Kolmapäev

8. veebruar 2012NR 1 (21)

hiNd 1,6 euRot

Laevakuningas Fjodor Berman: mees, kes oskab raha teha

Eesti Energia läheb turu avanemisele vastu lihtsamate pakettidega # Millised suured kinnisvaraprojektid on käsil Tallinnas? # Eesti metsades ragistavad hoogsalt saed # Tippjalgpallurite kuluartiklid

Tallinna lennujaam ehitab odavlendajatele uue terminali # Mis äri ajavad reitingufirmad? # Kihlveopetturid nügivad mängutulemusi # Näitame maailma odavaimat elektriautot

2  8. veebruar 2012

© Kõik Ärilehes aval da tud ar tik lid, fo tod ja il lust rat sioo nid on au to riõigu se ga kaits tud teo sed, mil le ka su tu se reeg lid on sä tes ta tud au to riõigu se sea du ses. Rõhu ta me, et nen de rep ro dut see ri mi ne ja le vi ta mi ne il ma as-i ees ti ajalehed kir ja li ku nõuso le ku ta on kee la tud. toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Väljaandja: as eesti ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: vallo toomet, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: andres eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500.Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot.eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee

Mu hea klassivend ja nimekaim Andres Mähar mängib teleris noort Kalevipoega. See on teleseriaal, kus eesti ehitajad rügavad üle lahe tööd teha. Pidevalt igavesed jamad ja sekeldused, aga raha saab ikka ka. Mehed saavad ennast proovile panna. Perekon-nad, sõbrad, tuttavad on koju jäänud. Ja nii nad ennast seal uutes oludes testivadki.

Muidugi unistavad samal ajal Eesti elust.Ikka ja jälle saab lugeda-kuulda jutte sellest, et meie töökäed lähevad ära.

2020. aastaks on Soomes puudu 150 000 töötegijat. Jälle jama palju. Presi-dendiametit üle andev Tarja Halonen kutsub eestlastest töötajaid Soome.

Soomlasest vandeadvokaat Aku Sorainen ütleb meie ühes varasemas intervjuus, et Soome võtaks kohe vastu 200 000 eestlast. Eesti jaoks on probleem pigem selles, et soomlased on eestlastega nii rahul. Eestlasel on seega nõutud töökäed. Igatahes oleks palju hullem olukord ju, kui keegi meist ei hooli. See oleks ikka päris kurb.

Las eestlased lähevad ja käivad. Minu meelest on see hea, kui noor inimene saab piiritagust õhku nuusutada. Ta saab panna ennast uutes oludes proovile, kompida enda läbilöögi-võimet, aduda maade ja mõtete mõõtmatust, pista uusi koge-musi oma pagasisse. Las eestlased lähevad ja käivad, sest mul on tunne, et eestlane on keskmisest suurema koduigatsusega tegelane. Ta tuleb tagasi. Aga siis on tal ühtlasi kaasas kind-lam keeleoskus ja avaram silmavaade. Näiteks.

Selles lehenumbris intervjueerime mõjukat laevaehitajat ja -remontijat Fjodor Bermani. Tema kogemus annab selle-le väitele lisa. Ta toob viite oma praktikast: Eesti spetsialistid on Soome tööle sõitnud enamasti perekondadeta, sest peavad seda ajutiseks. Nad käivad nädalavahetusel oma Eestisse jäänud perede juures. Leedust on inimesed lahkunud tervete perekon-dadena pikaks ajaks või päriseks Suurbritanniasse ja Iirimaale. 1

Andres Reimeri intervjuu •• lK 4-7

Fjodor Berman: lähiajal me ei ka-vanda dividendide maksmist

Ann-Marii Nergi lennujaamast •• lK 10

Tallinna lennujaam ehitab odavlendajatele uue terminali

Kristi Vahemaa kihlvedudest •• lK 12-13

Ebaseaduslikult veetakse aastas kihla 140 miljardi dollari eest

Villu Zirnask reitingutest •• lK 11

Millist äri ajavad reitingut määravad fi rmad?

Raivo Murde säästuautost •• lK 20-21

India oligarh kinkis vaestele säästuauto

Henrik Ilves kaevandustest •• lK 14-15

Kas vaen uute kaevanduste vastu on põhjendatud?

Ärilehe graafi k •• lK 8

Inimesed kipuvad reklaami põlgama

Andres EilartÄrilehe vastutav toimetaja

Eestlane igatseb kodu

Kuidas valida koju või kontorisse õhuniisutajat? Tehnoloogia Eelised Oluline teada Hooldus Mudel

Keetmine / kuumutamine• Vesi aurustub keetmisel• Tolmuvaba (kuum) aur!

• Väga efektiivne niisutamine • Mineraalide ja bakterite vaba kuum aur.• Integreeritud hügrostaat (võimalik valida niiskustase)• Hea niiskuse jaotumine kogu ruumis.

• Niisutatava ruumi pindala kuni 40m2 (100m3)• Ei saa kasutada aroomõlisid. • Aurustab vee kuid ei tekita tolmu

• Katlakivi eemaldajaga puhastamine (1 x nädalas)• Puuduvad vahetusfi ltrid

Stadler Form Fred

Soovituslikjaehind 119 EUR

Ventileerimine / naturaalne õhuniisutus• Vesi aurustub märga paberfi ltrit ventileeride• Tolmuvaba (jahe) aur!

• Väga madal energiakulu• Müravaba ventilaator• Väike hooldusvajadus• Võimalus kasutada aroomõlisid • Võimalik kasutada töödeldud vett• Integreeritud hügrostaat (võimalik valida niiskustase)• Öörezhiim (väiksem valgustugevus)

• Niisutatava ruumi pindala kuni 30m2 (75m3)• Bakterite ja viiruste leviku vältimiseks kasutage vees ioonhõbeda kuubikut (Ionic Silver Cube ™ )• Saab kasutada aroomiõlisid

• Niisutusfi ltrite vahetamine (1 x 2-3 kuu järel)• Ionic Silver Cube ™ vahetamine (1 x aastas)

Stadler Form Oskar

Soovituslikjaehind 127 EUR

Ventileerimine / Pesemine / naturaalne õhuniisutus + õhupuhastus • Vesi aurustub märgade niisutus- ja puhastusketaste ventileerimisel• Tolmuvabavaba (jahe) aur!

• Väga vaikne• Madal energiakulu• Puuduvad vahatatavd fi ltrid• Puhastab ja niisutab üheaegselt• Sobib suuremate ruumide niisutamiseks ja õhu puhastuseks• Niisutusvõimsuse sujuv muutmine• Täisautomaatika, digitaalne hügromeeter,

• Niisutatava ruumi pindala kuni 50 m2 (125m3) • Bakterite ja viiruste leviku vältimiseks kasutage vees ioonhõbeda kuubikut (Ionic Silver Cube ™)• Saab kasutada aroomiõlisid

• Katlakivi eemaldajaga loputamine (1 x kuus)• Ionic Silver Cube ™ vahetaminpe (1 x aastas)• Puuduvad vahetatavd fi ltrid

Stadler Form Tom

Soovituslik jaehind 459 EUR

Pihustamine / ultraheli õhuniisutus • Vesi pihustatakse ultrahelisagedusel töötava • Membraaniga.• Võib tekitatad valget tolmu kui vesi on kare.• Soe ja külm aur!

• Vaikne• Madal energiakulu• Eelsoojendamine (vähendab vees olevate bakterite hulka ning suurendab niisutusvõimsust)• Integreeritud hügrostaat (võimalik valida niiskustase)

• Niisutatava ruumi pindala kuni 50m2 (125m3) • Ei sobi kasutada väga kareda veega (rohkem kui 21 saksa kraadi)

• Veefi ltri vahetamine (sõltuvalt vee karedusest e. lubjasisaldusest) • Katlakivi eemaldaja ning kaasasoleva harjaga puhastamine (1 x nädalas)• Filtri vahetus sõltuvalt vee karedusest 2-4 kuu tagant

Vital O2

Soovituslik jaehind 95 EUR

Maaletooja: Airvitamin Grupp OÜ Kaupmehe 6 Tallinna südalinn Salong avatud tööpäeviti 9:00 kuni 18:00, tel 642 0093 www.airvitamin.ee;wwwstadlerform.ee, info@airvitamin.ee Edasimüüjad: Euronicsi kauplused, Stockmann, Kliimakaubamaja ( Tartu), ABC kliima, ON OFF.

Vital O2

Airvitamin Grupp OÜ Kaupmehe 6 Tallinna südalinn Salong avatud tööpäeviti 9:00 kuni 18:00, tel 642 0093 www.airvitamin.ee;

Soovituslik jaehind 95 EUR

Soovituslik jaehind 95 EUR

Airvitamin Grupp OÜ Kaupmehe 6 Tallinna südalinn Salong avatud tööpäeviti 9:00 kuni 18:00, tel 642 0093 www.airvitamin.ee;Airvitamin Grupp OÜ Kaupmehe 6 Tallinna südalinn Salong avatud tööpäeviti 9:00 kuni 18:00, tel 642 0093 www.airvitamin.ee;

Satadler Form Jack

Soovituslikjaehind 179 EUR

8. veebruar 2012 3

4  8. veebruar 2012

BLRT Grupp supleb keset majanduskriisi rahas, kuid iga kasumiks tee-nitud sent pumbatak-

se investeeringuna ettevõttesse tagasi. Vend Igori ja poeg Mar-ki toel ning rahulolematute kaas-aktsionäride kiuste oma ärifi lo-soofi at läbi suruv Berman võib ennast pidada Läänemere kõige kõvemaks laevade ehitajaks ja remontijaks.•• Teie ettevõte kuulub mitte üksnes Eestis, vaid kogu Lääne-mere piirkonnas kõige võimsa-mate tööstusettevõtete hulka. Kas Euroopa fi nantskriis on teie arengule kriipsu peale tõmmanud ja stagnatsiooni surunud?Nii meie eelmise aasta majan-dustulemused kui ka tänavused plaanid räägivad sellest, et min-gist stagnatsioonist ei ole juttugi. Täitsime 2011. aasta müügiplaa-ni 350 miljonit eurot, mis on 15 protsenti parem tulemus kui aas-ta varem. Ambitsioonikas kasumi-plaan jäi küll täitmata, aga selle-gipoolest teenisime 12,7 miljonit eurot kasumit.•• Olete kõvasti laienenud. Kas teile kuuluvad Eesti ettevõtted vastavad ootustele?Tegime aasta lõpus terve hulga ostusid. Lõuna-Soomes ostsime metallikaubandusettevõtte, kus asub ka väike teeninduskeskus. Seeläbi kavatseme suurendada oma osalust Soome, Rootsi ja teis-te Skandinaavia maade turgudel. Samuti ostsime pankrotipesast Eesti metallifi rma Levadia varad nii Tallinnas, Tartus kui ka Pär-nus. Meil oli kavas oma äri Eestis juba varemgi laiendada. Levadia ostmine langes kokku meie stra-teegiaga ja lubab oluliselt oma tootmismahtu suurendada.

Oleme oma Eesti ettevõtete tööga väga rahul. Mitte kõik neist ei tulnud kavandatud eesmärki-dega toime, kuid see on loomu-lik. Soomes ületasid laevaremon-ditehase tulemused ootusi plaani-

tust kaks korda suurema kasumi-ga. Leedu kontserni Western Ship-yardi tulemused jäid meie ootus-tele alla nii laevaehituses kui ka muudes tegevussuundades. Kuid usun, et see olukord on ajutine. Olen sellegipoolest tulemusega rahul, sest praeguses olukorras on paljude meie ettevõtete hori-sont üpris madal. Neid ettevõt-teid, kellel on paari aasta peale ette näidata väga selgeid ja tuge-vaid plaane, võib vaid kadestada. Suudame valmistada Euroopa ja maailma suurtellijate väga karmi-dele nõudmistele vastavaid too-teid, see sisendab enesekindlust.

Kuid oleme pidanud juba kor-rigeerima kogu grupile tänavu-seks aastaks seatud plaane. Kui mullu sügisel teatasime, et taha-me saavutada 412 miljoni euro-se müügitulu, siis vähendasime seda nüüdseks 392 miljoni euro-ni. Kasumiprognoosi vähendasi-me 33 miljonilt eurolt 26 miljoni euroni. Siiski stagnatsioonist sel-liste arvude puhul rääkida ei saa.•• Kas Levadia töötajad võivad teie võimu all loota oma karjääri jätkumisele?Meil pole töökohtade säilitami-se kohustust, kuid praegu käi-vad läbirääkimised ja suurem osa töölisi tõenäoliselt säilitab oma töökoha.•• Milliseid töökohti on teil ees-timaalastele pakkuda nii Eestis kui ka teie välismaa ettevõtetes?Arvestades majanduses toimuvat, püüame eelkõige säilitada olemas-olevaid töökohti. Nende kasvust saame rääkida plaanide täitumi-sel. Näiteks metallitoodete tee-nindus- ja logistikakeskuse raja-mine Riiga on meie jaoks täies-ti uus suund. Samasugune areng toimub ka Eestis.

Uute suurte tellimuste saa-mise korral vajame ka uusi töö-käsi, kuid kahjuks on Eesti lii-ga väike, et pakkuda meile piisa-valt palju kõrgelt kvalifi tseeritud spetsialiste.

Me ei vaja lihtsalt töölisi. Täna on meil nõutud tehnoloogia- ja konstrueerimisinsenerid, projek-teerijad, tootmisseadmete operaa-torid. Nad on defi tsiitsed ameti-mehed ka teistes riikides. Siit saab alguse ka Eestis nii vajalike ini-meste lahkumine Skandinaavia maadesse.•• Missugune paistab Eesti oma võimaluste ja ärikliimaga nende

maade taustal, kus teie ettevõt-ted töötavad?Töötame praegu kaheksas rii-gis: Eestis, Lätis, Leedus, Soo-mes, Norras, Ukrainas, Poolas ja Venemaa Kaliningradi oblastis. Eesti ärikeskkond on nende seas üks paremaid. See võib mõnele mitte meeldida, Eestile võib ette heita siinset väikest turgu, kuid kõiki meie asukohamaid pidevalt analüüsides võin seda kinnitada. See, kes tahab ja oskab, saab Ees-tis hästi töötada. Meie ettevõtte tegevust ei ole Eestis mitte kuna-gi mitte keegi seganud.

Kriisist hoolimata asub Eesti teiste riikidega võrreldes privile-geeritud seisundis, sest riigil pole suurt võlga ja sellest tulenevalt pole oodata halbu protsesse, mis on juba haaranud meie naabreid.

Meil on kümme töösuunda, millest neli kuuluvad prioriteet-sete hulka. Maailmamajanduse kriisid tulevad ja lähevad ning puudutavad samamoodi meie tegevussuundi. Kord mõni tege-vussuund tõuseb esile, siis aga langeb tagasi. Selles sünergias ja valdkondade kõikumises on meie ettevõtte plussid, aga üht-aegu ka probleemid.•• Seniajani lahkub enamik spet-sialiste Soome. Nüüd lisandub sihtkohana ka Loode-Venemaa, kuhu lähiaastateks ennustatak-se vajadust kuni 45 000 kvalifi tsee-ritud töö-lise järe-le. Kuidas see teid mõjutab?See pole Venemaale ainu-omane olukord. Samas olukorras on Põh-jamaad, Kesk-Euroopa, Saksa-maa. Spetsialistide puudus aval-dab neile riikidele, kus BLRT Grupp töötab, erinevat mõju. Näiteks ei saa võrrelda Eestit ja Leedut. Eesti spetsialistid sõit-sid Soome tööle enamasti pere-kondadeta, sest pidasid seda aju-tiseks. Nad käivad nädalavahe-tusel oma Eestisse jäänud pere-de juures. Leedust on inimesed lahkunud tervete perekondade-na pikaks ajaks või päriseks Suur-britanniasse ja Iirimaale. •• Milliseks peate oma ettevõtte väljavaateid Venemaal?

Fjodor Berman:meie raha teenib raha juurde

Andres Reimerandres.reimer@epl.ee

eesti ühe mõjukama ärimehe Fjodor bermani juhitav ettevõte blRt Grupp õitseb hoolimata turgude varisemisest ja euroopa nõrkushoogudest.

Fotod: tiit blaat

8. veebruar 2012  5

Kui toome siia spetsialisti, siis peame talle 11 kuu jooksul töö garanteerima. Praeguses muu-tuvas maailmas on see absurd-ne, sest projektid kestavad tava-liselt kuus kuni üheksa kuud. Samuti peame maksma välis-spetsialistidele 24 protsenti roh-kem kui kohalikele. Saan aru, et tahetakse kohalikku turgu kaits-ta, mis oleks õige, kui meile vaja-likke spetsialiste oleks siin Eestis üleliia. Kuid neid ju pole.

Venemaal saavad need inime-sed paljudes ettevõtetes palju suu-remat palka, kui meie suudame maksta, sest seal on veelgi suurem defi tsiit kui meil. Tööle võetak-se inimesi, kes on juba töötanud kõrgete palkadega Põhjamaades või mujal Euroopas.

Kakskümmend aastat tagasi ei kujutanud me sellist asja ette, kuid nüüd on see meie argipäev, sest oleme Euroopa majandusse täielikult integreerunud.

Õnneks muutub konkurents meie tööstusharus üha mõistliku-maks. Hakkame eemalduma sel-lest metsikust ajast, kui konku-rendid ei teinud koostööd. Tih-tipeale kaasame projektidesse kohalikke ettevõtteid. Suvel olid kõik metallitööstused tellimuste-ga üle koormatud ja keegi ei saa-nud töid juurde võtta. Viimane kvartal seevastu kujunes suureks läbikukkumiseks. Mitmes toot-missuunas lihtsalt polnud telli-musi ja me ei saanud oma palga-tud tööjõudu rakendada. Leedus samal ajal saime kolm suurt telli-must kogusummas ligi viis miljo-nit eurot. Oleksime pidanud oma kontserni Eestis asuvaid töötajaid just Leedusse appi saatma, kuid seaduste paindumatus teeb seda väga kulukaks.•• Äsja kuulsime suurepärast uudist, et teie ettevõte on haka-nud laevu ehitama nn võtmed-kätte-põhimõttel. Millised telli-mused määravad teie tööstusha-ru käekäiku?Kui rääkida nn võtmed-kätte-lae-vade-ehitamisest, siis 2010. aas-

tal laienesime oluliselt, ostes taanlastelt Baltija laevateha-

se Klaipedas, kus oli oma tootmisbaas ja insener-tehniline keskus. Taan-lased olid siiralt rõõm-sad, et meie ostsime, sest võisid olla kind-lad, et jätkame laeva-ehitust. Restrukturee-risime ettevõtte kolme kuuga, moodustasime kahest laevaehitusette-

võttest Western Baltija

DividendidestLähiajaks me ei kavanda mingit dividendide maksmist.

KonkurentsistEemaldume metsikust ajast, kui konkurendid ei teinud koostööd.

Oleme töötanud Venemaal juba kaua aega. Kaliningradi oblastis-se minekut kaalusime väga põhja-likult. Oli pakkumisi mitmes eri regioonis. Kuid Kaliningrad kui Läänemere-äärne koht oli meile nii logistika kui ka turu seisuko-halt kõige parem valik. Võrrel-des Klaipeda või Eestiga on meie maht seal oluliselt tagasihoidli-kum, kuid oleme kohal. Seo-ses tuumaelektrijaama ehitami-se ja kaitseväetööstuse tellimus-tega valitseb Kaliningradis veel-gi suurem spetsialistide defi tsiit kui mujal Venemaal.•• Venemaal leiab hea tööstus-tööline 800 euroga kuus endale kohe töö. Mis palgatingimused on teie juures?Töökäsi on puudu vaid teatud aladel. Oleme üks neid vähe-seid, kes on säilitanud ja aren-danud valutööstuse, investeeri-des sinna. Praegu töötavad meil valutööstuses vaid kohalikud ini-mesed. Meie toodang on nõutud Soomes ja mujal Põhja Euroopas. Kui aga tulla tagasi kulunud tee-ma ehk keevitajate nappuse juur-de, siis see on üleeuroopaline probleem. Paljud riigid liberali-seerivad tööturu reegleid, et ini-mesed saaksid lihtsamalt tulla ja lühemat aega töötada, kui ette-võtetel on tellimusi.

Eesti ei saa siin jääda eran-diks. Meil on välisspetsialistide kutsumine muutunud küll varase-mast palju lihtsamaks, sest enam

ei pea pool aastat ette hak-kama pabereid vormis-

tama, kuid põhimõt-telisi küsimusi on

kuhjaga.•• Millised Ees-tis tööjõu sis-setoomise-le seatavad pi irangud on teie hin-nangul kõi-ge absurd-semad?

6  8. veebruar 2012

Shipbuilding ja kahest projek-teerimisbüroost Western Balti-ja Engineering. See oli kaalutud samm, sest ost oli väga kallis.

Tehas oli häälestatud see-riatootmisele, et varustada moo-dulitega Odense tehast, kus val-mistati 350 meetri pikkuseid kon-teinerilaevu. Pärast ostu muidugi jätkasime Odense tehase sulgemi-seni peamise tellija tööde valmis-tamist. Täna ehitame seal eelkõi-ge nn võtmed-kätte-laevu ja laeva-keresid. Koostöös meie teise ette-võttega Fiskerstrand BLRT ehi-tasid Leedu ettevõtted Vjatšeslav Leedole uued parvlaevad. Laevad Muhumaa, Hiiumaa ja Saaremaa on kõigile eestlastele käegakatsu-tav näide meie tootmisvõimalus-test. Vähesed Euroopa riigid saa-vad uhkustada nii tänapäevaste parvlaevadega.•• Norra läheb üle gaasikütte-ga töötavatele laevadele. Kuidas mõjub see BLRT Grupi tegevusele?Jätkame parvlaevade tootmist Norra jaoks. Ehitasime ka seni suurima gaasiga töötava parv-laeva, millele järgneb terve see-ria gaasilaevu.

Norra riik on väga tugevalt kal-dus just gaasimootoriga laevade ehitamise poole. See maa on loo-nud nende laevade tankimiseks infrastruktuuri, mis on varasema-tega võrreldes keskkonnale pal-ju ohutum.

Ka Eesti peab hakkama ehita-ma gaasilaevu ja nende infrastruk-tuuri, mille päralt on tulevik. Ees-tis räägitakse kolmest LNG-ter-minali rajamisest. See näitab, et meil on ettevõtjaid, kes suudavad sellega tegeleda, ja Eesti suudab ka tehnoloogia arengu osas ees-otsas olla.•• Kui pika aja peale suudate praegustes majandusoludes oma ettevõtte tegevust ette planeerida?Laevaehitusturul valitseb stag-natsioon. Ehitatakse peamiselt erilaevu, mida teevad ennekõike Lõuna-Korea ja Singapur. Oleme uhked, et saime enda kätte ühe Taani ettevõtte merepõhja süven-duslaeva ehitamise.

Määramatus Euroopas mõju-tab kõiki turge, kuid laevaehitust kõige otsesemalt. Merekaubave-du on juba kolm aastat stagnat-sioonis. Kõik ilmnevad tõusud on osutunud ajutisteks, millele on kohe järgnenud langus.

Oleme osalised ka merevedu-de äris. Ehitame Klaipedas BLRT Grupile kaht uut kuivlastilaeva. Kui igal pool kestis pidu, siis ost-sime ka meie oma esimesed kau-balaevad. Kahjuks kaotasime sel-les äris palju, sest meie partner UMM Shipping läks pankrot-ti. Kuigi pidime ligi viis miljonit eurot korstnasse kirjutama, usu-me siiski, et kriis ei kesta igaves-ti ja merevedude ärisuund tõuseb taas esiplaanile.

Praegu käib samal ajal laeva-dele kehtestatavate keskkonna-nõuete karmistamine eriti just Läänemerel. Teiselt poolt pole laevaomanikel raha, sest konku-rents on väga tihe ja teenimisvõi-malus üsna kesine. Pangad käitu-vad kriisi järel väga konservatiiv-selt, sest võlasuhete tagajärjed on alles väljaselgitamisel, mis võib

viia laenutingimuste veelgi kar-mimaks muutmiseni. Laevaoma-nikul lihtsalt pole võimalik uusi laevu tellida.

Oleme sellel taustal õnneli-kud, et oleme saanud laevaehi-tustellimused kogu 2012. aastaks. Kui saaksime neid kolmeks aas-taks ette, siis oleks see suur õnn. Kuigi osa tellimusi kandub edasi kuni 2014. aastani, otsime aktiiv-selt uusi projekte.

Saame osaleda maailma kala-püügilaevastiku väljavahetami-ses. Kalalaevastik vajab asenda-mist alustega, mis mitte üksnes ei püüa kala, vaid suudavad seda ka töödelda. Meil on ühe Taani ette-võttega 32 miljoni eurose maksu-musega leping ühe sellise kalalae-va ehitamiseks. Meilt on tellitud ka neli kalalaeva keret. •• Mis siiski lubab teil langeval turul kasvada? Mis on teie saladu-sed või strateegilised kavalused?Siin ei ole mitte ühtegi saladust. Kõik on majandusteooria klassi-ka. Paljudel lihtsalt pole meiega sarnaseid võimalusi.

Olulisim asjaolu on erakord-selt tugev meeskond. BLRT Gru-pi ajaloo jooksul on praegu tege-mist kõige tugevama meeskonna-ga, alates töölistest ja lõpetades tippjuhtidega.

Oleme isegi rõõmsad, kui kee-gi meie töötajatest saab näiteks Norrast parema pakkumise ja sõi-dab ära. Ta saab sealt suurepära-se kogemuse. Paljud neist tulevad paari aasta pärast meile tagasi. See näitab, et neile meeldis siin. Nad peavad ennast meie mees-konna liikmeks, kellel on kasvu-võimalusi.

Teine asjaolu on see, et inves-teerime väga palju. Eelmisel aas-tal investeerisime 51,8 miljonit eurot. Tänavuse aasta investeeri-misplaan jääb samale tasemele.

Kolmas tähtis asjaolu on lik-viidsus. Kui majandus kasvas, siis pangad andsid väga lahkelt laenu. See raha läks ettevõtete pankro-tistumisega kaotsi. Meil on piisa-valt oma finantsressurse ja kasu-tame neid õigesti.

Meie tegevussuundade rohkus on neljas oluline asjaolu. Iga tege-vussuund ei anna igal aastal kasu-mit, kuid toetame seda ikkagi. Siis aga saabub tõusuaeg ja teenime oma kannatlikkuse eest kasumit.•• Kas see tõepoolest käib nii lihtsalt ja enesestmõistetavalt?Kõik ei lähe lihtsalt. Leedu kont-serni tegevus on alla meie ootus-te. Saatsime Tallinnast sinna kolm spetsialisti, kes aitavad tegevust ümber korraldada.

Ettevõtte restruktureerimi-ne on keeruline. Kui ettevõte on teinud seeriatooteid, siis spetsia-listid on sellega harjunud ja neil pole lihtne ümber häälestuda. Meie strateegia näeb aga nn võt-med-kätte-laevade ehitust. Suh-tume kaasnevatesse raskustesse mõistvalt ja anname võimaluse ennast ümber kujundada.•• Kas teie ettevõttel on raha rohkem kui tulusaid investeeri-misprojekte?Asi pole just päris nii. BLRT Grupp kasutab kõiki finantsee-rimisinstrumente ja -mehhanis-me – oma vahendeid, krediiti,

liisingut. Näiteks laevaehituses on olnud tavaks, et klient tasub tööde eest kohe pärast tellimu-se täitmist. Praegu soovitakse, et dokk krediteeriks tellijat ise-gi kuni kaheksa kuu jooksul. Ja töötame praegustes oludes mit-te üksnes nn A-klassi tellijatega, vaid absoluutselt kõigiga.

Meie rahaline seis lubab lan-getada otsuseid palju kiiremini, kui nõuab asjade ajamine ainult pankade kaudu. Kui ootad meie äris panga otsust kolm kuud, siis ei pruugi seda tellijat enam oota-mas olla.

Saime Suurbritanniast tellimu-se nelja alumiiniumkatamaraani valmistamiseks. Meie seniste telli-muste portfellis on 17 katamaraa-ni Norra ettevõtte jaoks ja kaas-aegseim alumiiniumi tootmine, kuid antud projekt on igati uus. Siit tuleb järgmine edu kritee-rium – suudame teha üha keeru-lisemaid konstruktsioone ja turu muutustega kaasas käia.•• Milline on teie juhtimisfilosoo-fia? Kas te ei sekku isiklikult kõi-gisse juhtimisetappidesse?Loomulikult. Füüsiliselt pole võimalik. Viisteist aastat tagasi oli teisiti, sest siis oli veel võima-lik ühest kabinetist kõike juhti-da. Üldprotsessidega olen kursis, kuid põhivastutus lasub tegevjuh-tidel, kellega olen väga rahul.

Minu lihane vend tegeleb metallikaubandusega, samuti gaasiäriga. Tänavu laseme käi-ku kolm gaasitehast Ukrainas Dnepropetrovskis, Lätis Liepa-jas ja Eestis Vaivaras. Kõik need projektid on erilised ja tehnoloo-giliselt keerulised. Usaldan ette-võtte juhte täielikult.

BLRT Grupp on rohkem investeerimis- ja haldamisette-võte. Ainult muinasjutus on nii, et kõik asjad lähevad ladusalt. Ka meil esineb probleeme tähtaega-dest kinnipidamise ja kvaliteedi-ga, kuid püüame ka neile lahen-dused leida.

Meil on neli prioriteetset suunda: laevaehitus, laevare-mont, masinaehitus ja kõrgteh-noloogiliste seadmete tootmi-ne. Siia lisandus ka metallitööt-lus ja -kaubandus, kus meie tütar-ettevõte Elme Metall on praegu turu kõige tugevam tegija. Suu-red keskused on Tallinnas, Klai-pedas ja Vilniuses ning väiksem Soomes. Suurim ja kaasaaegseim on kerkimas Riias. Levadia vara-de ost annab võimaluse kasvada ka Tallinnas.•• Milline on teie huvi Poola Gdanski laevaehitustehaste vastu?Meil pole huvi, ehkki on tehtud väga palju pakkumisi. Gdanski ja Szczecini tehased on permanent-selt müügis. See, et need ettevõt-ted pole seniajani erastatud, on probleemiks kogu Euroopale.

Meil on Klaipedas viis ujuv-dokki, Eestis kolm, Naantalis Põhja-Euroopa suurim kuivdokk ja üks ujuvdokk. Tänu sellele või-me remontida ükskõik kui suu-ri laevu, mis käivad Läänemerel, ja pakkuda kliendile väga paind-likke tingimusi, vastavalt olukor-dade muutumisele oma teenust ümber kujundada. Oleme saavu-tanud olukorra, kui näiteks osa

1.Eesti spetsialistid sõitsid Soome tööle enamasti pe-rekondadeta, sest pidasid seda ajutiseks. Nad käivad nädalavahetusel oma Eestisse jäänud perede juures. Leedust on inimesed lahkunud tervete perekondadena pikaks ajaks Suurbritanniasse ja Iirimaale.

2. Õnneks muutub konkurents meie tööstusharus üha mõistli-kumaks. Hakkame eemalduma selles metsikust ajast, kui kon-kurendid ei teinud koostööd.

3.Meie pole börsiettevõte, mis mängib hoopis teiste põhimõ-tete järgi. Börsiettevõtete akt-sionärid jooksevad ühelt turult teisele, ühelt mandrilt teisele. Näiteks Apple ei pea dividen-dide maksmist üldse oluliseks. Lähiajaks mina dividendide maksmist ei kavanda.

3 mõtetFjodor BermanveebRuaR 2012

MüügistOleme otsustes ratsionaalsed ja ei välista mõne ärisuuna müümist.

Kogemuste hankimisestTore, kui keegi meie töötajatest saab näiteks Norrast parema pakkumise.

8. veebruar 2012  7

töid teeme Naantalis. Siis saame märkimisväärse osa töid lasta teha Tallinna meistrimeestel.•• BLRT edu näitab teie valitud strateegia ja otsuste õigsust. Siia kuulub samuti otsus dividende aktsionäride vahel mitte jagada. Kuidas kavatsete veenda rahul-olematuid kaasaktsionäre, kes loodavad ettevõttest oma teeni-tud raha välja võtta? Meie tehas on oma saja-aasta-se ajaloo jooksul üle elanud nii pankroti, natsionaliseerimise kui ka privatiseerimise. Näinud kõi-ke. Ma ei taha oma eluajal tun-da seda häbi, et peaksin jooksma panka raha lunima ja ei saa seda.

Meie finantsseis on stabiil-ne, kuid see raha ei ole peidetud kuhugi tumbotškasse. Investeeri-me rohkem, kui kasumit teenime.

Kõigil inimestel on õigus oma arvamusele ja soovidele. Hea, et saame oma maal vabalt mõtteid väljendada. Elu möödub kiires-ti. Meedia arutab BLRT Grupi dividendipoliitikat juba üle kahe aasta. Kuid elu ja kogemus näi-tab meie sajaprotsendilist õig-sust, et me ei võta ettevõttest raha välja. Inimesed tahavad 20 miljonit eurot välja võtta. Võib-olla on neil vähe ühest majast ja tahavad endale näiteks kolm maja ehitada. Selle sooviga peab ka arvestama. Kuid teisel poolel seisab suur ettevõte, kus töötab 4000 inimest. Eestis on hea äri-keskkond, siin antakse, erinevalt näiteks Ungarist, ladusalt kredii-ti. Kuid Eestist ega BLRT Gru-pist ei sõltu see, mis juhtub euro-alas tervikuna. Meie peamised äri-partnerid Põhjamaades sõltuvad Kesk-Euroopast, Lõuna-Euroo-past ja Aasiast.•• Kas teie kaasaktsionärid suudavad ära oodata oma aja, kui kogutud kive hakatakse laia-li tassima?Meie pole börsiettevõte. Börsi-ettevõtete aktsionärid jooksevad ühelt turult teisele, ühelt mandrilt teisele. Näiteks Apple ei pea divi-dendide maksmist üldse oluliseks ja polegi neid kunagi maksnud. Lähiajaks me ei kavanda dividen-dide maksmist. Majandusolukord on selleks liiga ebastabiilne. Kui üks meie partneritest pankrotis-tus, siis pidime maha kandma ligi viis miljonit eurot. Vaadake, kui palju vähenes meie poolt oste-tud laevade väärtus! Meie audii-torid on väga soliidsed ettevõtted ja nad nõuavad meilt muutunud olude tõttu väga oluliste väärtus-te allahindamist. Kui nüüd ütlen, et hakkame kahe aasta pärast divi-dende maksma, aga tegelikult meil siis kasumit üldse ei teki, siis oleme kõik rumalas olukorras.

Kõrvaltvaataja ei saa siin nõu-andeid jagada. Lihtne näide on gaasitehase käivitamine Ukrai-nas. Projekt on kestnud neli aas-tat, algas enne kriisi. Siis ei usku-nud keegi, et see tehas tuleb. Oli-me aga raha sinna juba investeeri-nud. Juhtus nii, et kui esmalt sõl-misime pangaga investeerimisle-pingu, siis nüüd peame selle oma vahenditega lõpule viima.

Siis algas Ukrainas poliitiline kriis, seejärel majanduskriis ja üks-ki pank ei nõustunud sinna raha

panema. Aga tehase maksumus on 32 miljonit eurot, selle hiiglasliku summa paneme kokku omavahen-ditest kahe peale partneriga.•• Eestis on palju pereettevõt-teid, kuid vähesed on nii edukad kui BLRT.Maailmas on palju edukaid pere-ettevõtteid. Paar päeva tagasi käis siin Norra suurima puksiiri-firmade omanik. Tema ja 38-aas-tase poja eestvedamisel töötab 30 puksiirlaeva, projekteerimis-büroo ja projektijuhtimise ette-võte. Minu poeg Mark on vaid 33 aastat vana, kuid tal on juba tulemusi, mida teistele ette näi-data. Näiteks meie Eesti transii-diettevõte on viimased kolm aas-tat kasumis, kuigi eelneval viiel aastal tõi see vaid kahjumit. Seda eelkõige tänu poja ja tema valitud meeskonna oskuslikele otsustele juhtimissüsteemi muutmise osas. Kui Igor Berman näitab oma töös häid tulemusi nii Ukrainas kui ka Lätis, siis on see vaid kiiduväärt. Kontserni Eesti suurima, kõrgteh-noloogiliste metalliseadmete toot-misega tegeleva ettevõtte juhiks on minu onupoeg Fjodor Kvitš. Omavaheline usaldus vaid ker-gendab meie tööd.•• Kas rahulolematutel aktsio-näridel on võimalik ettevõttest rahulolevatena väljuda?See sõltub nende endi soovidest. Praegu oleme kuulnud, et tahetak-se 20 miljonit eurot, võib-olla järg-misel koosolekul küsitakse juba 50 miljonit eurot. Olen hääletanud selliste soovide vastu ja teen seda ka tänavu. Pean enda seisukohta õigeks ja põhjendatuks.

Ma võiks tuua näiteid Balti rii-kides edukalt tegutsenud ettevõ-tetest, kes on tänaseks kadunud, sest neil polnud enam käibeva-hendeid ja tekkisid probleemid likviidsusega.•• Kas dividendivaidlused igal aktsionäride koosolekul toovad endaga ka midagi positiivset?Mitte midagi positiivset selles pole. Kui dividendidest avali-kult rääkima hakati, siis tulid kõik meie suured kliendid päri-ma, kuidas see skandaal mõjub meie võimele lepinguid täita. Need on kliendid, kes annavad tellimusi vaid siis, kui on kind-lad nii tehase, linna kui ka riigi finantsilises ja sotsiaalses seisus.

Selles, et igal kuul toimuvad teravad koosolekud, pole mitte midagi head. Erand oli nüüd vaid jaanuar, kui koosolekuid ei pee-tud. Kuid olen kindel, et tuleme nende sadade küsimuste ja psüh-hoterroriga toime.•• Kas olete saanud ettepane-kuid oma äri maha müüa?Reaalseid ettepanekuid BLRT Grupi osas pole tehtud. Oleme majandustulemuste poolest küll ligitõmbav, kuid tervikuna oma mitmekesisuse tõttu väga keeru-line firma. On olnud ettepane-kuid müüa maha mõni edukas ärisuund.

Meil on eesmärk olla oma tegevuse põhisuundadel turulii-der, mis meil sageli ka hästi välja tuleb. Oleme otsustes ratsionaal-sed ning ei välista mõne ärisuuna müümist või sulgemist, kui majan-dusolud seda dikteerivad. 1

Fotod: tiit Blaat

8  8. veebruar 2012

EST Kinnisvara on välisinvestorite ja investeerimisfondide esindaja Eestis, mis tegeleb kinnisvarainvesteeringute haldamise ja investeerimisvõimaluste

leidmisega.

Ostame rahavooga

ärikinnisvara objekte.

Pakkumised saata joel@estkinnisvara.eeJoel Peetsu 527 9206Heki 21, Tartu 50115

www.estkinnisvara.ee

Usaldan täielikult Usaldan mõneti Ei usalda eriti Ei usalda üldse

Tuttavatesoovitused

Tarbijatehinnangudinternetis

Reklaam-artiklid

ajalehtedes

Toodeteveebilehed

Reklaam-emailid

Bränd-sponsorlus

Reklaamidajalehtedes

Reklaamidajakirjades

Väli-reklaamid

Reklaamidotsingu-mootoritelehtedel

Video-reklaamidinternetis

Raadio-reklaamid

Sotsiaal-meedia-võrgustikereklaamid

Tele-reklaamid

Reklaamidenne

kinofilme

Reklaamitudtootedsaadetes

(sponsor-tooted)

Reklaam-bännerid

SMS-igasaadudreklaamid

Kui palju usaldate järgnevaid reklaami või soovituse vorme?

Allikas: The Nielsen Company, graafika: Sten Kivissaar

31%27%29%27%27%25%26%20%20%18%20%21%17%15%10%9%6%1%

53%58%52%53%52%55%52%

57%51%55%49%49%

56%43%

42%30%23%

8%

15%15%18%19%20%19%

21%22%

28%25%30%30%

25%

39%

44%

58%

67%68%

1%0%1%1%1%1%1%1%1%2%1%1%2%3%4%3%4%

23%

OÜ Kliimaseade pakub tööd:

KÜTTESÜSTEEMIDE PAIGALDAJALE

CV palume saata aadressile carita@kliimaseade.eeLisainfo: 515 3393, carita@kliimaseade.ee

Tööülesanded: Ventilatsiooniosakonna tööde koordineerimine objektil, materjalide hankimine, suhtlemine tellijate- ja tarnijatega.

Nõuded: Eelnev ventilatsioonitööde teostamise ja koordineerimise kogemus, eesti ja vene keele oskus, B-kat autojuhiluba, arvutikasutamise oskus, iseseisvus, suhtlemisoskus, pingetaluvus, kohusetundlikkus.

Pakume: mitmekesist ja huvitavat tööd, konkurentsivõimelist töötasu, kaasaegseid töötingimusi

VENTILATSIOONIOSAKONNA TÖÖDEJUHATAJALE

Tööülesanded: Kuivatus ja niisutusseadmete tutvustamine ja müük, hinnapakkumiste koostamine, suhtlemine klientidega, objektidel käimine.

Nõuded: Müügitöö kogemus kuivatite ja/või niisutite valdkonnas, eesti-, vene- ja inglise keele oskus, väga hea suhtlemis- ja läbirääkimisoskus, kohusetundlikkus.

Pakume: Pakume mitmekesist ja huvitavat tööd, konkurentsivõimelist ja tulemustest sõltuvat töötasu, koolitust Rootsis, kaasaegseid töötingimusi.

KUIVATUS JA NIISUTUSSEADMETE MÜÜGIINSENERILE

Tööülesanded: maa- ja õhk-vesikütteseadmete ning -süsteemide paigaldus objektidel.

Nõuded: küttesüsteemide tundmine, töökogemus vähemalt 3 aastat, katlamajade või soojussõlmede paigaldamise kogemus, hea gaasi- või elektrikeevitusoskus, eesti ja vene keele oskus, B-kat. autojuhiluba, kohusetundlikkus, hea füüsiline vastupidavus.

Pakume: mitmekesist ja huvitavat tööd, konkurentsivõimelist tasu, nüüdisaegseid töötingimusi.

8. veebruar 2012 9

Eesti fi lm 100 eripakkumine!

TÕELINE DIGIFILMIKVALITEET IGASSE SAALI — PROJEKTORI JA EKRAANI RENT ½ HINNAGA

* Filmide näitamiseks

www.avision.ee 6307474 rent@avision.ee

3DLP tehnoloogia — sügavad ja täiuslikud värvid1920x1080 FullHD resolutsioon — tõeliselt detailne pilt10 000 ANSI luumenit — ere ning kirgas

10  8. veebruar 2012

Ann-Marii Nergiann-marii.nergi@epl.ee

Odavlennufi rmade termi-nal, 700 meetrit pikem maandumisrada, Aasia lennud, 200 000 transiit-

reisijat pluss miljon odavlenda-jat, uued sihtkohad ja lennufi r-mad ning lõpuks praeguse pea-aegu kesklinnas asuva lennujaa-ma kolimine. Kõik see on juba lähituleviku muusika.

Kuna lennujaama ja riikliku lennufirma Estonian Airi käe-käik on üksteisega otseses seoses, siis peab esimene teise strateegia-muutustega kaasa minema. Kui eelmise aasta keskpaigas avalikus-tas Estonian Air oma uue eesmärgi saada reisijatele lõppsihtkohta len-nutajaks, mitte olla enam suurtele lennufi rmadele ettevedaja, siis tuli ka lennujaamal reageerida.

Kohe-kohe peaks reisijate arv saavutama senise terminali läbilas-kevõime ning selleks, et odavlen-nufi rmade „kes ees, see mees” tak-tikat ja klassikalisi vedajaid erista-da, vajab lennujaam uut terminali, mis valmib juba 2014. aastal.

Välismaa lennujaamade kogemus-te põhjal võib öelda, et Tallinna lennujaama 2,5 miljonit reisijat ei jaotu ajas ja ruumis ühtlaselt, vaid tekivad tipptunnid ehk lai-ned. Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov ütleb, et neid laineid hakkame nägema juba sel keva-del, kui kahe tipptunni asemele tekib neli väga suurt tipptundi ja laineid tekitab jällegi eelkõige Estonian Air, kes hakkab Tallinna tooma Põhjala väikelinnadest ini-mesi, et neid siis kaugemale eda-si lennutada. Klassikaline tege-vus selliste eesmärkidega lennu-jaamal ongi odavlennufi rmade ja tavaliste lennufi rmade erinevate katuste alla paigutamine.

Uus odavlennufi rmade termi-nal ei tähenda aga midagi suur-sugust või kiiskavat, hoopis vas-tupidi – tagatud on reisijate tee-nindamiseks absoluutne mii-nimum ja väljanägeminegi on sama odav kui Ryanairi pilet su taskus. Terminal läbilaskevõime-ga üks miljon reisijat saab olema lihtsasti laiendatav ja sama liht-salt ka demonteeritav. Termina-lil on omaette parkla ja eraldi sissepääs, lennukile minnakse ja sealt tullakse jalgsi, kohvrit tas-sid ise ja head reisi sooviva len-nujaamatöötaja asemel teenindab sind automaat. Sellise mehaanili-susega tagab lennujaam odavlen-nufi rmadele eluliselt tähtsa oda-va teenuse.

Samal ajal on lennujaam huvita-tud ka sellest, et odavale reisile minejale oleks võimaldatud ligi-pääs tasulistele teenustele. Sel-leks on ülejäänud terminal kae-tud suure baari-poega, kus kohv ja võileib võibki maksta sama pal-ju kui lennupilet. Sakkov põhjen-dab kirvehindasid sellega, et igal tehingul, mis tehakse lennujaa-ma piires, on vahel ka lennujaama karvane käsi. Ostes näiteks ühe õlle, võttes ukse tagant esimese takso, parkides autot või paigu-tades reklaami, võtab lennujaam

teenusepakkuja saadud tulult kuni neljandiku omale. Vaid nii on võimalik väikese suurusega lennujaamal elatuda. Enam ei maksa ju lennukiomanik nii palju maandumiskulude eest, see lähe-neb juba lausa nullile ja miinus-tesse. On fi rmasid, kes ütlevadki lennujaamale: „Võime kohe Tallin-nast lendama hakata, aga makske meile viis eurot iga reisija pealt.” Selline suhtumine käib pisikese-le lennujaamale üle jõu ja seepä-rast maksustatakse iga tarbitud teenust. Maagiline piir viis mil-

jonit reisijat võimaldaks ärimu-delit hoopis teisiti tööle panna. Sinnani jõudmiseks on aga Tal-linnal veel pikk maa käia.

Tallinna lennujaam aga ei taha kõiki mune samas korvis hoi-da. Ideaalne ja väikseima riski-ga mudel näeb ette, et kolman-diku moodustavad tavalennud, kolmandiku odavlennud ja kol-mandiku Estonian Air. Viimane suurendab sel kevadel jõuliselt oma sihtkohti ja lennusagedusi ning müügisüsteemides on peat-selt Tallinnast reisijatele üle 50% rohkem kohti. Kui mainida ikka-gi Aasia lendude keskuseks saami-se eesmärki, mille üle on Tallinn juba kaua aega mõtteid mõlguta-nud, läheb Sakkov keema. See on tema sõnul veel puhtalt teoreeti-line, ainult Trondheimi ja Jyväs-kylä sugustest kohtadest reisija-te toomisega saab see olla võima-lik. Sakkovit ärritab, kuidas näi-teks Trondheimi suuna avamisega sai Estonian Air igalt poolt sõima-ta, aga selle käigus ei pannud keegi tähele, et sagedusi pandi juurde ka näiteks Kiievile ja Moskvale. Piltli-kult öeldes ongi Trondheim pääs-terõngas, kuidas on võimalik len-nukitäis inimesi saata edasi Parii-si või Berliini. Kui eestlasi jaguks ühte Pariisi suunduvasse lennukis-se ehk 20, siis tegelikult läheks vaja 80 inimest. Kust mujalt neid siis võtta? Sama loogika hakkab toi-mima ka Aasia lendudega.

Pikem maandumisradaEt üldse Aasia lende sisse tuua, peab Tallinna lennujaam olema suuteline vastu võtma ka suu-ri F-kategooria lennukeid nagu Airbus ja Boeing 747. Praegu saab seda juba teha mitteregulaarselt ja sedagi ainult eeldusel, et ilm on lendamiseks ideaalne. Täiuslikku ilma aga Eestis… nojah. Selleks, et suured lennukid saaksid meil käia iga päev, on vaja õhkutõu-suks 700 meetrit pikemat rada. Ja seda mitte sellepärast, et Airbusil oleks vaja pikemat rada hoovõ-tuks või kiirenduseks, vaid et poo-le raja peal hoopis ümber mõel-da. Kui kapten ikka tunneb, et midagi on viltu ja pikale lennule ei saa minna, tuleb talle võimal-dada ümbermõtlemiseks vajalik ruum. Selleks et reaktiivlennu-keid majutada, tuleks aga rada veel 15 meetrit laiendada ning see on vähemalt praegu mõeldama-tu, sest laiendamise käigus peaks terveks suveks raja kinni panema.

Üleüldse muretseb lennujaam juba praegu, et müra suurenemi-ne, lennuliikluse tihenemine ja raja läbilaskevõime ammendu-mine paneb varsti praegust asu-kohta muutma. Paarikümne aasta pärast asub see tõenäoliselt üld-se pealinnast 30 kilomeetri kau-gusel, räägib lennujaama juhatu-se liige Erik Sakkov. Aga kus täp-selt, seda veel öelda ei osata, sest praegusest niivõrd kesklinna lähe-dal asuvast kohast tahetakse ikka viimast võtta. 1

Tallinna lennujaam laieneb veelgi

lennujaam kavandab uut terminali, mis valmib juba 2014. aastal.

Ülemisel pildil lennuühenduste võrk Tallinnast – nagu rattakodarad. Alumisel fotol Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov.

Fotod: taavi aRus

8. veebruar 2012 11

AAA AA+ AA AA– A+ A A– BBB+ BBB BBB– CCC+ CCC CCC–BB+ BB BB– B+ B B– CC C D

MOODY'S

STANDARD & POOR'S

Aaa Aa1 Aa2 Aa3 A1 A2 A3 Baa1 Baa2 Baa3 Caa1 Caa2 Caa3Ba1 Ba2 Ba3 B1 B2 B3 Ca C

Eurodetektor tuvastab võltsitud raha!See töötab lihtsalt: rahatähe kontrollimiseks tuleb see sisestada detektorisse ning detektor annab kiirelt vastuse, kas tegu õige või võltsitud rahatähega.

Eurodetektor EuroSure II piiratud koguses eriliselt soodsa hinnaga 85 €.

AS HansabHelista ja küsi lisa: 605 9810 www.hansab.ee

85€85€85€

Igapäevaelus ei muutunud esimesel ega teisel juhul aga suurt midagi, isegi fi nantstu-rud võtsid teate vastu rahuli-

kult. Euroopas sattusid reitingu langetamise järgsesse aega hoo-pis intresside langus ja aktsiatur-gude tõus.

Reitingute tähtsusega ongi niimoodi: nad on väga olulised, aga ei ole ka. Suure kolmiku Stan-dard & Poor’si (S&P), Moody’se ja Fitchi reitingute mitteoluli-sust selgitavad hästi kaks retoo-rilist küsimust, millega nende väi-ke konkurent, reitinguagentuur Egan-Jones oma teenust reklaa-

mib: „Kas Moody’se, S&P või Fitchi reitingud on andnud teile mingi eelise, aidanud säästa või teenida raha? Kas S&P, Moody’se või Fitchi reitingutel on olnud teie jaoks ettevaatavat väärtust?” Vas-tus on paljude fi nantsistide ja loo-mulikult ka Egan-Jonesi arvates „ei” või „isegi mitte võib-olla”. Jutu alguses nimetatud S&P rei-tingulangetusi võib pidada kat-seks seda kurba olukorda muuta.

Selgitamaks, miks kolme suure agentuuri reitingud on hoolima-ta ennustava väärtuse puudumi-sest praegu ikkagi tähtsad, tuleb teha väike tagasivaade reitingu-äri ajalukku.

Kuni möödunud sajandi 1970. aastateni olid reitinguagentuurid – esimesed loodi 20. sajandi algul – peamiselt USA-keskne nähtus. Algul said nad tulu reitingukäsi-raamatute müügist investorite-le. Mida täpsemaid hinnanguid nad andsid, seda paremini müük läks. Aja möödudes muutis pare-mate agentuuride reputatsiooni-

kapital reitinguärisse sisenemise uutele tulijatele väga raskeks ja domineerivaks muutusid kaks-kolm agentuuri.

Lisaks hakati reitinguid oht-ralt kasutama fi nantsjärelevalves, mis kindlustas juhtivate agentuu-ride positsiooni veelgi. Asjaolu, et pankadele, kindlustusseltsidele ja pensionifondidele kehtestatud investeerimispiirangute ja omaka-pitalinõuete aluseks said reitin-gud, pani agentuurid varasemast suurema surve alla anda häid reitinguid. Kõrge reiting muu-tus väga tähtsaks nii emitentide-le kui ka investoritele: esimeste jaoks suurendas teatud piiri üle-tav reiting potentsiaalsete inves-torite ringi, teiste jaoks avardas investeerimisvõimaluste hulka.

Tulemuseks oli nn reitingu-infl atsioon, mida hakkasid veel-gi võimendama 1970. aastal leiu-tatud kopeerimismasinad, mis võimaldasid reitinguraportitest hõlpsasti koopiaid teha. Ärimu-del, kus reitingu eest maksis inves-

tor, ei töötanud enam. Agentuu-rid läksid üle ärimudelile, kus rei-tingu eest maksab emitent. Huvi-de konfl ikt agentuurides võimen-dus – emitendid hakkasid ostma paremaid reitinguid ja keeldusid maksmast reitingute eest, mida pidasid liiga madalaks.

Mõrane peegelProbleemist on teadlik oldud juba ammu, aga fi nantsjärelevalve vas-tus sellele – agentuuride sertifi t-seerimine, et pildile pääseksid ainult need, kes „lähtuvad oma töös kõrgetest standarditest” – ei paista olevat piisav abinõu. Paku-tud on ka regulatsioonide (nagu näiteks pankade kapitali adek-vaatsuse arvestus) lahtisidumist reitingutest, aga see oleks väga põhimõtteline muudatus ega juh-tuks kiiresti… kui üldse.

Euroopas räägitakse palju ka päris „oma” reitinguagentuuri loo-misest, sest praegused turuliidrid kui USA juurtega ettevõtted ei ole-vat Euroopa suhtes objektiivsed

või ei mõista siinsete heaolusüstee-mide olemust piisavalt hästi. Seda teed minek oleks pigem must huu-mor – kas Euroopa Komisjoni toe-tusel loodud agentuuri hinnangud Euroopa Liidu riikide maksevõi-mele oleksid tõesti objektiivsemad kui näiteks S&P omad? Vaevalt. Ka sõltumatu kapitali baasil loo-dud uuel agentuuril kuluks repu-tatsiooni loomiseks aega.

Sellal kui osa Euroopa riike peeglit kirub (natuke mõrane on see tõesti), võttis Egan-Jones kõige kõrgema reitingu juba ära ka Sak-samaalt ja andis edasiseks negatiiv-se väljavaate. Majanduskasvu aeg-lustumise ja Euroopa Liidu nõrge-mate riikide päästmise kulude tõt-tu tõuseb Saksamaa võlakoorma ja SKT suhe Egan-Jonesi hinnan-gul 2013. aastaks 116 protsendini.

Kas S&P astub Egan-Jonesi jälgedes? Väga tõenäoline. Egan-Jonesi enda peetava arvestuse järgi on S&P ja Moody’s nende reitingu-muutusi hilinemisega kopeerinud umbes 95 protsendil juhtudest. 1

Kes on kõige parem peegel?

Villu Zirnaskvillu.zirnask@epl.ee

samamoodi nagu mullu haaras raev ameeriklasi, kui reitinguagen-tuur standard & Poor’s võttis usa-lt kõrgeima, aaa-reitingu, val-landus torm jaanuari keskel ka euroopa poliitiliste otsustajate seas, kui standard & Poor’s langetas üheksa euroala liikmesriigi reitingut.

12  8. veebruar 2012

Aastas veetakse maailma eri otsades ebaseadus-likult kihla kokku 140 miljardi dollari pea-

le. Täpselt nii ehmatavalt suur on raha hulk, mis läheb spordist igal aastal kaduma. Summa, mida panustatakse reeglipäraselt, jääb umbes 350 miljardi dollari juurde.

Kõige rohkem kimbutab kihl-veotont mõistagi jalgpalli, kuid muret tunnevad teisedki. Viimas-tel aastatel on probleemi väljajuu-rimise oma südameasjaks võtnud ka rahvusvahelise olümpiakomi-tee president Jacques Rogge.

„Sport on ohus, praegu ma ei pea silmas üksnes olümpialiiku-mist, vaid kogu sporti,” rääkis Rogge BBC-le. „Summad, mil-lest räägime, on tegelikult hoo-mamatud. Ometi kardame, et ille-gaalne kihlvedu on alles tõusuteel ning meil ei ole aega arutada, mis-suguseid viise võitluses selle vas-tu kasutada. Me juba peame võit-lema,” ütleb Rogge.

Euroopa jalgpalliliidu UEFA presidendi Michel Platini arvates tuleks kihlveopetturid igal pool vastutusele võtta kriminaalkur-jategijatena, sest spordialaliidud ei suuda üksinda ühe süveneva probleemiga toime tulla.

„Euroopa jalgpall elab hirmus. Usun, et terve Euroopa sport teeb sedasama. Kihlveopettuste sage-nemine on selge ohumärk,” lau-sus Platini. Mullu suvel mõisteti kaheks aastaks vangi singapurla-

ne, kes oli pakkunud pistist Soo-me liiga mängijatele. Sama isi-kut seostati ka mängutulemuste mõjutamisega Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Platini soovib, et sellest juhtumist võtaksid ees-kuju ka Euroopa riigid.

Suurem osa kihlveorahast lii-gubki just Aasias, hinnanguli-selt on sealse turu osakaal 42 protsenti. Järgnevad Euroopa 30 protsendi ja Põhja-Ameerika 21 protsendiga.

Kihlveod moodustavad tava-liselt umbes poole kõigist õnne-mängudest. Näiteks ühe jalgpal-likohtumise jooksul võib panus-tada isegi paarile tuhandele eri asjale. Alates sellest, mis minutil pallur sisse tuleb, lõpetades sel-lega, mitmendal sekundil ta esi-mest korda palli saab puudutada. Üksainus mäng võimaldab keeru-tada meeletul hulgal raha.

Ja kui võimalus on antud, siis pole ka üllatav, et on neid, kes seda ära kasutavad. Jalgpallis on kaht-luse ja pideva jälgimise all 50 riiki.

Maffi a kombitsadOrganiseeritud kuritegevuse huvi kihlvedude vastu on väga suur. „Üle 90 protsendi kihlvedudest, mis toimuvad Kagu-Aasias, on jalgpallipõhised,” räägib rahvus-vahelise jalgpalliliidu FIFA turva-lisuse juht Chris Eaton. Ja kõige magusamad on eelkõige rahvus-vahelised mängud. „Näiteks Sin-gapuri eri rühmituste niidid on nähtavad nii Euroopas, Aafrikas kui ka Ameerikas,” lisab Eaton.

Mõistagi ei meeldi see suure-le jalgpallibossile Sepp Blatteri-le, kes vähemalt väliselt teeb kõik endast oleneva: kohtub Interpoli juhtidega ja annab välja ukaase, et natukenegi stabiilsust saavutada.

Samal ajal rõhutab FIFA õigusspetsialist Marco Villiger, et ei tasu valesti aru saada: neil

•• 2000. aastal tunnistas Lõuna-Aafrika Vabariigi kriketikoondise kapten Hansie Cronje, et ta sai kihl-veokorraldajalt raha siseinformat-siooni eest. Ühtlasi õhutas ta oma kaaslasi teatud mängudes kehvas-ti mängima.

•• Sama aasta augustis avastas FIFA, et kuus kohtunikku olid osa-lenud kokkuleppemängudes. Koh-tunike ülesanne oli vilistada õigel ajal penalti.

•• 2006. aastal vapustas maailma Itaalia jalgpalliskandaal, kui tipp-klubisid Juventust, Fiorentinat, Laziot ja AC Milani seostati kokku-leppemängudega, mis viis Juven-tuse kõrgliigast väljaviskamiseni.

•• Sama aasta mais sai tennise endine 55. reket, austerlane Da niel Köllerer eluaegse võistluskeelu kokkuleppemängude eest.

•• Möödunud aastal määras Itaalia jalgpalliliit kolme ja poole aastase võistluskeelu Cristiano Donile ning viieaastase jalgpallist eemal olemi-se keelu endisele Itaalia koondise ja Lazio ründajale Giuseppe Signori-le. Kokku määrati kuni viieaastasi keelde 17 inimesele. Skandaal puu-dutas 18 mängu Itaalia Serie B-s või madalamates liigades, kus tegut-

sesid nii endised kui ka praegused mängijad ja kihlveovahendajad.

•• 2012. aasta suvel Euroopa jalg-pallis lahvatanud kihlveoskandaal puudutas umbes kahtsadat män-gutulemust üheksast Euroopa rii-gist: Saksamaalt, Belgiast, Šveit-sist, Horvaatiast, Sloveeniast, Tür-gist, Ungarist, Bosniast ja Hertse-goviinast ning Austriast, lisaks veel mõnd UEFA Meistrite liiga ja Euroo-pa liiga kvalifi katsioonimatši. UEFA on seda kirjeldanud kui suurimat Euroopa jalgpalli raputanud kihl-veoskandaali. Pettus avastati põh-jaliku jälitustegevuse käigus, kuula-tes pealt organiseeritud kuritegevu-sega seotud isikute telefonikõnesid. 15 inimest võeti vahi alla Saksamaal, veel kaks arreteeriti Šveitsis. Kogu skeemi põhisüüdlased olid kolm hor-vaadist venda: Ante, Filip ja Milan Sapina, kes pidasid Saksamaal Ber-liinis Cafe Kingi nimelist kohvikut. Just Ante Sapina oli see, kes palkas Saksa vutikohtuniku Robert Hoyzeri mängude tulemustega manipuleeri-ma. Ante Sapina sai karistuseks 35 kuu pikkuse vanglakaristuse, tema vennad mõisteti süüdi tingimisi. Hoyzer läks vangimajja kaheks aas-taks ja viieks kuuks.

Maailma vapustanud kokkulepped

Kristi Vahemaakristi.vahemaa@epl.ee

illegaalsed kihlveod ei ole sugugi üksnes spordi valdkonna küsimus, vaid palju ulatuslikuma mõõtmega. Ja tõepoolest on, mille pärast muretseda – pöörased summad lähevad kaduma.

Veame kihla!Aga ebaseaduslikult...

8. veebruar 2012  13

2007•• TVMK kaotus Espoo Honka-le tulemusega 1 : 0 Intertoto kari-kasarjas oli üks esimesi, millest räägiti kui Eesti jalgpalliga seotud kihlveopettusest. Väidetavalt teh-ti kõnealusele matšile kihlveobör-sil Betfair panuseid 1,5 miljoni euro eest ehk kümneid kordi rohkem kui teistele samal ajal peetud Interto-to karikasarja mängudele. Samuti kukkus Honka koefitsient ilma min-gi põhjuseta 2,5-lt 1,5-le.

•• Samal aastal kohtusid Meist-rite liiga eelringis Pobeda Prilep ja Tallinna Levadia, mängu võitis 1 : 0 Levadia. Kui esialgu olid Ees-ti klubi võiduvõimalused Makedoo-nia meeskonnaga mängides koefit-siendiga 6,0, siis mängu eelõhtul alanud panustamine viis koefitsien-dini 1,97. Levadia tõusis soosikuks. UEFA otsustas, et FK Pobeda mõju-tas mängu, ja võistkonnal keelati kaheksaks aastaks osaleda UEFA egiidi all toimuvatel võistlustel.

2008•• Esimesed tõsisemad karistused mängude mõjutamise eest määras Eesti jalgpalliliidu juhatus 2008.

Kihlveopettus on ka Eestis tuttavaastal, kui kolmeaastase jalgpal-lis tegutsemise keelu sai Tartu JK Maag Tammeka mängija Artur Ossi-pov ja kaheaastase TVMK mängija Vladislav Gussev.

2010•• Märtsikuus teatas UEFA, et Narva Trans kaotas Eesti meistri-võistluse avavoorus sihilikult Tal-linna Levadiale 0 : 3 ja neljandas voorus Kohtla-Järve Lootusele 0 : 1. Alaliit andis klubile võimalu-se: kui nad peaksid veel kord vahe-le jääma, eemaldatakse nad nii Ees-ti meistriliigast kui ka eurosarjast.

2011•• Türgis peetud Eesti ja Bulgaa-ria sõpruskohtumine lõppes viigiga 2 : 2, seejuures sündisid kõik neli väravat penaltist. Analüüsi tule-musena selgus, et ebaloomulikult suuri panuseid oli tehtud sellele, et mängus lüüakse vähemalt kolm väravat. Kumbki meeskond süüdi ei olnud, rahvusvahelise uurimise alla sattusid korraldajad ja kohtunikud. Mängu korraldaja Footy Media oli fiktiivne firma ja tema juhiks mär-gitud Blapp Johnsen tegelikult sin-gapurlane Anthony Santia Raj.

illegaalsed kihlveod ei ole sugugi üksnes spordi valdkonna küsimus, vaid palju ulatuslikuma mõõtmega. Ja tõepoolest on, mille pärast muretseda – pöörased summad lähevad kaduma.

Veame kihla!Aga ebaseaduslikult...

ei ole midagi selle vastu, kui ini-mesed mängivad ja oma lemmi-kutele panustavad. Kuid sama-võrra, kui legaalne õnnemäng on lubatud, on illegaalne keelatud. „Meie eesmärk on kaitsta võistlus-te usaldusväärsust, kokkuleppe-mängud ja pettused ei käi sellega kuidagi kokku,” sõnab Villiger.

UEFA süsteem, millega pet-tureid võrku püütakse, kannab nime Betradar. Seesama süs-teem tuvastas näiteks ka Narva Transi kokkuleppekaotused Tal-linna Levadiale ja Kohtla-Järve Lootusele. Betradar tegeleb eel-kõige konkreetses kihlveokonto-ris toimuva anomaalia jälgimise-ga. Ja kui kõrvalekalded on väga suured, siis on selge, et see ei ole juhus. Süsteem on nii tark, et jäl-gib teatud statistikat ja loogikat ning eksib seetõttu väga harva. Punane tuli tähendab Betradari keeles selgelt manipuleeritud ja kollane tõenäoliselt manipulee-ritud mängu. Rakendus, mis on töös olnud kaks aastat, suudab päevas kontrollida sada miljonit panust.

Jalgpalli kõrval on ehk vii-maste aastate suurima skandaa-liga hakkama saanud Pakistani kriketimängijad. Kolm sportlast mõisteti süüdi kihlveopettuses sõpruskohtumisel Inglismaaga. Kriketireeglite nüanssidesse süü-vimata suutsid mehed just neile sobiva lõpptulemuse välja män-gida. Seejuures oli tegutsemine nii peen, et näiteks pealtvaatajad ei suutnud midagi tähele panna.

Kuid hiljem siiski selgus, et koondise kapten Salman Butt koos Mohammad Amiri ja Mohammad Asifiga olid võt-nud ette kuritegeliku tee. Mees-tele määrati vanglakaristus: Butt pidi trellide taga veetma 30 kuud, Asif 28 ja Amir 19 kuud. Pärast seda tekkis ühiskonnas laiaula-

tuslik diskussioon teemal, kas need karistused polnud liiga lee-bed. Kohalikud ajalehed soovi-sid enamgi verd: nende arutlus-käigu järgi on Amir kolme aasta pärast vaid 23-aastane ja ilmselt tahetakse temaga endiselt lepin-guid sõlmida.

„Karistused oleksid pidanud olema tõhusamad. Mind teeb kur-vaks, et rahvusvaheline alaliit näi-tas, nagu nad ei peaks kihlveopet-tust tõsiseks kuriteoks,” rääkis ka endine mängija ja praegune tele-kommentaator Simon Hughes, kelle hinnangul oleks pidanud õiglane karistus olema vähemalt viis aastat ehk 60 kuud. „Juhtum ei kahjustanud Pakistani, vaid kogu maailma kriketit,” lisas ing-lane Angus Fraser.

Samal ajal rääkis kolmikust noorim, Amir läbi pisarate, et ta ei ole midagi sellist teinud, milles teda süüdistatakse. „Kri-ket on minu elu, jätsin õpingud, sest tahan mängida. Kogu minu perekond sõltub minust ja minu karjäärist,” kurvastas ta ja lubas samuti tagasi tulla tugevamana kui kunagi varem.

Sugugi kõik kahtlused ei saa süüdistuseks. Üks juhtum, mida ei suudetud tõendada, on kind-lasti meeles kõigil tennisesõp-radel. Nimelt süüdistati 2007. aastal maailma tippu kuulunud Venemaa tennisemängijat Niko-lai Davõdenkot meelega kao-tamises argentiinlasele Vassallo Arguellole. Tõepoolest, vastane ei olnud just suurem asi mängija, kuid hoolimata absurdselt suur-test panustest Arguello võidule nii enne mängu kui ka mängu ajal ja isegi pärast seda, kui Davõden-ko oli esimese seti täiesti kindlalt võitnud, ei suutnud ATP mitte mingisugust pettust ega reeglite-ga vastuolus olnud tegevust kum-magi mängija puhul tuvastada. 1

illu

st

Ra

ts

ioo

N: s

te

N K

ivis

sa

aR

14  8. veebruar 2012

tehnoloogilistest võtetest loobu-mist,” leidis Talvik.

Praktikas on graniitkillustik-ku meie teedele laotatud aga üha rohkem. Aastatel 2004–2008 kas-vas graniitkillustiku import statis-tikaameti andmetel üle kahe kor-ra, peamiselt Soomest ja Rootsist toodud kraami laotati rõõmsalt ka teede aluspõhjadele. Vahepealsed tee-ehituse eeskirjad olid kohali-ke killustikutootjate sõnul selli-sed, mis siinse materjali kasuta-mise peaaegu et välistasid. Prae-gu on suhtumine küll muutumas, ent graniitkillustiku sissevedu on siiski pidevalt kasvanud.

Varud on ammendumasInfrastruktuur on teadagi üks riigi suuremaid prioriteete. Juba ainu-üksi Tartu maantee Mäoni kahe-rajaliseks ehitamine, mida prae-gu maanteeameti arengukavades kindlalt arvestatakse, maksab enam kui 200 miljonit eurot. Kuid maanteeametil on ka ehitusmaava-rade vajaduse prognoos, kus eel-datakse riigimaanteede lubjakivi-vajaduseks 2020. aastaks 3,2 mil-jonit kuupmeetrit. Suurusjärk on

sama, nagu terves Eestis kaevan-dati keskkonnaministeeriumi and-metel 2008. aastal.

Ent riigimaanteid on Eestis vaid üle 16 000 kilomeetri, samal ajal kui teid ja sõiduteid kokku on üle 58 000 kilomeetri. Kui tahta teed korda saada, tuleb lubjaki-vi kaevandamist suurendada või rohkem materjale importida.

Kaevandusfi rmade sõnul on killustiku ja muu teedeehitus-materjali tootmise loogika aga selline, et karjäär ei tohiks asuda objektist kaugemal kui 50 kilo-meetrit. Vastasel korral läheb materjali vedu ebamõistlikult kal-liks. Nii üritavadki kaevandajad mõistatada ja erinevatest plaani-dest välja lugeda, kuhu riik hak-kab teid ehitama, ning siis seal kandis kogu karjääri avamise protsessi alustada. Ehkki mäe-tööstuse ettevõtete liidu juha-tuse esimehe Rein Voogi sõnul on praegu kaevandamislubade taotlused riigiametites taas töös-se võetud, on nende menetlusajad kokkuvõttes ikkagi pikad – ligi-kaudu kuus-seitse aastat.

Riigi poolt 2009. aastal insene-

Ilmselt ei taibanud ehitusmaa-varade kaevandajad, et tee-vad augu hoopis iseendale, kui hakkasid uurima Naba-

lasse lubjakivikaevanduse raja-mist. Tagantjärele polegi tähtis, kas igal kevadel silmailu pak-kuv Tuhala nõiakaev oli tege-likult ohus või mitte. Rahvalii-kumist, mis selle kaitseks tek-kis, polnud nähtud taasiseseis-vumisliikumise esimesest pääsu-kesest ehk fosforiidisõjast saati. Isegi kõige eraklikum vanapoiss Kagu-Eesti kolkakülast on nüüd-seks kindel, et kaevandajate tege-vus oleks likvideerinud unikaal-se loodusnähtuse ning seadnud ohtu kogu Euroopas ainulaadse karstiala säilimise.

Kaevandusfi rma AS-i Kiirkan-dur arendusjuht Kalev Ollo rää-gib aga, küll mitte Nabala kon-tekstis, et kaevanduse sulgemi-se järel võib paikkond hoopis meeldivamaks muutuda ja tõus-ta ka eraomanike maa väärtus. Ühe praegu veel osaliselt töö-tava kaevanduse näitel maalib Ollo hingemineva pildi, kuidas karjääri ammendunud osasse loo-dud veekogus kalad sulpsu löö-vad ning kohalikud inimesed on saanud omale lõpuks ujumispai-ga, mis neil enne puudus.

Need kaks arusaama on üks-teisest sama kaugel kui Maa Päi-kesest. Suure tõenäosusega pole täiel määral õigus kummalgi poo-lel ja seepärast ei ole ühisele sei-sukohale jõudmisest mõtet unis-tadagi. Sellises olukorras peab otsustama riik, teisisõnu poliiti-kud, ja otsus oli ootuspärane – Tuhala nõiakaevu säilimine muu-tus riiklikult tähtsaks küsimu-seks, mis raiuti suisa koalitsioo-nilepingusse. Ent kaevandajate sõnul ei piirdunud tagajärjed sel-lega. Suurema osa eelmisest aas-tast olid kõik kaevandamisluba-de taotlused, mis antud sisse kar-jääride avamiseks üle Eesti, amet-nike laudadelt kadunud kui tina tuhka. Taotluste menetlemist liht-salt ei toimunud ja kõik.

Et rahva meeleolu on sama-sugune kui 1980. aastate teises pooles, ei jäänud märkamata ka keskkonnaminister Keit Pentuse-le, kes pidas vajalikuks ühemõt-teliselt teatada, et fosforiidi kae-vandamise mõjusid ei tohi haka-ta isegi mitte uurima. Keskkonna-ministeeriumi kokkuvõtvas pressi-

teates möödunud aasta saavutuste kohta on Tuhala nõiakaev ja fos-foriidiotsus nimetatud esimeste-na. Need on tähtsamad kui elekt-riautode tulek või kokkulepe kas-vuhoonegaaside jaotuskava kohta.

Millest teha teid?Võtmeküsimuseks paekivi, lub-jakivi ja liiva kaevandamise juu-res on muidugi see, mida, milleks ja kui palju meil üldse tarvis on. Laias laastus kolm neljandikku kaevandatavatest ehitusmaava-radest kulub teedele – nii uute ehituseks kui ka olemasolevate remondiks. Aga millises olukor-ras on Eesti teed, sellel pole tarvis pikemalt peatuda. Seega poleks nagu materjalivajaduse üle mõtet üldse arutledagi.

Teisalt on teada, et paekivi ei ole maailma tugevaim tee-ehitus-materjal, eriti kui seda võrrelda graniidiga. Kas tasub üldse Ees-tisse auke puurida, kui maa alt saadav kraam ei luba tegelikult kvaliteetset ja kaua kestvat teed niikuinii ehitada?

Kalev Ollo Kiirkandurist toob näiteks 1996. aastal Ääsmäelt Har-ju-Ristini rajatud teelõigu, mis valmis ainult kohalikest materja-lidest ning kestab siiani, ja lisab, et graniit on sõltuvalt materjali-de kvaliteedist kaks-kolm korda kohalikust kivist kallim. Ent ta möönab, et suure liiklustihedu-sega teedel võiks ülemised kihid teha graniitkillustikust, alumiste-le jääks Eesti materjal.

Tootja juttu mitte sinisilmselt uskuma jäädes küsis Ärileht asja kohta ka Tallinna tehnikaülikooli teedeinstituudist ja vastus osutus Eesti kivi üldjoontes soosivaks. „Suured ehitusobjektid hõlma-vad suurema liiklussagedusega lõike ja ristmikke, kus ilmselgelt on importmaterjalide kasutami-ne vajalik. Väiksematel rekonst-rueeritavatel teedel saab kohalik-ku materjali rohkem kasutada, küll aga tuleb ülemised asfaldi-kihid rajada imporditud tardkivi-killustikust,” tegi TTÜ teedeins-tituudi teede ja liikluse teadus- ja katselaboratooriumi juhataja Ott Talvik asja puust ette ja vär-vis punaseks.

Kui palju täpselt tuleks tardki-vi ehk graniiti sisse tuua, on juba keerulisem küsimus. Importkil-lustik on küll ilmastikukindlam ja vastupidavam, ent pole ole-mas ühtegi uuringut, mis ütleks täpselt, kui palju paremini sel-lest valmistatud teed vastu pea-vad – teisisõnu pole ka võimalik öelda, et kallimat hinda arvesta-des on graniidi kasutamine mõist-lik. „Tuleks rohkem mõelda, kui-das saaksime oma kohalikku kivi-materjali paremini ära kasutada. See aga nõuab teadusuuringuid ja teatud traditsioonilistest ehitus-

ribüroolt Steiger tellitud analüüs ütleb aga, et arvestades kogu ette-valmistustööde aega, tuleb haka-ta tegema ettevalmistusi uue res-sursi kasutusele võtmiseks, kui varu jätkub 10–20 aastaks. Kui mõnda maavara jätkub vähem kui kümneks aastaks, siis on asi juba kriitiline. Näiteks Harju maakon-nas jätkub aga sama analüüsi järgi olemasolevates maardlates lubja-kivivaru veel vaid 13 aastaks. See-ga tähendab moratoorium lubade taotlemise menetlemisel materja-lidefi tsiiti tulevikus.

Kiirkanduril on praegu töös ligi 15 taotlust uuringute või kaevandamiste kohta üle Eesti. Kalev Ollo sõnul võib kogu asja-ajamine aega võtta isegi kümme aastat. Probleem on tema sõnul osalt riiklikul tasandil. Maavara-de teemat kureerib keskkonnami-nisteerium, kes täpsustab loodus-kaitselisi aspekte juba oma põhi-ülesannete tõttu rohkem. Võiks aga kureerida majandus- ja kom-munikatsiooniministeerium, kes hindaks ka seda, kui palju Eesti majandus maapõues olevat res-surssi kasutades võidab, ega unus-taks, et kaevandussektoris töötab tuhandeid inimesi.

Kuid omavalitsuste vastuseis on tugevamgi – auke, lõhkami-si, tolmu ja pidevat autode voo-rimist ei taha oma aia taha keegi ning kaevandusloale heakskiidu andev vallavanem võib kergesti silmitsi seista kogu oma poliitili-se kapitali kaotamisega.

„Mõned omavalitsusjuhid on eravestluses otse välja öelnud, et tahaksid küll kaevandust, sest see toob vallale kasu, ent ei saa nõus-tuda, sest tahavad ka järgmistel valimistel võimule saada,” sõnas Kalev Ollo. Ja elanike meelsust murda on ülimalt raske. Kaevan-dusfi rma esindaja väitel on pal-jud hirmud alusetud. Töö käib kaevanduses üldjuhul vaid kolm kuud aastas, lõhkamine ei teki-ta enam selliseid kõrvulukusta-vaid kärgatusi kui Nõukogude ajal, sest tehnoloogia on oluliselt täiustunud, põhjavee rikkumine on tänapäeval välistatud jne. Aga see jutt ei jõua Ollo sõnul inimes-teni, sest hirmud on liiga suured.

Niisiis seisab poliitikutel ees erakordselt ebameeldiv otsus kahe halva vahel – kas lubada avada uusi kaevandusi ja leppi-da vääramatult kaasnevate pro-testidega, riskides nii valijate toe-tuse kadumisega või valida rah-vale meelepärasem taktika ja kae-vandada nii vähe kui võimalik. Ent lõppkokkuvõttes tähendab see omakorda lihtsalt selle võrra vähem teid, mida kallimaks kuju-neb sissetoodav materjal. Vars-ti on näha, kumb võidab – kas rahakott või põhimõte, et polii-tik peab esindama rahva tahet. 1

Korras teede hind poliitikule: valijate viha

Henrik Ilveshenrik.ilves@epl.ee

Üldrahvalik, aga ka ametnikeni levinud vaenulik hoiak uute kae-vanduste avamise suhtes ei ole koos-kõlas suurte tee-ehitusplaanidega.

Kui tahta teed korda saada, tuleb rohkem kaevandada või materjale importida.

Karjäär ei tohiks asuda objektist kaugemal kui 50 kilomeetrit.

8. veebruar 2012  15

Korras teede hind poliitikule: valijate viha

55

81 75 85129

181

230 235 236 244 248 253 266 279 287311 325

21 19 19 22 24 27 32 33 33 34 37 37 40 40 40 40 4166 65 74

87109

134 136 137 143 148 155 162 169 179196 209

616,6

255,1

426,2

804,2 791,9

628,4

822,5867,2

1380,5

3715,2

2256,9

2070,1

2949,2

3398,5

2758

2555,6

1803

492

578,6

674,9

601,6

923,5

801,3

959,7

687,9

1072,7

1255

1547

1921,6

2343,8

2738,7

2585,2

1787,6

1172,1

81,3

323,2

265,3305,2

619,4

434,2 424,3457,3

652

753,2

874,1

1157,1

1265

1835,8

1952,4

1886,3

1430,5

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Ehitusmaavarade kaevandamineTUHAT M3

Killustikuimpordimaht

EURODES

Ehitusmaavarade varu ammendumise kiirusSEISUGA 31.12.2008

KaevandamisloadSEISUGA 01.02.2012

Harjumaa

Hiiumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Läänemaa

Lääne-Virumaa

Põlvamaa

Pärnumaa

Raplamaa

Saaremaa

Tartumaa

Valgamaa

Viljandimaa

Võrumaa

Ehituslubjakivi

Ehitusliiv

Ehituskruus

Maardlate arv

Ehituskruus Ehituslubjakivi, -dolokivi

16

16

61

15

38

20

33

39

32

11

8

16

22

16

24

17

14

26

5

21

13

16

19

18

10 904 576 10 771 331

14 189 752 14 401 947 *

* 11 kuud

2008 2009 2010 2011

Allikad: statistikaamet, Maa-amet, inseneribüroo Steigor, graafika: Sten Kivissaar

Kehtivaid lubjakivi ja dolokivi kaevandamise lube

Kehtivaid liiva ja kruusa kaevandamise lube

60

369

16  8. veebruar 2012

Info ja registreerimine 646 0002, 631 1918

koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

22. veebruaril 2012 Tallinnas

TÖÖLEPINGU SEADUSERAKENDUSPRAKTIKAT Heli Raidve Osavõtutasu 98 € + km

7. märtsil 2012 Tallinnas

ISIKUANDMETE KAITSE. AVALIK TEAVE Urmas Kukk Osavõtutasu 100 € + km

14. märtsil 2012 Tallinnas

AKTUAALSET PÄRIMISPRAKTIKAS

Ivo Mahhov Osavõtutasu 90 € + km

Hinnasoodustused!

Võttis kontolt 50 000 eurot sularahas välja ja pani samasse pangakontoris-se seifi ,” oli ainus tervik-

lik lausejupp, mis kandus minuni teiselt poolt Euromoney Kesk- ja Ida-Euroopa foorumi lõunalauda, kus kolm pankurit arutasid sala-pärasel näol ja tasasel häälel min-geid Ungari äriasju.

Kahju. Ungari oli neil jaanua-rikuu päevadel kuum teema. Võib julgelt öelda, et Kesk-Euroopa peksupoiss. Tundus, et suurem osa saksakeelsest meediast mater-dab meie hõimurahvast. „Sest riik seisab mitte ainult rahandus-liku hävingu, vaid halvem veel, õigusriigi pankroti lävel,” põru-tas Süddeutsche Zeitung. Austria Die Presse nimetas Ungarit lähi-

Kreekaks, mille Viktor Orbáni valitsus on kriisini majandanud ja seda rahvusvaheliselt isoleerinud.

Mais 2010 Ungari peaminist-riks tõusnud parempoolse Fideszi liider Orbán on varemgi endale Euroopa tähelepanu tõmmanud. Seekord vallandas läänepoolsete naabrite pahameelepuhangu kolm asja: Ungari keskpanga iseseisvust väidetavalt vähendavate seadu-semuudatuste projekt, kohtuni-ke pensioniea 70 aastalt 62-le lan-getamise kava, mille eesmärk on oponentide arvates soov lahti saa-da Orbánile vastumeelsetest koh-tunikest, ning uus andmekaitse-seadus, mis kriitikute hinnangul ei kaitse kodanikke Orbáni eest pii-savalt. Kui Ungari neis punktides Euroopa Komisjoniga 17. veeb-ruariks kompromissi ei saavuta, jääb tal EL-ilt ja IMF-ilt saamata ka riigi rahanduse stabiliseerimi-seks vajalik abilaen. Vaja on Unga-ril kuni 20 miljardit eurot.

Euromoney konverentsi Unga-ri ümarlaual – puupüsti rahvast täis, erinevalt ümarlauast, kus meie lõunanaabrite keskpanga juht Ilmárs Rimšēvičs tutvustas Läti kriisist väljumise edulugu

– kaitses madjarite valitsuse sei-sukohti majanduse riigiminister Zoltán Cséfalvay. Tema esinemine tõi meelde Andrus Ansipi, kui too heas vormis on. Ilma irooniata.

Ungari ja Euroopa Komisjo-ni tüli nimetatud kolmes küsimu-ses taandas Cséfalvay tehniliste-le detailidele. Liikmesriikidel käi-vat komisjoniga kümneid selli-seid vaidlusi seaduste EL-i õigu-sele vastamise üle – milleks neid kolme esile tõsta, küllap vaidlu-se käigus jõutakse mõlemat poolt rahuldava lahenduseni.

Edasi võttis Cséfalvay ette finantsturud. Loogiline oleks, et turud karistavad sind, kui teed midagi valesti, ja tunnusta-vad, kui teed midagi õigesti, rää-kis minister. Aga Ungaris näge-vat turud ja Euroopa Liit praegu ainult negatiivset. „Mõni riik sai plusspunkte, kui ta lubas libera-liseerida oma taksoturu. Vaadake Ungarit, meie taksoturg on ammu vaba,” vihjas ta, et vanade ja uute liikmesriikide puhul rakendatak-se erinevaid standardeid.

Pankurid põrnitsevad Unga-rit pahaselt, et mitte öelda hirmu-ga, kahel põhjusel. Esiteks 2010. aastal sisse viidud pangamaks – 0,15% pangavaradest kuni 50 mil-jardi forintini ja 0,5% pangavara-dest 50 miljardit forintit ületavalt osalt. Samasugune pangamaks on sisse viidud mitmes teiseski rii-gis, aga seal on see kordi väik-sem, näiteks Suurbritannias prae-gu 0,088% panga laenukohustus-test (v.a klientide hoiused). 2013. aastast on Ungari lubanud pan-gamaksu poole võrra vähendada.

Kodulaenude käsitlemineTeine asi on kõvas valuutas antud kodulaenude käsitlemine. Unga-ri forint on viimasel kahel aastal olnud euro ja Šveitsi frangi suh-tes kõige enam nõrgenenud Kesk-Euroopa valuuta, kuid samal ajal on Ungari ka riik, kus inimesed on kaks kolmandikku kodulaenu-dest võtnud Šveitsi frankides, sest nii sai laenu madalama intressiga. Forinti nõrgenedes muutusid lae-numaksed paljudele ungarlaste-le üle jõu käivaks. Ajal, kui lae-ne võeti, maksis frank 180 forintit ja vähem, praegu 250 forinti rin-gis ehk ligi 40 protsenti rohkem. Lisaks on pangad osalt fi nantsee-rinud nende laenude andmist nii, et võtsid ise samuti kursi- ja lik-viidsusriski (headel aegadel näis see olevat ebaoluline).

Kõigepealt tuli Ungari valit-sus kodanikele appi võimaluse-ga (laenu andnud pankade jaoks kohustusega) fi kseerida laenu-maksete aluseks olev valuuta-kurss 2014. aastani 180 forintile. See skeem ei leidnud palju kasuta-mist, sest kursivahest tekkiva kah-ju tasategemiseks lubati panka-del vastavalt pikendada laenu-tähtaegu. Siis käis valitsus välja radikaalsema plaani: tänavu 31. jaanuarini oli kodulaenu võtjatel õigus laen enne tähtaega tagasi maksta kursiga 180 forintit fran-gi eest. Selle ja turukursi vahest tekkiv kahju jääb pankade kanda – Ungari pangaliidu hinnangul kõigi pankade peale kokku 717 miljonit eurot, millest 30 protsen-

ti tohivad pangad detsembris saa-vutatud kokkuleppe alusel maha arvata pangamaksust. Võimalik, et Ungari valitsus otsustab enne-tähtaegse tagasimaksmise skeemi alates aprillist pikendada.

Umbes miljonist laenuvõtjast oli laenu sooduskursiga kustu-tamise võimalust aasta alguseks kasutanud ligi 100 000 inimest kokku kahe miljardi euro suuru-ses mahus. Mõistagi peab ena-mik ungarlasi frangilaenu tagasi-maksmiseks võtma forintilaenu ja küsimus on, kas leitakse pank, kes seda muutunud oludes on nõus tegema, või kas siiski tasub võtta frangi omast 3–4% kõrgema int-ressiga laen.

Kõigi nende asjade tõttu ongi nii Ungari pankurid kui ka nen-de kliendid närvilised ja sega-duses. Nii näiteks on kasvanud ungarlaste käigud teisele poole piiri Austria pangakontoritesse. Kontosid avama, kusjuures tuleb ette, et konto avatakse samas pan-gas, mis on Ungaris tugevalt esin-datud ehk seal toimuvast ikkagi otseselt mõjutatud.

Riigiminister Cséfalvay esit-les ennetähtaegse tagasimaksmise skeemi muidugi pigem eduloona: lahendusena, mida saaks võib-olla mujalgi kasutada. Näiteks siis, kui mõni riik on euroalast lahkuma sunnitud. Ka siis tuleks ju lahen-dada kiirelt nõrgenevas valuutas sissetulekute ja kõvas valuutas pangalaenude probleem.

Pankurid Ungari skeemist sama heal arvamusel pole, aga päris maatasa ka ei tee. „Keeru-kas küsimus,” vastas UniCredi-ti Kesk- ja Ida-Euroopa divisjo-ni juht Gianni Franco Papa küsi-musele, milline oleks hea alter-natiiv praegusele lahendusele. Ja viis jutu sellele, et Itaalia päritolu UniCredit on Šveitsi frankides lae-nu andmises tagasihoidlikult kaa-sa löönud ja see oli toode, mille leiutasid Austria pangad. Unga-ri lahenduse õiglusest rääkides aga märkis ta, et praeguste kah-jude jagamisel ei ole arvesse võe-tud, et kriisile eelnenud aastatel – varasemate laenuvõtjate puhul kuni kümmekond aastat – nau-tisid frangilaenude võtjad märki-misväärselt väiksemaid intressiku-lusid võrreldes forintilaenudega.

Raiff eisen Bank on frangilae-nudes suuremalt sees ja vastavalt on vihasem ka selle juht Herbert Stepic. „Ungari probleemid on poliitilised. Ei saa juhtida riiki, konsulteerimata kellegagi rii-gi sees ega väljas,” ütles Stepic oma konverentsisõnavõtus. Usku Ungarisse pole ta aga pöörduma-tult kaotanud, sest valdavalt on Ungari pärast raudse eesrinde lan-gemist olnud oma majanduse kor-raldamisel usaldusväärne riik.

Kui palju on pankadel Ungaris tegutsemiseks rahalisi ressursse, ei sõltu paraku mitte ainult regioo-nisisestest arengutest, vaid ka rahaliidu võlakriisist ja pangan-dusseadustest. Stepici hinnangul on Euroopa pangandusjäreleval-ve asutuse (EBA) hiljuti esitatud nõue, et pangad peavad tänavu 30. juuniks oma kapitali suuren-dama, äärmiselt vale ajastusega. „Lollus,” ütles ta otse. 1

Hirm ja segadushõimurahva panganduses

Villu Zirnaskvillu.zirnask@epl.ee

Ärileht analüüsib, mis õieti toimub praegu ungaris.

„

8. veebruar 2012  17

Kesk- ja Ida-Euroopa pangandus:Eesti torkab silma välispankade turuosaga

Pangavarade maht 2010MILJARDIT EUROT

Septembris 2011 Tipptase ajavahemikus 2007-2011 Riike Pangakontoreid Varasid (MLD EUR)

Muud välispangadKesk- ja Ida-Euroopas suurelt esindatud Lääne-Euroopa pangad Kodumaised pangad

LeeduLätiEestiKasahstanTürgiSlovakkiaVenemaaBulgaariaRumeeniaHorvaatiaTšehhiUngariUkrainaPoola OTP

ISP

SocGen

KBC

RBI

Erste

UniCredit

Kõige laiemalt Kesk- ja Ida-Euroopas esindatud pangad

19

7

19

12

20

11

9

3833

2137

3266

1802

2689

1524

1473

126

88

83

72

67

41

36Allikas: UniCredit „CEE Banking Outlook. Banking in CEE: the new „normal“. 01/2012, graafika: Sten Kivissaar

EestiLeeduHorvaatiaSlovakkiaTšehhiRumeeniaBosnia-Hertsegoviina

SerbiaLätiBulgaariaUngariPoolaUkrainaSloveeniaTürgiVenemaaKasahstan

77828

466 53

89 312 12637 31 26 11

91 17558 53 26 20

8,4

10,1

14,2

6,5

12,2

22,6

14,5

17,8

5,9

2,7

33,5

5,9

18,0 17,8

8,8

11,6

14,2

6,7

12,2

22,6

14,5

19,4

6,45,2

33,6

7,2

19,4 19,7

Eestlased on headlaenuvõtjad – isegikeset kriise oli halbulaene suhteliselt vähe.

Halbade laenude osakaal laenuportfellisPROTSENTIDES

Pankade turuosaPROTSENTIDES

810

15

2023

43

50 51

56

60 6164

69

7578 79 95

11

2

25

8

21

23

40

28

1313

36 21 28

14 12

4

2

81 88 60 72 56 34 10 21 31 27 3 15 3 11 10 17 3

18  8. veebruar 2012

Seepärast on EkspressJobi tööpakkumiste keskkond lihtne, kiire ja mugav. Kandideerimiseks ei pea kontot looma ega eraldi vorme täitma, vaid piisab nupule vajutamisest ja CV lisamisest. Endale sobivaid töökuulutusi saad tellida e-postile ning säilitada oma üleslaetud CV tööpakkujatele tutvumiseks.

Aeg on suur väärtus!

Julge hunt leiab tööd!EksprEssJob.EETööporTaal JuhTidElE Ja spETsialisTidElE

Praegu moodustavad umbes 87 protsenti kõi-gi maailma keskpanka-de välisvaluutareservi-

dest kaks valuutat – dollar ja euro. Tõsi, dollari osakaal sellest on üle kahe kolmandiku. Ent tõsi on ka see, et ülejäänud valuutad ei pääse neile kahele ligidalegi – üle-jäänud 13 protsenti jaguneb terve hulga pisemate vääringute vahel. Viimastel aastatel on aga mõlema

peamise valuuta usaldusväärsus üha rohkem küsimärgi alla sat-tunud. Aina enam analüütikuid esitab küsimuse, kaua selline süs-teem kesta võib ja mis selle ase-mele tuleb.

Ajakirja Foreign Aff airs jaa-nuari-veebruari numbris tõstab California ülikooli Berkeley lin-naku majanduse ja politoloogia professor Barry Eichengreen esi-le kaks näidet ajaloost, kui maail-mas kehtinud rahasüsteem enam survele vastu ei pidanud ja kok-ku varises. Üks oli kullastandar-di lagunemine 1930-ndatel, teine aga Teise maailmasõja järgse Bret-ton Woodsi rahasüsteemi kollaps 1970-ndatel. Esimesega kaasnes üleüldine sügav ja pikk kriis, tei-ne toimus maailma majandusele suuremat kahjude tegemata. Kui-das protsess suuremate valuuta

Erik Aruerik.aru@epl.ee

Reservvaluutaküll, aga milline?

Maailmavaluutad dollar ja euro värise-vad. Kas miski võib tulla nende aseme-le? Mis see olla võiks?

raskuste süvenemise puhul see-kord võiks kulgeda, sõltub Eic-hengreeni meelest suuresti polii-tikute langetatavatest otsustest. Igaüks, kes jälgib poliitilisi aren-guid Euroopas ja USA-s, võib ise oma arvamuse moodustada, mil määral rahvaesindajatele lootma jääda tasub.

Uus kuningasSuur hulk vaatlejaid on veendu-nud, et maailma rahaturul asub troonima uus tegija, Hiina jüaan. Väiksemad valuutad lihtsalt ei suuda suuri piisavalt hästi asen-dada – nende rahaturul kaubel-dav kogus on liialt väike, et kesk-pangad saaksid teha küllaldases mahus tehinguid, ilma hinnas suuri kõikumisi tekitamata.

Veel hiljuti oli jüaani kasuta-mine rahvusvahelistes tehingutes rangelt piiratud, välismaalastele aga oli jüaanide omamine ja nen-dega kauplemine väljaspool Hii-na piire sisuliselt võimatuks teh-tud. Mõne viimase aastaga on palju muutunud. Prognooside järgi peaks jüaanides sooritatud tehingud moodustama möödu-nud aastal seitse protsenti Hiina

kaubavahetusest – vaid kahe aas-ta eest oli see osakaal null. Samu-ti on välisinvestoritele lihtsamaks tehtud jüaanides nimiväärtusega võlakirjade ostmisega. Viimaseks sammuks oleks keskpankade jul-gustamine oma reserve jüaani-des hoidma.

Petersoni-nimelise rahvusvahe-lise majanduse instituudi vanem-teadur Arvind Subramanian lõi mullu laineid oma raamatuga „Eclipse: Living in the Shadow of China’s Economic Dominance”, milles ta avaldas arvamust, et Hiina jüaan võiks dollari peami-se reservvaluutana välja vahetada juba lähema kümnendi jooksul. Näitena tõi ta selle, kuidas Suur-britannia nael rahamaailma ainu-valitseja rolli kahe maailmasõja vahel minetas, mis tõendab, et reservvaluuta staatus võib kadu-da kiiremini, kui inimesed arva-vad. Leidub aga suur hulk ini-mesi, kes Subramanianile vastu vaidlevad.

Reservvaluuta ei pea olema ainult rahvusvaheliselt kaubel-dav, seda peab olema ka võima-

Paljud on veendunud,et maailma raha-turgudel asub troonima Hiina jüaan.

8. veebruar 2012  19

Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

Küsi pakkumist:

tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee

roll-up stendid

flaierid

kutsedkleebised

visiitkaardid

koopia3.ee

voldikud

plakatid

kalendrid

riik kõigest jõust kaubanduspuu-dujäägiga maadles. Puudujäägist saadi lahti alles reformide käivitu-des 1980-ndatel. „Nende mõtlemi-ses sõltub majanduse edu ekspor-diülejäägist,” usub Kregel. „On väga-väga raske neid veenda, et reservvaluuta omamine oleks väärt selle ülejäägi kaotamist.”

Kolmanda võimalusena reser-vide hoidmiseks suuremate ja väiksemate valuutade asemel oleks aga nii-öelda sünteetili-se maailmaraha loomine. Seda propageeris omal ajal Bretton Woodsi rahasüsteemi üks loo-jaid, John Maynard Keynes, kes pidi aga ameeriklaste survel oma ideest loobuma. Praegu eksistee-riv säärane vääring, rahvusvahe-lise valuutafondi IMF arveldus-ühik SDR ei ole kunagi laialdast populaarsust saavutanud. Hiina keskpanga juht Zhou Xiaochuan küll kõneles 2009. aastal SDR-ide laialdasema kasutuse eest, aga sel-leks tuleks kõrvaldada hulk prak-tilisi takistusi, alustades sellest, kuidas neid ühikuid eri riikide vahel jaotada.

Seega, häid ja täiesti vettpida-vaid, samal ajal aga ka poliitili-selt realistlikke lahendusi maail-ma rahasüsteemi reformimiseks silmapiiril eriti ei paista. Ükski arvestatav otsustaja ei pea aga rea-listlikuks seda, et maailm võiks naasta kullal põhineva raha juur-de, mida Keynes juba 1923. aastal nimetas „barbaarseks jäänukiks vanast rahasüsteemist”. 1

lik teenida – see tähendab, maa-ilmas peab seda olema piisavalt liikvel. Jüaani rahvusvaheliseks reservvaluutaks muutmine eel-dab piirangute kaotamist kapi-talivoogude liikumisele Hiinas-se ja Hiinast välja. Selleks peaks tekkima olukord, kus välismaa-lastel tekiks usaldus Hiina pan-kade vastu. Arvestades, et prae-gu kasutavad Hiina võimud pan-kasid poliitilisel otstarbel laenu-de jagamiseks, näiteks tööpuudu-se korral sildade või teede ehita-miseks, peaks riigi rahandusasu-tused selleks läbi tegema suure muutuse – muidu ei ole nende tegevus lihtsalt välisinvestorite jaoks piisavalt läbipaistev ja mõis-tetav. Kas Hiina aga selleks val-mis on, on küsitav.

Kuld on välistatud?Bardi kolledži Levy majandusins-tituudi vanemteadur Jan Kregel nimetab veel ühe võimaluse. Kui Hiina jüaan saab maailma esiva-luutaks ja riigi väliskaubandus muutub valdavalt jüaanil põhine-vaks, siis peaks riigi praegu suures ülejäägis olev jooksevkonto (ehk kaupade ja teenuste bilanss) muu-tuma negatiivseks – Hiina peaks hakkama rohkem importima kui eksportima. Sel moel saaks riik põhimõtteliselt jõuda reservva-luuta väljastaja rolli ilma selle-tagi, et oma pangandussektorit liberaliseeriks. Kregel peab aga sedagi teed äärmiselt ebatõenäoli-seks, meenutades 1970-ndaid, mil

•• Paljude meelest kujutab asjaolu, et Hiinale kuulub 3,2 triljoni dolla-ri eest välisvaluutareserve, tõendit riigi majanduslikust võimust. Kesk-panga reservid kujutavad endast ju eeskätt välismaiseid riigivõlakirju või deposiite välismaistes panka-des, mida võib samuti võlana käsit-leda. Saab ju võlausaldaja võlgniku-le paljugi ette kirjutada. Asi ei pruu-gi aga sugugi nii lihtne olla.

•• Heritage Foundationi Aasia uuringute keskuse majandusteadur Derek Scissors leiab, et Hiina kui võlausaldaja staatus ei tulene tuge-vusest, vaid hoopis nõrkusest. Need 3,2 triljonit dollarit väljendavad kää-re riigi säästude ja tema ettevõtete investeeringute vahel. Selle asemel, et enda majandust kasvatada, lae-nab Hiina raha välja teistele riikide-le. Avatud majandusega riik võib pai-gutada oma raha paljudesse kohta-desse. Suletud majandusega Hiina-le jäävad aga üle vaid USA või teiste maade riigivõlakirjad.

Hiina valuutareservid – nõrkus ja tugevus

20  8. veebruar 201220 8. veebruar 2012veebruar 2012veebruar20 8. veebruar 2012veebruar 2012veebruar

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

10 000900011 000

12 000

13 000

14 000

15 000

16 000

17 000

18 000

19 0000

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

10 000900011 000

12 000

13 000

14 000

15 000

16 000

17 000

18 000

19 0000

18 000

19 0000

1900 €

15 00

0 €

Mõte toota revolutsioo-niliselt odav väikeauto sündis Tatal siis, kui ta juhtus nägema, kuidas

üks neljaliikmeline India pere-kond sõitis motorolleriga puh-kusele. „Isa juhtis rollerit, vanem laps istus bensiinipaagil ning nai-ne koos imikuga oli kaherattali-se tagaistmel,” kirjeldas ta vaate-pilti ajakirjanikele maailma oda-vaima auto Nano esmaesitlusel. Sellised ülerahvastatud kaherat-talised on India tänavapildis üsna tavalised. Nähtu pani aga India oligarhi mõtlema: kas oleks või-malik luua perekondadele tur-valine, odav ja igale ilmale vas-tav transpordivahend? Kui hak-kasid levima kuuldused kavan-datavast Nanost, eeldasid ajakir-janikud nägevat mõnd mooto-riga rikšat ja konkurendid vaid muigasid selle idee peale. Hon-da esindajad teatasid omakorda, et alla 3800 euro pole võimalik autot toota. Mis on sellest oda-vam, pole enam auto. Ometi esit-les Ratan Tata 2008. aastal kõigi skeptikute meelehärmiks 100 000 ruupiat ehk umbes 1900 eurot maksvat väikeautot. Sama palju maksab uue BMW nahkpolster või kergmetallveljed. Nano põh-justas samasuguse sensatsiooni nagu Apple’i esimene iPhone. Polnud vist ühtegi meediakana-lit, kes poleks toona Tatast kir-jutanud. Kes enne ei teadnud, et Indias üldse autosid toodetakse, said sellest siis teadlikuks.

Kui Nano idee ja hind on tõe-line innovatsioon autotööstu-ses, siis tehniliselt on see tagur-pidi innovatsioon ehk tagasi-käik autonduse kiviaega. Sisu-liselt on Nano kohitsetud auto. Teda ehitades on lähtutud fi lo-soofi ast „nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik”. Igale detai-lile vaadati otsa ja küsiti: kas seda on ikka vaja? Ajaleht Internatio-nal Herald Tribune iseloomustas toona auto projekteerimise prot-sessi inseneridele esitatud küsi-

musega: kas piduriklotse on ikka vaja kõigile neljale rattale või pii-saks vaid kolmest? Nõnda pühib Nano esiklaasi vaid üks kojamees ja põhimudelil ei ole mingit raa-diot ega aknatõstjaid, rääkimata kliimaseadmest. Pole ehk ka ime, et viimastel aastatel kimbutavad odavautot isesüttimise juhtumid, mis on müükigi veidi pärssinud.

Loomulikult pole Nanol turva-varustust ja nüüdseks 38-hobujõu-liseks arendatud mootor ei vasta Euroopa ega USA keskkonna-nõuetele. Ometi kavatses Tata juba mullu avada maailma oda-vaimale autole ukse ka Euroopa ja Ameerika turule. See samm lükkus küll edasi, sest ennekõike vajavad rahuldamist koduturu vajadused. Ent kui ükskord jõutakse Nano-ga ka siiamaile, siis võib turva- ja keskkonnanõuete täitmine kergi-tada auto hinda poole võrra.

Tata eesmärk on endiselt too-ta aastas veerand miljonit Nanot, kuid nüüd on välja käidud uus, veelgi ambitsioonikam ja tule-vikku suunatud projekt: maail-ma odavaima elektriauto eMO juurutamine.

Elektriauto 15 000 eurogaVahepeal Jaguari ja Land Roveri omanikuks saanud indialane laseb Tata Ameerikas asuvas arendus-keskuses projekteerida elektri-autot, mis peaks olema senistest elektromobiilidest pea poole oda-vam. eMo hinnaks on välja hõisa-

tud 20 000 USA dollarit ehk vei-di üle 15 000 euro. Projekt kan-nab küll hardcore-pungi alamstiili-ga sama nime, kuid on siiski tule-tatud sõnakombinatsioonist elect-ric mobility. Jaanuaris toimunud Detroiti autonäitusel oli eMo pro-totüüp juba rahvale imetlemiseks väljas, kuid esialgu pole veel kin-del, kas see mudel ikka kunagi tootmisse jõuab. See peaks ole-ma Tatale ahvatlev eesmärk, sest vahepeal on USA valitsus otsus-tanud toetada elektriauto ostjaid 7500 dollariga, mis langetaks tar-bija jaoks eMo hinna lombitagu-sel turul alla 10 000 euro. Proto-tüüp on aga neljakohaline, mil-le tagauksed avanevad sarnaselt

Raivo Murderaivo.murde@epl.ee

India oligarh kinkis vaestele autoindia tänapäeva maharadža Ratan tata (74) on aasia steve Jobs, kes ostab kokku briti krooni-juveele ja korraldab liiklusvahendite valdkonnas juba järgmist revolutsiooni. esmalt konstrueeris ta maailma odavaima auto ja nüüd on võtnud sih iks ehitada odavaim elektriauto.

Innovatsioonautotööstuses onsamal ajal tagasikäikautonduse kiviaega.

8. veebruar 2012  21

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

10 000900011 000

12 000

13 000

14 000

15 000

16 000

17 000

18 000

19 0000

8. veebruar 2012veebruar 2012veebruar 218. veebruar 2012veebruar 2012veebruar 21

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

10 000900011 000

12 000

13 000

14 000

15 000

16 000

17 000

18 000

19 0000

1900 €

1000

2000

3000

0

15 00

0 €Opel Merivaga tahapoole. Paga-siruum sõidukil puudub, kottide jaoks on jäetud ruumi kokkukla-pitavate tagaistmete all. Täpseid tehnilisi näitajaid pole avaldatud, kuid kuuldavasti pidi auto arenda-ma kiirust 100 km/h ja sõitma lae-tud akudega kuni 160 kilomeetrit.

Neli aastat tagasi hakkas Tata kontrolli alla läinud Norra fi rma Miljo Grenland Innovasjon seniste Tata mudelite baasil tootma elekt-riautosid ja nende tarbeks vajalik-ke liitiumioonakusid. Odava elekt-riauto tootmiseks vajalikud tead-mised ja oskused on seega olemas.

Võttis nii Tetley kui ka JaguariRatan Tata on ehitanud aastatega üles hiiglasliku konglomeraadi, millele kuulub seitsmes eri ette-võtlussektoris 28 börsiettevõtet turuväärtusega 80 miljardit dolla-rit. Tata Group ehitab hotelle, on peale sõiduautode tootmise suu-ruselt neljas veoautode valmista-ja, üks suurimaid terasetootjaid, tegeleb energia ja kemikaalidega, toodab tarkvara, kaupleb ehete ja teega. Ühesõnaga on India äriim-peeriumi valitseja.

Ratan Tatat peetakse uueks tõusvaks liidriks, kes kujundab maailma ärimaastiku ümber, kui-gi on juba 74-aastane. 1975. aastal

Harvardis tippjuhtimise program-mi lõpetanuna hakkas ta Indias mägesid liigutama ja valiti kaks-kümmend aastat tagasi Tata Sons Ltd nõukogu etteotsa. Nüüd on kunagise Briti asumaa krooni-mata kuningas hakanud ise Bri-ti kroonijuveele kokku ostma. Ratan Tata ettevõtlikkus ja ris-kijulgus viis Tetley ülevõtmiseni Tata Tea poolt ning kahe Briti luk-susmargi, Jaguari ja Land Roveri (JLR) ostmiseni Fordilt 1,75 mil-jardi euro eest 2008. aastal. Selle tehinguga langes ta ülemaailmse majanduslanguse keerisesse. Auto-müük vähenes 30% ja indialane pidi automarkide elushoidmiseks investeerima ettevõtmisse 850 mil-jonit eurot. Analüütikud kahtlesid, kas maailma odavaima auto toot-ja suudab kahe luksusmargi toot-mist oma senise tegevusega kohan-dada. Nad eksisid. Viimase majan-dusaasta maksujärgseks kasumiks teatas JLR 1,04 miljardit naela. Jaguari ja Land Roveri kasumlik-kus on nüüd võrreldav Mercedese omaga. Järgmise viie aasta jooksul kavatseb JLR juurutada 40 uuen-datud sõidukit ja mootorit. JLR-i ost aitab Tata Motorsil laienda-da oma tegevust väljapoole Aasiat ja rajab teed odav autode maailma-vallutusele. 1

India oligarh kinkis vaestele autoindia tänapäeva maharadža Ratan tata (74) on aasia steve Jobs, kes ostab kokku briti krooni-juveele ja korraldab liiklusvahendite valdkonnas juba järgmist revolutsiooni. esmalt konstrueeris ta maailma odavaima auto ja nüüd on võtnud sih iks ehitada odavaim elektriauto.

illu

st

Ra

ts

ioo

N: s

te

N K

ivis

sa

aR

Ratan Tata

22  8. veebruar 2012

Hiinas elades nimetasime teekonda ärikohtumise-le tihti naljatades „Pär-nu otsaks”. See tähen-

dab umbkaudu pooleteisetunnist liiklemist. Sellepärast eelistatak-se kaubanduskeskuse asemel käia kodulähedasel turul ja vabal ajal (loe: ühel töövabal päeval näda-las) lihtsalt magada.

Siiski on Hiinas kolm suuremat vabu päevakesi pakkuvat rahvus-püha: Hiina aastavahetus, kesksü-gise Kuu festival ja töörahvapü-ha, mil võiks ju kuhugi reisidagi. Üldiselt ei reisi hiinlane rohkem kui kolm-neli päeva. Selliseid puh-kusereise tehakse Taiwani, Koreas-se, Taisse. Hiinlane päikesevanne ei armasta ja see muudab pikema puhkuse soojal maal üksluiseks. Päikese kummardamise kombe puudumine jätab hiinlasele roh-kesti aega vaadata vaatamisväär-susi ja teha hunnikute viisi pilte.Tihtipeale on need paar vaba päeva vaja investeerida selleks, et külastada kodumaa avarustes elavaid vanemaid või sugulasi. Rongid on Hiinas vaieldamatult populaarseim pikemaid vahemaid ühendav sõiduvahend ning vea-vad kaks korda rohkem rahvast kui Venemaal ja kolm korda roh-kem kui Ameerika Ühendriikides.

Sisemaareisidegi korraldami-ne on suhteliselt raudses haardes, sest hinna, kiiruse ja võimaluse suhe surub inimesed rongidesse. Hiinas on raudteed üle 90 000 kilomeetri, millest üle paari-kümne tuhande on elektriseeri-tud. 2012. aasta lõpuks on planee-ritud enam kui 10% kasv, mis viib kilometraaži 110 000 kilomeetri-ni. Hiina on maailma viljakaim raudtee-ehitaja, liipreid paigalda-takse kiirusega kuni 20 000 kilo-meetrit aastas. Raudteedel saab tööd mitusada tuhat inimest, kes teenindavad juba pea kaht miljar-dit reisijat aastas. Hiina valitsuse

raudteetransporti investeerimise plaanid ulatuvad sadadesse mil-jonitesse dollaritesse.

Rongipiletit osta ei ole lihtne. Pühade-eelsed pikad järjekorrad tuleb isiklikult ära seista või kasuta-da palgaliste seisjate abi. Need on nn vahendajad, kes ostavad soovi korral sulle pileti väikese vaevatasu eest. Massiliste sõitjate tõttu muu-tub piletiinfo kiiresti ja kindlasti pole tark jätta pileti ostmist püha-de-eelsel ajal viimasele minutile.

Korralik eneseületusHiina sisemaarongide õhkkond on suhteliselt sümpaatne, kui oled nõus maksma kõrgemat hinda. Ka praegu on meil võimalik sõi-ta rongiga läbi Venemaa Pekingis-se, kasutades selleks kuulsat Trans Siberiat. Trans Siberia kaks pea-mist liini kolmest viivad eri teid pidi Pekingisse. Esimene variant võtab aega viis ja pool päeva. See on 7865 kilomeetrit Trans-Mon-golianiga Moskvast Pekingisse: mööda Irkutskist, piki Baikali jär-ve, läbi Ulaanbaatari, Mongoo-lia ja Gobi kõrbe. Teine variant tähendab kuut ja poolt päeva ning 9001 kilomeetrit ehk Trans-Mandžuuria liini, mis viib Pekin-gisse läbi Põhja-Hiina Harbini piirkonna ja Mandžuuria.

Teekond läbi Mongoolia on populaarsem, sest seda peetakse eksootilisemaks kui Mandžuuriat läbivat teed. Esimese klassi pilet maksab 817 USD ja teise klassi pilet 579 USD.

Rongireisi läbinute jutu järgi on see üks korralik eneseületami-ne, millesse kuuluvad omapärased hügieenitingimused, toiduteema ja tualetieksootika. Hiina rongi-rahvas on elavaloomuline. Pese-misega tegeldakse oma istekohal, omavahel rääkides toone tagasi ei hoita ja valjuhääldist kostavad 18 tundi ööpäevas sentimentaalsed laulukesed. Peale selle lasevad rei-sijad enda kaasa toodud kassett-makkidest-mobiiltelefonidest mee-lepärast muusikat. Vagunites män-gitakse hasartselt kaarte ja mahjon-gi. Rongiriietus on kodune – pid-žaama või maika, millele pannak-se toiduvagunisse minekuks peale

mantel. Ka vahekäikudes käib vil-gas elu. Seal süüakse nuudleid ja loomulikult harrastatakse t’ai chid. Ruumikest jagad võõraste eri soost inimestega, seega võid reisikaasla-seks saada nii hiina vanamemme kui ka mesinädalaid veetva noor-paari. Elu rongis läheb oma loo-mulikku rada ja miski inimestele omane ei jää reisil tegemata. Pikad umbes 12-tunnised järjekorrad pii-riületusel on hea võimalus treenida oma kannatust. Eksootiliste rongi-reiside kohta leiab internetist roh-kelt lisainfot.Hiina rongides pakutakse nelja kvaliteediklassi: kõvad istmed, pehmed istmed, kõva magamis-ase ja pehme magamisase. Kõva-de istmetega vagun vastab kol-mandale klassile. Need piletid on enim nõutud, sest hiinlased eelis-tavad mugavusele soodsat hinda. Loomulikult tähendab see ka üli-suuri pagasikoguseid – pampe, kotte, võrke. Pehmed istmed on mugavamad ja need alad pole nii ülerahvastatud.

Koht avatud lahtrisKõva magamiskoht on koiku ava-tud lahtris, kus on kokku kuus koikut. Koikukoht sellises laht-risüsteemis on umbes kaks kor-da kallim kui kõvade istmete sekt-siooni koht.

Pehmed voodid tähendavad suletud neljainimesekupeed, kus on voodipesu, lugemislambid ja suhteliselt mugav voodi. Hinna-klassilt ületab sellise mugavuse eest küsitav tasu kahekordselt kõva koiku pileti hinna. Tavali-selt on selle klassi piletit kõige lihtsam saada.

Uued kiirrongid veavad ainult sõitjaid ja kuuluvad Hiina raud-teeministeeriumi ja provintsiva-litsuste ühisettevõtetele. Prae-gu eelistab hiinlane siiski vane-mat tüüpi ronge, sest kiirrongide piletid on kallid. Eelkõige selle-pärast, et veokulu subsideerimi-se süsteem on konarlik ja soovi-tud ristsubsideerimine ei toimi.

2011. aasta kevadel tabasid raudteeministeeriumi korrupt-sioonisüüdistused. Poliitilised vaidlused ja võimuvõitlus on osu-tunud Hiina kiirronginduse aren-gu peamiseks piduriks. Eelmise aasta juulis Hiinas 40 inimelu nõudnud ja ligi 200 sõitjat vigas-tanud kiirrongiõnnetuse põhjus-tasid konstruktsioonivead ja loha-kas järelevalve, teatas Hiina valit-sus aasta lõpus avaldatud rapor-tis. Õnnetus oli seda traagilisem, et juhtus vaid kaks nädalat käi-gus olnud uuel Pekingi–Shanghai raudteel. See õnnetus oli tagasi-löök Hiina ambitsioonikale kava-le ehitada 2015. aastaks kiirron-gidele 16 000 kilomeetrit raud-teid. Uute kiirrongide projek-tid on nüüd ajutiselt peatatud ja rongidele on kehtestatud kiiru-sepiirangud.

Rongiliikluse kõrval on lennu-kitel hiinlaste ühest punktist tei-se viijana veel väike roll. Kuid ka lennutransport areneb koos jõu-kuse kasvuga kiiresti. Kahtlema-ta pakub Hiina transpordisektor palju ärivõimalusi. 1

Märkus:Merike Mätas ja Piret Potisepp osalesid 2010.–2011. aastal hiinas euroopa liidu

ja hiina majandusjuhtide vahetus- ja koolitusprogrammis.

Piret Potisepp,Merike Mätasarileht@epl.ee

Kuidas käib turism Hiina moodi?

Kui kõrvutame hiina kilomeetreid eesti omadega ja paigutame tulemu-sed turismi mõõtkavva, siis on hiinas toidupoes käimine juba siseturism.

•• Esimene raudtee rajati Hiinas ühendamaks Shanghaid ja Woosun-gi. Esimest viit miili ehitati koguni kümme aastat ja suleti kohe pärast avamist veel viieks aastaks, sest üks hiinlane sai rongilt löögi. 1878. aastal avati rongiliin taas, kuid peagi demonteeriti, sest ei sobinud feng shui põhimõtetega ja oli ker-gesti rünnatav. Qingi järgijad ost-sid rongid ja muu raudteekola kok-ku ning heitsid merre. 1896. aastal oli hiinlastel raudteed juba 370 miili jagu! Enamik Hiina raudteed on siis-ki ehitatud ajal, kui võimul on olnud kommunistid, 1949. aastast alates.

Ajaloonurk

8. veebruar 2012  23

Info-Autowww.infoauto.ee

SinuTurvaline valik

volvo XC70

Ostes Info-Autost nüüd uue Volvo XC70 saad kingituseks kaasa 6000-eurose Volvo boonuskaardi. Kaardisumma ulatuses võid oma uuele autole tellida vajalikku Volvo lisavarustust, saada lisa oma vana auto tagasiostuhinnale või uue auto soodsamalt kätte, ise otsustad. Otsusta kiirelt ja sõida oma uue ja turvalise nelikveolise Volvoga talvele vastu.

volvo.infoauto.eeVolvo XC70 hind alates €37 600.-Pildid on illustratiivsed. Vaata kampaaniatingimusi volvo.infoauto.ee

Kampaania kehtib kuni 29. veebruar 2012.CO2 heide: 182 – 248 g/km; Keskmine kütusekulu: 5,9 – 10,6 l/100 km

kingitusena kaasa 6000-eurone volvo boonuskaart

TALLINN Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Info Auto

OKvaO

TALTALLLLINLINLINI NNNN PäPäPäP rnurnurnurnu mnmnmntt.t 232232232 ttetelll. 6671 0020 infoauto@infoau

Kuidas käib turism Hiina moodi?