Abikskodanikuhariduslikuõpiringi elluviijale

Abikskodanikuhariduslikuõpiringi elluviijale

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Käesolev j

-

-

uhendmaterjal valmis MTÜ Eesti Külaliikumise Kodukant poolt ellu viidudprojekti raames, mida toetasKodanikuühiskonna Sihtkapital.

üheks eesmärgikson toetada kodanikuhariduslike õpiringide moodustamist – sealhulgas piiritledaõpiringi teemasid ning kirjeldada teemade käsitluse võimalusi, toetadaeestvedajate võrgustamist ja motiveerimist. Kodaniku ühiskonna Sihtkapitali(KÜSKi) poolt 2012. aasta kevadel välja kuulutatud pilootprojektide konkursil osaleska Eesti Külaliikumine Kodukant. Projekti

eesmärgiks oli õpiringi kui täiskasvanutele suunatud õppemeetoditutvustamine, kodanikuharidusliku õpiringi ( ) korraldamine jakäesoleva juhendmaterjali koostamine, soodustamaks kodanikuhariduslikeõpiringide moodustamist tulevikus.

Toetudes on kodanikuhariduseeesmärgiks toetada hoolivate ja arvestavate kogukondade kujunemist, soodustadakodanikuühiskonna tugevnemist ja demokraatlikku kultuuri. Vaatamatatäiskasvanutele suunatud kodanikuhariduslikule tegevusele ilmneb viimasteuuringute põhjal, et inimesi, kes on viimase paari aasta jooksul osalenud vähemaltneljas eri tüüpi ühiskondlikus tegevuses, on eestimaalaste hulgas vaid 11%. Kõigeenam (39%) on passiivseid - ainult valimas käijad. Euroopa Sotsiaaluuringu andmedlubavad aktiivseteks hinnata 9,3% elanikkonnast. (Kodanikuühiskonna arengukava2011-2014 2011: 7)

Õpiring kui täiskasvanutele suunatud õppemeetod toetab aktiivse kodanikukujunemist ja demokraatia arenemist, võimaldades täiskasvanutel ise otsustada,millistel teemadel ja kuidas uusi teadmisi ja oskusi omandada. Õpitakse üksteiseltja üksteisega koos. See omakorda toetab täiskasvanud õppijate eneseväljendusoskuse arengut, suurendab tolerantsust, vastutustunnet ning koostööoskusi.Kodanikuhariduslik õpiring nagu nimigi viitab pöörab erilist tähelepanukodanikuharidusega seotud teemadele ja loob seeläbi veelgi suuremad eeldusedaktiivsete kodanike kujunemiseks, soosib kodanikualgatuste ja -initsiatiivitekkimist, kodanikuühiskonna arenemist ning demokraatia tugevnemist.

Õpiring on pärit 20 sajandist ja Põhjamaadest, täpsemalt Rootsist. Arvatakse, etniisugune mitteautoritaarne õppevorm on olnud suure tähtsusega demokraatlikuühiskonna kujunemisel Rootsis (Eriksson, Lelyte, Termane 2002

Heleriin Jõesalu

Kodanikuharidusliku õpiringi elluviimine

Kodanikuühiskonna arengukava rakendusplaani 2011-2014

Kodanikuharidusliku õpiringielluviimine

Tugev kogukond

Kodanikuühiskonna arengukavale 2011-2014

.

).

Mõnusat lugemist ja pealehakkamist,

Projekti „Kodanikuharidusliku õpiringi elluviimine“projektijuht

Abiks kodanikuharidusliku õpiringielluviijale

2012

Käesoleva juhendmaterjalikoostas . Juhendmaterjalis selgitatakse

õpiringi mõistet ja antakse juhtnööre õpiringi loomiseks jaelluviimiseks. Projektijuht Heleriin Jõesalu avab kodanikuhariduslikuõpiringi olemust ja suunab mõtted võimalikele teemadele.

Abiks kodanikuharidusliku õpiringi

elluviimine Ere Raag

ERE RAAG

Ere Raag on Võrumaa Keskraamatukogu pearaamatukogu-hoidja, Eesti Õpiringide Seltsi liige, täiskasvanud õppija nädalaVõrumaa tugigrupi liige ja kogenud õpiringi juht.

Ere Raag on hariduselt raamatukoguhoidja. Raamatukoguhoidjatetäienduskoolituse läbiviijana peab ta oluliseks elukestvat õpet. Ta onveendunud, et järjepidevat enesetäiendamist ja täiskasvanukoo-lituse alaseid teadmisi vajavad kõige enam koolitajad ise. Eestiõpiringide seltsi kursuselt1997 sai ta innustust luuaraamatukogu juurde õpi-ringi juhtide koolitamist jaõpiringliikumist edendavõpiring. Sellest ajast alateson ta pühendunud õpiringi-de liikumise arendamisele jaõpiringi juhtide koolitusele.

Sisukord1. PEATÜKK

2. PEATÜKK

1.1. .............................................................................4

1.2. .....................................................6

1.3. .........................................................9

1.4. ........10

2.1...............................................................11

2.2. .................................................................11

2.3. ................................................................................12

2.4. ...........................................................13

2.5. ..............................................................................14

2.6. .....16

2.7. .................................................................17

2.8..............................................................................18

......................................................................... 19

Mis on õpiring?

Kodanikuhariduslik õpiring

Milleks on vaja õpiringe?

Õpiringis õppima õppimine kui mõtte- ja eluviis

Millest alustada õpiringi loomist? Kuidas leidaõpiringist osavõtjaid?

Esimene kohtumine

Õpiringi juht

Õppetöö kavandamine

Õpiringi liigid

Õpiringitöö elavdamiseks on mitmeid mooduseid

Tagasiside küsimine

Soovituslik kirjandus õpiringi juhtidele jaasjahuvilistele

Kasutatud kirjandus

4

Mis on õpiring?

1.1. is on õpiringM ?

Õpiring on sarnaste huvidega enesearendajate rühm, kes on vabal tahtelliitunud ja endi hulgast valitud õpiringi juhi eestvedamisel ja innustuselplaanipäraselt teatud perioodi jooksul kokku saavad, et ühiseltenesearendustööd korraldada.

teema-, kursuse-, väitlus- ja uurimisring

Õpiring võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning eluks vajalike teadmiste ja oskuste lisandumist.

Iga õpiring on ainulaadne, sõltudes teemast, õpieesmärgist ning selles osalevatestinimestest ning nende poolt õppimisprotsessi kaasa toodud teadmistest jaoskustest kui ka ootustest. Tinglikult võime aga eristada nelja peamist õpiringiliiki: . Nendest tuleb pikemalt juttujuhedmaterjali teises .

-

peatükis

Õpiringi tegevuse põhimõtted:

võrdsus ja demokraatia;

oma teadmiste ja võimete loov kasutamine;

koostöö ja vastastikune abistamine;

vabadus ja vastutus;

järjepidevus ja plaanipära;

kõikide aktiivne osavõtt;

õppematerjalid;

õpiring annab tõuke ühiseks muutumiseks ja ühiseks tegevuseks.

Õpiringiks ei saa pidada ringi, kui puudub ühine õpieesmärk,organiseeritud tööjaotus ja järjekindel tegevus.!

1. peatükk

1

5

Mis on õpiring?

Pilguheit ajalukku ...

Selline geniaalne, unikaalne ja universaalne ettevõtmine on Rootsipäritolu ning 20. sajandi algusest maailmas laialt levinud. Päritolu suhteson ka teisi arvamusi – Inglismaal olevat olnud möödunud sajandialguses rühm üliõpilasnoori, kes avastasid koosõppimise võlu ja lõidmeie mõistes õpiringi. Sama on toimunud ka USA-s, aga Rootsi kohta onmeieni jõudnud kõige rohkem andmeid. Teerajajaks on(1877–1950), kelle ideed on osutunud elujõulisteks ka tänapäeval.Õpiringide põhivormideks Rootsis olid lugemis- ja referaatringid,lisandus õppetöö kursuste vormis ja ka kirja teel.

tuli kokku esimene teadaolev õpiring Eestimaal, selleeestvedajaks oli Vaimastvere valla Kõola algkooli juhataja

. Õppijad olid tema kooli lõpetanud noored. Kuna kooliteejätkamine ei olnud igaühele kättesaadav, siis otsustas õpetaja Ilmojanoori edasi harida. Põltsamaal loodi samal aastal lugemisring, milleeestvedajad olid kohalikud keskkooli õpetajad. Esimene süsteemikindelõpiringide arendaja oli , kes oli ka Eesti Haridusliiduasutamise initsiaatorite hulgas.

Oscar Olsson

1920. aastalAleksander

Ilmoja

Eduard Kubjas

(Jõgi & Männiste 2011:11)

1

6

Kodanikuhariduslik õpiring

1.2. Kodanikuhariduslik õpiring

Kodanikuharidust määratleme oskuste, teadmiste ja väärtushinnangutekujunemise protsessina, mis toetab aktiivset ja vastutustundlikkuühiskonnaelus osalemist.

Kodanikuhariduslik õpiring

Millised on aga need teemad?

Kodanikuks haritud inimene soovib, saab ja oskaboma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida.Kodanikuharidus ei võrdu kodakondsusharidusega, vaid selle eesmärk on toetadakogu riigi elanikkonna valmisolekut õppimiseks, elamiseks ja töötamiseksdemokraatliku ühiskonna liikmena. Kodanikuhariduse kaudu taastoodetaksekodanikuühiskonda, tagades keskkonna, kus aktiivseks kodanikuks olemistväärtustatakse.

Õpiringide teemad ei ole kuidagi piiritletud ning kujunevad vastavalteestvedaja(te) ja/või õpiringi loomiseks kokku tulnud inimeste ühisest huvist,vajadusest ja/või soovist omandada sügavamaid teadmisi või konkreetseid oskusineile olulistel ja aktuaalsetel teemadel. On selge, et õppemeetodina soosibõpiring aktiivsete ja vastutustundlike kodanike kujunemist, arendades sellesosalevate täiskasvanute eneseväljendus- ja koostööoskust ning suurendadesnende tolerantsust ja vastutustunnet iseenda arengu eest.

nagu nimigi viitab, pöörab aga erilist tähelepanukodanikuharidusega seotud teemadele. See loob veelgi suuremad eeldusedaktiivsete kodanike kujunemiseks, soosib kodanikualgatuste ja -initsiatiivitekkimist, vastutustunde suurenemist oma kogukonna ja riigi heaolu ning arengueest, andes panuse ka (kodaniku)ühiskonna arenemiseks ja demokraatiatugevnemiseks.

Kodanikuhariduse teemad on tihedalt põimunudpoliitilise ja ühiskondliku mõtte arenguga, millest tulenevalt on ka teemadefookused ajas muutuvad. Kodanikuhariduslike õpiringi teemadele mõeldes võimeendi käest küsida, millised teemad on meile kodanikuks olemisest lähtuvalttähtsad? Mis mõjutab meie igapäevaelu ja toimetulekut? Millised kodanikkepuudutavad teemad on täna aktuaalsed Eesti riigis ja ühiskonnas? Millised onEuroopa Liidu prioriteedid selles valdkonnas? Millised on kodanikuühiskonnaväljakutsed või kes on hea kodanik?

(Ender, Räis, Talur, Toots, Valgmaa 2008: 6)

Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meieühiskonna tugevuse. Mida aktiivsem ja teadlikum on kodanik, seda rohkemsuudab ta kogukonna ja kogu riigi asjade arutamisel kaasa rääkida.

(Seppik viidatud Raudla 2002)

1

7

Kodanikuhariduslik õpiring

Inspiratsiooni kodanikuharidusliku õpiringi teemadeks võivad anda EestiMittetulundusühenduste Ümarlaua esinduskogu poolt 2002. aastal sõnastatudpõhimõtted .

Üleeuroopalises elukestva õppe võtmepädevuste raamistikus tähtsustataksekaheksat võtmepädevust: 1. õppimisoskus, 2. matemaatikapädevus ja teadmisedteaduse ja tehnoloogia alustest, 3. infotehnoloogiline pädevus, 4. suhtlusvõõrkeeltes, 5. suhtlus emakeeles, 6. algatusvõime ja ettevõtlikkus, 7. kultuuri-teadlikkus ja kultuuriline eneseväljendus, 8. inimeste- ja kultuuridevaheline,sotsiaalne ja kodanikupädevus. Neist viimane, mis puudutab ka kodaniku-pädevust, jaguneb omakorda allolevateks teemadeks, mis samuti võivad andainspiratsiooni õpiringi teema valikul:

heast kodanikust

Hea kodanik:

tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, etelusolendid on asjadest tähtsamad

aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid

astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu

teeb tööd ja õpib kogu elu

austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ningtäidab seadust ka väikestes asjades

tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutabkodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks

austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev

hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele

tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri

on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast

(Hea kodaniku põhimõtted 2011)

oskus suhelda kohasel viisil oma sõprade, pere ja kolleegidega

võime suhelda eri taustaga inimestega

oskus lahendada konflikte konstruktiivsel viisil

ülevaade kogukonnas, linnas, riigis, Euroopas ja kogu maailmas aset leidvatestarengutest

teadmised demokraatia, kodanikuühiskonna ja inimõiguste kontseptsioo-nidest ning ideedest

osalus ühiskonnaelus(Kivinukk 2012)

1

8

Kodanikuhariduslik õpiring

Veel näidisteemasid KÜSKi avaliku pakkumise lähteülesandest kodanikuhari-duslike õpiringide pilootprojekti läbiviimiseks:

Heleriin Jõesalu

Projekti „Kodanikuharidusliku õpiringi elluviimine“projektijuht

Argumenteerimine

Diskussioonis osalemine mingi probleemi lahendamiseks

Grupitöös osalemine

Konfliktide lahendamine

Osalemine otsuste tegemisel, kaasamisprotsessis osalemine

Enesehindamine

Meeskonnatöö

Kriitiline mõtlemine

Vabatahtlik tegevus

Heategevus

Riigi ja selle traditsioonide tundmine

Erinevuste austamine ja nendega arvestamine

Aktiivsus ühisettevõtmistes

Kampaaniate mõistmine ja algatamine

Osalusvõimaluste tundmine kohalikus kogukonnas

1

9

Milleks on vaja õpiringe?

1.3. Milleks on vaja õpiringe?

Õpiring avab õppimisele juurdepääsu, võimaldades täiskasvanutel õppidaoma initsiatiivist, huvist ja eesmärkidest lähtuvalt

Õpiringides osalevad inimesed, sealhulgas õpiringide juhid, on seeläbikaasatud ka kogukondade elukvaliteedi ja piirkondade arengu ningkodanikuhariduse kättesaadavuse tagamise toetamisse

Õpiringid on hea võimalus täiskasvanuna õppida, silmaringi laiendada,kasutada võimalust ise midagi teha

Õpiringis saab ka kõige vaiksem ja tagasihoidlikum inimene harrastadameelepärast tegevust, olla julgustatud arutelust osa võtma ning tunda rõõmuüksteisega arvestamisest, üksteiselt õppimisest ja ise õpetades –ühistegemisest, mis annab teadmisi ja julgust enesega toimetulekuks,elujõudu ja hingele kosutust

õppimisruumide kasutamise eest ei pea tingimata maksma üüri, sest koos võibkäia üksteise kodudes, võimalusel rahva- ja/või seltsimajades, koostööskohaliku omavalitsusega õhtusel ajal näiteks kooliruumides. Raamatukogudejuures tegutsevad õpiringid saavad kasutada raamatukogu ruume. Kohvi jasuupistete, samuti kultuurilise meelelahutuse eest võib hoolitsedakordamööda

kuna õpiring võimaldab olla nii õppija kui ka õpetaja rollis, ei pruugita sellessekaasata lektoreid/eksperte, see aitab samuti kokku hoida kulusid

õpiringid saavad kaaluda võimalust taotleda vahendeid/tegevustoetustkohalikult omavalitsuselt ja/või rahastust erinevatest fondidest (projektekirjutades)

suhtlemisoskus – oskus aktiivselt kuulata, kaasa mõelda, mõista;

(suuline/kirjalik) eneseväljendusoskus

koostööoskus;

iseseisvus;

oskus olukordi hinnata, analüüsida, valikuid teha ja otsuseid langetada.

Õpiring kui majanduslikult üks odavamaid õppimisviise on jõukohane kakodanikuharidusest kõrvale jäänud vähemaktiivsetele ühiskonna-gruppidele:

Õpiringis omandatakse eluks vajalikud sotsiaalsed oskused:

;

1

10

Õpiringis õppima õppimine kui mõtte- ja eluviis

Õppimine õpiringi(de)s on üks osa elukestva õppe protsessist, mis hõlmab kõikielu jooksul ettevõetud õppetegevusi, eesmärgiga parandada oma teadmisi,oskusi ja kompetentsi vastavuses iseenda, kodanikkonna, ühiskonna (sotsiaalsesidususe) ja/või tööturu vajadustega ning seda nii formaalsel, mitteformaalsel kuika informaalsel kujul .(Elukestva õppe strateegia 2005-2008: 5)

1.4. Õpiringis õppima õppimine kui mõtte- ja eluviis

Õpiringis osalemine loob eeldused õppima õppimiseks, soosides sellistõpikeskkonda, kus õppija omab olulist rolli õppeprotsessi kavandamisel jaelluviimisel. See omakorda loob paremad eeldused iseenda kui õppijateadvustamisele ning analüüsimisele

Õpiring on hea võimalus täiendhariduses osalemiseks – enesearendamiseks jaelu elamisväärseks muutmiseks

Töö õpiringides õpetab koostegutsemist ja mõistmist, annab osavõtjaile tööksja igapäevaeluks vajalikke oskusi, kindlustunnet, võttes arvesse iga osavõtjakogemusi ja oskusi

Õpiringis on võimalik olla nii õppija kui õpetaja rollis

Õpiringi liikmeks olemine loob eeldused otsustuskindluseks ning julguseks iseõpiringi luua ja seda juhtima hakata

1

11

Millest alustada õpiringi loomist? Kuidas leida õpiringist osavõtjaid?

2.1. illest alustada õpiringi loomist? Kuidas leidaõpiringist osavõtjaid?

2.2.

M

Esimene kohtumine:

Kõigepealt peab leiduma (kogukonnas) inimene, kes võtab enda kandaesimese kohtumise organiseerimise.

Esmane eesmärk:

õpiringi teema/teemadekokkuleppimine ja õpiringi juhi valimine

Organiseerija võib, kuid ei pruugi iseolla tulevane õpiringi juht.

selgitada inimestele, mis on õpiring ning kuidas see toimib

Informatsiooni levitamiseks õpiringi loomiseks ja õpiringi liikmete leidmisekssaab kasutada erinevaid võimalusi:

saata teateid kirja (e-kirja) teel, vestelda inimestega kohalikel üritustel, avaldadaartikkel/kuulutus kohalikus ajalehes (linna-, vallalehes), kasutada sotsiaalmeedia abi, panna üles kuulutusi avalikesse kohtadesse jne

Kõige tõhusama tulemuse annab inimesega individuaalne vestlus, mille käigussaab tutvustada õpiringi kui üht suurepärast õppimise viisi ja selgitada, kuidas seetoimib.

Oluline on analüüsida, kas tulevase õpiringi liikmed on täiesti võõrad võiomavahel tuttavad ja kas nad on õpiringide töös kogenud või algajad. Seeaitab planeerida omavahelise tutvumise osa ning määrab vajamineva ajaõpiringi kui õppemeetodi selgitamiseks ja lahtimõtestamiseks

Esimesel kogunemisel on oluline anda mõista, et igaüks on eriliselt oodatudmugav ruum, sõbralik tervitus ja hea õhkkonna loomine omavahelisekssuhtlemiseks ning kõigi ootuste ärakuulamiseks

Esimese kohtumise tähtsateks eesmärkideks on

-

–

2. peatükk

2

12

Esimene kohtumine. Õpiringi juht

Jätkata saab õppetöö korralduse ja kodukorra aruteluga: Mis on õpiringi eesmärk? Kuidas nimetada õpiringi? Keda ja kuidas veel kutsuda osalema? Kasoleks vaja ka sisulist juhti ja/või vaja kaasata lektor(eid)/ekspert(e)? Õpiringisuurus, kestvus, kokkusaamiste sagedus? Milline osa tööst tehakse ringis, kas jamilline osa jääb kodutööks? Kas ja millised on õpiringi väljundid (näiteks kogutud materjalid, kohtumiste kokkuvõtted, näituse korraldamine, õppereis jne).

Õpiringi juhi roll on väga tähtis! on eestvedaja, kelle ülesandeks onvabal tahtel ühinenud grupi liikmeid inspireerida. Luua selline õpikeskkond, millesõppijate endi plaanipärane õppimisprotsess toimiks võimalikult tegusalt (JesAdolphsen, Taani sotsioloog). Ta vastutab õpiringi toimimise eest, järgides õpiringi tegevuse põhimõtteid.

õpiringi juht on samuti üks õpiringi liige;

õpiringi juhil on organisatoorne roll, mis nõuab julgust langetada otsuseid;

-

-

Optimaalseks arvuks võib pidada Suuremas grupis võib suhtlemiselja otsuste langetamisel ette tulla raskusi. Väiksemas grupis ei pruugi tekkidapiisavat arutelu ja õpiprotsessi kaasamist . Aganagu öeldud, siis ei ole selle kohta kindlat reeglit ning see sõltub õpiringi teemastning selle korraldusest.

Kindlat reeglit ei ole ka õpiringi kestvuse osas. Tavapäraselt kohtuvad õpiringidkaheks kolmeks tunniks ühe- või kahenädalase vahega. Sõltuvalt sellest, kas jamillises mahus toimub iseseisev töö kodus, planeeritakse ka õpiringi kohtumistesagedus. Lähtuvalt õpiringi eesmärgist määratakse õpiringi ellu viimise kestvus.

-

NB! Kui õpiringi initsiaatoril on juba eelnevalt olemas (näidis)metoodikaõpiringi elluviimiseks, tasub seda kindlasti esimesel kohtumiseltutvustada ja arutada sellest lähtuvalt õppetöö korraldust

Õpiringi juht

Ootused õpiringijuhile:

8-15 inimest.

(Õpiringide käsiraamat 2011: 15)

2.3. Õpiringi juht

Õpiringi liikmete suurus ja kestvus: Õpiringi liikmete arvu kohtaei ole kindlat reeglit, oluline on jälgida printsiipi, et kõik saaksidaktiivselt õpiringi töös osaleda.

!

2

13

Õppetöö kavandamine

täpne, lubadustest ja kokkulepetest kinnihoidev, aja planeerimise oskusega –korraldab õppetööd vastavalt heakskiidetud plaanile ja ajakavale;

julgustab koostööd tegema ja oma arvamust avaldama, hoolitseb, etarutlusele tulev teema oleks huvitav ja arusaadav kõigile osalejatele;

soodustab ühtekuuluvustunde tekkimist, kiidab, tunnustab;

on laialdaste teadmistega;

on süsteemse mõtlemisega;

erinevusi austav ja nendega arvestav, diskreetne;

tolerantne ja õiglane, ei suru peale oma arvamust;

hea suhtleja/hea kuulaja;

empaatiline.

Kasuks tulevad õpiringialased teadmised, sealhulgas erinevate õppemeetoditetundmine ja/või huvi nende vastu, aitamaks õpiringile sobiva metoodika/ õppeplaani koostamist ning selle abil õpiringi eesmärkide saavutamist.

õpiringi töö kavandamisel lähtutakse võimalusel eelnevalt olemasolevast(näidis)metoodikast ja/või õpiringi esimesel kohtumisel paika pandudpõhimõtetest/ õppeplaanist

õppetöö kavandamiseks on vajalik ühise õpieesmärgi seadmine

vajadusel võib osalejate hulgas läbi viia küsitluse (soovitatavalt juba esimeselkohtumisel): mille vastu huvi tuntakse, milliseid teemasid keegi valdab ningsooviks teiste osalejatega jagada

lisaks õppetööle ja sellega seotud ülesannetele võib õpiringis päevakordaseada ka veel teisi tegevusi, näiteks võib õpiringi tegevuse jäädvustadakroonikas, pidada päevikut/blogi, koostada õpiringi ajalehte või kohtumisjärgseid kokkuvõtteid jne. Ka need eesmärgid tuleks saavutada õpiringisosalejatel ühiselt, omavahel ülesandeid jagades

võimalusel kavandada õpiringialase teabe levitamist meedias, toetades seeläbiõpiringi kui täiskasvanutele suunatud õppemeetodi teadvustamist ninglevimist ja avalikustades konkreetse õpiringi tulemusi, laiendades seeläbiasjahuviliste silmaringi

-

-

2.4. Õppetöö kavandamine

2

14

Õpiringi liigid

2.5. Õpiringi liigid

Võimaluste paljususele vaatamata on enamlevinud neli erinevat õpiringide liiki:

käsitletakse ringiliikmete valitud teemasid. Abimaterjalinakasutatakse kõige enam raamatuid. Raamatukogude juures tegutsevad õpiringidkasutavad sellist meetodit uute raamatutega tutvumisel, ühe autori loomingugatutvumiseks jms puhul. See ring arendab ja täiustab järgmisi oskusi: kirjutamine jasõnastamine, vestlus, kokkuvõtete ja ülevaadete tegemine.

koonduvad teatud teema(de) sügavamast käsitlemisest huvitunudinimesed. Suur osa neist ringidest on seotud käelise tegevusega (nt käsitöö), aganeed võivad keskenduda ka näiteks keele-, arvuti- või sotsiaalteaduste õppele

.

Kursus võib olla ühekordne või jätkukursus

Õppetöö planeeritakse väga täpselt, põhiotsused protokollitakse, mis annabõppusest puudujaile võimaluse järelejõudmiseks

Kokkusaamistel jagatakse kogutud teadmisi ja kinnistatakse õpitud oskusi

Koolitajateks kutsutakse oma ala asjatundjaid

Headeks abimeesteks on käsiraamatud ja perioodikaväljaanded, Internet

õpitakse ettepanekute ja arvamuste esitamist ning hinnanguteandmist.

Väideldakse õpiringis osalejatele olulistel teemadel

Osalejad jaotatakse kaheks: toetajateks ja vastasteks

Kummastki grupist valitakse järjekorras esindaja, kes tutvustab grupiseisukohti sel viisil saavad kõik ringi liikmed olla järgemööda juhi rollis

Igaüks ise peab otsima ja leidma faktid, mida ta kavatseb kasutada

Väitluse eesmärk on õppida esitama kogutud fakte ja oma arvamust arukalning mõistuspärasel viisil

teema-, kursuse-, väitlus- ja uurimisring

Teemaringis

Kursuseringi

Väitlusringis

–

(Jõgi & Männiste 2011: 6-7)

(samas 2011: 7)

2

15

Õpiringi liigid

Uurimisringi

grupitöö

olles impulsiks uute uurimisringide loomisel

Veel näiteid võimalikest õpiringi liikidest:

tekkimise aluseks on osalejate huvi mingi teema (kodukandikultuurilugu, organisatsiooni ajalugu jms) vastu ja/või soov lahendada (ntkogukonnas) esile kerkinud probleemi/väljakutset.

Õppetöö eesmärk ja ülesanne on koguda vajalik hulk pädevat teemakohastinformatsiooni

Uurimisringi tegevust iseloomustab , mis lisab kogu tööle erilistkaalu

Uurimistöö tulemuslikkuse tagamiseks on oluline lõpuni selgeks mõelda,mida teada saada tahetakse ja milliseid meetodeid selleks kasutatakse.Võimalike edasiste arengute otsustamiseks on vaja teada varasemat ja tundapraegust olukorda – see eeldab põhjalikku uurimist

Uurimisringi töö on mitmeetapiline:

uurimisfaas (alustatakse liikmete hulgas päevakorrale tõusnud teematäpsustamisest ja ülesannete jagamisest lähtuvalt ringiliikmete võimetest jahuvidest);

uurimistöö planeerimine (eelnevalt tuleb kindlaks teha teema kohtainformatsiooni saamise võimalused);

andmete kogumine (vajadusel küsitluse korraldamine);

teabeotsingu perioodil peab iga ringi liige olema pidevalt kursis teistetöödega;

kogutud informatsiooni kontrollimine, töötlemine ja analüüs;

materjali tervikuks liitmine, uurimistöö vormistamine ning avalikuettekandena esitamine oma õpiringi liikmetele või laiemale kuulajaskonnale.

Tavaliselt pakub uurimistöö tulemus huvi mitte üksnes ringi liikmetele, vaidäratab ka üldsuse tähelepanu, .

koduloo- ja kohapärimusring,suguvõsauuringute-, jutuvestmis- ja vestlusring, haldja- ja muinasjuturing,luule- ja lauluring, raamatusõprade kirjandusring jne.

2

16

Õpiringi töö elavdamiseks on mitmeid mooduseid

2.6. Õpiringi töö elavdamiseks on mitmeidmooduseid

ühistegevuse traditsioonid: sünnipäevade tähistamine, ühislaulmine, õpiringioma laulu olemasolu - millega koosolemist alustada ja lõpetada;

üllatusesinejad;

visuaalsed materjalid (fotod, slaidid, tabelid jne), filmi- või videomaterjalikasutamine;

rollimängud;

tunnustamine;

loovust ja fantaasiat arendav tegevus;

häälestus- ja/või „jäämurdmise“ harjutused.

Plaksuta käsi

Raputa pinge maha:

Tee enesemassaaži:

Lihtne nipp hea tuju tekitamiseks:

: tunnustav käteplaksutus on heakskiit iseendale: oledmillegi hinnatavaga, näiteks poole tunni pingsa tööga, toime tulnud.Käeplaksutus annab selgelt tuntava energialisa.

seisa minut aega püsti ja tee, nagu raputaksidendast välja midagi ebameeldivat. Käsi raputades hinga järskudejõnksatustega välja kopsusoppide jääkõhk.

silita põski, laupa, puuduta pehmelt kulme, lauge,sikuta pisut kõrvu, masseeri pihkusid, käsi- või õlavart, õlga, turja- jakaelalihaseid. Kujutle, et seesugune massaaž annab lõõgastuse, rahu,värske ja puhanud tunde.

hinga sügavalt sisse, seejärel naerasilpidega: ha-ha-haa,he-he-hee, hi-hi-hii, ho-ho-hoo, hu-hu-huu!(igaüks võib hüüda oma silbid erineval ajal)

Erinevate meetoditega tutvumiseks uuri veebilehte, kust leiad palju erinevaid õppemeetodeid

(sealhulgas häälestus- ja „jäämurdmise“ harjutusi).www.mitteformaalne.ee

2

17

Tagasiside küsimine

2.7. Tagasiside küsimineÕpiringi tegevuse ja kordamineku hindamisel on vajalik ringi liikmetelttagasiside küsimine

Tagasiside küsimine on vältimatu juhul, kui õpiringi töö ei suju

Võimaldab nii õpiringi juhil kui liikmetel oma õppetööd ja -kogemustpeegeldada

Tagasiside küsimine annab osavõtjatele võimaluse avaldada oma seisukohti,kergendades neil oma tegelike tunnete ja tähelepanekute korral ka kriitikaavaldamist

Õpiringi juhil on oluline pidevalt

Tagasiside abil saavad osavõtjad ja õpiringi juht informatsiooni grupimeeleolu ja oma tegevuse kohta – märkavad tugevaid ja/või nõrku kohti jaarutlevad, kas ja kuidas võiks korraldada edasist õpiringitööd või uusi õpiringe

Võimalusel on soovitatav koostada õpiringi töö lõppemisel aruanne, et andaülevaade õppeperioodist koos hinnangu ja järeldustega, et sellest saaks uuteõpiringide moodustajad midagi kasulikku üle võtta. Aruande koostamiselpeab kindlasti eelnema õpiringi osalejatelt tagasiside küsimine

grupis on tekkinud konflikt, osalejad on passiivsed või ei hoia kinni lubadustest,õpiringi teema/teemad ei ole piisavalt atraktiivsed, tekkinud on infopuudus,õpiringi juht otsustab ainuisikuliselt, ei hoia kinni lubadustest ja kokkulepetestjne.

Õpiringi edasise tulemusliku arengu seisukohalt on sel juhul oluline ühiseltarutada, milles on probleem – kas õpiringi juht on vastutusest väsinud või onebapädev või on hoopis ringiliikmed ise passiivsed. Kas õpiringi tööd on seganudinfopuudus ja/või korralduslikest kokkulepetest kõrvalekalle?

probleemidega kursis olla ja neid õppetöökäigus lahendada

Tagasiside saamiseks võib kasutada – pealeindividuaalset tööetappi või loengu vaheajal antakse gruppidelevõimalus omavahel arutada teemat ja seisukohti vahetada. Omavahelinformatsiooni vahetus aitab osavõtjatel oma küsimusi sõnastada, etpärast küsimust „Kas on küsimusi?“ ei saabuks ebamugav vaikus.

Õpiringi tööd häiriva olukorra hindamiseks ja lahenduse leidmiseks võibkasutada – küsitledes osavõtjaid kordamööda, etsaada selgust, mis tekitab probleeme ja kas ning kuidas tunnetataksekonflikti.

„mesilastaru“ meetodit

„välklambi“ meetodit

2

18

Soovituslik kirjandus õpiringi juhtidele ja asjahuvilistele

2.8.

Õpiringide juhtidele ja neile, kes soovivad õpiringe organiseerida on abiks

Õpiringi kui täiskasvanutele suunatud õpimeetodi ideed kandva EestiKülaliikumine Kodukant projekti kodulehtpakub õpiringihuvilistele julgustust ning leidmis- ja avastamisrõõmu.

Eesti Õpiringide Seltsi SEMUD annab välja traktaatlehte , mistutvustab õpiringide tööd, uusi programme ja projekte, kokkuvõtteid läbitudkursustest, uusi vabahariduslikke raamatuid ning pakub kogemuslikulthuvitavaid lugusid ja infot täiendõppe võimaluste kohta ning artikleidõpiringide töö metoodikast.

Õpiringi juhendaja käsiraamat

"Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud"

"Meie Semud"

Leiad selle veebilehelt:http://www.andras.ee/ul/Opiringi_juhendaja_kasiraamat.pdf

Kodulehe aadress: http://opiring.edicypages.com

Uudista ka projekti raames valminud materjali.

Leiad selle veebilehelt:http://issuu.com/heleriin/docs/materjal_opiring

Kodulehe aadress: http://opiringideseltssemud.edicypages.com/meie-semud

Blid, H. (1993). . Tallinn: ESDP Kirjastus

Laane, K. (1994). . Tallinn: HaridusministeeriumiMetoodika- jaKoolituskeskuse trükikoda

Õpiring. Rahva hääks, rahvaenese kaudu

Õpiringide metoodikat tutvustav kirjandus:

Rahvakoolitus – õpiringid

Eesti Haridusliit 1924-1940

Soovituslik kirjandus õpiringi juhtidele jaasjahuvilistele

2

19

Kasutatud kirjandus

Kasutatud kirjandus

Avalik pakkumine kodanikuhariduslike õpiringide pilootprojekti läbiviimiseks(lähteülesanne). (2012).[http://www.kysk.ee/?s=980

Elukestva õppe strateegia 2005-2008

[2012, 14.12]http://www.hm.ee/index.php?03236

Ender, J., Räis, M., Talur, P., Toots, A., Valgmaa, R. (2008). Ülevaade kodanikuharidusehetkeseisust ja arengusuundadest. Tallinn: Avatud Eesti Fond[https://www.siseministeerium.ee/public/Kodanikuhariduse_hetkeseis_ja_arengusuunad.pdf

Eriksson, G., Lelyte, G.,Termane, D. (2002). Teadmised rahvaliikumisest jademokraatiast.[2012, 14.12].http://www.baltic-sea-academy.net/documents/popmov_est.pdf

Hea kodaniku põhimõtted. (2011)[http://www.ngo.ee/hk-pohimotted

Jõgi, J., Männiste, T. (2011). ÕPIRING. Rahva hääks, rahva enese kaudu.[http://issuu.com/heleriin/docs/materjal_opiring

Kodanikuühiskonna arengukavale 2011-2014[https://www.siseministeerium.ee/kodar/

Kodanikuühiskonna arengukava rakendusplaani 2011-2014[https://www.siseministeerium.ee/kodar/

Kivinukk, E. (2002). Memo 14. veebruari kodanikuhariduse võrgustiku kohtumisest[2012, 14.12].http://ngo.ee/sites/default/files/files/Memo%20140212.pdf

Raudla, H. (2002). Kodaniku raamat.[https://www.siseministeerium.ee/public/kodaniku_raamat.pdf

Õpiringi juhendaja käsiraamat. (2011)[http://issuu.com/andras/docs/_piringi_juhendaja_k_siraamat/3

2012,14.12].

2012,14.12].

2012, 14.12].

2012, 14.12].

2012, 14.12].

2012, 14.12].

2012, 14.12].

2012,14.12].

2

Väljaandja: MTÜ Eesti Külaliikumine KodukantKoostajad: Ere Raag, Heleriin JõesaluFotod: Liikumine Kodukant arhiivKujundus: Triinu Sarv

www.kodukant.ee