KODUTÜTARDE MEEDIAPÄEV

KAITSELIIDU AJAKIRI4/2015

PROOVISÕIT STRYKERIGA

PERSOONKaitseliitlased numbrites

VÄLJAÕPEPõhja kompanii harjutas kõrghoone puhastamist terroristidest

VÄLJAÕPEMunast ja kanast ehk esimene digitaalse õpiobjekti valmistamise seminar

MILITAARSPORTHiidlased müttasid Valge Laeva soodes ja põldudel

SÕJARAUDIsamaa auks ole valmis! Alati valmis!

SÕJARAUDMiiniveeskamisest Eesti vetes

ÜLEELAMINEJanu pole probleem. Mõned lihtsad viisid, kuidas vett puhastada

SÕJARAUDArmee kaitsevestidest V

AJALUGUSuurtükitornis näeb lahingumoona tapvat ajalugu

NAISKODUKAITSEAlutaguse naiskonna laskurid olid taas võidukad

NAISKODUKAITSENaiskodukaitse vabatahtlikud sinilille saadikud

TESTPehme voodi, mis mahub taskusse

NOOREDRaplamaa aasta noorkotkas ja aasta kodutütar valiti tänavu 21. korda

NOOREDJüripäeva matkamäng tõestas, et Võrumaa noored tunnevad kaarti

NOORED Kodutütarde meediapäev

NOOREDVäle Jänes pani jalad ja pead proovile

KAITSELIITLoodud on võimalus saada väljaõppes osalemiseks lisapuhkust

10

14

18

22

26

32

36

40

47

52

54

64

60

58

68

4 | 2015

KAANEFOTO: TANEL JÄRVET

www.facebook.com/kaitsekodu

Kommenteeri

artikleid,

vaata pilte, hoia

silm peal ajakirja

ilmumisgraafikul

63

73

4 | 20154

Kui oled relva koridori suunanud,

ära tagasi tõmbu, isegi kui vastane

tulistab

Jättes kõrvale relvastuse selle tavapärases mõistes,

on Kaitseliidu kõige tähtsamaks relvaks tema

liikmed

Poistel olid jalad märjad juba pärast paari esimest kontrollpunkti, nii tuli heinaküünis peatus teha ja sokke väänata

Caterpillari turbodiisel rebib soomustatud

elukat edasi kiiremini kui minu ilma turbota

diiselmootoriga Peugeot seda suudab

10

14

22

26

54 | 2015

Briti armee meedikute poolt Afganistanis läbi viidud uuringutest selgub, et enamik killuhaavadest tekkis sõduritel isevalmistatud lõhkeseadmete plahvatuse tagajärjel

Raplamaa aasta noorkotka ja kodutütre valimised käivad käsikäes maakonna kevadlaagriga, mis seekord korraldati Kehtnas

Naiskodukaitse on oma väljaõppe ja muude põhitegevuste kõrval viimasel viiel aastal vedanud ka mitmeid väiksemaid ja suuremaid heategevusprojekte

4 | 2015

40

54

60

Lääne ringkonna Lihula valla kodutütred võtsid meediapäeva raames üles õppefilmi, mis räägib Eesti riigipeadest

64

4 | 20156

Jaak Kärneri mälestusvõistlusel oli edukas Tallinna malevMärtsi viimasel nädalavahetusel Jaak Kärneri mälestusvõistlusel laskmisel lahingurelvadest oli parim Tallinna maleva võistkond, individuaalselt parim oli Lauri Erm Rapla malevast. Võistkondlikult teiseks tuli Viru maleva I ning kolmandaks Pärnumaa maleva võistkond. Kokku osales võistlusel 13 võistkonda. Võistluse kohustuslik relvaliik oli AK-4, millest tuli lasta kümnelasulised seeriad kolmest asendist: lamades, püsti ja põlvelt.

Valge Laeva punase raja kaksikvõit läks Pärnumaale4. ja 5. aprillil Läänemaal Martna ja Kullamaa valla territooriumil peetud patrullvõistluse Valge Laev punase raja (23 km) kaksikvõit läks Pärnumaale – esikoha noppis Korbe malevkonna Vändra võistkond koosseisus Peedu Perner, Hannes Reinup, Kristo Sinivee ja Tõnis Tetsmann. Teine koht läks Aruvälja meestele ning kolmandale kohale tuli Tallinna maleva Kalevi malevkond. Kollasel rajal (19 km) olid tüdrukute arvestuses parimad Läänemaa tüdrukud, poiste arvestuses Haapsalu noormehed ja kõige tublimad Naiskodukaitse arvestuses olid tulnud võistlusrajale Kasari jõe lõunakaldalt. Rohelise raja (13 km) esikoht läks Kärdla kodutütardele.

Kaitseliitlased olid edukad Talveotsal 201520. märtsil Männiku lasketiirus peetud politsei- ja

piirivalveameti militaarspordivõistlusel Talveots 2015 saavutasid lahingupaaride militaarkrossis

esikoha meeste arvestuses Marek Zahkna ja Marek Soop Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompaniist.

Veteranide arvestuses olid parimad Toompea malevkonna kaitseliitlased Steven Rehelem ja Heldur-

Valdek Seeder.

Kaitseliitlased harjutasid koostööd politseiga25. ja 26. aprillil harjutasid kaitseliitlased peaaegu kõigis malevates tegutsemist politsei- ja piirivalveameti (PPA) abistamisel, mis on nende üks Kaitseliidu seadusega ettenähtud kohustusi. „Koostöös PPAga on võimalik saada õppetunde, mille alusel on võimalik anda hinnang, kuidas ja mismoodi on Kaitseliidul võimalik toetada edaspidi PPAd siseriikliku turvalisuse tagamisel,“ selgitas Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Kaitseliitlased on PPA ametnike käe all harjutanud sõiduki ja isiku kinnipidamise ja läbiotsimise protseduure, tegevusi valvatava objekti patrullis ja kontrollpostil ning julgeolekuperimeetril jt politseilisi tegevusi.

Sündmused

PP

A

HE

INO

RE

BA

NE

MARK GRIMITLIHT/KAITSEVÄGI

74 | 2015

Tartus pühitseti Tamme malevkonna lipp30. märtsil pühitseti Tartus Raekoja platsil Tamme malevkonna lipp, mis anti Tamme malevkonnale üle malevkonna 25. aastapäevaks. Mälestusnaelad lõid lipuvardasse Tartu linnapea Urmas Klaas, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, Tartu maleva pealik major Kalle Köhler, Tamme malevkonna tegevliikmed major Neinar Seli ja kapral Kalle Kaldmäe. Lipu pühitses Tartu maleva kaplan lipnik Priit Pärn ja lipuvande andis Tamme malevkonna pealik lipnik Tarmo Pihlik.

Kaitseliitlased said Rapla meistriks saalihokis11. aprillil selgitati Sadolini spordihoones Raplamaa parim saalihokimeeskond. Selleks osutus Kaitseliidu Rapla maleva võistkond. Põnevas ja kaasahaaravas finaalis alistati lisaajal kuldse väravaga SK Märjamaa. Võistlustel osales seitse võistkonda.

Põhja maakaitseringkonna õppus Hunt 2015 oli edukasKaitseliitlased harjutasid 24.–26. aprillini Põhja maakaitseringkonna õppusel Hunt 2015 pataljoni raamistikus kaitse- ja viivituslahingut. Tallinna, Harju ja Rapla maleva allüksustest moodustatud maakaitsepataljonile lisaks olid maastikul vastutegevuses Kalevi jalaväepataljon ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelased tankidega Abrams M1A2. Kokku viibis maastikul 1500 kaitseliitlast, kaitseväelast ja liitlaste sõdurit.

4 | 2015

VÕ

HA

ND

U M

AR

AT

ON

LAURI LIIVAR

AP

LA

MA

LE

V

KA

ITS

EL

IIT

AL

DO

LU

UD

/ÕH

TU

LE

HT

Võhandu paadimaratonil võidutses Põlva malevKaitseliidu Põlva maleva võistkond sai esikoha 18. aprillil peetud Võhandu maratoni RAFT-klassis. RAFT- ehk kummipaatide klassis osales 53 võistkonda, neist lõpetas 39. Põlva maleva võistkonna võiduaeg oli 13 tundi ja 10 minutit ning teise koha saavutanud paatkonda edestati 20 minutiga. Võhandu maratoni rada kulgeb mööda Võhandu jõge Võrust Võõpsusse ja distantsi pikkuseks on ca 100 km.

4 | 20158

1 2004. aastal

liitus Eesti Eu-

roopa Liiduga

2 3

4 1993.

aastal kin-

nitas Riigikogu

kaitseväe

juhatajaks

Aleksander

Einselni

5 6 7 8 1945. aastal

kapituleerus

Saksamaa,

lõppes Teine

maailmasõda

Euroopas

9 1907. aastal

asutati hiljem

Vabadussõjas

osalenud korp!

Fraternitas

Estica

10

11 12 1919. aastal al-

gas eestlaste

maipeale-

tung;

1995. aastal

tegi esmalen-

nu õhuväe

esimene

kopter Mi-2

13 2003. aastal

algas esimene

õppus Kevad-

torm

14 2008. aastal

kirjutati Brüs-

selis alla

NATO

kooperatiivse

küberkait-

sekeskuse

loomise

otsusele

15 1997. aastal

taasloodi len-

nubaas

16 17

18 19 20 Kaitseväe

Võru Lahin-

gukooli

aastapäev

21 2006. aastal

suundus

esimene

jalaväeüksus

ESTCOY-2

operat-

sioonile

Afganistanis

22 1992. aastal

taasloodi

Viru pataljon

ja õhutõr-

jepataljon

23 1917. aastal

loodi Soomes

Lappeen-

rantas Eesti

Sõjaväelaste

Liit

24 1919. aastal

algas Ees ti

vägede

pealetung

Põhja-Läti

vabasta-

miseks

25 1919. aastal

vallutasid

Eesti väed

Pihkva

26 27 Noorte

Kotkaste

aastapäev

(organisat-

sioon loodi

1930. aastal)

28 29 30 31

1 2 3 4 Eesti lipu päev;

1919. aastal

vallutasid

Eesti väed

Jēkabpilsi ja

kohtusid Poola

vägedega

5 1919. aastal

algas sõjatege-

vus landes-

veeriga

6 7 1920. aastal

tunnustas

Soome de jure

Eestit

8 9 10 1919. aastal

sõlmiti vahe-

rahu landes-

veeriga

11 12 Balti

Kaitsekolledži

aastapäev

(kolledž

asutati 1998.

aastal)

13 14 Leinapäev.

1941. aastal

toimus suur-

küüditamine

15 16 1940. aastal

esitas Nõu-

kogude Liit

ultimaatumi

Eestile ja

Lätile

17 1940. aastal

okupeeris

Punaarmee

Eesti

18 19 20 2000. aastal

loodi maaväe

staap;

2003. aastal

siirdus es-

imene Eesti

üksus EST-

PLA-7 ope-

ratsioonile

Iraagis

21 1940. aastal

peeti Raua

tänava

lahing

22 23 Võidupüha.

1919. aastal

saavutas

Ees ti Võnnu

(Cēsise)

lahin-

gus võidu

landesveeri

üle

24 1994.

aastal loodi

mereväe

staap;

1908. aastal

sündis kolo-

nel Alfons

Rebane

25 1992. aastal

taasloodi

toetuse

väejuhatuse

logistika-

pataljon

kaitseväe

peastaabi

autokompa-

niina

26 27 28 1949. aastal

langes Rel-

vastatud

Võitluse

Liidu (RVL)

juht Endel

Redlich

29 1992. aastal

alustati

Soomes Eesti

kaadriohvit-

seride kooli-

tamist

30 1919. aastal

jõudsid Eesti

väed Riia alla

Mai

Juu

ni

Kalender

13

94 | 2015

Avastamata maardla

kaitsekodu

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett: Allan Kukk/Directormeedia

Küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! internetishttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekoduwww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastisTellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee)Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kaastööde saatmise tähtajad: 20. mai, 20. juuli, 31.august, 12. oktoober

KaitseliitKaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vaba-tahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste har-jutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioo-nina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatu-sele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.Kaitseliitu kuulub üle 14 500 liikme. Koos Kaitseliidu struktuu-riüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 23 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu!Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. ok-toobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskon-nas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne num-ber ilmus 20. juunil 1940.Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaa-re juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

1955. aastal leiutasid kiratsevas seebiäris tegut-senud vennad Joseph ja Noah McVicker pehme ja voolitava, puhastusainetega rikastatud massi, mida hoolsad koduperenaised saaksid määrdunud tapeedil edasi-tagasi rullida nii, et õrn paber jääks seina, aga mustus puhastus-massi külge. Naisteajakirjad kiitsid uut kraami taevani. Tõeline edu ootas seda massi aga hoo-pis teises funktsioonis. Algsest koostisest jäeti välja abrasiivsed ained ja lisati värvid ning saa-di plastiliin. Massi leiutamist tõukasid tagant ühed põhjused, selle tänast kasutust teised.

Selles numbris teeb personalispetsialist Helle Jürna ülevaate Kaitseliidust nii, nagu personalistatistika seda näitab. Eriti huvitav oli statistiline leid, mille kohaselt on meil noorte-organisatsioonides palju Kaitseliidu noorliik-me vanuses poisse ja tüdrukuid, keda me pole märganud Kaitseliitu ega Naiskodukaitsesse värvata. Mõned tulevad. Aga võrreldes potent-siaaliga on neid tõesti vaid mõned.

Tõe huvides peab ütlema, et Kodutütarde ja Noorte Kotkaste esmane ülesanne ei ole kas-vatada liikmeid Kaitseliidule ja Naiskodukait-sele. Aga ka abrasiivne puhastuspasta polnud mõeldud lastele voolimiseks. Sedasi tekibki noorte numbreid nähes tunne, justkui vaataks otsa kasutamata võimalusele või avastamata maardlale.

Väga tahaks teada, milliseid mõtteid teki-tavad Helle Jürna artiklis leiduvad numbrid sinu peas. Kas sa jagaksid neid Kaitse Koduga!. Facebooki lehel või kaalutletud mõtisklusena ajakirja külgedel?

peatoimetaja

KAITSELIIDU AJAKIRI 4 | 2015

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

4 | 201510

PE

RS

OO

N

gu kaks korda (vt joonis 1). Alates 2000. aastast on kaitseliitlaste hulk suurenenud üle kahe korra, seega absoluutarvudes kõige enam, ning naiskodukaitsjate hulk üle kuue korra. Liitumise ajendiks võib pidada nii eelnimetatud tegureid kui ka Kaitseliidu kui institutsiooni usaldusväärsust elanikkonna silmis, sest 74% elanikkonnast peab Kaitse-liitu usaldusväärseks.

Liikmeskonna iseloomustusKaitseliidu liikmeskonna keskmine vanus (kaitseliitlased, naiskodu-kaitsjad, noorkotkad, kodutütred) on 37,8 eluaastat. Noorteorganisatsioo-nide noorliikmed kõrvale jättes on keskmine vanus 40,5 eluaastat.

Liikmestaatuste järgi jagunevad liikmeskonna keskmised vanused järgnevalt: auliikmetel 82, tegev-liikmetel 41, toetajaliikmetel 47 ja noorliikmetel 14 aastat. Kogu Kaitseliidu liikmeskonna jaotus va-nusegruppidesse kuuluvuse alusel on näha joonisel 2. Kõige suurema liikmete arvuga grupid moodustu-vad 20–29- ja 30–39-aastastest, keda on kokku 40% kogu Kaitseliidu liik-meskonnast. Samas ei maksa vähem tähelepanu pöörata vanemaealiste suurele osale ja seda eriti olukorras, kus elanikkonna keskmine vanus on aasta-aastalt kõrgem.

Kaitseliidu liikmeskonnast (sh naiskodukaitsjatest, noorkotkas-

Kaitseliitlased numbritesJättes kõrvale relvastuse

selle tavapärases mõistes, on

Kaitseliidu kõige tähtsamaks

relvaks tema liikmed. Kuid

milline on Kaitseliidu liik-

meskond?

Tekst: HELLE JÜRNA

Uuringust „Avalik arvamus ja riigikaitse 2014“ ilmneb, et 45% eestimaalastest nimetab Eesti üheks suurimaks julgeolekutagatiseks ise-seisva kaitsevõime arendamist. Seda eelkõige olukorras, kus kaks kolman-dikku elanikkonnast on arvamusel, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfl iktide tõenäosus.

Kaitseliidu kasvustEndine Kaitseliidu ülem kolonel-leitnant Raivo Lumiste on öelnud ühes Kaitseliidu aastapäevakõnes, et selgelt on väljendatud tahet Kaitse-liitu eelisarenda ja planeerimisse kaasata. Kaitseliidul on kindel koht riigikaitse terviklikku arengut määravates alusdokumentides ja selgepiirilise sõjalise riigikaitse ülesannete määratluse kaudu on kindlustatud Kaitseliidu territo-riaalsus. Kaitseliit on nii täna kui ka tulevikus varustatud ja relvastatud parimate võimaluste järgi.

Jättes kõrvale relvastuse selle tavapärases mõistes, on Kaitselii-du kõige tähtsamaks relvaks tema liikmed. Kuid milline on Kaitseliidu liikmeskond?

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on Kaitseliidu liikmeskond suurenenud igal aastal. Kaitseliidu liikmeskond on alates 2000. aas-tast suurenenud enam kui 11 300 liikme võrra ehk kasvanud peaae-

114 | 2015

PE

RS

OO

N

Vaatamata liikmeskonna üldisele kasvule, näitavad noorteorganisatsioonide liikmeskonnad kahanemistendentsi.

MA

RK

US

SE

IN

Lääne maleva kaitseliit-

lane Aivo oli selle pildi

tegemise ajal 40. Just nii

vana on ka Kaitseliidu sta-

tistiliselt keskmine liige

4 | 201512

PE

RS

OO

N

Kaitseliidu liikmete arv seisuga 31.12.2014(kaitseliitlased + naiskodukaitsjad + kodutütred + noorkotkad = KOKKU; % elanikkonnast*)

Kaitseliitlaste osa Eesti kodakondsusega elanikkonnast

1—2%2,1—3%3,1—4%Üle 4%

L I S A T E A V E

Statistikaameti andmetel elab rahvastikuprog-noosi järgi Eestis 2040. aastaks 1 195 000 inimest, mis on ligi kümnendiku võrra praegu-sest vähem. Elanikkond on keskmiselt tunduvalt vanem ja sündide arv aastas väheneb, mis toob endaga kaasa ka ülalpeetavate hulga kasvu tööealiste suhtes.

Esialgsete andmete põhjal oli 1. jaanuaril 2015 Eesti rahvaarv 1 312 300 inimest, mis on 3600 inimese võrra vähem kui aasta varem samal ajal.

Keskmiselt 2,8% eestlasi vanuses 15–85 eluaas-tat ja vanemaid on Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmed, mis on 0,1% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Noorteorganisatsioonide liikmeks on keskmiselt 6,7% elanikkonnast (eestlased vanuses 5–19 aastat). Kõige suurem hulk noori vanusegrupis 5–19 aastat on noorteorganisatsioonidega seo-tud Võru (13,9%) ja Põlva maakonnas (12,6).

Kõige väiksem osa kuulub Kaitseliidu noor-teorganisatsioonidesse Tallinna (1%) ja Harju maakonna (1,4%) noortest.

Tallinna malev (2432 + 273 + 116 + 211 =

= 3032); 1,4%

* Elanikkonna andmed pärinevad statistikaameti andmebaasist „Rahvastik soo, vanuserühma ja maakonna järgi. 1. jaanuar 2015, eestlased“.

Harju malev

(1723 + 190 + 192 + 189 = = 2294); 2,0%

Tartu malev

(1548 + 223 + 278 + + 144 = 2193); 1,7%

Pärnumaa

(1559 + 75 + 256 + 166 = = 2056); 2,7%

Lääne

(1030 + 184 + 185 + 197 = = 1595); 4,7%

Alutaguse

(1016 + 142 + + 184 + 211 = = 1553); 4,8%

Võrumaa

(607 + 131 + 393 + + 358 = 1489); 2,7%

Järva

(647 + 133 + 311 + + 262 = 1353); 3,2%

Saaremaa

(717 + 146 + 311 + 174 = = 1348); 3,2%

Viru

(764 + 131 + + 190 + 156 = = 1241); 2,1%

Põlva

(494 + 100 + 297 + + 229 = 1120); 2,7%

Sakala

(645 + 95 + 185 + + 158 = 1083); 1,9%

Jõgeva

(624 + 136 + 183 + 123 = = 1066); 3,2%

Valgamaa

(461 + 94 + 274 + + 223 = 1052); 2,6%

Rapla

(690 + 118 + 83 ++ 131 = 1022); 3,0%

Küberkaitseüksus 116

KOKKU (15 073 + 2171 + 3437 + 2931 = 23 612)

test ja kodutütardest) moodustavad 29% naised ja 71% mehed (vt joonis 3) ja ainult kaitseliitlaste seas on 9% naisi ja 91% mehi.

Mure noorte-organisatsioonide pärastVaatamataKaitseliidu liikmeskonna üldisele kasvule näitavad noorteor-ganisatsioonid kahanemistendentsi. See on ühelt poolt seotud rahvas-tikus vastavates vanusegruppides aset leidnud muutustega, teisalt viimastel aastatel ka õigusaktides kehtestatu tagajärgedega. 2013. aastal kehtima hakanud Kaitseliidu seaduse nõude järgi pidid olemasole-vad liikmed esitama lapsevanema nõusoleku liikmeks olemise kohta. Nõusolekute mittesaamine päädis liikmesuse lõppemise, selle raames tehtud korrastuse ja liikmeskon-na vähenemisega. Ka võib langus olla seotud üleriigilise koolivõrgu muudatustega, mis on kaasa toonud väiksemate koolide sulgemise ja

134 | 2015

PE

RS

OO

NJoonis 2. Kaitseliidu liikmete

(sh naiskodukaitsjad, noorkotkad

ja kodutütred) jaotus

vanusegruppide lõikes

Joonis 3. Kaitseliidu

liikmeskond (sh kaitseliitlased,

naiskodukaitsjad, kodutütred ja

noorkotkad)

kuni 14

13%

Naised

29%

Mehed

71%

15–19

13%

20–29

19%

30–39

21%

40–49

14%

50–59

10%

60–69

6%

70 ja vanemad

4%

Joonis 1. Kaitseliidu liikmeskond (sh kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad)

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

25 000

20 000

15 000

10 000

5000

0

9% kaitseliitlastest on

naised, 91% mehed

riigigümnaasiumidele ülemineku. Samas selle mõju ei ole veel Kaitse-liidu kontekstis uuritud.

Lisaks eelnevale on jätkuvalt vähene ka noorteorganisatsioonide liikmete ületulek Kaitseliitu ja Nais-kodukaitsesse täisealiseks saades. Viimasel neljal aastal on Kaitselii-duga liitunud noorkotkaid, Naisko-dukaitsega liitunud kodutütreid ja Kaitseliiduga liitunud kodutütreid kõigest 147. Kaitseliitlastest noor-liikmetest, keda on noorteorganisat-sioonide noorliikmetest kümnetes kordades vähem, on tegevliikme-tena jätkanud samal perioodil 186. Seda kõike olukorras, kus noorteor-ganisatsioonide liikmete vanusegru-pis 15–19 eluaastat on ca 37% kogu noorteorganisatsioonide liikmes-konnast.

Lähtuvalt eeltoodust on noor-teorganisatsioonide liikmete seas Kaitseliidu ja Naiskodukaitse järel-kasvuks üsna arvestav hulk noori. Tegelikult on ka Eesti riigikaitse strateegias välja toodud Kaitse-liidu arendamise üheks suunaks liikmeskonna valdkonnas noorte ulatuslikum kaasamine Kaitseliidu tegevusse ja organisatsiooni sidu-suse suurendamine maakondlikul tasandil. Just sellele tuleb meil jät-kuvalt tähelepanu pöörata ja sellega ka aktiivselt tegelda.

Kaitseliidu liikmeskonna sta-tistilisi andmeid tuleks võrrelda vähemalt viie aasta tagant, et näha liikmeskonnas aset leidnud muuda-tusi ja sellest lähtuvalt planeerida tegevusi. Tuleb leida oluline koht arengukavas ja aastaplaanides, et kaasataks rohkem noori ja noorteor-ganisatsioonidest täiesealiseks saa-des jätkataks panustamist riigikait-sesse Kaitseliidu või Naiskodukaitse ridades.

MA

RK

US

SE

IN

Vaatamata Kaitseliidu liikmeskonna üldisele kasvule näitavad noorteorganisatsioonid kahanemistendentsi.

4 | 201514

VÄLJA

ÕPE

RIC

HA

RD

TU

ISK

TA

NE

L J

ÄR

VE

T

Tekst: TANEL JÄRVET, leitnant

Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja

üksikkompanii

Aeg: 7. ja 8. aprill 2015

Koht: Tallinn, Suur Ameerika 1

(rahandusministeeriumi hoone)

Korruseid: 14 + katusekorrus

Õppus oli hoogne, natuke kuiva treeningut ja juba pidi rühm hakka-ma rahandusministeeriumi hoones korruseid hõivama. Rühmaülem R. pani alluvad hästi tööle ja jaod asusid hoones korruseid puhastama. Kui tegime lõpurivistust hoone katu-sel, kõlas kell 20.20 Toompealt Pika Hermanni tornist riigilipu langetamise muusika. Rühm valvel! Lipule vaat!Väga ülev tunne.

Instruktor K. tehtud kokkuvõte: peami-ne viga oli omavaheline info liikumine, sest hoonet läbis kaks trepikoda, mida korraga puhastades oli oma jagude vahel ka tulekontakti. Mis veel meelde jäi? Kui oled relva koridori suunanud, ära tagasi tõmbu, isegi kui vastane tulistab. Sest uuesti nina välja pista ja seda sektorit endale saada on veel raskem.Aga õppus polnud veel läbi, alla tuli liikuda samuti taktikaliselt, st 360-kraa-dise julgestusega 3D suunas.

154 | 2015

VÄ

LJA

ÕP

EA

ND

RE

S P

UT

TIN

G

K O M M E N T A A R

Kommenteerida on raske, sellist kogemust tuleks ise kogeda RICHARD TUISK

Liitusin Kaitseliiduga 2013. aastal ja ei oleks osanud ettegi kujutada, et kahe aasta pärast seisan, relv käes, Tallinnas rahandusministeeriumi kõrghoone katusel. Osalesin õppusel nii 7. kui ka 8. aprillil ja selle jooksul käisime trepist üles-alla mitu-mitu korda. Õppusele lisas raskust särav päike, mis muutis ülemised korrused mõnusalt soojaks, nii et pärast katusel olles oli tunda jahutavat tuult. Kindlasti oleks vaja selletaolisi õppusi tihedamini ja eri paigus, sest mitmeid kordi samas kohas harjutades hakkab „maastik“ pähe kuluma. Reaalse olukorra puhul aga ollakse uues kohas, kus iga nurk, koridor ja tuba kujutab endast ohtu.

Põhja kompaniiharjutas kõrghoone puhastamist terroristidest

4 | 201516

VÄ

LJA

ÕP

EV

ÄL

ÄL

VÄ

LV

ÄL

VÄ

LV

ÄL

VÄ

LV

ÄL

VÄ

LLV

ÄLL

ÄLLLL

ÄL

VÄ

LLLÄ

LV

ÄL

VÄ

LV

ÄL

VÄ

LLÄ

LÄ

LÄ

LLÄ

LÄ

LV

ÄL

VÄ

LV

ÄLLLL

VÄ

LLLLLLV

ÄLLL

VÄ

LV

ÄL

VÄ

LV

ÄL

VÄ

LLV

ÄLLL

VÄ

LLLLLLV

ÄÄÄÄVVVVVVVVVVVVVVVVV

JAÕÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕ

AÕ

JAÕ

JAÕÕ

JAÕÕÕÕÕÕÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕÕÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕÕÕ

JAÕ

JAÕ

AÕ

JAÕ

AÕÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕ

AÕ

AÕ

AÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕ

AÕ

AÕ

AÕ

AÕ

AÕ

AÕ

AÕ

AÕ

JAÕ

AÕÕ

AÕÕÕ

AÕ

AÕÕÕÕ

AÕ

AÕÕ

AÕÕÕ

AÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕ

AÕ

AÕ

AÕ

AÕÕÕÕÕÕ

AÕ

JAÕ

AÕÕÕÕÕÕ

AÕ

JAÕÕÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕÕÕÕ

JAÕÕÕ

AÕ

AAAJAAAAAJAJAJAJAJJAJAJAJAAJAJAAAJAAAAJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJE

PE

PE

PE

PE

PE

PEEE

PE

PE

PE

PE

PE

PEE

PE

PEEEE

PEE

PE

PE

PE

PE

PE

PE

PEE

PE

PE

PEE

PE

PEE

PEE

PE

PE

PE

PE

PEE

PEE

PE

PE

PEEE

PEE

PEEEEE

PE

PPPPPPPPPPPPP

K O M M E N T A A R

Tekst: MARTIN MÄGI, reamees

Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja üksikkompanii

Kui aktiivse kaitseliitlase lapse käest küsida, kus isa

on, vastab laps nii: „Isa on metsas, valged püksid,

kirjud nöpsid“1. Ütleb ta seda uhkustundega, mõel-

des isa kaitseliitlikku tegevust. Valged püksid ja

kirjud nöpsid on loomulikult winter camo.

Selline emotsioon oli ka minu naisel, kui teatasin, et lisaks laupäevale ja pühapäevale pole mind kodus näha ka kahel järgneval tööpäeval, sest kavatsen meestega kesklinnas sõda mängida. Nimelt andis kompanii võimaluse osaleda linnalahingutreeningul ja palus ennast kirja panna ühele kahest päevast – 7. või 8. aprilliks. Mina loomulikult registreerusin mõlemale. Mis nad ikka teevad. Saadavad mind koju või? Koha-peal selgus, et minusuguseid kavalpäid oli veel palju.

Kontoris tööl käisin mõlemal päeval vormis. Kollek-tiiv on meil suur ja seal on nii aktiivseid kaitseliitlasi, reservohvitsere kui ka reavõitlejaid. Firma kõrgeim auaste, mida mina tean, on kapten. Nii juhtuski, et jäin lipnikule silma, kandes siseruumis mütsi. Vähesed viis meetrit liftist välisukseni, aga kord on kord. „Mägi tuleb siia ja teeb viisteist kätekat mütsi kandmise eest!“ Väikestest vormirikkumistest aga pakkus rohkem huvi see, miks ma üldse keset valget tööpäeva vormis olen. Uhke tunne oli saladuslikult öelda, et vaata õhtul

„Ringvaadet“, saad teada.Põhja kompanii on linnalahinguüksus ja meile

polnud see esimene kord linnalahingut harjutada. Pihta hakkasin sellest, et kohendasin oma varustu-se kitsamaks, sest ma pole niigi kuigi kiitsakas tüüp. Võtsin külgedelt taskuid ära ja paigutasin nad ette ja taha. Frentši toppisin püksi, varrukad ja krae tihedalt

1 Lüganuse vanasõna. Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik FES. URL http://www.folklore. ee/justkui/sonastik/.

AN

DR

ES

PU

TT

ING

TA

NE

L J

ÄR

VE

T

TA

NE

L J

ÄR

VE

T

Meenutusi rahandusministeeriumi vabastamisest

Kui oled relva koridori suunanud, ära tagasi tõmbu, isegi kui vastane tulistab.

174 | 2015

VÄ

LJA

ÕP

ELLLLL

ÄLL

VÄ

LV

ÄL

VÄ

LV

ÄLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLL

ÄLLLLLLLLLL

VÄ

LÄ

LÄ

LLLLÄ

LLLLV

ÄLLL

VÄ

LLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLV

ÄLLLLLL

VÄ

LÄÄ

VÄ

VÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ

VÄÄÄÄÄ

VÄ

VÄ

VÄÄÄÄÄÄÄÄÄ

VÄ

VÄ

VÄÄÄÄ

VÄÄÄÄÄÄÄÄÄ

VÄÄÄÄÄÄÄ

VÄÄÄÄÄÄ

VÄÄÄÄÄÄÄÄ

VÄÄÄ

VÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ

VÄ

VÄÄ

VÄÄÄÄÄÄ

VÄÄÄ

VÄÄÄ

VÄ

VÄÄ

VVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕ

AÕ

JAÕ

JAÕ

AÕ

JAÕ

JAÕ

AÕ

JAÕ

JAÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕ

AÕÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕ

JAÕ

AÕ

AÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕ

AÕ

JAÕ

AÕ

AÕ

AÕ

AÕ

AÕÕÕÕÕÕÕ

AÕ

AÕÕ

JAÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕ

AÕÕÕÕÕÕÕ

AÕ

AÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕ

AÕÕÕÕ

AÕ

AÕÕÕ

AÕÕ

AÕ

AÕ

AÕ

AÕÕÕÕÕÕÕÕ

AÕÕÕ

AÕÕÕÕ

AÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕ

AÕÕ

JAÕ

AÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕ

JAÕÕÕÕÕÕ

JAÕÕÕÕÕÕ

JAÕÕÕÕ

AÕÕÕÕÕÕ

AÕÕÕÕÕ

AJAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAJAAJAJAAJAAJAJAAJAAAAJAAAJAJAAJAAJAAAAAJAAAAJAAAAAAJAJAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAJAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAJAAAJAJAJAAAAAAAAJAJAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJP

EP

EP

EP

EEP

EP

EP

EEP

EP

EEEP

EP

EP

EP

EP

EP

EP

EEP

EP

EP

EP

EP

EP

EP

EP

EEP

EEP

EEEEP

EP

EEEP

EEEEEEEEEEEEP

EEEP

EEEP

EEEEEEEP

EP

EP

EEP

EEP

EPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPP

RIC

HA

RD

TU

ISK

kinni. Kõik selleks, et mahuks ukseavades ja täistopi-tud koridorides paremini liikuma. Tegelikult kartsin ka seda, et terve Eesti näeb teleris, kuidas ma korruse puhastamisel takerdun varustusega ukselingi külge või käin prügihunnikus pikali.

Esimesel päeval osalesingi selles üksuses, kes kaa-merate silme all mööda koridore kurjameid karjatama asus. Kui me seal formatsioonis liikusime, jäi mulle tunne, et meil on veel kõvasti vaja oskusi lihvida. Sama tegevust hiljem telerist vaadates jäi tunne, et polnud hullu midagi, liikusime ja tegutsesime nagu üksus. Kui me lõpuks viimaseid korruseid võtsime, hakkas võitlejate hulgast kostuma juba nalju, et võiks ikka liftiga sõita. Jalad jäid valusaks, sest trepijooksu ei tee meist keegi kuigi tihti.

Hinnalisimaks kogemuseks pean järgmist päeva, kus sain ise olla vastalise rollis. See oli väga õpetlik kogemus. Näiteks rivistus üks jagu koridori puhas-tama. Oma seljataguselt ülemiselt korruselt unus-tasid nad katte alla võtta. Nii sain lasta formatsiooni viimase võitleja maha. Tema asemele astus alt uus võitleja, tundmata huvi selle vastu, kuidas eelmine

mees surma sai. Lasin ka tema maha. Alles kolmas võitleja märkas trepid oma kontrolli alla võtta ja mind

„kattetulega“ minema kõssitada.Teiseks kogemuseks oli paljuräägitud kõrvutia-

setsevate tubade puhastamine. Ei saa niimoodi, et lahingupaar lendab ainult ühte tuppa. Seekord neil ei vedanud, nad läksid valesse tuppa ja ma lasin mõlemad selja tagant maha. Pean nentima, et sain ka ise päris korralikult pihta. Jalgade, käte ja näo peal oli üsna mitu väikest sinikat.

Huvitav koht oli ka paukpadruniga mineeritud sis-sepääs, mida kaugemalt kaitsesin. Võitlejate tähele-panu oli jäägitult minul ja kui nad mu lõpuks maha lasid ja edasi tormasid, ei märganud keegi üle ukse tõmmatud miinitraati. Põmm!

Kokkuvõtlikult: see, mida meie instruktorid on meile kogu aeg pähe tagunud, on ehtne, praktiline ja töötab. Tuleb piisavalt harjutada, kontrollida emot-sioone ja adrenaliini ning järgida instruktorite juhi-sed. Kas keegi teine ei tahaks meile oma kõrghoonet harjutamiseks anda? Aitäh neile, kes Põhja kompanii-le selle võimaluse andsid.

4 | 201518

VÄ

LJA

ÕP

E

Munast ja kanast ehk esimene digitaalse õpiobjekti valmistamise seminarKes teab, see teab, ja kes ei

tea, see kuuleb nüüd, et na-

pilt aasta tagasi loodi Kaitse-

liidu koolis juba pikalt tegut-

senud sõjaväelise juhtimise

ja inimressursi arendamise

õppesuundade kõrvale tead-

mus- ja arendusjaoskond.

Tekst: NELE PERNITS

Muuhulgas on uue jaoskonna üles-andeks see, millest tänapäeva hari-dusmaailmas enam ammu mööda vaadata ei saa ehk kaasaaitamine digiõppe loomisele ja juurutamisele Kaitseliidus.

Praktilise tulemiga seminarAasta jooksul on digiõppe arenda-mise osas väiksemaid ja suuremaid samme astutud, aga esimeseks suurema märgilise tähendusega verstapostiks selles vallas võib pidada 22. ja 23. aprillil Alus korral-datud digitaalse õpiobjekti valmis-tamise seminari. See oli senini kõige suurem püüe haarata digiõppe ja digimaterjalide koostamise maail-ma korraga terve hulk instruktoreid ja teha üheskoos ka reaalselt kasu-tusse minevad õpiobjektid valmis. Seminar viidi läbi sõbralikus koos-töös Taani Kodukaitse Akadeemia arendusosakonnaga ning digimaail-ma sukelduti vaheldumisi taanlaste ja eestlaste käe all.

Seekordne seminar oli suunatud väga kindlalt kahele sihtgrupile: esiteks neile instruktoritele, kes tegelevad parajasti Kaitseliidu kooli instruktorikursuse kodutöö uuendamisega, ja teiseks neile naiskodukaitsjatest instruktoritele, kes on mingil moel seotud välikoka-kursusega ja on valmis kaasa lööma kursuse e-osa loomisel. Seminari ühe positiivseima küljena tõidki osalenud ise välja kõigi ülesannete seotuse konkreetse tulemiga. Palju

mõnusam on teha ja õppida tegema asju mingi konkreetse tulemi, nt välikokakursuse jaoks, kui et lihtsalt niisama õppimise pärast midagi katsetada, proovida ja luua.

Kahe päeva jooksul õppisid mõle-mad grupid tundma uusi vahendeid põnevate õpiobjektide loomiseks. Nii valmisid motiveeriv multikas, innustamaks tulevasi välikokki, in-teraktiivne foto õpistiilidest tulevas-tele instruktoritele, mitu õpetlikku videot ja muud esitlust. Võib küll öelda, et midagi sai päriselt valmis ja mõlema kursuse e-osa loomisele on tugev alus pandud. Siinkohal võib lu-bada, et juba järgmisel välikokakur-susel ei pea üsna suure tõenäosusega teooriateadmiste omandamiseks ree-del pärast tööpäeva teise Eesti osta sõitma, vaid seda saab teha mõnusalt kodus laua taga või diivanil. Millal aga täpselt instruktorikursusele tulijad juba moodsamalt kodutöid sooritada saavad, ei julge veel lubada. Ütlen siis lihtsalt, et varsti.

Seminari tulemustestMillised olid seminari peamised tulemused lisaks valminud õpiob-jektidele? Esimesena nimetan sädet, mis

tekkis enamiku osalenute sil-madesse, ja tahet kohe homme oma kursuse digiõppe loomise-ga jätkata. Selle motivatsiooni tekkimisele aitas kindlasti kaasa see, et midagi juba tehtigi päriselt oma käe ja peaga valmis ning see

194 | 2015

ei olnud kursuslaste jaoks ületa-matu. Edu loob uut edu.

Teiseks võiks ju arvata, et inglise-eesti-taani segakeeles läbiviida-vasse ja eestlaste-taanlaste ühisel juhtimisel kulgevasse seminari on suur segadus juba sisse kodee-ritud, aga tegelikult kulges kõik üllatavalt sujuvalt. Igal pisimagi vajaduse ilmnemisel räägiti kõik sobivas keeles üle ja koostööd võib pidada ennast igati õigustanuks.

Kolmandaks ei saa märkimata jät-ta asjaolu, et taanlased, kelle ees-kujul ja osalusel mäletatavasti ju terve Kaitseliidu kool on loodud, on meile siiani olnud alati suu-reks vennaks, kujundlikult öeldes kanaks, kes õpetab oma äsjasün-dinud munakest. Selle seminari järel taanlastega kokkuvõtteid tehes ja mõtteid vahetades sai selgeks, et sel korral õpetas muna juba ka kana ning taanlastel on plaanis mitmeid meie mõtteid ja seminaril kogutud praktikat oma töös rakendada. Õpikogemus oli mõlemapoolne.

NELE PERNITS

Lõpetuseks ütlen, et Kaitseliidu kooli teadmus- ja arendusjaoskond liigub praegu edasi n-ö projekthaa-val. Kui välikoka- ja instruktorikur-suse e-osad valmis, mõtleme uutele digiprojektidele ja uute inimeste

Kaitseliidu kooli teadmus- ja arendus-jaoskond liigub praegu edasi n-öprojekthaaval.

digimaailma võludesse kaasamisele. Lai tööpõld ootab ees ja entusiast-likud kündjad on teretulnud kaasa lööma. Muna on selleks korraks rääkinud.

4 | 201520

VÄ

LJA

ÕP

E

2 3 4 5

9 10 11 12

16 Väljavõppetehnoloogia kursus 2, 16.–19.11 17 18 19

23 Väljaõppetehnoloogia kursus 3, 26.–29.11 24 25 26

30

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev

3 4 5 6

10 11 12 13

17 18 19 20

24 Instruktori treeneri kursus, 24.–27.08 25 26 27 Juhtimiskursus II (probleemi- lahendus), 27.–30.08

31

1 2 3

7 8 9 10

14 15 16 17

21 22 23 24

28 29 30

1 2 3

7 8 9 10

14 15 16 17

1

5 6 7 8

12 KOTKALEND 2015, 12.–18.10 13 14 15

19 20 21 22

26 Väljaõppetehnoloogia kursus 1, 26.–29.10

27 28 29

Au

gu

stSe

pte

mb

erO

kto

ob

erN

ove

mb

erD

etse

mb

erKaitseliidu kooli kalenderplaan.

(pr

Inimressursi arendamise õppesuund

Sõjaväelise juhtimise õppesuund

Teadmus- ja arendusjaoskond

* SERE – survival, evasion, rescue, escape – , üleelamisõpe.

214 | 2015

1 44

6 Juhtimiskursuste arendusseminar, 06.–08.11

A, B lõhkaja 1. nv, 06.–08.11

7 8

45

13 Juhtimine praktikas 1, 13.–15.11

SERE* koolitajakursuse 5. nv, 13.–15.11

14 NAK katsed, 14.–15.11 1546

20 Instruktorikursuse 1. nv, 20.–22.11 21 22 47

27 A, B lõhkaja 2. nv, 27.–29.11 28 29 48

49

Reede Laupäev Pühapäev Nädal

1 2 31

7 Kompanii tulejuhtimisohvitseri baaskursuse 1. nv, 07.–09.08

8 932

14 Rühmaülema kursuse 8. nv, 14.–16.08

Rühmavanema kursuse 8. nv, 14.–16.08

Kompaniiülema kursuse 8. nv, 14.–16.08

Kompaniiveebli kursuse 8. nv, 14.–16.08

15 16

33

21 Tulejuhi kursus (laskmine), 21.–23.08

Rühmaülema kursuse 8. nv, 21.–23.08

Rühmavanema kursuse 8. nv, 21.–23.08

22 23

34

28 Kompanii tulejuhtimisohvitseri baaskursuse 2. nv, 28.–30.08

SERE* koolitajakursuse 4. nv, 28.–30.08

29 30

35

36

4 Juhtimine praktikas 1, 04.–06.09

Rühmaülema kursuse 8. nv, 04.–06.09

Rühmavanema kursuse 8. nv, 04.–06.09

5 6

36

11 Igapäevaturvalisuse instruktori kur-sus, 11.–13.09

Rühmaülema kursuse 9. nv, 11.–13.09

Rühmavanema kursuse 9. nv, 11.–13.09

Kompaniiülema kursuse 9. nv, 11.–13.09

Kompaniiveebli kursuse 9. nv, 11.–13.09

Kompanii tulejuhtimisohvitseri baaskursuse 3. nv, 11.–13.09

12 13

37

18 Instruktorikursuse 1. nv, 18.–20.09 19 20 38

25 Juhtimine praktikas 2, 25.–27.09

SERE* instruktorite täiendõpe, 25.–27.09

26 2739

40

4 Instruktorikursuse 2. nv, 04.–06.12 5 6 49

11 12 13 50

18 19 20 51

2 Instruktorikursuse 2. nv, 02.–04.10

Avaliku esinemise kursuse koolitajate seminar, 02.–04.10

3 4

40

9 10 11 41

16 Kompanii tulejuhtimisohvitseri baaskursus, 16.–18.10

17 1842

23 24 25 43

30 Avaliku esinemise kursus, 30.10–01.11

Laskeinstruktori kursuse 2. nv, 30.10–01.11

Laskeinstruktori kursuse II 1. nv, 30.10–01.11

31 1

44

August–detsember 2015

4 | 201522

MIL

ITA

AR

SP

OR

T

Hiidlased müttasid Valge Laeva soodes ja põldudel

Aprilli esimesel nädalavahetusel müttasid

hiidlased teiste hulgas Läänemaal Martnas

patrullvõistlusel Valge Laev, kus soos, metsas

ja küntud põldudel vantsides toodi koju mitu

auhinnalist kohta.

Tekst: HELJA KAPTEIN

Kaitseliidu Lääne maleva kor-raldatud patrullvõistlus Valge Laev kulges tänavu Martna mail. Võistluspäeva hommikul kogunes sadakond noorkotkast, kodutütart ja naiskodukaitsjat Martna kooli ette, et startida rohelisele ja kollasele rajale. Neljaliikmelised võistkonnad pidid maastikul üles leidma kont-rollpunktid ja täitma seal ülesanded. Võistluspäev tuli pikk ning noorte ja naiste hommikul alustanud võist-konnad jõudsid sihtpunkti alles pimeduse saabudes.

234 | 2015

MIL

ITA

AR

SP

OR

T

Kaitseliitlased läksid rajale alles siis, kui noorte ja naiste, seega kahel kergemal (rohelisel ja kollasel) rajal võistlejad olid tagasi tulnud, sest neil tuli teekond läbida ööpimedas.

Eri raskusega rajadRohelise raja pikkus oli 12,5 km ja jõuda tuli viide kontrollpunk-ti. Alustuseks jaotati võistkonnad kontrollpunktide vahel ära, et kõik ei stardiks ühest kohast. Hiiumaalt suundus rohelisele rajale viis võist-konda: kaks Paladelt, kaks Kärd-

2 X

MA

IT K

AR

UK

ÄP

P

Vibulaskmisel segas

võistlejaid tugev tuul

4 | 201524

MIL

ITA

AR

SP

OR

T

last ja üks Laukalt. Ülesanneteks kontrollpunktides oli mõne eseme või objekti kauguse hindamine, käe-pärasest materjalidest tule tegemi-ne, „vaenlase“ tegevuse luuramine, nööride kokkusõlmimine erinevate sõlmedega ja viktoriiniküsimustele vastamine. Veel kontrolliti võistle-jate teadmisi esmaabi vallas ning tähelepanuvõimet Kimi mängus ja täpsuslaskmises.

Võistkondadel oli kontrollpunk-tides viibimiseks ette antud kindel ajavahemik, nii et kes jõudis kohale varem, pidi aega parajaks tegema. Hilinejad said ülesannete lahen-damiseks ettenähtust vähem aega või hoopis nulli kirja ja uue punkti koordinaadid.

Teedeta maastikul liikudes pele-tati mõnigi lind ja loom varjulisest paigast plehku. Rühmad pidid liiku-ma varjatult, sest teedel sõitsid ringi kaks autot „vastastega“. Kui varju-mine ei õnnestunud, võis kaotada elu ehk kollase lipiku. „Küll võib olla suur hasart, kui ollakse paberitüki nimel nõus märjas soos ja rägasti-kus liikuma,“ ütles patrullvõistlusel osalenud Inna Lepik.

Ennast tugevamalt tundvad noorkotkad ja kodutütred võistlesid

Kõige raskem oli küntud põldudest üleminek. Märg muda kittis saabaste külge.

koos Naiskodukaitsega kollasel rajal. Sellel rajal oli kontrollpunkte ja ka ülesandeid rohkem kui rohelisel. Tuli näiteks lasta vibu, panna kokku relvakompott, kus olid segi Galili, AK-4 ja USB osad, taastada traatside, ületada köite abil veetõke ja pidada värvikuulilahingut. Rajal oli pikkust umbes 18,5 km.

Rännakulised ajasid jänesed metsast väljaKustu Künnapas Kärdla rühmast rääkis, et nad ajasid isegi jänesed metsatukast jooksu oksterisus ra-gistamisega. „Kõige raskem oli läbi soo tulemine,“ ütles tema võistkon-nakaaslane Aiko Kaasik. Ta rääkis, et Kustu määras kõige otsema sihi järgmise punktini, aga otse tulemi-ne tähendas ka märjas soos sum-pamist. „Vähemalt mul tuli vesi üle saapasääre, seega olin põlvini märg,“

ütles Andres Aleksander Kase. Ta rääkis, et sai peatuspaigas, milleks nad valisid vana küüni, sokkidest vee välja väänata. Ka teistel tiimi võistlejail olid jalad märjad juba teises punktis.

Palade tüdrukute rühm oli vali-nud jalanõudeks kummikud, mille sääred nad pükste külge teipisid.

„Meie jalad on kuivad,“ ütles Merje Reisma. Ta rääkis, et nad on juba aastaid erinevatel rännakutel osale-nud ja õpivad nii enda kui ka teiste kogemustest. Tema rühmakaaslane Triin Jürimäe ütles, et kõige raskem oli küntud põldudest üleminek.

„Märg muda kittis saabaste külge, raske oli käia,“ ütles ta.

Palade kooli noormehed Julius Mänd ja Mihkel Mägi olid Valgel Laeval vastavalt kolmandat ja teist korda. Kui möödunud aastal jäi võistlus pooleli, siis seekord oli hoo-pis vastupidine probleem – aega jäi üle. „Tulime vist liiga suure tempo-ga. Eelmistel aastatel pole niimoodi olnud, et peab tulema kindlaks kel-laajaks. Eelmisel aastal jäime hiljaks ja ei lõpetanud,“ rääkis Julius Mänd.

Esimeses punktis olid noormehed lahendanud sideülesannet. „Seal oli traatside, mille traat oli katki tehtud.

MA

IT K

AR

UK

ÄP

P

Pükste külge

teibitud kum-

mikud osutusid

sel Valgel Laeval

väga heaks jala-

varjuvalikuks

254 | 2015

MIL

ITA

AR

SP

OR

T

HE

LJA

KA

PT

EIN

Tuli leida katkine koht, ära paran-dada, seada telefon üles ja taastada ühendus,“ kirjeldas Mänd. Hiidlaste eesmärk oli saada parem koht kui mullu. See ka õnnestus.

Palade poiste esimene võistkond on koos treeninud ja ka võistlustel käinud üle paari aasta. „Meil on juba omad naljad ja jutud, millest teised ei pruugi arugi saada,“ ütles tiimi liige Julius Mänd. Tema vend August rääkis, et terve teekonna viskasid nad nalja mulluste tulemuste üle.

„Mullune tulemus oli halb, väga halb,“ ütles August. Ta rääkis, et mullu pärast võistlust oma käike analüüsides selgus, et nad olid palju asjatult tiirutanud ja kontrollpunk-tidest lähedalt mööda põrutanud.

„Noh, seda võtsime naljana ja tänavu püüame samu vigu mitte korrata.“

Mis oli raske ja mis meeldisSeekordsel võistlusel olidki ras-keimad ülesanded punktides, sest nende asukohad olid kaardi järgi üsna lihtsalt leitavad. Vastutegevu-se mehi poisid eriti ei näinud, sest maanteed mööda nad ei liikunud ja metsa neid kollitama ei tuldud.

Mihkel Mägi rääkis, et kõige põ-nevam võistlusala oli vibulaskmi-ne. „Hakkasin vibulaskmistrennis käima ja see punkt oli enim meele

MA

IT K

AR

UK

ÄP

P

järele,“ ütles ta. Väga head tulemust ta siiski ei saanud, sest segas tugev tuul, millega ta ei osanud arvestada.

Karl Karukäpale meeldis enim luurepunkt. „Meil oli oma tehnika välja töötatud, kuidas üksteisele mär-ku anname ja kust keegi objektile läheneb,“ selgitas ta. Karukäpp lisas, et see ülesanne õnnestus neil hästi.

Rohelisele, 12,5 km rajale asus kaheksa võistkonda, neist neli hiid-

laste oma, ja kollasele, 18,5 km rajale 17 võistkonda. Hiidlastest valisid selle raja üks naiste- ja kaks noorte-võistkonda.

Õhtul kell 22 anti start 14 võist-konnale, kes suundusid raskeimale, punasele 23 km pikkusele rajale. Nende teekonnal oli kümme kont-rollpunkti, kus tuli lahendada erine-vaid ülesandeid. Hiiumaalt startis üks võistkond.

Poistel olid

jalad märjad

juba pärast

paari esimest

kontroll-

punkti, nii

tuli hei-

naküünis

peatus teha

ja sokke

väänata

Hiiumaa poiste

eesmärk oli jõuda kau-

gemale kui möödunud

aastal

4 | 201526

SÕ

JAR

AU

D

Isamaa auks ole valmis! Alati valmis!Need kaks lauset ühendavad

noorkotkaid ja USA 2. rat-

saväerügementi, mis nüüd

enam küll Eestis ringi ei

kappa, vaid veeres oma Stry-

keritega märtsi lõpus Tapalt

Saksamaa poole.

Tekst: MARTIN ANDRELLER

„Alati valmis!“ tähendab nimelt ka nende deviis „Toujours Prêt“, mida on näha käiseembleemilgi. Alati valmis peab olema ka Kaitse Kodu! vabatahtlik sõjakirjasaatja ja lahin-gufotograaf. Kunagi ei tea, millal helistatakse ja tuleb kuhugi minna. Õigemini, pakutakse võimalust ku-hugi minna ja midagi põnevat teha. Nii ka sellel korral läks.

Hilistalvine või varakevadine aeg. Väljas kipub vahelduva eduga kevade poole ja siis laseb taevas lume- ja lörtsiluugid taas valla. Midagi põnevat ja huvitavat justkui ei oleks. Elu veereb oma ebamäära-selt rahutut rada pidi ja rutiin kui selline justkui on ja ei ole ka. Kui igapäevaelu üldse kuidagi iseloo-mustada, siis sõnadega: vähem möla, rohkem tööd. Siis heliseb telefon ja küsitakse, ega ma soovi

Strykeriga proovisõidule minna. Sekundi jooksul jooksevad peast läbi USA ühest tuntuimast snaip-rist Chris Kyle’ist kõneleva raamatu fraasid, mis puudutavad Strykerite kasutamist lahinguväljal. Teisel se-kundil kostab toimetaja telefonito-rus juba „Jah, surmkindlalt. Millal?“ Asi lükatakse käima ja saabub esi-mene ärevus. Hea küll, soomukiga ringiveeremine rahusituatsioonis pole midagi väga erilist. Aga kuidas sellest täpsemalt kirjutada?

Tegemist ei ole ju taastatud ja uuesti sisuliselt vanarauahunni-kust ülesvuntsitud metalse elaja-ga, vaid oma aktiivseimad päevad juba lahingutes mööda saatnud, ent väljaõppes teenistust jätkavate soomukitega. Soomukitega, mille puhul Eestist väga võrdlusmomenti leida ei saa – meil neid pole ja mehi,

Soomustransportöör Stryker

on saanud nime kahelt Kong-

ressi Aumedaliga pärjatud

Ameerika võitlejalt, kelleks

olid Teises maailmasõjas

langenud Stuart S. Stryker

ja Vietnami sõjas hukkunud

Robert F. Stryker

WIK

IPE

DIA

.OR

G

274 | 2015

SÕ

JAR

AU

D

kes nendest midagi lähemat rääkida oskaksid, pole samuti kuigivõrd.

Esimene mälupilt21. märtsi hommik oli siinkirjutajale raske. Pikad koolituspäevad Tartus ja öine kojujõudmine olid võtnud oma osa. Hommikul natuke pärast ühek-sat Pärnus lörtsist ja vihmast ilma nautides ning lasketiiru suunduvaid vändralasi vaadates ei valitsenud si-semuses ükski emotsioon. Tuima ene-sekindlusega lõhkusin lahti toimetuse koostatud kingipaki ameeriklastele ja pakkisin selle ümber oma seljakotti. Kamufl aažikreemid, tassid, märkmi-kud, torusallid – väikesed, aga sisukad asjakesed, meenutamaks Eestit ja eestlasi – liitlasi. Kamufl aažikreeme kotti toppides meenus suvine Pitka luureretk, kus samuti ameeriklaste-ga intervjuud tehes ja nendega ringi sõites sai üle antud samasugune karp sõnadega: „Make-up does not ruin a real man.“ Sõnaga, peenelt vihjates, et metsas võib kamufl aaživärvidest kasu olla ja selline make-up annab pigem eelise. Peatselt saabunud noored, kes said samuti võimaluse Strykeritel Tori-Seljalt Pärnusse sõita, olid indu ja ärevust täis. Kas nad seda just pidevalt välja näitasid, on iseasi. Kuid kui sa oled uurinud julgeoleku arhiivimater-jale ja analüüsinud erinevaid interv-juusid, märkad neid hetki, kus silmad eriliselt säravad või vaimustusest midagi üle huulte lipsab. Istusin toolil ja unelesin. Vanadus või väsimus?

Erinevaid internetilehekülgi luge-des ja videosid YouTube’ist vaadates olen saanud selgeks, et ega Stryker midagi ülimüstilist olegi. Kaheksa ratast. Vints. Automaatkäigukast. Soomus kah. Kuulirahe all eelistak-sin Strykerit pisikesele punasele Peugeot’le, millega ma tavaliselt ringi sõidan. Kui sohu sõita, jääb kinni. Kui tahavaatepeeglisse satub, muutub ilm millegipärast pimeda-maks – paras mürakas ikkagi.

Teine mälupilt„Ega sa tea, kes silla juures olevat avalikku tualetti haldab?“ Mõmise-sin vastuseks midagi ebamäärast. Päevase ürituse organiseerimine käis pidevalt ja kätt hoiti malevakaaslaste poolt pidevalt pulsil, et kõik sujuks.

Idast lähtuva ohu tõttu kaaluvad ameeriklased Strykeritele 30 mm kahurite paigaldamist

MA

RT

IN A

ND

RE

LL

ER

„Huvitav, kuidas see ilm ameerik-lastele istub,“ käis peast läbi järg-mine mõte. „Kellele selline lörts ikka meeldiks,“ jõudis järgmisena pärale arusaam. Tori-Seljal oli näha sõjaväe-politseid, diplomaatilist korpust ning igat sorti foto- ja videokaameraid. Ja siis nad tulid. Eesotsas rida Stryke-reid, seejärel muu tehnika. Tuul oli lõikavalt vilu. Hummereid vaatasin nagu vanu tuttavaid. Ameerika sõdu-ritel küljesolevad rakmed ja „sabad“ ei tekitanud enam imestust. Brownin-gut käsitleval võitlejal on alati köis sabas, et ta ettenägematus olukorras sõidukist välja ei lendaks.

Kõrval sebib ringi kaamera-mees. Fotograafi d pildistavad – nii kaitseväe teavituskeskuse kui ka Kaitseliidu omad. Kõik pildistavad ja naera(ta)vad. Järjekord tankla tualettruumi ukse taga pikeneb ja energiajookide rivi külmikus lüheneb. Meestel ja naistel on Saksamaale veel pikk tee ees, kuigi ilmselgelt jagub nendest jookidest parimal juhul järgmise hommikuni. Küsimusele, kes siis soomukite peale lähevad, viibatakse laste suunas ja mainitakse: „Ajakirjanik ka.“ Ma ei hakka midagi ütlema. Kaitse Kodu! vabatahtliku rinnakaart jäi ka koju.

4 | 201528

SÕ

JAR

AU

D

Las ta siis olla. Kõrvalt patsutab üks saatkonna töötaja õlale ja ütleb eesti keelde tõlgituna: see juunior ka. Mõned tunnid hiljem kommenteeri-takse sotsiaalmeedias fotot minust Strykeris: „Nagu oleks karupoeg Puhh mesitarusse kinni jäänud.“ Talvevorm lisab tõesti kilosid, nagu ka šokolaad, pasta ja kõik muu. Ameeriklaste huumor on alati soe ja sõbralik. Kõik inimesed Tori-Seljal on soojad ja sõbralikud. Võib-olla siiski terve tee „luugist väljas“ olnud võitlejad mitte nii väga. Nendel on tegemist mitte just kõige tavapära-sema ilmaga.

Kolmas mälupilt„Vaata siis nooremate järele ka!“ Nii ma nendega Strykeri poole liikusin. Meie pisike grupp jaotati kaheks ja istutati välkude sähvides ja mä-lukaardile salvestuva info saatel soomukitesse. Mahtusin istmele üsna normaalselt. Ruumikas, saab öelda. Hüdraulika hääletu tegutsemise saa-tel sulgus meie taga luuk ja olime val-mis… Ilmselt ükskõik milleks. Ja siis oli minek. Üritasin tajuda, kas Cater-pillari turbodiisel rebib seda soomus-tatud elukat edasi kiiremini kui minu ilma turbota diiselmootoriga Peugeot suudab. Ilmselt küll. Võrreldes kunagi sõidetud „Peetriga“ oli Stryker seest oluliselt vaiksem ja mugavam. Ved-rustuse tööd silmas pidades ei saanud öelda, et midagi oleks tunda olnud, teekonarused, mida kindlasti leidus,

möödusid meie alt nii, et iste ei väri-senud ega hüpanud. Tallinnas oleks hea sellisega ringi liikuda, mõtlesin ja samas taipasin, et parkimine oleks keeruline ja väga kulukas kahjunõue-te tõttu. „Tornis“ – seda küll sõltuvalt soomuki modifi katsioonist – peaks kindlasti keegi abiks olema. Kuigi soomukil on videosüsteem, mille abil juht seda hõlpsasti juhtida ja sellega manööverdada saab.

Sõit on natuke igav. Fikseerid ümbritseva mõne pilguga ja sätid end mugavamalt istmele. Nelja-punktikinnitusega turvavöö ripub rahulikult üle õlgade. Vastas istuv naine on rõõmus. Noorkotkas, kes meiega samas soomukis on, samuti. Võitlejad tõmbavad samal ajal teise kindapaari kätte. Võdistan mõttes õlgu ja ei kadesta neid üldse. Mulle meeldib soomukis kindlasti sees olla, mitte väljas. Seda enam, et kevad on asendunud talvega. Piilun periskoo-pe ja näen mööduvaid puid. Soo-muki sisemus on täis panipaiku ja torusid, juhtmeid ja seadmeid. Ühel oleva sildi järgi saan aru, et kui sin-na sõrmed sisse toppida, on võimalik kohtuda erakorralise meditsiini osa-konnas töötavate õdedega. Ilmselt ka arstidega. Juhul, kui kõrgepinget maitsta saanuna sinnani üldse jõuad. See selleks. Soomuk on seest ja seda isegi meeskonnaruumist vaadatuna oluliselt keerulisem kui

„Peeter“. Samas on ruumi nagu isegi rohkem.

Neljas mälupiltSuleti luuke, et oleks vähem tuule-tõmbust. Soojendussüsteem toimetas samas piisavalt normaalselt, et mitte külma tunda. Mõnes mõttes oli sõit igav – midagi ei kolisenud, ragise-nud ega mürisenud ja tõenäosus, et midagi juhtub, oli olematu. Silma jäi tulekustutussüsteem, mille düüsid olid suunatud meeskonnaruumi poole. Nurgas seisid kustutusaine mahutid ja suurelt kleebiselt oli aru saada, et kätt rambimehhanismi vahele pannes on tulemuseks midagi halba. Arusaa-dav. Valge põrand ja suured seljakotid. Tabasin end mõtlemast, et varsti on Pärnu ja siis linn juba paistiski. Ava-tud katuseluugist.

Mürisedes veereme mööda linna ja hakkan mõlgutama mõtteid, mida meestelt küsida ja kas nad üldse jõuavad rääkida. Pikk tee seljataga ja veelgi pikem ees. Kuidagi ei saa aru, kus me täpselt oleme. Aeg-ajalt luu-A

RM

Y-T

EC

HN

OL

OG

Y.C

OM

Alati valmis peab olema ka Kaitse Kodu! vabatahtlik sõjakirjasaatja ja lahingufotograaf.

Ameeriklaste Strykeri aluseks

on kanadalaste LAV III, mis

omakorda põhineb šveits-

laste sõjamasinal MOWAG

Piranha III 8x8 (pildil)

294 | 2015

SÕ

JAR

AU

D

Soomustransportöör Stryker: kaal kuni 20 tonni, pikkus peaaegu 7 meetrit, laius 2,72 ja kõrgus 5,64 meetrit

MA

RT

IN A

ND

RE

LL

ER

kidest paistev kinnitab, et Papiniidu ristmik on ületatud. Varsti saab see sõit järelikult läbi ja tuleb tööle hakata.

Viies mälupiltVäljusin soomukist Endla teatri parkimisplatsil. Rahvast oli kuidagi vähe ja siis järsku oli seda väga-väga palju. Avasin turvavöö või õigemini neljapunktikinnitusega vöö pandla ja rabasin seljakoti käe otsa. Libis-tasin ennast rampi mööda maha ja taipasin, et selles osas oli „Peetrist“ väljumine halvem, õigemini, kas ma selle kitsast küljeluugist oma täna-se kaaluga enam nii lobedalt välja mahtunukski. Vanarahvatarkus on, et karu pidi ka mesipuusse minema, kui jõud taga. Aga kas ma tahaksin see karu olla? Momentaalselt kadusid sil-mapiirilt mehed, kellega koos olin soo-mukis olnud, kuid siiski sain kontakti soomukijuhi seersant (Private First

Afganistanist saadud tagasisidest lähtuvalt alustati massiivse Strykerite ümberehitusprogrammiga, mis soomukite suure hulga tõttu pole tänaseni lõpule jõudnud. Sellepärast pole ka kõigil teenistuses olevatel soomukitel veel V-kujulist põhja

MA

RT

IN A

ND

RE

LL

ER

4 | 201530

SÕ

JAR

AU

D

Class) John Biggioga, kes oli nõus vabatahtlikule kirjatsurale soomu-kist rääkima. Käisime üle tehnilised andmed (kaal, mõõdud ja muu) ning rääkisime Strykeri omadustest ja seejärel otsisime üles mehaaniku.

Seljakott käes, pressime ennast koos seersant Biggioga rahvamas-sist läbi ja silmanurgast fi kseerin, et kusagil jõe pool pakub Kaitseliit suppi. Leida Endla teatri parklast üles mehaanik on isegi tavalisel päeval keeruline, kuid selles möl-lus veelgi keerulisem. Mille kohta ma siis infot otsin? Ühe põlvkonna soomukite kohta, millel on üsna palju eri variante. Erineva relvas-tusega, erineva kerega. Uuematel, moderniseeritud Strykeritel on nimelt kõhualune V-kujuline. Ikka selleks, et isevalmistatud lõhkekeha poolt ülespaisatav energia möö-duks soomukist seda ja selles olevat meeskonda tõsiselt kahjustamata. Kükitan korra, sõltumata hirmust, et kõik Pärnu elanikud (nii mulle tundub) on kohal ja talluvad mind jalge alla, ning kiikan, mis põhja all paista. V-kujulist kere pole, täitsa lame on. Vedrustus, mis on muuhul-gas sõltumatu, paistab paganama soliidne.

Ainult hooldus, ei mingit remontiErialasõdur (SPC) mehaanik Jose Ceja kirjeldab oma hoolealuseid. Kaheksane automaatkäigukast, üheksa mudelit, meeskonda mahub 12 inimest koos varustusega. Tsent-raalne õhusüsteem – rehve on või-malik käigu pealt tühjemaks lasta ja täita. Muuhulgas täituvad need ise vastavalt kiirusele uuesti. Caterpil-lari turbodiisel, mille jõudu ma juba tunda sain, öeldakse olevat väga hea. Ainult hooldus ja mitte mingit remonti. Enne nähtud vedrustus on samuti juhitav – soomukit saab langetada ja kõrgemale tõsta.

Mu uuele sõbrale John Biggiole meeldib, kui soomuk on kliirensi poolt madalamas asendis, sest nii on parem välja näha, kuigi digitaalne

videosüsteem aitab seda juhtida sõltumata ilma- või valgusoludest. Ja tõepoolest on parklaski näha, kui-das osa Strykereid on kõrgemad kui teised ja ühel nendest on nina lausa püsti. Järelikult saab süsteemi ka sedamoodi sättida. Huvitav. Urgit-sen ja uurin, kuidas sellist soomukit remontida on. Ceja naerab ja ütleb, et igav – seda praktiliselt ei tulegi teha. Tavapärane hooldus ja õlivahe-tus ongi peaaegu kõik.

Silme ette kangastunud pilt Eesti Sõjamuuseumi soomustranspor-tööri BMP mootoriruumist ja selle ilmselgelt inimvaenulikust ehitu-sest hakkab silme eest kaduma. Ma-sohhistlike kirjeldusi täna ei ole ega tule. Kui asi on töökindel, siis ta ongi seda. Tuleb vaid väljastpoolt imet-leda. Et soomukitele pikaks ränna-kuks paigaldatud lisatuuleklaas juhi tarbeks takistab kapoti täielikku avamist, ma n-ö karu kõhtu vaa-tama ei pääse. Aga diisel on diisel. Isegi kui see on Caterpillari toodang. Või just seda enam.

Alati valmis!Sõduritega juteldes saan veel üht-teist soomukite kohta teada.Aga kas see ongi kõige olulisem? Pigem on oluline see, et meie liitlased sellise rännaku ette võtsid. Ja muidugi ka see, et nad olemas on. Soomukid on

Küsimusele, kes siis soomukite peale lähevad, viibatakse laste suunas ja mainitakse: „Ajakirjanik ka.“

Olenevalt versioonist mahutab Stryker kuni

12 reisijat. Soomuki meeskonda kuulub

tavaliselt kaks sõdurit

MA

RT

IN A

ND

RE

LL

ER

314 | 2015

SÕ

JAR

AU

DK

AR

RI

KA

AS

Soomustransportööri Stryker peamisteks relvadeks on tavaliselt 0,50 cal M2 kuuli-pilduja ja/või MK19 40 mm granaadiheitja ning teisesteks 0,50 cal M2 ja 7,62 mm M240 kuulipildujad

MA

RT

IN A

ND

RE

LL

ER

Loo autor koos soomukijuhi seer-sant John Biggioga Pärnu keskväl-jakul

kahtlemata head – no hea küll, sohu ma nendega siiski ei läheks. Kes see ikka sohu läheks?

Muidugi tuleb alati valmis olla. Minu päev koos USA 2. ratsaväerü-gemendi ja Strykeritega hakkab läbi saama. Õigemini ei mahu ma enam nende juurde: inimesi liigub jätku-valt palju ringi ja uudistamist jagub nii noortele kui ka vanadele. Sätin ennast natukene kõrvale ja vaatan seda kõike. Hea tunne on. Esiteks oli muidugi soomukiga tore sõita. Isegi päike tuli selleks puhuks välja. Kuid ennekõike on hea meel näha, et koos-töö erinevate riikide sõjaliste jõudu-de ja vabatahtlike vahel on enam kui võimalik. See on tänane päev.

Strykereid Eestil küll relvastuses pole ja ilmselt ka ei tule, kuid selle-gipoolest on hea teada, millega meie liitlased ringi liiguvad. Seda enam, et neid kasutatakse veel pikka aega

– päevakorral on panna soomukitele peale 30 mm kahurid, mis näiteks Nõukogude päritolu BMP-le üsna palju haiget teeksid. Soomukite tähtsust näitab seegi, et juhi kohale ei lubatud mingi nipi ega palve pea-le. See, mida seal näha on ja kuidas seda kõike käsitsetakse, on jätkuvalt saladus. Ent meeskonnaruumiski jagus uudistamist piisavalt.

Hea on teada, kes meiega koos veerevad ja millega nad seda teevad. Mehed ja naised Strykeritel vasta-vad oma lipukirjale „Alati valmis!“. Täpselt samamoodi peame ka meie kõigiks ootamatusteks valmis olema. Nii koos kui ka ilma Strykerite ja ranger’iteta.

Caterpillari turbodiisel rebib seda soomustatud elukat edasi kiiremini kui mu ilma turbota diiselmootoriga Peugeot suudab.

4 | 201532

SÕ

JAR

AU

D

Miiniveeskamisest

Eesti vetesMeremiinid on tõhus ja kuluefektiivne relvasüs-

teem. Siiski pole tegemist imerelvaga, mis võiks

üksi sõja tulemuse otsustada. Meremiinide hanki-

mist tuleks kaaluda, aga seda ei tohi teha uisapäi-

sa ja kõiki võimalikke asjaolusid läbi mõtlemata.

Tekst: TAAVI URB

Need peaksid sõltuma riigi huvidest merel, aga ka võimalustest. Eesti merevägi on keskendunud miini-tõrjele. Mõnikord väidetakse, et see on viga ja keskenduma peaks hoopis miiniveeskamisele.

Miinitõrje ja miiniveeskamine on miinisõja kaks poolt. Nad ei vastan-du teineteisele ja ammugi ei välista teineteist. (Sellest ka minu rasku-sed küsimuse esitanud aspirandile lühikese ja konkreetse vastuse andmisel.) Sõjaõigus nõuab, et see, kes on miinid veesanud, peab need

Ühel värbamisüritusel astus minu juurde üks aspirant ja küsis minu kui mereväelase arvamust, kas Eesti peaks tegelema miinitõrje või hoopis miiniveeskamisega. Kuigi küsimus oli aus ja rumalaid küsimusi pole väidetavalt olemaski, sattusin vas-tamisega raskustesse ja sellest sai pikem selgitus.

Miinitõrje või miiniveeskamine?Mereväe ülesanded ja ülesehitus otsustatakse poliitilisel tasandil.

WIK

IME

DIA

334 | 2015

SÕ

JAR

AU

D

konfl ikti lõppedes ka ohutuks muut-ma. Ka veesatud õppemiinid tuleb ühel hetkel välja tuua. Seega eeldab miiniveeskamine vähemalt mingi miinitõrjevõime olemasolu. Teisest küljest on miinitõrje harjutamiseks vaja vähemalt õppemiinide veeska-mise võimet. Samuti on vaja tunda miiniveeskamise teooriat. Eestis on kirjutatud rohkem miinitõrjest ja internetifoorumites levib miinivees-kamise kohta palju väärarvamusi. Seepärast allpool pikemalt just miiniveeskamisest.

Milleks miine veesatakse?Meremiine veesatakse selleks, et takistada mingi mereala kasutamist, vigastada ja uputada vastase laevu ning aeglustada vastase liikumist. Miiniväljast läbi pääsemiseks tuleb käivitada aeganõudev miinitõr-jeoperatsioon või leppida teatud kaotustega.

Meremiin on tõhus relvasüsteem: ta on suhteliselt odav (sellest pike-malt allpool) ja autonoomne. Kord veesatuna „tegutseb“ ta iseseisvalt edasi ega vaja kedagi sihtima ega

sõrme päästikul hoidma. Nagu maamiinid, on meremiinidki psüh-holoogiliselt hirmutavad, sest neid pole näha ja nad tekitavad raskeid vigastusi.

Muidugi on miinidel ka puudu-si. Miiniväljad on statsionaarsed ja

„ühekordseks kasutamiseks“. Kord juba veesatud miine ei saa üles korjata ja kusagil mujal kasutada ning meremiinid ei tee vahet omade ja vastaste vahel. (Ehkki kalleid moodsaid miine saab üsna täpselt seadistada.) Ükski miiniväli ei ole igavene ega läbimatu. Kui miinivälja ei kaitsta, rajatakse sellest varem või hiljem läbipääs.

Kuhu veesata?Asukoha järgi jaotatakse miiniväljad ofensiivseteks (offensive mine fi elds), defensiivseteks (defensiive mine fi elds) ja kaitsvateks (protective mine fi elds). Ofensiivsed miiniväljad raja-takse vastase merealale tema mere-liikluse takistamiseks. Teoreetiliselt oleks võimalik punalipuline Balti laevastik oma kodusadamatesse kin-ni mineerida. Iseasi, kui teostatav selline operatsioon reaalselt on.

Defensiivsed miiniväljad rajatak-se neutraalsetesse vetesse eesmärgi-ga takistada mingi mereala kasuta-mist. Eesti kontekstis võiks selline miiniveeskamine olla kõige kulu-efektiivsem. Miinimumprogrammi-na piisaks laevaliikluse peatamiseks Soome lahel usutavast miinivees-kamisvõimest ja teadaandest, et oleme rajanud miinivälja Paldiskist ida poole. Ükski reeder ei taha oma laevu ohtu seada ja suunaks need pigem mõnele ohutumale merealale ümber. Balti laevastikku see siiski ei peataks, sest nemad kas rajaksid en-dale miiniväljast läbipääsu või lepik-sid kaotustega. Sellisest miiniväljast

Tuukri- ja toetuslaev EML

Tasuja on ehitatud kaabel-

miiniveeskajaks

4 | 201534

SÕ

JAR

AU

D

Meremiin on tõhus relvasüsteem: ta on suhteliselt odav ja autonoomne.

saaks ka Soome vete kaudu mööda sõita (kui just Soome oma miinivälja ei raja) ja selle saaks rajada kas enne vaenutegevuse algust või peaksid meie miiniveeskajad olema kaitstud õhu- ja pealveeohu eest. Esimene variant oleks vastasele suurepära-ne ajend sõja kuulutamiseks. Teine eeldab liitlasvägede kohalolu.

Kaitsvad miiniväljad rajatakse oma vetesse ranniku ja sadamate kaitseks. Üllataval kombel osutub selline mineerimine Eesti konteks-tis kõige kallimaks. Eesti rannik on pikk ja dessandiohtlikke piir-kondi on siin palju. Pealegi ei saaks kasutada ainult kõige odavamaid ja primitiivsemaid miinitüüpe, sest ot-sustav vaenlane suudab neid väikese ajakuluga tõrjuda.

Millelt veesata?Sageli kurdetakse, et Eesti oleks pi-danud miinijahtijate asemel hoopis miiniveeskajad hankima. Tegelikult on Eestil mõned miiniveeskajad olemas. Tuukri- ja toetuslaev EML Tasuja on ehitatud kaabelmiini-veeskajaks. Miinisadamas seisab ka EML Tasuja sõsarlaev, mis pole küll praegu sõidukorras. Õigupoo-lest saab miine veesata igalt aluselt, millel on piisavalt kandevõimet ja tekipinda. Teises Pärsia lahe sõjas veeskasid iraaklased miine suvalis-telt pargastelt ja kalalaevadelt.

Muidugi oleks parem, kui need pargased ja kalalaevad oleksid juba rahuajal valmis vaadatud. Ka võiksid valmis olla miinirelsid, mida tekile keevitada, ja väljaõpetatud meeskonnad. Aga kõigepealt on vaja miine endid.

Õlitünnideks maskee-

ritud LUGM-145 tüüpi

miinid kinnipeetud Iraagi

pargasel

Meremiinide korpused

Naissaarel

Kust miine saada?Teise maailmasõja eelses Eestis toodeti oma meemiine. Selleks kasutati tsaarilaevastikust maha-jäänud miinide detaile. Ka Balti laevastikust jäi Eestisse, eelkõige Naissaarele, maha suures koguses meremiine, aga tänaseks on need kõik saanud vanarauaks, kamina-teks või Matti Karmini taiesteks. Siiski on Eestis tehtud väike partii õppemiine.

Meremiine toodab ja müüb mitu riiki ning meremiin on suhteliselt odav relvasüsteem. Ühe laevavasta-se raketi hinna eest saaks osta 7–830 meremiini. Vahemik on suur, sest nii rakettide kui ka miinide hinnad on väga erinevad. Veelgi soodsam näib meremiini hind, kui võrrelda seda kahjudega, mida ta tekitada võib. Esimeses Pärsia lahe sõjas sai miinide tõttu vigastada kaks USA sõjalaeva. USS Tripolit vigastas LUGM-145 kontaktmiin, mille hind on 1500 Ameerika dollarit. Laeva remont läks maksma 5,5 miljonit dollarit. USS Princetoni vigastasid kaks Manta tüüpi põhjamiini hin-naga 10 000 dollarit, laeva remont läks maksma 25 miljonit dollarit. Iraani-Iraagi sõja ajal vigastas USS Samuel B. Robertsit SADAF-02 tüüpi kontaktmiin hinnaga 1500 dolla-rit. Laeva remont läks maksma 136 miljonit dollarit. Selliseid arvutusi tehes ei tohi muidugi unustada, et sugugi iga miin ei leia ohvrit.

Miinide hankimisel on ka poliiti-line mõõde. See on poliitiliselt väga tundlik ja halva mainega relvasüs-teem. Kui Eesti deklareeriks, et han-

354 | 2015

SÕ

JAR

AU

D

Kogu Eesti rannikul ei leia naljalt lappi, mis poleks erakätes, looduskaitseala või asula.

USS Tripoli vigastused pärast Iraa-

gi päritolu kontaktmiini LUGM-145

plahvatust. Lekketõrje kestis 20

tundi ja remont 30 päeva. Laev

oli pärast plahvatust jätkuvalt

operatsioonivõimeline, kuid ei

saanud kasutada helikoptereid,

sest helikopterikütuse tank sai

vigastada

USS Samuel B. Ro-

berts teel koju pärast

Iraani kontaktmiini

SADAF-02 plahva-

tust. Miiniplahvatus

tekitas laevakeresse

5 m diameetriga augu,

murdis kiilu, ujutas

üle masinaruumi ja

viskas kaks gaasitur-

biini alustelt maha.

Kümme meeskonna-

liiget sai vigastada.

Laev muutus sisuliselt

liikumisvõimetuks,

kuid radarid ja

raketisüsteemid jäid

töökorda

gib meremiine, ei jätaks Vene pro-paganda seda kindlasti kasutamata. Sellepoolest võiks just praegu olla meremiinide hankimiseks soodne hetk, sest Vene propagandarelv on Ukraina sõja käigus nüriks kulunud ja sellel pole vähemalt Läänes enam nii suurt mõju kui varem. Ka ei saa Venemaal hüsteeriat enam suure-maks puhuda, kui see juba niigi on.

Kus miine hoida?Miinide hoiustamine võib osutuda kallimaks kui nende hankimine. Nagu iga relvasüsteem, vajavad ka

miinid korrapärast ülevaatust ja hooldust. Vahetada tuleb patareisid, kontrollida lõhkeaine ja sütikute, tihendite ja muu töökorda. Miine ei saa suvalisel platsil eg kuuris ladustada. Ammugi ei saa seda teha asulate sees. Enne Teist maailma-sõda hoiti meremiine Paljassaare poolsaarel. Balti laevastiku suurim meremiiniladu asus Naissaarel.

Nüüd on need mõlemad loodus-kaitsealad ja miine seal hoida ei saa. Kogu Eesti rannikul ei leia naljalt lappi, mis poleks erakätes, loodus-kaitseala või asula. Ammugi niisu-gust, kust oleks hea ligipääs sada-male. Meremiinide hoidmine Tapa ladudes pole samuti hea lahendus. Esiteks on seal lõhkeainet juba prae-gu küllaga. Teiseks on sealt raske miine kiiresti sadamasse ja laevale saada. Selles valguses on väitel, et miine on odavam hoida liitlaste kui oma ladudes, mõte sees. Iseasi, kas ja kuidas me miinid liitlaste ladudest õigel hetkel kätte saame.

4 | 201536

ÜL

EE

LA

MIN

E

Janu pole probleemMõned lihtsad viisid, kuidas vett puhastadaKogu meie koduplaneedi

pindalast on umbes 70%

kaetud veega, millest ma-

gedat vett on ainult 3% ja

joodavat alla protsendi. See

tähendab, et risk kahjustada

oma tervist, juues puhasta-

mata vett, on väga suur.

Tekst: KRISTJAN PRII

Ka inimene koosneb umbes 70% osas veest, millest ühe protsendi kaotamine tekitab juba janu. 3%st ilmajäämine halvab osaliselt töövõi-met ja sealt edasi muutub olukord ainult hullemaks. Et inimene nor-maalselt funktsioneeriks, peab ta pidevalt vett tarbima.

Aga mida teha siis, kui puhasta-tud vett pole parasjagu käepärast? Kannatada janu ja surra vedeliku-puudusesse? Loota kõigevägevamale või lihtsalt juhusele? Loomulikult mitte, sest vett on võimalik ka ise puhastada, tehes fi ltri käepärastest vahenditest või ostes selle poest, kuid vahel piisab ka keetmisest, destilleerimisest, aurutamisest ja sulatamisest.

Keetmine ja fi ltreerimineKui aus olla, siis labori abita on väga raske selgeks teha, kas vesi on puhas või mitte. Pigem anname hinnangu vee kvaliteedile oma silmadele ning maitsmis- ja haistmismeelele tugi-nedes, mis teatavasti ei pruugi alati kõige turvalisem olla.

Bakterite hävitamiseks piisab tavaliselt vee keetmisest, kuid sõl-tuvalt regioonist tuleb mõnes kohas seda teha ainult minut, teises jällegi kümneid kordi kauem. Kui aga on

plaanis vett meditsiiniliselt kasuta-da, siis alla 20 minuti ei saa. Oluline on ka teada, et vesi tuleb võimalikult kiirelt keema ajada, sest on olemas organisme, kes suudavad aeglase temperatuurimuutusega kohaneda. Samuti on võimalus, et bakterite paljunemisrakud võivad ellu jääda, kui vee temperatuur ei tõuse 130 kraadini.

Kui tuld parasjagu üleval ei ole, saab ka vett fi ltreerida nii käepä-raste kui ka kaubandusest soetatud vahenditega. Mahupiirangute tõttu vaatleme praegu ainult esimest varianti. Meil on tavaliselt kombeks teha veefi ltreid turba ja söega. Neid ei pea valmistada tingimata loo-duses, vaid saab kasutada ka poest ostetud turvast. Kindlasti tasub jälgida, et see oleks väetistevaba. Ka tuleb seda enne kasutamist niisu-tada. Looduses tuleks turvast võtta umbes 50 cm sügavuselt.

Sütt saab lõkkest, kuid võib võtta ka grillilt. Viimase variandi puhul on oluline, et see ei oleks segatud süttimist soodustavate õlidega. Süsi tuleb peenestada ning segada turbaga vahekorras umbes 35% sütt ja 65% turvast. Seejärel on vaja anumat. Sobivad kõikvõimalikud plekkpurgid, plastpudelid, ämbrid

374 | 2015

ÜL

EE

LA

MIN

E

jne, mille põhja tehakse väiksed augud. Avade peale tuleks panna kas turbasammal või riie. Paarisen-timeetrisest kihist piisab, et turba ja söe segu, mida on anuma mahust umbes pool, välja ei jookseks. Järg-mise kihina võib kasutada riiet, liiva või turbasammalt, mis suudab kinni pidada suurema sodi. Kõige peal kasutatakse väikseid kivikesi, et fi lt-reeriv segu vees hõljuma ei hakkaks ja servadest fi ltreerivaid omadus ei ei kaotaks.

Optimaalne veefi ltri tihedus on saavutatud, kui see suudab minutis läbi lasta 100 milliliitrit vett. Plekk-purgist valmistatud fi ltri eluiga on 50 liitrit ja soovitav on lasta paar esimest liitrit sissetöötamiseks sel-lest lihtsalt läbi.

Liivafi ltrid on turba omadest pisut erinevad, sest peavad olema palju suuremad. Üks toimivatest lahendustest on kolme 20-liitrise ehituspange süsteem, kus anumad asetsevad üksteise peal ja on täide-tud 10–15 cm kihtidena segamini liiva ja söega. Tähtis on, et iga pange

Kuigi Eestis leidub looduses mage-dat vett piisavalt, on siiski mõistlik seda enne tarbimist puhastada

Kõige lihtsam viis vee puhastami-

seks on keetmine. Anumana võib

kasutada kõiksugu asju, ka plastikpu-

delit

KR

ISTJ

AN

PR

II

põhi oleks katud riidega, et fi ltreeriv segu välja ei valguks.

Samase kategooriasse jäävad ka kaevud. Üldine reegel on, et kaev tuleks kaevata sinna, kus loodu-

KA

RR

I K

AA

S

38

ÜL

EE

LA

MIN

E

Üleelamiskursustel õpetatakse veefiltreid valmistama käepärastest vahenditest: tur-bast, puusöest, samblast, väikestest kividest ja plastikpudelist

2 X

KR

ISTJ

AN

PR

II

Oluline on ka teada, et vesi tuleb võimalikult kiirelt keema ajada, sest on olemas organisme, kes suudavad aeglase temperatuurimuutusega kohaneda.

ses on vesi juba olemas. Seal teeb keskkond fi ltreerimistöö ise ära. Rabakaev rajatakse rappa, kus puid ja heinalisi on vähem. Kaevata tu-leb auk, mis on 30 cm lai ja kuni 50 cm sügav. Seinad vooderda näiteks kuuseokstega. Esimesed paarküm-mend minutit sinna sisse jooksnud vesi tuleks välja visata, pärast mida võib sinna kogunevat vett juua. Selline kaev annab palju vett ja on lihtne rajada.

Veevõtukoht tehakse võimaluselt lahtisest veekogust 4 meetri kaugu-sele ning tavaliselt on need suu-remad ja laiemad kui rabakaevud, kuid üldreeglid on samad. Muidugi ei ole alati võimalik vajalikku dis-

tantsi saada. Siis on hea, kui saad vähemalt 30 cm pinnast pealt ära, enne kui vesi hakkab sisse imbuma. Tulemus on ikkagi parem kui liht-salt veekogust otse vee joomine.

Destilleerimine, aurustamine ja sulatamineDestilleerimine aitab meid kahel juhul: kui vesi on reostunud või kui see on soolane. Esmalt tuleb leida anum, mis oleks suletav ja kanna-taks suurt kuuma. Selle külge on vaja toru või voolikut, mille teise otsa kinnitatakse veel üks nõu. Suurde anumasse pannakse vesi ja sellele tehakse tuli alla. Kui vesi lä-heb keema, tekib aur, mis juhitakse

Käepä-rastest

vahendi-test val-

mistatud veefiltri

läbilõige

394 | 2015

ÜL

EE

LA

MIN

E

Vett saab keeta ka nii:

aja kivid lõkkes kuumaks,

kaeva maa sisse auk ja

vooderda selle seinad

kile või mõne muu

vetthülgava materjaliga,

vala vesi auku ning pane

kuumad kivid sinna

sisse

KR

ISTJ

AN

PR

II

mööda voolikut teise nõusse, kus see jahtudes kondenseerub uuesti veeks. Olenevalt süsteemi suurusest on nii võimalik destilleerida umbes liiter vett tunnis. Kui toru otsast väljub koos veega ka auru, on vaja kas pike-mat toru või sellele lisajahutust.

Aurustamine on väga sarnane destilleerimisele. Selleks tõmmatak-se kilekott ümber roheliste lehtede-ga puu või põõsa okste. Oluline on, et kilekott oleks läbipaistev, tavaline must ei toimi. Kilekotti ühte nurka pannakse kivi, mis kergelt nöör-ga kinni seotakse, et päikese käes kondenseerunud vesi ühte kohta koguneks. Samuti seotakse kinni ka kotisuu, et sealt midagi ei väljuks. 80-liitrine kilekott võib toota suvel nelja tunniga kuni 250 milliliitrit vett. Aurustamiseks on loomulikult ka teisi mooduseid.

Talvel on vedelikutarbimine suur probleem, sest väljas on jahe ja ei taha ka eriti külma vett juua, mistõttu on vedelikupuudus kiire tekkima. Suu hakkab kuivama, mis viib lõpuks lume söömiseni. Samas ei ole see kuigi mõistlik tegevus, sest lumi võib olla reostunud ja seda ohtralt suhu toppides võib kahju teha nii suuõõnele kui ka üldisele kehatemperatuurile.

Kuuma ilma ja

suure füüsili-

se pingutuse

korral kaotab

inimene kii-

resti vedelikku,

mistõttu tuleb

pidevalt jälgida,

et alati oleks

käepärast piisa-

valt vett

KE

IO R

AA

MA

T

tuld ja mingit anumat, kuhu jää või lumi sisse panna.

Kahjuks kaasneb destilleerimise, sulatamise ja aurustamisega ka üks halb kõrvalmõju, milleks on mine-raalide puudumine. Kuid sellepärast ei tasu muretseda, sest mineraalide puudusest tingitud vaevused anna-vad tunda alles kolme kuu pärast. Vedeliku mittetarbimine tapab aga kolme päevaga.

Mõistlik on teha kuuma jooki, näiteks männiokkateed. Selleks on vaja lund sulatada. Lumes on 90% õhku ja 10% vett. See tähendab, et liitri lume sulatamisega saab 100 milliliitrit vett. Seega on mõistlik sulatada lume asemel jääd, kus õhu ja vee suhe on vastupidine. Jää ja lume sulatamise viise on ohtralt ja enamik inimesi on neid ühel või teisel viisil proovinud. Vaja on vaid

4 | 201540

ÜL

EE

LA

MIN

E

Armee kaitsevestidest V

Jätkub möödunud aasta

Kaitse Kodu! 6. numbris al-

guse saanud artiklisari kait-

sevestide teemal.

Tekst: HEIKKI KIROTAR

Artiklis kirjutan pikemalt Soome ar-mee kaitsevestidest ja tänapäevase kaitsevarustuse näitena Verseidagi uuest Tacticumi komplektist. Vaata-me, kui palju kehapinnast ja elundi-test kaitsevestid tegelikult kaitsevad ja kui palju see kõik kaalub.

Killuvest, kuulivest või plaadikandja? 20. sajandi lõpul kasutati Soome kaitsejõududes peamiselt kodumaist aramiidkangast pehmete plaatidega killuvesti M91. Eriüksustele ja vä-lismissioonil teenivatele sõduritele

anti sama kaitsevest kuulikindlate plaatidega täiendatuna või osteti vastavalt vajadusele väiksed kogu-sed eri valmistajate kaitseveste. Kil-luvest M91 on Soome kaitsejõududes kasutusel praegugi.

Paarikümne aasta jooksul ku-lunud killuvestide kandvad osad uuendatakse ja uutele vestidele on võimalik lisada nii ette kui ka taha kuulikaitseplaate ning katta vestid varustuse kinnitamiseks MOLLE-paelaga. Vestide pehmed kaitseplaa-did vahetatakse välja ainult siis, kui need on märgatavate kahjustustega.

414 | 2015

ÜL

EE

LA

MIN

E

Aramiidkiud muutub hapramaks otsese päikesevalguse ja niiskuse mõjul ning selle kihid on kaitsevesti sees ümbritsetud veekindla mater-jaliga. Katsetustel ei märgatud ara-miidkiudude nõrgenemist. Ametli-kult on aramiidkiu garantiiaeg 5–7 aastat, kuid korralikult hoitud kait-seplaadid kestavad oluliselt kauem.

Kaitsevest M05Soome ohvitser kapten Timo Haa-pamäki uuris 2011. aasta kevadel avalikustatud Soome riigikaitse-akadeemia staabiohvitseride täiend-

kursuse lõputöös, kas Afganistanis teenivate soomlaste kaitsevarustus on piisav. Selleks analüüsis ta sel ajal kasutusel olnud kaitsevestide M05 ja M2010 sobivust. Tema lõpu-töö tulemused on senini aktuaalsed.

Kaitsevesti M05 nimetus viitab aastale 2005, kui võeti kasutusele Soome kaitsejõudude uus varustus-komplekt ja mindi üle digimustriga maskeeringule. Kaitsevest M05 loodi vastavalt Soome kaitsejõudude nõuetele koostöös Soome kaitse-vahendeid valmistava ettevõttega Burgmann, mis alates 2007. aastast kannab seoses omanikuvahetusega nime Verseidag.

Vesti M05 kandev osa on digitaal-se maskeerimismustriga ja esikülg kaetud MOLLE-paelaga, millele saab kinnitada lahinguvarustuse taskud. Vest koosneb viiest osast: esiküljest ja tagaküljest, kaelusest, vajadusel eemaldatavast alakõhukaitsest ja paarist käevarre kaitseplaadist. Vesti seljal on allosas lai takjapae-lariba, millele saab vajadusel kinnitada killukaitseplaadi. Vesti pehmed kaitseplaadid koosnevad kokkuõmmeldud aramiidkanga kihtidest ning kaitsevad kasutajat kildude ja kuni 9 mm püstoli-kuulide eest. Vesti rinnal ja seljal olevatesse taskutesse saab lisada kõvad kuulikindlad kaitseplaa-did, tavaliselt kasutatakse NIJ IV kaitseklassi kaitseplaate. Pehmet kaitsevesti kantakse killuvestina, koos kuulikaitseplaatidega saab sellest kuulivest.

Vesti kandev osa on ühe õla pealt kinni õmmeldud, vesti selgapanemiseks tuleb teise õla peal olev takjakinnis avada. Vest pannakse selga üle pea. Esimesena pingutatakse takjariidest kõhuvöö ja

seejärel vesti esiosa tagaosa takjakin-nituse külge. Enamikul moodsatest rasketest kaitsevestidest kasutatakse kõhuvööd, selle eesmärgiks on hoida kaitsevesti kindlamalt kandja ümber ja vähendada õlgadele langevat koor-must, sest kaitsevest võib kaaluda kuni paarkümmend kilo.

Kaitsevest M2010 Afganistanis oli vest M05 liiga palav, samuti kritiseeriti aramiidkangast rinnakaitseplaati, mis oli suhteli-selt lai ja jäik, takistades võitlejal oluliselt käte liigutamist. Saadud tagasiside põhjal töötati Verseidagis aastal 2010 välja uus kaitsevesti mudel M2010, mille ehituses oli arvestatud kuumas kliimas tegut-semise ja Soome eriüksuste vaja-dustega.

Uue kaitsevesti pehmed plaadid pidid olema NIJ IIIA kaitseklassiga ja koos lisaplaatidega NIJ IV kaitse-klassiga. M2010 põhivest on kiir-avatav, võimaldades vajadusel selle Kaitsevest M05, mis võeti

Soome kaitseväes kasu-

tusele 2005. aastal

2 X

ER

AK

OG

U

Kaitsevesti M05 juures kritiseeriti aramiid-

kangast rinnakaitseplaati, mis oli suhteliselt

lai ja jäik ning takistas oluliselt võitleja käte

liigutamist

4 | 201542

ÜL

EE

LA

MIN

E

kiiresti eemaldada näiteks esmaabi andmiseks. Vesti sisemine pool on õhuvahetuse parandamiseks kaetud võrkkangaga. Rinnakaitseplaat on mõned sentimeetrid kitsam, kaitstes jätkuvalt tähtsamaid siseelundeid, kuid võimaldades käsi kergemini liigutada.

Kui vestil M05 on 25x30 cm suurused kuulikaitseplaadid ainult ees ja taga, siis M2010 on täiesti modulaarne, võimaldades kasutajal vastavalt vajadusele vesti kait-seomadusi muuta, lisades ja eemal-dades kaitsvaid elemente. Näiteks saab lisada väiksemaid, 15x15 cm suurusi kuulikaitseplaate ka kül-gede ning alakõhu ja käte kaitseks, ka on uue vesti komplektis lisaks M05st tuttavatele osadele kuuli-kindel kõrikaitseplaat. Vesti kõik küljed on kaetud MOLLE-paelaga. Lisakaitseplaadid muutsid uue vesti ka mitu kilo raskemaks. Kui M05 kaalub 8–10 kg, siis M2010 kaal ulatub kuni 16 kiloni.

Plaadikandja M13Olukorras, kus killuvigastuse oht on väike, kuid tuleb kaitsta võitlejat

kuulide eest, eelistatakse pigem plaadikandjat kuulikindlate plaati-dega. Verseidagi plaadikandja M13 on aastast 2013 kasutusel peamiselt Soome eriüksustes ja välismissioo-nidel, näiteks kandsid seda Somaa-lias kaubalaevu mereröövlite eest kaitsnud Soome sõdurid.

Plaadikandja ees ja taga on 25x30 cm suurused kaitseplaadid, näiteks NIJ IV kaitseklassi ja kaaluga 3,4 kg tükk, lisaks saab külgedele kinnita-da 1,3 kg kaaluvad küljekaitseplaa-did. Plaadikandja on kaetud MOLLE-paelaga varustuse kinnitamiseks. Selle seljale on võimalik kinnitada ka üheksaliitrine väike seljakott või veemahuti.

Plaadikandja peamine eelis võr-reldes kaitsevestidega M05 ja M2010 on maksimaalne kergus ja õhuva-hetus. Miinuseks on väike kaitstud pind.

Kaitsekostüümikomplekt Tacticum Kaitsevestid M05 ja M2010 on val-mistatud vastavalt Soome kaitse-jõudude tellimusele ja nõuetele ning nende müügi kolmandatele isikutele on Soome kaitsejõud keelanud, kuid plaadikandjat M13 müüakse kõikide-le huvilistele näiteks militaarvarus-tuse netikaupluste kaudu. Nüüdseks on Verseidag loonud modulaarse kaitsekostüümikomplekti Tacticum.

Tacticumis on hästi näha täna-päevase kaitsevarustuse nõuded. Kui külma sõja ajal oli vaja kaitsta vägesid vastase killurahe eest, siis rahulikumatel aastakümnetel muu-tusid järjest suuremaks ohuks varit-susest tulistatud kuulid ja erinevad lõhkekehad. Kaitsekostüümikomp-lekt koosneb mitmest elemendist, mida saab omavahel kombineerida. Kuulikaitseks kaetakse olulisemad

Pehmed kaitseplaadid vahetatakse välja ainult siis, kui need on märgatavate kahjustustega.

Afganistanist saadud

tagasiside põhjal

töötati Verseidagis

aastal 2010 välja

uus kaitsevesti

mudel M2010, mille

ehituses oli arvesta-

tud kuumas kliimas

tegutsemise ja

Soome eriüksuste

vajadustega

2 X

ER

AK

OG

U

434 | 2015

ÜL

EE

LA

MIN

E

kehaosad kõvade kuulikindlate plaatidega, isetehtud lõhkeseadmete ohu korral kaetakse ka võitleja käed ja jalad ning alakeha killukindlate kaitseplaatidega.

Tacticumi komplekti saab koosta-da kaitsevesti või plaadikandja M13 ümber. Kõiki teisi osi saab lisada vastavalt vajadusele. Pehmed plaa-did on NIJ IIIA kaitseklassiga ja plaa-dikandja sisse või alusvesti peale saab lisada NIJ III või IV kaitseklassi kuulikindlaid plaate.

Kaitsekostüümi Tacticum suuru-se L eri osade pindala ja kaal kaitse-klassi IIIA korral on näha tabelis 1.

Inimese ülakeha pindala on kok-ku 0,42, kätel 0,16 ja jalgadel 0,33 ruutmeetrit. Alusvest koos kaela ja õlgade ning alakõhu kaitsega varjaks 0,54 ruutmeetrit. Kaitse-kostüümiga oleks vajadusel kaetud kogu ülakeha kaelast kubemeni, küünarvarred ja reite välisküljed. Kokku kaalub fotol olev täiskomp-lekt alusvestiga 9 ja plaadikandjaga 7,9 kilo.

Soovitav on juurde hankida vähemalt kaks kuulikindlat plaati – rinnale ja seljale. Üks NIJ IV klassi plaat kaalub 2,8 kilo ja kahe plaadiga suureneb komplekti kaal kaitse-vestiga 14,6 ja plaadikandjaga 13,5 kiloni, küljekaitseplaadid kaaluvad mõlemad keskmiselt kilo. Alusvest kuulikindlate IV klassi plaatide ja alakõhu ning kaela ja õlgade kait-sega kaaluks 10,5 kilo. See oleks ka optimaalne komplekt, sest minu

kogemuse põhjal ei suuda võitleja pi-kemalt tegutseda üle 10 kilo kaaluva kaitsevestiga.

Mille eest kaitsevest tegelikult kaitseb?Ühendriikide armee andmebaasist lahingukaotuste kohta, mis sisal-dab andmeid Teisest maailmasõjast Pärsia lahe sõjani, ilmneb, et 85% kaotustest põhjustasid killud ja 15%

Tabel 1. Kaitsekostüümi Tacticum suuruse L eri osade pindala ja kaal kaitseklassi IIIA korral

NimetusKaal (kg), suurus L,

klass IIIAPindala (m2)

Alusvest 3,4 0,38

Plaadikandja 2,3 0,15

Killukaitsevöö 1,8 0,15

Killukaitsevöö traksid 0,1

Kaela ja õlgade kaitse 1,0 0,10

Alakõhu kaitse 0,5 0,06

Käevarrekaitsed (2 tk) 0,9 0,18

Reiekaitsed (2 tk) 1,0 0,12

Kõrikaitse 0,3 0,02

Soome

ohvitserid

Banguis

vestidega

M2010

võitlejatest langes muudel põhjustel. Surmavad vigastused tabasid põhili-selt pead, rindkeret ja kõhtu.

Briti armee meedikud uurisid juulikuust kuni oktoobrini 2012 Afganistanis Camp Bastioni vä-lihaiglas, kui palju vähendavad kaitsevahendid killuhaava saamise ohtu. Selgus, et kiivri kandmine lahinguväljal vähendab killuhaavu 2,7-kordselt ja kaitsevesti kandmine rindkere ja kõhu killuhaavade ohtu 4,1-kordselt. Killuhaavad tekkisid peamiselt isevalmistatud lõhkesead-mete plahvatuste tagajärjel. Sõjalise konfl ikti korral Eestis kasutaks Venemaa massiliselt kaudtuld, nii et korralik kiiver ja kaitsevest peaksid kuuluma iga Eesti sõduri varustusse.

Killuveste testitakse, tulistades nende pihta 2-, 4-, 16- ja 64-graa-niste silindriliste terasetükkidega,

Kui vestil M05 on 25x30 cm suurused kuulikaitseplaadid ainult ees ja taga, siis M2010 on täiesti modulaarne.

4 | 201544

ÜL

EE

LA

MIN

E

Killuhaavad tekkisid peamiselt isevalmistatud lõhkeseadmete plahvatuste tagajärjel.

mille kaal on vastavalt 0,13, 0,26, 1 ja 4,2 grammi. Silindrite suurus vastab kildmiini tavalistele killu-suurustele, nii et väikseim neist on riisiterasuurune. Kõva terasetüki peatamiseks peab killuvesti kangas olema suhteliselt tihe ja koosnema peenikestest niitidest.

Miini või mürsu lõhkemisel te-kivad 0,1–0,3 millisekundi jooksul peamiselt 0,5–100 grammi kaalu-vad ja valdavalt 2–3 mm läbimõõ-duga killud, mille algkiirus on sõltuvalt lõhkekeha kesta ehitusest 1000–1800 m/s. Uuemate miinide, mürskude ja rakettide korpused on ehitatud nii, et tekiks võimali-kult palju sobiva suurusega kilde. Näiteks 122 mm raketiheitja BM 21 Grad kildraketi korpusesse on tehtud ristuvad sisselõiked, mil-le tõttu umbes 40% kildudest on suurusega 2–4 grammi. Võrdluseks: ilma sisselõigeteta 122 mm suurtü-kimürsul kaaluvad pooled kildudest 0,5–2 grammi.

81 ja 82 mm miinipilduja kild-miinid kaaluvad üle 4 kilo, millest veerandi kaaluvad lõhkelaeng, sütik ja paiskelaeng. Miini kesta kaaluks on maksimaalselt 3 kg. Laskemoona valmistajad peavad keskmiseks kil-dude hulgaks sõltuvalt miini kesta materjalist 1000–3000 keskmise kaaluga 1–2 grammi, mis tabeli järgi suudaksid läbistada killuvesti 25–40 m kauguselt. Neljagrammine kild on eluohtlik kuni 70 m kauguselt.

Inimese naha läbistamiseks vaja-lik kineetiline energia on 10 džauli (J), samas killuvesti läbistamiseks

tasemel, kaitstes nii kildude kui ka püstolikuulide eest. Kapten Haapa-mäki lõputööst ilmneb, et veerand Afganistanis langenud ISAFi sõdu-ritest sai kuulitabamuse. Surmavad tabamused saadi pähe või küljelt, kus puudus kuulikindel plaat, rindkeresse. Lisaks olid eluohtlikud ohtralt veritsevad haavad jäsemetes, näiteks jäseme osaline või täielik amputatsioon miiniplahvatusel.

Kui palju kehapinda katab kaitsevest?Kaitsevestid on kompromiss ohtude ja võitleja kandevõime vahel ning nende vastupidavust väljendatakse NIJ, GOSTi või mõne muu standard-süsteemi kaitseklassiga. Tänapäeva sõjaväe kaitsevesti alusvest ja selle pehmed lisaplaadid on tavaliselt NIJ kaitseklassiga IIIA, mis sellisena on kasutatav kaitseks kildude ja püs-tolikuulide eest, mille kineetiline energia ei ületa mõndasada džauli. Lahingurelvade kuulide algkiirus on 700–1000 m/s ja kineetiline ener-gia 1390 J (5,45x39 mm) kuni 3300 J (7,62 NATO). Lahingurelvade kuul läbib killuvesti või pehme kaitseves-ti relva kogu praktilise laskekaugu-se ulatuses, eriti hea läbivusega on kiired ja väikese kaliibriga 5,45 ja 5,56 mm kuulid.

Tähtsamate elundite kaitsmiseks lisatakse kaitsevestile III või IV klas-si kuulikindel plaat, millest viimane suudab peatada 15 m kauguselt lastud 7,62 NATO soomustläbistava kuuli. Suuremakaliibriliste relva-de, nagu snaipripüss kaliibriga 338 Lapua Mag või raskekuulipilduja kaliibriga 50 BMG, kuulide peatami-seks kaitseveste ei toodeta.

Tabel 2. Kildude killuvesti läbimiseks vajaliku energia säilimise kaugus

Killu kaal (g) Kaugus (m) Kiirus (m/s)

0,5 13 560

1 25 400

2 40 280

4 70 200

8 120 140

Tabel 3. Kaitstavate kehaosade pindaladPikkus 175 cm,

kaal 75 kgPindala (m2)

Kehaosa Eest Küljelt

Pea 0,035 0,047

Käed 0,11 0,053

Ülakeha 0,26 0,16

Jalad 0,21 0,12

Soome M10 ja M05 kuulikaitseplaadid

3 X

ER

AK

OG

U

ja vigastuse tekitamiseks peab killu kineetiline energia olema vähe-malt 80 J. Tabelis 2 on välja toodud, mitme meetri kauguselt säilitavad eri kaaluga killud killuvesti läbista-miseks vajaliku energia 80 J kildude algkiirusega 1200 m/s.

Enamik killuveste suudab peata-da ka 9 mm püstolikuuli ja tänapäe-vase armee kaitsevesti pehmed osad on tavaliselt NIJ IIIA kaitseklassi

454 | 2015

ÜL

EE

LA

MIN

E

Nende III või IV kaitseklassi kuulikaitseplaatidega kaitstakse rindkere tähtsamaid organeid, peamiselt südant ja suuri veresooni.

Arvestuslikult on keskmise võit-leja pikkuseks võetud 175 cm ja kaa-luks 75 kg ning nende andmete järgi arvestatud kehaosade mõõtmed ja pindala ruut-meetrites. Selles artiklis huvitab meid peamiselt ülakeha kaitse, mis on arvestuslikult 80 cm kõrge ja 40 cm lai ning 25 cm paks (vt tabel 3).

Kaitsevesti ja plaadikandja sobitamineTähelepanelik luge-ja on märganud, et standardse kuulikindla kaitseplaadi mõõtmed on tavaliselt 25x30 cm, mis teeb ühe plaadi pind-alaks 0,075 ruutmeetrit. Kül-jekaitseplaadid on tavaliselt 15x15 cm suurused ehk kaitsevad 0,0225 ruutmeetrit. Nende III või IV kaitseklassi kuulikaitseplaatide-ga kaitstakse rindkere tähtsamaid organeid, peamiselt südant ja suuri veresooni, samuti vahelihast ning kopse, maksa, magu ja neerusid. Südamevigastusse sureb inimene kiiresti, ka südamest väljuvate suur-te veresoonte vigastuse tõttu tekib kergesti surmaga lõppev sisemine verejooks. Inimene kaotab tavali-selt teadvuse, kui on kaotanud 40% ehk 2–3 liitrit verd, mis vigastatud südameaordi korral võib juhtuda ühe minutiga. Vahelihas ehk diafragma on kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest ja võimaldab inimesel hingata. Selle vigastuse korral inimene lämbub. Ka kopsuve-rejooks, õhkrind ja maksavigastus on ohtlikud, kuid inimene ei sure nende vigastuste tõttu loetud minutitega.

Kaitsevesti tuleb kanda nii, et esimene ja tagumine kuulikindel plaat kataksid südame ja suuremad veresooned ning oleksid samal kõr-gusel nii rinnal kui ka seljal. Liiga tihti näeb kaitseveste, mille esimene osa ripub vööni või seljaplaat on nih-kunud kuklasse, sest need on vale suurusega või halvasti kinnitatud.

Kui kaitseveste M05 ja M2010 on

keelatud kõrvalistele isikutele

müüa, siis plaadikandjat M13

saavad soetada kõik huvi-

lised näiteks militaarva-

rustuse netikaupluste

kaudu

Õiget kõrgust leida ja seda kont-rollida on lihtne, selleks tuleb püsti seistes leida kõrisõlme alt kombates rinnaluu ehk rinnaku ehk sternumi ülemine serv. Kaitsevesti rinnaplaa-di ülemine osa peab olema rinnaku ülemise serva kõrgusel, kõrgemal olles võib kaitsevest takistada hin-gamist ja madalamal olles ei kata piisavalt suuremaid veresooni. Kaitsevesti alumine osa peab olema nabast 2–3 cm kõrgu-sel. Liiga pikk vest pressib istudes või kükitades reitele, takistades vererin-get jalgades, mida on tunda esimeste sammude ajal jalgade surina või nõrkusena. Alakõhu ja -selja kaitseks tuleb kasuta-da vajadusel alakõhukaitset ja killukaitsevööd. Vesti pehmed kaitseplaadid peaksid külgedel omavahel kattuma 2–3 cm. See on vajalik, et ka liikudes oleksid küljed kaitstud, liiga väikese vesti korral jäävad külgedele katmata osad.

Verseidag on loonud modulaarse kait-

sekostüümikomplekti Tacticum, mille

juures on hästi täidetud tänapäevase

kaitsevarustuse nõuded

474 | 2015

AJA

LU

GU

24. märtsil avati Tallinnas

endise suurtükitorni, prae-

guses linnamuuseumi fi liaali

Kiek in de Kök teise korruse

näitusesaalis väljapanek

lahingumoonast, mida on

sõjajäänukina leitud kõikjalt:

metsast, rannast, heinamaalt,

vanadest küla- ja talukohta-

dest.

Tekst: MARGUS KURVITS

Eesti on läbi aegade olnud sõdade tallermaa. Maa on olnud üle kül-vatud lahingu- ja laskemoonaga sellistes kogustes, et neid vilju nopime veel tänapäevalgi. Mainitud moonaga igapäevaselt toimetava-tele kaitseväelasele, demineerija-tele ja teistele vastava valdkonna spetsialistidele on need esemed tõenäoliselt igati äratuntavad. Ent mille alusel peaksime eeldama, et iga tavakodanik plahvatusohtlikud esemed ära tunneb? Tal puudub ju vastav ettevalmistus ja nii erilisi teadmisi ei õpetata ka üheski hari-dusasutuses.

Sellest sündiski mõte viia lõhke-kehad sellisesse kohta, kus inimesed on harjunud käima – muuseumi. Päevade, nädalate ja kuude jooksul käib sellises auväärt kohas nagu

Taasiseseisvunud Eesti viimase 23

aastaga on päästeameti andmetel

Eestis plahvatustes hukkunud 66 ja

saanud vigastada 303 inimest. Täna-

seni on leitud ja hävitatud enam kui

67 000 lõhkekeha

Suurtükitornis näeb lahingumoona tapvat ajalugu

KR

ISTJ

AN

PR

IIKiek in de Kök tohutu hulk külasta-jaid ja see annab võimaluse jõuda lühikese ajaga märkimisväärse hulga inimesteni.

Meie eesmärk on anda inimestele võimalus oma silmaga näha ohtlik-ke esemeid, mida muidu on võimalik vaadata vaid arvutikuvarilt või fo-tolt, ning pöörata tähelepanu lahin-gumoona leidmisega kaasnevatele ohtudele ja kasvatada sellelaadsete leidude puhul teadlikult käitujate hulka. Külastaja saab oma silmaga näha, missugune on pomm, mürsk või granaat tegelikkuses ja missugu-seks muutuvad need plahvatusohtli-kud ohtlikud esemed siis, kui nad on aastaid maapõues lebanud.

Välja on pandud ka Andres Puttingu demineerimisväljakut-sel tehtud fotod, mis näitavad nii

4 | 201548

AJA

LU

GU

L I S A T E A V E

Teemapäev „Demineerijad suurtükitornis“25. aprillil korraldati Kiek in de Kökis teemapäev

„Demineerijad suurtükitornis“. Teemapäeval tutvus-tati väljapanekut „Lahingumoona tappev ajalugu“ ja räägiti demineerijate vastutusrikkast tööst. MTÜ DEMI tänab kõiki, kes aitasid teha teoks selle, mis on praegu väljapanekuna Kiek in de Kökis, olgu selleks siis õigesti käitunud lahingumoona leidja, kutsele reageerinud demineerija või ideega kaasa tulnud inimesed.

L I S A T E A V E

Pange õlg alla!Meie pakutud võimalusele väljapanek korraldada saime ootamatult suure huvilistegrupi tähelepanu. Praegu on olemas ajaline jaotus ja plaan, kuidas väljapanekut mööda Eestimaad liigutada. Kas väljapanek ka reaalselt edasi liigub, sõltub sellest, kas leiame toetajaid või jääbki see töö toetuma vaid entusiasmile ja ühingu liikmete panustele. Kui entusiasmi veel leiab, siis praktilises maailmas muutub toimetamine vaid oma säästudest peaaegu võimatuks. Et tegemist ei ole ühekordse projektiga ning ühingul on ka muid plaane ja ideid, otsime ise toetust ja abi ning kaasalööjaid. Kui lugeja arvab, et meie ühing kannab väärtusi ja ideid, mida maksab toetada, võib ta võtta meiega ühendust ja külastada meie kodulehte www.mtudemi.ee. Teeme koos elu turvalisemaks ja väldime soovimatuid plahvatusi, mis röövivad meie või meie lähedaste tervise või elu.

demineerijate igapäevatööd kui ka seda, missuguste plahvatusohtlike leidudega tuleb nendel inimestel igapäevaselt oma töös tegelda. Ka saab tähelepanelik külastaja võrrelda, kas suurelt pildil olev ja tegelikkuses pisike, aga suure tapmisjõuga ese on leidmise korral äratuntav.

Väljapanek sündis MTÜ DEMI ja päästeameti Põhja-Eesti pommi-gruppi koostöös. Suure panuse näi-tuse õnnestumisse andis ka Tallinna linnamuuseumi fi liaali Kiek in de Kök juhataja Toomas Abiline oma meeskonnaga.

Väljapanek jääb avatuks kuni 14. juunini.

On teada, et fotol ku-

jutatu ei anna reaalselt

tajutavaid mõõtmeid

ja nii võib pildil olev

granaat jätta mulje, et

tegu peaks olema vä-

hemalt kümme korda

suurema esemega. Sel-

lel põhjusel kasutavad

spetsialistid pildista-

misel mõõtkava

DEMINEERIMISKESKUS

494 | 2015

AJA

LU

GU

L I S A T E A V E

Lahingumoona arengLahingumoona arengu alguseks saab pidada relvade kasu-tuselevõttu. Esimesteks relvadeks olid käepärased esemed, nagu kivid, kaikad ja muu kättejuhtuv, mis löögi toimet tugevdas. Vibude, ambude, heitemasinate ja muude keeru-kamate seadmete areng võimaldas vastast tabada kauge-malt. Algul õpiti kasutama kuumaksaetud kive, hiljem põleva ainega täidetud potte, et tekitada vastase leeris tulekahjusid. Sündis süütemoon. Teadaolevalt leiutati püssirohi Hiinas 9. sajandil. See andis tõuke laskurrelvade ja suurtükkide valmistamiseks. Lahingumoonaga kokkupuutel peab olema ettevaatlik. Eesti looduses leidub hulgaliselt sõdadest jäänud ohtlikku lahingumoona, mida isegi spetsialistidel võib olla raske tuvastada.

GranaadidGranaat on käsitsi heidetav lõhkekeha. Esimesed granaadid võeti Euroopas kasutusele keskajal. 17. sajandil leiutati granaa-did, mida sai süüdata rõngast tõmmates, ja 19. sajandi lõpul võeti kasutusele metallist sütikud. 19. ja 20. sajandi vahetusel leiutati aga granaadid, mis plahvatasid takistusega põrkumi-sel. Esimene löökmehhanismi ja pürotehnilise viitega granaat konstrueeriti Venemaal 1912. aastal. Tänapäeval on võetud taas kasutusele lööktoimeline sütik, mis rakendub tabamisko-has. Kasutusele on tulnud elektroonilised sütikud.

SuurtükimoonSuurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm. Esimesed suurtükid kasutasid lahingumoonaks kive, nooli ja isegi puupakke. Esimene püs-sirohul töötav suurtükk võeti kasutusele 1348. aastal Rudels-burgi juures. 15. sajandil tulid kasutusele malmist valatud kahurikuulid, leiutati lafett ja suurtükid asetati ratastele.Lõhkevaid kahurikuule hakati kasutama 16. sajandi teisel poolel. 19. sajandil leiutati Šveitsis heitelaengute süsteem ja Saksamaal tagantlaetav suurtükk. Mürskudele konstrueeriti esimesed mehaanilised sütikud, mis rakendusid löögist ta-kistuse tabamisel. 19. sajandi keskel, kui ilmusid vintraudsed suurtükid, hakkasid mürsud omandama tänapäevast kuju. Algas erinevat tüüpi mürskude tormiline areng.

KR

ISTJ

AN

PR

II

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

UUDISEDNaiskodukaitse keskkogu peeti Ida-Virumaal11. aprillil kogunes Ida-Virumaale

Saka mõisa Naiskodukaitse keskko-

gu.

Päev oli töine, vaadati tagasi möö-dunud aastale, arutleti organisatsiooni seisukohalt olulistel teemadel ja valiti erinevatele kesktasandi ametikoh-tadele uusi liikmeid. Naiskodukaitse keskkogu kuulas ära Naiskodukaitse esinaise, keskjuhatuse ja keskrevisjo-nikomisjoni 2014. aasta aruanded ning valis uued liikmed nii keskjuhatusse, keskrevisjonikomisjoni kui ka ühe uue Naiskodukaitse delegaadi Kaitseliidu keskkogule.

Naiskodukaitse keskjuhatusse valiti uute liikmetena Eda Põldma Harju ringkonnast ja Kaire Lõhmus Järva ringkonnast. Keskrevisjonikomisjo-ni liikmeks valiti Sigrid Laanemets Tallinna ringkonnast. Naiskodukaitse delegaadiks Kaitseliidu keskkogule valiti Helen Saal Tartu ringkonnast. Keskkogu on Naiskodukaitse kõrgeim juhtorgan, kus osalevad hääleõigusega kõikide ringkondade esinaised, aseesi-naised, igast ringkonnast kaks valitud liiget ja Naiskodukaitse esinaine.

Märjamaa naised käisid külas

Naiskodukaitse Märjamaa jaoskond, mis ise sai tõuke tekkeks just ürituselt „Naiskodukaitse tuleb külla“, on tava jätkanud ja ikka aeg-ajalt siin-seal külas käinud. Sel kevadel on jõutud käia Sipas ja Valgus. 29. märtsil käisid naiskodu-kaitsjad külas Sipa mõisas. Rääkisime Naiskodukaitsest ning vaatasime ka videoid Märjamaa jaoskonna esimese aasta te-gevusest ja noorte tegemistest. Seejärel algas vaba suhtlus. 9. aprilli õhtul koputasid Märjamaa naiskodukaitsjad Valgu külakeskuse uksele. Sedakorda kutsusime naisi mitte ainult naiskodukaitsjatega kohtuma, vaid ka õppima, kuidas teha aknale kevadist kaunistust.

Mentorid ammutasid teadmisi seminaril

21. märtsi hommikul kogunes Viljandisse 17 Naiskodukaitse mentorit – kes vähem, kes rohkem tegutsenud –, et koge-muste vahetamise kaudu saada selgust mentorluse rollist organisatsiooni arengus. Mentorlusprogrammi koordinaato-ritel Riina Kütil ja Marilin Prantsil on koolitustel alati plaanis midagi huvitavat. Seekord leidsid kursusel vastuse küsi-mused aruandluse, dokumentatsiooni jm kohta. Mentor on võrreldav taksojuhiga, kes võtab peale reisija, teeb kindlaks sihi ja viib sõitja kohale. Praktiliselt saime seda harjutada treeningul. Põnev oli kaaskursuslastega kaasa mõelda, sest nagu inimesed on erinevad, on ka olukorrad erinevad. Hea-tahtlike grupikaaslaste ja instruktori tehtavad analüüsid on edasiviiv jõud. Päeva lõpul heitsime pilgu mentorluse osale Naiskodukaitse kodulehel, siseveebis ja õpihaldussüsteemis Ilias.

4 | 2015 51

4 | 201552

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Alutaguse naiskonna laskurid olid taas võidukadImeilusal kevadhommikul

kogunes hulk naerusuiseid

naiskodukaitsjaid Kaitseliidu

Männiku lasketiiru Tallinna

ringkonna korraldatud üle-

riigilisele laskevõistlusele.

Tekst: BERIT CAVEGN

Esindatud olid Põlva, Valga, Sakala, Pärnumaa, Lääne, Alutaguse, Võ-rumaa, Tartu, Rapla, Viru, Tallinna, Saaremaa ja Harju ringkond. Viima-sest kahest oli lausa kaks naiskonda. Kaugemad osalejad hakkasid sõitma enne päikesetõusu. Ehk oligi hea, nad said autos oma strateegia korra-likult läbi arutada. Sakala naiskond valis ka ohutuma tee, et kindlasti võistlusele jõuda.

Märklehtedest ja linavästrikutest

Kohale saabunud, ootasid juba toitlustustiimi valmistatud võilei-vad ja aurav kohv. Kui kõik ringkon-nad olid oma neljaliikmelised võist-konnad üles andnud, algas rivistus, kus kohtunik Karin Muru juhatas võistluse sisse. Seejärel mindi laske-tiiru, kus tuli kõigepealt endale koht leida ja siis end paika sättida.

Võisteldi kahel alal: väikesekaliib-rilise spordipüssi ja püstoli laskmi-ses. Osalejaid oli palju, seepärast

võisteldi kahes vahetuses. Igast võistkonnast kaks liiget lasid püssi ja kaks püstolit. Esialgu said kõik osalejad aega harjutuslaskude tege-miseks, seejärel läkski võistluseks. Nii püssi kui ka püstoli puhul oli võistlejatel kasutada kuus lehte, 30 padrunit ja 30 minutit.

Märklehti vaadates paistis tase erinev. Oli nii täpsete tabamuste ko-gumeid kui veidi hõredamaid must-reid. Ühel võistlejal õnnestus isegi naerunäo kujutis märklehte lasta.

Osalejate grimassid olid võistluse ajal erinevad: kes oli vaikselt oma tegevusse süvenenud, kes viskas nalja. Aeg-ajalt kuuldus üle tiiru hõikeid, et märkleht ära vahetataks. Pärnumaa naistes tekitasid elevust tulejoonel lennanud linavästrikud. Küsides võistlejate arvamusi enda soorituse kohta, vastati enamjaolt tagasihoidlikult, et oleks võinud paremini minna. Kohtunikud lõ-petasid laskmise ja algas punktide kokkuarvestamine.

Läks! Ja nüüd

tuleb olla

pool tundi

peaaegu

liikumatult

534 | 2015

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

L I S A T E A V E

NäpunäitedVõistlejad jagasid ka näpunäited heaks sooritu-

seks: kõik võistlejad peavad oluliseks treeninguid

ja kuivtrenni tegemist. Ka juhendaja või instruktori

soovitusi peab kuulda võtma. Mõned arvavad, et

osalemine iseenesest ongi oluline.

Alutaguse: pidev trenn ja keskendumine.Tallinn: laskmisel peab olema stabiilne. Margiti ar-

vates on tähtis nn külmutatud asend, st asendit ei tohi võistluse jooksul muuta. Pidev harjutamine toob võist-lustel head tulemused. Anna teeb võistlusele eelneval päeval füüsilist trenni: kepikõndi, rattasõitu, ujumist vms. Sirle meelest on oluline kuivtrenn. Aija lihtsalt tuleb kohale ja laseb.

Rapla: Lõdvestus on väga oluline. Triin ja Teele nõus-tuvad, et nemad mõtlevad laskmise ajal muule. Aivi rõhutab, et ei tohi vaadata märklehte, vaid kirpu-sälku. Üheskoos peavad nad tähtsaks harjutamist, harjutamist, harjutamist... Mervi järgib mõtet, et eelmisel päeval ei tohi laskmistrenni teha, muidu läheb võistlus tuksi. Ja üle mõtelda ka ei tohi.

Sakala: Kogu naiskond nõustub, et ka võistlused on harjutused. Et neil on võimalus kasutada kasutada ko-dus vaid väikest, 25 m pikkust tiiru, saavad nad võistlus-tel kasutada 50 m pikkust tiiru harjutamiseks.

Pärnu: Maie ja Jaana on ühel meelel, et trenn viib sihile – kuivtrenni tegemine, hea juhendaja ja varus-tus. Lisaks on oluline jälgida, et viimasel treeningul üle ei pingutataks. Ja muidugi on vaja õiged relvad kaasa võtta ning enne väljasõitu seda kontrollida. Hea tiir, instruktor ja relvad on kõige alus. Maie on laskmisega tegelnud juba 1974. aastast.

Hiiumaa: Võtame asja positiivselt, oluline on osaleda. Meil on vaba stiil Hiiu huumoriga.

Alutaguse üleolekPärast kõhukosutust olid tulemused kok-ku loetud ja aeg parimad välja kuulutada. Peakohtunik Mart Puusepp kuulutas välja esikolmikud. Võistkondade ar-vestuses sai esikoha, võib öelda, et juba traditsiooniliselt, Alutaguse ringkond 1115 silmaga (võistkonna koosseisus olid Alla Milogradskaja, Kristina Zahharova, Valeria Koljuhhina ja Julia Soboleva). Teise koha teenis 1093 silmaga välja Tal-linna ringkond koosseisus Margit Gen-dorf, Aija Klinduhhova, Anna Kulešova ja Sirle Baldesport-Märss ning kolmandaks tuli 1085 silmaga Rapla ringkond (Tee-le Smirnov, Triin Tähtla, Aivi Tarvis ja Mervi Kreem).

Individuaalarvestuses olid Alutagu-se esindajad püssist lastes teistest üle. Esimese koha sai Valeria Koljuhhina 289 silmaga ja teiseks tuli Julia Soboleva 286 silmaga, kolmanda koha sai Võrumaa esindaja Kaisa Sikk 278 silmaga. Esiküm-ne punktide vahe oli üpris väike. Püstolist laskmise võit jäi võõrustajate rõõmuks Tallinna esindajale: Anna Kulešova sai 278 silmaga esikoha. Teine ja kolmas koht läksid seekord Raplasse: Teele Smirnov lasi välja 277 ja Triin Tähtla 275 silma.

Ka püstolilaskmisel oli esiviisikus tihe rebimine. Ülejäänud võistkondade tulemustest oli näha, et mõned pakkusid kõva konkurentsi, mõned olid relvi varem näinud ja ehk katsunudki, mõned alles alustasid oma laskjakarjääri. Uurides laskjate ettevalmistuse kohta, sai ikka ja jälle vastuseks, et laskmist peaks tihe-damini harjutama, mitte piirduma relva katsumisega vahetult enne võistlust. Ehk pidev harjutamine teeb meistriks.

Rändkarikas

läheb tiitli-

kaitsjatele

Alutagusele

4 | 201554

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Naiskodukaitse vabatahtlikud

sinilille saadikudJuba teist aastat aitab Nais-

kodukaitse MTÜ-l Eesti

Vigastatud Võitlejate Ühing

viia ellu suuremahulist kam-

paaniat „Anname au!“ Eesti

kaitseväe ja Kaitseliidu vete-

ranide toetuseks.

Tekst: AVE PROOS

Meie hulgas on 2700 inimest, kes on kodust kaugel seisnud Eesti julgeole-ku eest. Nendel meestel ja naistel on hindamatu töö- ja elukogemus ning nad on valmis andma kõik Eesti riigi ja inimeste eest.

Sümboliks sai sinilillEesti veterani toetussümboli loo-mise idee sündis veteranide endi keskel veteranipoliitika väljatööta-mise käigus 2012. aastal. Veteranid

tõid eeskujuks eelkõige Suurbritan-nias, Kanadas ja Austraalias levinud kombe kanda veteranide austuseks punast mooniõit. Inspireerituna mooniõie kampaaniast ja Vabadus-sõja-aegsest laulust „Enne veel, kui kustub eha“, pakkusid veteranid toe-tussümboliks sinilille. Sinilill valiti veteranide toetussümboliks 2013. aasta kevadel avaliku ideekonkursi tulemusena. Konkursile saadeti 31 ideekavandit, mille seast veterani-

TR

IIN

U K

ÜÜ

NA

L

554 | 2015

dest ja ekspertidest koosnev žürii tunnistas parimaks disainer Heino Prunsvelti töö „Sinilill“.

Naiskodukaitsjad üle Eesti on võtnud oma südameasjaks sinilille-kampaaniat tutvustada ja tuua see inimestele lähemale. Kui eelmisel aastal oli osa ringkondi lillede müü-giga seotud ettevõtmistes pisut taga-sihoidlikum – ei teatud ju täpselt, kuidas rahvas kampaaniasse suhtub

–, siis tänavu korraldasid naised peaaegu kõikides maakondades juba omaalgatuslikult erinevaid kampaa-niaga seotud üritusi.

Naiskodukaitse vabatahtlike roll on igas Eesti linnas, vallas ja külas tutuvustada kampaania eesmär-ki ja koguda sinilille rinnamärke müües annetusi. Oleme väljas ka kõikidel suurematel ja väiksematel veteranipäevaga seotud üritustel. Sinilillemärke müüvad sellel aastal ka mitmed erapartnerid, aga et meie kaudu jõuab inimesteni ka rohkelt taust informatisooni, võime ennast julgelt nimetada sinilille saadikuteks.

ANDRII VYTVYTSKYI/KAITSEVÄGI

RUTO VOLMRE/KAITSEVÄGI

4 | 201556

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Tänavu on annetustega abiga kavas osta Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsiooni-keskusele uuenduslik mobiilne kõnnirobot eksoskeleton.

L I S A T E A V E

Head tegevad naised!Naiskodukaitse on oma väljaõppe ja muude põ-

hitegevuste kõrvalt viimasel viiel aastal vedanud

ka väiksemaid ja suuremaid heategevusprojekte.

Mõned projektid on üleriigilised, peale selle on

peaaegu kõikidel ringkondadel välja kujunenud

oma tradtsioonid, kuidas maakondades abivaja-

jaid aidata.

Projekt „Kindad missioonisõduritele“ sai alguse 2010. aastal, mil tekkis koostöös kaitseväega mõte teha jõulukingitus Afganistanis mis-sioonil viibivatele sõduritele. Nüüdseks oleme koostöös kaitseväe tugikeskusega neljal aastal saatnud jõuludeks Afganistanis, Kosovos, Iisrae-lis, Inglismaal, Gruusias, Malis, Leedus ja mujal missioonidel teenivatele Eesti kaitseväelastele ja tsiviilekspertidele kokku üle 800 paari hoole ja armastusega valminud sooje kindaid ja sokke. Naiskodukaitse peamine sõnum on: heatege-mise soovist valminud kingitused on täis ürgset väge ja tuletavad missioonil olijatele meelde, et kaugel kodumaal mõeldakse nende peale, sest võlgneme neile oma kodu- ja jõulurahu.

Meie suurim projekt sai teoks 2014. aastal, kui kutsusime üles kõiki Eesti naisi osalema hea-tegevuslikus kudumisprojektis „Ukraina heaks“. Meie üleskutsega liitus sadu naisi nii Naiskodu-kaitsest kui ka väljastpoolt ja me saatsime MTÜ Eesti Pagulasabi ning MTÜ Vaba Ukraina kaudu Ukrainasse nii üksustele kui ka sisepagulasele üle 1700 paari isetehtud sooje kindaid ja sokke. Suurem osa kudumitest olid sümboolselt Eesti-Ukraina lipuvärvides. Tagasiside Eesti kudu-jatelt: „On hoopis teistsugune ja eriline tunne anda oma panus just sellise projekti heaks.“ Tagasiside Ukrainast: „Meile on äärmiselt oluli-ne, et Eesti inimesed Ukraina peale mõtlevad ja meid ka reaalselt väga palju erinevates valdkon-dades abistavad. Teame, et me pole üksi.“

Raha kõnniroboti soetamiseksEelmisel aastal kogusid naiskodu-kaitsjad heade inimeste abiga kokku 25 000 eurot, mis oli peaaegu pool vajaminevast summast, et soetada Ida-Tallinna keskhaigla taastusra-vikliinikule vigastatud veteranidele vajalik kõnniabiseade – antigravitat-siooni tehnoloogial põhinev linttre-nažöör.

Tänavu on annetustega abiga kavas osta Haapsalu neuroloogi-lisele rehabilitatsioonikeskusele uuenduslik mobiilne kõnnirobot eksoskeleton, mis laseb kasutajal püstises asendis iseseisvalt ruumis liikuda ning kõndida ka treppidel ja ebatasasel pinnal. Uuenduslike robotseadmete valmistamine on alguse saanud militaarvaldkonnast, kus tuli leida lahendus sõduritele rasketes oludes liikumise hõlbusta-miseks. Ekspertide hinnangul aitab mobiilne kõnnirobot valmistada patsienti paremini ette haiglast koju naasmiseks ja ühiskonnas toimetu-lemiseks.

Miks naiskodukaitsjad seda kõike oma väljaõppe ja muu tegevuse kõrvalt teevad? Me teeme seda, sest tahame näidata, et välismissiooni-del teeninud meeste ja naiste panus on meile oluline. Need inimesed on riskinud kodust eemal olles oma elu ja tervisega ning teinud seda meie kõikide, kogu Eesti turvalisuse nimel. Veteranipäeva tähistamisega 23. aprillil täname ja tunnustame neid mehi ning naisi, kes on sõja-listel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja läheda-si. Veteranipäev on uus kasvav ja laienev traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. Rohkem infot vt www.annameau.ee.

RU

TO

VO

LM

RE

/KA

ITS

EV

ÄG

I

57

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Sakalas ehitati lindudele pesakaste

Sakala kodutütred ja naiskodukaitsjad meister-dasid märtsikuu viimasel laupäeval lindudele pesakaste. Ülensi küla Miku talu lahke pererahva juures tuli igaühel pesakast ise otsast lõpuni val-mis ehitada. Kõigepealt saagisime välja linnukodu detailid: küljed, põhja ja katuse. Kõige sobivam on pesakast valmistada lehtpuulaudadest. Siis tegime esiküljele ümmarguse avause, et linnud ilusti sisse saaksid lennata. Lõpuks said kõik detailid naelte ja kruvidega kinnitatud. Tore oli vaadata, kuidas naishinged üpris osavalt saagisid ja kopsisid. Kasti ilus välimus on ehk oluline inimesele, kuid linnud eelistavad võimalikult naturaalset kodu.

Tartlased uurisid, kes elab metsa sees

Kuidas ära tunda rähni toidusahvrit ja mida teha, kui satud kokku metssea või karuga ning kas on tark mõte maitsta imekaunite õitega näsiniine marju, seda kõike rääkis 21. märtsil Tartu ring-konna naiskodukaitsjatele metsamees Vahur Sepp Pala metsas. Imeline ilm ja kohati ülijäine ja liueldav metsarada – need olid lisaboonused, mil-lega ei osatud arvestadagi. Metsast naastes jätkus õppepäev kultuurimajas, kus sai oma silmaga vaa-data ja näpuga katsuda erinevate loomade nahka ja sarvi ning panna teadmised proovile viktoriinis.

„Üritus metsamees Vahuriga oli vaimustav kõikide tema looma-, metsa- ja metsaelulugudega,“ tõdes Tamme jaoskonna esinaine Silvi Tenjes. „Pala nai-sed aga olid korraldanud suurepärase vastuvõtu hea toiduga. Pala naiskodukaitsjatega on pealegi alati kaasas kadestamisväärselt rõõmus meel. Üri-tus oli tõeline rahvaüritus,“ lisas ta.

Risti jaoskonna naistepäev kloostris

Ilmselt ei juhtu sageli, et naistepäevaks minnakse kloostrisse. Aga just sinna suundus 8. märtsil 12 naiskodukaitsjat Risti jaoskonnast koos ringkon-na esinaisega. Asjalike naistena pidasid nad teel maha juhatuse laiendatud koosoleku ja põikasid enne kloostrisse sisenemist pealinna botaanika-aeda orhideesid imetlema. Pirita kloostris ootas Risti naisi Lagle Parek, kes juhatas naised huba-sesse konverentsisaali, kus laual aurasid kohv ja tee. Lagle rääkis huvitavaid fakte Pirita kloostri ajaloost (nii palju, kui selle kohta üldse andmeid on säilinud), uue kloostri ehitusloost ja enda seotusest selle kõigega. Ning loomulikult tegi ta põhjaliku ekskursiooni nii varemetes kui ka uues kloostris ning selle juures tegutsevas mugavas ja kõrgtehnoloogiaga varustatud külalistemajas. Risti naiskodukaitsjatel olid kingituseks kaasas omavalmistatud trühvlid omatehtud karpides ja Pirita kloostri raamatukogu sai kolme Naiskodu-kaitsest kõneleva raamatu võrra rikkamaks.

UUDISED

Ajaloohuwilised naised saiwad Pernaus kokku

Kodukaitse tarwiliste ülesannete hulka on ikka

kuulnud ajaloolise mälu ja kultuuralise tegevuse

püsimajäämise eest seismine. Ega siis naine ei saa

waadata kodunurga ajalugu ahju kombel tuimana

pealt, waid peab ise edu wõimsana kaasa tõmbama.

Eesmärgiks oli aidata kaasa kodukaitse tööle ja wa-

bastada naispere tardunud ja mahajäänud olekust.

Et rakendada kõik kohaletulnud meie organisatsiooni ajaloopärimuse kogumise sihtide kohaselt kawapära-sele, omawahel teadlikult organiseeritud tegewusele kõigi ajalooliste teadmiste mõjuwamaks süsteemiliseks korrastamiseks, kutsus ajalookomitee aprilli keskel Pernaus (ehk moodsamas keeles Pärnus) kokku hoog-tööpäewaku, mis meelitas kohale rohkesti rahwast, kes juba warawalges riigi kõigist osadest kohale hakkasid saabuma. Päew oli eeskawa poolest mitmekesine ja wahelduw. Eriti tagajärjerikas oli ajaloopäew oma praktilise loomuse tõttu, misläbi paljud päewalehtede kajastused, lindile üleswõetud pajatused, päewapildid ja muu tarwilik kõigele rahwale kättesaadawamaks tehti.

Päewakorras oli Kaitseliidu wäljanäituse külastamine, millise oli kokku pannud Merike Jürjo ja mida lahkesti tutvustas Rait Waeno. Päevak wõeti osalejate poolt wastu suure rahuldustundega. Meeleolu oli kogu kok-kutuleku kestel ülew.

Petseri Naiskodukaitse selts 1930. aastatel

Ülemaalisest kodukaitse ajaloo kokkutulekust osawõtjad 2015.

aastal

AV

E P

RO

OS

4 | 201558

TE

ST

Pehme voodi, mis mahub taskusse

594 | 2015

TE

ST

ÜLESKUTSEOled näinud või

kasutanud mõnd üliä-

gedat varustusevidinat?

Jaga oma kogemusi Kaitse

Kodu! külgedel! Kirjuta

meile: kaitsekodu@

kaitseliit.ee

Oleme juba harjunud kogu oma elu taskusse mahu-

tama: seal on ühes tillukeses seadmes koos telefon,

fotoaparaat, kalender, pildialbum, kokaraamat ja

teab mis veel. Nüüd mahub (tõsi, natuke suuremas-

se) taskusse ka mõnus pehme voodi.

Tekst: KERT MEIDRA

Pärast rasket ja väsitavat päeva met-sas on hea uni kerge tulema. Et lü-hikese uneaja jooksul saavutada ka maksimaalne taastumine, on väga oluline mugavus. Ja maksimaalse mugavuse saavutamiseks on oluline hea varustus. Looduses ööbimisel saame tagada oma mugavuse kva-liteetsete magamisaluste, telkide ja magamiskottide või bivy bag’ide ehk kõnekeeli lihtsalt bivide (telkmaga-miskottide) abil.

Klymit Static V2Seekord räägime lähemalt uudsest ja laia kasutust leidnud magamis-alusest Klymit Static V2. Enamik Eesti võitlejaid on harjunud NATO magamisalusega, mis ka hästi kokku rullituna moodus-tab poole suure seljakoti suurusest ja pole just parimate isolatsioonioma-dustega.

Klymit kasutab maga-misaluste valmistamisel soojustuse saavutamiseks ja säilitamiseks nn tas-kute loogikat. Tavapärase, sileda kokkupuutepinna asemel magamiskoti ja ma-gamisaluse vahel on sellel kumerused ja nõgusused, mis säilitavad magamis-koti kohevuse ja sellest tulenevalt ka soojustus-võime. Lisaks on Klymiti magamisalused konstruee-ritud, arvestades inimke-ha puutepunkte alusega magamise ajal. Sõltumata kehaasendist (selili, kõhuli või külili) on õhu jaotus magamisaluse sees alati ühtlane.

Klymit Static V2 on väga praktiline kerge kaalu ja kompaktsuse tõttu. Maga-misalus kaalub kõigest 463

materjal soojust. Külmema ilma tar-beks on ka eraldi soojustatud Insu-lated Static V Lite, millele tootja on R-väärtuseks andnud 4,4. Paremast soojustusest tulenevalt on Insulated Static V Lite natukene raskem, kaa-ludes 556 grammi.

Eriti mugavatele inimestele on mõeldud kolmas versioon Klymit Static V magamisalusest Klymit Static V Lux. See kaalub 750 gram-mi ja on lahtipakituna 193 cm pikk, 76,2 cm lai ning 7,5 cm kõrge. Klymit Static V Luxi R-väärtus on 1,3. Selle täispuhumiseks kulub ligikaudu 20–30 hingetõmmet.

Klymit Static V mudelite komp-lekti kuuluvad magamisalus, paran-duskomplekt ja ümbriskott. Static V

on saadaval rohelist ja kõrbevärvi ning kamuf-laažimustriga, aga V2 on praegu vaid rohelist värvi.

Klymit Static V seeria magamisalused on hinna ja kvaliteedi suhte järgi ühed parimad ning turul leiduvatest enimnõutud. Tänu oma V-kujulisele mustrile juhib see ka hästi ära maapinnal sulava lume tagajärjel tekkiva vee, mis tagab öösel kuivema olemise.

Magamisalustele on tootja andnud eluaegse garantii. Kuid ettevaa-tust, teravad esemed magamisaluse all võivad kogu rõõmu siiski rikku-da.

Loe lisaks: www.klymit.com ja www.reorg.ee

grammi ja on kokkupakituna tava-lise spordijoogipudeli suurune: 7,62 x 20,3 cm. Kerge kaal ja kompaktsus teevad magamisaluse kaasaskand-mise väga lihtsaks. Lahti pakituna on Static V2 183 cm pikk, 59 cm lai ja 6,5 cm kõrge. Static V2 saab täis puhuda kõigest 10–15 hingetõmbega. Magamisaluse kerge kaal on saavu-tatud uudsete, õhukeste ja kergete veekindlate materjalide (75D alumi-ne ja 30D pealmine) kasutamisega.

Mugavus lisab kaaluMagamisalusele on antud tootja poolt R-väärtuseks 1,5. R-väärtusega mõõdetakse madratsite vastupi-davust soojusvoole. Mida suurem on R-väärtus, seda paremini hoiab

4 | 201560

NO

OR

ED

Raplamaa aasta noorkotkas ja aasta kodutütar valiti tänavu 21. kordaAasta kodutütre ja aas-

ta noorkotka valimine on

mainekas üritus, mida Kait-

seliidu Raplamaa noorte-

organisatsioonid korralda-

vad võimalikult hariva, aga

samas meelahutuslikuna.

21. märtsil kuulutati Kehtna

põhikoolis välja tänavused

võitjad, kelleks osutusid

Mariliis Reimann ja Madis

Niinemets.

Tekst: KAIE KENSAP-KUKK

Valimistel saavad osaleda tublid Raplamaa noorkotkad ja kodutütred, kes on olnud aktiivsed ja tahavad ennast proovile panna teiste oma-sugustega mõõtu võttes publiku ja žürii ees. Tänavu võttis aasta kotka ja aasta tütre valimistest osa viis poissi ja viis tüdrukut.

Iga aastaga on žüriil raskemIgal aastal muutub valimiste kavas nii voorude kui ka osalejate iseloom. Arenetakse aina edasi ja nii läheb ka žürii töö aasta-aastalt keeruli-

semaks. Seekord võistlesid noored viies voorus. Nendeks olid: enese-tutvustus teemana „Mina 15 aasta pärast“, playback, talendivoor, en-nast tutvustav plakat ja üllatusvoor. Sinna juurde arvestati osalemine väljaõppes ja edasiminek järkudes.

Enesetutvustusteema „Mina 15 aasta pärast“ andis võimaluse hinnata, kas kandidaat on oma elule ja eesmärkidele mõelnud, seadnud sihid ning kas tal on juba mingi plaan, kuidas neid ellu viia. Või sahmib ta lihtsalt siia-sinna ja ootab,

Raplamaa aasta noorkotkas

2015 Madis Niinemets ja

aasta kodutütar 2015 Mariliis

Reimann

RA

UN

O V

AH

TR

E

614 | 2015

NO

OR

ED

K O M M E N T A A R I D

Raplamaa aasta kodutütar 2015 Mariliis Reimann:

Lahked ja toredad kandidaadid, kes koos minuga võistlesid aasta kotka ja aasta tütre tiitlile, muutsid 2015. aasta valimised ilusaks. See väike hirm, mis enne lavale astumist meis paljudes oli, kadus tänu konkurentide toetusele ja julgustusele.

Üks ilusamaid hetki oli mulle 2015. aasta valimis-tel see, mil öeldi välja, kes on aasta kodutütar 2015. Lõpuks oli jõudnud kätte aeg, mil ma sain aasta kodutütre tiitli, mida ma olin järjepidevalt ja mitte allaandlikult mitmeid aastaid püüdnud. Olen õnne-lik, et suutsin tõestada žüriile, et just mina väärin seda sel aastal kõige enam.

Raplamaa aasta noorkotkas 2015 Madis Niinemets:

Noorte Kotkaste organisatsiooniga liitusin 12. aprillil 2013 venna eeskujul. Olen käinud erinevatel võistlusretkedel, paraadidel, koondustel ja laagrites. Sellel aastal otsustasin osaleda aasta noorkotka valimistel. Laval olles tundsin ärevust ja nii mõnigi asi läks sassi, aga ma ei lasknud end sellest häirida. Tutvustuses pidime rääkima endast 15 aasta pärast. Playback ’is jäljendasid kõik lauljaid. Mina valisin Valeri Leontjevi loo „Casanova“, sest see lugu on tempokas ja kaasahaarav. Kanditaatide tase oli suurepärane. Kui Alari kuulutati I kotkaks, aimasin, et minust on saamas aasta noorkotkas. See tiitel on mulle suur tunnustus.

millal õnn ise sülle kukub. Nägime naiskodukaitsjast õpetajat, kaadri-kaitseväelast, veebitehnikut, arsti ja mitmeid teisi toredaid ameteid.

Playback’is jäljendasid võistlejad tuntud ja vähemtuttavaid lugusid, pannes proovile koostööoskuse ja näitlejameisterlikkuse. Talendivoo-rus, nagu nimigi ütleb, tutvuti osale-jate parimate külgedega. Iga osaleja sai näidata ja tutvustada just seda, milles ta arvas ennast tugev olevat.

Plakati pidid osalejad enda kohta valmis tegema juba eellaagris. Nendega sai tutvuda enne konkursi algust. Nii said kandidaadid näidata oma kunstilisi võimeid ning oskust teistest eristuda ja tähelepanu võita, ise kohal olemata.

Üllatusvoor üllatasÜllatusvoor oli üllatus kõigile, välja arvatud korraldajatele. Kui tavali-selt on üheks vooruks žürii esitatav küsimus osalejatele, et hinnata viimaste oskust erinevates vald-kondades orienteeruda ning anda sisulisi vastuseid, vahetati seekord rollid. Osalejad pidid hoopis žüriile küsimuse esitama. Eellaagris vihjati vaid, et oleks soovitav end ajakohas-te uudistega kurssi viia. Eesmärk oli jälgida, kui palju oskab kandidaat end erilistes situatsioonides huvita-vaks teha ja sellistele ülesannetele reageerida.

RA

UN

O V

AH

TR

E

Aasta kodutütre ja aasta noorkotka vali-

mine on Raplamaal mainekas üritus, mis

tänavu sai teoks 21. korda

4 | 201562

NO

OR

ED

Raplamaa aasta noorkotka ja aasta kodutütre 2015 valimise tulemusedTiitel Tiitlisaaja Rühm

Aasta kodutütar 2015 Mariliis Reimann Juuru

Aasta noorkotkas 2015 Madis Niinemets Märjamaa

I tütar 2015 Kadi-Triin Varik Järvakandi

I kotkas 2015 Alari Errit Kohila

II tütar 2015 Kärt Kukk Vigala

II kotkas 2015 Slavik Deklavs Kohila

Netitütar 2015 Mariliis Reimann Juuru

Netikotkas 2015 Slavik Deklavs Kohila

Publiku tütar 2015 Kadi-Triin Varik Järvakandi

Publiku kotkas 2015 Madis Niinemets Märjamaa

L I S A T E A V E

Raplamaa noorte kevadlaagerRaplamaa aasta noorkotka ja aasta kodutütre

valimised käivad käsikäes maakonna kevadlaagri-

ga. Seekord korraldati laager Kehtnas. Reede õhtul

saadi üksteisega tuttavaks viktoriinis peamurdmise

ja seltskonnamängude abil. Ent sealtmaalt püha-

päevani olid ka peaaegu sajal osalisel käed-jalad

kogu aeg tegemisi täis.

Seekordses laagris olid külalised Lätist Jaunsardze organisatsioonist. Seetõttu said kõik kontrollida oma vene ja inglise keele oskust. Kõik mängud ja viktoriin tuli meeskondadel selgeks teha kõigile kas verbaalselt või jalgade ja käte abil.

Laupäeva sisustasid töötoad. Päästeametis räägiti hädaabikõnede tegemisest ja nende vajalikkusest. Sai tutvuda päästeameti auto varustusega ja kustutada tuld. Koolimajas oli sisse seatud esma abitöötuba, kus prooviti erinevaid abivõtteid juhuks, kui abi on vaja metsas matkal ja kiirabi saabumiseni on veel aega. Käsitöötoas õpiti tegema kinkekotte. Taaskasutusse läksid nurka kogunenud tapeedid ja plakatid. Õues harjutati orienteerumist ja õhtul valiti Raplamaa aasta noorkotkas ja aasta kodu-tütar.

Pühapäev kuulus sportli-kele võistlustele. Et lätlased polnud varem Raplamaal käinud, tehti neile lühieks-kursioon Kaitseliidu koolis, Rapla kirikus, Rapla maleva staabis ja muidugi said nad käia poes kommi ostmas. Tagasiteel peatuti Kärus Bal-ti keti mälestusmärgi juures.

Raplamaa noorte kevadlaag-

ris oli töötuba, kus prooviti

erinevaid abivõtteid juhuks,

kui metsas matkal on abi vaja,

aga kiirabi saabumiseni on

veel aega

Et žüriil oleks võimalikult raske otsust teha, oli kandidaatide üles-andeks meisterdada eellaagris ja kodus žüriiliikmetele meelepärane kingitus, et neid n-ö ära osta. Õhtu algul andis žürii küll lubaduse, et ükskõik, kuidas osalejad neid ka ei mõjuta, nad rohkem punkte ei pane, kui kandidaat väärt on. Kas see aga pärast kingituse kättesaamist ka kehtis?

Eellaagris algas netikotka ja ne-titütre valimine, mis andis noortele võimaluse planeerimis- ja stratee-giaoskusi ka veebis tõestada. Kes paremini ja kaugemale end suutis nähtavaks teha, sai ka rohkem hääli. Ja see ei olnud veel kõik. Kohapeal sai publik valida oma lemmiku.

Arenetakse aina edasi ja nii läheb ka žürii töö aasta-aastalt keerulisemaks. Seekord võistlesid noored viies voorus.

634 | 2015

NO

OR

ED

Jüripäeva matkamäng tõestas, et Võrumaa noored tunnevad kaarti

22. aprill 2015 korraldas

Kaitseliidu Võrumaa ma-

lev Pikakannu metsades

noorkotkaste ja kodutü-

tarde jüripäeva matka-

mängu. Osalesid noored

vanuses 7–12 eluaastat

ning meeskonnas oli kaks

noorkotkast ja kaks kodu-

tütart.

Tekst: KRISTINE HAUKAMÄGI

Jüripäeva matkamänguks oli pla-neeritud kolm tundi. Ilmaga vedas, sest ilmataat saatis ilusama ilma kui eelnevatel päevadel. Matkamängu korraldamisele aitas kaasa ka artikli autor, kes Tartu kutsehariduskesku-se õpilasena tegi lõputööpraktikat Kaitseliidu Võrumaa malevas.

Pole see kaart nii tundmatu ühtiMatkamäng põhines orienteerumi-sel. Korraldajana kartsin, et noored pole võib-olla suurt orienteerumis-kaartidega kokku puutunud ja võivad metsa eksida. Läksime riskile ja liiguti just kaardi järgi. Keegi ei ek-sinud metsa, mis on väga positiivne ja millest võib järeldada, et osatakse kaarti lugeda küll. Läbida tuli 15 kontrollpunkti ja matkalisi lasti rajale viieminutiliste vahedega. Tra-ditsiooniliselt kontrolliti enne starti, kas võistkonnal on vajaminev varus-tus kaasas. Osa võttis 12 rühma. Ka rühmajuhid said ülesanded – nemad olid kontrollpunktides kohtunikud.

Et matkamäng sai teoks jüripäe-val, oli kaasatud programmi jüri-päeva tavasid ja kombeid. Näiteks tuli hea tervise nimel ja seljavalu peletamiseks vana uskumuse koha-

selt kukerpallitada. Kõige rohkem kukerpalle tegi Haanja rühm: kahe minuti jooksul 50 kukerpalli. Palju nalja ja naeru oli kontrollpunktis, kus pptasod „Aliase“ kaardid ja oli ilmselge, et tuleb sõnu seletada. Kuid selgus, et ei piisa niisama liht-salt seletamisest, enne pidi panema kaks suhkrutükki ülemise huule alla ja alles siis võisid hakata oma seletamisoskust näitama. Proovi sa siis tõsine olla, kui seletajal on n-ö kaks jänesehammast ees ja dikt-sioon nõnda naljakas.

Uuelaadseks ülesandeks oli Kimi mängust tulenev mälu treeniv harjutus. Kastis olid matkal vajami-nevad esemed. Võistlejad ei näinud neid, küll aga said kompida. Kastil oli neli auku, kust sai käe sisse pista ja tunnetada esemeid. Kastis olevaid asju sai kompida kolm minutit ja ühe minuti jooksul pidi kirja pane-ma, mis sellest kraamist ära tunti.

Ilmakaared on selgedKorraldaja sai kinnitust, et noorkot-kad ja kodutütred teavad hästi, kus asub põhi ja kus lõuna. Oli ülesanne, kus meeskonnaga pidi määrama kõigepealt põhjasuuna. Kui suund paigas, pidi meeskond liikuma ette-antud juhise järgi 13 sammu põhja suunas, 4 sammu lõuna suunas, 7 sammu ida suunas ja jõudma ühte kindlasse kohta. Kõik võistlejad jõudsid õigesse kohta.

Kolm tundi värskes õhus seikle-mist, kaardi järgi orienteerumist ja kontrollpunktides osavuse näi-tamist andsid võistlejatele paraja annuse head tuju ja piisavas koguses rõõmsat meelt. Punktide kokkuliit-misel selgusid parimad. Mõistagi olid kõik võistlejad väga tublid. Ai-täh teile! Eriti suured tänud noorte-instruktor Evele, kes hüppas pea ees vette ja lasi praktikandil jüripäeva matkamängu korraldada.

Jüripäeva matkamängu tulemusedKoht Rühm Võistlejad

I Antsla Kadi Aripman, Kristina Siska, Heikko-Hardi Reinhold ja Trond Bearte Tagamets

II Varstu Laura Baranov, Anne-Mai Vaikjärv, Ander Kokk ja Reikko Valge

III Haanja Kristjan Sok, Villu Kõva, Merli Mari Utsal ja Kärg Valner

KR

IST

INE

HA

UK

AM

ÄG

I

4 | 201564

NO

OR

ED

LIS

ET

E V

AL

S

AIV

E O

TT

LII

S P

ÄR

NA

PõlvaKodutütarde Põlva

ringkonnas korraldati meediapäev 12. aprillil koostöös

Riigimetsa Majandamise Keskuse, naiskodukaitsjate ja noorkotkastega matkapäevana Põlvamaa kauneimas kohas Taevaskojas. Kohal käisid koha-likud ajakirjanikud ja kodutütred ise

jäädvustasid ürituse videoklippidena. Ettevõtmise kuulutus meelitas ko-

hale ligi sada huvilist. Osale-jaid oli isegi Tallinnast.

ViruViru ring-

konna kodutütred külas Virumaa Teataja toimetuses. Pildil tüd-

rukud koos peatoi-metajaga Aarne

Mäega.

RaplaRapla ringkon-

na kodutütred koos külaliste, endise kodu-

tütre Reet Kruusmanni ja endise noorkotka Andres

Läänega matkatarkus-te laagris.

Kodutütarde meediapäev24. aprill oli kodutütarde meediapäev, mille puhul igas ring-

konnas midagi meediaga seotut ette võeti.

654 | 2015

NO

OR

ED

TallinnKodutütarde Tallinna

ringkonnas tähistati meedia-päeva 25. aprill meediaalase võistlu-

sega „Meedia mullitab“. Võistlus nõudis pikaajalist ettevalmistamist: tuli lugeda läbi

kõik sellel aastal ilmunud Kaitse Kodu! numbrid ja jälgida „Aktuaalse kaamera“ uudiseid 1.–18. ap-

rillini, samuti lugeda selle ajavahemiku Postimeest, tutvuda Eesti meedia ajalooga, jälgida Kodutütarde

Tallinna ringkonna blogi ja Kaitseliidu kodulehe uudistevoogu. Võistlus lõppes tiheda rebimisega:

esikoht läks Seguvõistkonnale (koosnes mitme rühma liikmetest) 52 punktiga, teiseks tuli

noorkotkaste võistkond Aatomposs 50 kolmandaks Naiskodukaitse võistkond

Jamamika 49 punktiga.

BÄ

RB

EL

SA

LU

MÄ

E

KA

I O

RA

ST

E

MA

RG

IT A

ME

R

JärvaJärvamaa

kodutütarde looduslaager kor-

raldati Roosna-Allikul.

PärnuPärnus korral-

dati meedialaager 24. ja 25. aprillil. Ajakirjanik

Riina Martinsoni juhenda-misel kirjutasid tüdrukud jutu Pärnu Postimehele.

Pildid tegi rühmava-nem Kai Oraste.

HarjuHarju maleva

meediapäeva tee-ma oli „Märka sinilille“. Üle Harjumaa tehti 25. aprillil fotosid sinilille

kampaania tee-mal.

4 | 201566

NOORED

LääneLääne ringkonna

Lihula valla kodutütred ja noorkotkad osalesid filmivõ-

tetel. Valmimas on õppefilm, mis räägib Eesti riigipeadest. Läänemaa

noored räägivad filmis Ülo Uluot-sast, kes oli pärit endisest Kirbla vallast ja on maetud Kirbla kal-mistule. Pildil on Erik Mikkus,

Liisa Raavel ja Karmen Murumets.

HE

LI

ES

KO

KRISTINA VARJEND

JõgevaJõgevamaal

korraldati meediapäeval maakondlik luureretk. Pildil

on kontrollpunkt, kus noored pidid luureraporti täitmiseks infot koguma. Kogu üritust kajastas otseülekandes re:tv (https://www.youtube.com/

watch?v=jInCas3aihA).

AlutaguseAlutaguse

ringkonna lõbusad kodutütred ammutasid

25. aprillil ehk mee-diapäeval Sinimäe

koolis teadmisi.

ValgaMeedia-

päev Valgamaa ringkonnas.

GU

NN

AR

VA

SE

MÄ

GI

674 | 2015

NO

OR

ED

MIR

JAM

LIN

KM

AA

RIK

A K

OP

PE

L

VõruVõrumaa ring-

konna Kreutzwaldi rühm külastas meediapäeva puhul

Võru trükikoda Täht. Algul räägi-ti, mida Võru trükikojas trükitakse, hiljem tehti majas ringkäik. Näidati

suurt trükimasinat, millel trükiti järgmise päeva ajalehti. Kõigile

meeldis külastus väga ja saadi palju uusi tead-

misi.

TartuKas nutitelefon

teeb parema pildi kui profikaamera ehk

Arabella rühma loodusfo-tograafiateemaline kokku-saamine Urmas Tartese-

ga linnalooduses.

KärdlaKärdla kodutütred

ja noorkotkad osalesid 24. aprillil linna südame-

orienteerumisel mitme võist-konnaga. Ka Hiiumaa malevkonna

staabi juures oli üks tegevus-punktidest. Meie pildid ei tulnud

päikese tõttu kuigi head välja, aga emotsioonid olid meil

väga head.

SakalaSakala kodutüt-

red näitavad pildil Jaapanist pärit kõne-

käändu: ei näe kurja, ei räägi kurja, ei kuule

kurja.

MA

IKO

MA

RK

US

4 | 201568

NO

OR

ED

Väle Jänes pani jalad ja pead proovile

Võistlusest said osa võtta 8–18-aas-tased noored, kellel tiimis vähemalt kolm liiget ja kes kuuluvad Kaitselii-du noorteorganisatsiooni. Noorema astme võistlejatel tuli jalgsi läbida 6, keskmise omadel 12 ja vanematel 18 kilomeetrit.

Avastart anti kell kümme hommi-kul porgandite söömise ja esimese võistkonna stardiga. Lõpp oli kell seitse õhtul. Võistlusel osales 32 võistkonda. Esindatud oli Valgamaa, Tallinna, Võrumaa, Tartu ja Sakala malev.

Rada parem kui varemRada läbinud noortele oli see hea võimalus oskusi meelde tuletada ja lihvida. „Sel aastal oli rada parem kui varem, mil täiesti läbi vettisin. Küll aga oleksin sel korral pigem tahtnud olla vettinud kui käia talla alla tekkinud valusate villidega,“ võrdles Valgamaa kodutütar Ane-te-Eliise Kangur tänavust matka eelmisega.

Matkaraja kontrollpunktides puutus kokku päästeameti, politsei, esmaabiülesannete, granaadiviske, kauguse mõõtmise, vaatluse, Kimi mängu, teadmistekontrolli, mii-nivälja ja takistusraja ning õhu-püssist laskmisega. Raskeimaks pidasid võistlejad esmaabi. „Punk-tis oli kaks kannatanut, kellest ühel oli jalavigastus ja teisel metanoo-

Kevad on aeg, mil jänes

ronib urust välja ja hakkab

ringi liikuma. Enim nägi

pikk-kõrvi 19. aprillil Valgas

ja selle lähiümbruses, kus

korraldati noorkotkaste ja

kodutütarde võistlusmatk

Väle Jänes.

Tekst: EGLE KÕVASK

limürgitus. Jalavigastusega saime päris hästi hakkama, aga metanoo-limürgitusega kannatanuga polnud varem kokku puutunud ja sellepä-rast olime tegevuses ebakindlad,“ nentis Võrumaa noorkotkas Artur Vodi.

Nagu matkarajal ikka, ei tasu alati valida kõige otsemat teed läbi võsade või märgalade, vaid mars-ruut tuleb korralikult läbi mõelda. Nii saigi ühele võistkonnale šokeeri-vaks maopessa sattumine. „Astusin pisikestele ussidele peale ja sain šoki, sest mul on tõsine hirm madude ees. Ma lihtsalt hakkasin nutma,“ mee-nutas Anete-Eliise.

Mitu võistkonda oli tänavusel Väledal Jänesel väljas esmakordselt. Oma teadmised ja oskused pani arvestuseväliselt proovile ka Val-

694 | 2015

NO

OR

ED

Raskeimaks

ülesandeks

kujunes

võistkon-

dadele

esmaabi

AN

DR

ES

KA

AS

SIG

RIT

SÄ

INA

S

Takistus-

rada oli

hea koht

näitamaks

meeskonna

ühtsust

4 | 201570

NO

OR

ED

Valgamaa noorte patrullvõistluse Väle Jänes tulemusedKoht Malev Liikmed

Noorem vanuserühm

I Tallinn Sten-Ragnar Kaselaid, Kaur-Mihkel Toomse, Janar Palm ja Rasmus Valk

II Valgamaa Brit-Mary Lutsar, Ruben Rahnu, Romeo Reinhold ja Andrea Mäesalu

III Sakala Karoline Volkov, Loretta Silm ja Lisete Vaaran

Keskmine vanuserühm

I Valgamaa Laura Põder, Maša Bõstrova ja Merit Letlane

II Valgamaa Kaisa Kerge, Mariis Fuchs, Pauliine Saega ja Maileen Pillaroo

III Valgamaa Andra-Liis Põder, Anete-Eliise Kangur, Karmen Mel-nik, Lili Mariin Behrsin ja Angeelika Lõiv

Vanem vanuserühm

I Võrumaa Andri Alliksoo, Artur Vodi ja Egert Kanep

II Valgamaa Tõnu Vahtra, Erki Vessin, Paul Poderat ja Karel Sarv

III Valgamaa Simm Paap, Erik Kortšinski, Raigo Kõvask ja Kaido Kõvask

Jalavigastusega saime päris hästi hakkama, aga metanoolimürgitusega kannatanuga polnud varem kokku puutunud.

Matkaraja

põnevaks te-

gemiseks olid

punktid sisuta-

tud huvitavate

ülesannetega SIG

RIT

SÄ

INA

S

gamaa noorsootöökeskuse Tankla tiim, mis osales militaarsel võist-lusmatkal esmakordselt. „Matk oli väga hea katsumus: kontrollpunk-tides küsiti asju, mida peaksime kõik teadma ja oskama, ning tee-kond ise oli paras füüsiline pingu-tus,“ tõi Tuuli Mekk välja olulise. Selline matk annab ettekujutuse oma toimetulekust ekstreemsetes oludes: esmaabi, kaardi lugemine

ja maastikul liikumine, meeskon-natöö.

Meeskonnatööl oluline rollHeaks meeskonnatööülesandeks pidas Artur miinivälja. „See oli huvitav ja ka infot anti enne ülesan-de kallale asumist üsna vähe. Me ei teadnud isegi seda, mis siis juhtub, kui me mõne miini aktiveerime, või kas üldse midagi juhtub. Polnud aimugi, kas maas miine leidub, ja seega liikusime erilise ettevaatuse-ga,“ sõnas Artur.

Veel on matka juures tähtsad riietus, jalanõud, joogi- ja söögiva-rud. Esimesele kohale tuleb seada toimetulek antud tingimustes ja parim oma tervisele.

„Kõik punktid olid õnneks suures-ti koostööle üles ehitatud, seega võis üksteist aidata. Näiteks õhupüssiga laskmisel oli lubatud teisel võistkon-na liikmel laskjale kuule anda ja ta-kistusrajal võis kaks kaaslast palki hoida, kuni üks üle tuli. Minu arva-tes olid punktid hästi üles ehitatud, sest kuskil mingeid probleeme ei tekkinud. Ka rada ja selle läbimise aeg olid üsna täpselt arvestatud, sest üheski punktis pikalt ootama ei pidanud ja lõpetamine toimus ka kava järgi,“ rääkis Artur.

Tuuli, kes peab Kaitseliidu korraldatud üritusi alati meeldi-vaks, nentis, et ka võistlusel nägi ta kohtunike ja korraldusmeeskonna sõbralikkust. „Sellisest matkast võ-taksin osa ka edaspidi,“ ütles ta.

714 | 2015

NO

OR

ED

Krabil selgusid Võrumaa nutikaimad noored

27. ja 28. märtsil võistlesid Võrumaa kodutütred ja noorkotkad Krabil, kus rühmade esindusvõistkonnad panid end proovile paljudes teadmistes ja oskus-tes: sõlmed, pusle, kateloki kasutamine, kodutütarde ja noorkotkaste vorm, telgi püstitamine, loodus, esmaabi jne. Päeva lõpetasid viktoriin ja loovtöö etteantud materjalist teemal „Meedia-aasta“. Kodu-tütarde arvestuses pälvis esikoha Osula, teise Antsla ja kolmanda Kreutzwaldi rühm, noorkotkastest oli parim Krabi rühm Haanja ja Kääpa ees.

Tallinna merekotkad viimistlesid ajaloolise päästepaadi koopiat

19. aprillil 2015 käisid Mererühma liikmed Kalamajas ajaloolise jäämurdja Suur Tõll ajaloolise päästepaadi koopiat külm-pressitud linaõliga immutamas. Tööd tehti koostöös Raudlaeva Maja MTÜga Ilmar Tamme tähelepaneliku pilgu all. Merenoorkotkad said töökogemusi ja päästepaat üleni õlikihiga kaetud. Töö oli noortele jõukohane ja sai aktiivsete pois-te poolt tehtud isegi kavandatust poole kiiremini. Immutustööd tuleb veel mõne korra korrata. Paat valmis eelmisel aastal Haapsalus ning toodi viimistlus- ja muu-de tööde jätkamiseks Tallinna, kus sellest saab uhke ja ka sõiduvalmis eksponaat jäämurdja tekil.

Kodutütreid ootab 2016. aastal palju huvitavat

Noorteinstruktorite kokkusaamisel 14. ja 15. aprillil lepiti mh kokku Kodutütarde järgmise aasta üleriigiline tegevusplaan. Traditsioonilistest üritustest saavad teoks Ernake (Viljandimaal), suurlaager (mille korraldab Rapla ringkond), pealinnalaager ja väikeste kodutütarde matkamäng (Võ-rumaal). Lisaks ootavad kodutütreid ees suur olümpiaprogramm (korraldab Põlva ringkond), spordiseltsi Kalev võimlemis-pidu ning esmakordselt on kavas noorte kevad- või suvekool, kus tehakse algust ka nn mõttevabrikuga. Kevadel korralda-takse koostöös Noorte Kotkastega turva-lisuse erialavõistlus. Üle mitme aasta on võimalus tegelda omaloominguga: kavas on fotovõistlus. Lisanduvad ettevõtmised rahvusvahelise koostöö raames ja piduli-kud üritused.

UUDISEDViru Tarva esikoht läks Alutagusele17.–19. aprillini korraldas Viru malev noorte patrullvõistlu-

se Viru Tarvas. Neljaliikmelised võistkonnad läbisid reede

õhtust laupäeva õhtuni enam 40 kilomeetri pikkuse raja,

kus täideti mitmeid ülesandeid, nagu luure, jõeületamine,

strateegiline lasermäng laserstrike, värvikuulimäng, pionee-

rindus, side ja laskmine õhupüssist.

Pärast öist puhkust ootasid võistkondi kolmandal päeval ülesanded Rakvere linnuse ümbruses: kauguste määramine, es-maabi, mäest laskumine, sõlmede tegemine jne.

Ülesanded olid jõukohased, arvasid võitjad ise. „Kõige lahe-dam ülesanne oli laserstrike,“ ütles Mikk Juuse Alutaguse võist-konnast. Võistluse peakohtunik ja peakorraldaja noorteinstruk-tor Lembit Kerov oli rahul ka tulemusega, sest ükski võistkond ei katkestanud. Võistlusel osales kolm kodutütarde võistkonda ja seitse noorkotkaste esindust viiest malevast.

Võitjaks tuli Alutaguse võistkond koosseisus Laur Pärn, Rait Kivi, Jaan Paljak ja Mikk Juuse. Teise koha saavutas Viru maleva Roela noorkotkaste võistkond ja kolmandad olid Rapla noorkot-kad. Kodutütarde arvestuse võitja Rapla võistkond pärjati Viru Pistriku rändauhinnaga. Teisena lõpetasid Alutaguse maleva kodutütred, jättes kolmandaks Tallinna maleva võistkonna. Rändauhinna andis pidulikul lõpurivistusel võitjatele üle Rakve-re Tarva kuju autor skulptor Tauno Kangro.

RU

TO

VO

LM

RE

4 | 201572

KA

ITS

EL

IIT

Loodud on võimalus saada väljaõppes osalemiseks lisapuhkustUue määruse kehtestamisega tekib võimalus taotleda

sõjaväelises väljaõppes osalemiseks kuni viis päeva

palgata puhkust, mille hüvitab keskmise palga alusel

Kaitseliit. See võimalus on siiski pigem erand ja õppu-

sed, mille puhul hüvitamine kõne alla tuleb, nimetab

oma käskkirjas Kaitseliidu ülem.

Tekst: HELLE JÜRNA

1. aprillist 2015 hakkas kehtima Kaitseliidu seaduse § 57 lõigete 3 ja 5 alusel kaitseministri määrus

„Kaitseliidu tegevliikme, auliikme ja noortejuhi tasustamata lisapuhku-se taotlemise ja andmise kord ning lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord“. Määruse tekst on kättesaadav Riigi Teataja kodulehel https://www.riigi-teataja.ee/akt/124032015001.

Mida saab taotleda?Uue määruse järgi saab ühe ka-lendriaasta jooksul taotleda kuni

KR

ISTJ

AN

PR

II

Kõige enam võidavad uuest määrusest

sel aastal noorteorganisatsioonid, mis

saavad tuge suurlaagrite korraldamiseks

734 | 2015

KA

ITS

EL

IIT

Organisatsiooni vabatahtlikku iseloomu arvestades eeldatakse, et enamikul väljaõppeüritustel osalemiseks võetava lisapuhkuse eest hüvitist ei maksta.

L I S A T E A V E

2015. aastal on Kaitseliidu ülema käskkirja alu-

sel võimalik taotleda hüvitist järgmistel üritustel

osalemiseks:

Kotkalend, II etapp, Välikokakursuse praktika, Kodutütarde suurlaager, Noorte Kotkaste suurlaager, Kodutütarde ringkonnalaager, Noorte Kotkaste malevalaager.

avaldama Kaitseliidus soovi lisa-puhkust taodelda ning saama Kait-seliidu struktuuriüksuse juhilt oma tööandjale esitamiseks kirjaliku taotluse, millel on kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikukood, taotleta-va vabastuse ajavahemik ja vabas-tuse põhjus (näiteks taotletakse liikme tööülesannetest vabastamist sõjaväelises väljaõppes osalemiseks). Naiskodukaitse tegevliikmete puhul koostab taotluse Naiskodukaitse esinaine. Noortejuhtidele koostab taotluse Noorte Kotkaste või Kodu-tütarde peavanem.

Kaitseliidu tegevliikmel on õigus puhkust nõuda kas kalendripäevade kaupa või korraga kümneks järjesti-kuseks kalendripäevaks. Lühemad perioodid võivad olla vajalikud näiteks hädaolukorra lahendamisel osalemiseks (metsapõlengu kustu-tamine jms). Pikem periood võib olla seotud sõjaväelise väljaõppega.

Selleks, et tööandjal oleks piisa-valt aega Kaitseliidu liikmest töötaja puhkuse ajaks töö ümber korralda-da, tuleb taotlus esitada hiljemalt 30 kalendripäeva enne ülesande täitmist. Tähtaega võib tööandja ja Kaitseliidu liikme kokkuleppel

kümme kalendripäeva tasustamata lisapuhkust Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud üles-ande täitmiseks ja lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuses osalemiseks.

Kaitseliidu ülema otsusel võib maksta tasustamata lisapuhkuse hüvitist kuni viie kalendripäeva eest kalendriaastas. Tasustamata lisapuhkuse eest makstava hüvitise arvutamise aluseks on statistika-ameti viimasena avaldatud keskmi-ne brutokuupalk.

Kes saavad taotleda?Puhkuse saamise õigus on Kaitselii-du tegevliikmel ja Kaitseliidu seadu-se § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel auliikmeks valitud liikmel ehk tegevliikmel, kes on valitud auliikmeks, Kaitseliidu ülesandel Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punkt 4 alusel sõjalises väljaõppes osale-misel ja Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 2 punkti 2 alusel, kui ta võtab osa hädaolukorra lahendamisest, pääs-tetööst ja turvalisuse tagamisest.

Kaitseliidu noortejuhil on õigus saada ühe aasta jooksul kuni küm-me kalendripäeva tasustamata lisa-puhkust noorliikmete õppetegevuse korraldamiseks. Lisapuhkust on õigus saada juhul, kui õppetegevus kestab ühtejärge vähemalt 48 tundi.

Kaitseliidu tegevliikmel on õigus tasustamata lisapuhkusele kokku kuni kümme kalendripäeva aastas. Näiteks noortejuhil, kes on ühtaegu ka Kaitseliidu teise struk-tuuriüksuse koosseisus, on aastas õigus puhkusele nii noorliikmetega õppetegevuse korraldamiseks kui ka sõjaväelises väljaõppes osalemi-seks ja Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 2 punktis 2 sätestatud ülesannete täitmiseks, aga kokku on tal õigus saada aastas puhkust siiski vaid kuni kümme kalendripäeva.

Kuidas käib taotlemine?Lisapuhkuse saamiseks peab Kaitse-liidu tegev- või auliige või noortejuht

lühendada. Etteteatamisaja lühen-damine võib vajalik olla näiteks hädaolukordade lahendamisel, sest hädaolukorra tekkimist ei saa ette planeerida. Sõjaväelise väljaõppe üritused kinnitatakse kalender-plaanina iga aasta alguses terveks aastaks ja on seetõttu ka pikemalt ette teada. Samas võib ette tulla ka plaanivälist sõjaväelist väljaõpet, milles osalemisest ei saa tööandjat 30 kalendripäeva ette teavitada.

Kaitseliidu ülem kehtestab käsk-kirjaga, millistel väljaõppeüritustel osalemiseks makstakse lisapuh-kuse ajal hüvitist. Organisatsiooni vabatahtlikku iseloomu arvestades eeldatakse, et enamikul väljaõp-peüritustel osalemiseks võetava lisapuhkuse eest hüvitist ei maksta ja hüvitamisele kuuluvad vaid Kait-seliidu seaduse alusel hüvitatavad kulud. Lisapuhkuse hüvitamine on põhjendatud eelkõige suurematel või erakorralistel ja väga lühikese etteteatamisajaga korraldatavatel väljaõppeüritustel. Enne väljaõppes osalemist teavitatakse Kaitseliidu liiget, kas väljaõppeürituse ajaks võetava lisapuhkuse eest makstakse hüvitist või mitte.

4 | 201574

KA

ITS

EL

IIT

AUTORID

KAIE KENSAP-KUKKNaiskodukaitse Rapla ringkonna esinaineKaie alustas oma teekonda Kaitseliidus kodutütarde rühmas rühmajuhina. Seejärel oli ta rühmavanem, ringkonnavanem ja noorteinstruktor. Alates 2015. aasta aprillist on ta Naiskodukaitse Rapla ringkonna esinaine

HELLE JÜRNAVabatahtlik reporterKaitseliidu peastaabi personaliosakonna arendus- ja koolitusjaoskonna spetsialist. Naiskodukaitse Tallinna ringkonna liige alates 2002. aastast.

HELJA KAPTEINVabatahtlik reporterNaiskodukaitsja Helja Kaptein teenib oma igapäevast leiba ajakirjanikuna Hiiu Lehes.

MARTIN ANDRELLERVabatahtlik reporterOkupatsioonide muuseumi kuraator Martin on metsavendluse uurimisele keskendunud lähiajaloolane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii punkreid otsides kui ka soomukiga sõites.

TAAVI URBKaptenmajorTaavi Urb alustas teenistust mereväes 1998. aastal. Alates 2011. aastast on ta KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli mereväe põhikursuse ülem. Tal on bakalaureusekraad ajaloos.

AVE PROOSNaiskodukaitse esinaise asetäitjaLisaks Naiskodukaitsega seonduva kajastamisele ei põlga Ave ära teisi Kaitse Kodu! vabatahtliku reporteri ülesandeid.

NELE PERNITSVabatahtlik reporterNele töötab Kaitseliidu kooli teadmus- ja arendusjaoskonna haridustehnoloogina ning on Naiskodukaitse Märjamaa jaoskonna esinaine.

MARGUS KURVITSVabatahtlik reporterTööpäeviti on Margus päästeameti demineerimisinstruktor, vabadel hetkedel toimetab ta MTÜs DEMI.

KERT MEIDRAVabatahtlik reporterKert Meidra on Tallinna maleva vabatahtlik spordipealik ja Kaitseliidu kooli koolitaja. Tema igapäevatöö on seotud taktikalise ja matkavarustuse poega reorg.ee.

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

KRISTJAN PRIIKaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja