vaid iseenda töö- ja elurõõmule toetudes lootust pakkumas. Päeval ja ööl üksteise kõrval.

Sõmera käsitöö

Jõulud Sõmeral

Helle KahmSõmera Kodu juht


Inimesed vananevad ja lahkuvad igaviku teedele, Mõnnuste kal-mistu küngaste sirged read pikenevad. Vanu radu mööda jalutavad uued inimesed Eesti kaugematest paikadest, Tartust ja Narvast, Pär-nust ja Lihulast, mõni ka Saaremaa tasasest kangest kodust. Tegevus-majas jätkub tööd kõigile, kes seda teha suudavad ja õppida maldavad. Kaunis pits, rohmakas kaltsuvaip ja savine kalavaagen sisaldab välise vormi sees nähtamatut puudutust hingekillust. Seemneivakesest kas-vama hellitatud oranžid lilleklumbid ja riisutud mändidealune ulatuslik maaala on siin elavate inimeste pideva hoole tulemus. Majades jätkub inimesi, kes armastavad ja loovad luulet ja laulusõnu, jätkub näitekuns-tihuvilisi ja kabemale kuningaid. Jätkub neid, kes teevad sporti ja neid, kes armastavad jalutada pikki radu, tundmaks end olevat olemas täna ja siin, elava ja olulisena.

Milliseid oskusi kandis 2015. aastal Sõmeral töötav inimene, milli-seid teadmisi ootasime uutelt tulijatelt, kuidas pakkusime kogemusest tingitud kollegiaalsust? Uued meetodid on visad inimese teadvusesse imbuma, maailm muutub pikkamööda. Aasta on liialt väike aeg, et Care-meetodi rakendumise tulemusi objektiivselt hinnata. Kuid see, mis ajas ei muutu, on vastutus olla iga hetk olemas nende jaoks, kelle jaoks hooldekodu on kodu, ja kes on täna meie kätte usaldatud. Vajadus turvapaiga järele on igavene, et maailm saaks oma toimetusi toimetada, teadust arendada ja haigustele leevendust otsida, et laulud saaks lauldud ja pillid puhutud.

Aasta 2015 on pakkunud palju uusi ja põnevaid väljakutseid ja õnnestumisi, kuid ka pisaraid ja kaotusevalu. Kokkuvõtteid tehes saame järeldada, et maailm on üks põnev paik ja Sõmera Kodu selle keskel avatud ja turvaline kodu klientidele ja väljakutseid pakkuv paik töötajatele.

Kadridisko

Me kõik armastame erinevaid asju. Selle toa omanik soojust ja hellust

Näidend “Tähetark”


Tapa Kodu ja Tapa Põllu Kodu • Ööpäevaringne erihooldusteenus – 60 kohta (Tapa Kodu) • Kogukonnas elamise teenus – 18 kohta (Tapa Põllu Kodu) • Toetatud elamise teenus – 8 kohta (Tapa Põllu Kodu) • Töötamise toetamise teenus – 12 kohta (Tapa Põllu Kodu)

Tapa Kodu koosneb kahest eraldiasetsevast üksusest: linna serval Loode tänaval asuvast peremajade kompleksist ning Tapa kesklinnas asuvast Tapa Põllu Kodust. Kuues uues peremajas osutatakse ööpäe-varingset erihooldusteenust kokku 60 kliendile ning Põllu Kodus peam-iselt kogukonnas elamise teenust, kuid vähesel määral ka toetavaid teenuseid.

2015. aasta peamised eesmärgid olid seotud lepinguliste töö-kohtade otsimise ning kõigile klientidele aktiivsema ja mitmekülgsemate igapäevategevuste leidmisega.

Igapäevaselt on kõikides majades tegevuskeskused, mis on orien-teeritud kokkulepitud tegevustele: 1. maja käsitööle, 2. maja sportlikele tegevustele, 3. maja muusikalistele tegevustele, 4. maja joonistamise ja värvimisega seotud tegevustele, 5. maja akadeemiliste oskuste aren-damisele ja 6. maja käelisele tegevusele. Iga kliendi päevaplaanis on kirjas, millistel päevadel ja millistes tegevustes ta osaleb.

Sportlikke tegevusi aitasid mitmekülgsemaks muuta kevadel pai-galdatud välitrenažöörid, mis otsekohe saavutasid populaarsuse nii klientide kui ka töötajate hulgas.

Samuti jätkati tööharjumuse kujundamisega töökeskuses, kus juhendaja käe all omandatakse endiselt üha uusi ja uusi töövõtteid. Meie kodu töökeskust on märganud ka linnakodanikud, kes järjest julgemalt astuvad sisse ning ostavad juba valmistoodangut või tellivad endale meelepärase savitöö. Ka sellel aastal tellis Tapa Vallavalitsus Priit Pärna 4. Animafilmifestivali (PPAFF 2015) auhinnad ja meened meie töökeskuselt.

Suvekuudel oli tegevuste pearõhk aiatöödel. Kevadel sai iga maja oma käsutusse peenramaa ning vabaduse otsustada, mida külvata-is-tutada. Samuti tuli hoolt kanda eelmisel sügisel mulda pandud puuisti-kute eest. Tegevust jätkus kõigile rohenäppudele kuni saagikoristuseni.

Teravaid elamusi pakkus aktiivsete töötajate algatusel ehitatud tunnetusrada. Ehitatud rada pakub võimalusi jalgade kaudu tunda erinevaid looduslikke materjale alates liivast ning killustikust kuni män-nikäbideni välja.

Igapäevast tavaelu rikastasid erinevad koduüritused: tähtpäevade tähistamised ja iga-aastane spordipäev. Eriti meeldejääv oli kodu 3. sünnipäeva tähistamine, millel osalesid paljud lähedased ning eestkostjad.

Suvekuude sisse mahtus mitmeid pikemaid ja lühemaid väljasõite ning laager mere ääres. Esmakordselt sõideti kolmeks päevaks Vain-

Põllu versus Loode. Teineteise vastased oleme ainult spordi-päeval!

Töökeskuses savitööd tegemas

Sigrit JürgensonTapa Kodu juht


upeale, kus nauditi suverõõme, aga õpiti ka laagritingimustes toidu-valmistamist.

Ka Tapa Kodu töötajad on olnud aktiivsed ja teotahtelised. Rakvere ööjooksu eeskujul organiseeriti augustis Tapa Kodu oma ööjooks, kus osaleti peredega ning kokku läbiti joostes ja kõndides 14 kilomeetrit. Käidi külas Vändra Kodul ning tehti ringkäik SA Pärnu Haigla Psüh-hiaatriakliinikus.

Tapa Põllu Kodu kliendid on mitmeaastase töö tulemusena saavuta-nud usaldusväärsuse kogukonna tööandjate hulgas ning 2015. aastal on lepinguline töö juba 12 inimesel. Üks klient siirdus sügisest õppima Astangu Kutserehabilitatsioonikeskusesse. Jätkatakse koostööd ka Tapa vallaga, mille raames teostatakse vabatahtlikkuse korras heakorratöid linnas ning valla poolt pakutakse kinokülastuse võimalust.

Tunnetusraja tegemisel lõime loomulikult ise käed külge!

Neljapäeviti käime ujumas

Hoolitseme ka oma talvevarude eest

Päike, värske õhk ja vesi - need me sõbrad kolmekesi! Vainupeal laagris


Elin KüttTartu Kaunase Kodu vanemtegevusjuhendaja

Tartu Kaunase Kodu• Kogukonnas elamise teenus – 15 kohta; • Toetatud elamise teenus – 6 kohta; • Igapäevaelu toetamise teenus – 6 kohta; • Töötamise toetamise teenus – 18 kohta.

Tartu Kaunase Kodu asub Tartu Annelinnas. Kaunase Kodu tegutseb AS Hoolekandeteenuste missiooni „Tegusam elu kogukonnas“ järgi, sest oleme suutnud ennast niimoodi kogukonda integreerida, et meie kodu ilma otsimata ei märkakski. Kaunase Kodu pakub kogukonnas elamise ja töötamise toetamise teenuseid Kaunase puiesteel asuva 9-korruselise maja ühe trepikoja esimesel korrusel ning toetatud ela-mise, igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise teenuseid Mõi-savahe tänava kahes erinevas neljatoalises korteris. Kaunase Kodu osaleb aktiivselt kogukonna tegemistes ja linnas toimuvatel üritustel ning hea meelega kutsub endale külla ka teisi kogukonna liikmeid ja vabatahtlikke. Soovi korral on võimalik end kodu tegemistega kursis hoida Kaunase Kodu koduleheküljel http://www.hoolekandeteenused.ee/tartu/.

2015. aastal võib Kaunase Kodu kliente kiita eelkõige iseseisvuse, töökuse ja positiivse ellusuhtumise poolest. Kliendid on iseseisvamad nii majas ja tubades korra hoidmisel kui ka enda hügieeni eest hoo-litsemisel ja toidu valmistamisel. Aasta alguses liikusid kaks klienti ka kergema toetusvajadusega teenusele – üks klient kogukonnas elamise teenuselt toetatud elamise teenusele ning teine toetatud elamise tee-nuselt sotsiaalkorterisse.

2015. aasta oli Kaunase Kodu jaoks koostöösuhete hoidmise ja arendamise aasta. Asutused ja ettevõtted, kellega kodu sel aastal koostööd tegi, pakkusid meie klientidele palju erinevaid võimalusi vaba aja veetmiseks, enda arendamiseks ja silmaringi avardamiseks. Sellel aastal suutsime leida palju uusi koostööpartnereid eelkõige tööandjate näol. Kõige suuremat heameelt valmistas see, et töö-andjad olid sellel aastal ise aktiivsed meiega kon-takti loomisel ning tunnustasid seeläbi meie kodus teenusel olevaid erivajadusega kliente kui hinnatud ja vajalikku tööjõudu. Jätkasime ka koostööd Töö-tukassa Tartumaa osakonnaga. Et meie koostöö on juba pikaajalisem, oleme õppinud koos kliente väga hästi tundma ning nende arengut nägema. Õppisime, et tuleb olla sihikindel ja toetav ning see võimaldab koostööd tehes leida igale kliendile tema võimetele vastav töine tegevus.

Meie töökad kliendid ja kollektiiv ei unustanud töötamise hoos siiski ära ka puhkamist ja huvi-

Kogemusgrupp „Emotsioonid“: Kaisa, Virge, Janek, Andrus, Rita, Priit, Argo

http://www.hoolekandeteenused.ee/tartu/

http://www.hoolekandeteenused.ee/tartu/


tegevust. Augustis tähistasime näiteks suure peoga kodu sünnipäeva. Nautisime maitsvaid roogi ning võtsime mõõtu erinevatel sportlikel aladel. Kõige enam kirgi küttis muidugi klientide ja töötajate vaheline rahvastepallilahing, milles pidid kaotust tunnistama töötajad. Tähele-panuväärseks oli ka Kaisa Kallavuse õnnitlemine. Kaisa oli suitseta-nud mitukümmend aastat ning sel aastal suutis ta sellest suure töö tulemusena loobuda. Kaisat õnnitleti rändkarikaga, mida hakatakse iga-aastaselt Kaunase Kodu klientide seas pidulikult edasi andma.

Sügisel käisime mitmel korral ka lühematel ja pikematel väljasõitu-del. Näidetena võib tuua Elistvere Loomapargi külastuse, Pala Noorte-keskuses näiteringi esinemise, Türi laulupeol osalemise, metsas seenel käimised või ka oktoobris korraldatud ekskursiooni, mille eesmärgiks oli külastada teisi kodusid ja tutvuda Pahkla Camphilli külas pakutava kogukonnas elamise teenusega. Lisaks üritustele ja väljasõitudele tegutsesid käesoleva aasta jooksul Kaunase Kodus ka mitmed huvi-tegevuse ringid nagu näiteks laulmine, näitering, käsitöö ja muusika-teraapia, õmblemine ning kogemusgrupid ja fotograafia. Aasta lõpus lisandusid nimekirja ka teadusklubi tegemised. Muidugi pole me ära unustanud ka sportlikke tegevusi ning lisaks kodusiseselt toimuvatele kabe-, koroona- ja lauamängude kohtumistele osalesime ka asutus-tevälistel võistlustel.

Teisel poolaastal tegeles Tartu Kaunase Kodu aktiivselt EQUASS Assurance kvaliteedimärgi taotlemisega. Esimest korda taotles Kodu kvaliteedimärki 2013. aastal ning hinnati kvaliteedimärgi vääriliseks 2013. aasta detsembris. Kuna taotletud märk kehtib kaks aastat, siis tegelesime 2015. aastal kvaliteedimärgi pikendamisega. Kvaliteed-imärgi taotlemisse olid haaratud kõik Kodu töötajad ja kliendid, sest meie kõigi jaoks on oluline, et kodus oleks hea elada ja töötada, ning et pakutavaid teenuseid väärtustatakse ja hinnatakse kvaliteetseks. Detsembris teatas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse arenduss-petsialist, et Kaunase Kodu on taaskord hinnatud vastavaks EQUASS Assurance põhimõte-tele ja seega on meie Kodule antud taas EQUASS Assurance sertifikaat.

Kordaläinud ja saavutuste- rohke aasta eest tuleb tänada nii kõiki teenusel olevaid kliente kui ka personali. Sel aastal moodustasid Kaunase Kodu meeskonna tegevusjuhenda-jad Elen, Liis, Maibell, Merike, Lii ja Hans ning vanemtegevus-juhendaja Elin ja kodu juht Imbi.

Rahvastepallivõistlus kodu sünnipäeval: Andrus, Marko, Rita, Sirle, Janek, Argo, Virge, Maibell, Kaisa, Hans, Lii, Elin, Imbi.

Aasta suitsetamisest loobuja Kaisa

Meie Viljandi laulupeol: Rita, Virge, Maibell, Janek, Andrus


Liina MänniaruTori Kodu juht

Tori Kodu • Ööpäevaringne erihooldusteenus – 64 kohta • Töötamise toetamise teenus – 2 kohta

2015. aasta oli Tori Kodu elanike jaoks väga sündmusterohke. Toimus palju ühisüritusi, võeti osa konkurssidest ja spordivõistlustest ning palju tegevusi toimus kohapealgi. Selles, et 2015. aasta toredaks ja tegusaks kujunes, oli osa kõigil Kodu elanikel ja töötajatel.

Aasta algas rahulikult. Sõbrapäeva käisime tähistamas Vändras, kus Vändra Alevi Sotsiaalmaja korraldas ühtekokku nelja asutuse osavõtul toreda sõbrapäevapeo. Aprillikuu keskpaigas osales aga meie tubli spordipoiss Marko EO Eesti Ühenduse korraldatud ujumis-võistlusel Valtu koolis Raplamaal ning saavutas tihedas konkurentsis 4. koha. Samuti astusid aprilli lõpus meie kliendid üles Astangul toi-munud erivajadustega inimeste tantsupeol.

Iga-aastaseseks traditsiooniks on kujunenud mai alguses toimuvad koristustalgud Teeme Ära, kus meie elanikud koos töötajatega alati rõõmsalt kaasa löövad. Taaskord pälvisime ohtralt kohalike elanike kiidusõnu, sest meie kümne elaniku panustamine aitas puhtaks teha suure osa Jõesuu küla vahel looklevate Pärnu ja Navesti jõe kaldapeal-setest. Tegime end kogukonnas jälle pisut nähtava-maks.

Aasta suursündmus on muidugi jaanipäev. Tori Kodu pidas oma jaaniüritust 26. juunil. Juba mitu päeva varem kaunistati peoks suur saal, mis ehiti kaskedega, meisterdati dekoratsioone, koristati, kus vaja. Pidu ise oli meeleolukas, sündmusterohke ja lõbus – grilliti, mängiti mänge, osaleti võistlustel, tant-siti ühemehebändi Ergo Korbi muusika saatel. Kuna tegemist oli ka avatud uste päevaga, külastas meie Vastlaid tähistame ikka liuga!

Aitasime Teeme Ära talgutel puhastada Pärnu ja Navesti jõe kaldapealseid

Kõigi muude tegemiste kõrval ei unusta me aiatöid!


üritust kuueliikmeline Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajatest koosnev seltskond, samuti ühe eestkosteasutuse esindaja ning päris mitmete elanike lähedased, kellest nii mõnigi kaasati mängudesse ja tiriti tantsupõrandale. Peo lõpetas tublimate ja aktiivsemate autasus-tamine.

Juulis alustasime oma vabatahtliku tööga Pärnu kodutute loomade varjupaigas. Tööd tehti Töötukassa praktika kaudu ning esialgu kolm kuud järjest. Esmakordselt külastati varjupaika juba umbes poolteist kuud varem, kui kohaga tutvumas käidi. Meie elanike vabatahtlik töö leidis märkimist ka Varjupaikade MTÜ Facebooki lehel, samuti kirjutas meist artikli Pärnu Postimees.

21. augustil osales Tori Kodu sportlikum seltskond traditsioonilisel Vändra Sotsiaalmaja korraldatud spordipäeval, sedapuhku Vändra uuel staadionil. Meie majast võttis võistlustest osa kokku 13 elanikku ning seda üldtuntud kergejõustikualadel nagu kuulitõuge, 60 meetri jooks, kaugushüpe jne. Nagu arvata oli ning nagu ka varasemate aastate kogemus näitas, saabuti selgi korral tagasi kopsaka medalisaagiga – Tori Kodu sportlased olid võidukad mitmetel aladel ja kategooriates ning näiteks krooniti meie maja Marko võistluste kiireimaks sportlaseks üldse.

Sel aastal oli oluliseks sündmuseks ka kodu juhi vahetus. Alates septembrist asus kodu juhtima senine vanemtegevusjuhendaja Liina Männiaru ning tema töö võttis üle senine tegevusjuhendaja Karmen Sanglepp.

Aasta jooksul on meil olnud palju tublisid kliente, kes on Tori Kodus tööga hõivatud olnud – on tehtud sinililli, heegeldatud vaipu, tehtud muud käsitööd ning puhastatud lante. Lisaks sellele on meie klientide hulgas olnud mitmeid tublisid, kes käivad abiks köögitöödel, hoolit-sevad põllulapi korrasoleku, muruniitmise, lehtede riisumise või lume lükkamise eest. Aasta jooksul on olnud võimalik teha tööd kõigil, kes seda vähegi tahavad.

Uuel aastal uued üritused ja tegemised!

Käime vabatahtlikena abis Pärnu kodutute loomade varjupaigas

Spordipäeval Vändras Laul teeb rinna rõõmsaks! Tori Põrgulised Viljandis laulupeol


Reet AsmerTõrva Kodu juht

Tõrva Kodu• Ööpäevaringne erihooldusteenus – 60 kohta

2016. aasta algul täitub Tõrva Kodul avamisest juba kolm aastat. Oleme nende aastatega näinud, et oleme väga õnnelikud just siin elades ja toimetades. Meie majade ümber on piisavalt privaatsust, loodust ja vaikust, et tagada rahulik elukeskkond, kuid samas on 10 minuti jalutuskäigu kaugusel väikelinna keskus poodide, raamatukogu, kino ja palju muuga.

2014. aastal sai võetud eesmärgiks omandada EQUASS kvalitee-disüsteem ja nüüd, aasta hiljem, võime rõõmuga teada anda, et Tõrva Kodu tunnistati EQUASSI kvaliteedimärgi vääriliseks. Kvaliteedisüs-teemi rakendamise ajal süüvisime nii meie igapäevatoimingutesse kui ka terve asutuse toimimise põhimõtetesse. Olulised märksõnad on kliendi kaasamine teenuse arengusse, tagasiside küsimine nii kliendilt kui ka tema lähedaselt, pidev teenuse areng ja analüüs.

Oleme aru saanud, et on väga oluline kõigile näidata, mida me teeme ja olla kogukonnale avatud. Selles tuli meile appi Tõrva linn, kes korraldas esimest korda kodukohvikute päeva, kus otsustasime kohe ka osaleda. Imeilusal juunipäeval sättisime üles telgi, vedasime kohale lauad ja toolid, panime üles käsitöö näitus-müügi ning ava-sime koos teiste 18 kodukohvikuga oma uksed. Kohviku nimeks sai Jäätise ja Muffinikohvik ja nagu nimigi ütleb, pakkusime omatehtud

Kohvikutepäeva jäätisetegu


jäätist ja muffineid. Kohvik oli ülimenukas ja meid külastas rohkem kui 400 inimest. Meie kliendid andsid kohvikule oma näo – tegid jäätised, küpsetasid muffinid ning teenindasid külalisi kohvikus neid naeratusega vastu võttes. Sellest päevast sai meie aasta kõige võimsam mälestus.

2015. aasta märksõnaks on koostöö. Meie väga hea partner on EstYes, kellega võtsime oma Kodusse vastu juba teise vabatahtliku Saksamaalt. Annika võttis väga sujuvalt üle tegevused, mida meie esi-mene vabatahtlik Luise tegema hakkas. Vabatahtlike projekti lisaväär-tuseks on see avar maailm, mida iga inimene endaga kaasas kannab ja teistele edasi annab. Annika õpetab meie klientidele muude tegevuste kõrval inglise keelt, klarnetit ja oma lapsepõlvemänge.

Juba 2014. aastal alguse saanud koostöö Eesti Töötukassa Valga-maa bürooga on sellel aastal veel tugevamaks läinud. Meie aitame neil mõista Kodu klientide eripära ja vajadusi, nemad omalt poolt teevad kõik, et kliendid leiaksid jõukohase töö. Suur rõõm on see, et meie kliendid saavad jätkuvalt Töötukassa kaudu käia Valgamaa Kodutute Loomade varjupaigas vabatahtlikku tööd tegemas. Meil on plaanis laiendada vabatahtlikku tööd ka Tõrva kogukonda. Peale töö leidmise on Töötukassa külastamisel veel üks tore lisaväärtus, nimelt tuleb sinna minekuks ennast viisakalt riidesse panna ning harjutada suhtlemist ametiasutusega. Mitmed kliendid käivad Töötukassas kohtumas täiesti iseseisvalt, mis on samm lähemale igaühe iseseisvamale elule.

Roheline teraapia Tõrva Kodu moodi

Päev Valga kodutute loomade varjupaigas

Tõrva Kodu suvise spordipäeva kabelahing


Tõrva Kodu tegevusjuhendajatest on 80% samad inimesed, kellega alustasime oma tööd 2013. aasta alguses. Stabiilne ja hea personal suudab tagada klientidele turvalisuse ja kannab endas meie asutuse põhiväärtusi: lugupidamist kliendi suhtes, aktiivse päeva olulisust ja südamega tehtud tööd. Personaliga oleme käinud vaatamas teisi tee-nuseosutajaid. Väga huvitav oli Võru Päevakeskuse külastus, kus saime näha avatud teenuse korraldust ja huvitavaid töid, millega kliendid tegelesid. Erihoolekandeteenuse põhilisim eesmärk on toetada kliendi kõige paremat ja suurimat saavutatavat iseseisvat elu. On hea meel saata inimesi päris oma koju elama teadmisega, et oleme teinud nende toetamiseks head tööd, ning et neil on võimalik elada oma peredes. Sellel aastal läks meie juurest tagasi koju kaks inimest.

2014. aasta lõpus alustas tööd meie kodu kliendiesindus – see annab teenuse korraldamiseks oma panuse just niisugusel moel, nagu on kõige parem meie klientidele. Kliendiesindusse kuulub viis liiget. Teemad, mida arutatakse, on väga laiad – alates jõulupeo menüüst kuni probleemideni omavahelistes suhetes.

Ka 2015 oli meie kodule väga tihe aasta nii ürituste, väljasõitude kui ka sporditegevuste poolest. Tähistasime oma kodu sünnipäeva, jõule, rahvakalendri tähtpäevi, näiteks jaanipäeva ja kadripäeva. Pea igal nädalal toimub disko või kino. Käiakse palju väljas alates kohvita-misest linna kohvikus kuni suure ekskursioonini Alatskivi loomaparki. Juba teist aastat järjest selgitasime välja kõige tublimad kepikõndijad ja osalesime Eesti Eriolümpia Ühenduse suvemängudel. Eriti tore oli osaleda jalgpallivõistlusel, kus panime välja ühendmeeskonna Kodi-järve Koduga. Peame oluliseks tervislikku eluviisi, tänu millele on sel aastal kaks klienti otsustanud suitsetamise maha jätta.

2015 oli Tõrva Kodule väga tegus aasta. Oleme palju saavutanud ja samas on tekkinud palju plaane, kuidas oma teenuseid edasi arendada ning pakkuda klientidele võimalusi arenguks.

Sõidame Alaveski loomaparki

Kodu uue sildiga laulupeol

Lihtsad rõõmud. Uus liivakast


Türi Kodu• Ööpäevaringne erihooldusteenus – 70 kohta

Türi Kodu asub Järvamaal Türi linnas. Kodus elab 70 psüühilise eri-vajadusega klienti.

Me toetame ja juhendame kliente nende igapäevaelus. Koos loome ja otsime võimalusi, et igaüks oleks kogukonna aktiivne liige. Sellest tulenevalt on 2015. aasta olnud väga tegus ja mitmekülgne. Türi Kodu elanikud on aastal 2015 meister-tegevusjuhendaja abiga leidnud tööd kogukonnas olevas ettevõttes Türi Haldus. Töö seisneb enamasti par-kide korrashoius. Sel viisil avatud tööturul töötamine on meie kliente väga palju motiveerinud ja julgustanud.

Kodusiseselt toimib meil suvine ja talvine nädalaplaan, mis on loo-dud vastavalt klientide huvidele, hobidele ja võimetele. Selle alusel toi-muvad erinevad töised tegevused ja huviringid. Toimunud on naljaring, luulering, näitering, voolimine, laulmine, kunst ja muusika kuulamine. Kuna meile on väga oluline, et elanikud tegeleks hobidega, mis neid huvitab, siis käib üks klient Türi Noortekeskuses tänavatantsu õppi-mas. Lisaks oleme korraldanud erinevaid huvitavaid kogemusgruppe. Oleme arvestanud ka teises keeles kõnelevate klientidega ning seetõttu toimub kord nädalas ka venekeelne kogemusgrupp. Kõiki huviringe juhendavad Türi Kodu tegevusjuhendajad.

Oluline osa meie klientide elus on tööharjumusel, mistõttu on meie hommikused tegevused töised. Toimuvad need erinevate huviringide kujul: valida on õmblemise, kokanduse, kaltsuvaipade kudumise ja välitööde vahel. Sõltuvalt aastaaegadest on välitöödel tehtav töö erinev. Kevadel hakkasime tegelema taimede istutamisega, suvel kastsime kasvuhoones ja rohisime aiamaad, sügisel riisusime lehti ja talvel lük-kasime lund.

Aastaga on aktiivseks kasvanud ka kliendiesinduse töö. Kliendid saavad igal nädalal kokku, et ühiselt arutada omapoolseid nägemusi ja mõtteid. Kalendrikuu viimasel reedel osalevad Türi Kodu juht ja vanemtegevusjuhendaja kliendiesinduse koosolekul, et kuulata ette-panekuid ja mõtteid ning vajadusel need ühiselt ellu viia.

Olime aasta jooksul aktiivsed kogukonna liikmed ja osalesime mitmetel üritustel. Enim jäid meelde Türi Kultuurikeskuses toimunud Tulbipäevad, Õunafestival ja Volbri trall Türi Lauluväljakul. Viimasel sai Türi Kodu elanik auhinna laheda kostüümi eest. Paaril korral külastati Eesti Ringhäälingumuuseumit. Juulikuu alguses toimus Türi linna 89. sünnipäeva puhul korraldatud aedlinna kohvikute päev, millest meie samuti osa võtsime. Türi Kodu kohvik võõrustas külalisi isetehtud küp-setistega, näitering esitas näidendi „Otsijad“ ja külalistel oli võimalik tutvuda majadega.

Türi Vallavalitsus tunnustas meie kodu meeskonda aunimetusega Aasta tegija 2015. Vallavalitsus tunnustas meid selle eest, et oleme aas-

Meie kodu. Läbi lillede.

Volbritrall Türi Lauluväljakul

Liis PärnalaTüri Kodu juht


tatega arendanud Türi Kodu klientide ja vallaelanike omavahelist suht-lemist. Tiitli tõi kaasa eelkõige Aedlinna kohvikute päeval osalemine, mis muutis nii mõnegi inimese hoiakuid ja eelarvamusi erivajadustega inimeste suhtes.

Türi Kodu kohvik Aedlinna Kohvikute päeval

Näiteringi grupp näidendi jaoks isetehtud autoga

Jaanipäeva tants ümber lõkke Eesti Ringhäälingumuuseumi külastus


Uuemõisa Kodu• Ööpäevaringne erihooldusteenus – 59 kohta • Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega

inimestele – 12 kohta

Läänemaal, Haapsalu lähedal asuv Uuemõisa Kodu tähistas 1. oktoob-ril oma kolmandat sünnipäeva. Selle aasta sügisel suurenes külas elavate inimeste arv viie võrra ja ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibib hetkel 59 inimest ning ööpäevaringsel erihooldusteenusel, mis mõeldud raske ja sügava liitpuudega isikutele, 12 inimest. 2015. aastat iseloomustab Aasia vanasõna: „Kui teed plaane üheks aastaks, külva seemet. Kui teed plaane kümneks aastaks, istuta puid. Kui teed plaane sajaks aastaks, õpeta inimesi.“

2015. aastal jätkasime paljusid tegevusi, mis olid alguse saanud juba eelnevatel aastatel. Üheks nendest oli tööhõive arendamine ela-nike seas, sest tänu tööl käimisele on meie kliendid muutunud iseseis-vamaks ning saanud täita oma unistusi ja soove. Tööhõive valdkonnas on tehtud kolme aasta jooksul märkimisväärseid edusamme. Kui 2012. ja 2013. aastal saime rääkida ühest lepingust avatud tööturul ning paarikümnest lühiajalisest lepingust aastas, siis nüüdseks on avatud tööturul tipphooajal tööl umbes 8-12 inimest ning muul ajal stabiilselt 5 inimest. Lisaks sellele on saanud enam kui 20 inimest tööd läbi siht-asutuse Hea Hoog. 2014. aasta III kvartalis oli tööga hõivatus 33%, Uuemõisa teraapiline ürdiaed

Malle KornakUuemõisa Kodu juht


sel aastal aga juba 48%. Tööhõive valdkonnas on väga oluline see, et meie elanikud ise soovivad oma sissetulekuid suurendada ning endale stabiilne ja meelepärane töökoht leida.

Suuremateks tööandjateks on SOL Baltic OÜ, OÜ Kekkilä, Linna-mäe Lihatööstus ning Kriske OÜ. Lisaks sellele on nad toeks ja abiks olnud ka muudes ettevõtmistes. Näiteks on OÜ Kekkila varustanud meid kahel aastal kasvuturba ja -mullaga. Tänu nende panusele saime luua sel aastal teraapilistel eesmärkidel ürdiaia, mida meie külalised on pidanud innovaatiliseks ettevõtmiseks ning soovitanud ka tulevikus jätkata. SOL Baltic OÜ kinkis kodule 20 uhiuut tekki ning patja ning Linnamäe Lihatööstus toob jätkuvalt kohapeale töötegevust neile, kes mingil põhjusel ei saa väljapool kodu tööl käia.

Juba teist aastat võtsid kodu elanikud osa Teeme Ära talgutest, koos koduvallaga said puhtamaks Uuemõisa aleviku teeääred ja met-saalused. Roheliste kogemusgrupp jätkab igakuiselt koduümbruse korrastamist. Kogukonnaga suheldes on sõbralik huvi toonud meile vabatahtlikke Haapsalu Kutsehariduskeskusest, kelle abiga said selle aasta alguses uue ilme kodu tegevusmaja kaks ruumi. Koostöö Töö-tukassaga on sujunud hästi, nende poolt suunatud praktikantide ning vabatahtlike huvi on aidanud tööle leida motiveeritud tegevusjuhen-dajaid.

Meie kodu roll elanike vaba aja sisustamisel on jäänud võrreldes varajasemate aastatega väiksemaks, sest koostöös kogukonna, klien-diesinduse ja erinevate huvigruppidega oleme leidnud elanikele vaba aja sisustamise võimalused ümbruskonnast. Tihti käiakse tegevusjuhen-daja saatmisel avalikel üritustel, kinos, teatris, näitustel ning huvigrup-pide koosviibimistel (kabeklubi, matkamine, saviteraapia). Põnevust pakub ka lähedal asuv raamatukogu, mida külastatakse meelsasti kas interneti kasutamise või raamatute laenutamise eesmärgil. Tänu heale kergliiklusteele tegelevad meie kliendid tegevusjuhendaja juhendamisel regulaarselt sportlike tegevustega nagu jalgrattaga sõitmine, kepikõnd

Pall korvi! Hea sportmäng suudab köita kõigi meeste huvi!

Tööd saab teha ka meie kodu tegevusmajas

Tambet oskab joonistada ilusaid pilte. Neid sai kokku terve näituse jagu

Margarita lemmiktegevuseks on aga õmblemine


ja jooksmine. Suvel käiakse meres ujumas, võimeldakse kodu hoovis olevate atraktsioonide peal ning mängitakse korvpalli. Külmemal ajal külastatakse ujulat ja renditakse spordisaali, kuid Kodus saab osaleda ka jooga, laulmise, toolitantsu, kokanduse ja loovtegevuste rühmas.

Elanike teadlikkuse tõusu ning kliendiesinduse mõju suurenemi-sega oleme vahetanud mitmed mängulised ettevõtmised tegevuste vastu, mis parandavad toimetulekuoskuseid või on kuulunud elanike ellu enne seda, kui nad haigestusid. Näiteks meeldib grupile naistele korjata aiasaaduseid ja puuvilju ning teha nendest erinevate ürtidega maitsestatud moose. Umbes kümnest inimesest koosnev rühm õpib eelarvet koostama, poes käimist ning muid vajalikke oskusi, et olla valmis liikuma ööpäevaringselt teenuselt kogukonna elamise teenusele. Kliendi tegevused, soovid, eelistused ja kokkulepped kajastuvad kliendi tegevus- või toetusplaanides, mis on töös lähtudes CARE metoodi-kast. Plaanide valmimisel on lisaks personalist koosnevale töörühmale osalenud nii klient kui ka tema lähedased ja/või eestkostja.

Oleme selle aastaga püüdnud oma teenust kvaliteetsemaks muuta ning rakendanud selleks ellu mitmeid tegevusi. Oleme õnnelikud, et lisaks eelkõneldule õnnestus meil saada EQUASS Assurance sertifi-kaat, peatada suur personalivoolavus ning tõhustada koostööd eri-nevate huvigruppidega. Rõõm on tõdeda, et 89% rahulolu uuringus osalenud eestkostjatest ja/või nende lähedastest on pakutava teenuse kvaliteediga rahul ning teevad meiega tihedalt koostööd.

Teeme Ära talgutel aitasime Uuemõisa alevikku puhtamaks teha


Valkla Kodu • Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel

hoolekandeasutusse paigutatud isikutele – 100 kohta• Ööpäevaringne erihooldusteenus – 21 kohta

2015. aasta on Valkla Kodule olnud mitmete muutuste ja alguste aasta. Oleme käesolevast aastast ümberkorralduste tulemusel Eesti ainus kohtumääruse alusel täiskasvanutele erihoolekandeteenust pakkuv kodu, mis annab meile nii vastutuse kui ka võimaluse pakkuda seda teenust parima võimaliku kvaliteediga. Praegu veel pakume ka nii-öelda tavalist ööpäevaringset teenust, kuigi sügisel saatsime paljud oma avatud teenuse kliendid pisut kurval meelel teistesse kodudesse.

Tänu uutele meeskonnaliikmetele on meie maja aasta jooksul saa-nud palju uut hingamist. Sügisel asusid tööle uued vanemtegevusjuhen-dajad, psühholoog ning majja kauaoodatud tegevusjuhendaja-meister. Suvest alates rõõmustab meie kliente aktiivne ja särasilmne saalitöö-taja, kelle eestvõtmisel on rikastunud klientide vaba aja sisustamise ja sporditegemise võimalused. Oktoobris alustas uue meistri Jaanuse juhtimisel nii puutöökoda kui ka õppeköök, kus puidutöö- ja kokan-dushuvilised saavad vanu oskusi meelde tuletada ja uusi omandada.

Aasta jooksul on toimunud palju teisigi uuendusi. Talve hakul soetasime kodule suurel hulgal erinevaid sporditarbeid nii spordisaali tarbeks kui ka õuealadele. Klientide kasutada on nüüdsest erinevad õuetrenažöörid ja batuut ning tänu korralikele võrkudele ja väravatele saab mängida võrk- ja jalgpalli. Suvisel ajal on mõlemad spordiplatsid tihedalt kasutajaid täis. Saali muretsesime võimlemismadratsid, hulga-liselt palle, korralikud kõndimiskepid ja palju muid vahendeid. Saal sai ka uued toolid ning näeb nüüd kaasaegsem ja rõõmsam välja.

Ka oleme hakanud hoogsalt maja siseilmet muutma ning selleks puhuks alustasime kodu seinte värvimise projekti. Nüüdsest kaunis-tavad meie endisi tuhme seinu mitmed Valkla looduse temaatilised joonistused, mis on valminud kunstilembeste klientide ja tegevusju-hendajate pintslitõmmetega. Seinte pahteldamisel ja värvimiseks ette-valmistamisel said käed külge lüüa ka kliendid ning töö jätkub veel kindlasti järgmiselgi aastal.

Tegevuste poolest on aasta olnud aktiivne ja mitmekesine. Kevad algas nagu ikka mõisapargi koristustalgutega. Suvel tähistasime jaa-nipäeva, augustis toimusid ülemajalised suvevõistlused, mille lõpetas tantsuõhtu elava muusikaga maja õuel. Suvise tubli sporditegemise tun-nustus saabus kodu jalgpallimeeskonnale Sillamäel, kus meie mehed saavutasid AS Hoolekandeteenuste jalgpalliturniiril teise koha, jäädes alla vaid Vao Keskuse võistkonnale. Sügisel alustasime taas sünnipäe-vade tähistamisega, aktiivse iganädalase diskotamisega ja huviringi-dega. Klientidel on võimalus osaleda puutöö-, kokanduse-, käsitöö- ja kunstiringis; spordisaalis toimuvad võimlemine, sportmängud, jooga,

Aasta tegu nr 1: Maja kauniks oma kätega

Aasta tegu nr 2: Mahetomat 2015

Andra KongiValkla Kodu juht aastal 2015


jõusaal ja rahvatantsuring; samuti õpitakse inglise ja hispaania keelt ning korraldatakse iganädalasi väikeseid majakontserte. Regulaarseks on saanud iganädalased filmõhtud väikeses sööklaruumis. Välja on kujunenud aktiivne klientide seltskond, kes töötab igapäevaselt paken-damis- ja komplekteerimistöödel OÜ Monieri tarbeks. Sügisest alustas taas oma kohtumistega kliendiesindus.

Meie maja on aasta jooksul rikastanud oma kohalviibimise ja üles-astumistega mitmed muusikud ja vabatahtlikud. Näiteks käis meil sügi-sel külas maailmamuusik Rändaja, kes tutvustas omaloomingu kõrval brasiilia hõimude muusikat, pakkus mängida huvitavaid instrumente ning rõõmustas ühislauludega. Regulaarselt toimuvad majas pühapäe-vased jumalateenistused ning jõuluajal esitasid mitmed koorid meile oma muusikalisi jõulukavasid.

2014. aasta hilissügisel B1-pererühma ettevõtliku tegevusjuhen-daja Andrese eestvõttel alustatud projekt „Mahetomat 2015” oli selle aasta suureks ettevõtmiseks kogu kevadsuve ja isegi sügise vältel. Projekti jooksul õppisid kliendid koos tegevusjuhendajatega kõike, mis puudutab tomatite kasvatamist päris algusest kuni viljade hoidistami-seni. Kõigepealt soetati tomatikasvatuseks vajalik: tomatiseemned, kasvuhoone, tööriistad ja isegi sidumisnöör. Märtsis said seemned mulda, siis järgnes istutamine, kõigepealt pottidesse ja hiljem juba kasvuhoonesse. Kogu suve toimus aktiivne taimede kastmine ja hool-damine, mulla kobestamine ja rohimine, mistõttu tehti tomatikasvatuse jaoks lausa eraldi graafik, millest kliendid tublilt kinni pidasid. Juuli lõpus valmisid esimesed viljad ning värsked tomatid rikastasid hilissügiseni klientide toidulauda.

Mahetomati projekt innustas ka maja teisi tegevusjuhendajaid koos klientidega taimekasvatuse alal kätt proovima ning selle tulemusel rajati meil viljapuuaed õunapuude ja marjapõõsastega; juurviljaaed, kuhu pandi kasvama porgandit, peeti, mitmesugust salatit ja maitserohelist; ning kaevati kartulimaa. Kliendid olid õnnelikud ja rahul omakasvatatud saagi koristamisel ning jääb loota, et köögiviljandus järgmisel aastal ainult laieneb. Sügisviljadest on jäänud osakon-dadesse mitmeid purke hoidiseid, mida talvel oma rõõmuks tarvitada.

2015. aasta on olnud sisukas ja palju rõõmu pakkunud aasta. Aasta lõpp on kujunenud uute vanemtegevusjuhendajate juhtimisel meeskon-dade käivitumise perioodiks ning loodame, et järgmine aasta toob meile selles osas häid resultaate. Järgmisest, 2016. aastast ootame stabiilsust ja ühist meeskonnavaimu, et muuta oma klientide elu veelgi inimväärsemaks ja rõõmsamaks.

Mari harjutab etenduseks

Igale kliendile kilo vitamiine

Hooldekodude jalgpalliturniiri 2015 võitja on Valkla Kodu koondis


Vägeva Kodu· Kogukonnas elamise teenus – 10 kohta · Toetatud elamiste teenus – 18 kohta · Igapäevaelu toetamise teenus – 16 kohta · Töötamise toetamise teenus – 12 kohta

Vägeva Kodu asub looduskaunis Selli külas Jõgeva maakonna serval. Logistiliselt asume väga heas kohas, kus on transpordiühendus nii bussi kui ka rongi näol olemas. Saab sõita otse nii lähilinnadesse kui ka Tallinnasse ja Tartusse. Tänu soodsale sõiduhinnale kasutavad kliendid rongiliiklust väga tihedalt, sest külastatakse nii kinosid kui ka teatreid.

Vägeva Kodus pööratakse võrdselt tähelepanu nii klientide tööhõi-vele, tervise edendamisele kui ka vaba aja veetmisele. Meie selle aasta suuremaid kordaminekuid oli lisaks olemasolevale töötoale kahe uue käivitamine. Juba hoogsalt toodangut andvale kangavabrikule käivi-tasime küünlavabriku ja õmblusvabriku. Vägeva Kodust tulev käsitöö-toodang on ühe väikese kodu kohta väga muljetavaldav – sortimendis on erinevad kaltsu-, kile- ja trikotaažvaibad, makulatuurist punutud erinevate kujude ja suurustega korvid, lõhnastatud ja värvilised ning mesilasvahast küünlad, kitsepiimast ning meresoola ja ravimtaimedega segatud lõhnaseebid, õmblusvabrikus valmib nii pajalappe, patju, voo-dipesusid kui ka laudlinu ja kaisupatju. Kogu toodangut saab näha, osta ja tellida nii Vägeva Kodust kui ka SA Hea Hoog kaudu.

Vägeva Kodu toodang

Vaido KüttVägeva Kodu juht- vanemtegevusjuhendaja


Lisaks töötubadele kulub meil kevadest sügiseni palju aega aia-maal, kus kasvatame suure osa oma vajaminevast köögiviljast. Kui varasemalt pidime otsima, kes hoolitseks aiamaa eest, siis sellel aastal on kliendid ise väga hakkajad aedvilja hooldama ning seda tänu klien-tide tööharjumuse kasvule.

Suurt huvi tunnevad kliendid ka hooajatööde vastu ümbruskonnas asuvates ettevõtetes, kus on võimalik teenida omale lisaraha. Olgu töödeks kas siloaukude kilega katmine või põllul kivide korjamine või küttepuude lõhkumine ja ladumine – Vägeva Kodu kliendid ei kohku ühegi pakutava töö ees.

Aasta jooksul oleme hoogsasti erinevatel kohalikel üritustel osale-nud, millest elamusterohkemad olid vastlapäev Laiusemäel, kus meie kodu elanik sai pikema liu eest isetehtud sõiduvahendiga auväärse 3. koha. Koostöös Jõgevamaa Puuetega Inimeste Kojaga toimusid Jõgevamaa puuetega inimeste suvepäevad Udu talus Kuremaa järve ääres. Vägevalt sõitsime jalgratastega 40 kilomeetri kaugusele kohale. Üritus oli tore, sai osaleda tegevustoas, kalastada, mängida sport-mänge ja loomulikult külastasime ka Tootsi koolimaja Palamusel, mis oli klientidele väga huvitav.

Juunis toimus meil juba II Rammumehe ja Kabekunni võistlus, mil-lega liitus sellel aastal ka kodudevaheline kergejõustikuvõistlus. Nii suurt üritust meie kodu territooriumil ei ole varem kunagi toimunud. Üritus läks korda, ja kuigi meie kodu klientidel ei õnnestunud seekord kahjuks ühtegi auhinnalist kohta saada, on siiski tähtis osavõtt, mitte võit.

Lisaks klientide töötamisele, sportimisele ja vaba aja sisustamisele asusid kaks klienti õppima Astangu Kutserehabilitatsioonikekusesse puidutöö erialale, lootes tulevikus omandatud erialaga iseseisvalt hak-kama saada ja omale elatist teenida. Tegusam elu ja mõtestatud tege-vus loobki võimalused kvaliteetseks eluks.

Avasime sel aastal kaks uut töötuba

Vägeva Kodu Võisiku tantsupeol Kabekunni konkursil sattusid vastamisi kaks kanget kabetajat Vägevalt ja Võisikult


Vändra Kodu sai kolmeaastaseks! Meie sünnipäevatort

Vändra Kodu • Ööpäevaringne erihooldusteenus – 40 kohta• Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule – 10

kohta

Meie aastaring2015. aasta veebruarikuus tähistasid meie kliendid vastlapäeva Vändra lähistel Mädara mägedes. Ühtlasi võeti ette väike matk ning kiiguti Mädara kiigeplatsil.

Sõbrapäeva tähistasime sel aastal kahel moel. Vändra Sotsiaalmaja korraldas Vändra kultuurimajas sõbrapäeva ürituse, kuhu olid kutsutud nii Vändra Kodu kui ka Tori kodu kliendid. Kultuurimajas löödi tantsu, tehti erinevaid ringmänge ja pidu lõpetati ühise kringli söömisega. Üri-tuse peamiseks eesmärgiks oli veeta toredasti aega ning leida uusi sõpru ka väljastpoolt oma kodu. Sõbrapäeva tähistasime ka kodusise-selt, sest kõik meie elanikud ei saanud kultuurimaja üritusest osa võtta. Üheskoos meisterdati sõbrapäevakaarte ja kollaseid roose. Kutsusime külla esinema Pärnjõe eakate naisansambli Sügislilled, kes võeti vastu kollaste rooside saatel. Pärast esinemist kinkisid kliendid esinejatele isetehtud lilled. Kuna meie kodus ei möödu ükski koosviibimine ning pidu ilma korraliku peomeluta, siis ka sel korral sai nii tantsu kui tralli.

Juuni alguses käisime koos Võisiku tantsupeol oma oskusi näita-mas. Jaanipäeva veetsime koos õues suure lõkke ning hea seltskonna saatel. Ühiselt söödi grillvorsti ning tunti end lihtsalt hästi. Muusikaliseks

Liina MänniaruVändra Kodu juht


meelelahutajaks oli sel korral Ergo Korp. Mängisime erinevaid mänge ja tantsujalad olid juba hommikust saadik soojad.

Pärast jaanipäeva viisime läbi Vändra Kodu spordipäeva, mille eesmärk oli välja selgitada meie välijõusaali kasutamise võimalused. Vaatasime, kes mida ja kui palju suudab teha uutel välitrenažööridel, et oleks võimalik jõusaalist palju kasu saada. Ühtlasi viidi läbi täpsusviske võistlusi ning joosti võidu. Ka prooviti tasakaalukõndi, tehti teatevõist-lusi, kus abivahendiks oli pall, hoota kaugushüppeid ja kaugusviskeid. Augustis osalesime Vändra Sotsiaalmaja korraldatud spordipäeval, kus pidasime ennekõike osavõttu oluliseks. Suurema seltskonnaga õppi-sime aasta jooksul selgeks palju laule ning õppimine päädis osalemi-sega Viljandis toimunud laulupeol.

Lisaks toimusid aasta jooksul mõningad muudatused. Augustis vahetus kodu juht – ametisse asus senine Tori Kodu vanemtegevus-juhendaja Liina Männiaru ning alates oktoobrist asus vanemtegevus-juhendajana tööle Liis Toom.

2015. aasta sügisel tähistas Vändra Kodu aga oma kolmandat sün-nipäeva. Päev oli pikk ja toimekas, kliendid olid ärevuses ning ootasid, millal saab pidu pidada. Esinemas käisid Vändra kohalikud sotsiaalmaja kliendid, kes esitasid meile näidendi nimega „Rehepapp“. Selleks, et sünnipäev veel edukamalt mööduks, tellisime magusa suutäie Vändra kohalikelt kondiitritelt. Sünnipäevalauale valmistasid ka meie kodu klien-did soolaseid ja magusaid küpsiseid ning Tori Kodu tõi omaltpoolt kaasa erinevaid suupisteid. Tori Kodu kliendid ning töötajad esitasid meile lõbusaid vahepalasid muusika saatel.

Detsembri algul käisime Pärnu Kontserdimajas erivajadustega inimeste kontserdil erinevaid esinejaid kuulamas. Aasta lõpetasime jõulupeoga, kuhu olime taas palunud esinema Tori Kodu kliendid, kes sel korral esinesid meile oma näidendiga. Nagu jõuludele kohane, ei puudunud meie jõulupeolt ka jõuluvana, kellele kõigi maja elanikud said salme lugeda või laule laulda.

Meie vastlapäev Mädara kiigeplatsil Naisansambel said sõbrapäeval kingituseks meie enda valmistatud roosid

Meie esindus Võisiku tantsupeol


Vääna-Viti Kodu • Ööpäevaringne erihooldusteenus – 75 kohta, sh riigi rahastatav

teenus 73 kohta • Kogukonnas elamise teenus – 15 kohta • Töötamise toetamise teenus – 4 kohta

Vääna-Viti Kodus on olnud aasta jooksul suured muutused, millest põhilised puudutavad teenuse pakkumist. Kui aastal 2014 pakkus Vääna-Viti Kodu 55 kliendile ööpäevaringset teenust ja 29 kliendile kogukonnas elamise teenust, siis aastal 2015 olid need arvud pidevalt muutumises.

2015. aastal oli tähelepanu keskmeks tööhõive tõstmine, EQUASS-i kvaliteedisüsteemi rakendamine, koostöö kogukonnaga ja huvite-gevuse arendamine. Nagu ka eelmisel aastal käis meil koos mitu aktiivgruppi, et koos klientidega panna paika meie tegevused, mis lähtuvad nii klientide soovidest kui ka endale seatud eesmärkidest. Sellel aastal omistati meie kodule ka EQUASS-i kvaliteedimärk.

Ööpäevaringsete klientide arv kasvas jõudsalt, millega seoses tegime tihedat koostööd rehabilitatsiooni meeskondadega ja sotsiaalkindlustusametiga. Rehabilitatsioonimeeskonna abiga oleme 10 kogukonnas elamise teenuse klienti suunanud ööpäevaringsele teenusele ning kaks klienti ööpäevaringselt teenuselt kogukonnas elamise teenusele. Koostöö sotsiaalkindlustusametiga on olnud suurepärane ja kõik probleemid on saanud kiire lahenduse. Aasta lõpus võime öelda, et paljud kliendid on tänaseks suunatud neile sobivamale teenusele.

Aastal 2015 püüdsime leida võimalusi klientide tööhõive tõstmi-seks. Meie kodu tööhõive on aastaga tõusnud 36%-lt 56%-ni. Koos-töös Strantum OÜ-ga oleme leidnud oma klientidele uusi töökohti,

Töötervishoiupäeva viktoriinis võtsid mõõtu meie kodu töötajad

Kalorivabad kingitused Imastu rahvale

Kersti OjasuVääna-Viti Kodu juht


kus nad niidavad, haljastavad, trimmerdavad ja teevad koristustööd. Lisaks annavad meie klientidele tööd ka K-Print trükikoda, Tallinna Loo-maaed, No99 teater, Vääna Puukool, Muraste Konsum ning lisaks on neil õppimisvõimalus Astangu KRK-s. Kolmel päeval nädalas toimub küpsetuskojas töö, kus töötab regulaarselt 5 klienti. Tööharjutustest võttis osa 44,3% klientidest.

Traditsiooniks on saanud meie koostöö Politsei- ja Piirivalvekol-ledžiga. Sellel aastal viisid töötube läbi 3. kursuse politsei õppetooli tudengid. Enamus nendest töötavad juba politseis, kuid kogemus ja praktika töös erivajadustega inimestega puudub. Pakume neile igal aastal ühe õpetliku, kuid samas ka lõbusa päeva koos meie klientidega, kus õppimine ja lõbutsemine käivad käsikäes.

2014. aasta sügisel avati Muraste koolimaja. Koos Muraste küla-seltsiga aitasime aatriumi treppidele kududa istumisaluseid. 2015. aasta kevadeks olid vaibad kootud ning koolile üle antud. Oleme alati val-mis oma võimete piires kogukonnale abi osutama. Näiteks 2015. aasta suvel vajas Vääna Mõisakool kogukonna abi. Mõisakooli restaureeriti ja kooli ümbrus vajas korrastamist. Vääna mõisakooli direktor jagas ehitajale meie kontaktid ja nii jõudiski meie abi nendeni. Suurel laupäe-vakul kostitati meid maitsva supi ja teega ning kutsuti mõisa valmides ekskursioonile.

Jaanuarist alustasime juba traditsiooniks saanud Talendijahi konkursi läbiviimisega. Talendijaht on kogunud populaarsust ka välismaal, see-kord sõideti siia Soomest, et osa võtta meie konkursist. Osa võtsid kaks esinejat Malminiityn Toimintakeskusest: Sonia Hakala ja Sanna Ahdin-kallio.

Regulaarselt ehk igal nädalal toimuvad meil töölaadsed tegevused: sügava puudega klientide töörühm, kaalulangetajate grupp, suitsetami-sest loobujad. Igal reedel käivad kliendid Tabasalu ujulas ujumas, meil on olemas väike spordisaal ja küla õue peal trenažöörid, kus soovijad saavad kodust lahkumata trenni teha, lisaks igapäevased jalutuskäigud ja kepikõnnid värskes õhus. Igal pühapäeval on soovijail võimalus külas-tada Rannamõisa kirikut. Suvel toimus kaks ekskursiooni Saaremaale koos ööbimisega Sõmera kodus. Ekskursioon oli klientidele huvitav, sil-maringi avardav ja vaheldust pakkuv.

Selline oligi meie aasta 2015, mis oli väga tegus, pakkus rõõmu ja palju tegevusi. Uuel aastal uue hooga! Jätkame töö tegemisega, kuid ei unusta ka puhkamist ega lõbutsemist.

Sügisjooks koos politseinikega

Soome külaline näitas oma oskusi kõhutantsus

Talendijahi erikülaliseks oli sel aastal näitleja ja laulja Kristel Aaslaid


Võisiku Kodu• Ööpäevaringne erihooldusteenus – 318 kohta• Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele –

16 kohta• Toetatud elamise teenus – 22 kohta• Igapäevaelu toetamise teenus –18 kohta• Töötamise toetamise teenus –18 kohta

Võisiku Kodu asub Jõgevamaal Põltsamaa vallas Võisiku külas. Endises mõisahoones on erihoolekandeteenuseid pakutud järjepidevalt juba 90 aastat. Võisiku Kodus töötab üle 130 töötaja ja teenust osutatakse 364 kliendile, kellest osa on korraga mitmel erineval teenusel. Kodu töötajaskond on staažikas ja professionaalne, läbinud tegevusjuhen-daja koolitused. Suurt rõhku pannakse klientide süvitsi tundmaõppi-misele, nende oskuste ja võimete kaardistamisele, mis aitab paremini korraldada kliendiga tehtavat tööd. Oma tegevustoad on rajatud nelja osakonda. Personalil on olnud võimalik osaleda erinevatel koolitustel ja läbida karjäärinõustamist, mõistmaks arenguvõimalusi töökohal. Pare-maks üksteise tegemistega kursisolemiseks ilmub alates augustikuust

Sügisesed aiatööd

Terje TederVõisiku Kodu juht


elektrooniline ajaleht Võisiku Uudised, mille toimetamisel löövad kaasa osakondade tegevusjuhendajad.

Peame oluliseks klientide toetamist ja arendamist tagasiteel tava-ellu. Näiteks suundus 2015. aastal ööpäevaringselt erihoolekandetee-nuselt iseseisvasse ellu kokku viis klienti.

Samuti on tähtis leida elanikele töövõimalusi. Kodus töötab umbes 10% ööpäevaringse hooldusteenuse klientidest ning 100% toetavate teenuste klientidest. Peamiseks tööandjaks on sihtasutus Hea Hoog. Mitmed tegusamad kliendid töötavad avatud tööturul põllumajanduses, tootmistööl, haljastuses. Samuti leiavad kliendid tööd Kodus puhas-tusteenindajatena ja köögis.

Konkurentsivõime parandamiseks ja tööotsinguoskuste õpetami-seks toimus koostöös Eesti Töötukassa Jõgevamaa osakonnaga 35 kliendile tööotsingu töötuba ning 10 kliendile tööklubi. Viimane oli väga edukas ja osalenud grupp otsustas jätkata üksteise toetamist, saades kokku juba tööotsijate tugigrupina.

Võisiku Kodu on tuntud oma väga hea kvaliteediga käsitöö poolest. Töötavad vaibatöökoda, puutöökoda, käsitöötoad (viltimine, õmblus, tikkimine, punutised, kunst jne). Toodangut turustatakse läbi SA Hea Hoog laatadel ja käsitööpoodides ning tehakse tellimustöid.

Kultuur ja sport Peame oluliseks oma klientidele sportimisvõimaluste ja meelelahutuse pakkumist. Igal nädalal toimuvad loodusmatkad, kevadest sügiseni kepikõnd, igapäevaselt hommikuvõimlemine, jalgratta- ja jalgsimatkad. Kolmapäeviti on ülemajalised ühisüritused ja tähtpäevade tähistamised, käime ekskursioonidel ja teatris, tähistame rahvakalendri tähtpäevi.

Käesoleva aasta juulikuus tähistati Võisikul järjepideva erihoole-kande osutamise 90. aastapäeva Võisiku mõisas. Pidu oli mõisateema-line, läbi põimitud Bockide mõisnikepere looga. Nii oma töötajad kui ka külalised olid riietunud mõisarahvale sobivatesse kostüümidesse, välja selgitati kauneimaid mõisnikukostüüme kandnud külalised. Kontser-diga esinesid Võisiku Kodu tantsijad ja lauljad tegevusjuhendaja Milvi Magusa juhendamisel. Meeleolukal päeval oli kõigil võimalik tutvuda mõisa ja hooldekodu ajaloo ja tänapäevaga, kuna üleval oli fotonäitus hooldekodust läbi aegade ja sai teha ekskursiooni kogu majas, ning bussiga viidi külalised vaatama lähedalasuvat Kundrussaare kalmistut, kuhu on maetud mitmed Võisiku mõisnikud. Kohapealt sai osta erinevat käsitööd, välikohvikus maitsta õppeköögis valminud hõrgutisi ja lihtsalt piknikku pidada ning nautida ilusat suvepäeva kaunis mõisapargis.

TantsupiduJuba teist aastat korraldas Võisiku Kodu meie ettevõtte tantsurühmade tantsupeo. Pidu algas uhke rongkäiguga ja kulmineerus kõigi rühmade ühistantsudega. Tegemist on Võisiku Kodust alguse saanud ainulaadse sündmusega, mille algatajaks ja peakorraldajaks on Võisiku Kodu tege-

Tantsupeol sai jalga keerutada üle 150 inimese

Meie kõige kaugem reis viis üle lahe Soome


vusjuhendaja Milvi Magus. Osalesid AS Hoolekandeteenused kodude tantsijad, kokku 12 kodust: Vändra Kodu (tantsurühma juhendaja Malle Steinberg), Imastu Kool-Kodu (Erika Suuder, Leeve Vahtramäe), Karula ja Viljandi Kodu (Aiki Aunap, Elle Juurak), Sinimäe Kodu (Aleksandra Borotõnskaja), Vägeva Kodu (Sirje Võime), Kehra Kodu (Tiina Saaremäe-Viiklaid), Tapa Põllu Kodu (Tiia Kübarsepp), Sillamäe Kodu (Viktoria Bazarova), Vääna-Viti Kodu (Eve Raudsepp), Võisiku Kodu (Milvi Magus), Kodijärve Kodu (Helin Kanep) ja Rakvere Lille Kodu Külalisesinejatena osalesid tantsupeol Põltsamaa kultuurikeskuse tantsurühm Tantsurõõm Senta Bergmanni juhendamisel ja Lustivere kultuurimaja tantsurühm Lilly Ülle Anti juhendamisel. Ühtekokku oli peol tantsimas 150 inimest.

Vaimupuu fotokonkursi üks võitjatest Indrek Hansen ja tema võidutöö “Üks kõigi ja kõik ühe eest”

Võisiku Järvejooksu medalivõitjad

Meie tublid sporditüdrukudAnu ja Kerly


Tantsupeole olid publikuks kutsutud klientide eestkostjad ja lähe-dased ning kodu koostööpartnerid. Tantsijaid olid tulnud tervitama Jõgeva maavanem hr Viktor Svjatõšev ja Jõgeva Linnavalitsuse esinda-jad koos abilinnapea Raivo Meituse ja sotsiaalosakonna juhataja Anneli Läänega. Rohkearvulise publiku seas oli ka kohalik külarahvas, klientide sõbrad ja sugulased ning loomulikult Võisiku Kodu elanikud ja töötajad.

Sotsialiseerumine läbi maailma avastamiseÜheks oluliseks osaks meie tegevuses on klientide tavaellu tagasitoomine. Selleks on vaja võimalikult palju liikuda väljaspool hooldekodu. Oleme korraldanud mitmeid ekskursioone, teatrikülastusi ja lööme aktiivselt kaasa kogukonna tegemistes. Näiteks kevaditi on juba traditsiooniks saanud Teeme Ära kampaania raames Võisiku paisjärve, Kundrus-saare surnuaia ja meie enda mõisa ümbruste korrastamine. Külaseltsi EWA korraldatavatel kultuuri- ja spordiüritustel oleme samuti aktiivsed osalejad. Meie taidlejad on 2015. aastal esinemas käinud Kamaris, Toris, Lustiveres. Mitmendat aastat järjest on kliendid osalenud ajakirja Vaimupuu fotokonkursil. Sellel aastal tuli Indrek auhinnalisele kohale ja Vaimupuu kalendrisse said koguni kaks tema fotot. Ekskursioone on toimunud paljudesse erinevatesse Eesti paikadesse, kuid ära sai käidud ka Soomes. See oli suur ettevõtmine nii korraldajatele kui ka klientidele, kuid tulemusega jäid kõik väga rahule.

Sportlikud saavutusedVõisiku Kodu sportlased on läbi aastate saavutanud väga häid tulemusi erinevatel võistlustel. Sportlaste treenimisega tegeleb tegevusjuhendaja Avo Müür. Võisikul oleme korraldanud juba aastaid Järvejooksu ümber Võisiku paisjärve, kus sel aastal osales üle 120 jooksja.

Aprillis-mais osalesime Otepääl toimunud Eesti Eriolümpia (EEO) suusatamisvõistlusel, kus meie kliendid tõid koju kaks esikohta ning neli meie võistlejat saavutasid teise koha. EEO korraldatud jalgpalliturniiril 12. aprillil Viljandis saime oma divisjonis väärika II koha. Silmapaist-vaid tulemusi saavutati ka kergejõustikualaselt, kui 19. mail Valgas toimunud EEO võistlustelt nopiti lausa kuus esikohta ning lisaks kolm hõbemedalikohta ja üks neljas koht. Maikuus näitasid Võisiku kliendid veel end hakkajate sportlastena, kui 21. mail Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu (EVPISL) kevadvõistlustel Tallinnas saadi viis kohta, järjestuses esimene kuni viies koht.

Sügisele vastu minnes näitasid meie kliendid end taaskord jalg-palliväljakul, seekord 13. augustil mei ettevõtte korraldatud jalgpal-liturniiril Sillamäel, kust tuldi tagasi tubli 7. kohaga. Septembris tõid meie sportlased koju taas märkimisväärse koguse ilusaid tulemusi – kolm esikohta, kolm hõbemedalikohta ning kaks pronksmedali- kohta – EEO korraldatud jooksukrossilt Siimustis. Möödunud spordihooaja lõpetasime 26. novembril Tallinnas jõuluvõistlustega ning selgi korral saavutati esikoht ja lisaks kolmas ning neljas koht.


Majandusnäitajad2015. aasta müügitulu (konsolideeritud andmetel) kasvas võrreldes eelmise aastaga 816 000 euro võrra ehk 4,3% ja ulatus 19,7 miljoni euroni. Põhitegevuse kasum oli 2015. aastal 254 000 eurot, põhite-gevuse rentaablus 1,3%. Muu ärituluna kajastus peamiselt tulu sihtfi-nantseerimisest. Perioodil 2010–2015 investeeriti sihtfinantseerimise toel kokku 32,6 miljonit eurot, sellest 2014. aastal 0,5 miljonit eurot.

Koos sihtfinantseerimise tulude ja kuludega lõppes aasta puhas-kahjumiga 2,1 miljonit eurot. Kahjum on tingitud aastatel 2012-2014 sihtfinantseerimise toel soetatud põhivara (uued peremajad) amorti-seerimise kulust.

2015. aastal ettevõtte aktsiakapitalis muutusi ei olnud. Aastaaru-ande audiitoriks oli AS Deloitte Audit Eesti.

Täpsem ülevaade majandusnäitajatest on toodud tabelis 5–8.

Tabel 5. Kasuminäitajad

2015 kasv osakaal 2014

Müügitulu 19 727 314 4,1% 100,0% 18 954 927

Muud äritulud 171 878 -79,6% 0,9% 841 643

Kaubad, toore, materjal ja teenused -5 295 909 -3,4% 26,8% -5 479 477

Mitmesugused tegvuskulud -1 966 850 0,9% 10,0% -1 948 611

Tööjõukulud

Palgakulu -8 521 594 9,6% 43,2% -7 776 420

Sotsiaalmaks -2 765 465 8,9% 14,0% -2 539 657

Muud personalikulud -166 170 -6,2% 0,8% -177 208

Tööjõukulud kokku -11 453 229 9,1% 58,1% -10 493 285

Põhivara kulum ja väärtuse langus -3 116 023 2,8% 15,8% -3 030 539

Muud ärikulud -224 043 -27,5% 1,1% -308 992

Ärikahjum -2 157 441 47,5% 10,9% -1 463 141

Kokku finantstulud ja -kulud 46 920 41,2% 0,2% 33 237

Aruandeaasta puhaskasum -2 110 521 47,6% -10,7% -1 429 904


Tabel 6. Bilanss

VARAD 31.12.2015 kasv osakaal 31.12.2014

Käibevara kokku 7 499 133 5,5% 18,1% 7 110 644

Põhivara kokku 34 022 295 -6,1% 81,9% 36 221 300

VARAD KOKKU 41 521 428 -4,2% 43 331 944

0 0

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

Lühiajalised kohustused kokku 2 925 325 11,7% 7,0% 2 618 647

Pikaajalised kohustused kokku 244 -96,5% 0,0% 6 917

Kohustused kokku 2 925 569 11,4% 7,0% 2 625 564

Omakapital kokku 38 595 859 -5,2% 93,0% 40 706 380

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 41 521 428 -4,2% 43 331 944

Tabel 7. Klientide arv ja keskmised finantsnäitajad

2015 kasv % 2014

Klientide arv 2 484 6 0,2% 2 478

Müügitulu kliendi kohta kuus 662 24 3,8% 637

Kaubad, toormaterjal ja teenused kliendi kohta kuus 178 -7 -3,6% 184

Mitmesugused tegevuskulud kliendi kohta kuus 66 0 0,7% 66

Tööjõukulu kliendi kohta kuus 384 31 8,9% 353

Kulum kliendi kohta kuus 105 3 2,6% 102

Kulud kokku kliendi kohta kuus 732 28 3,9% 705

Kasum kliendi kohta kuus -71 -3 5,1% -67

Tabel 8. Töötajate arv ja finantsnäitajad

2015 kasv % 2014

Töötajate arv (täiskohale taandatud aasta keskmine) 955 -7 -0,7% 962

Müügitulu töötaja kohta kuus 1721 79 4,8% 1642

Palgakulu töötaja kohta (kuus) 744 70 10,4% 674

TEGUSAM ELU – sellest mõtteviisist

juhindume iga päev, kui loome klientidele võimalusi aktiivseks ja mitmekülgseks

eluks kogukonnas.

Documents

Aastaraamat 2015