ÄMBLIKUD

Anni 8.b

KEHAEHITUS Keha on 1-10 cm pikk

Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast

Neil on 8 lülilist jalga

Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele

Neil on lõugtundlad, mis lõpevad terava küünisega, mille tipus on mürginäärme juha

TOIUMINE JA SEEDIMINEÄmblikutel on kehaväline seedimine:1) hammustab ohvrit lõugtundlatega2) surub temasse mürgi3) surnud ohvri mähib võrku4) eritab ohvri kehasse seedenõret5) kui see on saaklooma sisemuse

lagundanud, imeb ta selle suurde sopilisse pugusse.

HINGAMINE Hingab raamatkopsudega Raamatkopsud – ämblike

raamatukujulised kopsud Tagakehas trahheed, mis juhivad õhu

otse siseelundite juurde Trahheed- torukesekujulised

hingamiselundid, mis juhivad väliskeskkonnast õhuhapniku elunditeni

ÄMBLIKUTE TÄHTSUSÄmblikud on väga olulised organismid

Nad on olulised putukate arvu reguleerijad, ilma nendeta oleks putukaid liiga palju.

Nad on olulised lülid ka toiduahelas, kuna nad on ka ise toiduks paljudele looma-, linnu-, ja putukaliikidele.

VÕRGUNIIT JA SELLE TEKEÄmbliku tagakehas asuvad võrgunäsad.

Nendest eritab ta sellist nõret, mis hangub õhu käes peeneks võrguniidiks.

Ämblik kasutab võrguniiti: 1) Putukate püügiks2) Ronimiseks, liikumiseks3) Kookonite ehitamiseks4) Väikesed ämblikud toituvad sellest

HUNTÄMBLIKUD

Nad on nimetuse saanud selle järgi, et jooksevad ohvrile järele mitte ei püüa neid võrgu abil

Täiskasvanud emane: 8 mm; isane - 6 mm. Nad on üldiselt pruunist halli värvuseni.

Nad jahivad öösiti, kuid veedavad päeva varjununa sambla ja laguneva taimematerjali sisse.Elukoht on neil madalas urus, millel on avatud ja ilustamata sissekäik.

neid esineb kogu maailmas: kõrbetes, parasvöötmes, tundras, troopilistes vihmametsades, märgaladel ja mägedes kuni taimkatte ülapiirini.

KRABIÄMBLIKUD

Krabiämblikud on sugukond ämblikuliste seltsist. Nad on mõnel pool tuntud ka kui lilleämblikud, kuna neid leiab peamiselt lilledelt oma saaki varitsemas. Nad ei püüa saaki võrguga.

Krabiämblikeks kutsutakse neid, kuna nende esimest kaks paari jalgu hoiavad kaugemale kui järgmised ja annavad neile krabilaadse välimuse.

Krabiämblike seas on üks liik, kelle emasloomad muudavad oma keha värvust sõltuvalt taime värvist kas kollaseks, rohekasvalgeks või siis päris lumivalgeks.

RISTÄMBLIKUDRistämblikud kuuluvad sugukonda võrkurlased.

Nende võrgu kudumine on omaette ehituskunst, kus ämblik tuulega kõikudes oma niidiga kõikudes võrku koob. Erinevatel võrkurlastel on ka võrk erinev, leidub ka liike (mitte Eestis), kes võrku ei koogi.

Ristämbliku närvisüsteem on koondunud pearindmikusse ning koosneb pea ja rindmikutängust ning viimasest tagakehasse kulgevatest närvijätketest.

Lisaks nägemismeelele on neil hästi arenenud kompimismeel. Eriti tundlikud on ämbliku jäsemed, mis lõpevad võrgu kudumiseks kohastunud nn sugaküünistega.

KERAÄMBLIKUD

Keraämliklased on võrgukudujad, kuid nende võrk on kleepuv. Inglise keeles kutsutakse neid "Sassis võrguga ämblikud" (Tangle web spider). Nende tunnuseks on ka jalad, mille järgi neid kutsutakse ka kammjalaga ämblikeks nende neljanda jala eripära pärast.

Maailmas tuntuim liik sellest sugukonnast on must leskämblik ehk must lesk.