Turvalisus ja ohutusTalv 2012Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11e, Tallinn

Projekti juht: Eigo Kaljurand | eigo.kaljurand@lehed.ee, tel 680 4521 Toimetaja: Kristiina Viiron |kristiina.viiron@lehed.ee, tel 680 4567

... ja rahu olgu Maa peal!

TALLINNTartu mnt. 80 C Tallinn6 862 001info@skarabeus.ee

TARTUTuru 47 Tartu6 862 062tartu@skarabeus.ee

PÄRNUPapiniidu 5 Pärnu6 862 052rene@skarabeus.ee

KESK-EESTIPaide tee 16A Koeru53 448 817paide@skarabeus.ee

| TURVALISUS JA OHUTUS 2

Kaire Talviste

Kodune elektriohutus on aastatega märgatavalt para-nenud, ent sellest hoolimata juhtub palju õnnetusi väike-lastega.

Elektriohutuse järelevalve statis-tika näitab, et inimeste teadlikkus elektriga seotud ohtudest on tõus-nud ja kodusele elektriohutusele pööratakse üha enam tähelepanu. Vähenenud on nii elektrist põhjus-tatud tulekahjud kui ka kodudes toimunud elektriõnnetused. Kui 90-ndatel juhtus aastas üle 100 elektrist põhjustatud õnnetuse, milles hukkus 30 inimest, siis möö-dunud aastal toimus 50 õnnetust, milles hukkus kaks inimest.

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Kaur Kaja-ki meelest on elektriohutuse olu-kord kodudes paranenud osalt seetõttu, et kasutatakse uusi ja tänapäevastele nõuetele vastavaid elektriseadmeid ning -paigaldisi (uuemad elektrijuhtmed, paremad ja täiuslikumad kaitsmed jms). Teisalt on olukorda parandanud

karmistunud ja täpsustunud nõu-ded elektriohutusele.

Ent jätkuvalt toimub päris pal-ju elektriõnnetusi väikelastega, seetõttu tuletab Tehnilise Järele-valve Amet vanematele meelde, et nad jälgiksid, et lapsed ei pääseks ligi pinge all olevatele elektrisead-metele või pistikupesadele ja et ei kasutataks katkisi elektrisead-meid. Kajak soovitab lastele sel-gitada elektrist tulenevaid ohtusid ning õpetada, kuidas tegutseda katkise seadme või juhtme avasta-mise korral.

Ära küta üle Tähelepanu tuleks pöörata ka elektrisüsteemi liigsest koormatu-sest tulenevale ohule. See prob-leem esineb eriti just külmematel perioodidel, kui oma eluaseme kütmiseks kasutatakse täiendavaid elektrilm. Tema juurde on tulnud näiteks mureliisi küttekehi, kuid seejuures ei arvestata elektrijuht-mete ja kaitselülitite seisukorraga. Elektrisüsteemi ülekoormamine põhjustab elektrijuhtmete ülekuu-menemist, mille tagajärjel võib juhtmete isolatsioon hävida, või-

vad tekkida lühised ja tulekahju. Enne täiendavate elektriliste küt-tekehade kasutamist tuleb endale selgeks teha, kui suure võimsusega need töötavad ja hinnata, kas elekt-risüsteem selle välja kannatab.

Töid tehku oskaja meesÕnnetuste vältimiseks tuleb jälgi-da, et elektriseadmed oleksid töö-korras ja et neid kasutataks ainult ettenähtud kohtades ja oludes.

„Elektriõnnetuste peamiseks põhjuseks on hooletus, katkiste ja nõuetele mittevastavate seadmete kasutamine ja seadmete kasuta-mine selleks mitte ettenähtud olu-des,” loetleb Kajak. Näiteks toob ta juhtumi, kui vannitoas kasutati kuivadesse ruumidesse mõel-dud elektrilist küttekeha, mis sai märjaks. Seda puutunud inimene elektrilöögi, millel oli traagiline tagajärg.

Teise näitena räägib ta talu-majapidamisest, kus kasutati kae-vus oleva veepumba toiteliinina siseoludesse mõeldud pikendus-juhtmeid. Kõnealuse toiteliini ette polnud paigaldatud nõutavat rik-kevoolukaitselülitit. Kui inimene

läks kaevu juurde toimetama, sai ta surmava elektrilöögi.

Paljudel juhtudel on õnnetuste põhjuseks ka puudustega ja amor-tiseerunud elektripaigaldised - va-nad ja katkised elektrijuhtmed, kaitselülitid jms.

Tuleb jälgida, et elamu ja korte-ri elektrisüsteem oleks korras ning soovitatav on aeg-ajalt lasta see vastava pädevusega spetsialistil üle vaadata. Täiendavaks kaitseks võiks lasta paigaldada täiendava kaitselüliti – rikkevoolukaitse. „Inimene võib ise teha vaid liht-samaid elektritöid. Keerukamaid võivad teha ainult vastava päde-vusega spetsialistid,” manitseb Kajak. Oskamatult tehtud elekt-ritööd võivad põhjustada nii tule-kahju kui ka elektrilöögi.

Et uutes majades on uued ja eeldatavalt parema kvaliteediga elektrijuhtmed ja kaitselülitid, on elektriohutuse olukord nendes ka parem kui vanades majades. Lisaks on enamus uutesse elektri-paigaldistesse paigaldatud ka juba täiendav rikkevoolukaitse lüliti. Elektriohutuse nõudeid peavad aga teadma kõik, hoolimata elu-aseme vanusest.

Elekter – ohtlik värk!

Ära näpi, kui asja ei tunne. Oskamatult tehtud elektritööd võivad põhjus-tada nii tulekahju kui ka elektrilöögi. FOTO: Pille-Riin Pregel/EPL-arhiiv

TURVALISUS JA OHUTUS | 3

Iga hommik on uus algus. Kui me end üksi või koos pereliikmetega turvaliste koduseinte vahelt mine-kule seame, ei tea me paraku iial, mis meid sellel päeval ees oodata võib. Juhtumised võivad olla mär-kamatud ja tühised, kuid ka oota-matud ja meid vapustavad. Omad ohud on igal aastaajal. Pimedal ja külmal ajal varitseb meid lume alla peitunud libedus või katuselt kukkuv jääkamakas. Kevadel-suvel oleme kimpus uljaste kihutajatega, samuti ei oska me alati ette näha ohte, mida peidavad endas pealt-näha süütud veekogud.

Kui õnnetus on juhtunud, tuleb alati säilitada meelerahu. Paani-kasse sattudes ei suuda sa selgelt mõelda, mida saaksid kannatanu aitamiseks kasutada oma käe- või spordikotist, seljas olevatest riietu-sesemest. Samuti ei aita peataolek leida käepäraseid abivahendeid loodusest, kui apteeki või esmaabi-karpi käeulatuses pole. Viimastel aastatel on suurenenud just nende õnnetusjuhtumite arv, kus inimese elu sõltub eelkõige tema kaaslaste oskuslikust tegutsemisvalmidu-sest. Ükski kiirabi ei jõua sündmus-paigale viie minutiga ja kõik sõltub saatuslikul hetkel abiandjatest. Tea, et oskusliku tegutsemise kor-

ral võivad inimelu päästjateks osu-tuda ka vesi, froteerätik, nahkkin-dad, sall, (puhas) T-särk, maalriteip jne. Mõtle sellele!

Jää rahulikuks. Kutsu abi!Kui südametegevus seiskub, lakkab vere ringlemine kehas. Seejärel seiskub elutähtsate elundite varus-tamine hapnikuga. Kõige tundli-kum organ on peaaju. Ilma hap-nikuta hakkavad ajurakud mõne minuti pärast surema ja seetõttu tuleb pärast südame seiskumist alustada kannatanu elustamist nii kiiresti kui vähegi võimalik – see võib elu päästa!

Tänapäevani kasutatavad elustamisvõtted võeti kasutusele 1960. aastal ja see põhineb:1) kinnisel südamemassaažil;2) suust suhu hingamisel.

Efektiivsuse tagamiseks tuleb elustamist teha kõval alusel (põrand, asfalt). Ära aseta kan-natanule alla mitte ühtegi eset, samuti ei tohi midagi panna pea alla! Pea peaks elustamise ajal jääma allapoole õlavöödet ning olema ühel tasapinnal kehaga. Või-maluse korral vabasta kannatanu elustamist takistavatest riideese-

metest. Kui õnnetus on juhtunud, helista kiiresti häirekeskusesse ja kutsu kiirabi. Helistajaks võid olla ise, samuti võid helistamisel abi paluda juuresolijatelt. Pea aga meeles, et kõnet ei tohi katkestada enne, kui selleks on luba antud.

NB! Kui õnnetuse piirkonnas mobiiltelefoni levi puudub, võta mobiiltelefonist kaart välja, vali ilma kaardita mobiiltelefonil number 112 ja saad ühenduse häirekeskusega.

Oluline on seegi, et jääksid hädasolija juurde abi saabumiseni.

ElustamineElustamist alusta välimise süda-memassaaži ehk 30 rindkeresur-vega. Seejärel tee kaks õhu sis-sepuhumist kopsudesse. Kui sul puuduvad kaitsevahendid kunst-liku hingamise tegemiseks, tee ainult südamemassaaži.

Korda neid tegevusi: • kui kiirabi saabub ja võtab kan-

natanu elustamise üle; • kui kannatanu elutunnused

taastuvad; • kui sa ei jõua enam elustada.

Elustamise rütm peaks olema umbes 100 korda minutis. Surve

peab olema selline, et rindkere vajuks vähemalt 5 sentimeetrit.

NB! Kunstlikku hingamist tuleb teha oma hingamise rütmis. Õige tegutsemise korral näed, kuidas kannatanu rindkere kerkib.

Vilumuste omandamiseks peab elustamisoskusi praktiliselt harju-tama – pelgalt teoorias omanda-tud teadmistest alati ei piisa.

Kõige olulisem on aga alati meeles pidada, et mitte keegi ei oska arvata, millal ta võib sattuda abivajaja rolli või olukorda, kus ta peab olema abistaja rollis!

Kindel on see, et õigel ajal õigesti ja edukalt antud esmaabi võib päästa elu – ja abisaaja on sulle alati tänulik.

Õnnetus ei hüüa tullesPunane Rist

Eesti Punane Rist on tunnus-tatud kui esmaabikoolitaja, kel on rahvusvaheline serti-fikaat. Eesti Punane Rist on valmistanud ette oskuslikke esmaabiõpetajaid nii Eestis kui ka Euroopas. Eestis on 16 seltsi (vt www.redcross.ee), kus saab omandada esmaabi teooriat ja harjutada õpitud teadmisi mannekeenidel.

Elustamisoskusi peab praktiliselt harjutama – pelgalt teoorias omandatud teadmistest alati ei piisa. Foto: internet

| TURVALISUS JA OHUTUS 4

Me kõik teame, et autot ei tohi juhtida joobes. Sama kehtib reeglina ka töötegemise kohta – töö-tervishoiu ja tööohutuse seadus käsib ettevõtte juhil joobes töötaja töölt kõrvaldada olenemata sellest, kas inimene on alkoholi- või narkojoobes.

Alkoholijoobe mõõtmisega on peaaegu kõik tuttavad – politsei kasutab joobe tuvastamiseks alkomeetreid ning isiklik alko-meeter on Eestis olemas ka igal viiendal autojuhil.

Ei pruugi joovet näidataAlkoholi tuvastamine hingeõhust on aga alati kaudne meetod. Ainus, mis annab 100% õige tulemi, on

vereanalüüs. Järgneb kehavede-like (sülg või uriin) testimine, mille täpsuseks loetakse 98%, ning alles seejärel „puhumine”.

Miks? Inimese hingeõhk on kõige hõlpsamalt manipuleeri-tav. Kopsudesse satub alkohol kopsukapillaaridest veregaaside vahetuse teel ning kõige suurem on alkoholikontsentratsioon kop-supõhjaõhus. Kopsumaht on aga vägagi erinev, kõikudes 2,5–10 liitri vahel, seega on tõepärase joobenäidu saamiseks ääretult oluline, et mõõtmine tehtaks just siis, kui puhutakse viimast, kopsupõhja jäänud õhku. Elekt-roonilised seadmed on reeglina võimelised seda hetke tuvas-tama, kuid ühekordsed keemilise komponendiga alkotestrid mitte ja vähimatki abi pole kaasa pan-dud kilekotikesest, sest kõigi meie kopsumaht on erinev. See on

põhjus, miks enamik ühekordseid testreid ei suuda tuvastada Eestis kehtestatud väga madalat joobe-piiri 0,2 promilli ehk 0,1 mg/l ning jääb lihtsalt sellel kontsentrat-sioonil sama värvi, mis algseltki.

Elektroonilised alkomeetridElektroonilised alkomeetrid jagu-nevad oma mõõtepõhimõttelt erinevatesse klassidesse. Kõige lihtsamad on nn kuumtraatandu-riga seadmed, mille näit on ena-masti juhuslikku laadi. Kvaliteet-semad alkomeetrid kasutavad oksiidpooljuhtandurit (veaklass B ja C ehk võimalik viga 7–15%) või plaatinal põhinevat elektro-keemilist andurit (veaklass A ehk umbes 5%). Tõenduslikud alko-meetrid on oma olemuselt gaasi-spektrianalüsaatorid ning nende veaklass on A+ ehk umbes 3–5%.

Täpsus ja hind on omavahel väga tugevalt seotud.

Firmasse alkomeetrit ostes on kindlasti mõistlik informeerida selle kasutusviisist ka müüjat, sest ka seadmete järjestikune töövõi-mekus võib olla väga erinev.

Oluline on jälgida alkomeetrite hooldustsüklit. Rusikareegliks on, et ideaalse toimimise nimel tuleks seade kalibreerida-justeerida umbes iga kuue kuu järel, ehkki ena-mik seadmeid elab üle ka 12-kuulise tsükli. Kvaliteetsed oksiidpool-juhtandurid hakkavad seejuures lõpuks rohkem näitama, samas kui elektrokeemilised andurid võivad oma tundlikkuses pigem kaotada.

Oluline on teada, et kõik alkomeetrid püsivad paremini töökorras, kui neid regulaarselt, vähemalt kord-paar nädalas kasutatakse. Seda seetõttu, et kvaliteetsed, erialaliidu EAML tunnustusega seadmed suuda-vad end igal sisselülimisel teatud määral puhastada.

Alkomeetri soetamisel ongi kõige kindlam jälgida erialaliidu MTÜ Eesti Alkomeetrite Müüjate Liit tunnustust. Selle olemasolu kinnitab alati nii seadmele kui ka pakendile kinnitatud vastav holo-gramm. Samuti on kõik usaldata-vad seadmed varustatud infoga viimase ja järgmise hooldusaja kohta ning omavad ka unikaalset seerianumbrit.

Narkoaudit ettevõteteleNarkojoobe tuvastamine on olu-liselt keerukam ja ka kulukam.

Narkotestrid jagunevad oma olemuselt kaheks: narkootilise ainega kokkupuudet tuvastavad testrid ning narkojoovet leidvad testid. Kokkupuuteteste on maa-ilmas väga vähe ning Eestis on see tehnoloogia esindatud USA- Iisraeli firma Mistral toodangu näol (mitte segi ajada Prantsusmaa kop-terikandjate tootjaga!). Need on välja töötatud FBI tellimusel ning kasutusel ligi 70 riigi (s.h Eesti) õiguskaitses. Saadaval on ka väike-pakid koduseks testimiseks.

Ettevõttel on samas mõistlik tellida paaril korral aastas oma töökeskkonna narkoaudit, mida pakuvad nii MTÜ Narkovaba Eesti kui ka OÜ Rovico. Sõltuvalt firma suurusest sisaldab 200–300 eurot maksev audit rahvusvahelist ser-tifikaati omavate spetsialistide läbiviidavat kvaliteetset testi. Inimesi ei ole seejuures testida vajagi, piisab vaid töökohtadest. Miks aga firmale narkoaudit? Aga sellepärast, et kogemuse põhjal on narkokasutaja, kellest võib hõlpsasti saada sõltlane, igale fir-male suureks turvariskiks. Olgu inimene alguses kui aus tahes, narkoprobleem kipub varem või hiljem tekitama nii suurt lisara-havajadust, et kiputakse sirutama kätt ka tööandja vara järele. Sel-lest probleemist on palju mõist-

likum teada saada varem, mil ideaaljuhul on võimalik isegi kol-leegile abiks olla ning teda prob-leemist välja aidata. Kui see siiski ei õnnestu, saab kohandada muid turvastandardeid.

NarkojoobetestNarkojoovet tuvastatakse lisaks vereanalüüsile, mida saab praegu teha vaid kliinikus, ka süljest, urii-nist või juustest. Sülje- ja uriini-testrid on lihtsad, kiired ning 98% tabavusega ja isekasutatavad ning nende hind jääb sõltuvalt otsitavate narkoainegruppide hulgast 3–20 euro vahele.

Uusim ja täpseim meetod tuvastada narkootiliste ainete tarvitamist, on juustest tehtav narkotest. Selle tulemi kättesaa-mine võtab küll mõni nädal aega, kuni näidismaterjal jõuab USA-s asuvasse laborisse, kuid see-eest on tulemus ajaliinil jälgitav ning inimesel puudub igasugunegi võimalus jälje olemasolu oma organismis muuta. Kui just kõiki kehakarvu maha ei aeta …

Nimetatud narkoteste saab samuti nii osta kui ka tellida nende läbiviimist firmalt Rovico.

www.rovico.eeRaul RohtlaRovico OÜ

Kogu tõde alkomeetritest ja narkotestidest

TAKTIKALISE LASKMISE KESKUS

RELVALOATAOTLEJA KOOLITUS

MAAILMA TIPPTOOTJATE RELVAD JA VARUSTUS GLOCK, RUGER,STI, SIGSAUER JPM

PERSONAALSED KONSULTATSIOONID SPORDI- VÕI ENESEKAITSERELVA SOETAMISEKS

KÄSIRELVA ALGKURSUS

RELVI SAAB KA LASKETIIRUS TESTIDA

RELVALOATAOTLEJA KOOLITUS

KÄSIRELVA

RELVALOATAOTLEJA KOOLITUS

MAAILMA TIPPTOOTJATE RELVAD JA VARUSTUS MAAILMA TIPPTOOTJATE RELVAD JA VARUSTUS SIGSAUER

ENESEKAITSERELVA SOETAMISEKS

RELVI SAAB KA LASKETIIRUS TESTIDA

MAAILMA TIPPTOOTJATE RELVAD JA VARUSTUS GLOCK, RUGER,STI, SIGSAUERRELVI SAAB KA LASKETIIRUS TESTIDA

MAAILMA TIPPTOOTJATE RELVAD JA VARUSTUS MAAILMA TIPPTOOTJATE RELVAD JA VARUSTUS

TURVALISUS JA OHUTUS | 5

Üha enam koduoma-nikke kasutab oma vara valvamiseks videoval-vesüsteeme.

Hansab AS-i müügijuhi Martti Vilumaa sõnul on videovalvesüs-teemide kasutamine kodudes jõudsalt kasvanud, osalt põhjusel, et see annab kodus toimuvast hea ülevaate ka teises maailma otsas olles. Teisalt on aidanud trendi kasvatada tehnika areng, mis on muutnud videovalvesüsteemide paigaldamise ja salvestiste kont-rollimise oluliselt lihtsamaks.

Kodu jälgimiseks on üks pari-maid lahendusi 360-kraadise vaate- ja salvestusnurgaga kaa-mera. 1,3-3-megapikslise resolut-siooniga IP-kaamerad võimalda-vad vähendada valvekaamerate arvu mitu korda, mis omakorda võimaldab märkimisväärset kok-kuhoidu paigaldus- ja kaabeldus-kuludelt. Huvi korral soovitab Vilumaa igal juhul küsida hin-napakkumist, sest see ei maksa midagi ega kohusta millekski.

„Videovalvesüsteemi soovija peaks eelkõige mõtlema sellele, mida ta soovib kaamerast näha, milliseid objekte valvata ja mida eristada ehk kui suurt turvalisuse astet on vaja,” selgitab Vilumaa. Kas valvet on vaja õue või tuppa, kas on vaja eristada detaile (näi-teks autode numbreid) jne. Üle-jäänu – kaamerate arvu, parima asukoha ja paigalduse osas aitab asja lahendada Hansab.

Võimalusterohke IP-kaameraVajadustest lähtuvalt on võimalik pakkuda erinevaid kaameraid ja objektiive. Hansab teeb koostööd maailma juhtivate videosüstee-mide tootjatega, nagu näiteks Intellex, March-Networks, Mira-sys, Mobotix, Sony, Vivotec, Hik-vision, Panasonic ja paljud teised, kes pakuvad analoog-, IP- ja hüb-riidsüsteeme.

Hübriidsalvestid võimaldavad kasutada paralleelselt nii analoog kui ka IP-kaameraid. Viimasel ajal on koduomanikud hakanud ana-

loogkaamerate asemel üha enam IP-kaameraid eelistama. „IP-kaa-merate puhul on vaja vaid üht võrgukaablit, mis ühendatakse kaameraga,” selgitab Vilumaa põhjuseid, miks 80% Hansabi videovalvesüsteemide müügist moodustavad juba IP-põhised lahendused.

Kaamerale määratakse IP-aad-ress ja sisseehitatud veebiserveri abil on võimalik jälgida kaame-rapilti ükskõik millisest arvutist ükskõik millisest maailma otsast. Lisaks sellele, et valvekaamera näitab pilti, on sellel ka sisseehi-tatud kõlar ja mikrofon, seega kasutaja mitte üksnes ei näe, mis ruumis toimub, vaid ka kuuleb kõike ning saab mikrofoni kaudu suhelda.

IP-kaameratel on kaameras-isene salvestusvõimalus Micro SD kaardile. Enam pole vaja soe-tada eraldi videosalvesteid nagu analoogkaamerate puhul ning ka kaamerate paigaldus on lihtne. Salvestusfunktsiooni seadistami-sel saab määrata olukorrad, mil kaamera käivitab salvestuse.

Liikuvate objektide puhul saab määrata miinimumsuuruse, mis tähendab, et on võimalik eris-tada erineva suurusega objekte ja nende liikumist siis vastavalt salvestada või mitte.

Võimalik on märkida liikuva objekti miinimumsuuruseks näi-teks inimese ja sel puhul kasside-koerte ümber maja liikumist ei sal-vestata. Niisugused seadistamis-võimalused aitavad kokku hoida salvestusmahult ja salvestada vaid informatsiooni, mis on kasutajale

oluline. Lisaks on võimalik seadis-tada kaamera nii, et see edastab teate, kui tuvastab ruumis liiku-mise. Nii ei pea ise pidevalt kodu üle kontrollima.

Sündmusi saab hiljem vaadata eraldi klippidena ning salvestada ka mälupulgale, kui peaks olema tarvis esitada tõendusmaterjali näiteks politseisse. Hansab annab omalt poolt kaasa ka tasuta tark-vara.

Hansab on juhtiv terviklike turvalahenduste pakkuja Balti rii-

kides. Põhitegevusteks on inno-vaatiliste infotehnoloogiliste too-dete ja lahenduste pakkumine ja nende hilisem hooldus. Turvala-henduste, sealhulgas videovalve-süsteemidega on firma tegelenud 21 aastat.

Videovalvesüsteemid teevad kodu jälgimise lihtsamaks

Viimasel ajal on koduomanikud hakanud analoogkaamerate ase-mel ühaenam IP-kaameraid eelis-tama. FOTO: Hansab

ELEMENTMAJAD,KATUSEFERMID,

TURVAKARDINADOTSE TEHASEST!

OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn

Relvex koolituse valimise põhjused:• KoolitajadisetöötavadvõiontöötanudpolitseisjaSisekaitseakadeemias

õpetamisejarelvadegaseotudtöökohtadel• Õpetamekahetkelteenistusesolevaidinimesi• Koolitusel kasutatavad relvad ja distants on nagu Politseiprefektuuri

eksamil-25m• Koolitusel osalenutel võimalus meie kaudu osta soodsamalt relvi ja

laskemoona• Turvalisusekoolitusedkoolidele(õpilasedjaõpetajad)• Laskeüritusedettevõtetelejaeraisikutele

• Relvaloa taotleja koolitus • Relvaloa taotleja koolitus e-õppes• Relva käsitsemise koolitus relvaeksamiks

• Taktikaline koolitus relva käsitsemiseks • IPSC turvakursused

KoolitusedtoimuvadTallinnasjaTartusningeestijavenekeeles

www.laskmine.eewww.relvex.eeinfo@relvex.ee

+372 5646 2182

| TURVALISUS JA OHUTUS 6

Signe Kalberg

Igal aastal sõidab rongi ette mitu autot ja astub rongi alla mitu jalakäijat. Vähem kui varem, aga siiski üpris usinasti, rammivad sohvrid raudteetõkkepuid.

Sel aastal on maha sõidetud juba seitse tõkkepuud. Tallinnas on üheks kohaks, kus autojuhid ei-ravad allalastud tõkkepuud, Vee-renni ülesõit, kus näiteks 3. veeb-ruaril tuli mehaanikutel tõkkepuu tagasipanemisega tegeleda lausa kahel korral.

AS-i EVR Infra ülesõitudele paigaldatud turvakaameratest on selgelt näha sõidukijuhtide üldi-ne liikluskultuur, kuigi õige oleks öelda kultuuritus. Sageli tundub, et vilkumist alustanud punane tuli ei ole peatumise märguandeks, vaid märguandeks, et kohe-ko-he langeb tõkkepuu ja veel jõuab raudteed ületada. Turvakaamera-te salvestustest on näha, et nii mõ-

nigi sõidukijuht jõuab vaid vaevu rongi eest läbi lipsata, olles enne kas tõkkepuu kõrvalt mööda või selle hoopiski maha sõitnud. Näh-tu on jahmatav, sest rongi tulek on selgelt paista, kuid ikkagi püütak-se võita mõni sekund, mõtlemata oma elule.

Raudteeohutusega tegeleva Operation Lifesaver Estonia juht Tamo Vahemets ütles, et peamised raudtee tõkkepuude mahasõitjad on veoautojuhid, kes näevad küll punast tuld vilkumas, kuid arva-tes, et jõuavad üle, sõidavad alla laskuva tõkkepuu maha just järel-haagisega. Teiseks riskigrupiks on bussijuhid, kes samuti alustavad raudtee ületamist punase tulega ning tõkkepuu langeb tavaliselt bussi kesk- või tagaosale.

Tekitavad teistele ohtu„Tõkkepuu mahasõitmisega

muudetakse oluliselt turvalist liikluskeskkonda, muutes raud-tee ületamise teistele liiklejatele ohtlikuks. Olukord on õnneks märgatavalt paranenud. Viimastel aastatel on märgata, et sõidukite

juhid tunnistavad liikluskorral-dusvahendina nii punast foorituld kui ka tõkkepuud. Seda kinnitab ka mahasõidetud tõkkepuude arvu pidev vähenemine,” sõnas Vahemets.

Ka statistika kinnitab, et juhid on oma käitumist parandamas. Kui avalikel raudteeülesõidukoh-tadel sõideti 2007. aastal tõkke-

puid maha 174 korral, mis teeb rohkem kui seitse mahasõitu iga tõkkepuu kohta, siis mullu tuli välja vahetada umbes 35 raudtee-ülesõidu tõkkepuud.

Eesti Raudteele ja Edelaraud-teele kuulub praegu kokku 336 avalikku raudteeülesõitu, millest 30 on varustatud tõkkepuuga. Paar aastat tagasi oli avalikke

raudteeülesõitusid 246, neist 24 olid tõkkepuuga.

Võidad minuti, kaotad elu

Muret teevad aga jalakäijad. Kui vaadata, kuidas reageerivad jala-käijad raudteeülesõidule/-käigule paigaldatud foori märguandele, siis tulemus on jahmatav – punast tuld lihtsalt eiratakse. Tallinnas Lilleküla ülekäigul 2. veebruaril 14-aastase neiuga aset leidnud õn-netuse põhjuseks toodi küll hoo-limatus ja kõrvaklappide kand-mine, kuid asjaolu, et neiu astus rongi ette punase fooritulega, jäi tahaplaanile. Seekord läks hästi ja rongilt löögi saanud neiu võib hakata julgelt pidama oma teiseks sünnipäevaks 2. veebruari.

Vaadates Tehnilise Järeleval-ve Ameti peetavat rongiõnnetuste statistikat on näha, et 2011. aas-tal toimus raudteel jalakäijatega kokku 13 õnnetust, milles huk-kus üheksa ja vigastada sai neli

inimest. Täpselt samad arvud on toodud 2010. aasta statistilistes tabelites.

Tamo Vahemetsa sõnul pee-geldavad need suhtarvud ülemaa-ilmset statistikat – rongilt löögi saanud jalakäijatest jääb ellu vaid iga kolmas ning rongi ja auto kok-kupõrkes hukkub iga kolmas.

„Eelmisel aastal oli rongide ja autode kokkupõrkeid kokku 15 ja nendes sai vigastada kolm inimest. Hukkunuid ei olnud, seega oli vist hea aasta,” tõdes Vahemets.

Käesoleva aasta lõpu poole peaksid Eestisse jõudma esime-sed uut tüüpi reisirongid, mille sõidukiiruseks kavandatakse 160 kilomeetrit tunnis. Kindlasti tu-leb raudtee ületajatel teha endaga tõsist tööd – teadvustamaks uut olukorda, kus raudteeületuskohas oleva punase fooritule põlemist ja tõkkepuu langemist ei saa võtta enam kui infot mõne aja pärast saabuvast rongist, vaid kui konk-reetsest ohuallikast.

Hoolimatu autojuht sõidab raudtee tõkkepuu lihtsalt maha

Punane tuli Lilleküla jaamas põleb, aga jalakäijad lähevad rahumeeli üle raudtee. FOTO: Operation Lifesaver Estonia

TURVALISUS JA OHUTUS | 7

Kohmakatele ja ruuminõud-vatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevanemaid ja miks mitte ka taksojuhte, kes pea-vad laste turvavarustust soe-tama.

Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõue-tekohaselt auto turvavööga kinnitada, kohustab seadus kasutama tema pikku-sele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Juulist laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kinnitamise nõue ka taksojuhile ning taksos nii ees- kui ka tagaistmel sõitjatele.

Fest Baltic OÜ pakub laste turvatoolide asemel turvahoidlikku FEST-i, mis kinnita-takse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekst-reemsemates olukordades.

Hoidikuga saab kinnitada 9–36 kg kaa-luvaid lapsi. Kuni 15 kg kaaluvate laste puhul tuleb kasutada spetsiaalset lisa-rihma, mis on hoidiku komplektiga kaa-sas. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõidutavad lapsi

vanavanemad, jääb ära kohmakate ist-mete ühest autost teise tõstmine. Kalleid ja ruuminõudvaid istumisaluseid ei pea ostmagi.

„FEST on säästlikum võimalus, mis sobib laste turvaliseks sõiduks perea-utodesse, taksodesse, koolibussidesse ja rendiautodesse hästi,” ütleb Fest Baltic OÜ juhatuse liige Kalle Konsap. Hoidik on läbinud kõik ettenähtud katsetused ning vastab rangematele Euroopa Liidu nõuetele, mida tõendab sellekohane sertifikaat. Seda on lihtne paigaldada ja kaasa võtta ka näiteks välismaareisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapealt turvavarustust rentima. Toodet müüakse suuremates Selverites ja Olerexi tanklaketis, samuti saab seda tellida f irma kodulehe kaudu www.festbaltic.eu ja toode jõuab SmartPosti abiga kiirelt tellijani.

Nüüd lisandus Kalle Konsapi sõnul tootevalikusse uudisena kaks uut FEST-i toodet – turvavööseade FEST raseda-tele, mis suunab turvavöö sülerihma kõhust eemale, ja turvavööadapter autos sõitjatele, mis suunab statsio-naarse turvavöö õlarihma paremini üle õla ning muudab sõidu mugavamaks ja ohutumaks.

Mõlema toote eeliseks on kompakt-sus. Neid saab hõlpsasti paigaldada igasse statsionaarse turvavööga varustatud sõi-duvahendisse (igat marki autod, bussid, lennukid jne) ja ükskõik millisele istmele. Kasutada saab neid nii reisil kui ka argi-päeviti.

Turvavööseade FEST rasedatele. Kui lapseootel naine on sõitvas autos kinni-tatud olemasoleva turvavööga ning ilma FEST-seadmeta, saab avarii korral kõht suure ülekoormuse. See võib vigastada loodet, kutsuda esile platsenta kihistu-mise ja raseduse katkemise. FEST-seade rasedatele turvab kriitilises olukorras loodet ja säilitab raseduse, sest turvavöö sülerihma surve suunatakse kõhult kõr-vale. Sestap tuleks FEST-seadet kasutada juba raseduse algusest.

Auto turvatoolide väiksed ja mugavamad leiutised

FEST-i hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades. FOTO: Fest Baltic OÜ

Turvahoidik FEST•• Turvaline – vastab Euroopa Liidu liik-lusseaduse turvanõuetele

•• Kompaktne – mahub kindalaekasse või uksesahtlisse

•• Soodne – oluliselt odavam kui turva-tool

sõiduauto alg- ja täiendõpelibedasõidukoolitused ka suvelmootorratta- ja mopeedikoolitusedveoautokoolitused ja ametikoolitusedkäru (sõiduauto haagise) koolituse-autokoolis loengud videoõppenaliikluskasvatus lastelekliendiüritused libedaradadelerikoolitused

koolitustel osalejatele soodustused ja lisandväärtused meie koostööpartneritelt.www.autosoit.ee