1/2011

SOTSIAALSE ETTEVÕTJA

HÄÄLEKANDJA

UUDISED

LAPSEVANEM ON OSA LASTEAIAST JA LASTEAED OSA PEREKONNAST

KRISTJAN SAAR JA ETNO POOD

SELLES NUMBRIS

2

Terje Talvtoimetaja

TOIMETAJA VEERG

Kord küsiti ühe koolituse käigus, mis on sotsiaalne ettevõtlus minu jaoks. Minu vastus pälvis naeru ja hämmeldunud pilke, kuni kulmu kortsutamiseni välja. Mu tavatu vastus kõlas: egoism.

See helge, progressiivne egoism, mis sunnib meid minema kauge-male tavalisest mugavustsoonist ning looma midagi uut ja suurepärast.

Hea asja tegemine on nagu päik-sepaiste, mille kätte saavad tulla kõik, kellel on teadlikkust seda soovida.

Toimetaja õigusega kasutan juhust ning kinnitan, et Etno poest leiab meeldivaid ja asjakohaseid kingi-tusi nii sõpradele kui ka äripartne-ritele.

Ilusat kevadet ja meeldivatlugemist!

SISUKORD

UUDISED LK 2-3

LAPSEVANEM ON OSALASTEAIAST JA LASTEAED OSAPEREKONNAST LK 4-5

KRISTJAN SAAR JA ETNO POOD LK 6-7

2

HEATEO SIHTASUTUS EDENDABSOTSIAALSET ETTEVÕTLIKKUST NOORTE SEAS

Koostöös EASi ja Euroopa Sotsiaalfondi-ga viib Heateo Sihtasutus läbi projekti „Üliõpilasest sotsiaalseks ettevõtjaks“, millega on plaanitud suurendada tead-likkust sotsiaalsest ettevõtlusest,suurendada inimeste pädevust ja huvi, olemaks ühiskonda muutev ettevõtja, ning mitte vähem olulisena kaasata riiklikke ülikoole valdkonna õpetamisse. Projekt koosneb kolmest etapist.

Esimeses etapis koolitab ja nõustab Heategu koostööpartnereid, üliõpilasi ja teisi huvilisi sotsiaalse ettevõtluse teemal, korraldades koolitusi japõnevaid üritusi noortele. Neile üri-tustele on kutsutud ka väliskülalisi, kes tegelevad sotsiaalse ettevõtlusega ning selle arendamisega mujal maailmas.

Projekti teises etapis viiaksepotentsiaalsed sotsiaalsed ettevõtjad kokku oma ala spetsialistidega, ikka selleks, et arendada ettevõtluse eelda-tavaid alasid. Eesmärgiks on suurendada teadlikkust nii avalikus kui ka erasekto-ris.

Kolmandas etapis edendame teadlikkust sotsiaalsest ettevõtlusest riigi tasemel, integreerides temaatikat kõrgharidusse, eelkõige humanitaar- ja tehnilistesse ainevaldkondadesse.

Projekti otseseks eesmärgiks on kas-vatada üliõpilaste poolt või nende osalusel käivitatud sotsiaalsete ette-võtete arvu, mille tulemusena tekivad innustavad eeskujud kaasüliõpilaste inspireerimiseks. On tarvis suurendada noore inimese teadlikkust sotsiaalsest ettevõtlusest kui reaalsest karjäärivali-

33

kust, mis võib olla esimene samm omaunistuste töökoha loomisel!

Vaata lähemaltmaailmamuutjad.wordpress.com.

NOORED KOOLI 5.LENDU LAEKUSREKORDARV AVALDUSI!

“Noored Kooli” kevadine teavituskampaania tõi 101 kandideerimisavaldust ning koos sügisel kandideerinutega on 5. lendu laekunud soovi-avaldusi rekordiline arv: 172. Eelmisel aastal täitis avalduse 137 kandidaati.

Kandideerinutest suurem osa on Tartu Ülikooli taustaga ning naistelt oli märksa rohkem sooviavaldusi kui meestelt: kokku tundisprogrammi vastu huvi 138 neidu ja 34 noor-meest.

Suur tänu “Noored Kooli” esindajatele hea töö eest oma ülikoolis: Annika Teder TartuÜlikoolis, Siiri Evard Tallinna Ülikoolis ning Jana Kukk Tallinna Tehnikaülikoolis!

Avalduse täitnutele algab valikuprotsess ning lõplik 5. lennu koosseis selgub aprilli alguseks.

TERVE EESTI SIHTASUTUS

Koostöös Noored Kooli SAga viib TESA aprilli alguses taas läbi iga-aastase „Tagasi kooli“ HIV-teemalise eriprojekti, mille raames lähe-vad koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ liik-mesettevõtete töötajad ning teised vaba-tahtlikud koolides HIVi ja seksuaalsuse teemal tunde andma.

Tunde annavad inimesed, kes oma igapäe-vatöös HIVi/AIDSi ja seksuaalsuse teemadega enamasti kokku ei puutu, kuid soovivad, et selleteemalised baasteadmised meie noorte seas laiemalt leviksid. Tunniandmisele eelnes

TESA ja Noored Kooli SA poolne koolitus, mille käigus juhendati osalejaid, mida ja kuidas eri vanuses noortele sel teemal rääkida.

Sel aastal jõuab nädala raames tunde andma 25 vabatahtlikku ning teadmisi jagatakse kokku ca 1400 õpilasele.

PRAXISE UURING JA MÕTTEHOMMIK TEEMAL “ASENDUSKODUDES KASVA-NUD NOORTE VALMISOLEK ISESEISVAKS ELUKS”

Äsja valminud PRAXISE uuring näitab, et asen-duskodu noorte ettevalmistus iseseisvaks eluks ei ole alati piisav ning edukaks toime-tulekuks oleks vaja noori toetada erineval moel ja tasandil. Märtsikuisel mõttehommikul, kus osalesid nii lastekaitsetöötajad, valdkonna kodanikeühendused, sotsiaalministeeriumi kui ka asenduskodude esindajad, tõdeti, et vanem-liku hoolitsuseta noorte iseseisvas elus hak-kama saamiseks tuleks praegust süsteemi ja mõtteviisi kohendada.

Asenduskodu noorte elluastumise hõlbusta-miseks tuleks panustada rohkem järelhooldus-teenustesse, millega toetatakse ja nõustatakse noori erinevate eluvaldkondadega toimetule-kuks. Materiaalsed toetused (sh eluase) on sa-muti olulised, kuid ei taga alati asenduskodu-dest lahkunud noorte edukat iseseisvumist.

Jane Snaith mittetulundusühingust Oma Pere julgustas looma kodanikealgatusi, mis aitaksid välja selgitada asenduskodude vajadusi abi pakkumisel. „Küpse ühiskonna tunnuseks on, et lisandub inimesi, kes tahavad head teha. Iga asenduskodu juurde võiks koonduda n-ö sõprade klubi.“

Loe uuringuraportit www.praxis.ee ja uuri lisa mittetulundusühingu Oma Pere kohtawww.omapere.ee.

4

Esmamulje on selline, nagu oleksid sattunud võlumaailma, kus väiksed inimesed loovad iseen-da lugusid, muinasjutte ja mõttemalle. Su silma ei puutu ühtegi üleliigset eset või mänguasja, kõigel on mõte. Lapsed on ehitanud toolidest, pinkidest ja linadest kokku suurepärase lossi, mille sees käib vilgas tegevus. Järgmisel hetkel on samadest esemetest saanud reaktiivlennuk.

Laes ripub kiik ja rühmatoa nurgas on suur kast, mis on pilgeni täis kastanimune. Kõik mater-jalid on naturaalsed, näites on mänguks puidust isevoolitud klotsid, millest igaüks on toredalt erinev.

Igal päeval on kindel struktuur ja igal nädala-päeval oma võlu, näiteks teisipäeval käiakse par-gis ja reedel küpsetatakse saia. Iga uus tegevus juhatatakse sisse lauluga ning enne

4

söömist tänatakse päikest ja maad. Koos lastega askeldavad rühmas kaks kasvatajat, kes jagavad lapsevanematega kõiki rõõme ja muresid. Koos on eri vanuses lapsed: kõik on erilised, kõik on tähtsad.

Ajalugu

See on eralasteaed, mille pidaja on alates15. veebruarist 2011 MTÜ Meelespea Waldorf-lasteaed. Inimkeeli kuulub lasteaed ühendusele, mille liikmed on laste vanemad.

Meelespea Waldorfl asteaed alustas tegevust septembris 2005, kuid selle eelkäijaks võib pidada juba 1996.–2005. aastani Tallinna Majaka Lasteaias (hilisema nimega Asunduse Lasteaias) tegutsenud waldorfrühmi.

On hommik. Sa istud ümmargusel värvilisel vaibal. Sinu ümber on palju rõõmsate nägudega inimesi. Sinu naaber võtab pihku pisikese haldjapärli ja sosistab sellele oma nime. Nüüd on sinu kord ja sa ütled oma nime. Kus sa oled?

Õige vastus on waldorfl asteaia hommikuring. Sinu ümber istuvad selle lasteaia lapsed ja kasvatajad. Ükskõik millised on su enda mälestused lasteaiast, waldorf-lasteaias tekib sul tunne, et soovid olla taas kord laps ja õppida maailma tundma just sellisel viisil.

LASTEAED OSA PEREKONNASTLAPSEVANEM ON OSA LASTEAIAST JATerje Talv

5

Lasteaia omanik oli aastatel 2005–2010 MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Meelespea, mis loodi 1997. aasta algul Tallinnas waldorfpedagoogi-kat pooldavate lapsevanemate algatusel. Seoses mainitud MTÜ jagunemisega on Meelespea Wal-dorflasteaia omanik alates 15. veebruarist 2011 MTÜ Meelespea Waldorflasteaed.

Tallinna Vaba Waldorfkool loodi jätkuks lasteaia waldorfrühmale 2001. aastal, mil alustatiesimese klassiga. Kooli kandja on lapsevane-matest koosnev mittetulundusühing Haridus- ja Kultuuriselts Meelespea, mis seltsi jagunemise järel kannab nime Haridus- ja KultuuriseltsTuulemaa.

Esimesel õppeaastal töötas Meelespea Waldorf-lasteaias üks liitrühm 20 lapsega. Et lapsevane-mate huvi waldorfpedagoogika vastu oli suur ning kõiki soovijaid üks rühm ära mahutada ei suutnud, avati järgmise õppeaasta eel kateine rühm. Nii tegutsebki alates 2006. aasta augustist lasteaias kaks liitrühma kokku 40 lapsega vanuses 3–7 eluaastat.

Lapsevanema ja liikmena

Waldorflasteaeda ja -kooli pidavad ühendused on juba mitmeti välja kujunenud ning toimivad tõhusalt, uus lapsevanem astub tegutsevasse süsteemi. Kui tavalasteaia omanik on omavalit-sus ja eralasteaia puhul mõni äriorganisatsioon või ettevõtlik inimene, siis waldorflasteaias on omanik ja vastutaja lapsevanem ise. Suur roll on usaldusel, mis on ka äärmiselt oluline, sest lasteaed on koht, kus laps veedab väga suure osa oma ajast.

Ühingud tegelevad aktiivselt oma kogukonna harimisega: korraldatakse infopäevi, huvitavaid loenguid ja kõike muud, mida üks teemast huvi-tatud inimene vajab. See ühendus koondab ini-mesi, kes siiralt pühenduvad ja on valmis võtma vastutust. See ongi vist kõige suurem erinevus mis tahes muust koolist või lasteaiast – lapseva-nem vastutab ise selle eest, kui hea lasteaed/kool tema lapsel on.

Lapsevanem on osa lasteaiast ja lasteaed osa perekonnast. Ühtviisi tähtsad on nii lapseva-nema õigused kui ka kohustused. Kuigi keegi ei sunni midagi tegema, on see veidi nagu kodune majapidamine: kui sa ise ei korista, siis naabrid ka sinu koju koristama ei tule. MTÜ toimib nagu tavalised MTÜd ikka: sellel on juhatus, komisjo-nid ja muud vajalikud positsioonid.

Lasteaed on koht, kus väike inimene veedab suure osa oma ajast. Olla ise lasteaia pidaja on mitmetahuline ülesanne, kuid samas ka suu-repärane võimalus rääkida kaasa küsimustes, mis on hingelähedased. Waldorflasteaia võlu on põhjalik selline pedagoogiline lähenemine, mille kohaselt just laps on kõige tähtsam.

LASTEAED OSA PEREKONNASTLAPSEVANEM ON OSA LASTEAIAST JA

66

EI OLE PRIVILEEG

Alati ja ikka öeldakse, et tee enne ettevõtte asutamist ära korralik eeltöö, kaalu riske, mõtle ja looda siiralt, et vahepeal keegi sinu geniaalset ideed ära ei ole varasta. Kristjani ja tema äripartneri Monika Mäe loodud Eesti etnodisaini pood jõudis ideest reaalse firmani kõigest poole tunniga. Aasta hiljem tunnistab Kristjan, et võrreldes tavatööga kontoris kulub oma ärile mitu korda rohkem aega:Kristjan saabub kontorisse varahommikul, lah-kub hilisõhtul ja nii kuus päeva nädalas.

Mis sunnib üht inimest avama oma äri?

Põhjus, mis pani mind oma äri asutama, oli tavatöös tekkinud rutiin. Üks suur projekt oli lõppenud ja peale kuud aega mõtlemist oli mul tekkinud selge soov ja tahtmine midagi ise luua. Tahtsin tõestada eelkõige iseenesele, et suudan midagi luua, midagi toota.

Kuidas etnodisaini firma sündis?

Idee asutada rahvusmustreid disainielemendina käsitlev tootmisfirma tuli mulle ühel ööl. Samal hetkel moodustas see ühtse terviku mu varasema, kott-toolide tootmise plaaniga. 1. märtsil aasta tagasi saigi öösel köögilaua taga välgatanud ideest hommikuks loodud firma Etnogoods ja tehtud avaldus veebilehe etno.ee registreeri-miseks.

Ettevõtte loomise ja domeeni registreerimise järel algas toodete arendusperiood. Idee ja esimesed kavandid olid mul olemas, tuttavad disainerid aitasid mustrid digitaliseerida. Suundusime oma

ideega firmasse Portex, kes pakub ideest valmis-toote loomise teenust. Meie puhul oli selleks õigete lõigete kavandamine, materjali otsimine ja allhankijate juures toote valmis õmblemine.Tänaseks on etno.ee tooted juba meie enda õmb-lejate kätetöö – ise toota on ökonoomsem.

Uue ettevõtmise rajamine nõuab peale idee ka raha. Kuidas leidsite algkapitali?

Firma alustamiseks ja toodete prototüüpide loo-miseks kasutasime enda vaba raha. Peale firma loomist 1. märtsil soovisime saada juba esimeseks aprilliks esimesed tooted valmis, kuid selleks kulus siiski kolm kuud. Etno.ee veebipoe avasime1. juunil 2010.

E-poe jaoks kasutasime valmislahendusena pakuta-vat laoprogrammi koos e-poega, mis on kodumaine toode ja kannab nime ERPLY (www.erply.net). Selle rentimine üheks kuuks maksab paarsada eurot. Edaspidi, poe ja toodete arenedes, plaanime võtta siiski kasutusele just meie vajadustele loodud veebipoe programmi. Esialgu oli rendivõimalus kõige parem, sest arendajalt tellitult oleks prog-ramm nõudnud 70 000 krooni ja suure osa algsest ressursist hõivanud. Praegu toetab meie tegevust ka EAS.

Millal ja miks otsustasite tulla mugavast e-poest reaalsesse poodi?

Suvi kulus suuresti katsetamise ja õppimise peale,

Tallinnas Tartu maanteel avas eelmise aasta lõpus kõigile huvilistele uksed eesti etno-disainipood. Head Uudised uuris kaupluse ühe looja Kristjan Saare käest, kuidas selline mõte tekkis.

ETNO POODKRISTJAN SAAR

JATerje Talv

77

kuid sügiseks oli selge, et vajame reaalset kohta, kus oma tooteid tutvustada. Klientide tagasiside oli paljus seotud just vajadusega tooteid ise käega katsuda, sest eestlastele meeldib enne ostmist asju ka tegelikult tunnetada. 15. detsembril ava-sime Tallinnas Tartu mnt 6 Etno poe. Teine võima-lus oleks olnud panna kogu kollektsioon välja mõnes olemasolevas kaupluses.

Pärispoe avamine oli selgelt kogemusel põhinev tegevus, sest kui klient midagi soovib, pead temaga kaasa mõtlema ja arenema. Meie tooted on mõnusad, soojad ja südamlikud. Kliendid soovivad seda tunnet enne kogeda ja teha saadud kogemuse põhjal ostuotsuse. Pelgalt foto, materjalide ja toote kirjeldus ei anna edasi nii palju emotsiooni kui ühe Muhu seeliku kollase kangaga kaetud padja vastu põske surumine.

Kuidas sai Etno poest teiste ettevõtete toodete edasimüüja?

Me müüme peale oma kollektsiooni tõepoolest ka teiste kaupu. Edasimüüja roll aitab finantsriske hajutada, tagab kasumimarginaali ja muudab poe atraktiivsemaks. Peaaegu iga päev pakutakse meile uut kaupa müügiks. Meie poest leiab huvitava disainiga kvaliteetseid tooteid koju, kontorisse ja suvilasse.

Kuidas te etno.ee-d ja kauplust turundate?

Eraldi reklaamikampaaniat või muid suuri turun-dusaktsioone ei ole me teinud. Selle asemel paneme suurt rõhku sotsiaalmeediale, näiteks on meie Facebooki lehel üle 4000 sõbra. Minu hea sõber Andrus Purde, kes oli pikalt tegev Skype’i juures, aitaski meil kujundada alustava ettevõtte e-jalajälge.

Meie kliendid tulevad võrgustiku kaudu: kuuldus heast ja põnevast tootest liigub edasi, kuigi see võtab aega. See-eest on olemasolev klient hea partner, kes annab tagasisidet, mida me alati hu-viga kuulame. Poe avamise ajaks panime ka riba-reklaami ühte tuntud netiportaali, kuid seda tegu võib tagantjärele hinnata mõttetuks. Hea toode müüb ennast tõesti ise, ent ta vajab aega, et sõna leviks.

Oleme kinkinud Etno poe tooteid ka pere-keskustele, kus käivad noored pered, ning sealt on tulnud hiljem tellimusi. Viimati osalesime Ehtsa Eesti disainilaadal. Iga sellise ürituse järel oleme saanud tagasisidet, mis aja möödudes kajastub müüginäitajates. Kasutame iga võimalust, et olla avalikkuse jaoks nähtaval.

Millised on Etno poe tulevikuplaanid? Plaanime kasvada, saada Eesti suurimaks etnodi-saini tootjaks ja edasimüüjaks. Õige varsti suun-dume Soome turule, nimelt avame e-poe aadressil etno.fi. Soovime olla suunanäitajad: meie töö on tutvustada disaini, kus on kasutatud eesti rah-vuselemente.

Teeme koostööd Tartu Kunstikooli tudengitega. Just praegu osaleb üks tudeng rahvusliku alatooni-ga vineervalgustite sarja loomise projektis – ootan sellest koostööst väga palju. Noortel tulevad pähe geniaalsed ideed ja meie saame oma kogemuse kaudu pakkuda neile abi tootmisel ja turustamisel. Arendame pidevalt uusi tooteid. Koostööst tuden-gitega tuleb palju energiat ja jõudu, mis annab paljuski sellele ärile minu jaoks mõtte.

ETNO POOD

Toeta Heateo Sihtasutust või mõnda meieportfelliorganisatsiooni.

Vaata www.heategu.ee või võta ühendustMart Kuusega: mart@heategu.ee.

Head Uudised on trükitud 100% ümbertöödeldud pa-berile Cyclus. Paberi on lahkelt annetanud MAP Eesti, ajakirja on tasuta trükkinud Uniprint.

Toimetaja: Terje Talv

Keeletoimetaja: Kristel Ress

Kirjutajad: Terje Talv, Agne Tamm

Kujundaja: Liina Puusepp

Vabatahtlikud (aitäh!):

Suurtoetaja:

sotsiaalseks ettevõtjaks!Hakkan

MIS ON SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS?MIKS HAKATA SOTSIAALSEKS ETTEVÕTJAKS?

MIKS JUST SINA?Tule infotunnile ja leia vastused nendele küsimustele

Sotsiaalse ettevõtluse teemalised infotunnid toimuvad Tallinnas Õpetajate majas (Raekoja plats 14).

29.04.201126.05.2011

Infotundide toimumise kohta uuri lähemaltmargarita@heategu.ee või maailmamuutjad.wordpress.com