SELLES NUMBRIS

2010-2

SOTSIAALSE ETTEVÕTJA

HÄÄLEKANDJA

UUDISED

PARIM SOTSIAALNE ÄRIIDEE: INIMLIKULT INIMESTESSE

HIV ON VÕIDETAV! ETTEVÕTJATE ABIGA

EESTI KOGEMUS: HIV KIIRTESTIMISKAMPAANIA

2

Erle RudiToimetaja

Terve Eesti Sihtasutus

Augustist uue juhiga

Augustist hakkab Terve Eesti SA (TESA) tegemisi juhtima Keit Fomotškin. Keit Fomotškin juhtis varem rahvastikuministri bürood ning oli seotud sotsiaaldemokraatliku era-konnaga. TESA valis uue juhi koostöös Fontesega enam kui 50 kandidaadi hulgast.

Uuskasutuskeskus

Avame uue kaupluse!

Uuskasutuskeskus avab juulis Tallinna südalinnas uue kaupluse, kus müüakse kasutatud riideid, mööblit, nõusid ning uudistootena ka kasutatud jalgrattaid. Vajaduse rohkem kui 650 ruutmeetril paikneva uue poe järele tingis inimeste kasvav huvi keskkonnateadlikutarbimise vastu ning praktilised elu-lised põhjused - Uuskasutuskeskuse Paide tänava kauplus asub tänaseni majas, mis pidi juba aastaid tagasi minema lammutamisele. Seni oli Uuskasutuskeskusel Tallinnas kaks kauplust: Telliskivi keskuses (Telliski-vi 61) ja Paide tänaval (Paide 7). Juulis avatav kolmas kauplus asub aadressil Tatari tänav 64. Uuskasutuskeskuse teenuste populaarsus kasvab inimeste hulgas iga aastaga – suurenenud on nii kasutatud kauba ostajate kui ka nende arv, kes kasutult seisvaid asju Uuska-sutuskeskusesse toovad. Sügisestpakub pood hariva klassieskurssioone, et jagada ka noorte ja laste hulgas ideid keskkonnasõbralikust tarbimisest.

Re-hab Community

Uus raviprogramm sõltlastele

Avatud Eesti Fondi ja Heateo Sihtasu-

Õppides nägema

Ajal, mil töötute arv kõigub 100 000 inimese piirimail, on osade tööandjate hulgas tavaks nentida, et vajadus tööjõu järele on, aga kahjuks ei näe kedagi, keda tööle võtta.

Juhtimislegend Marvin Bower viitas juba aastakümned tagasi, et oskus inimesi näha on anne, mida igaühele pole antud, ent mida on võimalik õppida.

Head Uudised võttis seekord fookusesse Ajujahi konkursil parima sotsiaalse ette-võtte idee võitnud MTÜ Abikäsi, mille eesmärgiks on pakkuda töövahendus-teenust puudega inimestele, luues neile samal ajal ka ise töökohti. Abikäe eest-vedajad usuvad oma kogemuse põhjal, et puudega inimene on talle sobival tööl sama hea ja produktiivne nagu puudeta töötaja. Ei ole puuet, on suhtumine, teavad noormehed.

On äärmiselt positiivne, et juba esimese kuue kuu jooksul leidis Abikäsi nii avalikust kui erasektorist koos- tööpartnereid, kellega projekti edasi arendada. Kui Abikäe mudel Eestis õnnestub, tähendab see nähtamatusepitseri langemist paljude inimeste jaoks.

SISUKORD

UUDISED LK 2-3

PARIM SOTSIAALNE ÄRIIDEE:INIMLIKULT INIMESTESSE LK 4-5

HIV ON VÕIDETAV! ETTEVÕTJATEABIGA LK 6-7

EESTI KOGEMUS; KIIRTESTIMIS-KAMPAANIA NÄITAS TÖDE LK 7

3

tuse toel avas Tallinnas uksed uus alkoholi- ja narkosõltuvuse rehabilitatsioonikeskusRe-hab Community. Keskus pakub Balti-maades unikaalset 42päevast kinnist inten-siivprogrammi nii narko- kui alkoholisõl-tuvusega inimestele. Korraga mahub ravile kuni 12 inimest. Kõikidele taastusravi-programmis osalejatele on tagatudprivaatsus. Hetkel pakub Re-hab teenust vene keeles, kuid käesoleva aasta sügisest lisandub eestikeelne klienditeenindus. Keskusega saab kontakti telefonil 56226634 (Ülle)

SOS Lasteküla

Uudne lasteküla nagu päris perekond

Juunis avati Põltsamaal Eesti teine SOSLasteküla, kus kolmes peremajas leiavad hoolitsevate perevanemate käe all pikaks ajaks kodu kuni 18 last. Uus lasteküla onainulaadne kogu Euroopas, kuna esmakord-selt hakkavad lapsi kasvatama abielupaarid ehk laste eest hoolitsevad nii ema kui isa.Varem oli lastekülade peremudelema-keskne. Lasteküla pidulikul avatseremoonial osale-sid lasteküla patroon Evelin Ilves, Norra suursaadik Eestis Stein Vegard Hagen, Rein Otsasoni Fondi juht Valentina Otsason ja SOS Lasteküla Eesti Ühingu tegevdirektor Margus Oro. Lasteküla rajamist rahastasid peamiselt Norra, Lichtensteini ja Islandi fondid, samuti Austria SOS Kinderdorf Inter-national peakontor ja Krediidipanga asutaja Rein Otsasoni fond. Abikäe on ulatanud veel LG Electronics Latvia Ltd, Toom Tekstiil AS, AS Põltsamaa Felix ja Swedbank AS koos annetuskeskkonna eraisikutest annetajatega.

Anni Akadeemia

Uus elukvaliteet puudega lastele

Pärnus avas uksed erainitsiatiivil põhinev Anni Akadeemia ametikool, kus hakatakse koolitama erivajadustega noori. Tegemist on Põhjamaades ainulaadse erakutsekooli

ja praktikakeskusega, mille loomisel võttis sotsiaalne ettevõtja Liina Lokko eeskuju Inglismaalt asuvast Foxes Academy´st. Foxes Academy juurde kuuluvaid hotelle ja toitlustusasutusi külastavad Iglismaal igal aastaltuhanded turistid üle maailma ning sealt saadud tulu investeeritakse puu-dega noorte abistamiseks. Sarnaselt inglastele usub Lokko, et erivaja-dustega inimesed on võimelised tööd tegema, ühiskonda panustama ja makse maksma, mitte ainult tarbima sotsiaal-teenuseid. Anni Akadeemias on aren-gupeetusega noortel võimalik õppida abikoka, majutuse või puhastusteenin-duse eriala, mis võimaldab neil töökoha leida ja iseseisvalt elus hakkama saada. Linnarahvale avatakse Kuninga tänaval renoveeritud ruumides suvel kohvik, käsitöökoda ja majutus – kõiki neid teenuseid kasutades toetab klient noorte tegevust.

Noored Kooli

Uued tegijad meeskonnas

Sel suvel sai tuule tiibadesse Noored Kooli 2. lend. Lennu 11 osalejatest jätkab 8 õpetajana ka edaspidi. Osale-jate käe all õppis kahe aasta jooksul noori Keila, Kurtna, Nõo, Tallinna, Tartu ja Ülenurme koolis. Kolm noort õpetajat andsid tunde vene õppekeelega koolides. Järgnevatel aastatel soovib Noored Kooli programm pöörata veelgi rohkem rõhku õpetajakoolitusele ja mentori kaasmise võimalustele, samuti liidri- ja vilistlasprogrammile. Sellest tulenevalt on Noored Kooli tegijatel rõõm tervitada meeskonnas PilleSlabinat, kes viib läbi suure osa ette-valmistuskoolitusest 4. lennule ning juhib edaspidi õpetajakoolitust. Suve jooksul võtab Noored Kooli tööle veel kaks uut meeskonnaliiget.

4

Parim sotsiaalne äriidee: inimlikult inimestesse

Inimlikult inimestesse. Kõlab liiga lihtsalt, et olla hea äriidee? Ajujahi konkursil parima sotsiaalse ettevõtte auhinna võit-nud MTÜ Abikäsi kavatseb selle juhtlausega pöörata peapeale tööandjate senised uskumused puudega inimestest ning tuua Eesti sotsiaalsüsteemi uue oskusteabe nende inimestetulemuslikuks tööhõiveks.

Abikäsi loob töökohti

MTÜ Abikäsi loodi 2009. aasta detsembris kol-me noormehe poolt, et tõsta puuetega inimeste elukvaliteeti, luues ja vahendades neile töökohti ning muutes tööandjate suhtumist puudega in-imestesse. MTÜ Abikäsi ei toetu tegevuses ainult annetustele ja toetustele, vaid tegeleb sotsiaalse ettevõtlusega, millest saadud tulu reinvesteeri-takse ettevõtte arendamisesse ja puudega in-imestele mõeldud sotsiaalprojektidesse. Esimese aastaga plaanitakse koolitada välja vähemalt 10 puudega inimest, kes hakkavad pakkuma Abikäe juures telefonimüügi ning tarkvara arenduse teenust. Lisaks vahendab Abikäsi töötajaid teistesse ettevõtetesse ja asutustesse, kes on valmis puudega inimesi tööle võtma.Tänaseks on MTÜ Abikäsi loonud koostöösuh-ted mitmete riiklike ja eraorganisatsioonidega. Näiteks saab Abikäsi Töötukassalt puudega tööotsijate kontaktid, CV Online edastab infot töökohtadest, kus on võimalik rakendada füüsi-lise või kergema vaimse puudega inimesi, Käo Hooldekodu aitab töö leidmisel raskema vaimse puudega inimesi, kes vajavad erituge. Mitmed koolitusfirmad on nõus osalema tööjõu koolita-misel ja nõustamisel.

Eestis on kokku 118 000 puudega inimest, kes moodustavad 8,8% rahvastikust. 41 300 ehk 35% neist on tööealised, neist omakorda 88% on töötud. Töötu puudega inimese keskmine sissetulek on 2484 krooni kuus.

7 aastat tagasi töötas Allan-Margus piirivalve-süsteemis narkokoerte koolitajana. Ühel päeval lõi saatuslik autoavarii segi kogu tema senise elu. Kuigi aastaid kestnud ravi järel oleks Allan-Margus võinud tööturule naasta, jooksid kõik uue töö otsingud liiva. Ikkagi invaliid, kahtlesid tööandjad. Kuni hetkeni, mil Allan-Margus kuulis meedia vahendusel Ajujahi ettevõtluskonkursil sotsiaalse ettevõtluse auhinna võitnud MTÜ-st Abikäsi – organisatsioonist, mille eesmärk on parandada puudega inimeste elukvali-teeti, luues ning vahendades neile töökohti.

Pikaajalisest töötust osakonnajuhiks

Telefonikõne MTÜ-sse Abikäsi viis Allan-Marguse kokku kahe noormehe, Indreku ja Markoga. Loetud päevad konsultatsiooni, koolitust ja juhendamist ning täna töötab Allan-Margus Baltimaades tegutseva jaekaubandusettevõttes Maxima Lõuna- ja Lääne-Eesti piirkonnajuhina. Maxima on üks esimesi Eestis tegutsevaid firmasid, kes allkirjastas käesoleval aastal MTÜga Abikäsi kokkuleppe, et leiab võimalusel puudega inimestele võimetekohase töö. Töötajate valik, nende võimete ja võimaluste väljaselgitamine, väljaõpe ning nõustamine jääb Abikäe õlgadele.„Allan-Marguse olukord on mulle tuttav,“ ütleb MTÜ Abikäsi idee autor ja üks eestvedajaid Indrek Ülper. Indrek kaotas ühe käe siis, kui ta oli alles teisme-line. Sarnaselt paljudele teistele füüsilise puudega inimestele, ei ole Indreku elus seetõttu jäänud mi-dagi tegemata. Ta ütleb, et on ainult kaks asja, mida tuli pikemalt harjutada – saapapaelte sidumine ja kartuli koorimine, aga ka need said selgeks. Ometi oli temalgi raskusi tööandjate veenmisega, et ühe käe

kaotamine ei tähenda seda, inimesel kaob haritus,õppimisvõime või sihikindlus.

Suurbritannia kogemus julgustas alustama

2000. aastal läks Indrek Suurbritanniasse õppima ärijuhtimist. Ta ei varja, et otsusele Eestist ära minna andis jõudu siinne suhtumine puudega inimestesse. Tõsi, ka Suurbritannias oli tal esialgu raske ülikooli kõrvalt tööd leida. Siis avastas Indrek puudega in-imeste töövahendusorganisatsiooni Remploy ning uk-sed hakkasid avanema. Juba mõne aasta pärast töötas

Parim sotsiaalne äriidee: inimlikult inimestesse

Miks võtta tööle puudega inimene?

Puudega inimese töölevõtmine ei ole tööandja poolne heategevus. Suur osa puudega inimesi on võimelised töötama sama tulemuslikult nagu terved tööealised inimesed, luues oma oskuste ja kogemustega ettevõttele lisandväärtust. Puudega inimese tööle võtmisel on tööandjale ette nähtud hulk soodustusi, sealhulgas sotsiaal-maksu soodustus, palgatoetus, täiendkoolitus-toetus, tööruumide- ja vahendite kohandamise toetus. MTÜ Abikäsi arvutuste kohaselt säästab tööandja puudega inimese palgafondilt 4350 kroonise ehk miinimumpalga puhul 33482 krooni aastas ning 10 000 kroonise kuupalga puhul 46 532 krooni aastas.

Suurbrtannia kogemus – me kõik olemeandekad

MTÜ Abikäsi loomisel eeskujuks olnud Remploy on Suurbritannia töövahendusor-ganisatsioon, mis on pühendunud puudega inimestele suunatud töövahendusteenustele. Remploy kogemus näitab, et suur osa puudega inimesi on tööturul võrdsed ja täisväärtuslikud partnerid. 2012-2013 aastal kavatseb Remploy aidata tööhõivesse 20 000 inimest. 2007-2008 aastal leidis organisatsiooni kaudu töö 6500 inimest, möödunud aastal kasvas see arv 27%. Remploy kaubamärgi alla kuulub terve hulk ettevõtteid, mis pakuvad puudega inimeste tööjõudu kasutades kõrgkvaliteetseid tooteid ja teenuseid nii siseturule kui ekspordiks. Remploy teatab kodulehel, et Suurbritannias istub iga kolmas laps Remploy poolt toodetud toolil, üle 30 linna keskusese turvalisusel hoiavad CCTV kaameratega silma peal Remploy töötajad ning vähemalt 30 000 Aafrika last kasutab koolisarvuteid, mis on Remploy poolt kokku pandud.

Indrek pärast edukat ettevõttesisest karjääri kohaliku jaekaubandushiiu ASDA osakonnajuhina. Möödunud aastal naases Indrek perekondlikel põhjustel Eestisse ning leidis end taas tuttavas olu-korras – Tööturuameti kaudu tööd otsides võeti ta töötuna arvele, kuid sellega kõik ka piirdus. Kahet-susega märgiti, et puudega inimesel on tänases olu-korras raske tööd leida. Töötukassa 30 kontori kohta tegeles organisatsioonis puudega inimestega vaid 3 juhtumikorraldajat. Sel hetkel otsustas Indrek, et ilmselt tuleb ise olukorraga midagi ette võtta.

Ajujahist tuul tiibadesse

Juhuse tahtel algas just samal ajal uute äriideede konkurss Ajujaht. „Alguses me lihtsalt kommen-teerisime teiste ideid, kuni mõtlesime, et mis me ilgume, teeme ära,“ räägib Indreku äripartner Marko

Simberg. Tagantjärele on nad väga rahul, et otsusta-sid konkursil osaleda. „Alguses me ei adunudki, et hakkame sellises mastaabis sotsiaalse ettevõtlusega tegelema, mõtlesime, et teeme tavalise MTÜ, tao-tleme toetuseid...aga siis sattusime kokku Heateo Sihtasutuse juhi Mart Kuusega, kes ütles kohe, et oot-oot, mehed, see on kindlasti projekt, mis hakkab ennast ise ära tasuma,“ räägib Marko.Heateo Sihtasutuse poolt said Abikäe eestvedajad mentori, kogemustega ettevõtja Margus Pressi. „Alguses olime jälle kahevahel, ei osanud arvata, mis kasu mentorist saame, üritasime tema nõuandeid kahtluse alla seada, aga kui tal juba kolmandat korda õigus oli, saime aru, et meil on mentoriga tohutultvedanud,“ kirjeldavad mehed esimest mentorikoge-must. Mentoriga tehti tegevuskava, pandi paika finantsplaan, eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud vahendid. „Paljud head ideed jäävad teostuse taha, puudub sünergia või oskusteave või kasvõi usk oma idee võimalikusesse,“ räägivad Abikäe ideoloogid Indrek ja Marko. „Meil on veda-nud, oleme saanud väga heal tasemel tuge ja nõusta-mist ning mis peamine –usume kogemuse põhjal, et inimestesse peab uskuma.“

5

66

näitas tõde

HIV ON VÕIDETAV! ETTEVÕTJATEABIGA.

Tatiana Grechanaia, PhD, Ülemaailmse HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastase Ette-võtjate Ühenduse (GBC) Moskva esinduse direktor. Palun kirjeldage, milline olukord valitseb täna Venemaal HIV/AIDSi vastases võitluses?

HIV/AIDSi epideemia levik Venemaal on täna üks kiiremaid maailmas. Ametlike andemete järgi oli Venemaal registreeritud möödunud aasta oktoobri lõpu seisuga rohkem kui pool miljonit (516 167) HIVi nakatanut ehk ligi 333 nakatanut 100 000 elaniku kohta. Mõnede rahvusvaheliste ekspertide hinnangul on HIV viirusega tänaseks nakatanud 1-2% täisealisest elanikkonnast. HIViga nakatunute seas oli üle 72 000 surmajuhtumi. Murettekitav on see, et haigus puudutab eba-proportsionaaselt palju noori vanuses 25-29 eluaastat (1,5% elanikkonnast selles vanusegrupis on registree-ritud HIV-positiivsetena). Kuigi HIV-sse nakatutakse endiselt kõige enam süstimise kaudu (62% uutest registreeritud juhtumitest), kasvab uute HIV- viirusega nakatanutest seas nende inimeste hulk, kes on saanud nakkuse kait-sevahenditeta heteroseksuaalse seksi teel (61% uutest registreeritud juhtumitest naiste seas). See näitab, et epideemia liigub järjest enam nn tavamassidesse.

Mis on Teie arvates kolm peamist väljakutset, mis seisavad lähiajal Venemaa ees seoses HIV epideemia levikuga?

2005. aastast on Venemaal HIV/AIDSi vastase tegevuse rahastamine riigieelarvest oluliselt kasvanud, paranenud on ravi saamise võimalused ning ennetus-töö tase. Vaatamata sellele tuleb meil siiski ületada mitmeid takistusi, millest kolm peamist väljakutset on minu hinnangul järgmised:• Ennetustööle suunatud rahaliste vahendite vähenemine. Rahvatervise programmide fookus on suunatud eelkõige ravivõimalustele, samal ajal kui ennetustöö ja hoiakuid kujundavate programmide rahastamine jääb järjest vähemaks.• Alahinnatakse riskigruppide erivajaduste väl-

jaselgitamist ning ennetustööd nende seas (näiteks narkomaanid).• Vasturääkivad sõnumid. Võimu-esindajad ei soovi sageli aktsepteerida rah-

vusvahelist kogemust.

Miks peaksid firmad Teie arvates üldse panustama HIV/AIDSi ennetustöösse?

Me näeme, et nii kohalike kui rahvusvaheliste firmade juhtkondadel on ainulaadne võimalus aidata kaasa HIV/AIDSi leviku ennetamisele ning leeven-dada epideemiast tulenevat võimalikku kahju majan-dusele. Meie juhtmõte on, et iga organisatsioon saab kaitsta oma töötajaid ning ümbritsevat kogukonda, juurutades kasvõi lihtsaid ning odavaid koolitusprog-ramme, tehes harivat ennetustööd töötajate hulgas ning selgitades nakatanute mittediskrimineerimise vajalikkust töökohal.Pakume ettevõtjatele võimalust panustada võitlusesse HIV/AIDSi vastu erineval moel:• Nad saavad organiseerida töökohtadelennetustööd, korraldada töötajatele erinevaid koolitusi ning võimaldada tasuta testimist, et hoida oma tööta-jad terved;• arvamusliidritest firmajuhid saavad esineda avalike seisukohavõttudega ühiskonnas kriitilistel teemadel nagu HIV/AIDS, juhtides sellega prob-leemile tähelepanu ning sundides valitsust ning koda-nikeühiskonda senisest enam pingutama;• ettevõtted saavad arendada ja jagada oskusi, võrgustikke ja vahendeid, et haigusega võidelda;• nad saavad osaleda laiemale avalikkusele suunatud ennetustöös ja suurendada seeläbi ühiskonna teadlikkust HIV/AIDSi probleemist; • ettevõtetel on võimalik osleda HIV/AIDSi teemalistes koostööprojektides kohalike omavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonidega (NGO).

Millised on Teie arvates 3 kõige olulisemat lahen-dust HIV levikuga võitlemisel?

Olen seisukohal, et kõige olulisem on uute nakatumiste vältimine erinevatele ühiskonnagruppide suunatud informatsiooni ja ennetustöö kaudu, käitu-mismustrite muutmine, HIV-iga nakatunud inimeste tõhus ja kättesaadav ravi ning emalt-lapsele kanduva nakkuse ennetamine. Pean töökohal tehtavat ennetu-stööd väga oluliseks, et tõsta üldist teadlikkust, takis-tada väärinformatsiooni levikut ning toetada hoiakute muutmist. HIV on ennetatav. Aga selleks on vaja teha palju tööd.

ETTEVÕTJATE Rahvusvahelistel turgudel tegutsevad ettevõt-ted tunnistasid juba aastaid tagasi, et AIDS/HIVi levik on kasvav äririsk, mis mõjutab otseselt äri tulemuslik-kust. Mida aeg edasi, seda rohkematele ettevõtjatele sai selgeks, et AIDSi/HIV probleem pole “teiste”, vaid “meie” probleem, mis puudutab iga ettevõtet nii töötajaskonna kui sihtturu tasemel. “HIV/AIDSi levik ohustab töötajaskonna tervist, stabiilsust jaelujõulisust. See kasvatab ettevõtete tegevuskulusid ning röövib meie hulgas neid, kellest võiksid saada tu-levase põlvkonna särvad firmajuhid ja innovatsiooni eestvedajad,” ütles möödund aasta AIDSi päevalDr. Richard Wilkins, üks rahvusvahelise Chevronkorporatsiooni tippjuhte.”Ettevõtjad üle maailma ei pea mitte ainult ühinema võitluses HIV/AIDSi vastu, vaid seda võitlust juhtima. Globaalselt tegutsevatel firmadel on siinjuures unikaalne positsioon ja või-malus, et anda oma panus ettevõtmisesse, mis päästab elusid.” 2001. aastal otsustasid rahvusvahelistel turgu-del tegutsevad juhtivad ettevõtted moodustada New Yorkis ühenduse Business Coalition on HIV/AIDS, Tuberculosis and Malaria (GBC) ehk Rahvusvahe-line Ettevõtjate Ühendus HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu. Rahvusvahelise ühenduse eesmärgiks on osaleda koordineeritult rahvusvahelises HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaari vastases ennetustöös, rakendades selleks parimat ettevõtete kasutuses olevat oskusteavet, toetada avaliku ja erasektori koostööd (public-private partnership) ning viia liikmesorga-nisatsioonide töötajate ja kohalike kogukondade hulgas süstemaatiliselt läbi teavitus- ja ennetustööd. Tänaseks on organisatsiooniga liitunud 220 globaalset ettevõtet, mis esindavad 11 miljonit töötajat enam kui 200 riigis. 2009. aasta jaanuariks laienes ühendus Venemaale ja SRÜ riikidesse. Aastaga on organisatsiooni Moskva esindusVenemaal alustanud mitmeid sotsiaalprogramme, sealhulgas partnerlus-programmi meediaga (Media Partnership), mille eesmärgiks on viia HIV/AIDSi sõnumid massiteabe-vahendte kaudu võimalikult paljude inimesteni. Partnerlusprogrammi meediakampaaniasse StopAIDS (StopSPID) on kaasatud üle 40 kanali ning selle vaadatavus ulatub 85% kogu Venemaa elanikkonnast. Samuti alustas Moskva esindus ettevõtete töötajatele suunatud programmi Health@Work, et tõsta HIV/AIDSi alast teadlikkust, kaitsta töötajate tervist ning vähendada HIV/AIDSi, alkoholismi ja narkootiku-mide tarbimisest tulenevat majanduslikku kahju ette-võtetele.

7

EESTI KOGEMUS: KIIRTESTIMISKAMPAANIA NÄITAS TÕDE Enam kui 2300 eestimaalast sai pikema ootamiseta vastuse küsimusele, kas ta võib olla HIV nakkuse kandja, kasutades anonüümset testi tegemise võimalust üle Eesti avatud kiir-testimistelkides.

Mais ja juunis suuremaid linnu hõl-manud testimiskampaania sai teoks tänu HIV ennetusega tegelevate organisatsioonide ja nende ettevõtjate koostööle, kes peavad HIV levikut Eestis oluliseks ohuks ühiskonnale ja majanduse arengule. Et tegemist on rohkem kui tõsise probleemiga näitas ilmekalt fakt, et 65 kiirtesti teinud inimest osutus HIV positiivseks ning neist 11 said seejuures positiivse tulemuse teada esimest korda. Kiirtestimise kampaaniat aitasid ellu viia Terve Eesti SA (TESA), Tervise Arengu Sihtasutus (TAI) ja HIV-positiivsete Võrgustik koos HIV vastu koondunud Eesti ettevõtjate koalitsiooniga „Ettevõtjad HIV vastu”.Alates 2007. aastast, mil viis firmat (Swedbank, Nordecon International, Statoil, TNS Emor ja Hill&Knowlton) kirjutasid alla lubadusele osaleda aktiivselt HIV ennetustöös ning kaasata sellesse ka oma töötajad ja koostööpartnerid, on ettevõtjate panus avalikkusele suunatud teavituskampaaniates liikunud sarnaselt muu maailmaga tõujoones. TESA statistika kohaselt on HIV-ennetuskampaaniad jõudnud tänaseks umbes 10 000 inimese töökohta ning rohkem kui 5200 inimest ligi 94 organisatsioonis on saanud põhjalikku HIV alast koolitust. Lähematel aastatel soovib TESA viia HIV-ennetuse tööandjate kaasabil veelgi suure-ma hulga inimesteni ning kaasata nii era kui avalikud organisatsioonid aktiivselt laiemale avalikkusele suunatud teavitustöösse. Ettevõt-mise eestvedajad ususvad mujal maailmas edu-kalt rakendatud praktikasse, et just tööandjate kasutuses on kõige tulemuslikumad infokanalid inimeste, avalikkuse ja teiste organisatsioonide-ni jõudmiseks. Koalitsiooniga „Ettevõtjad HIV vastu“ on kolme tegevusaasta jooksul liitunud 9 suurettevõtet, kellel on kokku 4000 tööta-jat, kümneid partnereid ning sadu tuhandeid kliente, kelleni HIV-teemalisi sõnumeid viia.

HIV/AIDS - RISK, MIDA MURTAKSE KOOS

Toeta Heateo Sihtasutust või mõnda meieportfelliorganisatsioonidest.Vaata www.heategu.ee või võta ühendustMart Kuusega: mart@heategu.ee

Head Uudised on trükitud 100 % ümbertöödeldud paberile Cyclus.Paberi on lahkelt annetanud MAP Eesti, ajakirja on tasuta trükkinud Uniprint.

Toimetaja: Erle Rudi

Keeletoimetaja: Kerli Prass

Kirjutajad: Agne Tamm, Ande Etti, Annika Suurküla

Kujundaja: Liina Puusepp

Vabatahtlikud (aitäh!):

MIKS TOETAN HEATEGU?

Suurtoetaja:

Katrin TamsarEesti Energia

Heateos saab kokku mitu väikest head ja tekib võimalus suureks heaks. Ma olen kindlaltseda meelt, et annetuskasti raha pannes saab sellest ühekordset abi väike hulk inimesi, aga kui aidata läbi Heateo luua sotsiaalset ettevõtet, siis on abisaajate hulk oluliselt suurem. Olen olnud Heateo juures lühikest aega tööl ja pisut pikemat aega vabatahtlik. Selle aja jooksul olen väga-väga palju head vastu saanud. Mul on olnud võimalus teguteda koos erakordset mõnusate inimestega – Heateo kogukonnaga. Äärmiselt tore on näha, kui paljud inimesed mõtlevad sotsiaalsetel teemadel ja peavad sealset panustamist oluliseks. On erakordselt lahe näha ühinemas ratsio-naalset ja kalkuleerivat ärimaailma ja sotsiaalselt hoolivat suhtumist. Tänu paljudele tublidele ees-kujudele on lihtsam kaasata ka uusi inimesi, neid, kes seni heategevust pelgalt puukallistamiseks ja lillelapsluseks pidasid.Ja last but not least. Olen märganud juba sotsiaal-set närvi ka oma kolme lapse suhtumises. Tütar on kahel aastal olnud vanemaks sõbraks lastekodukas-vandikele - projekt, mis sai alguse SINA noortepro-grammist. Mis seal salata, olen selle üle erakordselt uhke :)

Ühe päris tavalise inimesena elan ka mina raamistatud ühiskonnas. Riigikorralduslikult antakse mulle iga nelja aasta järel võimalus märkida paberile number ja seeläbi kaasa rääkida ühiskondlikus prog-ressis. Minule on seda selgelt vähe, sest ühiskond ja elu areneb iga päev, iga sekund - neli aastat on liiga suur intervall.Ka üksi ja vaikselt saab maailma asju korda sättida, kuid suur rõõm ja rikkus on and enda panus ühes-koos teiste heateolastega. Ükskõik kui hall on ilm ja külm tuul, Heateos ja heateolistega on alati soe ja rõõmus. Hea on kogeda ja mõista, et sinu mõtted ühtivad teiste mõtetega ja sellest sünnivad asjad, mis tõepoolest maailma millimeeter haaval muudavad. Hea on nautida seltskonda ja peesitada visioonäride mõtteleegi paistel. Siinkohal on paslik võrdlus tuntud vanasõna-ga õnge ja kala teemal. Eestis kipub tehtav hea olema sageli sarnane näljasele kala ulatamisega, küll kenasti praetud ja soolaga üle riputet. Mina olen just Heateo vabatahtlik, sest siin antakse abivajajale õng koos koolitusega.

Terje Talvkommunikatsioonivabatahtlik